TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kognitiivse keeleteaduse konverents toob Tartusse enam kui 50 riigi keeleteadlased

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
07.07.2017
ICLC14

10.–14. juulini toimub Tartu ülikoolis raahvusvahelise kognitiivse keeleteaduse ühingu 14. konverents (ICLC14). Konverents „Linguistic Diversity and Cognitive Linguistics” („Lingvistiline mitmekesisus ja kognitiivne lingvistika“) toob Tartusse ligi 500 osavõtjat 50 riigist üle maailma.

Rahvusvaheline kognitiivse keeleteaduse konverents toimub iga kahe aasta tagant alates 1989. aastast, olles olulisim kognitiivsete keeleteadlaste kohtumine maailmas. Ürituse peakorraldajad Ilona Tragel ja Jane Klavan märgivad, et Eesti võitis ICLC konverentsi korraldamisõigused tihedas konkurentsis 2013. aastal. „Nii märkimisväärse keeleteaduse-alase sündmuse Tartusse toomine arendab väga kõrgel tasemel rahvusvahelist teaduskoostööd ja tõstab Eesti keeleteaduse nähtavust maailmas,” rääkis TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan prof Margit Sutrop.

Konverentsi sekretär Mariann Proos märgib, et konverentsi päevakava on äärmiselt tihe. „11 teemasessiooni, üle 300 ettekande kaheksas paralleelsessioonis ning kuus plenaarettekannet maailma juhtivatelt keeleteadlastelt. Konverentsi üks pärastlõuna on viidud Eesti Rahva Muuseumi, kus välisdelegaatidele tutvustatakse Eesti ajalugu ja rahvakultuuri, toimuvad Eesti käsitöö- ja rahvamuusikateemalised õpitoad. Tavapärasest teaduskonverentsist erinevalt on konverentsil osalejatel võimalik õppida ka eesti keelt ja seda nii teadlase kui ka tavakasutaja vaatepunktist,“ rääkis Proos.

Üheks oluliseks osaks konverentsist on doktorantidele suunatud üritused, kus neil on võimalus oma uurimistöö tulemusi jagada oma valdkonna tippudega ja luua rahvusvahelisi kontakte. Konverentsi korraldustoimkonda kuulub vabatahtlikena hulk Tartu ülikooli üliõpilasi, kellele on see oluline kogemus nii suure rahvusvahelise ürituse korraldamisest.

Kognitiivne keeleteadus on 1970.-80. aastatel tekkinud keeleteaduse haru, mille jaoks on oluline uurida keelt, arvestades inimesega, kes seda keelt kõneleb - st keelt selle kasutuskontekstis koos andmetega inimese teadmiste ja mõtlemise kohta. Konverentsi ettekanded puudutavad kõiki keeleteaduse uurimisalasid (hääldus, lauseehitus, tähendused, suhtlus jne), neid ühendab ühine arusaam keeleteadusest kui empiirilisest teadusest ja keelest kui ühest inimesele omasest võimest ja igapäevasest tööriistast.  

Sarja eelmine konverents toimus Suurbritannias Newcastle’is ja järgmine tuleb 2019. aastal Jaapanis.  

Rohkem infot konverentsi kohta leiab konverentsi kodulehelt

Ürituse toimumist toetavad Tartu ülikool, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA ja Eesti-uuringute tippkeskus), haridus- ja teadusministeerium (hasartmängumaksu nõukogu), Tartu linn, mitmed maailma juhtivad teaduskirjastused (sh suursponsorid John Benjamins ja Mouton de Gruyter) ning Eesti ettevõtetest Räpina paberivabrik ja BalSnack.

Konverentsi korraldavad Eesti kognitiivse keeleteaduse ühing ja Tartu ülikool.

 

Lisainfo:

Ilona Tragel, konverentsi peakorraldaja, +372 526 4065, ilona.tragel [ät] ut.ee

Mariann Proos, konverentsi sekretär, iclc14 [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Selge sõnumi konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Selge sõnumi konverents
Toimumiskoht: KUMU auditoorium / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 8. september 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus: 8. septembril toimub KUMU auditooriumis rahvusvaheline selge sõnumi konverents. Konverentsi korraldab Eesti Keele Instituut koos Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja E-riigi Akadeemiaga. Konverentsi ettekanded on eesti ja inglise keeles, mõlemasse keelde on tõlge. Osalemine on tasuta. Registreerumine algab augustis. Tutvu kavaga ja jälgi teateid.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kadri Tüür kaitseb semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd "Semiotics of Nature Representations: on the Example of Nature Writing" ("Looduskujutuse semiootika: looduskirjanduse näitel")

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.06.2017

6. juulil 2017 kell 14.15 kaitseb Kadri Tüür semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd "Semiotics of Nature Representations: on the Example of Nature Writing" ("Looduskujutuse semiootika: looduskirjanduse näitel")Kaitsmine toimub TÜ senati saalis.

Juhendajad: 
professor Kalevi Kull, Tartu ülikool
professor Peeter Torop, Tartu ülikool
professor Ulrike Plath, Tallinna ülikool

Oponendid:
professor Kate Rigby, PhD, Bathi Spa ülikool (Suurbritannia) 
dotsent Julia Tofantšuk, PhD, Tallinna ülikool

Kokkuvõte:
Töö eesmärgiks on avada uusi perspektiive looduskirjanduse uurimisel, kombineerides selleks semiootika ja ökokriitika vahendeid.

Tartu-Moskva koolkonna semiootikutelt pärinevad primaarsete ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide mõisted. Primaarseks modelleerivaks süsteemiks on nende käsitluses keel kui vahendatud inimsuhtluse põhiline vahend. Sekundaarsed modelleerivad süsteemid nagu kirjandus, film ning paljud teised kunstilise väljenduse liigid põhinevad keelel kui märgisüsteemil, tegeledes meid ümbritseva maailma kunstilise modelleerimisega. Ameerika semiootik Thomas A. Sebeok osutas, et neile, puhtalt inimliigile omastele modelleerivatele süsteemidele, eelneb nii inimeste kui teiste loomade puhul zoosemiootilise modelleerimise tasand, mis põhineb meie tajudel ja kehalisel kogemusel maailmaga suhestumisel. Jakob von Uexkülli mõistet kasutades põhineb zoosemiootiline modelleerimine omailmal (Umwelt) ehk liigispetsiifiliste taju- ja mõjuorganite koostoimel loodaval arusaamal oma keskkonnast ning sellega suhestumise viisidest.

Seega võime lähtuda tõdemusest, et modelleerimine on igasuguse mõtestamis- ja kujutamistegevuse alus. Mudel on kommunikatsioonivahend, mis võimaldab nii kunstilist kui teaduslikku infoedastust. Inimliigile omane modelleerimine toimub peaasjalikult loomuliku keele ning selles keeles esitatavate representatsioonide abil. Representatsiooni all mõistan käesolevas töös keskkonna vahendatud esitamist inimkeele kasutamise erijuhu – kirjanduse –  vahenditega.

Oma töös uurin kirjanduse spestiifilist alaliiki – looduskirjandust. Eesti looduskirjandus kitsamas mõttes on algupäraselt eesti keeles kirjutatud dokumentaalproosa, mis põhineb autori isiklikel looduskogemustel ning loodusteaduslikul informatsioonil ja annab seda edasi kirjanduslikus keeles. Looduskirjandus on tekstuaalse ülesehituse põhimõtetelt sarnane ilukirjandusega, mistõttu teda saab uurida kirjandusteaduslike vahenditega, nagu seda teeb ökokriitika. Erinevalt kirjandustekstist suunab looduskirjandus oma lugejat tekstist läbi, tagasi selle reaalse (loodus)keskkonna juurde, mida tekstis on kujutatud. Iga tekst sisaldab varjatud või vähem varjatud kujul alati ka zoosemiootilise modelleerimise tasandit: tajud, teiste liikide omailmad, liikumis- ja toitumisviisid jm. Biosemiootika aitab seda kihistust nähtavaks teha.

Lisaks on töös kasutatud ka teiste distsipliinide abi (botaanika, ajalugu). See ajendab töö viimases osas mõtisklusi distsipliinideülese koostöö võimalustest suunaga keskkonnahumanitaaria poole, et anda oma panus globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisse.

Semiootilise mõttevahetuse seisukohalt on oluline töös esitatud mõistete tekst, omailm, mudel ja representatsioon omavaheline suhestamine näitamaks, kuidas looduskirjanduses nende abil tähendusi luuakse. Representatsiooni mõiste lähivaatluse abil jõuame parema arusaamani inimese kui liigi tähendusloomepraktikatest, aga ka nende kasutamisest liikideüleses kommunikatsioonis.

Korraldaja: 
Ulvi Urm
 
 
 
Toimumiskoht: 
TÜ senati saal

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Otsetee

Eesti Keeleressursside Keskus

Vaata teenuseid      Sisene registrikeskkonda

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Otsetee

Eesti Keeleressursside Keskus

Vaata teenuseid      Sisene registrikeskkonda

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Otsetee

Eesti Keeleressursside Keskus

Vaata teenuseid      Sisene registrikeskkonda

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Otsetee

Eesti Keeleressursside Keskus

Vaata teenuseid      Sisene registrikeskkonda

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Otsetee

Eesti Keeleressursside Keskus

Vaata teenuseid      Sisene registrikeskkonda

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Otsetee

Eesti Keeleressursside Keskus

Vaata teenuseid      Sisene registrikeskkonda

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Konverents "Keelehooldekeskus 10"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Konverents "Keelehooldekeskus 10"
Toimumiskoht: /
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 20. oktoober 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Konverents "Keelehooldekeskus 10" toimub 20. oktoobril Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis. Täpsem info konverentsi kohta avaldatakse 4. septembril.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Konverents "Keelehooldekeskus 10"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Konverents "Keelehooldekeskus 10"
Toimumiskoht: /
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 20. oktoober 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Konverents "Keelehooldekeskus 10" toimub 20. oktoobril Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis. Täpsem info konverentsi kohta avaldatakse 4. septembril.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Konverents "Keelehooldekeskus 10"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Konverents "Keelehooldekeskus 10"
Toimumiskoht: /
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 20. oktoober 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Konverents "Keelehooldekeskus 10" toimub 20. oktoobril Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis. Täpsem info konverentsi kohta avaldatakse 4. septembril.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Konverents "Keelehooldekeskus 10"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Konverents "Keelehooldekeskus 10"
Toimumiskoht: /
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 20. oktoober 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Konverents "Keelehooldekeskus 10" toimub 20. oktoobril Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis. Täpsem info konverentsi kohta avaldatakse 4. septembril.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Välisriikide teadlased kogunevad Tartusse Zara Mintsi 90. juubelile pühendatud rahvusvahelisele konverentsile

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.06.2017
Zara Mints

16.-21. juunil korraldatakse Tartu ülikooli slavistika osakonnas XVI Helsingi - Tartu slavistidest kirjandusteadlaste ühisseminar „Isiksus ja emotsioonid Hõbeajastu kultuuriajaloos“, mis on  pühendatud prof Zara Mintsi mälestusele.

Tartu-Helsingi teadusseminaride traditsioon ulatub 1987. aastasse, kui toimus esimene Helsingi-Tartu ühisseminar Helsingi ülikoolis, millest võtsid osa Juri Lotman, Zara Mints, Sergei Issakov, Valeri Bezzubov ning ka praegused TÜ professorid Peeter Torop ja Ljubov Kisseljova. Sellest ajast peale toimuvad seminarid kordamööda Tartus ja Helsingis iga kahe aasta tagant. Oli asutatud ka uus teadustööde sari „Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia”, mille raames on ilmunud 14 kogumikku, järgmine peaks valmima käesolevaks ürituseks.

Tartu-Helsingi ühisseminarid on ammu omandanud suure konverentsi mastaabi, nendest võtavad osa mitme riigi väljapaistvad teadlased. Sel aastal on seminar rahvusvahelise teadusürituse osa, millega tähistatakse ülemaailmselt tuntud vene modernismi uurija, Tartu ülikooli professori Zara Mintsi 90. sünniaastapäeva. Kõigepealt toimub seminar kahes linnas järgemööda — 16.-18. juunil Sankt-Peterburis ja 19.-21.juunil Tartus. Peterburi sektsiooni korraldaja on Columbia ülikooli (USA) ning Venemaa Kõrgema Majandusülikooli Peterburi filiaali kõrvutava kirjandusteaduse ja lingvistika õppetooli professor Boriss Gasparov, ülemaailmselt tuntud kirjandus- ja keeleteadlane ning muusikateadlane. 1970.aastatel töötas Gasparov Tartu ülikooli vene keele kateedris. Lotmanite perekonnaga sidusid teda sügava lugupidamise ning sõpruse tunded. Teadusürituse teine pool toimub Tartus, Tartu ülikoolis, kus Zara Mints on töötanud peaaegu nelikümmend aastat. Tänu tema uuenduslikele teadustöödele ning väljapaistvale pedagoogilisele tegevusele muutus Tartu ülemaailmselt tuntud vene modernismi ajaloo ja kultuuri uurimise teaduskeskuseks.

Käesoleval ajal on prof. Zara Mintsi õpilased õppejõududeks mitte ainult Tartu ja Tallinna kõrgkoolides, vaid ka Soome, Venemaa, Saksamaa, USA, Kanada, Iisraeli, Läti ja teiste maade ülikoolides. Z. Mintsi õpilaste uurimused on määravad euroopa ning vene modernismi, vene kirjanduse ajaloo, Venemaa revolutsioonieelse kultuuri, ning maailmakultuuri unikaalse fenomeni, mis mõjutas ka eesti rahvusliku luule traditsiooni, — Hõbeajastu kultuuriajaloo — tundmaõppimise protsessis.

Zara Mintsi teadustööd, kus käsitletakse vene modernistliku luuletaja Aleksandr Bloki ja teiste Hõbeajastu literaatide loomingut, sümboli struktuuri, reministsentside poeetikat luuletekstis, peegli kuvandit sümbolistide loomingus, on muutunud krestomaatilisteks tänapäeva kirjandus- ja kultuuriteaduses. 2017.a. seminari teema seostub nii Zara Mintsi teadustöö suunaga kui ka uusimate tendentsidega kultuuri antropoloogias - subjekti ja subjektsuse analüüs, emotsioonide ajaloo ning elamuste kultuuri maatriksite uurimine.

Tartu konverentsis osalevad teadlased USA, Soome, Iisraeli, Kanada, Läti, Venemaa ülikoolidest. Teadusüritusel esinevad ka Tartu ülikooli slavistika osakonna töötajad, slavistidest kirjandusteadlased Helsingist. Seminari toimumist toetavad TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ning Ziminide fond. Slavistika osakond kutsub teadusüritusest osa võtma Tartu ülikooli kolleege, üliõpilasi ja vilistlasi, Tartu linna elanikke, kellest paljud veel mäletavad Zara Mintsi ning kes tunnevad huvi vene kirjanduse ja kultuuri vastu.

Lisainfo: Tatjana Stepaništševa, TÜ vene kirjanduse teadur, 737 5353, tatyana [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Välisriikide teadlased kogunevad Tartusse Zara Mintsi 90. juubelile pühendatud rahvusvahelisele konverentsile

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.06.2017
Zara Mints

16.-21. juunil korraldatakse Tartu ülikooli slavistika osakonnas XVI Helsingi - Tartu slavistidest kirjandusteadlaste ühisseminar „Isiksus ja emotsioonid Hõbeajastu kultuuriajaloos“, mis on  pühendatud prof Zara Mintsi mälestusele.

Tartu-Helsingi teadusseminaride traditsioon ulatub 1987. aastasse, kui toimus esimene Helsingi-Tartu ühisseminar Helsingi ülikoolis, millest võtsid osa Juri Lotman, Zara Mints, Sergei Issakov, Valeri Bezzubov ning ka praegused TÜ professorid Peeter Torop ja Ljubov Kisseljova. Sellest ajast peale toimuvad seminarid kordamööda Tartus ja Helsingis iga kahe aasta tagant. Oli asutatud ka uus teadustööde sari „Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia”, mille raames on ilmunud 14 kogumikku, järgmine peaks valmima käesolevaks ürituseks.

Tartu-Helsingi ühisseminarid on ammu omandanud suure konverentsi mastaabi, nendest võtavad osa mitme riigi väljapaistvad teadlased. Sel aastal on seminar rahvusvahelise teadusürituse osa, millega tähistatakse ülemaailmselt tuntud vene modernismi uurija, Tartu ülikooli professori Zara Mintsi 90. sünniaastapäeva. Kõigepealt toimub seminar kahes linnas järgemööda — 16.-18. juunil Sankt-Peterburis ja 19.-21.juunil Tartus. Peterburi sektsiooni korraldaja on Columbia ülikooli (USA) ning Venemaa Kõrgema Majandusülikooli Peterburi filiaali kõrvutava kirjandusteaduse ja lingvistika õppetooli professor Boriss Gasparov, ülemaailmselt tuntud kirjandus- ja keeleteadlane ning muusikateadlane. 1970.aastatel töötas Gasparov Tartu ülikooli vene keele kateedris. Lotmanite perekonnaga sidusid teda sügava lugupidamise ning sõpruse tunded. Teadusürituse teine pool toimub Tartus, Tartu ülikoolis, kus Zara Mints on töötanud peaaegu nelikümmend aastat. Tänu tema uuenduslikele teadustöödele ning väljapaistvale pedagoogilisele tegevusele muutus Tartu ülemaailmselt tuntud vene modernismi ajaloo ja kultuuri uurimise teaduskeskuseks.

Käesoleval ajal on prof. Zara Mintsi õpilased õppejõududeks mitte ainult Tartu ja Tallinna kõrgkoolides, vaid ka Soome, Venemaa, Saksamaa, USA, Kanada, Iisraeli, Läti ja teiste maade ülikoolides. Z. Mintsi õpilaste uurimused on määravad euroopa ning vene modernismi, vene kirjanduse ajaloo, Venemaa revolutsioonieelse kultuuri, ning maailmakultuuri unikaalse fenomeni, mis mõjutas ka eesti rahvusliku luule traditsiooni, — Hõbeajastu kultuuriajaloo — tundmaõppimise protsessis.

Zara Mintsi teadustööd, kus käsitletakse vene modernistliku luuletaja Aleksandr Bloki ja teiste Hõbeajastu literaatide loomingut, sümboli struktuuri, reministsentside poeetikat luuletekstis, peegli kuvandit sümbolistide loomingus, on muutunud krestomaatilisteks tänapäeva kirjandus- ja kultuuriteaduses. 2017.a. seminari teema seostub nii Zara Mintsi teadustöö suunaga kui ka uusimate tendentsidega kultuuri antropoloogias - subjekti ja subjektsuse analüüs, emotsioonide ajaloo ning elamuste kultuuri maatriksite uurimine.

Tartu konverentsis osalevad teadlased USA, Soome, Iisraeli, Kanada, Läti, Venemaa ülikoolidest. Teadusüritusel esinevad ka Tartu ülikooli slavistika osakonna töötajad, slavistidest kirjandusteadlased Helsingist. Seminari toimumist toetavad TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ning Ziminide fond. Slavistika osakond kutsub teadusüritusest osa võtma Tartu ülikooli kolleege, üliõpilasi ja vilistlasi, Tartu linna elanikke, kellest paljud veel mäletavad Zara Mintsi ning kes tunnevad huvi vene kirjanduse ja kultuuri vastu.

Lisainfo: Tatjana Stepaništševa, TÜ vene kirjanduse teadur, 737 5353, tatyana [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Välisriikide teadlased kogunevad Tartusse Zara Mintsi 90. juubelile pühendatud rahvusvahelisele konverentsile

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.06.2017
Zara Mints

16.-21. juunil korraldatakse Tartu ülikooli slavistika osakonnas XVI Helsingi - Tartu slavistidest kirjandusteadlaste ühisseminar „Isiksus ja emotsioonid Hõbeajastu kultuuriajaloos“, mis on  pühendatud prof Zara Mintsi mälestusele.

Tartu-Helsingi teadusseminaride traditsioon ulatub 1987. aastasse, kui toimus esimene Helsingi-Tartu ühisseminar Helsingi ülikoolis, millest võtsid osa Juri Lotman, Zara Mints, Sergei Issakov, Valeri Bezzubov ning ka praegused TÜ professorid Peeter Torop ja Ljubov Kisseljova. Sellest ajast peale toimuvad seminarid kordamööda Tartus ja Helsingis iga kahe aasta tagant. Oli asutatud ka uus teadustööde sari „Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia”, mille raames on ilmunud 14 kogumikku, järgmine peaks valmima käesolevaks ürituseks.

Tartu-Helsingi ühisseminarid on ammu omandanud suure konverentsi mastaabi, nendest võtavad osa mitme riigi väljapaistvad teadlased. Sel aastal on seminar rahvusvahelise teadusürituse osa, millega tähistatakse ülemaailmselt tuntud vene modernismi uurija, Tartu ülikooli professori Zara Mintsi 90. sünniaastapäeva. Kõigepealt toimub seminar kahes linnas järgemööda — 16.-18. juunil Sankt-Peterburis ja 19.-21.juunil Tartus. Peterburi sektsiooni korraldaja on Columbia ülikooli (USA) ning Venemaa Kõrgema Majandusülikooli Peterburi filiaali kõrvutava kirjandusteaduse ja lingvistika õppetooli professor Boriss Gasparov, ülemaailmselt tuntud kirjandus- ja keeleteadlane ning muusikateadlane. 1970.aastatel töötas Gasparov Tartu ülikooli vene keele kateedris. Lotmanite perekonnaga sidusid teda sügava lugupidamise ning sõpruse tunded. Teadusürituse teine pool toimub Tartus, Tartu ülikoolis, kus Zara Mints on töötanud peaaegu nelikümmend aastat. Tänu tema uuenduslikele teadustöödele ning väljapaistvale pedagoogilisele tegevusele muutus Tartu ülemaailmselt tuntud vene modernismi ajaloo ja kultuuri uurimise teaduskeskuseks.

Käesoleval ajal on prof. Zara Mintsi õpilased õppejõududeks mitte ainult Tartu ja Tallinna kõrgkoolides, vaid ka Soome, Venemaa, Saksamaa, USA, Kanada, Iisraeli, Läti ja teiste maade ülikoolides. Z. Mintsi õpilaste uurimused on määravad euroopa ning vene modernismi, vene kirjanduse ajaloo, Venemaa revolutsioonieelse kultuuri, ning maailmakultuuri unikaalse fenomeni, mis mõjutas ka eesti rahvusliku luule traditsiooni, — Hõbeajastu kultuuriajaloo — tundmaõppimise protsessis.

Zara Mintsi teadustööd, kus käsitletakse vene modernistliku luuletaja Aleksandr Bloki ja teiste Hõbeajastu literaatide loomingut, sümboli struktuuri, reministsentside poeetikat luuletekstis, peegli kuvandit sümbolistide loomingus, on muutunud krestomaatilisteks tänapäeva kirjandus- ja kultuuriteaduses. 2017.a. seminari teema seostub nii Zara Mintsi teadustöö suunaga kui ka uusimate tendentsidega kultuuri antropoloogias - subjekti ja subjektsuse analüüs, emotsioonide ajaloo ning elamuste kultuuri maatriksite uurimine.

Tartu konverentsis osalevad teadlased USA, Soome, Iisraeli, Kanada, Läti, Venemaa ülikoolidest. Teadusüritusel esinevad ka Tartu ülikooli slavistika osakonna töötajad, slavistidest kirjandusteadlased Helsingist. Seminari toimumist toetavad TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ning Ziminide fond. Slavistika osakond kutsub teadusüritusest osa võtma Tartu ülikooli kolleege, üliõpilasi ja vilistlasi, Tartu linna elanikke, kellest paljud veel mäletavad Zara Mintsi ning kes tunnevad huvi vene kirjanduse ja kultuuri vastu.

Lisainfo: Tatjana Stepaništševa, TÜ vene kirjanduse teadur, 737 5353, tatyana [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Välisriikide teadlased kogunevad Tartusse Zara Mintsi 90. juubelile pühendatud rahvusvahelisele konverentsile

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.06.2017
Zara Mints

16.-21. juunil korraldatakse Tartu ülikooli slavistika osakonnas XVI Helsingi - Tartu slavistidest kirjandusteadlaste ühisseminar „Isiksus ja emotsioonid Hõbeajastu kultuuriajaloos“, mis on  pühendatud prof Zara Mintsi mälestusele.

Tartu-Helsingi teadusseminaride traditsioon ulatub 1987. aastasse, kui toimus esimene Helsingi-Tartu ühisseminar Helsingi ülikoolis, millest võtsid osa Juri Lotman, Zara Mints, Sergei Issakov, Valeri Bezzubov ning ka praegused TÜ professorid Peeter Torop ja Ljubov Kisseljova. Sellest ajast peale toimuvad seminarid kordamööda Tartus ja Helsingis iga kahe aasta tagant. Oli asutatud ka uus teadustööde sari „Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia”, mille raames on ilmunud 14 kogumikku, järgmine peaks valmima käesolevaks ürituseks.

Tartu-Helsingi ühisseminarid on ammu omandanud suure konverentsi mastaabi, nendest võtavad osa mitme riigi väljapaistvad teadlased. Sel aastal on seminar rahvusvahelise teadusürituse osa, millega tähistatakse ülemaailmselt tuntud vene modernismi uurija, Tartu ülikooli professori Zara Mintsi 90. sünniaastapäeva. Kõigepealt toimub seminar kahes linnas järgemööda — 16.-18. juunil Sankt-Peterburis ja 19.-21.juunil Tartus. Peterburi sektsiooni korraldaja on Columbia ülikooli (USA) ning Venemaa Kõrgema Majandusülikooli Peterburi filiaali kõrvutava kirjandusteaduse ja lingvistika õppetooli professor Boriss Gasparov, ülemaailmselt tuntud kirjandus- ja keeleteadlane ning muusikateadlane. 1970.aastatel töötas Gasparov Tartu ülikooli vene keele kateedris. Lotmanite perekonnaga sidusid teda sügava lugupidamise ning sõpruse tunded. Teadusürituse teine pool toimub Tartus, Tartu ülikoolis, kus Zara Mints on töötanud peaaegu nelikümmend aastat. Tänu tema uuenduslikele teadustöödele ning väljapaistvale pedagoogilisele tegevusele muutus Tartu ülemaailmselt tuntud vene modernismi ajaloo ja kultuuri uurimise teaduskeskuseks.

Käesoleval ajal on prof. Zara Mintsi õpilased õppejõududeks mitte ainult Tartu ja Tallinna kõrgkoolides, vaid ka Soome, Venemaa, Saksamaa, USA, Kanada, Iisraeli, Läti ja teiste maade ülikoolides. Z. Mintsi õpilaste uurimused on määravad euroopa ning vene modernismi, vene kirjanduse ajaloo, Venemaa revolutsioonieelse kultuuri, ning maailmakultuuri unikaalse fenomeni, mis mõjutas ka eesti rahvusliku luule traditsiooni, — Hõbeajastu kultuuriajaloo — tundmaõppimise protsessis.

Zara Mintsi teadustööd, kus käsitletakse vene modernistliku luuletaja Aleksandr Bloki ja teiste Hõbeajastu literaatide loomingut, sümboli struktuuri, reministsentside poeetikat luuletekstis, peegli kuvandit sümbolistide loomingus, on muutunud krestomaatilisteks tänapäeva kirjandus- ja kultuuriteaduses. 2017.a. seminari teema seostub nii Zara Mintsi teadustöö suunaga kui ka uusimate tendentsidega kultuuri antropoloogias - subjekti ja subjektsuse analüüs, emotsioonide ajaloo ning elamuste kultuuri maatriksite uurimine.

Tartu konverentsis osalevad teadlased USA, Soome, Iisraeli, Kanada, Läti, Venemaa ülikoolidest. Teadusüritusel esinevad ka Tartu ülikooli slavistika osakonna töötajad, slavistidest kirjandusteadlased Helsingist. Seminari toimumist toetavad TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ning Ziminide fond. Slavistika osakond kutsub teadusüritusest osa võtma Tartu ülikooli kolleege, üliõpilasi ja vilistlasi, Tartu linna elanikke, kellest paljud veel mäletavad Zara Mintsi ning kes tunnevad huvi vene kirjanduse ja kultuuri vastu.

Lisainfo: Tatjana Stepaništševa, TÜ vene kirjanduse teadur, 737 5353, tatyana [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Välisriikide teadlased kogunevad Tartusse Zara Mintsi 90. juubelile pühendatud rahvusvahelisele konverentsile

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.06.2017
Zara Mints

16.-21. juunil korraldatakse Tartu ülikooli slavistika osakonnas XVI Helsingi - Tartu slavistidest kirjandusteadlaste ühisseminar „Isiksus ja emotsioonid Hõbeajastu kultuuriajaloos“, mis on  pühendatud prof Zara Mintsi mälestusele.

Tartu-Helsingi teadusseminaride traditsioon ulatub 1987. aastasse, kui toimus esimene Helsingi-Tartu ühisseminar Helsingi ülikoolis, millest võtsid osa Juri Lotman, Zara Mints, Sergei Issakov, Valeri Bezzubov ning ka praegused TÜ professorid Peeter Torop ja Ljubov Kisseljova. Sellest ajast peale toimuvad seminarid kordamööda Tartus ja Helsingis iga kahe aasta tagant. Oli asutatud ka uus teadustööde sari „Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia”, mille raames on ilmunud 14 kogumikku, järgmine peaks valmima käesolevaks ürituseks.

Tartu-Helsingi ühisseminarid on ammu omandanud suure konverentsi mastaabi, nendest võtavad osa mitme riigi väljapaistvad teadlased. Sel aastal on seminar rahvusvahelise teadusürituse osa, millega tähistatakse ülemaailmselt tuntud vene modernismi uurija, Tartu ülikooli professori Zara Mintsi 90. sünniaastapäeva. Kõigepealt toimub seminar kahes linnas järgemööda — 16.-18. juunil Sankt-Peterburis ja 19.-21.juunil Tartus. Peterburi sektsiooni korraldaja on Columbia ülikooli (USA) ning Venemaa Kõrgema Majandusülikooli Peterburi filiaali kõrvutava kirjandusteaduse ja lingvistika õppetooli professor Boriss Gasparov, ülemaailmselt tuntud kirjandus- ja keeleteadlane ning muusikateadlane. 1970.aastatel töötas Gasparov Tartu ülikooli vene keele kateedris. Lotmanite perekonnaga sidusid teda sügava lugupidamise ning sõpruse tunded. Teadusürituse teine pool toimub Tartus, Tartu ülikoolis, kus Zara Mints on töötanud peaaegu nelikümmend aastat. Tänu tema uuenduslikele teadustöödele ning väljapaistvale pedagoogilisele tegevusele muutus Tartu ülemaailmselt tuntud vene modernismi ajaloo ja kultuuri uurimise teaduskeskuseks.

Käesoleval ajal on prof. Zara Mintsi õpilased õppejõududeks mitte ainult Tartu ja Tallinna kõrgkoolides, vaid ka Soome, Venemaa, Saksamaa, USA, Kanada, Iisraeli, Läti ja teiste maade ülikoolides. Z. Mintsi õpilaste uurimused on määravad euroopa ning vene modernismi, vene kirjanduse ajaloo, Venemaa revolutsioonieelse kultuuri, ning maailmakultuuri unikaalse fenomeni, mis mõjutas ka eesti rahvusliku luule traditsiooni, — Hõbeajastu kultuuriajaloo — tundmaõppimise protsessis.

Zara Mintsi teadustööd, kus käsitletakse vene modernistliku luuletaja Aleksandr Bloki ja teiste Hõbeajastu literaatide loomingut, sümboli struktuuri, reministsentside poeetikat luuletekstis, peegli kuvandit sümbolistide loomingus, on muutunud krestomaatilisteks tänapäeva kirjandus- ja kultuuriteaduses. 2017.a. seminari teema seostub nii Zara Mintsi teadustöö suunaga kui ka uusimate tendentsidega kultuuri antropoloogias - subjekti ja subjektsuse analüüs, emotsioonide ajaloo ning elamuste kultuuri maatriksite uurimine.

Tartu konverentsis osalevad teadlased USA, Soome, Iisraeli, Kanada, Läti, Venemaa ülikoolidest. Teadusüritusel esinevad ka Tartu ülikooli slavistika osakonna töötajad, slavistidest kirjandusteadlased Helsingist. Seminari toimumist toetavad TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ning Ziminide fond. Slavistika osakond kutsub teadusüritusest osa võtma Tartu ülikooli kolleege, üliõpilasi ja vilistlasi, Tartu linna elanikke, kellest paljud veel mäletavad Zara Mintsi ning kes tunnevad huvi vene kirjanduse ja kultuuri vastu.

Lisainfo: Tatjana Stepaništševa, TÜ vene kirjanduse teadur, 737 5353, tatyana [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tippsportlasel on moraalne kohustus hoida ära teise inimeste ebamoraalseid tegusid

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.06.2017
Maailmakuulus sprinter Usain Bolt / Foto: https://thelogicalindian.com

Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et tippatleedid, kes satuvad üha enam väljaspool spordimaailma meedia huviorbiiti, peaksid ka treening- ning võistlusperioodi välisel ajal käituma moraalsemalt kui nö tavainimesed.

Värske magistrant Mariann Järvela väidab oma magistritöös, et tippsportlastel on võrreldes nö tavainimestega igapäevaseks moraalseks käitumiseks kaks lisapõhjust – sotsiaalne vastutus ja personaalne integriteet.

Järvela leiab, et tulenevalt sotsiaalsest vastutusest on tippsportlastel moraalne kohustus olla eelkõige lastele ja noortele heaks eeskujuks. „Kaasaegne tippsport on globaalne nähtus ja tippatleedid on meie ühiskonnas silmapaistval ja prominentsel positsioonil, mis tähendab, et inimesed võtavad nende käitumismudelid ja nende poolt propageeritud väärtuseid ka ise omaks. Kui tippsportlane käitub ebamoraalselt, on ka see eeskuju, mida jäljendatakse. Seega lasub sportlasel moraalne kohustus hoida ära teiste inimeste ebamoraalseid tegusid, mis on tingitud nende enda halvast eeskujust,“ argumenteeris Järvela.

Järvela analüüsis ja arendas oma töös tunnustatud spordifilosoofi Robert L. Simoni argumenti, mille järgi eeldab sport oma parimal kujul ka teatud väärtuste omaksvõtmist. Töö autor väitis, et kuna väärtuste järjepidevus ja terviklikkus on meie identiteedi alalhoidmiseks ülimalt olulised, siis peaksid tippsportlased jääma lojaalseks spordile iseloomulikele väärtustele ka väljaspool spordimaailma.

Loe pikemalt ERR Novaatorist.

Lisainfo: Mariann Järvela, magistritöö autor, jarvelamariann [ät] gmail.com

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tippsportlasel on moraalne kohustus hoida ära teise inimeste ebamoraalseid tegusid

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.06.2017
Maailmakuulus sprinter Usain Bolt / Foto: https://thelogicalindian.com

Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et tippatleedid, kes satuvad üha enam väljaspool spordimaailma meedia huviorbiiti, peaksid ka treening- ning võistlusperioodi välisel ajal käituma moraalsemalt kui nö tavainimesed.

Värske magistrant Mariann Järvela väidab oma magistritöös, et tippsportlastel on võrreldes nö tavainimestega igapäevaseks moraalseks käitumiseks kaks lisapõhjust – sotsiaalne vastutus ja personaalne integriteet.

Järvela leiab, et tulenevalt sotsiaalsest vastutusest on tippsportlastel moraalne kohustus olla eelkõige lastele ja noortele heaks eeskujuks. „Kaasaegne tippsport on globaalne nähtus ja tippatleedid on meie ühiskonnas silmapaistval ja prominentsel positsioonil, mis tähendab, et inimesed võtavad nende käitumismudelid ja nende poolt propageeritud väärtuseid ka ise omaks. Kui tippsportlane käitub ebamoraalselt, on ka see eeskuju, mida jäljendatakse. Seega lasub sportlasel moraalne kohustus hoida ära teiste inimeste ebamoraalseid tegusid, mis on tingitud nende enda halvast eeskujust,“ argumenteeris Järvela.

Järvela analüüsis ja arendas oma töös tunnustatud spordifilosoofi Robert L. Simoni argumenti, mille järgi eeldab sport oma parimal kujul ka teatud väärtuste omaksvõtmist. Töö autor väitis, et kuna väärtuste järjepidevus ja terviklikkus on meie identiteedi alalhoidmiseks ülimalt olulised, siis peaksid tippsportlased jääma lojaalseks spordile iseloomulikele väärtustele ka väljaspool spordimaailma.

Loe pikemalt ERR Novaatorist.

Lisainfo: Mariann Järvela, magistritöö autor, jarvelamariann [ät] gmail.com

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

2017. aasta Tartu ülikooli hea õpetamise grandi saajad on selgunud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2017

Tartu ülikooli õppekomisjoni otsustas 2017. aastal hea õpetamise grandi saajad. Grandi toel alustavad oma õpetamise teaduslikku uurimist:

  • Marge Konsa, Katrin Koorits (germanistika osakond) ja Antonina Kostina (skandinavistika osakond) humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast;
  • Gaabriel Tavits, Tatjana Koor ja Ingrid Koni sotsiaalteaduste valdkonnast;
  • Aave Hannus, Kai Part ja Ere Uibu meditsiiniteaduste valdkonnast;
  • Siiri Velling, Johann Langemets ja Tõnu Oja loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

Õppeprorektor Mart Noorma sõnul laekus tähtaegselt 15 hea õpetamise grandi taotlust, neist 6 humanitaarteaduste ja kunstide, 4 sotsiaalteaduste ning 5 loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Meditsiiniteaduste valdkonnas kuulutati välja järelkonkurss, millele esitati 11 taotlust. Kõik grandisaajad esitasid oma õpetamisportfoolio (õpetamisalase arengu analüüsi) ja tegevusuuringu projekti. Grandisaajate otsustamisel võeti arvesse kandidaatide senist tegevust õppijate ja kolleegide toetamisel ning oma õpetamise arendamisel ja uurimuse oodatavat mõju õppekvaliteedile struktuuriüksuses, valdkonnas ja ülikoolis laiemalt.

Grandi saajad otsustas taotluste, tagasiside ja arutelu põhjal TÜ õppekomisjon. “Õppekomisjon leidis, et taotluste üldine tase oli väga hea ning kvalifitseerusid kõik taotlused. Õpetamisalased eneseanalüüsid olid põhjalikud ja sisukad, tegevusuuringute projektides õpetamises tehtava muudatuse eesmärgid välja toodud ning uurimine ja eeldatavad tulemused läbi mõeldud,” sõnas Noorma. Taotlused vaatasid läbi, koostasid tagasiside ja andsid hinnangu 2015. ja 2016. aastal hea õpetamise grandi saanud õppejõud ning personaliarenduskeskuse konsultandid. 

Hea õpetamise grandile kandideeritakse Tartu Ülikoolis juba kolmandat korda. Nii 2015. kui ka 2016. aastal sai toetuse 3 õppejõudu igast valdkonnast. Hea õpetamise grant on toetusraha õppejõule oma õpetamispraktika tulemuslikkuse süsteemseks uurimiseks ning oma kogemuste laiemaks tutvustamiseks (nn scholarship of teaching and learning). TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži õppejõud on ka eelnevatel aastatel olnud toetuse saajate hulgas: 2015. aastal sai grandi Merje Miliste germanistika osakonnast, 2016. aastal Natalja Zagura anglistika osakonnast. 

Kõik 36 grandisaajat kohtuvad 29.-30. juunil suvekoolis. Oma õpetamise arendamisest ja uurimisest saab rohkem kuulda 23.-25. jaanuarini 2018 konverentsil “Teaching for learning – the university perspective”.

 

Lisainfo:

Mari Karm (mari.karm [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

2017. aasta Tartu ülikooli hea õpetamise grandi saajad on selgunud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2017

Tartu ülikooli õppekomisjoni otsustas 2017. aastal hea õpetamise grandi saajad. Grandi toel alustavad oma õpetamise teaduslikku uurimist:

  • Marge Konsa, Katrin Koorits (germanistika osakond) ja Antonina Kostina (skandinavistika osakond) humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast;
  • Gaabriel Tavits, Tatjana Koor ja Ingrid Koni sotsiaalteaduste valdkonnast;
  • Aave Hannus, Kai Part ja Ere Uibu meditsiiniteaduste valdkonnast;
  • Siiri Velling, Johann Langemets ja Tõnu Oja loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

Õppeprorektor Mart Noorma sõnul laekus tähtaegselt 15 hea õpetamise grandi taotlust, neist 6 humanitaarteaduste ja kunstide, 4 sotsiaalteaduste ning 5 loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Meditsiiniteaduste valdkonnas kuulutati välja järelkonkurss, millele esitati 11 taotlust. Kõik grandisaajad esitasid oma õpetamisportfoolio (õpetamisalase arengu analüüsi) ja tegevusuuringu projekti. Grandisaajate otsustamisel võeti arvesse kandidaatide senist tegevust õppijate ja kolleegide toetamisel ning oma õpetamise arendamisel ja uurimuse oodatavat mõju õppekvaliteedile struktuuriüksuses, valdkonnas ja ülikoolis laiemalt.

Grandi saajad otsustas taotluste, tagasiside ja arutelu põhjal TÜ õppekomisjon. “Õppekomisjon leidis, et taotluste üldine tase oli väga hea ning kvalifitseerusid kõik taotlused. Õpetamisalased eneseanalüüsid olid põhjalikud ja sisukad, tegevusuuringute projektides õpetamises tehtava muudatuse eesmärgid välja toodud ning uurimine ja eeldatavad tulemused läbi mõeldud,” sõnas Noorma. Taotlused vaatasid läbi, koostasid tagasiside ja andsid hinnangu 2015. ja 2016. aastal hea õpetamise grandi saanud õppejõud ning personaliarenduskeskuse konsultandid. 

Hea õpetamise grandile kandideeritakse Tartu Ülikoolis juba kolmandat korda. Nii 2015. kui ka 2016. aastal sai toetuse 3 õppejõudu igast valdkonnast. Hea õpetamise grant on toetusraha õppejõule oma õpetamispraktika tulemuslikkuse süsteemseks uurimiseks ning oma kogemuste laiemaks tutvustamiseks (nn scholarship of teaching and learning). TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži õppejõud on ka eelnevatel aastatel olnud toetuse saajate hulgas: 2015. aastal sai grandi Merje Miliste germanistika osakonnast, 2016. aastal Natalja Zagura anglistika osakonnast. 

Kõik 36 grandisaajat kohtuvad 29.-30. juunil suvekoolis. Oma õpetamise arendamisest ja uurimisest saab rohkem kuulda 23.-25. jaanuarini 2018 konverentsil “Teaching for learning – the university perspective”.

 

Lisainfo:

Mari Karm (mari.karm [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

2017. aasta Tartu ülikooli hea õpetamise grandi saajad on selgunud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2017

Tartu ülikooli õppekomisjoni otsustas 2017. aastal hea õpetamise grandi saajad. Grandi toel alustavad oma õpetamise teaduslikku uurimist:

  • Marge Konsa, Katrin Koorits (germanistika osakond) ja Antonina Kostina (skandinavistika osakond) humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast;
  • Gaabriel Tavits, Tatjana Koor ja Ingrid Koni sotsiaalteaduste valdkonnast;
  • Aave Hannus, Kai Part ja Ere Uibu meditsiiniteaduste valdkonnast;
  • Siiri Velling, Johann Langemets ja Tõnu Oja loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

Õppeprorektor Mart Noorma sõnul laekus tähtaegselt 15 hea õpetamise grandi taotlust, neist 6 humanitaarteaduste ja kunstide, 4 sotsiaalteaduste ning 5 loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Meditsiiniteaduste valdkonnas kuulutati välja järelkonkurss, millele esitati 11 taotlust. Kõik grandisaajad esitasid oma õpetamisportfoolio (õpetamisalase arengu analüüsi) ja tegevusuuringu projekti. Grandisaajate otsustamisel võeti arvesse kandidaatide senist tegevust õppijate ja kolleegide toetamisel ning oma õpetamise arendamisel ja uurimuse oodatavat mõju õppekvaliteedile struktuuriüksuses, valdkonnas ja ülikoolis laiemalt.

Grandi saajad otsustas taotluste, tagasiside ja arutelu põhjal TÜ õppekomisjon. “Õppekomisjon leidis, et taotluste üldine tase oli väga hea ning kvalifitseerusid kõik taotlused. Õpetamisalased eneseanalüüsid olid põhjalikud ja sisukad, tegevusuuringute projektides õpetamises tehtava muudatuse eesmärgid välja toodud ning uurimine ja eeldatavad tulemused läbi mõeldud,” sõnas Noorma. Taotlused vaatasid läbi, koostasid tagasiside ja andsid hinnangu 2015. ja 2016. aastal hea õpetamise grandi saanud õppejõud ning personaliarenduskeskuse konsultandid. 

Hea õpetamise grandile kandideeritakse Tartu Ülikoolis juba kolmandat korda. Nii 2015. kui ka 2016. aastal sai toetuse 3 õppejõudu igast valdkonnast. Hea õpetamise grant on toetusraha õppejõule oma õpetamispraktika tulemuslikkuse süsteemseks uurimiseks ning oma kogemuste laiemaks tutvustamiseks (nn scholarship of teaching and learning). TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži õppejõud on ka eelnevatel aastatel olnud toetuse saajate hulgas: 2015. aastal sai grandi Merje Miliste germanistika osakonnast, 2016. aastal Natalja Zagura anglistika osakonnast. 

Kõik 36 grandisaajat kohtuvad 29.-30. juunil suvekoolis. Oma õpetamise arendamisest ja uurimisest saab rohkem kuulda 23.-25. jaanuarini 2018 konverentsil “Teaching for learning – the university perspective”.

 

Lisainfo:

Mari Karm (mari.karm [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

2017. aasta Tartu ülikooli hea õpetamise grandi saajad on selgunud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2017

Tartu ülikooli õppekomisjoni otsustas 2017. aastal hea õpetamise grandi saajad. Grandi toel alustavad oma õpetamise teaduslikku uurimist:

  • Marge Konsa, Katrin Koorits (germanistika osakond) ja Antonina Kostina (skandinavistika osakond) humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast;
  • Gaabriel Tavits, Tatjana Koor ja Ingrid Koni sotsiaalteaduste valdkonnast;
  • Aave Hannus, Kai Part ja Ere Uibu meditsiiniteaduste valdkonnast;
  • Siiri Velling, Johann Langemets ja Tõnu Oja loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

Õppeprorektor Mart Noorma sõnul laekus tähtaegselt 15 hea õpetamise grandi taotlust, neist 6 humanitaarteaduste ja kunstide, 4 sotsiaalteaduste ning 5 loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Meditsiiniteaduste valdkonnas kuulutati välja järelkonkurss, millele esitati 11 taotlust. Kõik grandisaajad esitasid oma õpetamisportfoolio (õpetamisalase arengu analüüsi) ja tegevusuuringu projekti. Grandisaajate otsustamisel võeti arvesse kandidaatide senist tegevust õppijate ja kolleegide toetamisel ning oma õpetamise arendamisel ja uurimuse oodatavat mõju õppekvaliteedile struktuuriüksuses, valdkonnas ja ülikoolis laiemalt.

Grandi saajad otsustas taotluste, tagasiside ja arutelu põhjal TÜ õppekomisjon. “Õppekomisjon leidis, et taotluste üldine tase oli väga hea ning kvalifitseerusid kõik taotlused. Õpetamisalased eneseanalüüsid olid põhjalikud ja sisukad, tegevusuuringute projektides õpetamises tehtava muudatuse eesmärgid välja toodud ning uurimine ja eeldatavad tulemused läbi mõeldud,” sõnas Noorma. Taotlused vaatasid läbi, koostasid tagasiside ja andsid hinnangu 2015. ja 2016. aastal hea õpetamise grandi saanud õppejõud ning personaliarenduskeskuse konsultandid. 

Hea õpetamise grandile kandideeritakse Tartu Ülikoolis juba kolmandat korda. Nii 2015. kui ka 2016. aastal sai toetuse 3 õppejõudu igast valdkonnast. Hea õpetamise grant on toetusraha õppejõule oma õpetamispraktika tulemuslikkuse süsteemseks uurimiseks ning oma kogemuste laiemaks tutvustamiseks (nn scholarship of teaching and learning). TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži õppejõud on ka eelnevatel aastatel olnud toetuse saajate hulgas: 2015. aastal sai grandi Merje Miliste germanistika osakonnast, 2016. aastal Natalja Zagura anglistika osakonnast. 

Kõik 36 grandisaajat kohtuvad 29.-30. juunil suvekoolis. Oma õpetamise arendamisest ja uurimisest saab rohkem kuulda 23.-25. jaanuarini 2018 konverentsil “Teaching for learning – the university perspective”.

 

Lisainfo:

Mari Karm (mari.karm [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

2017. aasta Tartu ülikooli hea õpetamise grandi saajad on selgunud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2017

Tartu ülikooli õppekomisjoni otsustas 2017. aastal hea õpetamise grandi saajad. Grandi toel alustavad oma õpetamise teaduslikku uurimist:

  • Marge Konsa, Katrin Koorits (germanistika osakond) ja Antonina Kostina (skandinavistika osakond) humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast;
  • Gaabriel Tavits, Tatjana Koor ja Ingrid Koni sotsiaalteaduste valdkonnast;
  • Aave Hannus, Kai Part ja Ere Uibu meditsiiniteaduste valdkonnast;
  • Siiri Velling, Johann Langemets ja Tõnu Oja loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

Õppeprorektor Mart Noorma sõnul laekus tähtaegselt 15 hea õpetamise grandi taotlust, neist 6 humanitaarteaduste ja kunstide, 4 sotsiaalteaduste ning 5 loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Meditsiiniteaduste valdkonnas kuulutati välja järelkonkurss, millele esitati 11 taotlust. Kõik grandisaajad esitasid oma õpetamisportfoolio (õpetamisalase arengu analüüsi) ja tegevusuuringu projekti. Grandisaajate otsustamisel võeti arvesse kandidaatide senist tegevust õppijate ja kolleegide toetamisel ning oma õpetamise arendamisel ja uurimuse oodatavat mõju õppekvaliteedile struktuuriüksuses, valdkonnas ja ülikoolis laiemalt.

Grandi saajad otsustas taotluste, tagasiside ja arutelu põhjal TÜ õppekomisjon. “Õppekomisjon leidis, et taotluste üldine tase oli väga hea ning kvalifitseerusid kõik taotlused. Õpetamisalased eneseanalüüsid olid põhjalikud ja sisukad, tegevusuuringute projektides õpetamises tehtava muudatuse eesmärgid välja toodud ning uurimine ja eeldatavad tulemused läbi mõeldud,” sõnas Noorma. Taotlused vaatasid läbi, koostasid tagasiside ja andsid hinnangu 2015. ja 2016. aastal hea õpetamise grandi saanud õppejõud ning personaliarenduskeskuse konsultandid. 

Hea õpetamise grandile kandideeritakse Tartu Ülikoolis juba kolmandat korda. Nii 2015. kui ka 2016. aastal sai toetuse 3 õppejõudu igast valdkonnast. Hea õpetamise grant on toetusraha õppejõule oma õpetamispraktika tulemuslikkuse süsteemseks uurimiseks ning oma kogemuste laiemaks tutvustamiseks (nn scholarship of teaching and learning). TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži õppejõud on ka eelnevatel aastatel olnud toetuse saajate hulgas: 2015. aastal sai grandi Merje Miliste germanistika osakonnast, 2016. aastal Natalja Zagura anglistika osakonnast. 

Kõik 36 grandisaajat kohtuvad 29.-30. juunil suvekoolis. Oma õpetamise arendamisest ja uurimisest saab rohkem kuulda 23.-25. jaanuarini 2018 konverentsil “Teaching for learning – the university perspective”.

 

Lisainfo:

Mari Karm (mari.karm [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Gümnasiste ootavad sügisel uued valikkursused

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2017

AS Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud vebinaril 12. juunil 2017 tutvustati kuut uut gümnaasiumidele mõeldud valikkursuse ainekava (vaata verbinari UTTV-s).

Nende hulgas on Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna töörühma (M.-K. Lotman, N. Näripä ja K. Viiding) koostatud kaks 35-tunni mahus ainekava ladina keele õpetamiseks valikainena. Teadvustades ladina keele ja antiikkultuuri alusfunktsiooni tänapäeva Euroopa kultuuride, keelte ja mentaliteedi lähtepunktina, on valikkursuste oluline eesmärk arendada õpilaste üldist lingvistilist reflektsioonivõimet (keeled kui eri arengustaadiume läbivad struktuurid, mh maailmakeele, keelekontaktide, surnud keele mõiste), õpetada mõistma ladina keelt tänapäevase terminoloogia ühe lähtealusena, suunata leidma seoseid sõnade, väljendite ja grammatiliste konstruktsioonide tänapäevase avaldumiskuju ja päritolu vahel, aga ka rikastada õpilaste emakeelset väljendusoskust ja toetada kaasaegsete võõrkeelte õppimist. Lisaks lingvistiliste pädevuste kujundamisele on ladina keele valikkursuste eesmärgiks teadvustada õpilastele antiikkultuuri ning kultuurilis-keelelise retseptsiooni eri vorme.

Sügisel 2017 jõuab väljatöötatud ainekava piloteerimisfaasi Tallinna Vabas Waldorfkoolis ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.

2016/17. õppeaastal oli ladina keelt võimalik õppida üheksas Eesti gümnaasiumis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Gümnasiste ootavad uued valikkursused

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2017

AS Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud vebinaril 12. juunil 2017 tutvustati kuut uut gümnaasiumidele mõeldud valikkursuse ainekava (vaata verbinari UTTV-s).

Nende hulgas on Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna töörühma (M.-K. Lotman, N. Näripä ja K. Viiding) koostatud kaks 35-tunni mahus ainekava ladina keele õpetamiseks valikainena. Teadvustades ladina keele ja antiikkultuuri alusfunktsiooni tänapäeva Euroopa kultuuride, keelte ja mentaliteedi lähtepunktina, on valikkursuste oluline eesmärk arendada õpilaste üldist lingvistilist reflektsioonivõimet (keeled kui eri arengustaadiume läbivad struktuurid, mh maailmakeele, keelekontaktide, surnud keele mõiste), õpetada mõistma ladina keelt tänapäevase terminoloogia ühe lähtealusena, suunata leidma seoseid sõnade, väljendite ja grammatiliste konstruktsioonide tänapäevase avaldumiskuju ja päritolu vahel, aga ka rikastada õpilaste emakeelset väljendusoskust ja toetada kaasaegsete võõrkeelte õppimist. Lisaks lingvistiliste pädevuste kujundamisele on ladina keele valikkursuste eesmärgiks teadvustada õpilastele antiikkultuuri ning kultuurilis-keelelise retseptsiooni eri vorme.

Sügisel 2017 jõuab väljatöötatud ainekava piloteerimisfaasi Tallinna Vabas Waldorfkoolis ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.

2016/17. õppeaastal oli ladina keelt võimalik õppida üheksas Eesti gümnaasiumis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Gümnasiste ootavad uued valikkursused

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2017

AS Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud vebinaril 12. juunil 2017 tutvustati kuut uut gümnaasiumidele mõeldud valikkursuse ainekava (vaata verbinari UTTV-s).

Nende hulgas on Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna töörühma (M.-K. Lotman, N. Näripä ja K. Viiding) koostatud kaks 35-tunni mahus ainekava ladina keele õpetamiseks valikainena. Teadvustades ladina keele ja antiikkultuuri alusfunktsiooni tänapäeva Euroopa kultuuride, keelte ja mentaliteedi lähtepunktina, on valikkursuste oluline eesmärk arendada õpilaste üldist lingvistilist reflektsioonivõimet (keeled kui eri arengustaadiume läbivad struktuurid, mh maailmakeele, keelekontaktide, surnud keele mõiste), õpetada mõistma ladina keelt tänapäevase terminoloogia ühe lähtealusena, suunata leidma seoseid sõnade, väljendite ja grammatiliste konstruktsioonide tänapäevase avaldumiskuju ja päritolu vahel, aga ka rikastada õpilaste emakeelset väljendusoskust ja toetada kaasaegsete võõrkeelte õppimist. Lisaks lingvistiliste pädevuste kujundamisele on ladina keele valikkursuste eesmärgiks teadvustada õpilastele antiikkultuuri ning kultuurilis-keelelise retseptsiooni eri vorme.

Sügisel 2017 jõuab väljatöötatud ainekava piloteerimisfaasi Tallinna Vabas Waldorfkoolis ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.

2016/17. õppeaastal oli ladina keelt võimalik õppida üheksas Eesti gümnaasiumis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Gümnasiste ootavad uued valikkursused

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2017

AS Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud vebinaril 12. juunil 2017 tutvustati kuut uut gümnaasiumidele mõeldud valikkursuse ainekava (vaata verbinari UTTV-s).

Nende hulgas on Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna töörühma (M.-K. Lotman, N. Näripä ja K. Viiding) koostatud kaks 35-tunni mahus ainekava ladina keele õpetamiseks valikainena. Teadvustades ladina keele ja antiikkultuuri alusfunktsiooni tänapäeva Euroopa kultuuride, keelte ja mentaliteedi lähtepunktina, on valikkursuste oluline eesmärk arendada õpilaste üldist lingvistilist reflektsioonivõimet (keeled kui eri arengustaadiume läbivad struktuurid, mh maailmakeele, keelekontaktide, surnud keele mõiste), õpetada mõistma ladina keelt tänapäevase terminoloogia ühe lähtealusena, suunata leidma seoseid sõnade, väljendite ja grammatiliste konstruktsioonide tänapäevase avaldumiskuju ja päritolu vahel, aga ka rikastada õpilaste emakeelset väljendusoskust ja toetada kaasaegsete võõrkeelte õppimist. Lisaks lingvistiliste pädevuste kujundamisele on ladina keele valikkursuste eesmärgiks teadvustada õpilastele antiikkultuuri ning kultuurilis-keelelise retseptsiooni eri vorme.

Sügisel 2017 jõuab väljatöötatud ainekava piloteerimisfaasi Tallinna Vabas Waldorfkoolis ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.

2016/17. õppeaastal oli ladina keelt võimalik õppida üheksas Eesti gümnaasiumis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Gümnasiste ootavad uued valikkursused

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2017

AS Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud vebinaril 12. juunil 2017 tutvustati kuut uut gümnaasiumidele mõeldud valikkursuse ainekava (vaata verbinari UTTV-s).

Nende hulgas on Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna töörühma (M.-K. Lotman, N. Näripä ja K. Viiding) koostatud kaks 35-tunni mahus ainekava ladina keele õpetamiseks valikainena. Teadvustades ladina keele ja antiikkultuuri alusfunktsiooni tänapäeva Euroopa kultuuride, keelte ja mentaliteedi lähtepunktina, on valikkursuste oluline eesmärk arendada õpilaste üldist lingvistilist reflektsioonivõimet (keeled kui eri arengustaadiume läbivad struktuurid, mh maailmakeele, keelekontaktide, surnud keele mõiste), õpetada mõistma ladina keelt tänapäevase terminoloogia ühe lähtealusena, suunata leidma seoseid sõnade, väljendite ja grammatiliste konstruktsioonide tänapäevase avaldumiskuju ja päritolu vahel, aga ka rikastada õpilaste emakeelset väljendusoskust ja toetada kaasaegsete võõrkeelte õppimist. Lisaks lingvistiliste pädevuste kujundamisele on ladina keele valikkursuste eesmärgiks teadvustada õpilastele antiikkultuuri ning kultuurilis-keelelise retseptsiooni eri vorme.

Sügisel 2017 jõuab väljatöötatud ainekava piloteerimisfaasi Tallinna Vabas Waldorfkoolis ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.

2016/17. õppeaastal oli ladina keelt võimalik õppida üheksas Eesti gümnaasiumis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus
Toimumiskoht: Tartu Ülikool / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 31. august 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Eelteade:

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmumas Enn Ernitsa mahukas artiklikogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni".

Kogumiku on toimetanud prof. Karl Pajusalu. 

Esitlus toimub neljapäeval, 31. augustil 2017 kella 14-17 Tartu Ülikooli peahoones J.V. Veski auditooriumis (139).

 

Emakeele Seltsi juhatus

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus
Toimumiskoht: Tartu Ülikool / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 31. august 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Eelteade:

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmumas Enn Ernitsa mahukas artiklikogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni".

Kogumiku on toimetanud prof. Karl Pajusalu. 

Esitlus toimub neljapäeval, 31. augustil 2017 kella 14-17 Tartu Ülikooli peahoones J.V. Veski auditooriumis (139).

 

Emakeele Seltsi juhatus

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus
Toimumiskoht: Tartu Ülikool / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 31. august 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Eelteade:

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmumas Enn Ernitsa mahukas artiklikogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni".

Kogumiku on toimetanud prof. Karl Pajusalu. 

Esitlus toimub neljapäeval, 31. augustil 2017 kella 14-17 Tartu Ülikooli peahoones J.V. Veski auditooriumis (139).

 

Emakeele Seltsi juhatus

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus
Toimumiskoht: Tartu Ülikool / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 31. august 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Eelteade:

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmumas Enn Ernitsa mahukas artiklikogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni".

Kogumiku on toimetanud prof. Karl Pajusalu. 

Esitlus toimub neljapäeval, 31. augustil 2017 kella 14-17 Tartu Ülikooli peahoones J.V. Veski auditooriumis (139).

 

Emakeele Seltsi juhatus

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus
Toimumiskoht: Tartu Ülikool / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 31. august 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Eelteade:

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmumas Enn Ernitsa mahukas artiklikogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni".

Kogumiku on toimetanud prof. Karl Pajusalu. 

Esitlus toimub neljapäeval, 31. augustil 2017 kella 14-17 Tartu Ülikooli peahoones J.V. Veski auditooriumis (139).

 

Emakeele Seltsi juhatus

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Enn Ernitsa "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus
Toimumiskoht: Tartu Ülikool / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 31. august 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Eelteade:

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas on ilmumas Enn Ernitsa mahukas artiklikogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni".

Kogumiku on toimetanud prof. Karl Pajusalu. 

Esitlus toimub neljapäeval, 31. augustil 2017 kella 14-17 Tartu Ülikooli peahoones J.V. Veski auditooriumis (139).

 

Emakeele Seltsi juhatus

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents
Toimumiskoht: Kuusalu Laurentsiuse kirik ja Kuusalu rahvamaja / Kuusalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. august 2017 - 10. august 2017
Algusaeg: 10:00 - 18:30
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents
Toimumiskoht: Kuusalu Laurentsiuse kirik ja Kuusalu rahvamaja / Kuusalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. august 2017 - 10. august 2017
Algusaeg: 10:00 - 18:30
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents
Toimumiskoht: Kuusalu Laurentsiuse kirik ja Kuusalu rahvamaja / Kuusalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. august 2017 - 10. august 2017
Algusaeg: 10:00 - 18:30
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents
Toimumiskoht: Kuusalu Laurentsiuse kirik ja Kuusalu rahvamaja / Kuusalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. august 2017 - 10. august 2017
Algusaeg: 10:00 - 18:30
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents
Toimumiskoht: Kuusalu Laurentsiuse kirik ja Kuusalu rahvamaja / Kuusalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. august 2017 - 10. august 2017
Algusaeg: 10:00 - 18:30
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents
Toimumiskoht: Kuusalu Laurentsiuse kirik ja Kuusalu rahvamaja / Kuusalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. august 2017 - 10. august 2017
Algusaeg: 10:00 - 18:30
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi mälestussamba avamine ja konverents
Toimumiskoht: Kuusalu Laurentsiuse kirik ja Kuusalu rahvamaja / Kuusalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. august 2017 - 10. august 2017
Algusaeg: 10:00 - 18:30
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eesti Rahva Muuseumis linastub Himaalaja legendidel põhinev mängufilm

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.06.2017
Kanchenjunga mägi / Foto: http://www.365hops.com

Reedel, 16. juunil kell 18 linastub Eesti Rahva Muuseumis Himaalaja legendidel põhinev mängufilm „Dhokbu – kaitsja” (India, 2017). Vaatajate küsimustele vastavad filmi režissöör Dawa Lepcha ning peaosatäitja ja Tartu ülikooli doktorant Kikee D. Bhutia.

„Dhokbu – kaitsja“ on visuaalselt lummav India film, mis viib vaataja Himaalajasse Sikkimi osariigi metsikusse loodusesse. Film pakub seiklusi ja ootamatuid süžeekäike ning selle tausta moodustavad pärimuslikud lood ja müüdid, millega koos on üles kasvanud paljud Sikkimi põlvkonnad. Film jutustab mägedes välitöödele siirdunud uurijast, kes eksib metsa ning kohtub paiga kaitsejumalusega. Film esilinastus Indias 2017. a märtsis ning on juba jõudnud pälvida kõrge tunnustuse Kolkata filmifestivalil. Tartus toimuvat võib lugeda filmi rahvusvaheliseks esilinastuseks.

„See lugu pakub sissevaate Sikkimi põlisrahva leptšade usundilisse maailmapilti. Paljud leptšad on pöördunud budismi või ristiusku, kuid nendegi uskumustes ja rituaalides on palju šamanistlikke jooni. Üleloomulik maailm ei ole leptšade jaoks kauge unenäoline reaalsus, vaid avaneb nende elukeskkonnas, mille keskpunkt on püha Kanchenjunga mägi,“ rääkis filmist TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk.

Filmi peaosa mängib Kikee D. Bhutia, Sikkimist pärit Tartu ülikooli folkloristika doktorant, kelle väitekirja teema on tihedalt seotud nende lugudega, millel põhineb ka film. Kikee uurib Sikkimi usundilisi jutte, üleloomulikku maastikku seoses palverännuga ning inimeste ja jumalate suhteid.

Filmi juhatab sisse professor Ülo Valk. Pärast filmi saavad vaatajad esitada küsimusi režissöörile Dawa Lepchale, kes osaleb üritusel Skype’i ühenduse kaudu. Kohal on ka peaosatäitja Kikee D. Bhutia, kes on samuti valmis küsimustele vastama.

Üritust korraldavad Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Tartu ülikooli Aasia keskus, Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts ja ERM.

Film on peamiselt Sikkimi põlisrahva leptša keeles, ingliskeelsete subtiitritega.
Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Ülo Valk, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor, 5555 0564, ulo.valk [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Frege Loengud on edasi lükatud

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.06.2017

Frege loengud, mis pidid toimuma 12.-13. juunil jäävad praegu ära. Loodetavasti saavad nad toimuma oktoobrikuus.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Frege Loengud on edasi lükatud

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.06.2017

Frege loengud, mis pidid toimuma 12.-13. juunil, lükkuvad edasi. Uustoimumisaeg on 9.-10. oktoober. Loengute detailsem info.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rootsi Suursaatkond ja Rootsi Kaubanduskoda Eestis tunnustavad üliõpilaste saavutusi stipendiumiga

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.06.2017

TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži skandinavistika osakond kuulutab välja kaks 500 euro suurust stipendiumi rootsi keele ja kirjanduse eriala bakalaureuseastme üliõpilastele.

Stipendiumi finantseerijad on Rootsi Suursaatkond ja Rootsi Kaubanduskoda Eestis, kelle eesmärk on toetada ja arendada Rootsi ja Eesti ärisuhteid. Kolledži direktori Kersti Lepajõe sõnul on toetajate tegevused ja suur liikmeskond tudengitele väga heaks näiteks sellest, kui paljud erinevad ettevõtted vajavad võõrast kultuuriruumi hästi tundvaid eksperte: „Et ärisuhted edukad oleksid, on vaja vahendajaid, kes tunnevad nii Eesti kui ka Rootsi ärikliimat ja -tavasid. Lisaks majandus- ja äriteadmistega inimestele on vaja ka asjatundlikke keele- ja kultuurispetsialiste.“

Stipendium on mõeldud tunnustusena väga heade õpitulemuste eest ja julgustuseks valitud erialal ka magistrantuuris jätkamiseks. Samuti eeldatakse kandidaatidelt ühiskondlikku aktiivsust ja/või oma erialaste teadmiste rakendamist tööelus.

Kandideerimise tähtaeg on 15. juuni 2017.

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid ja tingimused on kättesaadavad skandinavistika osakonna kodulehel.

Lisainfo: Kristina Mullamaa, skandinavistika osakonna juhataja, kristina.mullamaa [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kutse 09.06 V. Palli 90. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolekule "Nimed, murded, keeled"

EKI uudised

 

Reedel, 9. juunil peetakse Eesti Keele Instituudis teeneka keeleteadlase Valdek Palli 90. sünniaastapäevale pühendatud keelepäeva. Kell 13 algab EKI suures saalis (Roosikrantsi 6) Emakeele Seltsi ettekandekoosolek „Nimed, murded, keeled“. 

 

Ettekanded: 

Marja Kallasmaa „Valdek Pall ja kohanimed“
Jüri Viikberg „Valdek Pall murdesektoris ja sõnaraamatuga“
Jaan Õispuu „Valdek Pall, ajalooline grammatika ja tudengid“
Natalia Abrosimova „Valdek Pall, ersa keele austaja“

 

Seejärel saab kuulda ersa rahvalaule ja maitsta ersa suupisteid ning vaadata näitust Valdek Palli elust ja tegevusest.

 

Kõik huvilised on oodatud! 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kutse 09.06 V. Palli 90. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolekule "Nimed, murded, keeled"

EKI uudised

 

Reedel, 9. juunil peetakse Eesti Keele Instituudis teeneka keeleteadlase Valdek Palli 90. sünniaastapäevale pühendatud keelepäeva. Kell 13 algab EKI suures saalis (Roosikrantsi 6) Emakeele Seltsi ettekandekoosolek „Nimed, murded, keeled“. 

 

Ettekanded: 

Marja Kallasmaa „Valdek Pall ja kohanimed“
Jüri Viikberg „Valdek Pall murdesektoris ja sõnaraamatuga“
Jaan Õispuu „Valdek Pall, ajalooline grammatika ja tudengid“
Natalia Abrosimova „Valdek Pall, ersa keele austaja“

 

Seejärel saab kuulda ersa rahvalaule ja maitsta ersa suupisteid ning vaadata näitust Valdek Palli elust ja tegevusest.

 

Kõik huvilised on oodatud! 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kutse 09.06 V. Palli 90. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolekule "Nimed, murded, keeled"

EKI uudised

 

Reedel, 9. juunil peetakse Eesti Keele Instituudis teeneka keeleteadlase Valdek Palli 90. sünniaastapäevale pühendatud keelepäeva. Kell 13 algab EKI suures saalis (Roosikrantsi 6) Emakeele Seltsi ettekandekoosolek „Nimed, murded, keeled“. 

 

Ettekanded: 

Marja Kallasmaa „Valdek Pall ja kohanimed“
Jüri Viikberg „Valdek Pall murdesektoris ja sõnaraamatuga“
Jaan Õispuu „Valdek Pall, ajalooline grammatika ja tudengid“
Natalia Abrosimova „Valdek Pall, ersa keele austaja“

 

Seejärel saab kuulda ersa rahvalaule ja maitsta ersa suupisteid ning vaadata näitust Valdek Palli elust ja tegevusest.

 

Kõik huvilised on oodatud! 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks