TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Iga-aastane rahvusvaheline noorte filoloogide-slavistide konverents Tartus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.04.2017

28. aprill–1. mai 2017 viib Tartu Ülikooli slavistika osakond Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli toetusel läbi „Rahvusvahelise noorte filoloogide konverentsi”, mis toimub sellel aastal juba 44. korda. Esimene üliõpilastele mõeldud konverents toimus 1963. aastal ning alates sellest ajast pole nende korraldamise traditsioon katkenud (konverentsid toimusid ka eelnevalt, kuid need olid ülikoolisisesed).

Tartu konverentsid on slavistika üliõpilaste teaduslikud kohtumised, mis ühendavad kümneid üliõpilasi, magistrante ja doktorante mitte ainult erinevatest Euroopa riikidest, vaid ka tervest maailmast, annavad neile suurepärase võimaluse tutvuda uute teadusvoolude ja -teooriatega. Tänavu osaleb konverentsil 75 noort teadlast Eestist, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Poolast.

Konverentsi temaatika on sel aastal väga mitmekülgne ning haarab slaavi keelte uurimise, sotsiolingvistika ja etnolingvistika, kulturoloogia, ideoloogia, Vene ja Euroopa ajaloo ning kirjanduse probleeme, tõlkeküsimusi, samuti emigrandikultuuri ja digitaalsete humanitaarteaduste problemaatikat. Viimasele on pühendatud konverentsi üks päev 1. mail. 28.–30. aprillil toimub kaks põhisektsiooni — keeleteaduslik (Lossi 3, aud 222 ja 234) ja kirjandusteaduslik (Lossi 3, aud 307). Töö keelteks on vene ja inglise.

Kirjandusteadusliku sektsiooni raames toimuvad lisaks auditoorsetele ettekannetele ka videoetteasted (traditsiooniliste posterettekannete analoog), millega on võimalik eelnevalt tutvuda. Viited videotele (samuti nende tekstidele) saadetakse kõigile soovijatele varem ette ning nende üle arutlemine toimub konverentsi põhiprogrammi raames. Soovi korral saate tutvuda kava antud osaga, andes sellest teada kirjandusteadusliku sektsiooni korraldajale.

Konverentsi aukülaliseks on Moskva Kõrgema Majanduskooli professor Oleg Lekmanov, kes peab osalejatele sissejuhatava loengu teemal „Alltekst vs Ühtivus: ühest filoloogilisest probleemist”.

Traditsiooniliselt avaldatakse parimad ettekanded noorte filoloogide artiklite kogumikus „Vene filoloogia”. Eelmise aasta materjalide põhjal koostatud kogumiku „Vene filoloogia. 28” esitlus toimub konverentsi avamisel.

Korraldajad tänavad Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli ürituse rahastamise eest.

Konverentsi kava leiate: http://www.ut.ee/FLVE/ruslit/.

 

Lisainfo:
Maria Borovikova (kirjandusteaduslik sektsioon) maria.borovikova [ät] gmail.com
Valentina Tubin (keeleteaduslik sektsioon) tartu.slavconf [ät] gmail.com

Telefonid: 737 5353, 737 5228

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Sogangi Ülikooli professori loeng 2. mail

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.04.2017

2. mail kell 16.15 (Ülikooli 16– 212) peab Lõuna-Korea Sogangi ülikooli professor Seongnae Kim loengu  "The Work of Memory: Ritual Laments of the Dead and Korea's Cheju Massacre"

Seong Nae Kim (김성례, 金成禮) on Seoulis asuva Sogangi ülikooli religiooniuuringute professor ja ajakirja Journal of Korean Religions peatoimetaja. 1989. aastal kaitses ta Michigani Ülikoolis antropoloogia-alase doktoriväitekirja teemal “Vägivallakroonikad ja leinarituaalid: Cheju šamanism Koreas”. Ta on avaldanud töid religiooniantropoloogiast, šamanismist, rahvausundist, surma- ja leinarituaalidest ning mälu- ja sugupooleuuringutest. Tema teadustöö keskmes on külma sõjaga seotud vägivald, trauma ja rituaalne tervenemine. Praegu kirjutab ta raamatut, mille esialgne pealkiri on “Vägivald ja kultuurimälu Koreas”. Prof Seong Nae Kimi teadustöid on ilmunud järgmistes ajakirjades: Journal of Ritual Studies, Diogene, Inter-Asia Cultural Studies, Traces, Asian Folklore Studies, Korean Shamanism, Journal of Korean Anthropology, and Journal of Religion.

Korraldavad:
TÜ Aasia keskus ja TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond

Lisainfo:
Elo Süld, PhD (elo.suld [ät] ut.ee)
TÜ Aasia keskus

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sel nädalal, 24.-28. aprillini annab semiootika osakonnas külalisloenguid professor Julieta Haidar Mehhikost

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.04.2017

Kultuurisemiootikavalda kuuluvad loengud kannavad pealkirja "The Semiotics of Culture: Theoretical and Methodological Reflections."

Kava inglise keeles:

UNIVERSITY OF  TARTU

DEPARTMENT OF SEMIOTICS

SEMINAR: THE SEMIOTICS OF CULTURE: THEORETICAL AND METHODOLOGICAL REFLECTIONS

FROM 24 TO 28 APRIL 2017

Dra. Julieta Haidar

División de Posgrado.

Posgrado en Antropología Social.

Línea de Investigación Transdisciplinaria: Análisis del Discurso y Semiótica de la Cultura

Escuela Nacional de Antropología e Historia. México, D. F

e.mail:  jurucuyu [ät] gmail.com

1.TUESDAY, APRIL 25TH AT 16.15-18.30 IN ROOM 306

THE SEMIOTICS OF CULTURE FROM THE EPISTEMOLOGY OF COMPLEXITY AND THE TRANSDISCIPLINARITY. 

·      THE EPISTEMOLOGY OF COMPLEXITY AND THE TRANSDISCIPLINARITY : MAIN PREMISES

·      THE LOOP UNCERTAINTY / UNPREDICTABLE IN THE NATURAL SCIENCES AND THE SCIENCES OF CULTURE

·      MULTICULTURALISM,  INTERCULTURALISM, TRANSCULTURALISM: DIFFERENT TRANSLATION PROCESSES

2. WEDNESDAY, APRIL 26TH AT 18.15-20.30 IN ROOM 306

FROM THE SEMIOTICS OF CULTURE TO THE SEMIOTICS OF THE DIGITAL CULTURE : DIFFERENT TRANSLATION PROCESSES. ANALYTICAL MODELS. 

·      SEMIOTICS OF CULTURE: SPACE, TIME AND THE SUBJECT.

·      SEMIOTICS OF DIGITAL CULTURE: SPACE, TIME AND THE SUBJECT

·      DIFFERENT TRANSLATION PROCESSES BETWEEN THE TWO SEMIOTICS

·      PROBLEMS OF THE ANALYTICAL MODELS

3. THURSDAY,  APRIL 27TH AT 16.15-18.30 IN ROOM 217

THE CONTINUUM NATURE/CULTURE FROM THE SEMIOTICS OF CULTURE AND COMPLEXITY 

·      PROBLEMS OF THE BORDERS BETWEEN THE NATURE AND THE CULTURE. PROPOSALS OF RUPTURE OF THE BORDERS: NEW WAYS

·      LOOP MEMORY PHYSICAL/CHEMICAL/BIOLOGICAL AND SOCIO/CULTURAL/HISTORICAL MEMORY: CONTINUITIES DISCONTINUITIES

·      EXAMPLES AND APPLICATIONS

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofid võtavad „tõejärgsuse“ käsile

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.04.2017

Tartu Ülikooli filosoofia osakond korraldab Käärikul 11.-13. maini Eesti filosoofia XIII aastakonverentsi.

Seekordne aastakonverents kannab pealkirja „Faktid, vaidlused ja argumendid „tõejärgsuse” ajastul”. Poliitika ja meedia päevakajaliste suundumustega sammu pidades on ka filosoofid otsustanud anda oma panuse „tõejärgsuseks“ nimetatava paljutahulise nähtuse uurimisse.

Konverentsi peakorraldaja, vanemteadur Roomet Jakapi (Tartu Ülikool) arvab, et tõejärgsuse-teema käsitlemisel on filosoofide lähenemisviisi eripäraks kindlasti see, et asjassepuutuvaid mõisteid eritletakse kompromissitu põhjalikkuse ja järjekindlusega. „Aga see ei tähenda, et jõutakse välja üldaktsepteeritavate seisukohtadeni,“ lisab Jakapi, „lahkarvamused ja erinevad lähenemisviisid jäävad, kuid nende järelekatsumine viib sügavama arusaamiseni sellest, mis selles „tõejärgses” maailmas ja mõtlemises õigupoolest toimub.”

Konverentsi ettekandesektsioonides arutlevad nii professionaalsed Eesti filosoofid, kraadiõppurid kui mõned väliskülalised konverentsi põhiteema, aga ka teiste filosoofiliste küsimuste üle, tehes seda filosoofia erinevate valdkondade ja suundumuste raames või neid raame ületades.

Ettekannetele ja aruteludele lisaks on konverentsi kavas mitmekesine kultuuri- ja meelelahutusprogramm. Tutvustatakse Eesti filosoofide uuemaid teoseid. Erinevates töötubades saavad osalised tegeleda jooga, balleti ja visuaalkunstiga. Filosoofidest autorid loevad oma luulet. Tehakse performance’eid ja vaadatakse filmi.

Konverentsil on neli peakõnelejat, kelle teemakäsitlused ulatuvad filosoofia ajaloost nüüdisaega, aga samuti väljapoole filosoofia piire. S.M Amadae (MIT, Helsingi Ülikool) näitab, kuidas analüütilisest keelefilosoofiast on abi tõejärgse poliitika vastu seismisel. Helmut Heit (Tongji Ülikool) arutleb selle üle, kas Friedrich Nietzsche ikka oli tõejärgse mõtlemise eelkäija, nagu sageli arvatakse. Indrek Ibrus (Tallinna Ülikool) vaatleb tõejärgsuse problemaatikat meediateoreetilisest perspektiivist. Piret Kuusk (Tartu Ülikool) räägib aga loodusteadlasena nähtusest nimega „teaduse eitamine”.

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.

Konverentsi korraldustoimkonda kuuluvad Roomet Jakapi, Francesco Orsi, Triin Paaver, Jaanus Sooväli, Edit Talpsepp-Randla, Uku Tooming ja Mats Volberg.

Konverentsi toetab TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ja TÜ filosoofia ja semiootika instituut ning see kuulub Eesti-uuringute tippkeskuse (Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond) tegevuskavva ning on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT20-5.

Lisainfo ja registreerumine
Registreeruda saab kuni 7. maini 2017.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Saksa Kevad Tartu ülikoolis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
21.04.2017

Juba mitmendat aastat toimuva üritustesarja Saksa Kevad üheks eesmärgiks on tutvustada Saksamaad kogu selle mitmekesisuses, teisalt on aga sihiks seatud Saksa-Eesti koostöö süvendamine ja tihendamine. Seetõttu leidub Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna, Goethe Instituudi ja selleaastase partneri, Baden-Württembergi liidumaa poolt korraldatava sarja kirevas programmis üritusi ja ettevõtmisi mõlemalt poolt.

Saksa Kevad algab sel aastal aprilli lõpus ja kestab kuu aega. Üritused toimuvad taas ka TÜ germanistika osakonnas. Hakatuseks löövad tudengid kaasa sarja piduliku avaürituse sisustamisel 27. aprillil Tartu Saksa Kultuuri Instituudis. 3., 10. ja 17. mail on kõigil huvilistel võimalus pingevabas õhustikus saksa keeles vestelda. Osalemiseks on vajalik vähemalt A2 keeletase ja mõeldud on õhtud eelkõige neile, kes sooviksid saksa keelt rohkem kasutada või seda värskendada. Vestlusõhtud toimuvad Lossi 3 õppehoone auditooriumis nr 223, oma osalusest palutakse teada anda kirjutades martin.schonemann [ät] ut.ee.

Lisaks leiab 24.-26. aprillini aset paleograafiakursus nii algajatele kui ka edasijõudnutele, kus dr. Manfred von Boetticheri käe all saab harjutada gooti kirjas käsikirja lugemist. Nn. gooti kiri ehk fraktuur kujutab endast saksa keele ajaloolist kirjaviisi, mida Saksa keeleruumis kasutati kuni Teise maailmasõjani välja. See tähendab, et valdav enamus saksakeelsest käsikirjalisest ainesest Eestis on kirja pandud fraktuuris - ja ligipääsetav ainult neile, kes oskavad seda lugeda (ja mõistavad mingil määral saksa keelt). Paleograafia kujutab endast aga käsikirjade lugemise kunsti. Kuna saksa keelt osatakse Eestis üha vähem ja fraktuuri lugemise oskus on veelgi haruldasemaks muutunud, võiks selline lisaoskus olla nutikaks valikuks oma silmaringi laiendamisel. Kursuse toimumisajad ja info registreerimise kohta leiad siit.

Kõik üritused leiad Saksa Kevade kodulehelt ja Facebookist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Toimub Eesti Semiootika Seltsi aastakonverents “Mõistma õppides"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.04.2017
Konverents, mis seekord on pühendatud haridussemiootikale, toimub 6.-7. mail Tartus, Lossi 36-214.
 
Õppimist ja õpetamist võib pidada semiosfääri, semiootilise universumi alusmehhanismiks. Õppimine ja õppimisvõime on saanud ka üheks tänase semiootika olulisemaks, nii selle eri tasandeid kui semiootikat ja ühiskonda lõimivaks uurimisprobleemiks. Ent samavõrra motiveerib teemavalikut tõik, et käesoleva aasta kevadel möödub 25 aastat ka Tartu Ülikooli semiootika osakonna rajamisest. 

Konverentsil arutletakse semiootika õpetamise, semiootiliste õpetamise käsitluste, semiootikute poolt loodud õppevahendite, õppimise ja moodsa tehnoloogia vaheliste suhete ja paljude teiste teemade üle.
 
Esinevad Peeter Torop, Märt Läänemets, Martin Oja, Alexandra Milyakina, Maarja Ojamaa, Tatjana Pilipovec, Merit Rickberg, Liina Sieberk, Kai Pata, Anzori Barkalaja, Kalevi Kull, Silvi Salupere, Tiit Remm, Egon Erkmann, Mari Niitra, Ülle Pärli, Maarja Vaikmaa. 

Konverentsi raames toimub ka vestlus Rainer Sarnetiga, ESSi aastakoosolek, pidulik vastuvõtt, traditsiooniline Semiootilise Jälje auhinna väljaandmine ja mitmed üllatused.
 
Vaata konverentsi programmi: http://www.semiootika.ee/konverents-2017/
 
Väike lisapalve: Selleks, et oskaksime kohvipauside ja vastuvõtu korraldamisel osalejate arvuga arvestada, palun andke sellest märku FB evendis või saatke oma osalemise kohta kiri: konverents [ät] semiootika.ee, märkides, millisel päeval osalete ning kas tulete ka vastuvõtule. 
 
Ette tänades ja peatse kohtumiseni!
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Hariduslik koomiks ja rollimäng aitavad lastel sõja olemust paremini mõista

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.04.2017

Tartu ülikooli, Rautjärvi valla ning Lappeenranta tehnikaülikooli koostööprojekti raames uuriti, kuidas teine maailmasõda lapsi mõjutas ning koostati kogemusõppe materjalid, mis vaatlevad teise maailmasõja sündmusi laste ja noorte perspektiivist.

Projekti „Sõjaajaloost kaasaegse hariduseni“ esimeses osas intervjueeriti Soomes Rautjärvis ja selle lähiümbruses ning Saaremaal ja Tartus inimesi, kes olid teise maailmasõja alguses kuni 18 aastat vanad. Rautjärvi vallas juhtis välitöid folklorist Mikko Europaeus, Eestis tegi välitöid TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule magistrant Aivo Põlluäär. Intervjuudega sooviti välja selgitada, kuidas räägiti lastele sõjast ning selle mõjust ja kuidas intervjueeritud inimeste arvates seda tuleks teha.

Magistrant Aivo Põlluäär rääkis erinevustest, mis eri riikide võrdluses välja tulid. „Eesti ja Soome intervjueeritavate puhul oli üllatavalt sarnane lapse üldine kogemus sõjast. Mõlemas riigid väitsid küsitletud, et sõda ei olnud hirmus – vähemalt lapsena ei osanud sõjale sellist tähendust omistada. Palju toodi välja seda, et vanemad ei rääkinud lastele sõjast rohkem kui vaja ja et vanemad olid rohkem hirmul kui lapsed. Nii Soomes kui ka Eestis arvati, et lastele tuleks sõjast rääkida. Aga kogemustest lähtuvalt ja vältides sõja romantiseerimist. Nii mõnigi oli häiritud, et kaasaja lapsed mängivad vaimustunult sõjamänge, teadmata, mida sõda endast tegelikult kujutab. Siiski oli ka neid, kes arvasid, et sõjast rääkimisel pole mõtet,“ rääkis Põlluäär.

Uurija leiab, et kuna Eesti ja Soome keskkond oli erinev, siis erinevad ka eestlaste ja soomlaste kogemused sõjast. „Soomlaste mälestused seoses Soome sõdurite ja Vene sõjavangidega olid valdavalt positiivsed. Eestis aga tehti venelasel ja sakslasel vahet - kui venelast seostati varastamise, tapmise, ebahügieenilisuse, purjutamise ja korratusega, siis sakslastes nähti inimlikkust ja nende läheduses tunti end turvalisena. Kõik Eestis küsitletud inimesed mäletasid lapsepõlvest pommitamisi ja nendega seonduvat – akende pimendamist, varjumist, lennukimürinat. Erinevalt Soomest puutusid Eesti lapsed kokku ka metsavendadega. Et Soomes olid sõdivateks osapoolteks Soome kaitsevägi ja Punaarmee, siis seal metsavendlust ei esinenud. Eestis aga oli sageli varjul kellegi vend või onu või teati kedagi, kes metsavendadele toitu andis,“ võrdles Põlluäär.

Projekti teises osas koostati kogutud materjali põhjal haridusliku sisuga koomiks, mis jutustab sõjast laste ja noorte vaatepunktist. Selle eesmärgiks on aidata lastel ja noortel sõja olemust paremini mõista. Sama eesmärki täidab ka rollimäng, mis ühendab lapsepõlve sõjakogemused teisest maailmasõjast õppimisega. Materjal on koondatud veebilehele, kus see on lihtsalt kättesaadav kõigile kasutajatele ja kuhu on võimalik lisada vastavat sisu ka tulevikus.

Projektijuht Juha-Pekka Natuneni sõnul oli koomiksi loomise eesmärgiks rääkida sõjast sellisel viisil, et lastel ja noortel oleks kergem sellest aru saada. „Soovisime näidata, kuidas sõda mõjutas igapäevaelu, vahendades nö tavalise inimese kogemust numbrite asemel. Juba koomiksi koostamisel testiti seda koolides ning tehti muudatusi vastavalt õpilastelt ja õpetajatelt saadud soovitustele. Protsessis osales umbes 600 õpilast ja 40 õpetajat,“ selgitas Natunen mängulise lähenemise põhjuseid.


Projekti viimases etapis arendati Rautjärvis tehtud dramatiseeritud sõjaajaloolise ekskursiooni põhjal noortele sobilik hariduslik ringkäik, mis tutvustab teist maailmasõda kogemusõppe põhimõtteid järgides.
 
Õppevahendid on saadaval eesti, inglise ja soome keeles aadressil http://www.childrenofwartime.com/
Trükitud eestikeelseid koomikseid saab tasuta TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnast, kirjutades Pihla Siimule (pihla.siim [ät] ut.ee). Soovituslik on koomiksitele ise järele tulla.

Projekti rahastas Euroopa Liidu Kodanike Euroopa programm.

Lisainfo: Aivo Põlluäär, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule magistrant, aivo [ät] folklore.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

KONVERENTSI “MÕISTMA ÕPPIDES” PROGRAMM

Eesti Semiootika Seltsi uudised
6.-7. mail Tartus, Lossi 36-214 toimuva konverentsi “Mõistma õppides” esialgne programm on nähtav: www.semiootika.ee/konverents-2017/ Selleks, et oskaksime kohvipauside ja vastuvõtu korraldamisel osalejate arvuga arvestada, palun  saatke oma osalemise kohta kiri: konverents@semiootika.ee, märkides, millisel päeval osalete ning kas tulete ka vastuvõtule. Ette tänades!  
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kolmapäeval, 12. aprillil annab semiootika osakonnas kaks külalisloengut professor Katalin Kroó Eötvös Loránd'i Ülikoolist Budapestis, Ungaris

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.04.2017

Loengute teemaks on „Semiotics of Intertextuality and Intermediality“ ja need toimuvad 16:15 (Jakobi 2-306).

Kõik on teretulnud osa võtma.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti Keeleressursside Keskuse töötuba

Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti Keeleressursside Keskuselt on võimalik tellida eesti digitaalsete keeleressursside ja rakenduste töötuba. Töötoa eesmärk on teavitada laiemat kasutajaskonda olemasolevatest vabalt kättesaadavatest keeletehnoloogilistest ressurssidest ja rakendustest ning innustada neid kasutama nii õppetöös kui ka igapäevaelus. Töötoas osalejatele on koostatud töölehed ning nad saavad erinevaid keeleressursse juhendaja toel ise järele proovida. Koolitus on tasuta. Täpsema info küsimuseks ja töötoa tellimiseks kirjutage aadressil Kairi.Tamuri@eki.ee.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Nelja riigi tulevased emakeeleõpetajad vahetavad õppimis- ja õpetamiskogemusi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.04.2017

3.-7. aprillini kohtub TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis Nordplusi projekti raames rühm Soome, Rootsi, Taani ja Eesti emakeeleõpetajaks õppivaid magistrante, et toetada nelja ülikooli didaktikaõppejõudude ja emakeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste võrgustiku loomist ning omavahelist koostööd.

Helsingi ülikooli, Põhja-Taani ülikooli, Malmö ülikooli ja Tartu ülikooli üliõpilased arutavad nädala jooksul projektis „Innovative Literature Pedagogy“ lugemiskogemuste ja kirjanduse õpetamise võimaluste üle, tutvustavad üksteisele õpetajamagistriõppekavade sisu, külastavad tunde Miina Härma gümnaasiumis ning Tartu Kesklinna koolis ja tutvuvad ERMiga.

Projektis osalevad välisüliõpilased tõdesid, et mõned haridusprobleemid tunduvad neile olevat universaalsed ja Eestis viibimise kogemus on pakkunud neile oma riigi õpetamiskultuuri nägemiseks täiesti teisi vaatenurki. „Me võtame Tartu nädalast kindlasti kaasa uusi ideid, kuidas kirjandust erinevates õpetamiskultuurides võiks käsitleda ja oskuse näha oma riigi ühiskonda ja koolisüsteemi täiesti uuest perspektiivist,“ rääkisid tudengid.

Tartu ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava programmijuhi Maigi Vija sõnul on projektil tudengite jaoks väga oluline praktiline väärtus: „Nädal aega üliõpilaste workshop’is koos arutades ja ideid vahetades annab üliõpilasele võimaluse võõrkeeli praktiseerida ning suhtlemisoskust arendada, oma loovust ning ettevõtlikkust kasutada, sh osaleda lühiajalise mobiilsuse programmis,“ sõnas Vija.

Helsingi ülikooli koordineeritud projekti raames diskuteerivad üliõpilased, kuidas integreerida kirjandusõpetust emakeeleõpetusse ja teise keele õpetusse ja kuidas motiveerida õpilasi lugema, kasutades tänapäevaseid võimalusi ja võtteid (nt nutiseadmed ja uus meedia). Üksteisele tutvustatakse õpetajaõppekavade sisu, vahetatakse praktikakogemusi ja arutatakse õpetajatööga seonduvat, sh ühiskondlikke ja hariduspoliitilisi olusid Soomes, Rootsis, Taanis ja Eestis. Nädalapikkuse koostöö tulemusena valmistatakse ette seminar „Reading Experience in the 21st Century School – What and Why?“ projektis osalevatele  didaktikaõppejõududele.

Lisainfo: Maigi Vija, TÜ eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava programmijuht

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Läti-eesti tõlkeseminar

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.04.2017

TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž kutsub osalema läti-eesti tõlkeseminaril 12. aprillil algusega kell 18.15 (Jakobi 2-114).

UNESCO Läti Rahvuskomisjon korraldab 2017. aastal tõlkeprojekti „Kultuuri mitmekesisus noorte toetuseks, kultuuridevahelise dialoogi ja mitmekeelsuse edendamiseks“, mis toimub koostöös Läti keele agentuuri, Läti Ülikooli ja Ventspilsi Ülikooliga ning partnerülikoolidega Poolas, Tšehhis, Leedus, Eestis ja Soomes.

Projekti eesmärk on ühest küljest edendada arutelu uuemast ilukirjandusest ja autoritest läti, eesti, soome, leedu, poola ja tšehhi kirjanduses, teisalt toetada läti keele õppimist välismaal ning nimetatud keelte õppimise programme Lätis. Projektis osalevad noored tõlkijad saavad nii praktilisi kogemusi kui ka võimalusi uute kontaktide loomiseks. Läti keele õppijad valivad eesti, soome, leedu, tšehhi ja poola ilukirjanduse näiteid ja saadavad need Läti Ülikooli üliõpilastele tõlkimiseks läti keelde ja vastupidi – Läti Ülikooli üliõpilased saadavad näiteid läti ilukirjandusest tõlkimiseks eesti, soome, leedu, tšehhi ja poola keelde. 

12. aprillil kell 18.15 (Jakobi 2-114) toimuval läti-eesti tõlkeseminaril tutvustame tõlkeprojekti tulemusi, miks ja millised tekstid tõlkimiseks valiti, räägime läti keelest eesti keelde tõlkimisest ning läti ja eesti keele sarnasustest ja erinevustest. Kõik kuulajad on oodatud diskussioonis osalema.

Tõlkeseminaril esinevad TÜ läti keele õppijad Aive Mandel, Evelin Arust ja Contra.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudi seminar veebipõhistest keeletehnoloogilistest vahenditest 12. aprillil

EKI uudised

12. aprillil 2017 kell 14 toimub Eesti Keele Instituudi (Roosikrantsi 6, Tallinn) kolmanda korruse õppesaalis seminar-töötuba „Keeletehnoloogilised vahendid veebis: KORP ja Keeleliin“.

Töötoa viivad läbi Olga Gerassimenko ja Krista Liin, kes tutvustavad Eesti Keeleressursside Keskuse korpuseotsingumootorit KORP (korp.keeleressursid.ee) ja keeletöötluskeskkonda Keeleliin (keeleliin.keeleressursid.ee). Kõike saab ka ise järele proovida.

Oodatud on kõik huvilised. Ruumi ettevalmistamiseks palume teatada oma osavõtust aadressil Heete.Sahkai@eki.ee hiljemalt 10. aprillil.

KORP on Põhjamaades arendatav korpuste otsingumootor, mis võimaldab teha ühispäringut mitmest korpusest, mis on eri viisil märgendatud või ka märgendamata. Otsingu saab kirjeldada nii visuaalselt kui ka CQP keele päringuna. Keeleliin on arendamisel veebikeskkond keeletehnoloogiliste töövoogude jaoks ehk koht, kus on võimalik oma tekste töödelda, tulemusi alla laadida või sealsamas teistega jagada, ilma et selleks midagi oma arvutisse installeerima peaks. Siin saab näiteks kätte tekstis olevate sõnade algvormid, morfoloogilised tunnused või lausestruktuurid.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut esitleb 5. aprillil „Eesti-mari sõnaraamatut“

EKI uudised

5. aprillil kell 17 esitletakse Eesti Keele Instituudis „Eesti-mari sõnaraamatut“. Sõnaraamat on esimene suur kakskeelne sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos.

„Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab umbes 10 000 märksõna. Sõnaraamatu toimetaja on keeleteadlane Sven-Erik Soosaar, koostajateks marid Marina Akeldina, Svetlana Akeldina, Tatiana Albahtina, Tatiana Alybina, Jelena Lastochkina, Svetlana Salmiyanova ja Valentina Semenova. Sõnaraamat ilmub ainult elektrooniliselt. Lisaks mitmekesistele otsinguvõimalustele on veebiversiooni eeliseks ka võimalus sõnastikku edaspidi täiendada. Sõnaraamatu sihtgrupiks on mari keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad marid. Sõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele.

„„Eesti-mari sõnaraamat“ on teine väljaanne Eesti Keele Instituudi sugulaskeelte veebisõnaraamatute sarjas. Koostamisel on juba ka kolmas, ersa keele sõnaraamat. See on võimalik tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi toetusele,“ märgib Eesti Keele Instituudi eesti keele ajaloo, murrete ja sugulaskeelte osakonna juhataja Tiina Laansalu. „Valminud veebisõnaraamatuid saab interneti teel tasuta kasutada kõikjal maailmas. Lisaks abile sugulaskeelte sõnavara mõistmisel toetavad need sõnaraamatud väiksemate võimalustega sugulaskeelte arendamist. Ka „Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab keeleuuenduslikke sõnu, põhimõttega eelistada omatüvesid vene toorlaenude asemel. Sõnaraamatu leiab instituudi kodulehelt, aadressilt portaal.eki.ee/sonaraamatud.“

Esitlus on korraldatud koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutusega, olles ühendatud hõimuklubi klubiõhtuga, mis kannab pealkirja „Sõna kõndis tasa eesti-mari sillal“. Sõnaraamatut esitlevad toimetaja Sven-Erik Soosaar ja sõnaraamatu mari rahvusest koostajad. Kuulda saab mari laule Anna Mišina esituses, kannelt helistab Kristi Mühling. Näha saab ka mari kultuuri tutvustavat dokumentaalfilmi “Euroopa viimased paganad”, sellest kõneleb lähemalt Tartu Ülikooli etnoloogiadoktorant Erik Juzõkain.

MTÜ Fenno-Ugria Asutuse nõunik, Eesti Mari Seltsi endine esimees Jaak Prozes kirjeldab: „Sõnaraamat on nagu teejuht väikese ja omapärase rahva juurde, kes laiemalt ja sügavamalt on alles avastamata. Mari keele tundmine toob meile teadmisi selle Volga keskjooksul asuva rahva maailmapildist, kus kohtuvad erinevad religioonid nii looduseusu, islami kui ka õigeusu näol. Samuti turgi ja soome-ugri rahvaste maailm, mis on mõjutanud selle rahva mõttelaadi ja kombestikku. Siiski on mari keel soome-ugri keel, keel, mille kaugem minevik toob meie keeltesse ühiseid sõnu, nagu vesivüd (вӱд), kalakol (кол), lumilum (лум) ja tulitul (тул). Seega võib sõnaraamatut võtta kui silda kahe rahva vahel. Head kõndimist sillal!“ 

Vaata ka https://fennougria.ee/events/event/hoimuklubi-sona-kondis-tasa-eesti-mari-sillal/ 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Uus eurokeelekogumik tõlkimisest

EKI uudised

Ilmunud on eurokeele e-kogumik "Tõlkimise tahud".

Seitsmes eurokeelekogumik räägib tõlkimise eri tahkudest: suulisest ja kirjalikust tõlkest, terminiloomest ja toimetamisest. Ühtlasi antake kogumikus konkreetsete näidete abil nõu, kuidas paremini ja selgemalt väljenduda.
Kogumik on kättesaadav ainult elektrooniliselt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Emakeeleõpetajaks õppijad kohtuvad Soome, Rootsi ja Taani kolleegidega

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.04.2017

3.-7. aprillini kohtub TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis Nordplusi projekti raames rühm Soome, Rootsi, Taani ja Eesti magistrante, kes õpivad emakeeleõpetajaks.

Helsingi ülikooli, Põhja-Taani ülikooli, Malmö ülikooli ja Tartu ülikooli üliõpilased arutavad nädala jooksul projektis "Innovative Literature Pedagogy" lugemiskogemuste ja kirjanduse õpetamise võimaluste üle, tutvustavad üksteisele õpetajamagistriõppekavade sisu, külastavad tunde Miina Härma gümnaasiumis ning Tartu Kesklinna koolis ja tutvuvad ERMiga.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Aprillikuu loodusõhtul räägib Timo Maran šaakalist semiootiku vaatenurgast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.03.2017

Loodus on pidevas muutumises ning liikide levilad kasvavad ja kahanevad samuti järjepanu. Aprillikuu loodusõhtul räägime võõrliikidest šaakali näitel ning külla tuleb semiootik Timo Maran. Loodusõhtu “Šaakali lugu: võõrast omaks?” toimub 5. aprillil 2017 kell 18.00 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46.

Kui inimene kohtab oma elukeskkonnas mõnd uut taime- või loomaliiki, siis tundub esmalt, et midagi on korrast ära. Loodusõhtul püüame selgust saada, kuidas inimkultuur uued liigid vastu võtab ning kuidas uued liigid endale tähenduse saavad. Kas "võõrliik" tähendab alati halba? Kuidas jõudis meile šaakal ja mida ta meile keskkonnakonfliktide kohta õpetanud on?

Loodusmuuseumi 215. aastapäeva puhul näitame enne loodusõhtut kell 17.45 ajaloolisi kroonikakaadreid loodusmuuseumist.

Loodusõhtud muuseumis toimuvad iga kuu esimesel kolmapäeval. Loodusõhtu pääse on 3 eurot, mida saab tasuda enne üritust muuseumi kassas.

Loodusõhtut modereerib Veljo Runnel.
Ürituse toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.​

Info
Tartu ülikooli loodusmuuseum
Vanemuise 46, Tartu
737 6076
loodusmuuseum [ät] ut.ee
www.natmuseum.ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Poola kultuuri päevad Tartus, 7.–9. aprillil

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
30.03.2017

Kolmepäevase minifestivali programmis leidub loenguid, töötubasid ja lai valik mitmekesiseid tegevusi nii suurtele kui väikestele huvilistele.

Loengutes saab teada, mis teeb poola lihavõtete traditsioonid eriliseks, kuhu Poolas kindlasti reisima peaks ja millised ebausukombed on poola kultuuris enim levinud. Töötubades saab õppida poola rahvatantse ja -laule, valmistada pelmeene ja värvida pühademune. Paljud üritused on kõigile huvilistele tasuta ning tänu koostööle Genialistide Klubi ja Tartu Mänguasjamuuseumiga leiab nädalavahetuse programmist ka mitu kogupereüritust. 

Poola päevade eestvedajaks TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis on poola keele ja kultuuri külalislektor Joanna Dagmara Dobosz, kes on Tartu ülikoolis tegev juba aastast 2014. Kuigi poola keelel on üsna keeruline hääldus ja selle grammatikat peetakse üheks kõige keerulisemaks terves maailmas, leidub igal aastal ligikaudu 30 õppijat, kes on valmis väljakutse vastu võtma. Tänu Joanna tihedale koostööle Poola teadus- ja haridusministeeriumiga, saavad tublimad keeleõppijad igal aastal võimaluse tasuta osaleda Poola suveülikoolides. Samuti käib lektori algatusel ülikoolis koos "Poola klubi Tartus", mis lisaks Eestis elavatele poolakatele ühendab ka kõiki teisi poola kultuuri huvilisi. Ent lektoril jätkub tegevust ka väljaspool ülikooli: ta teeb tihedat koostööd Poola Vabariigi Suursaatkonnaga Tallinnas, korraldab poola-eesti perede lastele poola keele tunde ning aitab Eestis elavatele poolakatele erinevaid üritusi korraldada.

Lisaks Joannale toovad Poola kultuuri päevade loengud, töötoad ja muud tegevused huvilisteni ka külalislektorid Sileesia Ülikoolist ning Tartu Poola kogukonna liikmed. Joanna sõnul on kõik korraldajad väga pühendunud ning kuna kõik on ka kirglikud eesti kultuuri austajad, on ootusärevus kogemusi jagada väga suur: "Me ei jõua ära oodata, mil saame laulda omi laule ja tuua lauale meie kodudest pärit toidud! Meil on palju rääkida ja loodame, et tuleb palju kuulajaid, kellega koos seda kõike jagada ja kogeda!"

Poola päevade programmi leiad ürituse kodulehelt ning Facebookist. 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Küsimus filosoofiaolümpiaadil: kas teadusliku teadmise nimel võib eetikapõhimõtteid eirata?

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.03.2017
Filosoofiaolümpiaadi lõppvoor / Foto: Toomas Jürgenstein

23.-26. märtsil osales 10 eelvoorudest välja valitud õpilast Tartus filosoofiaolümpiaadi lõppvoorus, kus tänavune võitja selgitati võõrkeelse essee, väitluse ja testide põhjal.

Laupäevast pühapäevani toimunud võistlusprogramm koosnes võõrkeelse essee kirjutamisest, väitlusest, loogika- ja filosoofiatesti lahendamisest. Ülesannetest suurima kaaluga oli võõrkeelne essee, kuna see on võistlusülesandeks ka rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil, kuhu Eesti parim sõidab. Teemadena oli ette antud neli tsitaati, millest ühe põhjal tuli võistlejatel essee kirjutada.

Väitlusoskuseid said õpilased näidata teemal: „Kas teadusliku teadmise nimel võib eirata eetikapõhimõtteid?“. Olümpiaadi žürii liikme Tartu ülikooli teaduri Mats Volbergi sõnul näitasid õpilased klassikaliste argumentide tundmist, kuid suutsid kombineerides luua huvitavaid lahendusi. „Väga sümpaatne oli argument, mille järgi ei saa loomkatseid tehes tingimata öelda, et me eirame moraalinorme, tõstes inimeste kasu loomade kannatustest kõrgemale, sest me toetume tegevuses kõrgemale väärtusele. Eetikast ja selle normidest ei saagi mõelda kui millestki etteantust ja muutumatust, vaid norme tuleb tõlgendada kontekstis,” kirjeldab Volberg ühe õpilase esitatud seisukohti.

Olümpiaadi lõppvoorus ühtlustati ka kõigi omavahel mõtlemises mõõtu võtvate õppurite oskuste pagasid. „Neljapäeval ja reedel toimunud koolituse eesmärgiks oli anda kõigile - osa õpilasi mõnel aastal koolis filosoofiat ei õpigi - esmane oskuste pagas, et olla edukas siin ja ka rahvusvahelisel olümpiaadil. Kõik koolitajad on muuhulgas osalenud mõnel aastal ka rahvusvahelise olümpiaadi žüriis,” ütles võistluse algataja EMÜ dotsent Leo Luks.

Olümpiaadižürii sõnul oli tänavuse olümpiaadi õpilaste tase väga ühtlane.

Kokkuvõttes olid pika võistluse parimad Kaarel Hänni (Tallinna reaalkooli 12. klass) ja Paul Johannes Kalda (Tallinna 21. kooli 11 klass). Nemad sõidavad Eestit esindama ka maikuus Rotterdamis toimuvale rahvusvahelisele filosoofiaolümpiaadile.

Võistluse täielikud tulemused leiab lehelt: http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/filosoofiaolumpiaad

Filosoofiaolümpiaadi toimumist rahastas haridus- ja teadusministeerium ning koordineeris Tartu ülikooli teaduskool. Ruumidega toetasid võistlust TÜ filosoofia osakond ja Herbert Masingu kool.

Lisainfo: Heidy Meriste, žürii esimees, heidy.meriste [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Selgusid kolmanda Eesti Goethe-Seltsi tõlkevõistluse tulemused

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.03.2017

Eesti Goethe-Selts koostöös Tartu Saksa Kultuuri Instituudiga korraldas juba kolmandat korda tõlkevõistluse. Kui esimesel, 2012. aastal peetud tõlkevõistlusel võisid osaleda ainult kooliõpilased, siis nüüd olid nii nagu juba teiselgi korral, 2014. aastal, oodatud osalema ka tudengid. Teist korda järjest olid tõlkimiseks välja pakutud tekstid valitud baltisaksa autorite loomingust. Ühtekokku laekus kaheksa tõlketööd (6 üliõpilastelt ja 2 õpilastelt). Tulemused tehti teatavaks 25. märtsil 2017 Tartu Saksa Kultuuri Instituudi Goethe toas.

Tänavusel tõlkevõistlusel läks üliõpilaste arvestuses esikoht jagamisele. Võitjateks kuulutati Silva Lilleorg (Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant), kes võitis tõlkevõistluse ka 2014. aastal, ja Liis Kägu (Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse magistrant). Mõlemad olid tõlkinud katkendi Siegfried von Vegesacki Tartu-ainelisest jutustusest „Jaschka und Janne“ (1965). Žürii, mille liikmeteks olid Vahur Aabrams, Tiina-Erika Friedenthal, Liina Lukas, Ülo Matjus, Tiina Paesalu ja Liina Sumberg, tõstis esile ka Marin Jänese (Tallinna Ülikooli saksa keele õpetaja eriala magistrant) ja Laura Lahesoo (Müncheni Tehnikaülikooli informaatika üliõpilane) esitatud Manfred Kyberi essee „Neues Menschentum“ (1949) katkendi tõlkeid. Kooliõpilased, kes olid valinud tõlkimiseks kimbu baltisaksa suulist jutustamistraditsiooni esindavaid humoristlikke tekste, said ergutusauhinnaks „Fausti“ Ants Orase tõlkes ja muuseumipileti.

Liis Kägu ja Marin Jänes said preemiaks reisi Saksamaale Weimarisse juunis toimuvale rahvusvahelise Goethe-Seltsi aastakoosolekule. Parimad tõlked on kavas avaldada ajakirjas Akadeemia.

 

Allikas: Eesti Goethe-Selts

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kes kellega käib ehk Kollokatsioonisõnaraamat (Sirp 17.3.17)

EKI uudised

Eesti keeles on mitmesuguseid sõnaühendeid, mille kasutamiskorda ja konteksti on tark tunda nii emakeelsel kui ka keeleõppijal. Hiljuti ilmus Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogia­sõnaraamat“, kuid Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute osakonnas on tegemisel ka esimene eesti keele kollokatsiooni­sõnaraamat (ilmub 2018), millest räägivad instituudi leksikograafid Jelena Kallas ja Margit Langemets.

Aili Künstler: Keel muutub, kõnekeel veel eriti kiiresti. Mis asi on aga püsiühend? Miks on vaja eraldi püsiühendite sõnaraamatut?

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti keeletehnoloogia 2017

Eesti Keeleressursside Keskus

19.-20. aprillil 2017 toimub Tallinnas konverents "Eesti keeletehnoloogia 2017", mille fookuses on lõppeva EKT programmi projektide tulemused ja uue programmi kavandamine. 18. aprill enne konverentsi on aga õpipajade päralt. Konverentsi korraldab Eesti Keeleressursside Keskus, toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Konverentsi koostööpartner on TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus MEKTORY. Oodatud on kõik huvilised! Konverents ja õpipajad on tasuta, vajalik on vaid registreerumine

Lisainfo: Kadri Vare, EKT programmi koordineerija, kadri.vare@ut.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofiaolümpiaadil väideldi teaduse ja eetikapõhimõtete üle

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.03.2017

23.-26. märtsil Tartus toimunud filosoofiaolümpiaadi lõppvooru oli eelvooru tulemuste põhjal kutsutud 10 õpilast. Eelvoorus, mille ülesandeks oli kirjutada filosoofiline essee, osales tänavu 23 õpilast 11 koolist.

Lõppvooru programm algas koolitusega. “Neljapäeval ja reedel toimunud koolituse eesmärgiks oli ühtlustada, anda kõigile - osad õpilased mõnel aastal koolis filosoofiat ei õpigi - esmane oskustepagas, et olla edukas siin ja ka rahvusvahelisel olümpiaadil. Kõik koolitajad on muuhulgas osalenud mõnel aastal ka rahvusvahelise olümpiaadi žüriis,” ütles võistluse algataja EMÜ dotsent Leo Luks.

Laupäevast pühapäevani toimunud võistlusprogramm koosnes võõrkeelse essee kirjutamisest, väitlusest, loogika- ja filosoofiatesti lahendamisest.

Ülesannetest suurima kaaluga oli võõrkeelne essee, kuivõrd see on võistlusülesandeks ka rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil. Teemadena oli ette antud neli tsitaati, millest ühe põhjal tuli võistlejatel essee kirjutada. Teemadega saab tutvuda filosoofiaolümpiaadi Facebook’i lehel www.facebook.com/flolympiaad

Väitlusoskusi said õpilased näidata teemal: kas teadusliku teadmise nimel võib eirata eetikapõhimõtteid. Olümpiaadi žürii liikme Tartu ülikooli teaduri Mats Volbergi sõnul näitasid õpilased klassikaliste argumentide tundmist, kuid suutsid kombineerides luua huvitavaid lahendusi. “Väga sümpaatne oli argument, mille järgi ei saa loomkatseid tehes tingimata öelda, et me eirame moraalinorme, tõstes inimeste kasu loomade kannatustest kõrgemale, sest me toetume tegevuses kõrgemale väärtusele. Eetikast ja selle normidest ei saagi mõelda kui millestki etteantust ja muutumatust, vaid norme tuleb tõlgendada kontekstis,” kirjeldab Volberg ühe õpilase esitatud seisukohti.

Olümpiaadižürii sõnul oli tänavuse olümpiaadi õpilaste tase väga ühtlane.

Kokkuvõttes olid pika võistluse parimad Kaarel Hänni (Tallinna reaalkooli 12. klass) ja Paul Johannes Kalda (Tallinna 21. kooli 11 klass). Nemad sõidavad Eestit esindama ka maikuus Rotterdamis toimuvale rahvusvahelisele filosoofiaolümpiaadile.

Võistluse täielikud tulemused leiab lehelt: http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/filosoofiaolumpiaad

Filosoofiaolümpiaadi läbiviimist rahastas haridus- ja teadusministeerium ning koordineeris Tartu ülikooli teaduskool. Ruumidega toetasid võistlust TÜ filosoofia osakond ja Herbert Masingu kool.

Lisainfo: Heidy Meriste (žürii esimees), e-post: heidy.meriste [ät] ut.ee

Teate edastas: Marek Järvik, TÜ teaduskooli kommunikatsioonispetsialist, tel: 737 5889, e-post: marek.jarvik [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool ja Tallinna loomaaed seisavad ühiselt Eesti looduskaitsealade heaolu eest

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.03.2017
Puhatu looduskaitseala

23.-24. märtsil korraldavad Tartu ülikooli semiootika osakond ja Tallinna loomaaed kahepäevase seminari “Looduskultuuri seminar: Kaitsealad”. Neljapäeval ja reedel toimuvad arutelud on esimeseks osaks seminaride sarjast, mille käigus pööratakse kõrgendatud tähelepanu looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumisele ning valupunktidele.

Tallinna loomaaed on Tartu ülikooli semiootika osakonna üks praktikabaase, kus semiootikud on teinud uurimistöid ja jätkavad oma tegevust seminaride sarja raames. Esimene looduskultuuri seminar võtab vaatluse alla Eesti looduskaitsealad kui paljutasandilise nähtuse, millega seostuvad keerukalt eri valdkonnad, vaatenurgad, huvid ja mõistmise võimalused.

„Kaitsealade üldine eesmärk on säilitada väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ja ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad mingitest eetilistest alusarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab kommunikatsiooni ühiskonnas. Kaitsealadel seonduvad kohalik tegevuslik, riiklik korralduslik ning üleilmne biosfääriline perspektiiv. Kaitsealadel on oma minevik ja roll Eesti kultuuriidentiteedis ning tulevik lahendamist vajavate keskkonnaprobleemidega,“ rääkis Tartu ülikooli semiootika vanemteadur Timo Maran.

”Looduskultuuri seminar: kaitsealad” võtab muuhulgas tähelepanu alla küsimused, kuidas on kaitsealad eesti ajaloos kujunenud ja muutunud; kuivõrd sarnased või erilised on meie kaitsealad võrreldes muu maailmaga; milline on kaitsealade laiem koht ja roll looduskaitses, majandustegevuses, sotsiaalsetes protsessides ja eesti kultuuri identiteedis ja millised on looduskaitse filosoofilised lähtekohad ja kuidas see mõjutab kaitsealasid.

Ettekannetega esinevad Aleksei Lotman, Helen Sooväli-Sepping, Rea Raus, Hendrik Relve.

Tutvu kõigi seminari teemadega siin: http://www.flfi.ut.ee/et/uudised/looduskultuuri-seminar-kaitsealad-23-24-marts-tallinn-ettekannete-kutse

Lisainfo: Timo Maran, TÜ semiootika vanemteadur, 737 6139, timo.maran [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Emakeeleolümpiaad kogub ka noormeeste seas üha enam populaarsust

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.03.2017
Õhtusel üritusel nuputati harvade sõnade tähendusi ja tehti nutiorienteerumist.

13.–14. märtsil toimus 32. emakeeleolümpiaad „Sõnavara ja stiil“. Kokku osales üle Eesti 83 õpilast, kellest tänavu 17 olid noormehed.

Emakeeleolümpiaadi tänavuses lõppvoorus pidid võistlejad tundma sõnade harvu grammatilisi vorme, tänapäevastama 1806. aastast pärit katekismuse tekst, parandama kantseliiti ja toortõlkeid, tundma kujundliku keele võtteid ning lugema Albert Kivikase teksti, põhjendades tema väiteid või vaieldes neile vastu.

Tööle järgnenud mängulisel õhtupoolikul otsiti nutiorienteerumise käigus luuletusi ning mõistatati harvade sõnade tähendusi. Emakeelepäeval käidi traditsioonilisel olümpiaadiekskursioonil. Sel korral külastati Riigikogu, kus tutvuti majaga ning roniti Pika Hermanni torni.

„Oleme selle üle väga uhked, et tavapärase käputäie asemel osales tänavu suisa 17 noormeest,“ märkis žürii esimees Merilin Aruvee. „Loodame, et need poisid ka meie juurde õppima jõuavad, sest just eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal valitseb suur noormeestepõud,“ lisas lektor Aruvee.

Võistlus toimus kolmes vanuseastmes: 7.–8. klass, 9.–10. klass ning 11.–12. klass. Lõppvooru kutsuti 87 õpilast üle Eesti, kellest seitse valiti välja uurimistööde põhjal ning 80 piirkonnavooru töö tegijatest. Olümpiaadi piirkonnavoorust võttis osa 1570 õpilast üle Eesti.

„Tähelepanu väärib, et noorimas astmes võitis võõrkeelses keelekeskkonnas elav tütarlaps, kelle piirkonnavooru töö tegemiseks žürii eraldi loa andis ning töö ka ise parandas,“ täheldas žürii esimees.

Olümpiaadi lõppvooru võitsid noorimate hulgas 7. klassi õpilane Kertu-Birgit Anton Brüsseli II Euroopa koolist, keskmises vanuseastmes Tallinna 21. kooli õpilane Luisa Susanna Kütson ning vanimatest Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Hanna Marrandi, kes pälvis esikoha juba teist aastat järjest. Ülevaate tulemustest leiab Teaduskooli lehelt (http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekek_2016_17_lv_tulemused.pdf ).

Järgmise aasta olümpiaadi teemaks on „Eesti riigikeel 100“ ning uuendusena lubatakse uurimistööna esitada ka Vikipeedia artikleid, et panustada „Miljon+“ projekti (http://www.miljonpluss.ut.ee/).

Kümme parimat olümpiaadilist pääsevad sisseastumiskatseteta Tallinna ülikooli (https://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope/eritingimustel-vastuvott), Tartu ülikool ootab õppima viit edukamat (http://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/eritingimus).

Lisainfo:
Ene Örd, TÜ teaduskooli olümpiaadide projektijuht, ene.ord [ät] ut.ee
Merilin Aruvee, žürii esimees, merilin [ät] tlu.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Valitsus kinnitas lõpuks Eesti keelenõukogu uue koosseisu (PM 16.3.2017)

EKI uudised

 

Valitsus kinnitas Eesti keelenõukogu uue koosseisu, kuhu kuulub üksteist liiget keelevaldkonna olulisematest asutustest ja institutsioonidest. 

Keelenõukogu koosseisu ettepaneku tegi valitsusele haridus- ja teadusminister, lähtudes sellest, et esindatud oleks olulised keele- ja keelekasutusvaldkonnad ning nendega tegelevad asutused ja institutsioonid.

Esmaspäeval kirjutas Postimehes keelenõukogu kadumisest Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge, kelle sõnul lõppesid keelenõukogu viimase koosseisu volitused juba novembris ja uut pole seni moodustatud. Seetõttu on üks lüli keelepoliitika riikliku juhtimise süsteemis tema sõnul kaduma läinud ja valitsus jäänud ilma pädevast keelepoliitilisest nõustamisest.

Eesti keelenõukogu ülesanne on nõustada valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel. Uus koosseis kinnitati viieks aastaks, eelmise koosseisu volitused lõppesid möödunud sügisel.

Eesti keelenõukogu loodi haridus- ja teadusministeeriumi juurde 2001. aastal.

 

Keelenõukogu uude koosseisu kuuluvad:

Tõnu Tender – Eesti Keele Instituut

Helle Metslang – Emakeele Selts

Birute Klaas-Lang ja Martin Ehala – Tartu Ülikool

Anna Verschik – Tallinna Ülikool

Kadri Sõrmus – Haridus- ja Teadusministeerium

Artjom Tepljuk – Kultuuriministeerium

Ilmar Tomusk – Keeleinspektsioon

 

Hariduse, eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise keele ning võõrkeelte problemaatika tundjatena on keelenõukogusse kutsutud:

Dmitri Burnašev – Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed

Leili Sägi ja Aime Klandorf – keeleõpetajate kutseliitude esindajad

 

Postimees 16.3.2017

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Peeter Päll eesti keele hetkeolukorrast (Klassikaraadio 14.3.2017)

EKI uudised

Emakeelepäeval käis Klassikaraadio saates "Delta" kõnelemas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. Jututeemaks oli eesti keele praegune olukord. 

Saadet saab kuulata siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eesti filosoofia aastakonverents 2017 - Teeside esitamine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
14.03.2017

Eesti filosoofia aastakonverents 2017 - Faktid, vaidlused ja argumendid „tõejärgsuse” ajastul - toimub 11.-13. mail 2017 Käärikul

„Post-truth” (ee „tõejärgne”, „tõejärgsus”) on sõna, mille Oxfordi ülikooli kirjastuse alla kuuluv veebileht Oxford Dictionaries kuulutas 2016. aasta sõnaks. Mõnede autorite arvates on tõejärgsuse mõiste kasulik ja vajalik, et mõista mitmeid äsjaseid poliitilisi sündmusi. Ent mida tähendab tõejärgsus? On see tõesti nii kasulik mõiste, nagu paljud väidavad? Kas tõejärgsus on nähtus, mis kuulub vaid poliitikasse või läbistab see meie kultuuri tervikuna? Kas tõejärgsuse ajastul on veel üldse võimalik tõsine ja mõistuspärane arutelu faktide ja väärtuste üle? Vaadates filosoofia minevikku ja tänapäeva, võib küsida, kuidas seostub tõejärgsus aruteludega tõe olemuse, tõe genealoogia ja dekonstruktsiooni ning tõega seotud väärtuste nagu nt teadmise ja tõepärasuse üle. Ja viimaks, kas või mil moel me peaksime tõejärgsusega leppima? Kui ei, siis kuidas peaksime sellele nähtusele vastu seisma?

Ootame ettekandeid neil ja nendega seotud teemadel, sh soovi korral Eesti oludega seoses.
Samuti on oodatud ettekanded teistel teemadel filosoofia mis tahes harust.
Konverentsi töökeelteks on eesti ja inglise keel.

Teeside esitamise tähtaeg: 15. märts, vastused 31. märts
Nõuded teesidele: eesti või inglise keeles, 200-300 sõna, soovituslikult 3-5 märksõna
Teeside esitamise vorm

Täpsem info konverentsi kohta

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut tähistab emakeelepäeval 70. sünnipäeva (ERR 14.3.2017)

EKI uudised

 

Eesti Keele Instituut tähistab emakeelepäeval 70. sünnipäeva

Eesti Keele Instituut tähistab 14. märtsil kell 15 Kadrioru kunstimuuseumis oma 70. sünnipäeva kontserdi ja eesti keelele pühendatud luuletustega.

Märtsis toimub mitmeid emakeelega seotud üritusi. 6.–12. märtsil toimus Vikerraadios koos Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Sihtasutusega korraldatud keeleteemaline hommikumäng, kus esinesid EKI teadlased, leksikograafid ja terminoloogid: Jüri Viikberg, Tiina Paet, Tõnu Tender, Külli Kuusk, Mari Vaus, Meelis Mihkla, Peeter Päll. Vastajatele jagati auhinnaks eesti keele sõnaraamatuid.

15. märtsil kell 14 toimub EKI suures saalis (Roosikrantsi 6) seminar kodanikuteadusest ja rahvahankest ehk vabatahtlike abi kasutamisest keeleteaduses ja selle rakendustes. Jelena Kallas ja Maria Tuulik esinevad teemal "Rahvahange leksikograafias ja keeleõppes" ning Ene Vainik räägib teemal "Kodanikuteadusest Eesti Keele Instituudis".

22. märtsil kell 17 ootab EKI aga oma majja kõiki endisi töötajaid ja EKI sõpru. Koosviibimine kannab nime "Tule koju!". Kell 18 on kavas režissöör Vahur Laiapea värske dokumentaalfilmi "Mida keel meiega teeb" esilinastus.

EKI juubeliaasta juhatati sisse juba 1. veebruaril, kui kirjandusminister Mart Juure taktikepi all esitleti kahte selle aasta esimest väljaannet – Tõnu Tenderi raamatut "Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid" ning "Kihnu sõnaraamatut".

EKI on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis täidab riigikeele keskse keeleasutuse ülesandeid.

ERR 14.3.2017 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikooli 13 eriala kuuluvad maailma tippu

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.03.2017
Tartu ülikool / Foto: Andres Tennus

Rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) avalikustas täna edetabeli „QS World University Rankings by Subject 2017“, mis reastab maailma ülikoole 46 erialal. Tartu ülikool on tänavu edetabelis esindatud 13 erialaga.

Nagu läinud aastalgi, on kõrgeimal kohal keeleteadus (101-150), samal positsioonil on pärast 2015. aastat taas tabelisse sisenenud filosoofia. Järgnevad juba kuuendat aastat järjest tabelis esindatud kommunikatsiooni- ja meediauuringud ning arheoloogia (mõlemad positsioonil 151-200). Viiest suurest teadusvaldkonnast on kõrgeimal (301) kohal humanitaarteadused ja kunstid.

TÜ filosoofia ja semiootika instituudi juhataja Peeter Toropi sõnul tuleb filosoofia osakonna tööle tänavu nii kõrge hinnangu saamine viimaste aastate muudatustest terves instituudis. „Õppekavade reformimise käigus käivitati edukalt filosoofia rahvusvaheline magistriõpe ja parandati organisatsioonikultuuri. Loodi ametijuhendid programmijuhtidele ja osakondade juhatajatele ja filosoofia osakonnas tähendab see mõtestatud edukat koostööd koordinaatorite, programmijuhi ja juhataja vahel,” rääkis Torop ja lisas: „Filosoofid on ühed kõige edukamad teadusprojektide taotlejad humanitaaride seas ja nendega seotud publikatsioonid on nähtavalt kõrgetasemelised ning see nähtavus toob igal aastal Tartusse noori filosoofiadoktoreid kandideerima järeldoktorantuuri,” rääkis instituudi juhataja teguritest, mis aitavad kaasa kõrge akadeemilise reputatsiooni kujunemisele. 

Maailma ülikoolide paremustabelit „QS World University Rankings“ koostav QS seab alates 2011. aastast ülikoole pingeritta ka üksikute erialade kaupa – eesmärgiga anda avalikkuse käsutusse võrreldav informatsioon ülikoolide tugevuste kohta üksikerialade tasemel. Tegemist pole seega ühtse edetabeli, vaid 46 eraldi pingereaga, milles reastatavate ülikoolide arv varieerub erialati 50-st (nt stomatoloogia ja veterinaaria) kuni 500-ni (nt keemia ja arvutiteadus).

Pingeridade koostamisel võtab QS arvesse ülikooli mainet vastava eriala teadlaste ja tööandjate seas ning bibliomeetrilisi näitajaid (allikana kasutatakse kirjastuse Elsevier bibliograafilist andmebaasi Scopus). Nende indikaatorite osakaalud varieeruvad samuti erialati. Mõne eriala puhul (nt kunst ja disain) arvestatakse vaid maineuuringu tulemusi, suuremate publitseerimismahtudega reaalaladel on suurem kaal bibliomeetrial. Edetabeli 2017. aasta väljaande koostamisel analüüsiti kokku 4438 ülikooli andmeid, vähemalt ühe erialaga tabelisse jõudnud ülikoole oli 1117.

Edetabelite koostamise metoodikaga saab lähemalt tutvuda QS-i kodulehel: www.iu.qs.com/university-rankings/subject-tables/

QS-i maailma ülikoolide üldpingereas „QS World University Rankings“ tõusis Tartu ülikool 2016. a 347. kohale, mis on alates edetabeli loomisest 2004. aastal Eesti ülikoolide kõrgeim koht.

Lisainfo:

Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

FU hõimuklubi 8. märtsil kell 17.00: Soome keeleteadlaste uurimisreisid Siberisse

EKI uudised

Kolmapäeval, 08. märtsil kell 17.00 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

HÕIMUKLUBI

Soome keeleteadlaste uurimisreisid Siberisse

Kuulsad Soome keeleteadlased eesotsas A. J. Sjögreni ja M. A. Castréniga olid 19. sajandil esimesed uurijad, kes kogusid andmeid sugulasrahvaste kohta ja tõestasid, et Põhja-Venemaa etnilises koosseisus mängivad erinevaid soome-ugri keeli kõnelevad rahvad väga olulist rolli.

Helsingi ülikooli professor Riho Grünthal vaatleb lähemalt nende keeleteadlaste uurimisreiside tähendust toona ja hiljemgi nii akadeemilise elu kui ka rahvusliku identiteedi kujunemise seisukohast.

Korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Toetavad:
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Eesti Kultuurkapital
HTM hõimurahvaste programm

Kõik huvilised on oodatud!

Üritusest osavõtt on prii

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI 70 / Sünnipäevapidu "Tule koju!"

EKI uudised

 

Hea praegune või endine kolleeg! Instituut on saanud juba 70-aastaseks ja tahame sinuga koos ühe lõbusa koduse sünnipäevapeo maha pidada! Pidu toimub 22. märtsil EKI oma majas Roosikrantsi 6, algusega kl 17. Võta peolauale kaasa meelepärast söögi- või joogipoolist.

Kl 18 on kavas Vahur Laiapea värske instituudist vändatud dokumentaalfilmi esilinastus. Peo käigus saab läbi astuda oma endistest tööruumidest, toimub ka õnneloos.

Anna oma tulekust teada hiljemalt 17. märtsiks telefonil 6177 500 või aadressil eki@eki.ee. 
Riietus vaba. 
Ootame sind!

PS: Aita viia kutse kõigi endiste kolleegideni!

 

eki70

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

"Keeletegu 2016" lõpuüritus Vändra Gümnaasiumis

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: "Keeletegu 2016" lõpuüritus Vändra Gümnaasiumis
Toimumiskoht: Vändra Gümnaasium / Vändra
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 17. märts 2017
Algusaeg: 10:00
Kirjeldus:
Kutse "Keeletegu 2016" lõpuüritusele 17. märtsil Vändra gümnaasiumis.
Kontsert algab kell 10.30 (kohapeal registreerimine kell 10)


Üritusele registreerimine kuni 8. märtsini aadressil https://goo.gl/forms/I1UcP1prVaM1HsOl2


Korraldajad: Vändra Gümnaasium, Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Eesti 
Emakeeleõpetajate Selts

Vändra Gümnaasium, gymn@vandra.ee, 44 47 730
Kooli 13, Vändra, 87701 Pärnu maakond
NB! Bussiinfo lisatud registreerimisle.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalongi kevadsessioon algab sel neljapäeval, 9. märtsil Geoffroy Pavillet ja Lyudmyla Zaporozhtseva ettekannetega

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.03.2017

Sisututvustus inglise keeles:

The spring session of the popular Semiosalong series is going to commence this Thursday. Semiosalong is an ongoing biweekly salon style afterhours semiotic meetingplace.

Session 1: Geoffroy Pavillet: Famous Trials
and Lyudmyla Zaporozhtseva: Post-Truth and the Mythological Mind in Marketing Semiotics

Room number 306

Terms like fake news and alternative facts come from a state of paralysis in the flood of information. The proliferation of conflicting messages, the accelerated news cycle, and technologies of image and video manipulation marginalize verifiability as a criterion of truth. But even in a post-truth world we persist in the belief in our own ability to hear through the static what is really going on. When contradiction interrupts our daily broadcast we reject its sources, ignore its particulars, or troll the sender. In the process we legitimize the polarization of discourse. We do so tongue in cheek, or with fingers crossed behind our back, as if to absolve ourselves from the price. It is easier to dip back into a familiar echo chamber than to recognize the other. Can we extricate ourselves from the self-gratifying feedback loop? Where can semiotics enter into the discussion of the post-truth world?

Poster design by Mehmet Emir Uslu

Blog: http://semiosalong.blogspot.com.ee/

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI nimeuurija Marja Kallasmaa käis kõnelemas Vikerraadio "Keelesaates" (5.3.2017)

EKI uudised

Eesti Keele Instituudi nimeuurija, Ferdinand Johann Wiedemanni auhinna laureaat Marja Kallasmaa käis kõnelemas Vikerraadio "Keelesaates". 

Saadet saab kuulata siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Kutse ESSi konverentsile “Mõistma õppides”

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Seltsi ootab ettekandeid konverentsile MÕISTMA ÕPPIDES 6.-7. mai 2017, Tartu Õppimist ja õpetamist võib pidada semiosfääri, semiootilise universumi alusmehhanismiks. See idee avaldub Tartu kultuurisemiootika lähtemääratluses kultuurist kui mittepärilikust informatsioonist, teisisõnu teadmiste süsteemist, mida antakse edasi just õpetamise ja õppimise teel. Ent seda ideed kannavad ka biosemiootilised käsitlused, mis peavad just õppimisvõimet elusat eluta […]
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Leedu päevad toovad Tartusse kultuuri ja arutelusid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
02.03.2017
Leedu ja Eesti lipud

Tänasest 9. märtsini toimuvad Tartu ülikoolis järjekordsed Leedu päevad. Mitmekülgne programm algab 2. märtsil kell 18 Loodusmajas Leedu kultuuriõhtuga, kus on võimalik nautida leedu rahvatantse, harjutada polüfoonilist lauluvormi sutartinės ning meisterdada kuulsat leedu rahvustoitu tsepeliine.

Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang: „Leedu päevadega tähistame ühelt poolt Leedu taasiseseisvumise aastapäeva, teiselt poolt püüame korraldajatena tuua Leedu lähemale tartlastele ja eriti Tartu ülikooli töötajatele ja üliõpilastele, nii akadeemiliselt kui ka kultuuriliselt. Ootame rohket osavõttu!“

Programmis on ka kaks filmiõhtut: 6. märtsil kell 18 vaatame ülikooli peahoones dokumentaalkaadritega ilmestatud tõsielul tuginevat mängufilmi „Mes dainuosim” (Meie laulame/We Will Sing, 2015, režissöör Robert Mullan, ingliskeelsed subtiitrid). Film räägib traagilistest 1991. aasta jaanuarisündmustest, kui Vilniuse teletorni ja parlamendihoone kaitsel hukkus 14 inimest. Teine filmiõhtu toimub 8. märtsil kell 18, samuti ülikooli peahoones . Kavas on film „Vilniaus getas” (Ghetto / Vilniuse geto, 2006, režissöör Audrius Juzėnas, eestikeelsed subtiitrid), mis põhineb tõsielu sündmustel võitlusest ellujäämise nimel, aga räägib ka armastusest ja vihkamisest Vilniuse juudi getos II maailmasõja päevil.

Eeskätt lastele on mõeldud 7. märtsil kell 10.30 linnaraamatukogu lasteosakonnas toimuv muinasjutuhommik, kus Leedu lastekirjaniku Lina Žutautė „Kake Make” sarja raamatuid tutvustavad tõlkija Tiina Kattel ja kirjastus Pegasus. Raamatu peategelane Kornelia (Kake Make) on Leedus sama tuntud kui meie Lotte.

9. märtsil kell 13 avavad Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Neilas Tankevičius ja Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis (Lossi 3 fuajee) Eesti Rahvusarhiivi koostatud näituse „Koos iseseisvuse teel” (Eesti ja Leedu suhete taastamine arhiividokumentide põhjal). Sama päeva õhtul kell 18 toimub ülikooli peahoones ingliskeelne diskussioon väärtustest, identiteedist, patriotismist, leedulaseks ja eestlaseks olemisest ning sellestki, kuidas leida tee tagasi kodumaale. Arutlevad Kotryna Stankute-Jaščemskiene (juhib võrgustikku „Global Lithuanian Leaders”, mis ühendab välismaal elavaid leedulasi, kes soovivad anda oma panuse Leedu hüvanguks) ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson. Arutelu juhib professor Birute Klaas-Lang.

Leedu päevi Tartu ülikoolis korraldavad Leedu Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang, Maailma keelte ja kultuuride kolledži Balti regiooni keelte osakond ja kolledži asedirektor Tiina Kattel, Balti kaitsekolledž, Tartu Leedulaste Selts eesotsas Sigita Matulevičienėga, Loodusmaja ja Tartu ülikooli personaliarenduskeskus. Täname ka Leedu Vabariigi Välisministeeriumi Global Lithuania programmi.

Vt täpsemalt: http://www.maailmakeeled.ut.ee/et/osakonnad/leedu-paevad-lietuvos-dienos-2-9-marts-2017

Lisainfo: Birute Klaas-Lang, Leedu Vabariigi aukonsul professor, birute.klaas-lang [ät] ut.ee
 

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Emakeelenädal Vikerraadios 6.–12.3.2017

EKI uudised

Emakeelenädalal, s.o 6.–12. märtsil algusega kell 9.30 toimub Vikerraadios keeleteemaline hommikumäng.

Esinevad Eesti Keele Instituudi teadlased, leksikograafid ja terminoloogid: Jüri Viikberg (E, murded), Tiina Paet (T, keelekorraldus), Tõnu Tender (K, EKI 70), Külli Kuusk (N, sõnaraamatud), Mari Vaus (R, terminoloogia), Meelis Mihkla (L, keel ja arvuti), Peeter Päll (P, kohanimed).

Kõik on lahkesti oodatud kuulama ja keeleküsimustele vastama. Auhinnad on välja pannud Eesti Keele Sihtasutus.

Ettevõtmise korraldaja on Eesti Keele Instituut, kaaskorraldajad Emakeele Selts ja Eesti Keele Sihtasutus.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Hasok Changi avalikud loengud teadusfilosoofiast 6.-9. märtsini

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.02.2017

Seoses õpitoaga „Pragmatistlik realism: filosoofia, ajalugu ja teadus“ 6.-9. märts 2017 peab Cambridge’i ülikooli professor Hasok Chang avalikud loengud, mis toimuvad iga päev algusega kell 16:15 Tartu ülikooli filosoofia osakonnas, Jakobi 2 ruumis 336.

Loengute ajakava:
Esmaspäev, 6. märts: „The revival of pragmatism in the philosophy of science“
Teisipäev, 7. märts: „Coherence, truth and reality“
Kolmapäev, 8. märts: „Realism for realistic people“
Neljapäev, 9. märts: „Pluralism and humanism in science“

Huvilised on oodatud osalema!

Lisainfo:
Ave Mets
Filosoofia osakond
ave.mets [ät] ut.ee
Tel 56854926

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti presidentide aastapäevakõned emotsioonidetektoris (Delfi 25.2.2017)

EKI uudised

Analüüsides Eesti presidentide vabariigi aastapäeva kõnesid Eesti Keele Instituudis loodud teksti emotsioonidetektoriga, saime üllatava tulemuse. Meri ja Rüütel paitasid rahva hinge enamjaolt positiivse tooniga, Ilves mitte. Kaljulaidi kõne kaldus aga taas pigem positiivseks.

Lennart Meri kõnedele (1993-2001) ja Arnold Rüütli kõnedele (2002-2007) andis see tarkvara eranditult hinnangu „enamjaolt positiivne", aga Toomas Hendrik Ilves pidas kolm enamjaolt negatiivse, kolm vastuolulise ja ainult kaks enamjaolt positiivse tooniga kõnet. Kersti Kaljulaid alustas enamjaolt positiivse kõnega.
Kas Ilves või tema aeg oli võrreldes Meri ja Rüütli (või nende ajaga) täiesti teistsugune? Või vajab detektor veel timmimist ja arendamist?

Eesti Keele Instituudi juhtivteadur Hille Pajupuu, kes emotsioonidetektori loomise projekti vedas, ütleb, et tulemuse õigsus sõltub suuresti sellest, millise materjali peal on detektorit õpetatud. Tema sõnul ei ole seda presidentide kõnede peal tehtud, lähim treeningmaterjal on olnud ajakirjanduses ilmunud arvamuslood. „Arvamuslugude puhul paneb detektor päris hästi täppi, 88%. Seega võib ka presidentide kõnede valents (positiivsus-negatiivsus) olla üsna õigesti määratud," märgib Pajupuu.
Ilvese kõnede eelkäijatest erineva emotsionaalse tonaalsuse kohta arvab Pajupuu, et pigem sõltub ikkagi ühiskonnast, millist kõnet president peab, mitte niivõrd tema isikust (või tema abilistest kõnede kirjutamisel). Ta juhib tähelepanu, et president Ilves alustas positiivselt, nagu ta eelkäijadki. Ilvese kõnede negatiivsusesse pöördumine toimus masu ajal.

Loe lähemalt siin

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Uudiskiri semiootikast Eestis ja mujal

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Head semiootikahuvilised, Oleme kokku pannud ülevaate 2017. aasta esimesel poolaastal toimuvatest semiootikaalasest üritusest, hiljaaegu ilmunud raamatutest ja muust märkimisväärsest. Uudiskirja koos semiootika kalendriga leiad siit. Siinkohal tooks veel esile olulisema: Sel pühapäeval, 26. veebruaril algab kolmepäevane Lotmani seminar 2017. Üritus toimub Tartus, Jakobi 2-114. Teisipäeval, 28. veebruaril kell 10:30 toimub seminari raames Raadi kalmistu külastamine. Lisainfo […]
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Maailma mõjukamaid teaduskirjastusi avaldas Tartu ülikooli semiootiku raamatu mimikri semiootikast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.02.2017
Looma kaitsekohastumuseks looduses on varjevärvus / Foto: Wordpress

Teaduskirjastus Springer avaldas eesti semiootiku Timo Marani raamatu pealkirjaga Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry”, kus autor analüüsib olemasolevaid mimikrimudeleid ning  pakub välja semiootilised meetodid mimikrinähtuste võrdlevaks uurimiseks.

Mimikriks nimetatakse looduses olevaid petlikke sarnasusi, kus mõni looma- või taimeliik sarnaneb teisele liigile või ümbritsevale keskkonnale. Mimikri on üks bioloogia tuumteemasid, mida kasutati ka Darwini evolutsiooniteooriat toetava argumendina. Viimastel kümnenditel on mimikri kui teema populaarsus taas kasvanud kuna nüüd teatakse paremini kuidas sarnasused organismi varases arengus välja kujunevad.

„Mimikri on näiteks käomuna sarnasus selle linnuliigi munadele, kelle pessa kägu muneb.  Kasuvanem ei suuda käomuna oma kurnast eristada ning kasvatab seetõttu üles käopoja,“ toob Maran näite ja kinnitab, et mimikri on looduses väga laialt levinud nähtus. „Sarnasused võivad avalduda kehamustrite, helide või keemiliste ühendite vahel ja neid leiab väga erinevates looduslikes kooslustes,“ lisab semiootik.

Avaldatud raamat analüüsib mimikrit semiootika vaatenurgast kui petlikku sarnasust erinevate märkide vahel ja seda, kuidas see sarnasus kommunikatsioonis avaldub. „Mind huvitas näiteks, millised on märkide sarnasuse eri võimalused , et mimikri toimiks ning kuidas mõjutab mimikrit selle looma taju ja tõlgendamisvõime, keda petta üritatakse. Ühtlasi tahtsin teada, milline võiks olla mimikri roll ja tähtsus ökosüsteemis laiemalt,“ kirjeldab Timo Maran küsimusi, mis ajendasid teda raamatut kirjutama.

Avaldatud raamat on tõenäoliselt esimene mimikri semiootikale keskenduv teos maailmas. „Minu raamatu kõige innovaatilisem osa on seose kirjeldamine mimikri ja ökosüsteemide üldise semiootilisuse vahel. Ma näitan, kuidas mimikri kasutab kokkuleppeid või ökoloogilisi koode, mis ühendavad suurt hulka eri liike. Hea näide on siin madudele omased tunnused — kehakuju, looklev liikumine, sisin — mida suur hulk liike väldivad ja lausa kardavad, inimene kaasa arvatud. Aga näiteks tihased, kimalased ja teised liigid on õppinud seda märgikompleksi hiljem kasutama ohu korral sisistades,“ räägib Maran eri liikide jagatud arusaamadest.  

Lisainfo: Timo Maran, TÜ semiootika vanemteadur, 737 6139, timo.maran [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Lotmani seminar toob Tartusse 10 riigi teadlased

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
22.02.2017
Juri Lotman

26.-28. veebruaril tähistatakse Tartu ülikoolis maailmakuulsa teadlase professor Juri Lotmani 95. sünniaastapäeva rahvusvahelise seminariga.

Interdistsiplinaarne Lotmani seminar on rahvusvaheliselt tunnustatud iga-aastane „kuumade teemade“ teadusüritus. 2017. aastal on kavas 30 ettekannet teadlastelt Šveitsist, Prantsusmaalt, Soomest, Kanadast, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist. Mainekate teadlaste kõrval esinevad ka osakonna doktorandid ja värsked doktorid, kolleegid ajaloo, semiootika ja folkloristika osakondadest ning Tallinna ülikoolist.

Kokkusaamise korraldaja, Tartu ülikooli vene kirjanduse professori Ljubov Kisseljova sõnul on tänavuse seminari kava väga mitmekülgne, käsitledes teemasid üleloomulikest jõududest eesti folklooris ja paavsti legaadi visiidist Moskvasse 15. sajandil kaasaegse kirjanduseni. „Kava lubab tõsiseid intellektuaalseid elamusi,“ sõnas Kisseljova.

Seminaril esitletakse slavistika osakonna uut väljaannet, Viinis ilmuva maineka ajakirja „Wiener Slavistischer Almanach’i“ erinumbrit „18-20.saj vene kultuuri ideoloogilised kontekstid ja tõlkepoeetika“ (teadustoimetaja Lea Pild), ning raamatut, mille koostamisel osales osakonna dotsent Roman Leibov.  

Tavapäraselt antakse kätte ka Lotmani-nimelised stipendiumid teadustööde konkurssi võitnud kahele TÜ üliõpilasele – semiootikule ja slavistile.

Lisainfo: Ljubov Kisseljova, seminari peakorraldaja, 58414325, ljubov.kisseljova [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

FU hõimuklubi kolmapäeval, 22. veebr kell 17.00: Soome-ugri emandad ja isandad

EKI uudised

Kolmapäeval 22. veebruaril kell 17.00
Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6) 

HÕIMUKLUBI
Soome-ugri emandad ja isandad

Muuseum tuleb Tallinna!
Oktoobris avatud ja auhinnaga Muuseumirott 2016 pärjatud Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kultuuride püsinäitust “Uurali kaja” tutvustavad kuraatorid Tartu ülikooli etnoloogiaprofessor Art Leete ja ERMi teadur Svetlana Karm.

Kõik huvilised on oodatud! Üritusest osavõtt on prii.

Järgmised hõimuklubid:
08.03 Helsingi ülikooli fennougrist Riho Grünthal räägib 19. sajandi soome-ugri keeleuurijatest-rännumeestest

Korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Toetavad:
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Eesti Kultuurkapital
HTM hõimurahvaste programm

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sümpoosium "Füüsika ja filosoofia"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.02.2017

Füüsika ja filosoofia:
sümpoosium Piret Kuuse 70. sünnipäeva tähistamiseks

27. veebruaril algusega kell 16.15, Jakobi 2-336

korraldavad TÜ filosoofia ja semiootika instituut koos füüsika instituudi, teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühenduse (TTEÜ) ja analüütilise filosoofia seminariga (AFS)

 

Avasõnad Margit Sutrop, TÜ filosoofia ja semiootika instituut
“Science denial – kas uue ajastu algus?” Piret Kuusk, TÜ füüsika instituut, AFS, TTEÜ
“Peak science (?)” Jaak Kikas, TÜ füüsika instituut
”Tõejärgsusest, lohutavalt” Jaan Kivistik, AFS
”Measurement theory on the example of chemistry” Ave Mets, TÜ filosoofia ja semiootika instituut
”Füüsika ja f-teadus” Peeter Müürsepp, TTÜ majandusteaduskond, TTEÜ
„Füüsikakultuuri eri tahkudest“ Endla Lõhkivi, TÜ filosoofia ja semiootika instituut

Vahuvein ja suupisted

Olete oodatud osalema!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

26.–28. veebruaril 2017 toimub Juri Lotmani 95. sünniaastapäevale pühendatud "Lotmani seminar 2017"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.02.2017

Seminari kava.

26. veebruar 2017

Jakobi 2 – 114

10.30–11.00 Seminari avamine.

11.00–11.30 Anti Selart (Tartu). Paavsti legaat Аntonio Bonumbre Moskvas 1472.aastal.

11.30–12.00 Ljubov Kisseljova, Karina Novaševskaja (Tartu). Vangistatud prantslased Venemaal (kommentaarid M. Zagoskini romaanile “Roslavlev, või Venelased 1812.aastal).

12.00–12.30 Mihhail Veližev (Моskva). „Mõtted Venemaast“: Karamzini „Vana-Venest ja uuest Venemaast“ tundmatu koopia A.D. Tšertkovi arhiivist“.

12.30-13.00 Тimur Guzairov (Tartu). Stsenaarium ja ettearvamatus: 1837.a. Venemaa reisis osalejate muljed ning mõtisklused.

13.00–14.00 Lõuna.

14.00–14.30 Tatjana Stepaništševa, Maria Nesterenko (Tartu). Naiste looming professionaliseerumine Venemaal ning euroopa kogemus.

14.30–15.00 Аrtjom Šelja  (Tartu). S.D. Ponomarjova salong ning 1820.aa. „vene laulu“ lätted.

15.00–15.30 Inna Bulkina (Kiiev). Jevgeni Boratõnski „Moskva teksti“ kirjeldusest.

15.30–16.00 Alina Bodrova (Peterburg-Moskva). Luuletaja Jazõkov, tsensor Krassovski ja minister Šiškov: tsensuuri poliitika ajaloost 1824-2825.aa.

16.00–16.30 Kohvipaus.

16.30–17.00 Lea Pild (Tartu). Vassili Botkini memuaarse portree konstrueerimine A. Feti „Minu mälestustes“: kirjade kompressioon.

17.00–17.30 Albert Baiburin (Peterburg). Dokument konspiroloogia vaatevinklist.

17.30–18.00 Оleg Lekmanov, Mihhail Sverdlov (Moskva). Milleks sureb Valentina? (E. Bagritski „Pioneeri surmast“).

18.00 Arutelu.


27. veebruar 2017

Jakobi 2 – 114

10.30–11.00 Pavel Lavrinets (Vilnius). Pavel Kukolnik ja Vladimir Nazimov.

11.00–11.30 Аleksandr Feduta (Minsk). Leedu saadiku ilmumine: „ajaloolis-diplomaatiline kollisioon“ A.K. Tolstoi dramaatilises triloogias.

11.30–12.00 Аndrei Fedotov (Мoskva). Provints näitekirjanike vastu: Reveli suveteatri süüasi ning ajalehepoleemika dramaturgide õigustest 1871–1874.aa.

12.00–12.30 Boris Ravdin (Riia). Jutuajamised vene keelest saksaaegses trükisõnas (1941-1945).

12.30 Arutelu

13.00–14.00 Lõuna

14.00–14.30 Barbara Lönnqvist (Turku). Mitmekeelsuse tähendus Lev Tolstoi romaanis „Sõda ja rahu“.

14.30–15.00 Maria Borovikova (Tartu). Tsvetajeva looming 1939-1940.aa.: tõlgete ja originaalluule vahemaal.

15.00–15.30 Natalia Azarova (Moskva). Lähenemine poeetilise bilingvismi teooriale.

15.30–16.00 Jekaterina Velmezova (Lozanne). Strukturalismist generativismini: teoreetiline lingvistika ilukirjanduse peeglis.

16.00–16.30 Kohvipaus

16.30–17.00 Natalya Gamalova (Lyon). Antiiktragöödia Hõbeajastu näitekirjanduses: teostamata projektid.

17.00–17.30 Pavel Uspenski (Moskva). A. Krutšjonõhhi „Dõr bul štšõl“(1913): veel kord teksti allikatest ja funktsioneerimisest.

17.30–18.00 Konstantin Polivanov, Darja Polivanova (Moskva). Traditsioon ja kaasaeg Boris Pasternaki luuletsüklis "Talvehommik".

18.00–18.30 Roman Voitehhovitš (Tartu). Lao-zi ja hiina teema Tsvetajeva loomingus.

18.30 Arutelu.

28. veebruar 2017

10.30 Raadi kalmistu külastamine (buss väljub Lossi tänava algusest).

Jakobi 2-114

13.00 2016.a. Juri Lotmani nimelise stipendiumi kätteandmine – P.Torop, L.Kisseljova.

Vene kirjanduse õppetooli väljaannete esitlemine:

„Wiener Slawistischer Almanach’i“ eriväljaanne: „18-20.saj vene kultuuri ideoloogilised kontekstid ja tõlkepoeetika“. - Esitleb teadustoimetaja Lea Pild.
 
Juri Koval. Kolm jutustust Vasja Kurolessovist /Oleg Lekmanovi, Roman Leibovi, Ilja Beršteini kommentaaridega. Moskva, 2016. - Esitlevad O. Lekmanov, R. Leibov.

 

14.00–14.30 Peeter Torop (Tartu). Lotmani plahvatused.

14.30–15.00 Tatjana Kuzovkina (Tallinn). Jelena Pogosjan (Аlberta). Zara Mintsi arhiivimaterjalid Tallinna ülikoolis.

15.00–15.30 Aleksandr Jegorov (Pihkva). Tartu-Pihkva teadus- ja hariduskontaktid Juri Lotmani elus ja loomingus.

15.30–16.00 Kohvipaus

16.00–16.30 Мihhail Lotman (Tartu-Tallinn). Kas eksisteerivad (autonoomsed) luule rütmika seadused?  

16.30–17.00 Tatjana Smoljarova (Moskva–Toronto). 1923–1924: „Ajavahemiku“ rütm.

17.00–17.30 Ülo Valk (Tartu). Kuidas mõista kummituslugusid? Üleloomulikkuse rahvapärased tõlgendused tänapäeva Eestis.

17.30–18.00 Roman Leibov (Tartu). „Pseudoklassikud“: lüüriliste tekstide väär atributeerimine kaasaegses kultuuris.

18.00 Arutelu.

19.00 Pidulik õhtusöök.

Täname Tartu linnavalitsust ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani prof. M. Sutropi toetuse eest.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudi seminar kodanikuteadusest 15. märtsil kell 14

EKI uudised

15. märtsil 2017 kell 14 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis seminar kodanikuteadusest ja rahvahankest (crowdsourcing) ehk vabatahtlike abi kasutamisest keeleteaduses ja selle rakendustes. Kavas on kaks ettekannet:

Jelena Kallas ja Maria Tuulik „Rahvahange leksikograafias ja keeleõppes"
Ene Vainik „Kodanikuteadusest Eesti Keele Instituudis"

Kõik huvilised on oodatud!

Täpsem info: Heete.Sahkai@eki.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Menukas Tartu ülikooli karjääripäev keskendub tudengite huvidele ja tööturu vajadustele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.02.2017

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Menukas Tartu ülikooli karjääripäev keskendub tudengite huvidele ja tööturu vajadustele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
20.02.2017

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Menukas Tartu ülikooli karjääripäev keskendub tudengite huvidele ja tööturu vajadustele

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
20.02.2017

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks