TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

10th Nordic Workshop in Early Modern Philosophy, 2.-3. juuni 2017

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
26.05.2017

Kümnes Põhjamaade varauusaegse filosoofia töötuba toimub 2.-3. juunil Tartus, Jakobi 2-336.

Reede, 2. juuni
11.00 Tervitussõnad
11.05-12.05 Erik Åkerlund (Uppsala): "The End? Final Causes and Final Causation in some Baroque Scholastics"
12.15-13.15 Jan Forsman (Tampere): "Life and Skepticism for Descartes: The Meaning of the Moral Code in the Discourse"
15.00-16.00 Markku Roinila (Helsinki): "Cogito-argument and self-consciousness in Leibniz"
16.10-17.10 Artem Besedin (Moscow): "Leibniz over the precipice of Hobbes' compatibilism"

Laupäev, 3. juuni
11.00-12.00 Roomet Jakapi (Tartu): "Toland and Browne on the Nature of Faith"
12.10-13.10 Marc Hight (Hampden-Sydney): "Berkeley's Strange Semi-Occasionalist Mystery"
15.00-16.00 Francesco Orsi (Tartu): "Hume's Guise of the Good"
16.10-17.10 Hemmo Laiho (Turku): "Kant and Multimodal Intuitions"

Töötoale eelneb Marc Highti külalisloeng, mis toimub 1. juunil kell 14:15 (Jakobi 2 - 336). Marc Hight oli TÜ filosoofia osakonnas 2007/2008 õ.a. Fulbright scholar

"Better off as Judged by Themselves: A Critical Examination of Nudge Theory"
Libertarian Paternalism claims to differ from traditional paternalism by making people better off, ‘as judged by themselves.’ I argue that choice architects use ‘better off, as judged by themselves’ in a way that is systematically unclear and misleading. This unclarity furthermore makes recent debates about the efficacy and morality of employing nudges as public policy instruments in some cases difficult, if not meaningless. Ultimately the matter simply resolves into intuition pulling about values, making libertarian paternalism effectively equivalent to traditional paternalism.

Kontakt: roomet.jakapi [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala BA ja MA lõputööde kaitsmised

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.05.2017

MA tööd praktilises filosoofias
29. mai, Jakobi 2 - 336

10.15 Mariann Järvela
Kas tippsportlastel on rohkem põhjust moraalne olla kui tavainimestel?
Juhendaja Heidy Meriste, retsensent Karel Pajus

11.00 Bastiaan Meinders
Unconditional Basic Income and the Epistemic Problem of Happiness
Juhendaja Francesco Orsi, retsensent Mats Volberg

11.45 Jeffrey Gardner
The Human Prejudice and the Problem of Sustainability
Juhendaja Francesco Orsi, retsensent Mats Volberg

12.30 Semyon Reshenin
Kant on Manipulation and Personal Autonomy
Juhendaja Eva Piirimäe, retsensent Francesco Orsi

13.45 Hinded

BA ja MA tööd filosoofia ajaloos ja teadusfilosoofias
30. mai, Jakobi 2 - 336

14.30 Signe Soosaar (BA)
Mida tähendab ja teeb mõiste Thomas S. Kuhni käsitluses
Juhendaja Éndla Lõhkivi, retsensent Ave Mets

15.30 Eveli Neemre
Animal Research and Objectivity
Juhendaja Endla Lõhkivi, retsensent Jaana Eigi

16.40 Raul Veede
George Berkeley traktaadis “De motu” esitatud kriitikast Isaac Newtoni gravitatsioonikontseptsiooni suhtes
Juhendajad Roomet Jakapi, Enn Kasak, retsensent Endla Lõhkivi

18.00 Hinded

MA tööd praktilises filosoofias
31. mai, Jakobi 2 - 336

10.15 Alena Kamenshchikova
Re-Configuring the Concept of Vulnerability: Inclusion of Refugees in Biomedical Research
Juhendaja Kadri Simm, retsensent Margit Sutrop

11.00 Merily Salura
Countering Destruction with Spontaneity, Redescription, and Playfulness: A Philosophical Reading of Kross
Juhendajad Siobhan Kattago, Tiina Kirss, retsensent Kadri Simm

11.45 Kyle Martin
Redefining the War on Terror
Juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Tiina Kirss

12.30 Andrés Caldero?n Ramos
Denial of Coevalness as an Epistemic Injustice
Juhendaja Tiina Kirss, retsensent Siobhan Kattago

(paus)

14.00 Susan Notess
What Does It Mean to Listen to Someone? Listening as an Act of Hospitality
Juhendajad Siobhan Kattago, Tiina Kirss, retsensent Jaanus Sooväli

14.45 Alvin Lim
Politics of Imagination
Juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Francesco Orsi

16.15 Hinded

MA tööd teoreetilises filosoofias
31. mai, Jakobi 2 - 337

10.15 Yangsen Yu
Defending Conditional Analysis of the Ability to Do Otherwise
Juhendaja Bruno Mölder, retsensent Eve Kitsik

11.20 Tarun Gidwani
Indexicals and the Character Shifting Theory
Juhendaja Alexander Davies, retsensent Uku Tooming

12.25 Tamaz Tohkadze
Does Conciliationism Carry a Problematic Commitment to Uniqueness?
Juhendaja Alexander Davies, retsensent Eve Kitsik

13.55 Hinded

BA tööd praktilises filosoofias
1. juuni, Jakobi 2 - 336

10.15 Merlin Kivi
TBA
Juhendaja Margit Sutrop, retsensent TBA

11.00 Silver Sepp
Miks ja kuidas on vabaturumajanduslik kapitalism Lääne ühiskonna üldise moraaliga vastuolus?
Juhendaja Mats Volberg, retsensent Kadri Simm

11.45 Mari Krumm
Hariduse tähendus inimese moraalsele arengule Immanuel Kanti pedagoogikakäsituses ja Lawrence Kohlbergi pedagoogikateoorias
Juhendaja Eduard Parhomenko, retsensent Kadri Simm

13.00 Hinded

Kõik on teretulnud kaitmistel osalema!
Additional info: Coordinator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Doktorikooli seminar „Sõnavarauurimisest e-leksikograafiani"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Doktorikooli seminar „Sõnavarauurimisest e-leksikograafiani"
Toimumiskoht: Aqva Hotel & Spa / Rakvere
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 14. september 2017 - 15. september 2017
Algusaeg: 11:00
Kirjeldus:

Eesti Keele Instituut korraldab keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli raames seminari, mille teemaks on “Sõnavarauurimisest e-leksikograafiani”. Sügisseminar toimub 14.-15. septembril Rakveres Aqva spa hotellis. Seminari keskmes on sõnavara ja sõnaraamatud. Käsitletavad teemad puudutavad sõnavara uurimist (sünkrooniline, diakrooniline leksikoloogia, semantika, onomastika, etümoloogia, terminoloogia jne) ja leksikograafiat (korpusleksikograafia, õppeleksikograafia, e-rakendused, veebisõnastikud).

Seminarikeeled on eesti ja inglise keel. Esinema on lubanud tulla Anna Dziemianko Poznani Adam Mickiewiczi Ülikoolist, Teresa Cadierno Lõuna-Taani Ülikoolist, Ene Vainik, Geda Paulsen ja Margit Langemets Eesti Keele Instituudist. Ettekandeid pidama on oodatud ka doktorandid ja magistrandid.

EKI doktorikool organiseerib kõigile osalejatele bussitranspordi (nii Tallinnast kui ka Tartust), samuti majutuse ja toitlustuse.

 

Registreerumine kuni 30. juunini aadressil liis.ermus[at]eki.ee.

 

Ürituse toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti Keele Instituudi ASTRA projekt EKI-ASTRA).

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Roomet Jakapi venia legendi neljapäeval, 25. mail 2017

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.05.2017

Sel neljapäeval, 25. mail 2017 algusega kell 14.15 toimub Jakobi 2 auditooriumis 336 filosoofia ajaloo dotsendi ametikohale kandideerija Roomet Jakapi venia legendi loeng teemal „Religioosse usu filosoofilised käsitused: kaks vastanduvat näidet varauusajast“.

Kõik huvilised on oodatud kuulama!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Keelefilosoofia professorikandidaatide venia legendi loengud

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.05.2017

Keelefilosoofia professorikandidaatide venia legendi loengud toimuvad Jakobi 2-336 järgmistel aegadel. Loengud toimuvad Skype’i teel ning algavad täpselt väljakuulutatud ajal. Huvilised on oodatud kuulama

19.05, kell 12.00 – 13.00 Adriano Palma - The philosophy of language after the philosophy against language.

19.05, kell 13.00 – 14.00 Daniel Dohrn - Some problems for the standard account of counterfactuals

22.05, kell 11.00 – 12.00 Juhani Yli-Vakkuri – Is meaning in the head?

22.05, kell 14.00 – 15.00 Moritz Cordes – Clarifying Meaning: Explication within the Network of Concept Formation Procedures

22.05, kell 15.00 – 16.00 John Nicholas Williams – Going Further Forward With the Backward Clock

24.05, kell 11.00 – 12.00 Bjørn Thoring Flagstad Jespersen - Two paths from predication to propositions

29.05, kell 16.15-17.15 Richard Dietz - Heaps, Values, Reasons: Reconceptualising Vagueness

30.05, kell 13.00 – 14.00 Jens Kipper - Substance and the Concept of Personal Identity

Professuuri finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofiline filmiklubi 22. mai

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
17.05.2017

Oled sa küsinud endalt kolm ulmelist küsimust:
a) Mis saab siis kui tulnukad tulevad Maale?
b) Kes alustab kontakti loomisega?
c) Mis on tulnukate eesmärk Maal?

Neile küsimustele otsib vastust Saabumine (2016) 22. mail kell 18:00 Jakobi 2, ruumis 336. (Üritus on inglise keeles.) Saabumine toob esile tunnustatud mitte Hollywooditult lavastajalt Denis Villeneuve’ilt keelefilosoofilised, semiootilised ja paljud muud kommunikatsiooniga seotud küsimused. Film põhineb ulmelisel Ted Changi lühiraamatul „Sinu elu lugu“ („The Story of Your Life“). Kui sa ei ole varem Saabumise filmi ega raamatut lugenud, siis film on väga hea sissejuhatus raamatu lugemisele.

Ühtlasi on Saabumine (2016) meie meeskonna (Sven Anderson, Märt ja Helena Hallasoo) viimane filmiõhtu. Järgmised filmiõhtud toimuvad juba uute filmiklubilastega. Täname kõiki õppejõude ja teadlasi, kes on olnud meie külalisteks. Samuti täname kõiki huvilisi, kes on leidnud aega tulla meie üritustele. Viimasena täname filosoofia osakonda meid väikest viisi abistava käe eest.

Üritus Facebookis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Uus vabade kunstide professor on fotokunstnik Peeter Laurits

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
17.05.2017

Neljapäeval, 25. mail kell 18 annab Valdur Mikita Peeter Lauritsale pidulikult üle vabade kunstide professori ametireha. Vaimu kosutab Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits.

2017/2018 õppeaasta Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks saav Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Peeter Laurits läbi käinud pika ja otsinguterohke loomingulise teekonna, kus tema kunstilised väljendusvahendid ja tunnetuslikud huvid on aja jooksul avardunud ja teisenenud. „Kindlasti mõjuks Peeter Lauritsa loengud inspireerivalt ning edendaks distsipliine ületavat loovat ja kujundlikku mõtlemist,“ avaldas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop lootust.

Peeter Laurits ise ütles ühes oma viimastest intervjuudest: „Ärge uskuge, et maailm on juba valmis loodud ja et see on kõigist võimalikest parim. See on nõme ebausk. Maailma tuleb kogu aeg ümber luua, elus hoida ja edasi anda. Ja iga võimaliku ja võimatu nurga alt talle otsa vaadata. Ja võluvalt naeratada.“

„Selline vaade peaks sobima kogu Tartu ülikoolile kui muutustele ja uutele ideedele avatud vaimsete otsingute kodule,“ põhjendas dekaan Sutrop professorivalikut.

Peeter Laurits õppis fotograafiat Tallinna 2. tehnikakoolis (1982-83), töötades hiljem reklaamikunstniku ja fotograafina (sh Eesti draamateatris). 1980. aastatel täiendas ta end Tartu ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti humanitaarinstituudis kultuuriloo ja semiootika alal. 1991–1992 jätkas ta fotograafia-õpinguid New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses (International Center of Photography). 1992. aastal kutsus ta koos Herkki-Erich Merilaga ellu postmodernistliku kunstirühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru avatud ateljee ja hakkas arendama Kütioru maakunsti rada. Aastatel 1988-2016 on Peeter Laurits korraldanud 36 isikunäitust, millest paljud on lisaks Eestile jõudnud ka maailma galeriidesse. Teda on tunnustatud  Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga (2009), stipendiumiga "Ela ja sära" (2005), Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2005) ja Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga (2004).

Professuuri üleandmise üritus toimub 25. mail kell 18 Tartu ülikooli Vanas Anatoomikumis Toomemäel. Üritus on kõigile huvilistele tasuta. Vaimu kosutab muusika, vein ning Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits. Esineb Maarika Markus Viljandi kultuuriakadeemiast.

Lisainfo: Maarja Nõmmik, TÜ kunstide osakonna õppekorralduse spetsialist, professuuri üleandmise ürituse peakorraldaja, 737 5669, maarja.nommik [ät] ut.ee
 

Kadri Kunnus
Tartu ülikooli avalike suhete peaspetsialist
Tel: +(372) 737 5509
Mob: +(372) 507 0963
E-post: kadri.kunnus [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Uus vabade kunstide professor on fotokunstnik Peeter Laurits

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
17.05.2017

Neljapäeval, 25. mail kell 18 annab Valdur Mikita Peeter Lauritsale pidulikult üle vabade kunstide professori ametireha. Vaimu kosutab Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits.

2017/2018 õppeaasta Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks saav Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Peeter Laurits läbi käinud pika ja otsinguterohke loomingulise teekonna, kus tema kunstilised väljendusvahendid ja tunnetuslikud huvid on aja jooksul avardunud ja teisenenud. „Kindlasti mõjuks Peeter Lauritsa loengud inspireerivalt ning edendaks distsipliine ületavat loovat ja kujundlikku mõtlemist,“ avaldas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop lootust.

Peeter Laurits ise ütles ühes oma viimastest intervjuudest: „Ärge uskuge, et maailm on juba valmis loodud ja et see on kõigist võimalikest parim. See on nõme ebausk. Maailma tuleb kogu aeg ümber luua, elus hoida ja edasi anda. Ja iga võimaliku ja võimatu nurga alt talle otsa vaadata. Ja võluvalt naeratada.“

„Selline vaade peaks sobima kogu Tartu ülikoolile kui muutustele ja uutele ideedele avatud vaimsete otsingute kodule,“ põhjendas dekaan Sutrop professorivalikut.

Peeter Laurits õppis fotograafiat Tallinna 2. tehnikakoolis (1982-83), töötades hiljem reklaamikunstniku ja fotograafina (sh Eesti draamateatris). 1980. aastatel täiendas ta end Tartu ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti humanitaarinstituudis kultuuriloo ja semiootika alal. 1991–1992 jätkas ta fotograafia-õpinguid New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses (International Center of Photography). 1992. aastal kutsus ta koos Herkki-Erich Merilaga ellu postmodernistliku kunstirühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru avatud ateljee ja hakkas arendama Kütioru maakunsti rada. Aastatel 1988-2016 on Peeter Laurits korraldanud 36 isikunäitust, millest paljud on lisaks Eestile jõudnud ka maailma galeriidesse. Teda on tunnustatud  Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga (2009), stipendiumiga "Ela ja sära" (2005), Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2005) ja Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga (2004).

Professuuri üleandmise üritus toimub 25. mail kell 18 Tartu ülikooli Vanas Anatoomikumis Toomemäel. Üritus on kõigile huvilistele tasuta. Vaimu kosutab muusika, vein ning Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits. Esineb Maarika Markus Viljandi kultuuriakadeemiast.

Lisainfo: Maarja Nõmmik, TÜ kunstide osakonna õppekorralduse spetsialist, professuuri üleandmise ürituse peakorraldaja, 737 5669, maarja.nommik [ät] ut.ee
 

Kadri Kunnus
Tartu ülikooli avalike suhete peaspetsialist
Tel: +(372) 737 5509
Mob: +(372) 507 0963
E-post: kadri.kunnus [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Uus vabade kunstide professor on fotokunstnik Peeter Laurits

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
17.05.2017

Neljapäeval, 25. mail kell 18 annab Valdur Mikita Peeter Lauritsale pidulikult üle vabade kunstide professori ametireha. Vaimu kosutab Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits.

2017/2018 õppeaasta Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks saav Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Peeter Laurits läbi käinud pika ja otsinguterohke loomingulise teekonna, kus tema kunstilised väljendusvahendid ja tunnetuslikud huvid on aja jooksul avardunud ja teisenenud. „Kindlasti mõjuks Peeter Lauritsa loengud inspireerivalt ning edendaks distsipliine ületavat loovat ja kujundlikku mõtlemist,“ avaldas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop lootust.

Peeter Laurits ise ütles ühes oma viimastest intervjuudest: „Ärge uskuge, et maailm on juba valmis loodud ja et see on kõigist võimalikest parim. See on nõme ebausk. Maailma tuleb kogu aeg ümber luua, elus hoida ja edasi anda. Ja iga võimaliku ja võimatu nurga alt talle otsa vaadata. Ja võluvalt naeratada.“

„Selline vaade peaks sobima kogu Tartu ülikoolile kui muutustele ja uutele ideedele avatud vaimsete otsingute kodule,“ põhjendas dekaan Sutrop professorivalikut.

Peeter Laurits õppis fotograafiat Tallinna 2. tehnikakoolis (1982-83), töötades hiljem reklaamikunstniku ja fotograafina (sh Eesti draamateatris). 1980. aastatel täiendas ta end Tartu ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti humanitaarinstituudis kultuuriloo ja semiootika alal. 1991–1992 jätkas ta fotograafia-õpinguid New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses (International Center of Photography). 1992. aastal kutsus ta koos Herkki-Erich Merilaga ellu postmodernistliku kunstirühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru avatud ateljee ja hakkas arendama Kütioru maakunsti rada. Aastatel 1988-2016 on Peeter Laurits korraldanud 36 isikunäitust, millest paljud on lisaks Eestile jõudnud ka maailma galeriidesse. Teda on tunnustatud  Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga (2009), stipendiumiga "Ela ja sära" (2005), Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2005) ja Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga (2004).

Professuuri üleandmise üritus toimub 25. mail kell 18 Tartu ülikooli Vanas Anatoomikumis Toomemäel. Üritus on kõigile huvilistele tasuta. Vaimu kosutab muusika, vein ning Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits. Esineb Maarika Markus Viljandi kultuuriakadeemiast.

Lisainfo: Maarja Nõmmik, TÜ kunstide osakonna õppekorralduse spetsialist, professuuri üleandmise ürituse peakorraldaja, 737 5669, maarja.nommik [ät] ut.ee
 

Kadri Kunnus
Tartu ülikooli avalike suhete peaspetsialist
Tel: +(372) 737 5509
Mob: +(372) 507 0963
E-post: kadri.kunnus [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sel nädalal, 18. mail annab semiootika osakonnas külalisloengu professor Patrick Sériot Lausanne'i Ülikoolist Šveitsis

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.05.2017

Ettekande pealkirjaks on "Biology for linguistists: obstacle or royal path to concept building?". Kell 16.15, Jakobi 2–306.

Tutvumiseks kirjandust:
 
-  СЕРИО, П.  1995.Лингвистика и биология: У истоков структурализма: биологическая дискуссия в России». In: Степанов, Ю. С. (ed.), Язык и наука конца 20 века. Москва: Институт языкознания РАН, 321-341.
- Sériot, Patrick 1999. The impact of Czech and Russian biology on the linguistic thought of the Prague Linguistic Circle. Travaux du Cercle linguistique de Prague 3: 15-24.
 
– Sériot, Patrick 2001. Trubetzkoy kaksikeku ehk süsteemide suletus. Akadeemia 11: 2290–2303; 12: 2586–2602. 

– Sériot, Patrick 2014. Structure and the Whole: East, West and Non-Darwinian Biology in the Origins of Structural Linguistics. (Semiotics, Communication and Cognition 12.) Berlin: De Gruyter Mouton.

Abstrakt inglise keeles:

Abstract. The relationship of exchanging models, metaphors and analogies between biology and linguistics is well known, and A. Schleicher’s book Die Darwinsche Theorie und die Sprachwissenschaft (1863) is the typical work in this trend of thought. Nonetheless, there is a “counter mainstream” in this relationship, which is less well known, but which is extremely interesting to follow: orthogenesis, as an explicit anti-Darwinian theory in biology, the consequences of which are fascinating to follow in the history of linguistic ideas in Soviet linguistics as well as in Russian émigré linguistics in the inter-war period. Here the names of N. Trubetzkoy and R. Jakobson are of primary importance if we consider that they took most of their inspiration in Goethe’s “morphology” (Formenlehre) and L. Berg “nomogenesis”. The discussion between G. Cuvier and E. Goeffroy Saint-Hilaire in 1830 is also an important landmark to highlight the specificity of a Russian and Central European structuralism which is extremely different from Saussure’s. 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rahvusvaheline konverents „Isiksus ja emotsioonid Hõbeajastu kultuuriajaloos“

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.05.2017

Prof. Zara Mintsi 90. juubelile pühendatud rahvusvaheline konverents „Isiksus ja emotsioonid Hõbeajastu kultuuriajaloos“.

Sankt-Peterburg–Tartu, 16.–21. juuni 2017

 

Tartu-Helsingi teadusseminaride traditsioon ulatub 1987. aastasse, kui toimus esimene Helsingi-Tartu ühisseminar Helsingi ülikoolis, millest võtsid osa Juri Lotman, Zara Mints, Sergei Issakov, Valeri Bezzubov ning ka praegused TÜ professorid Peeter Torop ja Ljubov Kisseljova. Sellest ajast peale toimuvad seminarid kordamööda Tartus ja Helsingis iga kahe aasta tagant. Lisaks asutati teadustööde sari “Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia”, mille raames on ilmunud 14 kogumikku ning järgmine peaks valmima käesolevaks ürituseks.

Tartu-Helsingi ühisseminarid on ammu omandanud suure konverentsi mastaabi: nendest võtavad osa mitme riigi väljapaistvad teadlased. Sel aastal on seminar suure rahvusvahelise teadusürituse osa, millega tähistatakse ülemaailmselt tuntud vene modernismi uurija, Tartu ülikooli professori Zara Mintsi 90. sünniaastapäeva. Seminar toimub kahes linnas: 16.-18. juunil Sankt-Peterburis ja 19.-21. juunil Tartus. Peterburi sektsiooni korraldaja on Columbia ülikooli (USA) ning Venemaa Kõrgema Majandusülikooli Peterburi filiaali kõrvutava kirjandusteaduse ja lingvistika õppetooli professor Boriss Gasparov, ülemaailmselt tuntud kirjandus- ja keeleteadlane ning muusikateadlane. 1970. aastatel töötas Gasparov Tartu ülikooli vene keele kateedris. Lotmanite perekonnaga sidusid teda sügava lugupidamise ning sõpruse tunded. Teadusürituse teine pool toimub Tartus, Tartu ülikoolis, kus Zara Mints on töötanud peaaegu nelikümmend aastat. Tänu tema uuenduslikele teadustöödele ning väljapaistvale pedagoogilisele tegevusele muutus Tartu ülemaailmselt tuntud vene modernismi ajaloo ja kultuuri uurimise teaduskeskuseks.

Käesoleval ajal on prof. Zara Mintsi õpilased õppejõududeks mitte ainult Tartu ja Tallinna kõrgkoolides, vaid ka Soome, Venemaa, Saksamaa, USA, Kanada, Iisraeli, Läti ja teiste maade ülikoolides. Tema õpilaste uurimused on määravad euroopa ning vene modernismi, vene kirjanduse ajaloo, Venemaa revolutsioonieelse kultuuri, ning maailmakultuuri unikaalse fenomeni „Hõbeajastu kultuuriloo“ tundmaõppimise protsessis. Viimane mõjutas ka eesti rahvusliku luule traditsiooni.

Zara Mintsi teadustööd, kus käsitletakse vene modernistliku luuletaja Aleksandr Bloki ja teiste Hõbeajastu literaatide loomingut, sümboli struktuuri, reministsentside poeetikat luuletekstis, peegli kuvandit sümbolistide loomingus, on muutunud krestomaatilisteks tänapäeva kirjandus- ja kultuuriteaduses. 2017. aasta seminari teema seostub nii Zara Mintsi teadustöö suuna kui ka uusimate tendentsidega kultuuriantropoloogias – subjekti ja subjektsuse analüüs, emotsioonide ajaloo ning elamuste kultuuri maatriksite uurimine. 

Tartu konverentsil osalevad teadlased USA, Soome, Iisraeli, Kanada, Läti, Venemaa ülikoolidest. Teadusüritusel esinevad ka Tartu ülikooli slavistika osakonna töötajad ning slavistidest kirjandusteadlased Helsingist. Seminari läbiviimist toetavad TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ning Ziminide fond. Slavistika osakond kutsub teadusüritusest osa võtma Tartu ülikooli kolleege, üliõpilasi ja vilistlasi, Tartu linna elanikke, kellest paljud veel mäletavad Zara Mintsi ning kes tunnevad huvi vene kirjanduse ja kultuuri vastu.

Lisainfo:
Tatjana Stepaništševa, vene kirjanduse teadur, tatyana [ät] ut.ee
737 5353; 55 582 537

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Parrot 250 arutab valgustusajastu filosoofilisi ideid teaduses ja hariduses

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.05.2017

18.–20. maini toimub Tartus 28. rahvusvaheline Balti teadusajaloo ja teadusfilosoofia konverents, mis sedakorda on pühendatud Keiserliku Tartu Ülikooli esimesele rektorile Georg Friedrich Parrotile, kelle sünnist möödub tänavu 250 aastat.

Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektori ja konverentsi ühe korraldaja Lea Leppiku sõnu mängis Parroti maailmavaates olulist rolli usk hariduse head tegevasse jõudu ja teaduse võimesse maailma muuta. „Tema teeneid Tartu ülikooli ees on raske üle hinnata, kuid tema tegevust on võimalik ja vajalik ikka ja jälle uute põlvkondade tarvis uuesti mõtestada,“ lisas Leppik. Nii võetaksegi konverentsil kõne alla valgustusajastu filosoofilised ideed, arusaamad pedagoogikast, teaduse side praktikaga ja teadussuhtlus ning ideede liikumine. Leppik julgustas, et ettekanded ei piirdu loomulikult Parroti ja 19. sajandiga, vaid katavad perioodi varauusajast kaasajani ja juttu tuleb ka teistest põnevatest isikutest ning teadusajaloolistest ideedest.

Kolmel päeval esitavad teadlased 10 riigist kokku 68 ettekannet. Konverents „Vene impeeriumi äärel: Tartu saksa ülikool ja tema esimene rektor Georg Friedrich Parrot“ toimub Tartu ülikooli muuseumi valges saalis ja Tartu ülikooli peahoones ning kavaga saab lähemalt tutvuda Balti teadusajaloo ja teadusfilosoofia assotsiatsiooni kodulehel.

Konverentsi korraldavad teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühendus ja Tartu ülikooli muuseum.

Balti teadusajaloo konverentside traditsioon ulatub 1950. aastaisse ja need on toimunud enamvähem regulaarselt iga kahe aasta tagant kordamööda Eestis, Lätis, Leedus ja uuemal ajal ka Soomes.

Ettekanded on inglise keeles. Kõik huvilised on teretulnud kuulama!

Lisainfo: Lea Leppik, Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor, 737 5672, 526 1236, lea.leppik [ät] ut.ee

Kadri Kunnus
Tartu ülikooli avalike suhete peaspetsialist
Tel: +(372) 737 5509
Mob: +(372) 507 0963
E-post: kadri.kunnus [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofid võtavad „tõejärgsuse“ käsile

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.05.2017

11.–13. maini toimub Käärikul Eesti filosoofia XIII aastakonverents „Faktid, vaidlused ja argumendid „tõejärgsuse” ajastul”.

Poliitika ja meedia päevakajaliste suundumustega sammu pidades on ka filosoofid otsustanud anda oma panuse tõejärgsuseks nimetatava paljutahulise nähtuse uurimisse.

Konverentsi peakorraldaja, TÜ vanemteadur Roomet Jakapi arvab, et tõejärgsuse käsitlemisel on filosoofide lähenemisviisi eripäraks kindlasti see, et asjasse puutuvaid mõisteid eritletakse kompromissitu põhjalikkuse ja järjekindlusega. „Aga see ei tähenda, et jõutakse välja üldaktsepteeritavate seisukohtadeni,“ lisab Jakapi, „lahkarvamused ja erinevad lähenemisviisid jäävad, kuid nende järelekatsumine viib sügavama arusaamiseni sellest, mis selles tõejärgses maailmas ja mõtlemises õigupoolest toimub.”

Konverentsi ettekandesektsioonides arutlevad nii professionaalsed Eesti filosoofid, kraadiõppurid kui ka mõned väliskülalised konverentsi põhiteema, aga ka teiste filosoofiliste küsimuste üle, tehes seda filosoofia erinevate valdkondade ja suundumuste raames või neid raame ületades.

Ettekannetele ja aruteludele lisaks on konverentsi kavas mitmekesine kultuuri- ja meelelahutusprogramm. Tutvustatakse Eesti filosoofide uuemaid teoseid. Erinevates töötubades saavad osalised tegeleda jooga, balleti ja visuaalkunstiga. Filosoofidest autorid loevad oma luulet. Tehakse performance’eid ja vaadatakse filmi.

Konverentsil on neli peakõnelejat, kelle teemakäsitlused ulatuvad filosoofia ajaloost nüüdisaega, aga samuti väljapoole filosoofia piire. S.M. Amadae (MIT, Helsingi ülikool) näitab, kuidas analüütilisest keelefilosoofiast on abi tõejärgse poliitika vastu seismisel. Helmut Heit (Tongji ülikool) arutleb selle üle, kas Friedrich Nietzsche ikka oli tõejärgse mõtlemise eelkäija, nagu sageli arvatakse. Indrek Ibrus (Tallinna ülikool) vaatleb tõejärgsuse problemaatikat meediateoreetilisest perspektiivist. Piret Kuusk (Tartu ülikool) räägib aga loodusteadlasena nähtusest nimega „teaduse eitamine”.

Toimub ka plenaaristung, mis on pühendatud Ülo Matjuse mõtte- ja tõlketööle tema 75. aasta juubeli puhul.

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.

Konverentsi kava on leitav TÜ filosoofia ja semiootika instituudi koduleheküljelt.

Konverentsi korraldustoimkonda kuuluvad Roomet Jakapi, Francesco Orsi, Triin Paaver, Jaanus Sooväli, Edit Talpsepp-Randla, Uku Tooming ja Mats Volberg.

Konverentsi toetab TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ja TÜ filosoofia ja semiootika instituut ning see kuulub Eesti-uuringute tippkeskuse (Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond) tegevuskavva ja on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT20-5.

Aastakonverentsi korraldab Tartu ülikooli filosoofia osakond.

 

Lisainfo: Roomet Jakapi, TÜ filosoofia osakonna vanemteadur, 5551 9864, roomet.jakapi [ät] ut.ee

Kadri Kunnus
Tartu ülikooli avalike suhete peaspetsialist
Tel: +(372) 737 5509
Mob: +(372) 50 70 963
E-post: kadri.kunnus [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

31. mail kaitseb doktoritööd Liina Tammekänd

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.05.2017

31. mail 2017 kell 14.15 kaitseb Liina Tammekänd doktoritööd "Narratological analysis of Võru-Estonian bilingualism".

Juhendajad:
professor Karl Pajusalu;
professor Anna Verschik (Tallinna Ülikool)

Oponent:
professor Rita Franceschini (Libera Universita di Bolzano)

Kaitsmine toimub TÜ senati saalis.

http://www.ut.ee/et/uritused/liina-tammekand-narratological-analysis-voru-estonian-bilingualism

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Marja Kallasmaa istutas keeletammikusse omanimelise puu (ERR 27.4.2017)

EKI uudised

Väike-Maarjas toimunud keelepäeva üritusel istutas käesoleva aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Marja Kallasmaa keeletammikusse omanimelise tamme. Kallasmaa pälvis keeleauhinna olulise rolli eest Eesti kohanimeraamatu koostamisel.

 

Vaata ja loe uudist siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool saab ESTO 2019 korraldamises olulise rolli

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.04.2017

29. juunil 2019 jõuab Tartusse ESTO 2019, mis toob linna umbes 2000 külalist. Üht olulisemat rolli hakkab kandma Tartu Ülikool.

25. aprillil külastas Tartut ESTO 2019 peakomitee: Sirle Sööt Rootsist, Marcus Kolga Kanadast, Marju Rink-Abel USA-st ja Valdar Liive Soomest. Tartu partneritega arutati siin toimuvate ürituste sisu ning lepiti kokku edasised tegevused.

ESTO 2019 algab Helsingis ja jõuab Tartusse laupäeval, 29. juunil 2019. Osavõtjate arvuks planeeritakse umbes 2000. Kahe päeva jooksul toimuvad mitmesugused üritused, sh ESTO ühendkongress, linnapea vastuvõtt ERMis, öölaulupidu jne. Tartu Ülikooliga saavad kõige tihedamalt olema seotud noorte kongress (osalejate vanus kuni 30), millega koos tutvustatakse ka Tartu Ülikoolis õppimise võimalusi, ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi korraldatavad lastevanematele mõeldud seminar-töötoad mitmekeelsusest ja eesti keele omandamisest välismaal, et innustada vanemaid eesti keelt lastele edasi õpetama.

Lisainfo:

Birute Klaas-Lang, eesti keele võõrkeelena professor

Tel 737 5225, 506 9749; E-mail: birute.klaas-lang [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tudengite õppereisi tulemusena valmib lasteraamatu käsikiri

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
27.04.2017

TÜ klassikalise filoloogia eriala bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste traditsiooniline kevadkool "Antiikaja kirjandus lastest ja lastele" viis tudengid sel korral Itaaliasse.

13.-20. aprillini külastastati Napolit ning selle lähiümbrusse jääva antiikse Kampaania maakonna olulisemaid antiikseid paiku (Napoli, Herculaneum, Pompei, Oplontis, Boscoreale, Stabiae, Velia, Paestum, Cumae ja Capua). On hästi teada, et just tänu Vesuuvi purskele on Napoli ümbruse linnadest säilinud antiikse olmega seotud esemeid ja kunstiteoseid tunduvalt rohkem kui antiikmaailma muudest piirkondadest. Need on nimetatud linnade muuseumides ja arheoloogilistes parkides väga hästi eksponeeritud ja võimaldavad suurepärast täiendust ja võrdlusmaterjali antiikkirjanduses leiduvale materjalile. 

Arvestades praegust laste- ja noortekultuuri aastat, oli kevadkooli eeltööks antiikkirjanduse äärealale jääva tekstide rühma, lastele ja laste kohta kirjutatud teoste ja katkendite kaardistamine, misjärel tutvuti nende tekstide eesmärgi ja funktsiooniga ajastu kirjanduspildis. Kevadkoolis osalejate ülesanne oli valida praktilise tööna välja kokku kuni 25 luule- ja proosateksti või katkendit ning valmistada neist lühikommentaariga tõlked eesti keelde.

Klassikalise filoloogia professori Kristi Viidingu ning TÜ kunstimuuseumi juhataja Jaanika Andersoni juhendamisel pandi kevadkoolis kuue päeva jooksul loetud ja ettevalmistatud tekstidest ning kohapeal pildistatavatest fotodest ja videolõikudest kokku eestikeelse lasteraamatu käsikiri, mis aitab teadvustada antiikkirjandusest tuntud, kuid eesti lugejatele (sh lastele) täiesti tundmatu kirjandusvaldkonna kaudu antiikkultuuri, -kunsti ja -kirjanduse elulähedust ja teemaderikkust. Samuti valmistati ette töölehed ja videolõigud antiikaja laste elu teemaliseks muuseumitunniks TÜ kunstimuuseumis. Kevadkooli järel leiab aset materjali toimetamine ja lõplik kujundamine Tartus.

 
Varem toimunud õppereisidega saad tutvuda osakonna kodulehel.
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Otsetee

Eesti Keeleressursside Keskus

Vaata teenuseid      Sisene registrikeskkonda

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Lingvistikaolümpiaadi 15. sünnipäevaks ilmus „Viis tosinat lingvistikaülesannet”

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
26.04.2017
Lingvistikaolümpiaad 2017 / Foto: Olga Gerassimenko

22.-23. aprillil toimus Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis lingvistikaolümpiaadi lõppvoor, millest võttis osa 44 eelvooru parimat lahendajat. Olümpiaadil pidid õpilased loogikat rakendades lahendama ülesandeid neile tundmatute keelte ja keelenähtuste kohta.

Lõppvooru ülesanded käsitlesid Ghanas ja Togos räägitavat eve keelt ning numbrisüsteemil põhinevat tehiskeelt Universal Character, läänemeresoome keeltes toimunud häälikumuutusi, tiibeti keele kirjasüsteemi, vanakreeka arvusüsteemi ja ajaväljendeid.

Esikoha võitis Joonas Jürgen Kisel (12. klass, vanalinna hariduskolleegium). Teise koha pälvis Loona Volke (11. klass, Hugo Treffneri gümnaasium) ja kolmanda koha Richard Luhtaru (11. klass, Hugo Treffneri gümnaasium). Neljandaks tuli Stella Borhwick (12. klass, Tallinna inglise kolledž).  Nemad saavad Eestit esindada 15. rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Dublinis Iirimaal.

Olümpiaadi lõpupäeval tähistati ka Eesti lingvistikaolümpiaadi 15. sünnipäeva. Olümpiaadi algataja ja žürii liige professor Renate Pajusalu rääkis olümpiaadi algusaastatest ning iga-aastasest lingvistikalaagrist, kuhu on kutsutud 15 lõppvooru osalejat. Ühtlasi esitleti vastvalminud raamatut „Viis tosinat lingvistikaülesannet", mille koostajad  Külli Prillop ja Miina Norvik on kauaaegsed lingvistikaolümpiaadi eestvedajad. Raamat koondab viimase kaheksa aasta eel- ja lõppvoorude ülesanded ning on seega abiks tulevasteks olümpiaadideks valmistujatele. Põnevat nuputamist on aga ka kõigile teistele keelehuvilistele, kes tahavad enam kui 50 maailma keelega põgusat tutvust teha.

Lisaks olümpiaadivõistlusele tutvusid osalejad sel aastal ka digihumanitaaria valdkonna uurimusliku ja rakendusliku poolega. Digihumanitaariat tutvustasid interaktiivses loengus keeleteadlased Liina Lindström ja Kristel Uiboaed.

Olümpiaadi rahastas haridus- ja teadusministeerium ning korraldas Tartu ülikooli teaduskool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia osakond. Raamatu väljaandmist ja lingvistikalaagrit on toetanud riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“ ning hasartmängumaksu nõukogu.

Lõppvooru tulemused

Lisainfo:
Olga Gerassimenko, TÜ keeleressursside spetsialist, olga.gerassimenko [ät] gmail.com

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Iga-aastane rahvusvaheline noorte filoloogide-slavistide konverents Tartus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.04.2017

28. aprill–1. mai 2017 viib Tartu Ülikooli slavistika osakond Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli toetusel läbi „Rahvusvahelise noorte filoloogide konverentsi”, mis toimub sellel aastal juba 44. korda. Esimene üliõpilastele mõeldud konverents toimus 1963. aastal ning alates sellest ajast pole nende korraldamise traditsioon katkenud (konverentsid toimusid ka eelnevalt, kuid need olid ülikoolisisesed).

Tartu konverentsid on slavistika üliõpilaste teaduslikud kohtumised, mis ühendavad kümneid üliõpilasi, magistrante ja doktorante mitte ainult erinevatest Euroopa riikidest, vaid ka tervest maailmast, annavad neile suurepärase võimaluse tutvuda uute teadusvoolude ja -teooriatega. Tänavu osaleb konverentsil 75 noort teadlast Eestist, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Poolast.

Konverentsi temaatika on sel aastal väga mitmekülgne ning haarab slaavi keelte uurimise, sotsiolingvistika ja etnolingvistika, kulturoloogia, ideoloogia, Vene ja Euroopa ajaloo ning kirjanduse probleeme, tõlkeküsimusi, samuti emigrandikultuuri ja digitaalsete humanitaarteaduste problemaatikat. Viimasele on pühendatud konverentsi üks päev 1. mail. 28.–30. aprillil toimub kaks põhisektsiooni — keeleteaduslik (Lossi 3, aud 222 ja 234) ja kirjandusteaduslik (Lossi 3, aud 307). Töö keelteks on vene ja inglise.

Kirjandusteadusliku sektsiooni raames toimuvad lisaks auditoorsetele ettekannetele ka videoetteasted (traditsiooniliste posterettekannete analoog), millega on võimalik eelnevalt tutvuda. Viited videotele (samuti nende tekstidele) saadetakse kõigile soovijatele varem ette ning nende üle arutlemine toimub konverentsi põhiprogrammi raames. Soovi korral saate tutvuda kava antud osaga, andes sellest teada kirjandusteadusliku sektsiooni korraldajale.

Konverentsi aukülaliseks on Moskva Kõrgema Majanduskooli professor Oleg Lekmanov, kes peab osalejatele sissejuhatava loengu teemal „Alltekst vs Ühtivus: ühest filoloogilisest probleemist”.

Traditsiooniliselt avaldatakse parimad ettekanded noorte filoloogide artiklite kogumikus „Vene filoloogia”. Eelmise aasta materjalide põhjal koostatud kogumiku „Vene filoloogia. 28” esitlus toimub konverentsi avamisel.

Korraldajad tänavad Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli ürituse rahastamise eest.

Konverentsi kava leiate: http://www.ut.ee/FLVE/ruslit/.

 

Lisainfo:
Maria Borovikova (kirjandusteaduslik sektsioon) maria.borovikova [ät] gmail.com
Valentina Tubin (keeleteaduslik sektsioon) tartu.slavconf [ät] gmail.com

Telefonid: 737 5353, 737 5228

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Sogangi Ülikooli professori loeng 2. mail

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.04.2017

2. mail kell 16.15 (Ülikooli 16– 212) peab Lõuna-Korea Sogangi ülikooli professor Seongnae Kim loengu  "The Work of Memory: Ritual Laments of the Dead and Korea's Cheju Massacre"

Seong Nae Kim (김성례, 金成禮) on Seoulis asuva Sogangi ülikooli religiooniuuringute professor ja ajakirja Journal of Korean Religions peatoimetaja. 1989. aastal kaitses ta Michigani Ülikoolis antropoloogia-alase doktoriväitekirja teemal “Vägivallakroonikad ja leinarituaalid: Cheju šamanism Koreas”. Ta on avaldanud töid religiooniantropoloogiast, šamanismist, rahvausundist, surma- ja leinarituaalidest ning mälu- ja sugupooleuuringutest. Tema teadustöö keskmes on külma sõjaga seotud vägivald, trauma ja rituaalne tervenemine. Praegu kirjutab ta raamatut, mille esialgne pealkiri on “Vägivald ja kultuurimälu Koreas”. Prof Seong Nae Kimi teadustöid on ilmunud järgmistes ajakirjades: Journal of Ritual Studies, Diogene, Inter-Asia Cultural Studies, Traces, Asian Folklore Studies, Korean Shamanism, Journal of Korean Anthropology, and Journal of Religion.

Korraldavad:
TÜ Aasia keskus ja TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond

Lisainfo:
Elo Süld, PhD (elo.suld [ät] ut.ee)
TÜ Aasia keskus

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sel nädalal, 24.-28. aprillini annab semiootika osakonnas külalisloenguid professor Julieta Haidar Mehhikost

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.04.2017

Kultuurisemiootikavalda kuuluvad loengud kannavad pealkirja "The Semiotics of Culture: Theoretical and Methodological Reflections."

Kava inglise keeles:

UNIVERSITY OF  TARTU

DEPARTMENT OF SEMIOTICS

SEMINAR: THE SEMIOTICS OF CULTURE: THEORETICAL AND METHODOLOGICAL REFLECTIONS

FROM 24 TO 28 APRIL 2017

Dra. Julieta Haidar

División de Posgrado.

Posgrado en Antropología Social.

Línea de Investigación Transdisciplinaria: Análisis del Discurso y Semiótica de la Cultura

Escuela Nacional de Antropología e Historia. México, D. F

e.mail:  jurucuyu [ät] gmail.com

1.TUESDAY, APRIL 25TH AT 16.15-18.30 IN ROOM 306

THE SEMIOTICS OF CULTURE FROM THE EPISTEMOLOGY OF COMPLEXITY AND THE TRANSDISCIPLINARITY. 

·      THE EPISTEMOLOGY OF COMPLEXITY AND THE TRANSDISCIPLINARITY : MAIN PREMISES

·      THE LOOP UNCERTAINTY / UNPREDICTABLE IN THE NATURAL SCIENCES AND THE SCIENCES OF CULTURE

·      MULTICULTURALISM,  INTERCULTURALISM, TRANSCULTURALISM: DIFFERENT TRANSLATION PROCESSES

2. WEDNESDAY, APRIL 26TH AT 18.15-20.30 IN ROOM 306

FROM THE SEMIOTICS OF CULTURE TO THE SEMIOTICS OF THE DIGITAL CULTURE : DIFFERENT TRANSLATION PROCESSES. ANALYTICAL MODELS. 

·      SEMIOTICS OF CULTURE: SPACE, TIME AND THE SUBJECT.

·      SEMIOTICS OF DIGITAL CULTURE: SPACE, TIME AND THE SUBJECT

·      DIFFERENT TRANSLATION PROCESSES BETWEEN THE TWO SEMIOTICS

·      PROBLEMS OF THE ANALYTICAL MODELS

3. THURSDAY,  APRIL 27TH AT 16.15-18.30 IN ROOM 217

THE CONTINUUM NATURE/CULTURE FROM THE SEMIOTICS OF CULTURE AND COMPLEXITY 

·      PROBLEMS OF THE BORDERS BETWEEN THE NATURE AND THE CULTURE. PROPOSALS OF RUPTURE OF THE BORDERS: NEW WAYS

·      LOOP MEMORY PHYSICAL/CHEMICAL/BIOLOGICAL AND SOCIO/CULTURAL/HISTORICAL MEMORY: CONTINUITIES DISCONTINUITIES

·      EXAMPLES AND APPLICATIONS

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofid võtavad „tõejärgsuse“ käsile

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.04.2017

Tartu Ülikooli filosoofia osakond korraldab Käärikul 11.-13. maini Eesti filosoofia XIII aastakonverentsi.

Seekordne aastakonverents kannab pealkirja „Faktid, vaidlused ja argumendid „tõejärgsuse” ajastul”. Poliitika ja meedia päevakajaliste suundumustega sammu pidades on ka filosoofid otsustanud anda oma panuse „tõejärgsuseks“ nimetatava paljutahulise nähtuse uurimisse.

Konverentsi peakorraldaja, vanemteadur Roomet Jakapi (Tartu Ülikool) arvab, et tõejärgsuse-teema käsitlemisel on filosoofide lähenemisviisi eripäraks kindlasti see, et asjassepuutuvaid mõisteid eritletakse kompromissitu põhjalikkuse ja järjekindlusega. „Aga see ei tähenda, et jõutakse välja üldaktsepteeritavate seisukohtadeni,“ lisab Jakapi, „lahkarvamused ja erinevad lähenemisviisid jäävad, kuid nende järelekatsumine viib sügavama arusaamiseni sellest, mis selles „tõejärgses” maailmas ja mõtlemises õigupoolest toimub.”

Konverentsi ettekandesektsioonides arutlevad nii professionaalsed Eesti filosoofid, kraadiõppurid kui mõned väliskülalised konverentsi põhiteema, aga ka teiste filosoofiliste küsimuste üle, tehes seda filosoofia erinevate valdkondade ja suundumuste raames või neid raame ületades.

Ettekannetele ja aruteludele lisaks on konverentsi kavas mitmekesine kultuuri- ja meelelahutusprogramm. Tutvustatakse Eesti filosoofide uuemaid teoseid. Erinevates töötubades saavad osalised tegeleda jooga, balleti ja visuaalkunstiga. Filosoofidest autorid loevad oma luulet. Tehakse performance’eid ja vaadatakse filmi.

Konverentsil on neli peakõnelejat, kelle teemakäsitlused ulatuvad filosoofia ajaloost nüüdisaega, aga samuti väljapoole filosoofia piire. S.M Amadae (MIT, Helsingi Ülikool) näitab, kuidas analüütilisest keelefilosoofiast on abi tõejärgse poliitika vastu seismisel. Helmut Heit (Tongji Ülikool) arutleb selle üle, kas Friedrich Nietzsche ikka oli tõejärgse mõtlemise eelkäija, nagu sageli arvatakse. Indrek Ibrus (Tallinna Ülikool) vaatleb tõejärgsuse problemaatikat meediateoreetilisest perspektiivist. Piret Kuusk (Tartu Ülikool) räägib aga loodusteadlasena nähtusest nimega „teaduse eitamine”.

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.

Konverentsi korraldustoimkonda kuuluvad Roomet Jakapi, Francesco Orsi, Triin Paaver, Jaanus Sooväli, Edit Talpsepp-Randla, Uku Tooming ja Mats Volberg.

Konverentsi toetab TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ja TÜ filosoofia ja semiootika instituut ning see kuulub Eesti-uuringute tippkeskuse (Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond) tegevuskavva ning on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT20-5.

Lisainfo ja registreerumine
Registreeruda saab kuni 7. maini 2017.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Saksa Kevad Tartu ülikoolis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
21.04.2017

Juba mitmendat aastat toimuva üritustesarja Saksa Kevad üheks eesmärgiks on tutvustada Saksamaad kogu selle mitmekesisuses, teisalt on aga sihiks seatud Saksa-Eesti koostöö süvendamine ja tihendamine. Seetõttu leidub Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna, Goethe Instituudi ja selleaastase partneri, Baden-Württembergi liidumaa poolt korraldatava sarja kirevas programmis üritusi ja ettevõtmisi mõlemalt poolt.

Saksa Kevad algab sel aastal aprilli lõpus ja kestab kuu aega. Üritused toimuvad taas ka TÜ germanistika osakonnas. Hakatuseks löövad tudengid kaasa sarja piduliku avaürituse sisustamisel 27. aprillil Tartu Saksa Kultuuri Instituudis. 3., 10. ja 17. mail on kõigil huvilistel võimalus pingevabas õhustikus saksa keeles vestelda. Osalemiseks on vajalik vähemalt A2 keeletase ja mõeldud on õhtud eelkõige neile, kes sooviksid saksa keelt rohkem kasutada või seda värskendada. Vestlusõhtud toimuvad Lossi 3 õppehoone auditooriumis nr 223, oma osalusest palutakse teada anda kirjutades martin.schonemann [ät] ut.ee.

Lisaks leiab 24.-26. aprillini aset paleograafiakursus nii algajatele kui ka edasijõudnutele, kus dr. Manfred von Boetticheri käe all saab harjutada gooti kirjas käsikirja lugemist. Nn. gooti kiri ehk fraktuur kujutab endast saksa keele ajaloolist kirjaviisi, mida Saksa keeleruumis kasutati kuni Teise maailmasõjani välja. See tähendab, et valdav enamus saksakeelsest käsikirjalisest ainesest Eestis on kirja pandud fraktuuris - ja ligipääsetav ainult neile, kes oskavad seda lugeda (ja mõistavad mingil määral saksa keelt). Paleograafia kujutab endast aga käsikirjade lugemise kunsti. Kuna saksa keelt osatakse Eestis üha vähem ja fraktuuri lugemise oskus on veelgi haruldasemaks muutunud, võiks selline lisaoskus olla nutikaks valikuks oma silmaringi laiendamisel. Kursuse toimumisajad ja info registreerimise kohta leiad siit.

Kõik üritused leiad Saksa Kevade kodulehelt ja Facebookist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

27. aprillil peetakse Väike-Maarjas F. J. Wiedemanni keelepäeva

EKI uudised

Wiedemann1

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Toimub Eesti Semiootika Seltsi aastakonverents “Mõistma õppides"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.04.2017
Konverents, mis seekord on pühendatud haridussemiootikale, toimub 6.-7. mail Tartus, Lossi 36-214.
 
Õppimist ja õpetamist võib pidada semiosfääri, semiootilise universumi alusmehhanismiks. Õppimine ja õppimisvõime on saanud ka üheks tänase semiootika olulisemaks, nii selle eri tasandeid kui semiootikat ja ühiskonda lõimivaks uurimisprobleemiks. Ent samavõrra motiveerib teemavalikut tõik, et käesoleva aasta kevadel möödub 25 aastat ka Tartu Ülikooli semiootika osakonna rajamisest. 

Konverentsil arutletakse semiootika õpetamise, semiootiliste õpetamise käsitluste, semiootikute poolt loodud õppevahendite, õppimise ja moodsa tehnoloogia vaheliste suhete ja paljude teiste teemade üle.
 
Esinevad Peeter Torop, Märt Läänemets, Martin Oja, Alexandra Milyakina, Maarja Ojamaa, Tatjana Pilipovec, Merit Rickberg, Liina Sieberk, Kai Pata, Anzori Barkalaja, Kalevi Kull, Silvi Salupere, Tiit Remm, Egon Erkmann, Mari Niitra, Ülle Pärli, Maarja Vaikmaa. 

Konverentsi raames toimub ka vestlus Rainer Sarnetiga, ESSi aastakoosolek, pidulik vastuvõtt, traditsiooniline Semiootilise Jälje auhinna väljaandmine ja mitmed üllatused.
 
Vaata konverentsi programmi: http://www.semiootika.ee/konverents-2017/
 
Väike lisapalve: Selleks, et oskaksime kohvipauside ja vastuvõtu korraldamisel osalejate arvuga arvestada, palun andke sellest märku FB evendis või saatke oma osalemise kohta kiri: konverents [ät] semiootika.ee, märkides, millisel päeval osalete ning kas tulete ka vastuvõtule. 
 
Ette tänades ja peatse kohtumiseni!
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Hariduslik koomiks ja rollimäng aitavad lastel sõja olemust paremini mõista

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.04.2017

Tartu ülikooli, Rautjärvi valla ning Lappeenranta tehnikaülikooli koostööprojekti raames uuriti, kuidas teine maailmasõda lapsi mõjutas ning koostati kogemusõppe materjalid, mis vaatlevad teise maailmasõja sündmusi laste ja noorte perspektiivist.

Projekti „Sõjaajaloost kaasaegse hariduseni“ esimeses osas intervjueeriti Soomes Rautjärvis ja selle lähiümbruses ning Saaremaal ja Tartus inimesi, kes olid teise maailmasõja alguses kuni 18 aastat vanad. Rautjärvi vallas juhtis välitöid folklorist Mikko Europaeus, Eestis tegi välitöid TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule magistrant Aivo Põlluäär. Intervjuudega sooviti välja selgitada, kuidas räägiti lastele sõjast ning selle mõjust ja kuidas intervjueeritud inimeste arvates seda tuleks teha.

Magistrant Aivo Põlluäär rääkis erinevustest, mis eri riikide võrdluses välja tulid. „Eesti ja Soome intervjueeritavate puhul oli üllatavalt sarnane lapse üldine kogemus sõjast. Mõlemas riigid väitsid küsitletud, et sõda ei olnud hirmus – vähemalt lapsena ei osanud sõjale sellist tähendust omistada. Palju toodi välja seda, et vanemad ei rääkinud lastele sõjast rohkem kui vaja ja et vanemad olid rohkem hirmul kui lapsed. Nii Soomes kui ka Eestis arvati, et lastele tuleks sõjast rääkida. Aga kogemustest lähtuvalt ja vältides sõja romantiseerimist. Nii mõnigi oli häiritud, et kaasaja lapsed mängivad vaimustunult sõjamänge, teadmata, mida sõda endast tegelikult kujutab. Siiski oli ka neid, kes arvasid, et sõjast rääkimisel pole mõtet,“ rääkis Põlluäär.

Uurija leiab, et kuna Eesti ja Soome keskkond oli erinev, siis erinevad ka eestlaste ja soomlaste kogemused sõjast. „Soomlaste mälestused seoses Soome sõdurite ja Vene sõjavangidega olid valdavalt positiivsed. Eestis aga tehti venelasel ja sakslasel vahet - kui venelast seostati varastamise, tapmise, ebahügieenilisuse, purjutamise ja korratusega, siis sakslastes nähti inimlikkust ja nende läheduses tunti end turvalisena. Kõik Eestis küsitletud inimesed mäletasid lapsepõlvest pommitamisi ja nendega seonduvat – akende pimendamist, varjumist, lennukimürinat. Erinevalt Soomest puutusid Eesti lapsed kokku ka metsavendadega. Et Soomes olid sõdivateks osapoolteks Soome kaitsevägi ja Punaarmee, siis seal metsavendlust ei esinenud. Eestis aga oli sageli varjul kellegi vend või onu või teati kedagi, kes metsavendadele toitu andis,“ võrdles Põlluäär.

Projekti teises osas koostati kogutud materjali põhjal haridusliku sisuga koomiks, mis jutustab sõjast laste ja noorte vaatepunktist. Selle eesmärgiks on aidata lastel ja noortel sõja olemust paremini mõista. Sama eesmärki täidab ka rollimäng, mis ühendab lapsepõlve sõjakogemused teisest maailmasõjast õppimisega. Materjal on koondatud veebilehele, kus see on lihtsalt kättesaadav kõigile kasutajatele ja kuhu on võimalik lisada vastavat sisu ka tulevikus.

Projektijuht Juha-Pekka Natuneni sõnul oli koomiksi loomise eesmärgiks rääkida sõjast sellisel viisil, et lastel ja noortel oleks kergem sellest aru saada. „Soovisime näidata, kuidas sõda mõjutas igapäevaelu, vahendades nö tavalise inimese kogemust numbrite asemel. Juba koomiksi koostamisel testiti seda koolides ning tehti muudatusi vastavalt õpilastelt ja õpetajatelt saadud soovitustele. Protsessis osales umbes 600 õpilast ja 40 õpetajat,“ selgitas Natunen mängulise lähenemise põhjuseid.


Projekti viimases etapis arendati Rautjärvis tehtud dramatiseeritud sõjaajaloolise ekskursiooni põhjal noortele sobilik hariduslik ringkäik, mis tutvustab teist maailmasõda kogemusõppe põhimõtteid järgides.
 
Õppevahendid on saadaval eesti, inglise ja soome keeles aadressil http://www.childrenofwartime.com/
Trükitud eestikeelseid koomikseid saab tasuta TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnast, kirjutades Pihla Siimule (pihla.siim [ät] ut.ee). Soovituslik on koomiksitele ise järele tulla.

Projekti rahastas Euroopa Liidu Kodanike Euroopa programm.

Lisainfo: Aivo Põlluäär, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule magistrant, aivo [ät] folklore.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

KONVERENTSI “MÕISTMA ÕPPIDES” PROGRAMM

Eesti Semiootika Seltsi uudised
6.-7. mail Tartus, Lossi 36-214 toimuva konverentsi “Mõistma õppides” esialgne programm on nähtav: www.semiootika.ee/konverents-2017/ Selleks, et oskaksime kohvipauside ja vastuvõtu korraldamisel osalejate arvuga arvestada, palun  saatke oma osalemise kohta kiri: konverents@semiootika.ee, märkides, millisel päeval osalete ning kas tulete ka vastuvõtule. Ette tänades!  
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kolmapäeval, 12. aprillil annab semiootika osakonnas kaks külalisloengut professor Katalin Kroó Eötvös Loránd'i Ülikoolist Budapestis, Ungaris

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.04.2017

Loengute teemaks on „Semiotics of Intertextuality and Intermediality“ ja need toimuvad 16:15 (Jakobi 2-306).

Kõik on teretulnud osa võtma.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti Keeleressursside Keskuse töötuba

Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti Keeleressursside Keskuselt on võimalik tellida eesti digitaalsete keeleressursside ja rakenduste töötuba. Töötoa eesmärk on teavitada laiemat kasutajaskonda olemasolevatest vabalt kättesaadavatest keeletehnoloogilistest ressurssidest ja rakendustest ning innustada neid kasutama nii õppetöös kui ka igapäevaelus. Töötoas osalejatele on koostatud töölehed ning nad saavad erinevaid keeleressursse juhendaja toel ise järele proovida. Koolitus on tasuta. Täpsema info küsimuseks ja töötoa tellimiseks kirjutage aadressil Kairi.Tamuri@eki.ee.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti Keeleressursside Keskuse töötuba

Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti Keeleressursside Keskuselt on võimalik tellida eesti digitaalsete keeleressursside ja rakenduste töötuba. Töötoa eesmärk on teavitada laiemat kasutajaskonda olemasolevatest vabalt kättesaadavatest keeletehnoloogilistest ressurssidest ja rakendustest ning innustada neid kasutama nii õppetöös kui ka igapäevaelus. Töötoas osalejatele on koostatud töölehed ning nad saavad erinevaid keeleressursse juhendaja toel ise järele proovida. Koolitus on tasuta. Täpsema info küsimuseks ja töötoa tellimiseks kirjutage aadressil Kairi.Tamuri@eki.ee.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut avaldas "Eesti-mari sõnaraamatu" (ERR 6.4.2017)

EKI uudised

Eesti Keele Instituut esitles esimest "Eesti-mari sõnaraamatut". See on teine väljaanne Eesti Keele Instituudi sugulaskeelte veebisõnaraamatute sarjas. Kaks aastat tagasi ilmus "Eesti-udmurdi sõnaraamat". Koostamisel on juba ka kolmas, ersa keele sõnaraamat. Elektroonilises sõnaraamatus on umbes 10 000 märksõna. Sihtgrupiks on kiiresti hääbuvast mari keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad marid.

Toimetaja Sven-Erik Soosaar ütles AK kultuuriuudistele, et Venemaa rahvaloenduste andmetel on mari keele kõnelejate arv kiiresti vähenemas. "Viimane rahvaloendus toimus 2010. aastal ja selle järgi oli mari keele kõnelejaid umbes 400 000. Me teame, et noorem põlvkond räägib mari keelt üha vähem."

Uudisklippi näeb SIIT

ERR 6.04.2017 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Nelja riigi tulevased emakeeleõpetajad vahetavad õppimis- ja õpetamiskogemusi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.04.2017

3.-7. aprillini kohtub TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis Nordplusi projekti raames rühm Soome, Rootsi, Taani ja Eesti emakeeleõpetajaks õppivaid magistrante, et toetada nelja ülikooli didaktikaõppejõudude ja emakeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste võrgustiku loomist ning omavahelist koostööd.

Helsingi ülikooli, Põhja-Taani ülikooli, Malmö ülikooli ja Tartu ülikooli üliõpilased arutavad nädala jooksul projektis „Innovative Literature Pedagogy“ lugemiskogemuste ja kirjanduse õpetamise võimaluste üle, tutvustavad üksteisele õpetajamagistriõppekavade sisu, külastavad tunde Miina Härma gümnaasiumis ning Tartu Kesklinna koolis ja tutvuvad ERMiga.

Projektis osalevad välisüliõpilased tõdesid, et mõned haridusprobleemid tunduvad neile olevat universaalsed ja Eestis viibimise kogemus on pakkunud neile oma riigi õpetamiskultuuri nägemiseks täiesti teisi vaatenurki. „Me võtame Tartu nädalast kindlasti kaasa uusi ideid, kuidas kirjandust erinevates õpetamiskultuurides võiks käsitleda ja oskuse näha oma riigi ühiskonda ja koolisüsteemi täiesti uuest perspektiivist,“ rääkisid tudengid.

Tartu ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava programmijuhi Maigi Vija sõnul on projektil tudengite jaoks väga oluline praktiline väärtus: „Nädal aega üliõpilaste workshop’is koos arutades ja ideid vahetades annab üliõpilasele võimaluse võõrkeeli praktiseerida ning suhtlemisoskust arendada, oma loovust ning ettevõtlikkust kasutada, sh osaleda lühiajalise mobiilsuse programmis,“ sõnas Vija.

Helsingi ülikooli koordineeritud projekti raames diskuteerivad üliõpilased, kuidas integreerida kirjandusõpetust emakeeleõpetusse ja teise keele õpetusse ja kuidas motiveerida õpilasi lugema, kasutades tänapäevaseid võimalusi ja võtteid (nt nutiseadmed ja uus meedia). Üksteisele tutvustatakse õpetajaõppekavade sisu, vahetatakse praktikakogemusi ja arutatakse õpetajatööga seonduvat, sh ühiskondlikke ja hariduspoliitilisi olusid Soomes, Rootsis, Taanis ja Eestis. Nädalapikkuse koostöö tulemusena valmistatakse ette seminar „Reading Experience in the 21st Century School – What and Why?“ projektis osalevatele  didaktikaõppejõududele.

Lisainfo: Maigi Vija, TÜ eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava programmijuht

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Läti-eesti tõlkeseminar

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.04.2017

TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž kutsub osalema läti-eesti tõlkeseminaril 12. aprillil algusega kell 18.15 (Jakobi 2-114).

UNESCO Läti Rahvuskomisjon korraldab 2017. aastal tõlkeprojekti „Kultuuri mitmekesisus noorte toetuseks, kultuuridevahelise dialoogi ja mitmekeelsuse edendamiseks“, mis toimub koostöös Läti keele agentuuri, Läti Ülikooli ja Ventspilsi Ülikooliga ning partnerülikoolidega Poolas, Tšehhis, Leedus, Eestis ja Soomes.

Projekti eesmärk on ühest küljest edendada arutelu uuemast ilukirjandusest ja autoritest läti, eesti, soome, leedu, poola ja tšehhi kirjanduses, teisalt toetada läti keele õppimist välismaal ning nimetatud keelte õppimise programme Lätis. Projektis osalevad noored tõlkijad saavad nii praktilisi kogemusi kui ka võimalusi uute kontaktide loomiseks. Läti keele õppijad valivad eesti, soome, leedu, tšehhi ja poola ilukirjanduse näiteid ja saadavad need Läti Ülikooli üliõpilastele tõlkimiseks läti keelde ja vastupidi – Läti Ülikooli üliõpilased saadavad näiteid läti ilukirjandusest tõlkimiseks eesti, soome, leedu, tšehhi ja poola keelde. 

12. aprillil kell 18.15 (Jakobi 2-114) toimuval läti-eesti tõlkeseminaril tutvustame tõlkeprojekti tulemusi, miks ja millised tekstid tõlkimiseks valiti, räägime läti keelest eesti keelde tõlkimisest ning läti ja eesti keele sarnasustest ja erinevustest. Kõik kuulajad on oodatud diskussioonis osalema.

Tõlkeseminaril esinevad TÜ läti keele õppijad Aive Mandel, Evelin Arust ja Contra.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudi seminar veebipõhistest keeletehnoloogilistest vahenditest 12. aprillil

EKI uudised

12. aprillil 2017 kell 14 toimub Eesti Keele Instituudi (Roosikrantsi 6, Tallinn) kolmanda korruse õppesaalis seminar-töötuba „Keeletehnoloogilised vahendid veebis: KORP ja Keeleliin“.

Töötoa viivad läbi Olga Gerassimenko ja Krista Liin, kes tutvustavad Eesti Keeleressursside Keskuse korpuseotsingumootorit KORP (korp.keeleressursid.ee) ja keeletöötluskeskkonda Keeleliin (keeleliin.keeleressursid.ee). Kõike saab ka ise järele proovida.

Oodatud on kõik huvilised. Ruumi ettevalmistamiseks palume teatada oma osavõtust aadressil Heete.Sahkai@eki.ee hiljemalt 10. aprillil.

KORP on Põhjamaades arendatav korpuste otsingumootor, mis võimaldab teha ühispäringut mitmest korpusest, mis on eri viisil märgendatud või ka märgendamata. Otsingu saab kirjeldada nii visuaalselt kui ka CQP keele päringuna. Keeleliin on arendamisel veebikeskkond keeletehnoloogiliste töövoogude jaoks ehk koht, kus on võimalik oma tekste töödelda, tulemusi alla laadida või sealsamas teistega jagada, ilma et selleks midagi oma arvutisse installeerima peaks. Siin saab näiteks kätte tekstis olevate sõnade algvormid, morfoloogilised tunnused või lausestruktuurid.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut esitleb 5. aprillil „Eesti-mari sõnaraamatut“

EKI uudised

5. aprillil kell 17 esitletakse Eesti Keele Instituudis „Eesti-mari sõnaraamatut“. Sõnaraamat on esimene suur kakskeelne sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos.

„Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab umbes 10 000 märksõna. Sõnaraamatu toimetaja on keeleteadlane Sven-Erik Soosaar, koostajateks marid Marina Akeldina, Svetlana Akeldina, Tatiana Albahtina, Tatiana Alybina, Jelena Lastochkina, Svetlana Salmiyanova ja Valentina Semenova. Sõnaraamat ilmub ainult elektrooniliselt. Lisaks mitmekesistele otsinguvõimalustele on veebiversiooni eeliseks ka võimalus sõnastikku edaspidi täiendada. Sõnaraamatu sihtgrupiks on mari keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad marid. Sõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele.

„„Eesti-mari sõnaraamat“ on teine väljaanne Eesti Keele Instituudi sugulaskeelte veebisõnaraamatute sarjas. Koostamisel on juba ka kolmas, ersa keele sõnaraamat. See on võimalik tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi toetusele,“ märgib Eesti Keele Instituudi eesti keele ajaloo, murrete ja sugulaskeelte osakonna juhataja Tiina Laansalu. „Valminud veebisõnaraamatuid saab interneti teel tasuta kasutada kõikjal maailmas. Lisaks abile sugulaskeelte sõnavara mõistmisel toetavad need sõnaraamatud väiksemate võimalustega sugulaskeelte arendamist. Ka „Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab keeleuuenduslikke sõnu, põhimõttega eelistada omatüvesid vene toorlaenude asemel. Sõnaraamatu leiab instituudi kodulehelt, aadressilt portaal.eki.ee/sonaraamatud.“

Esitlus on korraldatud koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutusega, olles ühendatud hõimuklubi klubiõhtuga, mis kannab pealkirja „Sõna kõndis tasa eesti-mari sillal“. Sõnaraamatut esitlevad toimetaja Sven-Erik Soosaar ja sõnaraamatu mari rahvusest koostajad. Kuulda saab mari laule Anna Mišina esituses, kannelt helistab Kristi Mühling. Näha saab ka mari kultuuri tutvustavat dokumentaalfilmi “Euroopa viimased paganad”, sellest kõneleb lähemalt Tartu Ülikooli etnoloogiadoktorant Erik Juzõkain.

MTÜ Fenno-Ugria Asutuse nõunik, Eesti Mari Seltsi endine esimees Jaak Prozes kirjeldab: „Sõnaraamat on nagu teejuht väikese ja omapärase rahva juurde, kes laiemalt ja sügavamalt on alles avastamata. Mari keele tundmine toob meile teadmisi selle Volga keskjooksul asuva rahva maailmapildist, kus kohtuvad erinevad religioonid nii looduseusu, islami kui ka õigeusu näol. Samuti turgi ja soome-ugri rahvaste maailm, mis on mõjutanud selle rahva mõttelaadi ja kombestikku. Siiski on mari keel soome-ugri keel, keel, mille kaugem minevik toob meie keeltesse ühiseid sõnu, nagu vesivüd (вӱд), kalakol (кол), lumilum (лум) ja tulitul (тул). Seega võib sõnaraamatut võtta kui silda kahe rahva vahel. Head kõndimist sillal!“ 

Vaata ka https://fennougria.ee/events/event/hoimuklubi-sona-kondis-tasa-eesti-mari-sillal/ 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Uus eurokeelekogumik tõlkimisest

EKI uudised

Ilmunud on eurokeele e-kogumik "Tõlkimise tahud".

Seitsmes eurokeelekogumik räägib tõlkimise eri tahkudest: suulisest ja kirjalikust tõlkest, terminiloomest ja toimetamisest. Ühtlasi antake kogumikus konkreetsete näidete abil nõu, kuidas paremini ja selgemalt väljenduda.
Kogumik on kättesaadav ainult elektrooniliselt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Emakeeleõpetajaks õppijad kohtuvad Soome, Rootsi ja Taani kolleegidega

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.04.2017

3.-7. aprillini kohtub TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis Nordplusi projekti raames rühm Soome, Rootsi, Taani ja Eesti magistrante, kes õpivad emakeeleõpetajaks.

Helsingi ülikooli, Põhja-Taani ülikooli, Malmö ülikooli ja Tartu ülikooli üliõpilased arutavad nädala jooksul projektis "Innovative Literature Pedagogy" lugemiskogemuste ja kirjanduse õpetamise võimaluste üle, tutvustavad üksteisele õpetajamagistriõppekavade sisu, külastavad tunde Miina Härma gümnaasiumis ning Tartu Kesklinna koolis ja tutvuvad ERMiga.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Aprillikuu loodusõhtul räägib Timo Maran šaakalist semiootiku vaatenurgast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.03.2017

Loodus on pidevas muutumises ning liikide levilad kasvavad ja kahanevad samuti järjepanu. Aprillikuu loodusõhtul räägime võõrliikidest šaakali näitel ning külla tuleb semiootik Timo Maran. Loodusõhtu “Šaakali lugu: võõrast omaks?” toimub 5. aprillil 2017 kell 18.00 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46.

Kui inimene kohtab oma elukeskkonnas mõnd uut taime- või loomaliiki, siis tundub esmalt, et midagi on korrast ära. Loodusõhtul püüame selgust saada, kuidas inimkultuur uued liigid vastu võtab ning kuidas uued liigid endale tähenduse saavad. Kas "võõrliik" tähendab alati halba? Kuidas jõudis meile šaakal ja mida ta meile keskkonnakonfliktide kohta õpetanud on?

Loodusmuuseumi 215. aastapäeva puhul näitame enne loodusõhtut kell 17.45 ajaloolisi kroonikakaadreid loodusmuuseumist.

Loodusõhtud muuseumis toimuvad iga kuu esimesel kolmapäeval. Loodusõhtu pääse on 3 eurot, mida saab tasuda enne üritust muuseumi kassas.

Loodusõhtut modereerib Veljo Runnel.
Ürituse toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.​

Info
Tartu ülikooli loodusmuuseum
Vanemuise 46, Tartu
737 6076
loodusmuuseum [ät] ut.ee
www.natmuseum.ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Poola kultuuri päevad Tartus, 7.–9. aprillil

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
30.03.2017

Kolmepäevase minifestivali programmis leidub loenguid, töötubasid ja lai valik mitmekesiseid tegevusi nii suurtele kui väikestele huvilistele.

Loengutes saab teada, mis teeb poola lihavõtete traditsioonid eriliseks, kuhu Poolas kindlasti reisima peaks ja millised ebausukombed on poola kultuuris enim levinud. Töötubades saab õppida poola rahvatantse ja -laule, valmistada pelmeene ja värvida pühademune. Paljud üritused on kõigile huvilistele tasuta ning tänu koostööle Genialistide Klubi ja Tartu Mänguasjamuuseumiga leiab nädalavahetuse programmist ka mitu kogupereüritust. 

Poola päevade eestvedajaks TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis on poola keele ja kultuuri külalislektor Joanna Dagmara Dobosz, kes on Tartu ülikoolis tegev juba aastast 2014. Kuigi poola keelel on üsna keeruline hääldus ja selle grammatikat peetakse üheks kõige keerulisemaks terves maailmas, leidub igal aastal ligikaudu 30 õppijat, kes on valmis väljakutse vastu võtma. Tänu Joanna tihedale koostööle Poola teadus- ja haridusministeeriumiga, saavad tublimad keeleõppijad igal aastal võimaluse tasuta osaleda Poola suveülikoolides. Samuti käib lektori algatusel ülikoolis koos "Poola klubi Tartus", mis lisaks Eestis elavatele poolakatele ühendab ka kõiki teisi poola kultuuri huvilisi. Ent lektoril jätkub tegevust ka väljaspool ülikooli: ta teeb tihedat koostööd Poola Vabariigi Suursaatkonnaga Tallinnas, korraldab poola-eesti perede lastele poola keele tunde ning aitab Eestis elavatele poolakatele erinevaid üritusi korraldada.

Lisaks Joannale toovad Poola kultuuri päevade loengud, töötoad ja muud tegevused huvilisteni ka külalislektorid Sileesia Ülikoolist ning Tartu Poola kogukonna liikmed. Joanna sõnul on kõik korraldajad väga pühendunud ning kuna kõik on ka kirglikud eesti kultuuri austajad, on ootusärevus kogemusi jagada väga suur: "Me ei jõua ära oodata, mil saame laulda omi laule ja tuua lauale meie kodudest pärit toidud! Meil on palju rääkida ja loodame, et tuleb palju kuulajaid, kellega koos seda kõike jagada ja kogeda!"

Poola päevade programmi leiad ürituse kodulehelt ning Facebookist. 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Küsimus filosoofiaolümpiaadil: kas teadusliku teadmise nimel võib eetikapõhimõtteid eirata?

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.03.2017
Filosoofiaolümpiaadi lõppvoor / Foto: Toomas Jürgenstein

23.-26. märtsil osales 10 eelvoorudest välja valitud õpilast Tartus filosoofiaolümpiaadi lõppvoorus, kus tänavune võitja selgitati võõrkeelse essee, väitluse ja testide põhjal.

Laupäevast pühapäevani toimunud võistlusprogramm koosnes võõrkeelse essee kirjutamisest, väitlusest, loogika- ja filosoofiatesti lahendamisest. Ülesannetest suurima kaaluga oli võõrkeelne essee, kuna see on võistlusülesandeks ka rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil, kuhu Eesti parim sõidab. Teemadena oli ette antud neli tsitaati, millest ühe põhjal tuli võistlejatel essee kirjutada.

Väitlusoskuseid said õpilased näidata teemal: „Kas teadusliku teadmise nimel võib eirata eetikapõhimõtteid?“. Olümpiaadi žürii liikme Tartu ülikooli teaduri Mats Volbergi sõnul näitasid õpilased klassikaliste argumentide tundmist, kuid suutsid kombineerides luua huvitavaid lahendusi. „Väga sümpaatne oli argument, mille järgi ei saa loomkatseid tehes tingimata öelda, et me eirame moraalinorme, tõstes inimeste kasu loomade kannatustest kõrgemale, sest me toetume tegevuses kõrgemale väärtusele. Eetikast ja selle normidest ei saagi mõelda kui millestki etteantust ja muutumatust, vaid norme tuleb tõlgendada kontekstis,” kirjeldab Volberg ühe õpilase esitatud seisukohti.

Olümpiaadi lõppvoorus ühtlustati ka kõigi omavahel mõtlemises mõõtu võtvate õppurite oskuste pagasid. „Neljapäeval ja reedel toimunud koolituse eesmärgiks oli anda kõigile - osa õpilasi mõnel aastal koolis filosoofiat ei õpigi - esmane oskuste pagas, et olla edukas siin ja ka rahvusvahelisel olümpiaadil. Kõik koolitajad on muuhulgas osalenud mõnel aastal ka rahvusvahelise olümpiaadi žüriis,” ütles võistluse algataja EMÜ dotsent Leo Luks.

Olümpiaadižürii sõnul oli tänavuse olümpiaadi õpilaste tase väga ühtlane.

Kokkuvõttes olid pika võistluse parimad Kaarel Hänni (Tallinna reaalkooli 12. klass) ja Paul Johannes Kalda (Tallinna 21. kooli 11 klass). Nemad sõidavad Eestit esindama ka maikuus Rotterdamis toimuvale rahvusvahelisele filosoofiaolümpiaadile.

Võistluse täielikud tulemused leiab lehelt: http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/filosoofiaolumpiaad

Filosoofiaolümpiaadi toimumist rahastas haridus- ja teadusministeerium ning koordineeris Tartu ülikooli teaduskool. Ruumidega toetasid võistlust TÜ filosoofia osakond ja Herbert Masingu kool.

Lisainfo: Heidy Meriste, žürii esimees, heidy.meriste [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Selgusid kolmanda Eesti Goethe-Seltsi tõlkevõistluse tulemused

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.03.2017

Eesti Goethe-Selts koostöös Tartu Saksa Kultuuri Instituudiga korraldas juba kolmandat korda tõlkevõistluse. Kui esimesel, 2012. aastal peetud tõlkevõistlusel võisid osaleda ainult kooliõpilased, siis nüüd olid nii nagu juba teiselgi korral, 2014. aastal, oodatud osalema ka tudengid. Teist korda järjest olid tõlkimiseks välja pakutud tekstid valitud baltisaksa autorite loomingust. Ühtekokku laekus kaheksa tõlketööd (6 üliõpilastelt ja 2 õpilastelt). Tulemused tehti teatavaks 25. märtsil 2017 Tartu Saksa Kultuuri Instituudi Goethe toas.

Tänavusel tõlkevõistlusel läks üliõpilaste arvestuses esikoht jagamisele. Võitjateks kuulutati Silva Lilleorg (Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant), kes võitis tõlkevõistluse ka 2014. aastal, ja Liis Kägu (Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse magistrant). Mõlemad olid tõlkinud katkendi Siegfried von Vegesacki Tartu-ainelisest jutustusest „Jaschka und Janne“ (1965). Žürii, mille liikmeteks olid Vahur Aabrams, Tiina-Erika Friedenthal, Liina Lukas, Ülo Matjus, Tiina Paesalu ja Liina Sumberg, tõstis esile ka Marin Jänese (Tallinna Ülikooli saksa keele õpetaja eriala magistrant) ja Laura Lahesoo (Müncheni Tehnikaülikooli informaatika üliõpilane) esitatud Manfred Kyberi essee „Neues Menschentum“ (1949) katkendi tõlkeid. Kooliõpilased, kes olid valinud tõlkimiseks kimbu baltisaksa suulist jutustamistraditsiooni esindavaid humoristlikke tekste, said ergutusauhinnaks „Fausti“ Ants Orase tõlkes ja muuseumipileti.

Liis Kägu ja Marin Jänes said preemiaks reisi Saksamaale Weimarisse juunis toimuvale rahvusvahelise Goethe-Seltsi aastakoosolekule. Parimad tõlked on kavas avaldada ajakirjas Akadeemia.

 

Allikas: Eesti Goethe-Selts

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kes kellega käib ehk Kollokatsioonisõnaraamat (Sirp 17.3.17)

EKI uudised

Eesti keeles on mitmesuguseid sõnaühendeid, mille kasutamiskorda ja konteksti on tark tunda nii emakeelsel kui ka keeleõppijal. Hiljuti ilmus Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogia­sõnaraamat“, kuid Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute osakonnas on tegemisel ka esimene eesti keele kollokatsiooni­sõnaraamat (ilmub 2018), millest räägivad instituudi leksikograafid Jelena Kallas ja Margit Langemets.

Aili Künstler: Keel muutub, kõnekeel veel eriti kiiresti. Mis asi on aga püsiühend? Miks on vaja eraldi püsiühendite sõnaraamatut?

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Arendavad keelemängud (PM 28.3.2017)

EKI uudised

 

"Ameerikas tehtud uuringud on noorte sõnavaras viimase poole sajandi jooksul täheldanud mitmekordset langustrendi. Järjest olulisemaks kommunikatsioonivahendiks on saanud audiovisuaalne keel. Arvestades, kui kaua oleme end sõnaliselt väljendanud, võib eeldada, et selliselt väljendame end ka järgmised mõned tuhanded aastad. Järgnevalt toon mõned võimalused oma sõnavara laiendamiseks," kirjutab Hardi Keerutaja tehnoloogiaportaalis Digitark.

Word a Day

Heaks näiteks on inglise keelel põhinev äpp Word a Day: Improve English. Rakendus annab kasutajale iga päev ühe uue sõna koos seletusega, mis teeb uute sõnade õppimise palju lihtsamaks. Sõnu saab õppida millal iganes, näiteks lifti oodates. Äpp saadab ka meeldetuletusi, et päevasõnaga tutvumist ära ei unustaks.

Volt

VoLT läheb isegi sammukese kaugemale, sidudes sõnad piltide, sünonüümide, antonüümide ning näidetega, et aidata neil paremini mällu sööbida. Eriti äge ja originaalne on õppimine gifi'ide põhjal. VoLT on hea näide superäpist – isegi kui mul pole huvi sõnade vastu, siis äpp ise on nii ägeda väljanägemisega ja kaasakiskuv, et ma lihtsalt tahan uuesti ja uuesti neid pilte ja tähti ekraanil liigutada.

Eesti Keele Instituut

Eesti Keele Instituut (EKI) on välja toonud pimedatele ja vaegnägijatele suunatud keelesünteesi rakenduse. Lisaks sellele on EKI tegelenud ka eesti keele sõnaraamatute digitaliseerimisega, et keelega tutvumine ei eeldaks kuut mahukat köidet raamaturiiulil. Järgmine samm võiks olla keelel põhinevad keelemängud, mis aitaksid sõnavara laiendada põnevamal viisil.

Eki.ee leht koos sõnaraamatutega on üsna mobiilivaenulik, kuid ajab vajadusel asja ära. Seletavale sõnaraamatule on lisatud ka väike mäng, kus näeb kõigepealt seletust, mille põhjal tuleb ära arvata, mis sõna on kirjeldatud. Idee on hea, aga nagu iga mäng, peaks seegi millegagi mängija tagasi kutsuma. Abiks võiks olla punktiskoor, kasvõi iseendaga võistlemiseks, kui palju sõnu järjest ära arvatakse. Miks mitte mäng ka “päevasõna” vormis. Sõnu võiks saada tellida raskusastme järgi, salvestada isiklikku sõnaraamatusse ja jagada sõpradega. Just äpid toovad keele rahvani mänguliselt ja haaravalt. 

Teisigi põnevaid tehnoloogiauudiseid loe juba lähemalt tehnoloogiaportaalist Digitark.

PM 28.3.2017 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti keeletehnoloogia 2017

Eesti Keeleressursside Keskus

19.-20. aprillil 2017 toimub Tallinnas konverents "Eesti keeletehnoloogia 2017", mille fookuses on lõppeva EKT programmi projektide tulemused ja uue programmi kavandamine. 18. aprill enne konverentsi on aga õpipajade päralt. Konverentsi korraldab Eesti Keeleressursside Keskus, toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Konverentsi koostööpartner on TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus MEKTORY. Oodatud on kõik huvilised! Konverents ja õpipajad on tasuta, vajalik on vaid registreerumine

Lisainfo: Kadri Vare, EKT programmi koordineerija, kadri.vare@ut.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti keeletehnoloogia 2017

Eesti Keeleressursside Keskus

19.-20. aprillil 2017 toimub Tallinnas konverents "Eesti keeletehnoloogia 2017", mille fookuses on lõppeva EKT programmi projektide tulemused ja uue programmi kavandamine. 18. aprill enne konverentsi on aga õpipajade päralt. Konverentsi korraldab Eesti Keeleressursside Keskus, toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Konverentsi koostööpartner on TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus MEKTORY. Oodatud on kõik huvilised! Konverents ja õpipajad on tasuta, vajalik on vaid registreerumine

Lisainfo: Kadri Vare, EKT programmi koordineerija, kadri.vare@ut.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofiaolümpiaadil väideldi teaduse ja eetikapõhimõtete üle

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.03.2017

23.-26. märtsil Tartus toimunud filosoofiaolümpiaadi lõppvooru oli eelvooru tulemuste põhjal kutsutud 10 õpilast. Eelvoorus, mille ülesandeks oli kirjutada filosoofiline essee, osales tänavu 23 õpilast 11 koolist.

Lõppvooru programm algas koolitusega. “Neljapäeval ja reedel toimunud koolituse eesmärgiks oli ühtlustada, anda kõigile - osad õpilased mõnel aastal koolis filosoofiat ei õpigi - esmane oskustepagas, et olla edukas siin ja ka rahvusvahelisel olümpiaadil. Kõik koolitajad on muuhulgas osalenud mõnel aastal ka rahvusvahelise olümpiaadi žüriis,” ütles võistluse algataja EMÜ dotsent Leo Luks.

Laupäevast pühapäevani toimunud võistlusprogramm koosnes võõrkeelse essee kirjutamisest, väitlusest, loogika- ja filosoofiatesti lahendamisest.

Ülesannetest suurima kaaluga oli võõrkeelne essee, kuivõrd see on võistlusülesandeks ka rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil. Teemadena oli ette antud neli tsitaati, millest ühe põhjal tuli võistlejatel essee kirjutada. Teemadega saab tutvuda filosoofiaolümpiaadi Facebook’i lehel www.facebook.com/flolympiaad

Väitlusoskusi said õpilased näidata teemal: kas teadusliku teadmise nimel võib eirata eetikapõhimõtteid. Olümpiaadi žürii liikme Tartu ülikooli teaduri Mats Volbergi sõnul näitasid õpilased klassikaliste argumentide tundmist, kuid suutsid kombineerides luua huvitavaid lahendusi. “Väga sümpaatne oli argument, mille järgi ei saa loomkatseid tehes tingimata öelda, et me eirame moraalinorme, tõstes inimeste kasu loomade kannatustest kõrgemale, sest me toetume tegevuses kõrgemale väärtusele. Eetikast ja selle normidest ei saagi mõelda kui millestki etteantust ja muutumatust, vaid norme tuleb tõlgendada kontekstis,” kirjeldab Volberg ühe õpilase esitatud seisukohti.

Olümpiaadižürii sõnul oli tänavuse olümpiaadi õpilaste tase väga ühtlane.

Kokkuvõttes olid pika võistluse parimad Kaarel Hänni (Tallinna reaalkooli 12. klass) ja Paul Johannes Kalda (Tallinna 21. kooli 11 klass). Nemad sõidavad Eestit esindama ka maikuus Rotterdamis toimuvale rahvusvahelisele filosoofiaolümpiaadile.

Võistluse täielikud tulemused leiab lehelt: http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/filosoofiaolumpiaad

Filosoofiaolümpiaadi läbiviimist rahastas haridus- ja teadusministeerium ning koordineeris Tartu ülikooli teaduskool. Ruumidega toetasid võistlust TÜ filosoofia osakond ja Herbert Masingu kool.

Lisainfo: Heidy Meriste (žürii esimees), e-post: heidy.meriste [ät] ut.ee

Teate edastas: Marek Järvik, TÜ teaduskooli kommunikatsioonispetsialist, tel: 737 5889, e-post: marek.jarvik [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool ja Tallinna loomaaed seisavad ühiselt Eesti looduskaitsealade heaolu eest

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.03.2017
Puhatu looduskaitseala

23.-24. märtsil korraldavad Tartu ülikooli semiootika osakond ja Tallinna loomaaed kahepäevase seminari “Looduskultuuri seminar: Kaitsealad”. Neljapäeval ja reedel toimuvad arutelud on esimeseks osaks seminaride sarjast, mille käigus pööratakse kõrgendatud tähelepanu looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumisele ning valupunktidele.

Tallinna loomaaed on Tartu ülikooli semiootika osakonna üks praktikabaase, kus semiootikud on teinud uurimistöid ja jätkavad oma tegevust seminaride sarja raames. Esimene looduskultuuri seminar võtab vaatluse alla Eesti looduskaitsealad kui paljutasandilise nähtuse, millega seostuvad keerukalt eri valdkonnad, vaatenurgad, huvid ja mõistmise võimalused.

„Kaitsealade üldine eesmärk on säilitada väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ja ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad mingitest eetilistest alusarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab kommunikatsiooni ühiskonnas. Kaitsealadel seonduvad kohalik tegevuslik, riiklik korralduslik ning üleilmne biosfääriline perspektiiv. Kaitsealadel on oma minevik ja roll Eesti kultuuriidentiteedis ning tulevik lahendamist vajavate keskkonnaprobleemidega,“ rääkis Tartu ülikooli semiootika vanemteadur Timo Maran.

”Looduskultuuri seminar: kaitsealad” võtab muuhulgas tähelepanu alla küsimused, kuidas on kaitsealad eesti ajaloos kujunenud ja muutunud; kuivõrd sarnased või erilised on meie kaitsealad võrreldes muu maailmaga; milline on kaitsealade laiem koht ja roll looduskaitses, majandustegevuses, sotsiaalsetes protsessides ja eesti kultuuri identiteedis ja millised on looduskaitse filosoofilised lähtekohad ja kuidas see mõjutab kaitsealasid.

Ettekannetega esinevad Aleksei Lotman, Helen Sooväli-Sepping, Rea Raus, Hendrik Relve.

Tutvu kõigi seminari teemadega siin: http://www.flfi.ut.ee/et/uudised/looduskultuuri-seminar-kaitsealad-23-24-marts-tallinn-ettekannete-kutse

Lisainfo: Timo Maran, TÜ semiootika vanemteadur, 737 6139, timo.maran [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

2016. aasta keeleteoks valiti "Eesti kohanimeraamat" (ERR 17.3.2017)

EKI uudised

2016. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna "Eesti kohanimeraamat", rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et kohanimeraamat on mõeldud väga laiale kasutajaskonnale ning teema aktuaalsust suurendab käimasolev haldusreform. "Nimed, olgu siis isiku- või kohanimed, on inimestele alati väga tähtsad olnud, nendega on seotud nii ajalugu kui identiteet," ütles Reps.

Peaauhinna pälvinud "Eesti kohanimeraamat" on esimene põhjalik eestikeelne ülevaade kohanimedest, nende kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on 6211 artiklit, sealhulgas kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamaid piirkondade ja looduskohtade nimesid. Raamat sisaldab ka praktilisi soovitusi kohanimede kasutamiseks, nagu hääldust ja käändeid. Mitmel puhul on lisatud viipenimed, raamatu lõpus on kaardilisa. Kohanimeraamat valmis Eesti Keele Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Võru Instituudi koostöös, toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa.

Ministrid märkisid ära veel kaks mullust keeletegu. Konkursi "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" puhul toodi esile idee ja selle värskus – populariseerida eestikeelse nime kasutamist, tõsta esile huvitavaid nimeleide ning seada eeskujusid. Konkursi algatasid Emakeele Selts ja Eesti keelenõukogu. Vikerraadio "Keelesaate" tõstsid ministrid esile kui pikaajalise, mitmekülgse ja kvaliteetse eesti keelt väärtustava saate. Saatejuht ja toimetaja on Piret Kriivan.

Keeleteo rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid, mille autor on Keiti Vilms. Oma kalambuuridega Twitteris ja Facebookis on Keiti Vilms tekitanud ja süvendanud paljudes jälgijates huvi ja armastust eesti keele vastu. Säutsupääsukese tviidid on sageli kas sõnamäng või viited eesti kirjandusele, eriti luulele. Autori keelekasutus on vahetu ja ehe, ta on ühelt poolt modernne ja tänapäevane, teisalt aga vaatab eesti kirjanduse minevikku.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 4282. Kokku anti 6536 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.

Rahvahääletuse võitsid Säutsupääsukese kalambuurid 864 häälega. Järgnesid Elisa raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 693 häälega, "Mulgi aabits" 476 häälega, "Eesti kohanimeraamat" 445 häälega ning Eesti Keele Instituudi keeleklipid 369 häälega.

2016. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 28, eelmisel aastal oli kandidaate 27, üle-eelmisel 18. Keeleteo auhind anti tänavu välja üheteistkümnendat korda.

ERR 17.3.2017

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Emakeeleolümpiaad kogub ka noormeeste seas üha enam populaarsust

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.03.2017
Õhtusel üritusel nuputati harvade sõnade tähendusi ja tehti nutiorienteerumist.

13.–14. märtsil toimus 32. emakeeleolümpiaad „Sõnavara ja stiil“. Kokku osales üle Eesti 83 õpilast, kellest tänavu 17 olid noormehed.

Emakeeleolümpiaadi tänavuses lõppvoorus pidid võistlejad tundma sõnade harvu grammatilisi vorme, tänapäevastama 1806. aastast pärit katekismuse tekst, parandama kantseliiti ja toortõlkeid, tundma kujundliku keele võtteid ning lugema Albert Kivikase teksti, põhjendades tema väiteid või vaieldes neile vastu.

Tööle järgnenud mängulisel õhtupoolikul otsiti nutiorienteerumise käigus luuletusi ning mõistatati harvade sõnade tähendusi. Emakeelepäeval käidi traditsioonilisel olümpiaadiekskursioonil. Sel korral külastati Riigikogu, kus tutvuti majaga ning roniti Pika Hermanni torni.

„Oleme selle üle väga uhked, et tavapärase käputäie asemel osales tänavu suisa 17 noormeest,“ märkis žürii esimees Merilin Aruvee. „Loodame, et need poisid ka meie juurde õppima jõuavad, sest just eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal valitseb suur noormeestepõud,“ lisas lektor Aruvee.

Võistlus toimus kolmes vanuseastmes: 7.–8. klass, 9.–10. klass ning 11.–12. klass. Lõppvooru kutsuti 87 õpilast üle Eesti, kellest seitse valiti välja uurimistööde põhjal ning 80 piirkonnavooru töö tegijatest. Olümpiaadi piirkonnavoorust võttis osa 1570 õpilast üle Eesti.

„Tähelepanu väärib, et noorimas astmes võitis võõrkeelses keelekeskkonnas elav tütarlaps, kelle piirkonnavooru töö tegemiseks žürii eraldi loa andis ning töö ka ise parandas,“ täheldas žürii esimees.

Olümpiaadi lõppvooru võitsid noorimate hulgas 7. klassi õpilane Kertu-Birgit Anton Brüsseli II Euroopa koolist, keskmises vanuseastmes Tallinna 21. kooli õpilane Luisa Susanna Kütson ning vanimatest Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Hanna Marrandi, kes pälvis esikoha juba teist aastat järjest. Ülevaate tulemustest leiab Teaduskooli lehelt (http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekek_2016_17_lv_tulemused.pdf ).

Järgmise aasta olümpiaadi teemaks on „Eesti riigikeel 100“ ning uuendusena lubatakse uurimistööna esitada ka Vikipeedia artikleid, et panustada „Miljon+“ projekti (http://www.miljonpluss.ut.ee/).

Kümme parimat olümpiaadilist pääsevad sisseastumiskatseteta Tallinna ülikooli (https://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope/eritingimustel-vastuvott), Tartu ülikool ootab õppima viit edukamat (http://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/eritingimus).

Lisainfo:
Ene Örd, TÜ teaduskooli olümpiaadide projektijuht, ene.ord [ät] ut.ee
Merilin Aruvee, žürii esimees, merilin [ät] tlu.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks