TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Üliõpilased tunnustavad parimaid õppejõude

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.12.2016

Tudengid tõstavad 2015/2016 aasta tagasiside põhjal esile Tartu ülikooli nelja õppejõudu, kelle õpetamisoskused on tudengeid enim inspireerinud.

2016. aasta Tartu ülikooli aasta õppejõu auhinna saajad on järgmised:

  • humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas prantsuse keele õpetaja Reet Alas
  • sotsiaalteaduste valdkonnas didaktika lektor Liina Lepp
  • meditsiiniteaduste valdkonnas kirurgia lektor Marko Murruste 
  • loodus- ja täppisteaduste valdkonnas analüütilise keemia professor Ivo Leito

Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurme hinnangul on inimeste kiitmine hädavajalik ning õppejõudude tunnustamine seega inimlikult positiivne ja vajalik. „Lihtne on rääkida parandamist vajavatest asjadest ja probleemidest - ja muidugi vajalik ka, sest kuidas me muidu areneksime. Kui aga midagi on tehtud hästi ja seda tunnustatakse, siis annab see inimestele juurde motivatsiooni ja kindlustunnet,“ ütles Alunurm.

Samuti inspireerib õppejõudude tunnustamine ka tudengeid. „Säravad ideed ja mõttesähvatused sünnivad tihti inimeste omavahelisestest aruteludest ning õppejõul on sel viisil võimalik tudengeid suunata suuri tegusid tegema ja maailma muutma. Nende õppejõudude tunnustamine kandub seepärast lainena edasi ka üliõpilastesse, kes temast inspireeritud on,“ lisas Alunurm.

Lisaks tunnustatakse ka iga valdkonna kümmet parimat õppejõudu. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on neist 9 maailma keelte ja kultuuride kolledži õppejõud:

  • Reet Alas, prantsuse keele õpetaja
  • Natalija Joonas, vene keele õpetaja
  • Maria-Kristiina Lotman, klassikalise filoloogia dotsent;
  • Eri Miyano, jaapani keele õpetaja
  • Janeli Nõlvand, vene keele õpetaja
  • Oksana Palikova, vene keele lektor
  • Natalja Zagura, inglise filoloogia assistent
  • Piret Toomet, eesti keele õpetaja
  • Edeli Viljasoo, vene keele õpetaja

Samuti tunnustatakse programmijuhte tulemusliku õppeprogrammi arendamise eest. Humanitaarteaduse ja kunstide valdkonnas anti välja kolm aasta programmijuhi tiitlit, nende hulgas pälvis tunnustuse ka kolledži tõlketeaduse lektor Terje Loogus magistriõppekava „Tõlkeõpetus“ arendamise eest.

Aasta õppejõud saavad endale mälestuseks erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinna märgile lisatakse rahaline preemia Tartu ülikooli professori ühe miinimumkuupalga ulatuses.

Auhinnad antakse üle tunnustamisüritusel 13. detsembril korporatsioon Rotalia saalis.

Lisainfo:
Laura Hütt (737 5158, laura.hutt [ät] ut.ee)
TÜ õppekvaliteedi peaspetsialist

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Aaron Wendlandi avalik loeng: Heidegger - For and Against National Socialism

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.12.2016

Public Lecture by Aaron Wendland: Heidegger - For and Against National Socialism

On Wednesday, 07 December 2016, 16:15 at Jakobi 2, Room 336

Aaron James Wendland is Research Fellow in Philosophy at University of Tartu.

The lecture is based on Heidegger's recently published private notebooks from the 1930s. The aim of this lecture is to reassess the relation between Heidegger's extremely influential philosophy and his decision to join the Nazi Party in 1933.  

Abstract:  Martin Heidegger is arguably the most influential philosopher of the 20th Century. He was also a card-carrying member of the Nazi Party. Debate over the relation between Heidegger’s thought and his political engagement has raged since Heidegger officially joined the Nazi Party in 1933. However, the recent publication of Heidegger’s private notebooks has provided scholars with detailed insight into Heidegger’s philosophical development and political thinking in the interwar period. This lecture examines Heidegger’s involvement with the Nazi regime in light of the philosophical account of Western history Heidegger develops in his notebooks of the 1930s. Specifically, this talk claims that Heidegger’s early enthusiasm for National Socialism was based his belief that the Nazis represented a radical break from the Western tradition that begins with Greek techne and culminates in the environmental degradation and human dislocation in our modern, technologically advanced societies. This lecture then shows that Heidegger eventually comes to see that, far from a radical break with the Western tradition, National Socialism represents the apotheosis of modern technology and the danger it entails. And so, Heidegger’s later critique of technology can be read as an implicit and occasionally explicit critique of the Nazis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tõnu Luigele pühendatud ettekandepäev On ju olemine ...

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.11.2016

Reedel, 2. detsembril 2016 toimub Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas (Jakobi 2-336) algusega kell 14.15

Tõnu Luigele pühendatud ettekandepäev

On ju olemine ...

 

14.15-16.00

Marju Lepajõe, Tõnu Luige loengute mõjust

Triin Soomets, Teil on selline nägu

Vilja Kiisler, Sädemete sütitaja

Kaarel Vaidla, Probleem filosoofia-ajaloolisest sissejuhatusest filosoofiasse

 

16.00 - 16.30

Kohvipaus, ühtlasi näitusega Tõnu Luik 75 tutvumine

 

16.30 - 18.15

Eduard Parhomenko, Filosoofia kõnelisus Tõnu Luige loengutes

Ülo Matjus, Martin Heideggeriga väärtusist

Hando Runnel, Lõpupidu


-----------------------------

Filosoofia ajaloo õppetool

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kolledži õppejõud pälvis maineka preemia

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.11.2016

Austria Vabariigi valitsuse tõlkepreemia tõlgete eest Austria kaasaegsest ilukirjandusest võõrkeeltesse pälvisid 2016. aastal ka kaks eesti tõlkijat: Terje Loogus ja Piret Pääsukene.

Terje Loogusele määrati preemia austria kirjaniku Valerie Fritsch’ i romaani  „Winteri aed“  (Winters Garten, sks k 2015) tõlke eest, mis ilmus kevadel 2016 kirjastuses Eesti Raamat. Kirjanik Valerie Fritsch (s 1986 Grazis) oli külaline käesoleva aasta mais toimunud kirjandusfestivalil „Prima Vista“ Tartus ning esines ka Tallinnas.

Romaan „Winteri aed” (Winters Garten) valiti 2015. a. Saksa Raamatuauhinna nominendiks, st aasta 20 parima saksakeelse romaani hulka, samal aasta võitis Valerie Fritsch mainekal Ingeborg Bachmanni auhinna konkursil publikupreemia.

Dr Terje Loogus on Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse ja -uuringute osakonna juhataja, tõlketeaduse lektor ja tõlkeõpetuse magistriõppe programmijuht. Ilukirjandusest on tema tõlkes ilmunud Katharina Hageni „Ōunaseemnete maistse“ (2009, Varrak), Thomas Glavinici „Öötöö“ (2011, Varrak), Monika Peetzi „Teisipäevanaised“ (2012, Varrak) ja Valerei Fritschi „Winteri aed“ (2016, Eesti Raamat). 2012 . aastal tunnustati teda tõlkepreemiaga Thomas Glavinici romaani „Öötöö“ (2011, Varrak) eest. 

Piret Pääsukesele määrati preemia Robert Seethaleri romaani „Tubakapoodnik“ (Der Trafikant, sks k 2012) tõlke eest, mis ilmus 2015. aastal kirjastuse Varrak sarjas „Moodne aeg“.

Robert Seethaler (s 1966 Viinis) on õppinud Viini lavakunstikoolis, aga lisaks ka psühholoogiat, olnud tegev näitlejana nii teatris ja filmides kui ka teleseriaalides. Tema 2006 ilmunud debüütromaani “Biene ja Kurt” (Die Biene und der Kurt) tunnustati kirjandusauhinnaga Debütpreis des Buddenbrookhauses, seejärel on ta pälvinud mitmeid auhindu ja stipendiume, hinnatud on ka tema filmistsenaariumid. “Tubakapoodnik” on Seethaleri neljas romaan. Nii see kui ka 2014 ilmunud romaan “Kogu elu” (Ein ganzes Leben) on leidnud suure lugejaskonna ja pälvinud ohtralt kiitust kirjanduskriitikute poolt. 

Piret Pääsuke on tõlkija, kelle vahendusel on eesti keeles ilmunud ligi 30 tõlget saksa keelest. Austria tõlkepreemia on ta saanud 2011 ja 2014 Daniel Glattaueri romaanide „Hea pöhjatuule vastu“ (e.k. 2011, Varrak) ja „Igavesti sinu“ (e.k. 2012, Varrak) tõlgete eest.

Tõlkijad esitas preemia saamiseks Austria Vabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Djuddah Leijeni doktoritöö kaitsmine 16. detsembril kell 14.15

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.11.2016

16. detsembril 2016 kell 14.15 kaitseb Djuddah Leijen doktoritööd "Advancing writing research: an investigation of the effects of web-based peer review on second language writing".

Doktoritöö juhendajad on dotsent Ilona Tragel ja PhD Nicholas Groom (University of Birmingham).
Oponent on professor Chris M. Anson (North Carolina State University).

Kaitsmine toimub peahoone aud 139.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Seminar baltisaksa keelest ja sõnaraamatust, raamatuesitlus ning kiirkursus paleograafiast

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
22.11.2016

Baltisaksa keel ja baltisaksa sõnaraamat -  Mäh?
Baltisaksa keele annoteeritud bibliograafia - Eh?
Paleograafia - Hmm...

Mis see kõik on ja mida sealt seest veel leida võib – kõik see selgub reedel, 25. novembril kell 14.00 toimuval TÜ germanistika osakonna saksakeelsel seminaril (Jakobi 2, ruum 110), mis keskendub baltisaksa keelele ning tutvustab germanistika osakonnas töös olevat sõnaraamatuprojekti "Baltisaksa-saksa-läti-eesti sõnaraamat". Seminari raames esitletakse 2016. aastal Saksamaal Harrassowitzi kirjastuse sarjas Fremdsprachen in Geschichte und Gegenwart (Bd. 17) ilmunud koguteost "Deutsch im Baltikum. Eine annotierte Forschungsbibliographie", autoriteks Ineta Balode, Dzintra Lele-Rozentāle, Manfred von Boetticher ja Reet Bender.

Raamat sisaldab annotatsioone ajavahemikus 1759-2014 ilmunud ja saksa keelt Baltikumis käsitlevate tekstide kohta. Bibliograafiaosale eelnevad põhjalikud ülevaateartiklid Baltikumi saksa elanikkonnast, siinse saksa keele arengu- ja uurimisloost.
Vt. ka: http://www.harrassowitz-verlag.de/title_1668.ahtml 

Ürituse kava:

14.00 Eröffnung und Buchpräsentation
14.15–14.40 Prof. Dr. Ineta Balode (Riga): Das baltische Deutsch in der germanistischen Forschung
14.40–15.05 Prof. Dr. Dzintra Lele-Rozentāle (Ventspils/Riga): Die Entwicklung der deutschen Sprache im Baltikum
Kohvipaus
15.20–15.45 Dr. Manfred von Boetticher (Hannover/Riga): Die Entwicklung der deutschen Bevölkerung im Baltikum
15.45–16.10 Dr. Reet Bender (Tartu): Oskar Masing und das Deutschbaltische Wörterbuch
16.10–16.35 Dr. Anne Arold (Tartu): Deutschbaltisch-deutsch-lettisch-estnisches Wörterbuch: Streiflichter auf den aktuellen Bearbeitungsstand.
Kohvipaus

Seminari jätkuüritusena on kõigil huvilistel võimalik sealsamas kell 17-19 osaleda paleograafia kiirkursusel, mille viib läbi dr. Manfred Boetticher, Hannoveri riigiarhiivi juhataja emer. ning Balti rüütelkondade arhivaar. Paleograafiakursusel osalemiseks on tarvilik mõningane saksa keele oskus.


Kõik on oodatud osalema!

Üritus on tasuta ja selle läbiviimist toetab:
Baltisch-Deutsches Hochschulkontor
http://www.hochschulkontor.lv/

Lisainfo:
Reet Bender (reet.bender [ät] ut.ee)
saksa filoloogia lektor

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Juri Lotmani stipendium 2017

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.11.2016

MTÜ Juri Lotmani Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi Tartu Ülikoolimagistrantidele ja doktorantidele, kes oma uurimistöös jätkavad J. Lotmani ja tema koolkonna traditsioone filoloogias ja semiootikas.

2017. a. antakse välja kaks stipendiumi á 500 eurot, vastavalt vene filoloogia ning semiootika ja kultuuriteooria eriala magistrandile või doktorandile. Stipendiaatide nimed tehakse teatavaks Juri Lotmani sünnipäeval 28. veebruaril 2017.

Stipendiumi taotlemiseks võib esitada originaalseid trükis ilmunud või trükki antud  uurimistöid – teaduslikke artikleid või artikliseeriaid, kaitstud bakalaureuse- või magistritöid ja spetsiaalselt stipendiumikonkursi jaoks kirjutatud töid, mis on valminud viimase kahe aasta jooksul esitamise kuupäevast arvates.

Konkursitööde temaatika ei ole piiratud. Esitatud tööd võivad olla eesti, vene või inglise keeles ning peavad olema varustatud teiskeelse resümeega.

Konkursitööd palume esitada ühes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt 16. jaanuariks 2016  TÜ vene kirjanduse õppetooli aadressil Lossi 3 – 225 (filoloogiaalased tööd) ja semiootika osakonda Jakobi 2 – 317 (semiootikaalased tööd).

Stipendiumi taotlejal tuleb lisaks konkursitööle esitada:

akadeemiline CV,

teadusliku juhendaja soovitus,

akadeemiline õiend jooksvate õppetulemuste kohta (esimese aasta magistrantidel ja doktorantidel vastavalt bakalaureuse- või magistridiplomi akadeemilise õiendi koopia).

Lisainfo:

Milvi Kaber, Maailma keelte ja kultuuride kolledž, tel. 737 5228,

e-mail: milvi.kaber [ät] ut.ee;

Ulvi Urm, Filosoofia ja semiootika instituut, tel. 737 5933,

e-mail: ulvi.urm [ät] ut.ee             

Alates 2002. aastast on Juri Lotmani Fond iga aasta 28. veebruaril välja andnud kaks stipendiumi - ühe semiootika eriala ning teise vene filoloogia tudengile. Stipendium on mõeldud Tartu Ülikooli semiootika ja vene filoloogia magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, kelle töö kannab edasi Lotmani ning tema koolkonna vaimu.

Annetusi Juri Lotmani fondi saab teha fondi pangaarvele:

EE402200221015826045; Swedbank, SWIFT kood/BIC: HABAEE2X

http://www.flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/juri-lotmani-stipendium

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartus saavad kokku Šveitsi kirjastus, Saksa autor ja Läti lood

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.11.2016

Esmaspäeval, 28. novembril kell 16.15 toimub TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži raamatukogus (Lossi 3-213) kohtumine saksa kirjaniku Matthias Booschiga, kes loeb ette katkeid oma äsjailmunud raamatust "Black Friday und andere Lettland-Geschichten".

Raamat on ilmunud Šveitsi kirjastuses Baltart, mis avaldab sarjas "Baltische Bibliothek" Läänemereregiooni käsitlevaid teoseid. Vaata ka: http://www.baltart.ch/verlag_news.php  

Samuti on kohal kirjastuse esindaja.
 

Üritus on tasuta.

Kõik on lahkesti oodatud!

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

OTSEÜLEKANNE: Öös on eesti keelt – küsi keeleinimestelt nõu (PM 15.11.2016)

EKI uudised

Eesti Keele Instituut korraldab 15. novembri õhtul kella 19–22 keelenõuandeöö, mille raames tehakse veebiülekanne keelenõuandetoast ja kõik huvilised saavad esitada telefoni või e-kirja teel küsimusi, millele sealsamas vastatakse.

Postimehe otseülekanne on järelvaadatav siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keelenõuöö 15. novembril kl 19-22

EKI uudised

Pressiteade

11.11.2016

                                Öös on eesti keelt – 15. novembril tuleb keelenõuandeöö

Eesti Keele Instituudis toimub 15. novembril kl 19–22 keelenõuandeöö, mida kantakse üle Postimehe veebis. Veebiülekanne tehakse keelenõuandetoast ja kõigil huvilistel on võimalik esitada telefoni või e-kirja teel küsimusi, millele sealsamas vastatakse.

Keelenõuandeöö esimeses tunnis, mis algab kl 19, räägitakse keelenõuandest ja selle ajaloost, usutletakse staažikaid keelenõuandjaid ning arutletakse, kuidas mõjutab inglise keel eesti keelt. Kl 20 algavas tunnis on teemadeks keelenõuveebi tutvustus, uued sõnad, sõnamoodustus, kantseliit ning nimed. Viimases tunnis, mis algab kl 21, räägitakse keelenõuandest naabermaades ja tulevikukavadest, õigekeelsussõnaraamatust ja -käsiraamatust, võõrsõnade leksikoni arenduskavadest, selgest keelest ja eurokeelehooldest ning lõpus instituudi töödest ja tegemistest.

„Veebiülekanne pakub võimaluse tutvuda keelenõuande köögipoolega, näha neid inimesi, kes päevast päeva seda tööd teevad. Tasuta keelenõuanne on vaid üks osa Eesti Keele Instituudi avalikest teenustest, kuid hästi nähtav ja seepärast on meile oluline kasutajate arvamus,“ ütles Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Korrapärane keelenõuanne seati instituudis sisse 12. augustil 1966, mil hakati nõuandeid kirja panema. Keelenõuanne tähistab tänavu 50. sünnipäeva. Keelenõuannete andmebaasis on üle 160 000 kirje, mis hõlmavad nõuandeid alates 1991. aastast. Keskmine koormus on keelenõuandes 30 telefonikõnet ja 15 meiliküsimust päevas, aastas vastavalt 6000 kõnet ja 3000 meili. Ilmub ka raamatusari „Keelenõuanne soovitab“, millest on valminud viis raamatut. Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne võitis 2015. aasta keeleteokonkursil peaauhinna.

Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9-12 ja 13-17. Keelenõu saab ka meili teel (küsimise vorm leheküljel keeleabi.eki.ee).

 


 

 

 

 

 


 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kutsume osa võtma Läti nädalast Tartus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.11.2016

Lāčplēsise ehk Karutapja päevaga 11. novembril algab Tartus Läti nädal, mille korraldajaks on Tartu Läti selts. Lisaks iga-aastasele ühisele läti sõdurite ja sõjapõgenike mälestamisele Uus-Jaani kalmistul on selts Eesti kultuuriministeeriumi ja Läti saatkonna toel kokku pannud mitmekülgse peonädala programmi, millest osa võtma on lahkesti oodatud nii lätlased kui ka kõigist teistest rahvustest ja igas vanuses Eesti elanikud, kel soov Lätist ja lätlastest rohkem teada saada. 

11.–17. novembril toimuva Läti nädala sündmuste hulgast leiab tutvumise Balti Kaitsekolledžiga, mälestushetke ja küünalde asetamise läti sõduritele ja sõjapõgenikele Tartu Uus-Jaani kalmistul ning kunstnik Agnes Lipingu maalinäituse „Punased kiired” avamise. 

Samuti on võimalik külastada Liepāja noorte tantsukollektiivide Spārni ja Jumītis kontserti Eesti Rahva Muuseumis, ansambli Manta kontserti baaris Edison ning Läti-Soome dueti PerkHell rahvamuusikuhommikut jõekohvikus Sisevete Saatkond.

Need, kel sügavam huvi läti keele ja kultuuri vastu, saavad tutvuda läti rahvalaulude ja iidsete märkidega pärimuskultuuri töötoas. Ka on võimalik kohtuda eesti kirjanduse viljaka läti keelde tõlkija Guntars Godiņši ning luuletaja Contraga, kes omakorda on tõlkinud eesti keelde läti 19. sajandi lõpu luuletaja Eduards Veidenbaumsi luulet ning kes hiljuti esitles raamatut „Minu Läti”. 

Üritused toimuvad nii läti, eesti kui ka inglise keeles. Läti nädala plakati ning lisainfot ürituste kohta leiab Tartu Läti seltsi lehelt Facebookis ning TÜ Balti regiooni keelte osakonna kodulehelt. Üritusi toetab Eesti Kultuuriministeeriumi alla kuuluv Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Läti Vabariigi Suursaatkond Eestis.

Lisainfo:

Ilze Salnaja – Värv (tel. 5646 7573)

Teate on koostanud Tartu Läti selts - 2012. aasta lõpus asutatud ühiskondlik organisatsioon, mille eesmärk on ühendada Eestis elavaid lätlasi ja kõiki teisi, kel huvi Läti maa, keele ja kultuuri vastu. Rohkem teavet seltsi kohta Facebooki-lehel https://www.facebook.com/Terbata.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Töötuba väärtushinnangute teemal

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.11.2016

29. novembril toimub ühepäevane töötuba väärtushinnangute teemal, mis on seotud Francesco Orsi PUTiga "The Unity of Normative Discourse (2013-16)". Kõik huvilised on oodatud osalema, kaasarvatud iga õppeastme tudengid. Lisainfo saamiseks kirjutage Francesco Orsile: orsi [ät] ut.ee

Töötuba väärtushinnangutest
29. novmeber 2016
Jakobi 2 - 336

10:30 Wlodek Rabinowicz (Lund University) "Aggregation of Value Judgments Differs from Aggregation of Preferences"

12:00 Lõuna

13:00 Toni Rønnow-Rasmussen (Lund University) "On Conditionalism--On the Verge of a New Metaethical Theory"

14:30 Töötoa lõpp

Wlodek Rabinowicz: Aggregation of Value Judgments Differs from Aggregation of Preferences
Ettekande tutvustus
This talk will focus on the contrast between aggregation of individual preference rankings to a collective preference ranking and aggregation of individual value judgments to a collective value judgment. The targeted case is one in which value judgments also have the form of rankings. Despite of this formal similarity, the kind of aggregation procedure that works fine for judgments - minimization of distance from individual inputs - turns out to be inappropriate for preferences. Whatever measure of distance is chosen, distance-based procedures violate the strong Pareto condition. Which seems alright as value judgment aggregation goes, but would not be acceptable for preference aggregation, on the most natural interpretation of the latter task. Distance-based aggregation of value judgments might also be approached from the epistemic perspective: questions might be raised about its advantages as a truth-tracker. From this perspective, what matters is not only the probability of the output being true, but also the expected verisimilitude of the output, i.e. its expected distance from truth.

Toni Rønnow-Rasmussen: On Conditionalism—On the Verge of a New Metaethical Theory
Ettekande tutvustus
This presentation explores a novel metaethical theory according to which value judgements express a certain kind of cognitive conditional attitude, viz., a belief that something is the case on condition that something else is the case. The aim is to reach a better understanding of this view. To this end, this work highlights some challenges that lie ahead. Certainly the most pressing one is to reach an understanding of the nature of these cognitive attitudes. It is suggested that the distinction between “dormant attitude” and “occurrent attitude” help us better understand these conditional beliefs.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

UNESCO maailma filosoofiapäev

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.11.2016

Maailma filosoofiapäev on UNESCO poolt ellu kutsutud teemapäev, mida tähistatakse igal aastal novembri kolmandal neljapäeval. Filosoofiapäeva eesmärk on väärtustada filosoofia pärandit, arendada ja ülal hoida kriitilise mõtlemise, analüüsi- ja argumenteerimisoskusi. Esimest korda toimusid üleilmsed filosoofiapäeva pidustused 2002. aastal. Filosoofiapäeva kohta saab lähemalt lugeda UNESCO kodulehelt.

Eestis on tähistatud filosoofiapäeva Tartu Ülikooli eetikakeskuse, Tartu Ülikooli filosoofia osakonna, UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja aktiivsete filosoofiaõpetajate koostöös.

Filosoofiapäev 2016
Filosoofiapäev „Tehnoloogilise Utoopia võimalikkus“

2016. aasta teemavalik on ajendatud tänapäeval üha domineerivamast tehnika arengust. Mõnikord jäetakse sealjuures aga esitamata küsimused, kuhu me tehnika abil välja võime ja soovime jõuda. Kas oleme tehnika arenedes tõepoolest rajamas Utoopiat – ideaalset riiki ja ühiskonda – või triivime hoopis vastassuunas? Kas tehnika pigem aitab luua rahu või hirmu, loob võrdsust või ebavõrdsust, avab või piirab ühiskonda, ravib või haavab hinge? Filosoofiapäeval arutame tehnika arenguga seotud küsimuste üle kolmelt perspektiivilt, heites pilgu mineviku metafüüsikasse, kaasaegsesse psühholoogiasse ja tuleviku Utoopiasse.

Toimumiskoht: Jakobi 2, ruum 115 (Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna hoone)
Aeg: 17.11.2016 kell 10.30–16.45

Päevakava
10.30: kohv ja kogunemine
10.50: tervitus ja tutvumine
11.00: arutelu teemal „Inimhinge tähendus moodsa tehnoloogia ajastul“
Vestlevad psühholoogiaprofessor Talis Bachmann ja filosoofiadoktor Romet Jakapi, modereerib Juhan Hellerma.

12.00: kohvipaus

12.20: seminar Slavoj Žižeki artikli põhjal „Too mulle mu mõtlev Philipsi pintsak“*, juhendab Juhan Hellerma (MA)

13.30: lõuna Ülikooli kohvikus

14.30: teleseriaali Black Mirror vaatamine ja arutelu tehnoloogilise Utoopia teemadel (õpilased) / filosoofia õpetamise töötuba, ruum 327 (õpetajad)
Õpilaste arutelu suunab Henri Rosumovski, õpetajate töötuba viib ellu Leo Luks (PhD).

16.00: kohv ja vestlus filosoofiaolümpiaadil osalenud õpilasega
16.30: päeva kokkuvõte
16.45: ürituse lõpp

* Žižek, Slavoi (2004 [1993]). Too mulle mu mõtlev Philipsi pintsak. Vikerkaar, 1-2.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikooli õppejõudu tunnustati ordeniga

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
08.11.2016

Eilsel Gustav Adolfi päeval ja Tartu ülikooli asutamise aastapäeval andis Rootsi suursaadik Eestis Tartu ülikooli rootsi keele õppejõule Tiina Mullamaale Tema Majesteet kuningas Carl XVI Gustafi otsusega üle Kuningliku Põhjatähe esimese klassi ordeni.

Eile tähistas Tartu ülikool koostöös skandinavistika osakonna ja Rootsi suursaatkonnaga taas Gustav Adolfi päeva ja Tartu ülikooli asutamist. Pidupäeval andis Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren TÜ õppejõule Tiina Mullamaale üle Rootsi riigi kõrge tunnustuse, Põhjatähe I klassi ordeni.

Põhjatähe orden on tuntud ka kui „see, mis ei looju”, mis viitab autasu vääriliseks tunnistatute siirale ja järjekindlale pühendumisele ja Rootsi riigi püsivusele. Tiina Mullamaale autasu andmiseks ettepaneku teinud Tartu ülikooli professor Daniel Sävborg ja Rootsi Suursaatkond Tallinnas tõstavad põhjendusena esile Mullamaa pikaajalist ja pühendunud tööd Eesti ja Rootsi vaheliste sidemete arendamisel. Mullamaa roll rootsi keele õpetaja, tõlgi, tõlkija ja laiemas mõttes kultuurivahendajana nii ametialaselt kui vabatahtlikuna on andnud silmapaistva panuse nii poliitiliste kui ka mitmesuguste ametlike ja isiklike suhete loomisel, arendamisel ja hoidmisel Eesti ja Rootsi vahel, samuti Rootsi, rootsi keele ja kultuuri alaste teadmiste levitamisel Eestis. Tema töö Rootsi tutvustamise heaks Eestis oli aktiivne juba nõukogude ajal, hoolimata selleaegsetest raskustest ning vähesest lootusest kunagi ise Rootsit külastada, ning jätkus samamoodi pärast Eesti iseseisvuse taastamist.

Tiina ja Ilmar Mullamaa alustasid rootsi keele õpetamisega Tartus 1960ndatel. Tiina Mullamaa on seega Tartu ülikoolis rootsi keelt õpetanud üle 45 aasta, olles õppejõuks paljudele põlvkondadele üliõpilastele. Tiina Mullamaa on välja andnud „Rootsi keele õpiku” täiendatud ja parandatud trüki (Tallinn, Valgus 1991) ning uue tänapäevase „Rootsi keele õpiku” (Atelje Guernica ja Nordistica Tartuensia 2006, 2013). Samuti on ta „Rootsi-eesti sõnaraamatu” (Tallinn, Valgus 1979; 1981) ja uue suure „Rootsi-eesti sõnaraamatu” (Tallinn, Valgus ning Nordistica Tartuensia 2004) kaaskoostaja-toimetaja.

1990ndate alguses töötas Tiina Mullamaa aktiivselt ka suulise tõlgina, vahendades muu hulgas Tartu linnavalitsuse ja sõpruslinnade, eriti Uppsala vahelisi kontakte. Selle töö eest pälvis ta 2009. aastal Uppsala aumedali. Rootsi kuningapaari Eesti visiidi ajal 1992. aastal oli Tiina Mullamaa neile tõlgiks.

Viimastel aastatel on Tiina Mullamaa tegelenud aktiivselt ilukirjanduse tõlkimisega. Ilmunud on näiteks tõlked: Carl Larsson „ Mina”, Lena Andersson „Õnnelik tänav” jpt.  Ilukirjandustõlgetele lisaks on välja antud ka psühholoogiaalaseid tõlkeid, nagu näiteks Karin Mangs, Barbro Martell „Psühhoanalüütiline arengukäsitlus”.

Vaata videsalvestust Academia Gustaviana pidustustest UTTVst

Lisainfo:
Liina Kümnik, Rootsi Suursaatkonna pressi-, info- ja kultuurisekretär, 50 63 743, liina.kumnik [ät] gov.se
Kristina Mullamaa, TÜ Skandinavistika osakonna juhataja, kristina.mullamaa [ät] ut.ee
 

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.11.2016

Rootsi ja Eesti kõrgkoolide vahelised sidemed on jätkuvalt tugevad ja olulised ning selle rõhutamiseks esinevad kell 13.00 Physicumis algaval seminaril Eesti (TÜ) ja Rootsi (Lundi ülikool) teadlased erinevate ettekannetega. Teemaks on neutronuuringud Eestis ja Rootsis.

Tartu ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul on see aasta eriline teadusrajatiste valmimise poolest Põhja-Euroopas. „21. juunil, selle suve kõige pikemal päeval, avas Rootsi kuningas Karl XVI Gustav Lundis hetkel maailma parima sünkrotronkiirguse allika MAX-IV laboratooriumi, mille arendamisse panustavad ka Eesti teadlased. MAX-IV kõrvale rajab Euroopa teadustaristu konsortsium, mille 11 asutajaliikme hulka kuulub ka Eesti, 2023. aastaks maailma kõige võimsama neutronallika (ESS),” selgitas Kirm, miks on tänavusel ülikooli aastapäeval eriliselt sümboolne esitleda Eesti ja Rootsi teadlaste viljaka koostöö tulemusi ning kavandada tulevikuvisioone. 

„See, et me saame tänavusel tähtpäeval käsitleda teemasid, mis ei piirdu üksnes ajalooliste valdkondadega, annab tunnistust, et Tartu ülikooli ja Rootsi kõrgkoolide ning teadusasutuste koostöö on jätkuvalt väga hea. Seminari eesmärgiks ongi näidata koostöö vajalikkust ja kestmist ühes hetkel kiiremini arenevas teadusvaldkonnas, kus kummagi maa teadlased saavad tutvustada uusimaid teadustulemusi,” kirjeldab ülikoolide praeguseid suhteid Tartu ülikooli skandinavistika osakonna juhataja Kristina Mullamaa. 

Kell 15.30 avab Rootsi suursaadik Eestis T. E. Hr. Anders Ljunggren maailma keelte ja kultuuride kolledži fuajees näituse „Trükivabadus Rootsis 250”. Pärast seda asetatakse lilled Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 17.30 algab ülikooli aulas tasuta kontsert. Esineb barokkmuusikaansambel koosseisus Tuuri Dede (metsosopran), Anna-Liisa Eller (kannel), Villu Vihermäe (tšello) ning Kristiina Are (klavessiin) kavaga „Venti, turbini…” (“Tuuled, pöörised”). Esitamisele tulevad J. S. Bachi, G. F. Händeli, G. F. Telemanni muusikateosed.

Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva tähistatakse Tartu Ülikoolis juba mitmendat aastat ning see saab teoks Tartu ülikooli, TÜ skandinavistika osakonna, Rootsi suursaatkonna Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse koostöö tulemusel. Sündmust tähistatakse, et hoida elus mälestust Gustav II Adolfist, Rootsi kuningast ja väejuhist, kes eestlastele seostub eelkõige Tartu ülikooli asutamisega 1632. aastal. 

Lisainfo: Kady Sõstar, Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Egle Heinsar: koostööks pole vaja asutusi liita (3.11.2016)

EKI uudised

Egle Heinsar: koostööks pole vaja asutusi liita

 

Eesti Keele Instituudi võimalikku liitmist Tartu Ülikooliga on uue hooga arutatud kuu aega, alates selle direktori Tõnu Tenderi artiklist 4. oktoobril 

 

Kui kurikuulus Gunnar Oki raport mullu suvel ilmus, jõudis üldine arutelu ja hoiakud minu mäletamist mööda üsna kiiresti selleni, et paljud sealsed soovitused ei ole piisavalt läbimõeldud. Seda on öelnud valitsust nõustav keelenõukogu, samuti ütles seda Tenderi artikkel. Nüüd aga oleme taas selle juures, et soovitus oli, nüüd tuleb kaaluda. Tasakaaluka inimesena on värske haridus- ja teadusminister Maris Lauri teatanud, et uisapäisa ta ei otsusta, vaid kaalub asja tasa ja targu. Tähendab, vanalt dokumendilt pühiti taas tolm ja hakati asja edasi ajama, sest soovitused on must valgel olemas.

Peale tuleb kummaline hirm. Me oleme seda kõike näinud – kas tagasi NSVLis? Kui on signaalid, küllap teevadki ära… Ma ei taha öelda, et valitsuse liikmel ei ole otsustusõigust, aga millal me selleni jõudsime, et sõltume ühes olulises valdkonnas inimese suvast, oleme tema meelevallas? Olgugi et tasakaaluka ja aruka inimese omas.

Miks ei võiks jääda senigi toiminud koostöö juurde? Seda pole keegi eitanud ega küsimuse alla seadnud. Küll on näiteks Tartu Ülikooli praegune rektor Volli Kalm pigem võtnud rõhutada kasu, mida EKI on saanud koostööst TÜga (PM 28.10). Millegipärast vaikib ta maha selle kasu, mida TÜ on saanud koostööst EKIga. Ma ei leia, et nüüd peaks hakkama arvutama, kumb on rohkem kasu saanud, kahtlen, kas seda üldse saakski rahasse vms ümber panna ja kas see on üldse vajalik. Koostöö on nagu sümbioos, peen seeneniidistik puu ümbruses. Kui tasakaalu rikkuda, on sümbioos lõhutud ja seda ei pruugigi enam toimima saada.

Me oleme nii harjunud selle rikkusega, mis meil on. Üks telefonikõne keelenõuandesse ja ma saan kohe toru otsa eesti keelekorraldaja, kes kuulab, nõustab, juhatab keeleallikateni, olgu siis sõnastikud või nõuandeartiklid. Meil on keeleallikad ehk sõnaraamatud, mida uuendatakse järjepidevalt ning mis käivad ajaga kaasas ja kolivad üksteise järel ka internetti, võimaldades lihtsamat otsingut. Need kaks sugugi mitte väikest asja on need, mille olemasolu võetakse vist enesestmõistetavana. Neid pealtnäha erinevaid asju pole mõistlik ka teineteisest lahutada – keelenõu varal on keelekorraldajail teadmine, mis keelekasutajale parasjagu muret teeb, mis küsimused esile kerkivad, mis on uued nähtused, millele on võib-olla vaja omakeelne nimetus saada. Keelenõu küsimusi-vastuseid saab järgemööda süstematiseerida, jälgida, sealt selguvaid suundumusi uurida ning selle põhjal teha ettevalmistusi näiteks õigekeelsussõnaraamatu muutmiseks.

Südamevärinal, hirmuga homse pärast on igaühel raske töötada, see ei ole kuidagi kasulik ei üksikisikule ega ühiskonnale laiemalt.

Postimees 3.11.2016 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Sirje Kiin: kas siis selle maa keel peab inglise keelest kehvem olema? (PM 2.11.2016)

EKI uudised

Sirje Kiin: kas siis selle maa keel peab inglise keelest kehvem olema?

 

Kas tõesti tahame nüüd, kui oleme suutnud oma emakeelset kultuuri ja teadust viljelda pea sada aastat, et eestikeelne kultuur (sh teadus) muutuks äsjaavatud Eesti Rahva Muuseumi eksponaadiks, küsib kirjandusteadlane Sirje Kiin (Vabaerakond).

 

Hiljuti võisime lugeda Eesti avaliku ringhäälingu veebiväravas šokeerivat pealkirja: «Mida kiiremini eesti teaduskeel välja sureb, seda parem». Sellise arvamusega esines noor eesti arvutiteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo. Ta leiab, et eesti teaduskeele iga hinna eest elus hoidmine on takistuseks teadus- ja õppetöö edenemisele. Tegemist on ilmselgelt andeka ja tööka noormehega, keda on tema erialal korduvalt premeeritud ja  kes on kõige noorem doktorikraadi kaitsnud eestlane. Noormees on veendunud, et pool teadustööst on enese müümise oskus ning et kommunikatsioon on lahutamatu osa teadusest:

 

«Ma ei usu rahvusriigi kontseptsiooni. Minu jaoks ei ole eestikeelne haridus või eesti teaduskeel omaette väärtus, mida peaks a priori kaitsma. Minu jaoks on oluline inimkonna kui terviku hüve. Praegu ma ei näe, kuidas Eesti killustamine ja oma keele ajamine kuidagi seda tervikut edasi aitab. Pigem hoiab see inimesi laia maailma tagasi kommunikeerimast seda, mida nad teinud on, sest nad peavad kõike õppima kahes erinevas keeles. Kõigepealt eesti keeles ja siis hiljem kõike uuesti õppima inglise keeles. See on minu arvates plokk ja mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem.»

 

Margus Niitsoo leiab, et eesti keele nõue Eesti kõrghariduses ja teaduses «ei võimalda tuua välismaalt, kasvõi ajutiselt, maailma tippe, kes oleksid märkimisväärselt paremad teadlased ja tihti ka paremad õppejõud». Ta näeb eesti keelt takistusena ka nende jaoks, kes saavad hariduse välismaal ja peavad Eestis omandama täiesti uue teaduskeele.

 

Palju erinevaid keeli pole kasulik?

 

Noore arvutiteadlase kategoorilised, kultuuriväärtusi eiravad-välistavad väited meenutavad mulle üht ameerika majandusteadlast, kes püüdis mind veenda, et  kogu Euroopa majandus on (võrreldes USA ja Hiinaga) nii kehval järjel seepärast, et eurooplased räägivad eri keeli, kulutavad liigselt energiat ja raha tõlkimise peale. Euroopa Liit olevat seepärast nii ebatõhus, et kogu aur läheb vastastikuse tõlkimise peale.

 

Tõsi,  kui lähtuda ainult ühest – tõhususe kriteeriumist, oleks  kogu looduslik ja kultuuriline, sh keeleline  mitmekesisus maailmas täiesti tarbetu energiaraisk, millest peaksime kähku lahti saama. Sama lugu oleks poliitikas: ühe diktaatori tahe oleks kindlalt kiirem ja tõhusam kui sada üks riigikogulast lõputult jagelemas. Paraku on ebatõhus esindusdemokraatia koos kultuurilise ning loodusliku mitmekesisusega inimkonna ajaloo vältel teadlikult välja arendatud ajaloolised iseväärtused, mida ei saa mõõta ainult või üldse rahas, klikkide arvus või üleilmse tuntuse skaalas.

 

Kirjandusteadlane Maarja Vaino hoiatab:

 

«Keele säilimiseks peab säilima teaduskeel»: «Mis siis juhtub, kui teaduskeel välja sureb? Tundub, et tagajärgedest on omajagu palju räägitud, aga korrakem veel kord üle. Keele säilimiseks peavad elus püsima kõik tema osised, sealhulgas erialade oskuskeel. On andmeid selle kohta, et keeled, mis on kasutusel teaduskeelena, ei erine mitte ainult leksika, vaid ka grammatika poolest nendest keeltest, mida teaduses ei kasutata. Kokkuvõttes keel vaesub, enese väljendamine muutub aina puudulikumaks ning ühel hetkel ongi end lihtsam väljendada mõnes teises keeles. Tänapäeval on selleks mõistagi inglise keel. Ühes hiljutises telesaates osalenud noored bändipoisid ütlesid: «Me suudame end väljendada koos olles paremini inglise keeles.»»

 

Siit tuleb haridusredeli alumine haamrilöök: juba algkooliõpilased, kes veedavad rohkem aega arvutis kui eestikeelseid raamatuid lugedes, osutuvad ootamatult inglise keeles tugevamaks kui emakeeles, sest emakeele ja kirjanduse tundide arvu on pidevalt vähendatud. Samas kutsuvad Rootsis töötavad  Uppsala ülikooli soome-ugri keeleteadlased üles loobuma Eesti haridusministeeriumi plaanist ühendada meie ainus eesti keele teadusliku uurimisega tegelev asutus Eesti Keele Instituut Tartu Ülikooliga. Nad küsivad, viidates Kristjan Jaak Petersoni laulusõnadele, «kas siis selle maa keel polegi enam tähtis?» (Rogier Blokland, Virve Raag, Raimo Raag. Postimees, 25.10.2016)

 

Kui meie ei tegele oma keelega...

 

Nii on meie emakeel praegu kahe ähvardava haamri vahel: ingliskeelsed videomängud lasteaiast saati, pooleldi ingliskeelne õpe ülikoolis ja ingliskeelsed nõuded teaduskeeles. Üks surub alt ja teine ülevalt eesti keelt kogu haridus- ja teadussüsteemis.

 

Ometi on eesti keel meie rahvusliku identiteedi alustala.  Kui me ei õpeta ega praktiseeri emakeelt kogu haridusastmestiku ulatuses, kui me ei arenda edasi teaduskeelt ja terminoloogiat kõigil erialadel, kängub ta kähku köögikeeleks, maakeeleks, vanaema keeleks. Ometi on meil põhiseadus, mis seab emakeele ja rahvuskultuuri kaitse ülemaks väärtuseks, mille nimel lõime 1918 oma riigi, mille nimel võitlesime ja laulsime end taas vabaks.

 

Küsimus pole ainult meie, eestlaste endi «egoistlikus» tahtes oma keelejoru ja -jonni ajada või etteheites, miks mõned meist väärtustavad ikka veel justkui «vanamoodsaks» kuulutatud rahvusriiki. Taoline ajalootajuta etteheide unustab ära, et Eesti rahvusriik rajati empaatilistele ja õiglastele vähemusrahvuste kultuurautonoomia põhimõtetele, need olid 20. sajandi alguse Euroopas kõige demokraatlikumalt ellu viidud põhimõtted. Samadest põhimõtetest lähtub  see avatud isamaalise meelega Eesti Vabariik, mille kodanik minul on õnn olla.

 

Kui noor arvutiteadlane väidab end muretsevat pigem inimkonna pärast, siis vastan talle: küsimus ongi kogu inimkonna kultuuriloolises hüves, mis väärtustab keelelist mitmekesisust kui asendamatut iseväärtust. Ka Euroopa Liit lähtub keelte mitmekesisusest kui rikkusest, mida me kõik koos püüame mistahes hinnaga säilitada ja arendada, sest see on vahetult seotud mõtlemise mitmekesisusega, inimkonna vaimsete väärtuste ja rikkusega, uute ideedega, mida ei saa ega tohigi kunagi mõõta ainuüksi rahalise tõhususe või teaduses pelga tuntuse või tsiteerimise sagedusega.

 

Tuletan siinkohal meelde üht meie rahvuskultuuri olulisimat tähtpäeva: esimene emakeelne ülikool avati Tartus 1. detsembril 1919. Me tähistame tänavu eestikeelse ülikooli 97. aastapäeva. Kas tõesti tahame nüüd, kui oleme suutnud oma emakeelset kultuuri ja teadust viljelda pea sada aastat, et eestikeelne kultuur (sh teadus) muutuks äsja avatud Eesti Rahva Muuseumi eksponaadiks? Küsimus pole teoreetiline ega emotsionaalne, küsimus on eksistentsiaalne.

Postimees 2.11.2016 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keelenõuandeöö 15. novembril kl 19–22

EKI uudised

Keelenõuandjate töö tutvustamiseks ja tagasiside saamiseks on 15. novembril kl 19–22 kavas korraldada veebiülekanne keelenõuandetoast. Saab jälgida nii arutlusi keelenõuande tööst, saada kuulajatelt-vaatajatelt telefoni kaudu küsimusi ja kommentaare ning tutvuda keelenõuande köögipoolega. Täpsem kava ilmub lähiajal. Ülekanne on nähtav Postimehe veebikeskkonnas, jälgige reklaami.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.11.2016

Esmaspäeval, 7. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 384. asutamispäeva.

Kõik huvilised on oodatud!

 

Rootsi ja Eesti kõrgkoolide vahelised sidemed on jätkuvalt tugevad ja olulised ning selle rõhutamiseks esinevad kell 13.00 Physicumis algaval seminaril Eesti (TÜ) ja Rootsi (Lundi ülikool) teadlased erinevate ettekannetega. Teemaks on neutronuuringud Eestis ja Rootsis.

 

Tartu ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul on see aasta eriline teadusrajatiste valmimise poolest Põhja-Euroopas. „21. juunil, selle suve kõige pikemal päeval, avas Rootsi kuningas Karl XVI Gustav Lundis hetkel maailma parima sünkrotronkiirguse allika MAX-IV laboratooriumi, mille arendamisse panustavad ka Eesti teadlased. MAX-IV kõrvale rajab Euroopa teadustaristu konsortsium, mille 11 asutajaliikme hulka kuulub ka Eesti, 2023. aastaks maailma kõige võimsama neutronallika (ESS),” selgitas Kirm, miks on tänavusel ülikooli aastapäeval eriliselt sümboolne esitleda Eesti ja Rootsi teadlaste viljaka koostöö tulemusi ning kavandada tulevikuvisioone. 

 

„See, et me saame tänavusel tähtpäeval käsitleda teemasid, mis ei piirdu üksnes ajalooliste valdkondadega, annab tunnistust, et Tartu ülikooli ja Rootsi kõrgkoolide ning teadusasutuste koostöö on jätkuvalt väga hea. Seminari eesmärgiks ongi näidata koostöö vajalikkust ja kestmist ühes hetkel kiiremini arenevas teadusvaldkonnas, kus kummagi maa teadlased saavad tutvustada uusimaid teadustulemusi,” kirjeldab ülikoolide praeguseid suhteid Tartu ülikooli skandinavistika osakonna juhataja Kristina Mullamaa. 

 

Kell 15.30 avab Rootsi suursaadik Eestis T. E. Hr. Anders Ljunggren maailma keelte ja kultuuride kolledži fuajees näituse „Trükivabadus Rootsis 250”. Pärast seda asetatakse lilled Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

 

Kell 17.30 algab ülikooli aulas tasuta kontsert. Esineb barokkmuusikaansambel koosseisus Tuuri Dede (metsosopran), Anna-Liisa Eller (kannel), Villu Vihermäe (tšello) ning Kristiina Are (klavessiin) kavaga „Venti, turbini…” (“Tuuled, pöörised”). Esitamisele tulevad J. S. Bachi, G. F. Händeli, G. F. Telemanni muusikateosed.

 

Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva tähistatakse Tartu Ülikoolis juba mitmendat aastat ning see saab teoks Tartu ülikooli, TÜ skandinavistika osakonna, Rootsi suursaatkonna Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse koostöö tulemusel. Sündmust tähistatakse, et hoida elus mälestust Gustav II Adolfist, Rootsi kuningast ja väejuhist, kes eestlastele seostub eelkõige Tartu ülikooli asutamisega 1632. aastal. 

 

Lisainfo

Kady Sõstar, Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

 

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
02.11.2016

Esmaspäeval, 7. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 384. asutamispäeva.

Kõik huvilised on oodatud!

 

Rootsi ja Eesti kõrgkoolide vahelised sidemed on jätkuvalt tugevad ja olulised ning selle rõhutamiseks esinevad kell 13.00 Physicumis algaval seminaril Eesti (TÜ) ja Rootsi (Lundi ülikool) teadlased erinevate ettekannetega. Teemaks on neutronuuringud Eestis ja Rootsis.

 

Tartu ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul on see aasta eriline teadusrajatiste valmimise poolest Põhja-Euroopas. „21. juunil, selle suve kõige pikemal päeval, avas Rootsi kuningas Karl XVI Gustav Lundis hetkel maailma parima sünkrotronkiirguse allika MAX-IV laboratooriumi, mille arendamisse panustavad ka Eesti teadlased. MAX-IV kõrvale rajab Euroopa teadustaristu konsortsium, mille 11 asutajaliikme hulka kuulub ka Eesti, 2023. aastaks maailma kõige võimsama neutronallika (ESS),” selgitas Kirm, miks on tänavusel ülikooli aastapäeval eriliselt sümboolne esitleda Eesti ja Rootsi teadlaste viljaka koostöö tulemusi ning kavandada tulevikuvisioone. 

 

„See, et me saame tänavusel tähtpäeval käsitleda teemasid, mis ei piirdu üksnes ajalooliste valdkondadega, annab tunnistust, et Tartu ülikooli ja Rootsi kõrgkoolide ning teadusasutuste koostöö on jätkuvalt väga hea. Seminari eesmärgiks ongi näidata koostöö vajalikkust ja kestmist ühes hetkel kiiremini arenevas teadusvaldkonnas, kus kummagi maa teadlased saavad tutvustada uusimaid teadustulemusi,” kirjeldab ülikoolide praeguseid suhteid Tartu ülikooli skandinavistika osakonna juhataja Kristina Mullamaa. 

 

Kell 15.30 avab Rootsi suursaadik Eestis T. E. Hr. Anders Ljunggren maailma keelte ja kultuuride kolledži fuajees näituse „Trükivabadus Rootsis 250”. Pärast seda asetatakse lilled Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

 

Kell 17.30 algab ülikooli aulas tasuta kontsert. Esineb barokkmuusikaansambel koosseisus Tuuri Dede (metsosopran), Anna-Liisa Eller (kannel), Villu Vihermäe (tšello) ning Kristiina Are (klavessiin) kavaga „Venti, turbini…” (“Tuuled, pöörised”). Esitamisele tulevad J. S. Bachi, G. F. Händeli, G. F. Telemanni muusikateosed.

 

Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva tähistatakse Tartu Ülikoolis juba mitmendat aastat ning see saab teoks Tartu ülikooli, TÜ skandinavistika osakonna, Rootsi suursaatkonna Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse koostöö tulemusel. Sündmust tähistatakse, et hoida elus mälestust Gustav II Adolfist, Rootsi kuningast ja väejuhist, kes eestlastele seostub eelkõige Tartu ülikooli asutamisega 1632. aastal. 

 

Lisainfo

Kady Sõstar, Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

 

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
02.11.2016

Esmaspäeval, 7. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 384. asutamispäeva.

Kõik huvilised on oodatud!

 

Rootsi ja Eesti kõrgkoolide vahelised sidemed on jätkuvalt tugevad ja olulised ning selle rõhutamiseks esinevad kell 13.00 Physicumis algaval seminaril Eesti (TÜ) ja Rootsi (Lundi ülikool) teadlased erinevate ettekannetega. Teemaks on neutronuuringud Eestis ja Rootsis.

 

Tartu ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul on see aasta eriline teadusrajatiste valmimise poolest Põhja-Euroopas. „21. juunil, selle suve kõige pikemal päeval, avas Rootsi kuningas Karl XVI Gustav Lundis hetkel maailma parima sünkrotronkiirguse allika MAX-IV laboratooriumi, mille arendamisse panustavad ka Eesti teadlased. MAX-IV kõrvale rajab Euroopa teadustaristu konsortsium, mille 11 asutajaliikme hulka kuulub ka Eesti, 2023. aastaks maailma kõige võimsama neutronallika (ESS),” selgitas Kirm, miks on tänavusel ülikooli aastapäeval eriliselt sümboolne esitleda Eesti ja Rootsi teadlaste viljaka koostöö tulemusi ning kavandada tulevikuvisioone. 

 

„See, et me saame tänavusel tähtpäeval käsitleda teemasid, mis ei piirdu üksnes ajalooliste valdkondadega, annab tunnistust, et Tartu ülikooli ja Rootsi kõrgkoolide ning teadusasutuste koostöö on jätkuvalt väga hea. Seminari eesmärgiks ongi näidata koostöö vajalikkust ja kestmist ühes hetkel kiiremini arenevas teadusvaldkonnas, kus kummagi maa teadlased saavad tutvustada uusimaid teadustulemusi,” kirjeldab ülikoolide praeguseid suhteid Tartu ülikooli skandinavistika osakonna juhataja Kristina Mullamaa. 

 

Kell 15.30 avab Rootsi suursaadik Eestis T. E. Hr. Anders Ljunggren maailma keelte ja kultuuride kolledži fuajees näituse „Trükivabadus Rootsis 250”. Pärast seda asetatakse lilled Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

 

Kell 17.30 algab ülikooli aulas tasuta kontsert. Esineb barokkmuusikaansambel koosseisus Tuuri Dede (metsosopran), Anna-Liisa Eller (kannel), Villu Vihermäe (tšello) ning Kristiina Are (klavessiin) kavaga „Venti, turbini…” (“Tuuled, pöörised”). Esitamisele tulevad J. S. Bachi, G. F. Händeli, G. F. Telemanni muusikateosed.

 

Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva tähistatakse Tartu Ülikoolis juba mitmendat aastat ning see saab teoks Tartu ülikooli, TÜ skandinavistika osakonna, Rootsi suursaatkonna Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse koostöö tulemusel. Sündmust tähistatakse, et hoida elus mälestust Gustav II Adolfist, Rootsi kuningast ja väejuhist, kes eestlastele seostub eelkõige Tartu ülikooli asutamisega 1632. aastal. 

 

Lisainfo

Kady Sõstar, Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

 

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

TTÜ vanemteadur Risto Tanner: Alusetud süüdistused EKI-le (PM 1.11.2016)

EKI uudised

Kas Eesti Keele Instituut kardab konkurentsi Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi poolt? Selguse saamiseks võrrelgem nende asutuste inimeste publikatsioone. Ajakohast publitsistikat on muidugi mõlemal pool, aga erialase tegevuse osa kaldub EKIs selgesti eesti keele praktilise rakenduse ja arendamise, Tartu Ülikoolis aga selgesti akadeemilisema võrdleva keeleteaduse poole.

Loe tasulisena edasi siit (nähtav ainult Postimehe digilehes, samuti paberlehes)

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

XII muutuva keele päev 4. nov Tartus

EKI uudised

XII MUUTUVA KEELE PÄEV

4. novembril 2016  

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis, Tartu, Jakobi 2 

vt kava siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Senat nimetas viis uut liiget Tartu ülikooli nõukogusse

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.10.2016

Täna, 28. oktoobril 2016 nimetas Tartu ülikooli senat viis ülikoolipoolset liiget ülikooli nõukogu järgmisesse koosseisu.

Nõukogu järgmise koosseisu liikmeteks nimetati:

humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang

sotsiaalteaduste valdkonnast majanduspoliitika professor Jüri Sepp. Jüri Sepp on ka praegu ametisoleva Tartu ülikooli nõukogu liige.

meditsiiniteaduste valdkonnast neurokirurgia professor, akadeemik Toomas Asser. Toomas Asser on ka praegu ametisoleva Tartu ülikooli nõukogu liige.

loodus- ja täppisteaduste valdkonnast arheogeneetika professor, akadeemik Richard Villems

senati liikmete poolt esitatud kandidaadina religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaar 


Senat nimetas nõukogu liikmed salajasel hääletusel. Kõigepealt viidi läbi hääletused nelja valdkonna nõukogude poolt esitatud kandidaatide nimetamiseks. Seejärel toimus hääletamine viienda, senati liikmete poolt esitatud nõukogu liikme nimetamiseks. Nimetamiseks oli vajalik, et kandidaadi poolt hääletaks enam kui pool hääletamisel osalenud senati liikmetest. Senati liige sai iga nõukogu liikme nimetamiseks korraldatavatel hääletustel hääletada korraga vaid ühe kandidaadi poolt.

Tartu ülikooli nõukogusse kuulub üksteist liiget, kellest viis nimetab senat, viis haridus- ja teadusminister ja ühe Eesti Teaduste Akadeemia. Haridus- ja teadusminister ja Eesti Teaduste Akadeemia pole Tartu ülikooli uue nõukogu liikmeid veel nimetanud.

Nõukogu praeguse koosseisu volitused lõppevad 31. detsembril 2016. Vaata TÜ kodulehelt (http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu), kes kuuluvad Tartu ülikooli ametisoleva nõukogu koosseisu.

Lisainfo: Andres Soosaar, akadeemiline sekretär, 737 5605, andres.soosaar [ät] ut.ee
 

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Martin Ehala: Eesti kirjakeel kui taristu (PM 28.10.16)

EKI uudised

Saaga Eesti Keele Instituudi (EKI) liitmise ümber Tartu Ülikooliga on nüüd kestnud juba kaks aastat. Kafkaliku võõrandumisega on Gunnar Oki raportis ilma ühegi põhjenduseta esitatud soovitus tänaseks muutunud EKI ja TÜ ühendamise peamiseks põhjenduseks, vaatamata Eesti Keelenõukogu, teaduste akadeemia ja valdkonna asjatundjate üksmeelsele seisukohale, et see samm ei ole õigustatud.

Oki analüüs jõudis järeldusele, et Eesti ülikoolid ja teadusasutused tuleks ühendada kolmeks suureks keskuseks eesmärgiga tõsta nende rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduslikku jätkusuutlikkust. See on kindlasti mõistlik järeldus ja selles suunas tuleks Eesti kõrgharidust ja teadust ka arendada. Kuid raportis esitatud konkreetsed ühendamissoovitused on tehtud kas hooletult või koguni erapoolikult ega saa seetõttu olla otsuste põhjenduseks.

Näiteks on ühendamissoovitustest hoopis välja jäänud Eesti Kirjandusmuuseum, mis on täpselt samasugune riigi teadus- ja arendusasutus kui EKI. Eeldades, et raport esitab tervikliku Eesti teadusmaastiku analüüsi, näitab mõne asutuse kahe silma vahele jäämine ilmset pinnapealsust (kui ikka oli tegemist prohmakaga, mitte teadliku vastutulekuga kirjandusmuuseumi parteilasest peadirektorile). Isegi kui kõik ülejäänud soovitused on asjakohased, õõnestab kahtlus, et mõnel puhul käivad erahuvid kõrgemale ühiskonna huvidest, ettepanekute usaldusväärsust.

Kuid unustaks hetkeks parteipoliitika ja analüüsiks liitmisettepanekut raportis esile toodud eesmärkidest lähtudes: «suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduslikku jätkusuutlikkust». Mida ühendamine EKI-le ja TÜ-le juurde annaks?

Loe edasi tasu eest siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Paul Pattoni külalisloeng "Foucault on Power and Government"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.10.2016

Paul Patton (University of New South Wales) peab 2. novembril kell 16:15 avaliku loengu ruumis Jakobi 2-114. Loengu pealkiri on "Foucault on Power and Government"

Paul Pattoni õppis oma doktorantuuri ajal nii Foucault'i kui ka Deleuze'i juhendamise all Pariisis 1970ndatel. Praegu on ta New South Wales'i ülikooli Scientia Professor of Philosophy. Paul on tõlinud inglise keelde Deleuze'i Différence et Répétition, oma karjääri alguses publitseeris ta peamiselt Deleuze'i, Derrida, Foucault'i, and teiste prantsuse post-strukturalistlike mõtlejate teemal. Hiljuti on ta asunud töötama Angloameerika poliitikafilosoofia (Rawls, Nozick, Cohen, Pettit, jne) ja kontinentaalse poliitikafilosoofia (Nietzsche, Foucault, Deleuze, Agamben, jne) ristumise teemal. Täpsemalt on ta tegelenud Nietzsche and Foucault'i võimu mõiste analüüsiga ja kuidas see omab tähtsust poliitilise liberalismi ning mitmete liberalismi võtmemõistete nagu autonoomia, pluralism, jaoks.

Loengu lühikokkuvõte
Foucault’s lectures in 1976 open with the statement of an intellectual crisis. They proceed to a series of questions about the nature of power and the ways that he has conceived of it up to this point: What is power? How is it exercised? Is it ultimately a relation of force? Only some of these questions are answered in the course of these lectures. His answer to the conceptual questions about the nature of power and the appropriate means to analyze it is not forthcoming until after the discovery of ‘governmentality’ in 1978 and his lectures on liberal and neoliberal governmentality in 1979. This talk aims to retrace his answers to these questions in the light of the published lectures and to examine the consequences of these answers for his overall approach to the analysis power, and for his analysis of liberal and neoliberal governmental power.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Tartu Ülikooli rektor: Eesti Keele Instituut võitleb mõnusa iseolemise eest (ERR 28.10.16)

EKI uudised

Võitlus iseseisva Eesti Keele Instituudi (EKI) nimel pole võitlus eesti keele püsimise eest, vaid ohus on mõnus ja häirimatu iseolemine, õhuke, kuid kindel riigi leib, kirjutab Postimehes Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm.

"On see tõesti lahing eesti keele säilimise nimel või kumab sealt tagant midagi muud? Tulistajate ning arvajate pulsi rahunedes võiks üle vaadata, mille eest või vastu ikkagi võitlus käib ja kust jookseb rindejoon," märgib Kalm.

Kalm viitab Gunnar Oki raportina tuntud Teadus- ja Arendusnõukogu raportile, mis algatas elavad diskussioonid, lisades detaile ja otsekohesust riigikogu juba aasta varem soovitatud kõrghariduse reformidele. "Hilisem elu on paraku näidanud, et mitmed seaduseandjad isegi pole enam nõus strateegiaga, mille täitmist tegevvõimu poolt nad tegelikult kontrollima peaks. Aga pole märganud seda ka ära muuta," tõdeb ta.

Juhul kui riik otsustab EKI mõne ülikooliga liita, on Tartu Ülikooli täiesti kindel ja põhimõtteline seisukoht, et selleks saab olla ainult Tartu Ülikool, kirjutab Kalm. "Seepärast, et Eestis pole ühtki teist institutsiooni, kus nii laias erialases spektris suheldakse ja arendatakse eesti keelt haridus- ja teaduskeelena. Eestis pole ka ühtki teist asutust, kus oleks sellisel määral rahastatud eesti keelega seotud uurimistöid või kus oleks lähedaseski mahus erialast akadeemilist kompetentsi. See on baas, millelt oleme kogu aeg tunnustanud ja sisus toetanud EKI väga head tööd eesti keele hoidmisel."

Tegelikku olukorda teavad Kalmu sõnul väga hästi ka need, kes avalikkuses levitavad sõnumeid, et "eesti keele säilimise ja arendamise seisukohast oleks hea, kui EKI-t ei liidetaks TÜ-ga".

"Mille nimel siis peetakse sõda täiesti valel rindel ja eksitatakse avalikkust? Kellele on kasulik rünnata ülikooli, alavääristada siin tehtavat tööd, kompetentsi ja võimekust, tegelikult EKI inimeste kolleege?"

Kalm vastab, et tegelikult ei käi võitlus eesti keele püsimise eest, vaid ohus on mõnus ja häirimatu iseolemine, vähekontrollitud vabadus, õhuke, kuid kindel riigi leib. "Hirmutav on võimalik konkurents akadeemilistele kohtadele ja teadustöö suurem sidumine õppetööga. Välismaist konkurentsi praktiliselt pole, hea, kui poleks ka sisemaist."

Allikas: ERR 28.10.16

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Loengusarjas "Keele sajand - Saussure, Linzbach, Jakobson" novembris loengud Arne Merilailt, Sébastien Moret'lt, Peeter Toropilt, Silvi Saluperelt ja Aaro Nursilt.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.10.2016

Loengud toimuvad teisipäeviti kell 16.15 Jakobi 2-306

2016. aastal on rohkelt põhjust tähelepanu pöörata keelele ja keelelisusele.  Möödunud on ümmargune aastaarv nii Šveitsi lingvisti ja ühe kaasaegsele semiootikale alusepanija, Ferdinand de Saussure’i teose “Üldlingvistika kursuse” ning  Eesti keeleteadlase, tehiskeele looja Jakob Linzbachi teose “Filosoofilise keele printsiipidest” ilmumistest 1916. aastal ning ka Vene-Ameerika lingvisti, kirjandusteadlase ja semiootiku Roman Jakobsoni sünnist 1896. aastal.
Nende aastapäevade tähistamiseks viiakse 2016 sügissemestril TÜ semiootika osakonna, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ja Eesti Semiootika Seltsi koostöös ellu loengusari “Keele sajand: Saussure, Linzbach, Jakobson”. Loengusarjas pakutakse erinevaid vaateid nii juubilaridest teostele, nende autoritele, nende kolmesuure mõtleja säravamatele ideedele  või seni avastamata tahkudele. Ent samuti uurime keele ja keelelisuse erinevaid aspekte üldisemalt.
Loengu toimuvad igal teisipäeval kl 16-18 Jakobi 2-306.
Loengute kava:
13.09 Mihhail Lotman “Saussure”
27.09 Renate Paljusalu “Saussure keeleteadlase pilguga"
04.10 Leo Võhandu "Jakob Linzbach - tunnustamata mõttehiiglane Eesti  minevikust"
11.10 Ekaterina Velmezova "Saussure (re)discovered"
18.10 Jaan Ross "Muusika ja keele suhetest"
25.10 Elin Sütiste "Dünaamiline Roman Jakobson"
01.11 Arne Merilai “Keel kui tegu”
08.11 Sébastien Moret “Jakob Linzbach and the antinomies of meaning” (in English)
15.11 Peeter Torop “Dominant"
22.11 Silvi Salupere “Keelemudelid läbi ajaloo”
29.11 Aaro Nursi “Afaasia ja teised neurogeensed kommunikatsioonipuuded”
Kõik huvilised oodatud!
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eetikakeskus aitab koostada Ukraina parlamendiliikmete eetikakoodeksit

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.10.2016

Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas ning professor Margit Sutrop ja Marten Juurik TÜ eetikakeskusest korraldasid 21. oktoobril 2016 Kiievis Ukraina Ülemraadas töötoa, et selgitada parlamendiliikmetele eetikakoodeksi vajalikkust.

“Usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on nende legitiimsuse mõttes võtmeelemendiks ja Ukrainas on see usaldus paraku täielikult kadunud. Arvan, et Eesti eetikakoodeksi kogemus ja meie sarnane ajalugu viivad Ukrainas arusaamani, et teatud normide järgimine saadikutöös on vältimatu,” selgitas Euroopa Parlamendi Ukraina delegatsiooni aseesimees Kaja Kallas. Ta lisas, et lõppeesmärgiks on anda ukrainlastele mõtteainet oma koodeksi kokkupanemiseks.

Kallas kaasas töötubade efektiivsemaks korraldamiseks projekti Tartu ülikooli eetikakeskuse professori Margit Sutropi ja Marten Juuriku. TÜ esindajad esinesid seminaril ettekannetega ning korraldasid arutelu väärtusmängudes rakendatud dilemma-meetodi järgi, mida kasutati ka Riigikogu eetikaseminaril.

Ukraina Ülemraadas toimunud eetikaseminaril olid kohal kõikide fraktsioonide esindajad. Margit Surop ütles, et kuigi osales vaid väike osa 450-liikmelisest parlamendist, annab see siiski lootust, et parlamendiliikmete hea tava kirjapanemine saab teoks. "Kõik seminarile kohaletulnud nõustusid, et eetika teema on tähtis, aga meie poolt aruteluks välja pakutud juhtumite lahendamisel ilmnes palju eriarvamusi. Kõige enam puudutasid Ukraina parlamendisaadikuid korruptsioniga seotud teemad nagu sissetulekute ja kingituste deklareerimine ning huvide konflikti käsitlemine. Seminaril osalejate hulgas oli palju naispoliitikuid, kuigi parlamendis on nad selges vähemuses. Nende jaoks oli teravaks teemaks sooline diskrimeerimine ja halvustav suhtumine naispoliitikutesse," kommenteeris arutelu professor Sutrop.

Margit Sutrop lisas, et kuna paar aastat tagasi aitas TÜ eetikakeskus korraldada eetikaseminari meie Riigikogus, siis oli huvitav võrrelda, kuidas meie välja töötatud dilemmameetod aitas saadikutel välja tuua eriarvamused ka Ukraina kontekstis. Seminari korraldanud OSCE eksperdid tundsid meie meetodi vastu suurt huvi ja lubasid kaasata TÜ eetikakeskust ka oma teistesse projektidesse.

Ühepäevase töötoa jooksul jagati Ukraina parlamendi liikmed gruppidesse ning anti neile igapäevaelust tuttavad olukorrad, kus nad võisid teatud valikute tagajärjel sattuda huvide konflikti. Edasi pidid grupid välja tulema parima lahendusega, kuidas vastavast olukorrast välja tulla. Lisaks arutlesid saadikud, millised väärtused on sellise käitumisvaliku puhul kõige olulisemad.

Eetikakonverents korraldati koostöös Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürooga (ODIHR).

Lisamaterjalid Eetikakeskuse kodulehel.

Lisainfo: professor Margit Sutrop, TÜ eetikakeskus, 520 7183, margit.sutrop [ät] ut.ee

Kadri Kunnus
Tartu Ülikooli avalike suhete peaspetsialist
Tel: +(372) 737 5509
Mob: +(372) 50 70 963
E-post: kadri.kunnus [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

TÜ muuseumis saab tutvuda traditsiooniliste Hiina raamatutega

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.10.2016

27. oktoobril kl 16.15 avatakse TÜ muuseumi valges saalis näitus "Tsivilisatsiooni jälg: Hiina raamatukultuur läbi aegade".

Hiina ajalooliste raamatute koopiad Taiwani Riikliku Keskraamatukogu ja TÜ orientalistikakeskuse kogudest võimaldavad väikese sissevaate Hiina traditsioonilise raamatukunsti ja kirjainimeste maailma. Välja on pandud valik ajaloolisi raamatuid peamiselt Songi (968–1279), Yuani (1279–1368), Mingi (1368–1644) ja Qingi (1644–1911) dünastiate aegadest. Nende hulgas on nii teaduslikke tekste ja käsiraamatuid kui ka tuntud kirjameeste esseid ja luuletusi. Paljud teosed on rikkalikult illustreeritud.

Orientalistika dotsendi Märt Läänemetsa sõnul on hiina keelt Tartu Ülikoolis õpetatud üle poole sajandi, kuid nüüd on see jõudnud uuele tasemele: maailma keelte ja kultuuride kolledžis saab seda õppida Ida-Aasia keelte ja kultuuride valikmooduli raames, kus keeleõpe on lõimitud kultuurikursustega. "Näitus võiks olla kõigile hiina keele ja kultuuri õppijatele ja huvilistele tõhusaks lisaks saamaks ettekujutust klassikalise kirja- ja raamatukultuuri sisust ning kõrgest tasemest traditsioonilises Hiinas. Samuti võiks näitus pakkuda ka avastusi raamatukunsti huvilistele laiemalt," räägib Läänemets.

Samuti on muuseumi trepigaleriis võimalik tutvuda fotonäitusega "Taiwan eestlaste silmade läbi". Näitus annab 24 pildi kaudu edasi seitsme Taiwanil lühemat või pikemat aega elanud eestlase muljeid sellest kaugest ja kaunist maast.

Näituse avamine toimub Taiwani kultuurikuu raames ja saab teoks koostöös Taipei esindusega Läti Vabariigis. 

27. oktoobri kava:

16:00 kogunemine
16:15 avasõnad ja Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu tervitus
16:30 tervituskõne Taipei esinduse Läti Vabariigis juhatajalt suursaadik Wu Rong-chuanilt
16:50 näitusest ja hiina keelest Tartu Ülikoolis räägib orientalistika dotsent Märt Läänemets
17:00 vastuvõtt traditsioonilise teetseremooniaga Taiwani teemajalt Teawan

Taiwani kultuurikuu raames toimub sama päeva õhtul kl 18.15 ka orientalistika dotsendi Märt Läänemetsa loeng "Taiwan – Ida-Aasia draakon: majandusime ja välissuhted" ning laupäeval, 29. oktoobril kl 13 leiab aset töötuba, kus tutvustatakse hiina kesksügise festivali ja degusteeritakse kuulasaid kuukooke. Töötuba juhendab Taiwanist pärit neiu Yeh Hsiu-Yin.

Kõik üritused on tasuta ning oodatud on kõik huvilised!
 

Lisainfo:
Kätlin Lehiste (737 5358, keeled [ät] ut.ee)
juhiabi
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž

Märt Läänemets (mart.laanemets [ät] ut.ee)
orientalistika dotsent
TÜ orientalistikakeskus

Vaata ka Taiwani kultuurikuu programmi siin: www.maailmakeeled.ut.ee/et/aasia/taiwani-kultuurikuu

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI vanemteadur Meelis Mihkla käis "Ringvaates" kõnesüntesaatorit tutvustamas

EKI uudised

 

ERR-i kultuuri- ja raadiouudiste toimetaja Tõnu Karjatse hääl sai aluseks kõnesüntesaatori häälele. "Ringvaade" pani Karjatse hääle klooni välisuudiseid lugema.

 

Eesti Keele Instituudi vanemteadur Meelis Mihkla ütles, et tema osakond püüab masinaid n-ö rääkima õpetada. "Oleme sellega mõnda aega tegelenud ja nüüd on esimesed rakendused kasutajateni jõudnud," ütles ta.

Saates demonstreeritud kõnesüntesaatori aluseks on inimkõne ja üheks n-ö doonorhääleks oli Tõnu Karjatse ERR-ist, kes luges näiteks sisse 2000-300 lauset. "Nende lausete põhjal treeniti Tõnu Karjatse häälele omased keelemudelid ja valmis konkreetne sünteeshääl, mis ei ole doonorhääle täielik kloon, aga teatud sarnasus säilib," sõnas Mihkla.

"Ringvaade" pani süntesaatori muu hulgas välisuudiseid ette lugema.

Vaata lähemalt siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia ajaloo õppetool konverentsil Poolas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.10.2016

Vanemteadur Roomet Jakapi, lektor Eduard Parhomenko ja magistrant Raul Veede esinevad rahvusvahelisel konverentsil "Berkeley, Kant, and Modern Philosophical Debates", mis toimub 27.-29. oktoobril Nicolaus Copernicuse Ülikoolis Toruńis. TÜ filosoofia osakond on ürituse kaaskorraldaja. Konverentsi teema on seotud uurimisprojektiga IUT20-5.

Konverentsi koduleht ja ajakava.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Soome keeltekeskus tegutseb oma seaduse alusel (PM 24.10.2016)

EKI uudised

Soome keeltekeskus tegutseb oma seaduse alusel

Rein Veidemann TLÜ emeriitprofessor / Postimees

 

Soome vaste Eesti Keele Instituudile on Kodumaa Keelte Keskus (Kotimaisten Kielten Keskus), mille kauaaegne juhataja, tänavu suvel emeriteerunud professor Pirkko Nuolijärvi arvab, et nii nagu Soomes võiks Eestiski EKI tegevuse paika panna seadusandlike aktidega.

Lähemalt saab lugeda siit

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut kutsub: uurali keelte teemaline seminar 7. novembril

EKI uudised

Eesti Keele Instituudi seminar „Uurali keelte süntaks“ 7. novembril / Seminar on Uralic syntax at the Institute of the Estonian Language on 7 November

Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 3. korruse saal / Institute of the Estonian Language, Roosikrantsi 6, 4th floor

http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/250.html

KAVA / PROGRAMME

10.15-10.30 Tiina Laansalu „Uurali keeltega seotud projektid Eesti Keele Instituudis“ / „Projects related to the Uralic languages at the Institute of the Estonian Language“

10.30-10.45Sven-Erik Soosaar „Eesti-mari sõnaraamatu projekt“ / „Estonian-Mari dictionary project“

10.45-11.30Kohvipaus ja posterttekanded / Coffee and posters

11.30-11.45 Anne Tamm „Kogumik uurali keelte süntaksist“ / „The „Uralic Syntax“ book project“

11.45-12.15 Elena Vedernikova „Niidu-mari verbiaegade evidentsiaalsus/mitte-evidentsiaalsus ja veenev tegumood“ / „Evidentiality/non-evidentiality of Meadow Mari tenses and a Compelling voice“

12.15-12.45 Saara Huhmarniemi „Tühi subjektipositsioon soome keele finiitsetes lausetes“ / „The empty subject position in Finnish finite clauses“

12.45-13.15 Taija T. Saikkonen "Funktsionaalsed kategooriad ja soome keele omandamine" / "Functional categories in Finnish language acquisition"

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Elisa pressiteade (18.10.2016) Elisa koos keeleteadlastega paneb raamatud rääkima

EKI uudised

Eesti keeleteadlaste ja Elisa ühise koostöö tulemusel täienes Elisa Raamat uue innovaatilise teenusega -  kui pole mahti e-raamatut ise lugeda, võib seda kuulata. Teksti loeb ette Eesti keeleteadlaste poolt loodud kõnesüntesaator ehk Iselugeja.

Eesti keelteadlaste poolt loodud innovaatiline ja maailmas vägagi ainulaadne kõnesüntesaator on tänu ühisele koostööle saanud reaalse rakenduse igapäevaelus. „Elisa suunaks on aidata luua Eesti teadlaste rakendusuuringutele kaubanduslikku väljundit,“ täheldas Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu. „Täna saamegi öelda, et Elisa on esimene ettevõte Eestis, kes on aidanud luua Eesti keeleteadlaste poolt välja arendatud lahenduse baasil väga innovaatilise kaubandusliku teenuse.“

„Tänapäeva kiire elutempo juures kuuleme tihti, kuidas inimesed sooviksid küll lugeda, ent aega selleks napib. Elisa Raamat tõi 2014. aasta  sügisel raamatud riiulitelt mugavalt inimese taskusse, ent nüüd oleme astunud sammukese edasi – lubame lõunapausil alustatud raamatu lugemist jätkata ka autos või trennis,“ ütles Hiiepuu.

Eesti Keele Instituudis arendatud kõnesüntesaator teisendab teksti audiofailiks. „Võib tunduda, et näiliselt lihtsa ja selgelt püstitatud ülesande – teisendada kirjalik tekst kõneks – võiks kiirelt ja kergesti lahendada. Tegelikult on siin taga aastatepikkune töö  ja sellist tunnet ei ole meil veel kordagi tekkinud, et nüüd oleks eestikeelne kõnesüntees lõplikult valmis,“ ütles Eesti Keele Instituudi vanemteadur, kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakonna juhataja Meelis Mihkla.

„Iselugejas kasutatav kõnesüntesaator põhineb peidetud Markovi mudelitel. Aluseks on inimeste poolt sisse loetud tekst, mis koosneb umbes paarist tuhandest lausest. Keelejuhtidena kasutatakse näitlejaid, raadiodiktoreid ja ka tavalisi inimesi ehk nö koolitamata hääli. Juba salvestatud kõne põhjal treenitakse välja vastav sünteeshääl,“ kirjeldas Iselugejas kasutatavate häälte üks põhilisi loojaid EKI tarkvaraarendaja Indrek Kiissel.

„Sünteeshäält on juba varem rakendatud, näiteks alates 2013. aastast ETV kanalite subtiitrite ettelugemisel. Samas tuleb hääli pidevalt täiustada – need kipuvad olema iseäraliku kõlaga ja pisut monotoonsed. Võõrnimesid hääldatakse praegu eesti keele hääldusreeglite kohaselt ja nüansse, millele edaspidi tähelepanu pöörata, on rohkemgi. Jätkame tööd sünteesi arendamisel nii iseseisvalt kui koostöös Elisaga,“ kinnitas Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Elisa Raamatu valik on tänaseks laienenud 2000 erineva teoseni ja kliendil on võimalik neid kuutasu eest piiramatult lugeda. Sama kuutasu eest saab Elisa klient nüüd raamatuid ka kuulata.

Hiiepuu sõnul on Elisa Raamat saanud oma kasutajatelt väga head tagasisidet. „Soovina toodigi välja seda, et valikusse võiksid lisanduda ka audioraamatud,“ märkis Andrus  Hiiepuu. „Kuivõrd audioraamatuid on eestikeelsena ja kaubanduslikul eesmärgil kasutamiseks välja antud vaid paarisaja ringis, siis proovisime klientide soovi lahendada veidi loomingulisemalt.“

Iselugeja ei ole mõeldud konkureerima audioraamatutega, mille tegemisel osalevad professionaalsed näitlejad, kaasatakse stuudio ning teksti loetakse vastavalt sisus toimuvale. Antud lahendus on pigem hea lisavõimalus inimestele erinevates situatsioonides lugemisvaramu nautimiseks – autoga sõites, treeningul, jalutades jne.

Elisa Raamatu äpp on allalaetav nii iOS kui ka Android operatsioonisüsteemides. Esimesed 14 päeva saab esmaliituja teenusega tutvuda tasuta. Kõiki raamatuid saab piiramatult lugeda 8,99 euro eest kuus ning teenusega saavad liituda nii Elisa, Telia kui ka Tele2 kliendid.

Elisa (www.elisa.ee ) on Põhjamaade juhtiv sideteenuste pakkuja, mille aktsiad on avalikult noteeritud NASDAQ OMX Helsingi börsi suurte ettevõtete nimekirjas. Elisa teenindab Põhjamaades ligikaudu kaht miljonit klienti. Eestis eelistatuim mobiilsideoperaator Elisa pakub oma klientidele laia valikut erinevaid mobiili- ja andmesideteenuseid. Vahendame läbi sidevõrkude inimestele elamusi ja parandame ettevõtete tootlikkust. Elisa keskendub eraklientidele ja ettevõtetele suunatud IKT- ja võrguteenuste arendamisele. Elisa ja juhtiv globaalne mobiilsideoperaator Vodafone on sõlminud laiaulatusliku koostöölepingu, mille kohaselt pakuvad ühisteenuseid 40 erinevas riigis. Elisa Eesti AS käive oli 2015. aastal 95,4 miljonit eurot.

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Skandinavistid tähistavad sünnipäeva seminari, uue raamatukogu ja ühislauluga

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
18.10.2016

21. oktoobril peab Tartu ülikooli skandinavistika osakond sajakonna vilistlase, tudengi ja õppejõu seltsis oma 25. sünnipäeva. Selle puhul on avatud skandinavistika uute õpperuumide ning maailma keelte ja kultuuride kolledži raamatukogu uksed ning seminaril tulevad esitlemisele uued uurimisprojektid skandinavistika välisõppejõududelt. Õhtu lõpeb ühislaulmisega.

"Skandinaaviamaad näevad oma rolli maailmas demokraatia, inimvabaduste ning -väärikuse kaitsja lipulaevana. Kõige sellega vahetult seotud olemine aitab mõista avatud suhtumise jätkuvat aktuaalsust ka tänapäeva Eestis," kommenteeris skandinavistika olulisust osakonna juhataja Kristina Mullamaa. Ta lisas: "Meie üha multifunktsionaalsemas aegruumis on aga tänastel ja tulevastel skandinavistidel usutavasti üha rohkem ruumi ka oma oskuste rakendamiseks keele ja kultuuriga külgnevate valdkondade raames, nagu rahvusvahelised suhted, rahvusvahelised projektid ning loovuse ja ettevõtlusega seonduv."

Seminaril esinevad Tartu ülikooli skandinavistika professor Daniel Sävborg, Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži direktor Kersti Lepajõe, Rootsi suursaatkonna suursaadik Eestis, hr Anders Ljunggren, Kuningliku Norra suursaatkonna suursaadik Eestis, hr Dagfinn Sørli ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esindaja hr Madis Kanarbik jt.

Sünnipäevale on saabumas skandinavistika osakonna õppejõud, üliõpilased ning osakonnaga koostööd teinud suursaatkondade ja kultuuriorganisatsioonide esindajad.

Skandinaavia keelte õpetamise traditsioon algas Tartu ülikoolis tegelikult juba 1920. aastate lõpus, kui ülikoolis õpetas rootsi keelt lektor Nils-Herman Lindberg. Kolmkümmend aastat hiljem jätkas traditsiooni professor Paul Ariste ning alates 1960. aastatest hakati ülikoolis pakkuma kaheaastast intensiivõpet. Just sellest rootsi keele õppijate põlvkonnast on välja kasvanud paljud tuntud kultuuritegelased, õppejõud, sõnaraamatute- ja õpikute koostajad ning tõlkijad nagu Ülev Aaloe, Anu Saluäär, jt. Rootsi keele ja kultuuri huvi ja tundmisega on silma paistnud ka ajalooprofessor Helmut Piirimäe, diplomaat Margus Laidre ja ajaloolane Arvo Tering.

Skandinavistika kui osakond sai oma alguse aastal 1991, mil loodi saksa keele õppetooli juurde skandinavistika eriharu ning hakati rootsi, taani ja norra keeli õpetama põhierialana.  Rootsi, norra ja taani keelt on skandinavistikas õpetanud oma keelt emakeelena kõnelevad välislektorid ja professorid, kes on juba 1990. aastate algusest toonud endaga kaasa Skandinaaviamaade vaba vaimu ja demokraatlikke hoiakuid.

Osakonnas on 25 aasta jooksul kolmel erialal kirjutatud kokku 212 bakalaureusetööd, 35 magistritööd ja kolm doktoritööd.

Alates 2015. aastast kuulub skandinavistika osakond maailma keelte ja kultuuride kolledži koosseisu ja siin õpib praegu kõigil kolmel erialal kokku 53 bakalaureuseõppe üliõpilast ja neli magistranti.

Skandinaavia keelte õpetamist on aastata jooksul aktiivselt toetanud Rootsi instituut, Norra kõrghariduse rahvusvahelise koostöö keskus (SIU) ja Taani teaduse, tehnika ja innovatsiooni ministeerium. Erinevaid projekte ja kultuuriüritusi on toetanud ka skandinaaviamaade saatkonnad Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis.

Lisainfo: Kristina Mullamaa, TÜ skandinavistika osakonna juhataja, kristina.mullamaa [ät] ut.ee, 511 7138
www.maailmakeeled.ut.ee/osakonnad/skandinavistika-25

Kadri Kunnus
Tartu ülikooli avalike suhete peaspetsialist
Tel: +(372) 737 5509
Mob: +(372) 50 70 963
E-post: kadri.kunnus [ät] ut.ee (kadri.kunnus)virge.tamme [ät] ut.ee (@ut.ee)
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tulemas on konverents mitmekultuurilisest koolist

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.10.2016

Eesti Pagulasabil ja Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel kutsuda huvilisi osalema konverentsil „Mitmekultuuriline kool – kuidas toetada õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid?“

Konverents toimub 21. oktoobril 2016 Tallinnas koolituskeskuses Punane Puu (Pirita tee 20P, 4. korrus; Viru ringist 7minutilise sõidu kaugusel)

Konverents on kavandatud toetama  nii neid koole, kuhu pagulaslapsed on juba õppima asunud, kui ka koole, kuhu rändetaustaga lapsi veel saabunud ei ole. „Arvestades, et Eesti eelistab Euroopa Komisjoni rändekava alusel võtta vastu kõige haavatavamas olukorras pagulasi, näiteks üksikvanemaid ja lastega peresid, on järgneva kahe aasta jooksul pagulasstaatuses laste ja noorte arv Eestis hüppeliselt tõusmas,“ märgib Eesti Pagulasabi projektijuht Ingi Mihkelsoo. Ta rõhutab,  et koolidel on võtmeroll pagulasstaatusega laste ja noorte haridustee võimalikult kiirel ja turvalisel jätkumisel. „Kes peaks olema rändetaustaga lapsele peamine kontaktisik koolis, kuidas selgitada kogu kooliperele pagulaslapse kooli õppima asumist, kuidas õpetada näiteks füüsikat ja ajalugu, kui laps veel ei räägi eesti keelt – see kõik vajab läbi mõtlemist juba enne, kui pagulaslaps esimest päeva kooli tuleb,“ selgitab Mihkelsoo.

Konverentsil jagavad teiste seas oma kogemusi Ameerika Ühendriikide  hariduseksperdid Anna Marie DiPasquale (New Hampshire’i Concord High School) ja ja Jodi Harper (New Hampshire’i Granite United Way BRING IT!!! programmi esindaja), kes tegelevad uussisserändajate toetamisega sealses koolikeskkonnas. Konverents vaatleb ka Eesti kogemust mitmekultuurilisuse ja usulise mitmekesisusega arvestamisega koolis ning võimalusi rändetaustaga õpilaste toetamiseks. Sotsiaalpedagoog  Iiri Saar analüüsib kultuurilise ja usulise mitmekesisusega kooliruumis arvestamise võimalusi ning Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja  tutvustab kultuuridevahelist õpet mitmekultuurilises koolis.

Palun andke oma osalemisest teada hiljemalt 17. oktoobriks siin: https://goo.gl/forms/lr1Zh48Eft1rOKFI3

Täpsem lisainfo ja ajakava: http://www.eetika.ee/et/konverents-mitmekultuuriline-kool-kuidas-toetada-opilasi-lapsevanemaid-opetajaid

Konverentsi korraldavad Eesti Pagulasabi ja Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konverentsi toetavad Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Pilt: Prawny at FreeDigitalPhotos.net

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

2016. aasta selge sõnumi võitjad

EKI uudised

Pressiteade 13.10.2016

 

Selle aasta selge sõnumi auhinna saavad X-tee tutvustus, õpik „Eesti keele allkeeled“, video „Muuda auto suitsuvabaks“ ning Maksu- ja Tolliamet oma tegevusega. Auhinnad antakse võitjatele üle 13. oktoobril, rahvusvahelisel selge keele päeval Energia Avastuskeskuses. Võitjaid tervitab patroon Eiki Nestor.

Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvib Tiit Hennoste ja Karl Pajusalu õpik „Eesti keele allkeeled“. Autorite sõnul on kõik eesti keele allkeeled (kirjakeel, suuline keel, argikeel, netikeel jm) meie emakeele rikkus.

Tarbeteksti kategoorias märgiti ära Ly Seppel-Ehini „Ööülikooli“ loeng „Laps ja lill, lammas ja legonindžagod“, Indrek Koffi ja Liisa-Ly Pakosta teabetrükis „Kirjad lapsevanemale“, Vilja Kiisleri arvamuslood ning Politsei- ja Piirivalveameti väljakutsete maraton Facebookis.

Parima selge sõnumiga tarbepildi auhind antakse Tervise Arengu Instituudi videole „Muuda auto suitsuvabaks“. Video sõnum on sõnadetagi selge: suitsetamisel eralduvad ained mürgitavad ka suitsetaja lapsi jt lähedasi.

Tarbepildi kategoorias märgiti ära põrandamäng „AGA MINA“, Tallinna Loomaaia plaan ja Tartu Ülikooli uuendatud raamatukogu plaan.

Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on Riigi Infosüsteemi Ameti loodud X-tee tutvustus.Video selgitab lühidalt ja arusaadavalt, kuidas toimib turvaline internetipõhine andmevahetus riigiasutuste infosüsteemide vahel.

Samas kategoorias leidsid äramärkimist koduleht tarkvanem.ee, video „Ega puit ennast ise mööbliks tee“ ja Kalamaja Avatud Kooli idee tutvustus.

2016. aasta selge sõnumi edendaja on Maksu- ja Tolliamet. Oma tegevust kirjeldab amet järgmiselt: „Ka dokumenti on võimalik koostada nii, et see on lihtsasti loetav ja viisakas suhtlusstiilis. Lihtsus ja arusaadavus nii sisus kui ka vormis on aastatega muutunud üheks meie ameti strateegiliseks suunaks.“

Edendaja kategoorias märgiti ära Ülle Madise selge väljendus avalikus suhtluses ja Päästeameti kampaaniad.

Võistluse eriauhinna pälvib SEB Panga ja SEB Elu- ja Pensionikindlustuse tegevus kliendiinfo selgemaks ja sõbralikumaks muutmisel.

2016. aasta selge sõnumi võistlustöid hindas Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Disainerite Liidu, E-riigi Akadeemia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev žürii.

Galast teeb otseülekande Postimees.


selge sõnumi veebileht                              

selge sõnumi FB                                         

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Aastapäeva auks avatakse Türgi näitus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.10.2016

Türgi Vabariigi 93. aastapäeva puhul avab Türgi Vabariigi suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu Lossi 3 õppehoone trepigaleriis fotonäituse “Türgi”.

Fotonäitus Türkiye toob meieni Türgi ikoonilisi loodusvaateid ja linnaprofiile, mis räägivad selle maa jätkuvast aktiivsusest ajaloo kujundamisel. Kappadookia kummalised maastikud ning Nemrudi mägi jutustavad kadunud rahvastest, kes tänaseni Türgi mentaliteeti kujundavad. Istanbuli turud ja kindlustused annavad tunnistust elujõulisusest ning kohanemisest. Eelmisel aastal valminud kolmas sild üle Bosporuse väina on toonud Väike-Aasia meile taas sammukese lähemale. Fotod on pärit Türgi kultuuri- ja turismiministeeriumi arhiivist.

Näitus avatakse 18. oktoobril algusega kl 16.30 Lossi 3 õppehoone trepigaleriis ning jääb avatuks 7. novembrini.

Seejärel on kõik huvilised kl 18 (Lossi 3-307) oodatud vaatama Türgi mängufilmi "Nadide Hayat” (2015, Çağan Irmak). Film nimega "Unikaalne elu" räägib keskealisest lesest Nadidest, kes ei leia tühjaks jäänud kodus elule rakendust. Ta ei rahuldu kogukonna eeldustele vastavalt naiste käsitööringides ja laulukooris osalemisega, ta soovib elult midagi enamat. Ühel päeval loeb ta ajalehekuulutust, mis viib ta hoopis teistlaadi kursusele ning elu võtab sootuks teise pöörde. Filmile järgneb arutelu.

Teine mängufilm, "Unutursam Fısılda” (2014, Çağan Irmak), on kavas 24. novembril algusega kl 18.00 (Lossi 3-307). "Kui unustan, siis sosista" räägib kahest õest, Haticest ja Hanifest, kes on täiesti erineva iseloomuga ning see määrab ka nende erineva elukäigu. Elavaloomulisest Haticest saab popstaar, Hanife kirjutab sahtlisse luuletusi. Armumine samasse noormehesse lööb suhted sassi. Hatice haigestumine Alzheimerisse muudab kõik.

Käesoleval semestril türgi keelt ja kultuuri õpetav Helen Haas ootab näituse avamisele ja filmiõhtutele lisaks oma kursuse tudengitele väga ka Türgi päritolu vahetusüliõpilasi. Lisaks sellele, et võõrsil olles on alati meeldiv näha ja kuulda, kui palju teavad kohalikud Türgi kultuurist, saavad välisülõpilased anda aruteludel oma panuse ja tutvustada Türgit oma vaadetest lähtuvalt.


Üritused on tasuta ning kõik huvilised on oodatud!


Lisainfo:

Helen Haas (helen.haas [ät] ut.ee)
türgi keele õpetaja

Kätlin Lehiste (keeled [ät] ut.ee, 737 5358)
juhiabi

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Jüri Viikberg käis "Terevisioonis" tutvustamas alamsaksa laenude sõnastikku

EKI uudised

 

Eesti keele instituudil on valminud uus veebisõnastik alamsaksa laensõnadest eesti keeles. Sõnastik hõlmab 1150 kirja- ning murdekeele sõna, millest enamik on lisandunud eesti keelde 13.–17. sajandil.

"Terevisioonis" tutvustas veebisõnastikku keeleteadlane Jüri Viikberg.


Viide videole: ERR "Terevisioon"

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Klassikalise filoloogia emeriitprofessor Anne Lill tähistab oma 70. sünnipäeva Euripidese tragöödiate tõlkega

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
11.10.2016

Kolmapäeval, 12. oktoobril kl 15 esitletakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis Euripidese tragöödiate tõlkekogumikku. Klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille eestinduses ilmuvad ühtede kaante vahel Euripidese tragöödiad "Iphigeneia Aulises" ja "Iphigeneia tauride juures". 

Iphigeneia-tragöödiad on Trooja sõja lood, millest esimene näitab sündmusi vahetult enne sõda ja teine pärast sõja lõppu. Konflikti põhjustavad eetilised probleemid: meeste jaoks au ja kuulsus, naistele humaansus ja pereväärtused. Isiklik auahnus ja pettus vastanduvad lojaalsusele ja aususele. Kas eduka sõjakäigu nimel suudab isa ohverdada oma tütre? Kas patriotism õigustab ebainimlikkust? Kõlama jääb idee sõja ebainimlikkusest ja julmusest.

Uue antiigitõlke esitlus on pühendatud professor Anne Lille 70. sünnipäevale, mis on 15. oktoobril. Koha peal on võimalik juubilari õnnitleda. Osalejatele pakutakse suupisteid ja keelekastet.

Üritust toetavad TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ning TÜ kirjastus.

Lisainfo:

Ivo Volt, TÜ klassikalise filoloogia lektor, TÜ kirjastuse peatoimetaja
5271764
Ivo.Volt [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Näitus "Aristoteles - 2400 aastat filosoofiat"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.10.2016

Kevadel Tartu Ülikooli raamatukogus olnud näitust "Aristoteles – 2400 aastat filosoofiat" saab nüüd näha Philosophicumi (Jakobi 2) III korruse koridoridorides (algab raamatukogu poolsest koridori otsast ja jätkub ka Toome tiivas).

Näitus on pühendatud vanakreeka filosoof Aristotelese (384-322 eKr) õpetusele ja tema pärandile Euroopa ja Eesti filosoofias. UNESCO on 2016. aasta kuulutanud Aristotelese mälestusaastaks, sest tänavu möödub tema sünnist 2400 aastat.

Näituse koostajad: Janika Päll, Kaspar Kolk, Ülle Mölder, Moonika Teemus, Meelis Friedenthal, Eve Valper (Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond, teaduskeskus), Eduard Parhomenko ja Riin Sirkel (Tartu Ülikooli filosoofia osakond, Vermonti ülikool).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Ilmus "Eesti murrete sõnaraamatu" uus osa (ERR 10.10.2016)

EKI uudised

Eesti Keele Instituudilt on ilmunud "Eesti murrete sõnaraamatu" 27. vihik (muskama–mütsakas).

Mõneaastase pausi järel, mil sõnaraamat ilmus vaid veebis, on alates 2016. aastast võimalik murdesõnaraamatu vihikuid soetada taas ka trükiväljaannetena. Sel aastal on juba ilmunud 25. vihik (maagudama–mehiläne) ja 26. vihik (mehine–muska). Edaspidi hakkab sõnaraamat trükivalgust nägema ühe vihiku kaupa aastas.

"Eesti murrete sõnaraamat" on kõige mahukam ja täiuslikum kõiki eesti murdeid hõlmav sõnaraamat, mis peaks rahuldama nii keeleteadlaste kui ka lihtsalt murdehuviliste vajadusi.

 

Viide: ERRi kultuuriportaal 

 

DSC 0390 32v

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Konverents võtab vaatluse alla multikultuurilise Kanada

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.10.2016

8. oktoobril 1971 kuulutas Kanada peaminister Pierre Trudeau multikultuurilisuse riigi ametlikuks poliitikaks. Selle ajaloolise sündmuse tähtpäevast ajendatuna toimub

15. oktoobril 2016 Tartu Ülikooli peahoone aud. 139

Kaheksas rahvusvaheline Kanada uuringute Tartu konverents

“National and Cultural Imagining: Forty-five Years of Multiculturalism.”

Konverentsi eesmärgiks on uurida Kanada ühiskonda, kultuuri ning enesekujutlust multikultuurilisuse ajastul. 

Trudeau märgilise tähtsusega sõnavõtul on eellugu, kuna varasem käsitlus Kanadast kui kahekultuurilisest ja kakskeelsest maast hakkas vähehaaval teisenema juba varem. Uut lähenemist tähistanud rajajoone tõmbamisele nelikümmend viis aastat tagasi on aga järgnenud mõtteviisi muutumise aeganõudev protsess. Selle käigus on ettekujutus Kanadast järjest enam hakanud hõlmama üha rohkemaid Kanadas elavaid eri päritolu inimesi, nende panust, maailmanägemist ning kogemust. Samas on jätkunud jagatud alusväärtuste ja ühisosa määratlemine. See areng on mõjutanud kõiki Kanada ühiskonna ja kultuuri valdkondi.

Kõnelejad Kanadast, Eestist, Lätist, Leedust ja Venemaalt käsitlevadki nende valdkondade erinevad aspekte.

Konverentsi avavad Kanada saatkonna asjur ja asejuht Beth Richardson ning Maailma keelte ja kultuuride kolledži asedirektor Tanel Lepsoo.

Plenaarettekande peab poliitika- ja õigusfilosoof, Kanada McGilli ülikooli professor ning tervise- ja sotsiaalpoliitika instituudi direktor Daniel Weinstock, kes analüüsib oma ettekandes “Canadian Multiculturalism: Juridical, not Political” multikultuurilisuse teooriaid ja praktikat. Järgnevad ettekanded vaatlevad multikultuurilisuse ajalugu ja vastuolusid, paljutahulist Kanada kirjandust, käsitlusi keelest ning poliitikuid ja poliitikat.

Kava ja teesid leiate TÜ anglistika osakonna konverentside kodulehelt: http://www.maailmakeeled.ut.ee/et/osakonnad/anglistika/konverentsid

Konverentsi korraldavad TÜ anglistika osakond ja Kanada uuringute keskus koostöös Kanada saatkonna ning TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnaga. Konverents on ühtlasi osa Balti riikide roteeruvate Kanada uuringute konverentside traditsioonist, mis sai alguse 2002. aastal. Sellest koostööst on kujunenud oluline foorum regiooni Kanada uuringute teadlastele ja õppejõududele ning üliõpilastele.
 

Lisainfo:

Eva Rein
konverentsi peakorraldaja
TÜ anglistika osakond ja Kanada uuringute keskus
737 5218
eva.rein [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti keelenõukogu

Nimevõistluse võitjad on selgunud

Eesti keelenõukogu

Võistluse "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" auhindade kätteandmine toimus 7. oktoobril 2016 Eesti Keele Instituudi suures saalis.

Võitjad selgitati välja neljas kategoorias: tööstusettevõte, teenindusettevõte, vabaühendus ning aasta uustulnukas.

loe edasi

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti keelenõukogu

Nimevõistluse võitjad on selgunud

Eesti keelenõukogu

Võistluse "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" auhindade kätteandmine toimus 7. oktoobril 2016 Eesti Keele Instituudi suures saalis.

Võitjad selgitati välja neljas kategoorias: tööstusettevõte, teenindusettevõte, vabaühendus ning aasta uustulnukas.

loe edasi

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Valminud on veebisõnastik „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“

EKI uudised

Eesti Keele Instituudis esitletakse kolmapäeval, 12. oktoobril kell 16.00 uut veebisõnastikku „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“, mille on koostanud murdeuurija dr Jüri Viikberg.


Sõnastik on esimene katse võtta ammendavalt kokku eesti keelde laenatud ja sellesse püsima jäänud alamsaksa laenud, mis moodustavad eesti keeles ühe arvukaima laensõnarühma.


Alamsaksa laenud peegeldavad keskaegse Euroopa elukorralduse tulekut Eestimaale. Alamsaksa ja eesti laenusuhetega on tegeldud pikemat aega, millest annavad tunnistust rohked uurimused nii kodu- kui ka välismaa keeleteadlastelt (nt Paul Ariste, Robert Hinderling, Helgi Liin, Gustav Must, Raimo Raag). Alamsaksa laenude hulgaks on ÕS-i sõnavara alusel arvestatud 1983. aastal 771–850 ja 2013. aastal 476–659 laentüve. Käesolev sõnastik hõlmab 1150 kirja- ning murdekeele sõna (mitte tüve), neist enamik sugenenud kultuurikontaktidest ja lisandunud eesti keelde 13.–17. sajandil.


Kõigi laensõnade päritolu ei ole üheselt kindel ja selles vallas leidub veel omajagu küsimärke. Et võimaldada alamsaksa laenuvõimaluse paikapidavuses veenduda või kahelda, on sõnastikku hõlmatud hulk olulist taustainfot. Laenusuhete vanust ja laensõnade omaksvõttu iseloomustavad nende levik vanas kirjakeeles, eesti murretes ning naaber- ja sugulaskeeltes. Kaasatud ajalooline ja keeleline aines võiksid julgustada väljaandega tutvuma nii keele- kui ka kultuurihuvilisi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

7. oktoobril toimub EKIs Eesti Keelenõukogu nimeseminar

EKI uudised

7. oktoobril toimub Eesti Keele Instituudi Eesti Keelenõukogu nimeseminar. Lisainfot vt siit. 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Luc van Doorslaeri (CETRA, Belgia) külalisloeng "Translation is much more than translation", kolmapäeval, 12. oktoobril, 14.15 Jakobi 336

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.10.2016

Järgmisel kolmapäeval, 12. oktoobril algusega kell 14:15 (meie tavapärase valdkonnaseminari ajal) külastab meie osakonda tänapäeva üks juhtivaid tõlketeadlasi Luc van Doorslaer (CETRA, Belgia) ja peab loengu teemal „Translation is much more than translation“, mis käsitleb tõlke mõiste piiritlemist ja lähenemist semiootikale. Kohtumine toimub aud. 336. Kõik on oodatud!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

20 läänemeresoome sügiskonverentsi Võrus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: 20 läänemeresoome sügiskonverentsi Võrus
Toimumiskoht: Võru Kannel / Võru
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 27. oktoober 2016 - 29. oktoober 2016
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:

Konverentsil käsitletakse läänemeresoome keele, kultuuri ja piirkonna hetkeolukorda, kuid pilke heidetakse ka minevikku. Konverentsi peaesinejateks on soome-ugri keelte uurija Riho Grünthal, keelepoliitika uurija Anitta Viinikka-Kallinen, liivi keele uurija Eberhard Winkler, arheoloog Valter Lang ja folklorist Andreas Kalkun. Lisaks kutsutud külalistele astuvad Soome ja Eesti teadlased üles põnevate ettekannetega läänemeresoome keelte ning kultuuri kohta. Ettekannetes tulevad vaatluse alla karjala, liivi, isuri, vadja, vepsa, võro, seto, eesti ja soome keel ning rahvaluule, käsitletakse nii keelepoliitikat, -struktuuri kui ka -õpet ning tutvustatakse arvuti rolli ja pakutavaid võimalusi tänapäevases keeleuurimises.

Kava http://wi.ee/et/tegemised/konverents-2/

Konverentsile saab registreerida 15. oktoobrini aadressil https://form.jotformz.com/71763141648

Konverentsi korraldavad Võru Instituut, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse osakond ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool.

Konverentsi toimumist toetavad riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014–2018)“ ning Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Lisainfot saab Helen Pladolt

aadressil helen.plado@ut.ee

telefonil +372 528 9139.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks