TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 2018 "Excavations in the Esoteric" Session 2, 14. november kell 18 Genialistide Klubis

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.11.2018
 

14. novembril kell 18 Genialistide Klubis.

Üles astuvad Israel Chavez: "An Exoteric Image and Its Esoteric Semiotics" ja Kyle York "Approaching Buddhism Through Analytic Philosophy". Ettekanded on inglise keeles.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

November 14, 10.15, Jakobi 2-306 Gunther Kress (University College London) will give a guest lecture "A social semiotic account of meaning and meaning-making: getting beyond the past and its frames"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.11.2018

The renowned semiotician and social scientist Gunther Kress will give a public lecture on ‘A social semiotic account of meaning and meaning-making: getting beyond the past and its frames’ at the Department of Semiotic of the University of Tartu.

In his lecture, Professor Kress will discuss the traces of past frames and their continuing limiting effects on present understandings. His concept of ‘semiotic work’ expands the traditional understanding of learning and communication. The central thesis of the lecture is that communication is always also learning.

Gunther Kress is Professor of Semiotics and Education at University College London, University of London. His most important works include ‘Before Writing: Rethinking the Paths to Literacy’, ‘Literacy in the New Media Age’, and ‘Reading Images: The Grammar of Visual Design’, co-authored with Theo van Leeuwen.

The lecture will take place on 14 November 2018 at Jakobi 2-306. The lecture will be presented in English.

Everyone interested is welcome!

More information: kalevi.kull [ät] ut.ee 

For Juri Lotman, lectures were an essential form of communication with students and colleagues. It was a way for exploring new ideas, therefore in addition to obligatory courses he often gave special courses – Lotman’s courses. New ideas were brought forth in dialogue and the dialogue was founded on respect for his audience. Remarkable for Lotman was his capacity to connect with any audience, be it students, members of different academic disciplines or a mass audience of his televised lectures.

JURI LOTMAN LECTURES is a series dedicated to his memory. The series calls for continuous dialogical inception of new ideas by inviting the scholars who are already in dialogue with Lotman’s legacy to elaborate their ideas in dialogue with those who value the semiotic tradition of Tartu-Moscow School.

The lecture series is supported by the European Union through the European Regional Development Fund (Center of Excellence in Cultural Theory CECT).
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rahvusvahelisel masintõlke võistlusel kasutati esimest korda eesti keelt

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.11.2018
Mark Fišel. Tartu Ülikool

Tänu Tartu Ülikooli teadlaste pingutustele kasutati masintõlkesüsteemide rahvusvahelisel võistlusel esimest korda eesti keelt. Kõige paremini tõlkisid eesti ja inglise keelt omavahel keeletehnoloogia ettevõtte Tilde ja Jaapanis loodud tõlkemootorid.

Möödunud nädalal Brüsselis toimunud rahvusvahelisel masintõlkekonverentsil WMT, mille osana tõlkemootorite võistlus toimub, pandi peale eesti keele inglise keelega paari veel saksa, hiina, tšehhi, türgi, vene ja soome keel.

TÜ arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišeli hinnangul on eesti keel masintõlke jaoks keerukas. „Eesti keele teeb raskeks rikas morfoloogia ehk suur arv käändeid ja pöördeid. Samuti on tõlkemootorite jaoks raske eesti keeles vabalt varieeruv sõnade järjekord,“ rääkis Fišel. Ta lisas, et hoolimata eesti keele keerukusest on tänapäevane masintõlge üllatavalt hea kvaliteediga ja suudab luua soravat teksti.

Konverentsil ja võistlusel osalejad said jaanuaris iga keelepaari kohta mitu miljonit tõlkenäidet, et masinõppe abil oma tõlkesüsteeme õpetada. Mai alguses anti kõigile osalejatele iga keelepaari kohta tõlkimiseks kaks teksti. Nii said nad eesti-inglise-eesti tõlkemootori testimiseks ühe ingliskeelse teksti ja ühe eestikeelse teksti.

Seejärel hindasid teadlased ja tudengid Tartu Ülikooli korraldatud talgutel, kui hästi on automaatsüsteemid ingliskeelsed tekstid eesti keelde tõlkinud. Leiti nii häid, omajagu häid kui ka naljakaid lauseid, mida saab lähemalt lugeda ERR Novaatorist.

Nii eesti-inglise kui ka inglise-eesti suunal hinnati kõige usaldusväärsemaks Balti ja Skandinaavia riikides tegutsev keeletehnoloogia ettevõtte Tilde tõlkesüsteem. Mõlemal tõlkesuunal tuli teisele kohale Jaapanis loodud süsteem NICT.

„Lätlaste ja jaapanlaste kasuks rääkis see, et nad saavad kasutada suuri teadusarvutuste keskuseid. Samuti on neil väga targad ideed ja kõige uuemad meetodid, mis teevad nende eesti-inglise-eesti tõlke muu hulgas paremaks Google Translate’ist,“ kiitis Mark Fišel parimaid masintõlkijaid.

„Õnneks on kõik süsteemid kirjeldatud avalikult jagatud teadusartiklites ning nende abil parandame ka Tartu Ülikoolis loodud tõlkemootorit,“ lisas Fišel.

Lisateave: Mark Fišel, TÜ arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja, 737 5430, mark.fisel [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvahelisel semiootikakonverentsil räägitakse inimmõjulise looduse uurimisest

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.11.2018

8.–10. novembrini toimuval konverentsil „Hübriidsete looduste semiootika: inimmõjulised ökosüsteemid, paljuliigilised keskkonnad ja muutunud omailmad“ arutletakse, kuidas inimmõju ja tehnoloogilised võimalused kujundavad uut tüüpi suhteid inimeste ja teiste bioloogiliste liikide vahel.

Konverentsi eesmärk on vahetada teadmisi hübriidsete looduste eri ilmingute kohta ning käsitleda üksikasjalikumalt ökosemiootikas ja teistes keskkonnahumanitaaria valdkondades sobivaid uurimismeetodeid.

„Hübriidsete looduste all peetakse silmas eri liikide, tehnoloogiliste keskkondade ja uute meediumide keerukat seondumist,“ kommenteeris konverentsi korraldustoimkonna liige Nelly Mäekivi. Ta lisas, et sellist inimmõjuga loodust on tänapäeva maailmas aina enam ja seda on tähtis uurida eri valdkondade koostöös.

Konverentsi üle 30 esineja seas on külalistena ökokriitik ja teadusuuringute direktor Nathalie Blanc Prantsusmaalt (CNRS / Pariisi Diderot’ Ülikool), filosoofiadotsent Morten Tønnessen Norrast (Stavangeri Ülikool) ja keskkonnahumanitaaria teadur Kati Lindström Rootsist (Kuninglik Tehnikakõrgkool KTH).

Konverentsi korraldavad Rahvusvahelise Biosemiootika Ühingu egiidi all Tartu Ülikooli semiootika osakond ja Eesti Semiootika Selts. Toetavad Eesti Teadusagentuur ning Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.

Rohkem teavet on konverentsi kodulehel.

Lisateave: Nelly Mäekivi, konverentsi korraldustoimkonna liige, 5695 3709, hybridnatures [ät] gmail.com

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filip Jaroši intensiivkursus "Zoosemiootiline perspektiiv inimese ja looma omavahelises kommunikatsioonis", 12. ja 14. november

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.11.2018

FLSE.00.317 Zoosemiootiline perspektiiv inimese ja looma omavahelises kommunikatsioonis

Intensiivkursus (1 EAP), ÕISis registreerimine avatud

TÜ semiootika osakond

12. ja 14. novembril 2018

Tartu, Jakobi 2-306

 

Head tudengid!

Olete oodatud zoosemiootik Filip Jaroši (University of Hradec Králové. CZ) intensiivkursusele. Kahe-päevase kursuse käigus tutvustatakse üliõpilastele uudseid zoosemiootilisi inimese ja teiste loomade vahelise kommunikatsiooni mudeleid ning nende rakendamist juhtumianalüüsis (linnades elavad kassid, laboris peetavad šimpansid).  Osalejad omadavad sügavama arusaama erinevustest looduses ja linnakeskkonnas elavate loomade vahel; kodustamise protsessist ja ka inimese-looma kommunikatsiooni uurimisel kasutatavast semiootika teooriast.

Kursus koosneb kahest loengust ja seminarist. Töökeeleks on inglise keel.

Esmaspäeval 12. novembril kell 12.15 - 14.00 & 16.15 - 18.00

Kolmapäeval 14. novembril kell  14.15 - 16.00

Filip Jaroš  on avaldanud:“Cat Cultures and Threefold Modelling of Human-Animal Interactions: On the Example of Estonian Cat Shelters” (2018),  “Cats and Human Societies: A World of Interspecific Interaction and Interpretation” (2010), “The Three Semiotic Lives of Domestic Cats: A Case Study on Animal Social Cognition” (2017), “Darwinism and Portmannism: The Clash of Incomparable Biological Paradigms?” (2010).

Kursus on avatud kõigi tasemete üliõpilastele.

Lisainfo:

tartusemiotics [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Õpituba ja lugemisrühm loodusajalooliste teaduste filosoofiast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.11.2018

Tartu Ülikooli teadusfilosoofia õppetool korraldab 18.-21. märtsil 2019 õpitoa "Teadus ja kauge minevik", mida viib külalisõppejõuna läbi Adrian Currie Exeteri ülikoolist. Õpituba toimub TÜ filosoofia osakonnas (Jakobi 2, Tartu) ning TÜ Loodusmuuseumis (Vanemuise 46) ning haarab nii seminare ja praktikume kui avalikke loenguid. Üliõpilastel on võimalik õpitoa eest saada 3 EAP, vt ka ÕIS.

Õpituba tugineb Adrian Currie raamatule “Rock, Bone and Ruin: an optimist’s guide to the historical sciences”, mille kursusel osalejad peavad eelnevalt läbi lugema. Ka selle eest on võimalik saada 3 EAP, osaledes vastavas lugemisrühmas (FLFI.03.094), mis toimub juba varsti: 3.12.2018-28.1.2019.  Vt ÕIS-is aine täpsemaid andmeid. AINE ON REGISTREERUMISEKS AVATUD!

Intensiivkursus keskendub loodusajalooliste teaduste (nagu paleontoloogia, arheoloogia, geoloogia) metodoloogiale. Arutatakse nende võimet anda kindlaid teadmisi hoolimata uurimisobjektile iseäralikest takistustest. Kesksed küsimused on: Mis seletab nende teaduste edu keeruliste väljakutsete kiuste? Kas ajaloolistes teadustes on midagi iseäralikku võrreldes teiste teadustega? Mida need teadused ütlevad meile ajaloo olemuse kohta? Kas meie teadmistest mineviku kohta saab midagi õppida meie teadmiste kohta üleüldiselt? Nii seminarikursus kui õpituba toimuvad inglise keeles. Täpsemat infot õpitoa, kursuse läbimise tingimuste ja õppejõu kohta leiate kodulehelt.

Lisainfo:
teadusfilosoofia teadur Ave Mets, ave.mets [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikoolis tähistatakse Gustav Adolfi päeva ja Academia Gustaviana asutamispäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.11.2018

Teisipäeval, 6. novembril peetakse Tartu Ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu Ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva. Lisaks tähistatakse 386 aasta möödumist Academia Gustaviana loomisest. Toimuvad kontsert, seminar ja avalikud loengud.

Kell 12.30 algab auditooriumis Lossi 3–417 tähtpäevale pühendatud seminar „Rootsi keel kui vähemuskeel: soomerootslased ja eestirootslased“. Esinevad Eva Liina Asu-Garcia Tartu Ülikoolist ja Elis Henell Soome Rootsi Rahvaparteist. Vestlust juhib rootsi keele ja kirjanduse külalislektor Maria Engqvist.

Kell 15 on Jakobi 2–114 võimalik kuulata tuntud Rootsi ajaloolase, diplomaadi ja raamatute autori Gunnar Wetterbergi ettekannet Rootsi ühest suurimast riigimehest Axel Oxenstiernast ja tema sõprusest Gustav II Adolfiga. Juttu tuleb ka sellest, kuidas riigikantsler Oxenstiernast sai pärast kuninga surma Rootsi riigi tegelik valitseja, keda peetakse Rootsi riigiaparaadi rajajaks.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tartu esinduse juhataja Madis Kanarbiku sõnul on Gunnar Wetterberg oma valdkonna asjatundja, kes on kirjutanud põhjalikke uurimusi 17. sajandi Rootsi ühiskonnast ja ajaloost. „Peale selle on Wetterberg töötanud Rootsi välisteenistuses, Rahandusministeeriumis ja Rootsi Kohalike Omavalitsuste Liidus ning esindanud Rootsit diplomaadina ÜRO-s, OECD-s ja Euroopa Liidus,“ lisas Kanarbik.

Gunnar Wetterbergi loengule järgneb Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Janika Pälli ettekanne „Kreeka ime Rootsi suurvõimu ajastul“. Seminari juhatab TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Kell 17.15 asetatakse lilled Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 18 algab ülikooli aulas barokkmuusika kontsert „Gustav Adolfi aegse armastuse võlu ja valu“. Esinevad kontratenor Ka Bo Chan ja barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel: Mail Sildos barokkviiulil, Villu Vihermäe viola da gamba’l ning Robert Staak lautol. Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe räägib ülikooli asutamisest. Kontsert on tasuta.

Ürituse korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja Soome Instituut.

Lisateave: Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor, 737 6250, vborg [ät] ut.ee">daniel.sävborg [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Keelefoorumil on fookuses rahvuskeeled

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.11.2018
Birute Klaas-Lang. Foto: Andres Tennus

5.­ ja 6. novembril korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keelenõukogu Tallinnas keelefoorumi «Rahvuskeeled Balti riikides: eile, täna, homme».

Kaheksandal keelefoorumil võetakse kokku keelevaldkonna olulised arengusuunad Eestis, Lätis ja Leedus ning pakutakse ülevaadet riikide keelepoliitikast, keelestrateegiate hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest.

Foorumi üks peakorraldajaid, TÜ rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang ütles, et Eesti, Läti ja Leedu omariikluse 100. aastapäev on märgiline tähis, et arutleda rahvuskeele kestmiseks ja arenguks vajaliku poliitika ja praktika üle.

«Eesti keele aasta künnisel ja eestikeelse ülikooli 100. aastapäeva lähenedes on sobilik aeg mõelda hoolega läbi nii riigi kui ka meist igaühe roll, et tagada eesti keele kestmine kõigis kasvuvaldkondades ja arendatud kultuurkeelena,» rääkis ta.

Loe täpsemalt ajakirjast Universitas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Keelefoorumil on fookuses rahvuskeeled

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.11.2018
Birute Klaas-Lang. Foto: Andres Tennus

5.­ ja 6. novembril korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keelenõukogu Tallinnas keelefoorumi «Rahvuskeeled Balti riikides: eile, täna, homme».

Kaheksandal keelefoorumil võetakse kokku keelevaldkonna olulised arengusuunad Eestis, Lätis ja Leedus ning pakutakse ülevaadet riikide keelepoliitikast, keelestrateegiate hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest.

Foorumi üks peakorraldajaid, TÜ rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang ütles, et Eesti, Läti ja Leedu omariikluse 100. aastapäev on märgiline tähis, et arutleda rahvuskeele kestmiseks ja arenguks vajaliku poliitika ja praktika üle.

«Eesti keele aasta künnisel ja eestikeelse ülikooli 100. aastapäeva lähenedes on sobilik aeg mõelda hoolega läbi nii riigi kui ka meist igaühe roll, et tagada eesti keele kestmine kõigis kasvuvaldkondades ja arendatud kultuurkeelena,» rääkis ta.

Loe täpsemalt ajakirjast Universitas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eva Ingerpuu-Rümmeli doktoritöö kaitsmine 14. novembril 2018

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
31.10.2018

Eva Ingerpuu-Rümmel kaitseb doktoritööd "Teachers and learners constructing meaning in the foreign language classroom: A study of mutimodal communication in Estonian and French classes".

Doktoritöö juhendajad on prof Birute Klaas-Lang ja prof Kalevi Kull, oponeerib prof Gunther Kress (University of London).

Kaitsmine toimub ülikooli senati saalis ja algab kell 16.15.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Nils Lindahl Ellioti külalisloeng “Observing Wildlife in Tropical Forests. A Geosemeiotic Approach” 7. novembril kell 14.15

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.10.2018

7. novembril kell 14.15 peab semiootika osakonnas külalisloengu teemal “Observing Wildlife in Tropical Forests. A Geosemeiotic Approach” loodushariduse uurija Nils Lindahl Elliot (Ühendkuningriik). Loeng kuulub Tartu Ülikooli semiootika osakonna ja Jakob von Uexkülli keskuse algatatud Jakob von Uexkülli loengute sarja.

Nils Lindahl Ellioti teadustöö keskendub looduse vahendatuse küsimusele. Külalisloengu käigus tutvustab ta teadusprojekti, mille  raames uuris ta turistide vaatluspraktikaid troopilise vihmametsa külastamisel. Vaatluspraktikate analüüsil kasutab Elliot lähenemist, mis hõlmab Charles S. Peirce’i semiootikat – lisaks ökoloogiat, geograafiat ja sotsioloogiat. Selle nn geosemeiootilise lähenemise abil otsib Elliot vastust küsimusele, miks üldse loodust vaadeldakse ja milliseid vahendatuse viise võib selles tegevuses eristada.

Loengus tutvustatava uurimuse tulemused ilmuvad peagi samanimelise raamatuna. Ellioti varasem monograafia “Mediating Nature” (Routledge 2006) on üks oma uurimisvaldkonna tähtteoseid.

Loeng toimub kolmapäeval 7. novembril kell 14.15-16.00 aadressil Jakobi 2-114. Loeng on inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!

…………………………………

Observing Wildlife in Tropical Forests

A Geosemeiotic Approach

Nils Lindahl Elliot

How do tourists observe wildlife in tropical forests? Why would anyone engage in such a practice – or perhaps more precisely, in such practices? And what exactly is entailed by ‘wildlife observation’?

In this lecture Nils Lindahl Elliot will address these questions by way of what he describes as a geosemeiotic approach – a transdisciplinary perspective that articulates semeiotic, ecological, geographic, and sociological theories in order to explain how it is that tourists may perceive, conceive and interpret the fauna and flora in what are popularly described as ‘rainforests’. The spelling of semiotics with an extra ‘e’ reflects the investigation’s debt to Charles Sanders Peirce, who spelled the term in this manner, and whose semeiotic theory, phenomenology and ideal-realist philosophy provide a point of departure for the inquiry.

The presentation is divided into two parts. The first will offer an overview of the research, starting from an ethnographic investigation that engaged with the observational practices of tourists visiting the internationally-renowned biological reserve on Barro Colorado Island, Panama. The second part will focus on the semeiotic-phenomenological dimensions of the practices, with an account of the manner in which Peirce can be used to articulate three general modes of wildlife observation: immediate, dynamical, and mediate.

Nils Lindahl Elliot is a writer, teacher, and researcher based in Bristol, UK. His research investigates popular pedagogies of nature, with a special interest in the mediazation of such pedagogies. He is the author of Mediating Nature (Routledge, 2006), and of the forthcoming Observing Wildlife in Tropical Forests, a two-volume study that presents the results of research supported by the Smithsonian Tropical Research Institute (STRI).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kutse: XII Tartu semiootika suvekool “Semiotic dimensions of spaces and literacies”, 17.-20. augustil 2019 Tartus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.10.2018

XII Tartu semiootika suvekool toimub 17.-20. augustil 2019 Tartus. Suvekooli pealkiri on “Semiotic dimensions of spaces and literacies”. Altpoolt leiate CFP laiemaks levitamiseks. Ettekannete abstrakte ootame 15. jaanuariks. 

Kõige paremate soovidega

Korraldusmeeskond

CFP: *Tartu Summer School of Semiotics: Semiotic dimensions of spaces & literacies*

Juri Lotman proposed that the primary semiotic dualism lies in the duplication of the world in language and the duplication of the human in space: „Genetically speaking, culture is built upon two primary languages. One of these is the natural language used by humans in everyday communication. […] The nature of the second primary language is not so obvious. What is under discussion is the structural model of space“ (Lotman 1992: 142). The organizers of the next Tartu Summer School of Semiotics find continuous inspiration in this statement and call for discussing the functioning of cultural languages as mediators of human and non-human environments and as developers of cultural competence.

Understanding culture via its spatial organization has been a characteristic of Tartu semiotics. The structural models of space facilitate making sense of nature, society and culture as living environments. The creation of such models is simultaneously creation of descriptive languages for conceptualising cultural experience and on a more essential level, cultural mediation. The latter affects both individual and collective capacity to interpret reality and underpins the formation and perception of cultural identity. On the one hand, the contemporary cultural dynamics has underlined the necessity of studying the cultural environment in relation to the technological advancement: from the digitalization of (everyday) culture to cultural polyglotism, including improved foreign language skills, digital literacy and emergence of transmedial spaces of communication.

On the other hand, the ecological changes in our living environment have created the need to analyse the mutual influences of human cultural and non-human spaces: the ways that different species both encode and interpret their surroundings and contexts. These include the human modes of textualising space in artistic and non-artistic languages, other species’ modes of learning about their surroundings and the ways their agency becomes manifested in their relations with our mutually shared environments. At the same time, the scientific understanding of these relations clearly needs to be balanced with the development of related literacies for mediating the knowledge to the members of culture.

Reference: Lotman, Juri 1992a. Tekst i poliglotizm kul’tury [Text and cultural polyglotism]. In: Lotman, Juri, Izbrannye stat’i. Vol. 1. Stat’i po tipologii kul’tury. Tallinn: Aleksandra, 142–147.

We invite all the semioticians studying the dynamics of nature, society and culture to Tartu in order to discuss a topic simultaneously universal and current for the era of the Anthropocene - the semiotic dimensions of spaces and literacies. We welcome both 20 minute presentations as well as more unconventional formats (à 5-10 minutes) that would provoke thoughts by introducing works and ideas in progress. 300-600 words abstracts (for 20 minute papers) or short comments on why you would like to share your work in progress at Tartu Summer School of Semiotics should be submitted by January 15th, 2019 to semiotics [ät] ut.ee <<a href="mailto:%3Cspan%20class=" spamspan>semiotics [ät] ut.ee>">mailto:semiotics [ät] ut.ee>. Additional information will be available at: tsss.ut.ee <<a href="http://tsss.ut.ee%3E/">http://tsss.ut.ee>

Topics that we welcome non-exhaustively include:

 * Making sense of digital fragmentation through spatial models and

   metalanguage;

 * Spatial applications for mediating cultural heritage;

 * Developmental changes in the structuring and literacy of space;

 * Animal agencies in adapting to anthropogenic and hybrid environments;

 * Interactions of semiotic and spatial practices in environmental education.

The event is supported by the University of Tartu's ASTRA project PER ASPERA (European Union, European Regional Development Fund).

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 2018 "Excavations in the Esoteric" 31. oktoobril kell 18 Genialistide Klubis

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.10.2018

31. oktoobril kell 18 Genialistide Klubis.

Üles astuvad Mehmet Emir Uslu: "When the Hunt Goes Wild: Cynegetic Relationships with Nature" ja Sugata Bhattacharya: "Visual Hunting and Gathering".

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Zara Mintsi ja Juri Lotmani mälestamispäev

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
24.10.2018

Juri Lotmani 25. surma-aastapäevaks

Reedel, 26. oktoobril 2018

15.00 – Mälestamishetk Raadi kalmistul (kohtume Lotmanite haual)

16.00 – „Lotmaneid meenutades…“ (Lossi 3-222)

Katkendeid J. Lotmani TV esinemistest 

„Lotmanid meie elus: kuidas ja mida me õppisime“

Meenutab Malle Salupere

Meenutab Ljubov Kisseljova

Meenutab Lea Pild

Meenutab Roman Leibov

18.00 – Mälestuste jätk kohvilaua taga (Lossi 3-215)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eesti keele ja kirjanduse õpetajate sügisseminar

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
17.10.2018

16. novembril 2018 kell 10.30-16.45 Jakobi 2-438

Kava ja registreerumine.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Selgunud on selle aasta selge sõnumi auhinna võitjad. Pressiteade 17.10.2018

EKI uudised

2018. aasta selge sõnumi auhinna saavad „Vikerhommiku“ rubriik „Teadusuudis“, Eesti Ekspressi karikatuurirubriik „Ernitsa maailm“, digiuudiste veebileht geenius.ee ja Riigikontrolli tegevus. Võistluse patroon õiguskantsler Ülle Madise annab võitjatele auhinnad üle 17. oktoobril õiguskantsleri majas toimuval galal.

Ülle Madise on öelnud, et ametlik tekst ei pea olema kantseliitlik sõnakuhi, mille all lebab lämbunud mõte. Tema arvates on tsunftide salakeelte ja tsunftivälistele inimestele ülalt alla vaatamise aeg möödas.

Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvib „Vikerhommiku“ rubriik „Teadusuudis“. Teadusajakirjanik Priit Ennetil on suurepärane oskus tuua viimased teadusuuringud ja -uudised arusaadavas keeles laiema auditooriumini.

Tarbeteksti kategoorias märkis hindamiskomisjon ära Vikerraadio „Peresaate“, Hille Hinsbergi ja Urmo Kübara „Kaasamise käsiraamatu“ (2014) ning ERRi raadiosaadete ja artiklite sarja „Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha“.

Parima selge sõnumiga tarbepildi auhind antakse rubriigile „Ernitsa maailm“. Heiki Ernitsa igal nädalal Eesti Ekspressis ilmuv karikatuur „Ernitsa maailm“ on päevakohane, vaimukas ja arusaadav.

Tarbepildi kategoorias märgiti ära Tervise Arengu Instituudi liikumispüramiid ja Tallinna jalgrattateede kaardirakendus.

Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on digiuudiste veebileht geenius.ee. Veebileht on juba kolm aastat toonud keerulised tehnoloogiateemad inimesteni lihtsalt ja loogiliselt.

Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga märgiti ära e-ajakiri edasi.org, ETV arutelusaade „Suud puhtaks“ ning Eesti Haigekassa ja Eesti Hambaarstide Liidu projekt „Suukool“.

2018. aasta selge sõnumi edendaja on Riigikontroll, kelle eesmärk on olnud juba aastaid esitada kõik oma materjalid viisil, et need oleksid sõnavahuvabad ja maksumaksjale mõistetavad.

Edendaja kategoorias märgiti ära Statistikaamet ja Maanteeamet.

Eriauhinna pälvisid Risti Koguduse õpetaja Annika Laats ja Ott Tänaku kaardilugeja Martin Järveoja.

2018. aasta selge sõnumi auhinna võistlustöid hindas Eesti Keele Instituudi, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev komisjon.

 

selge sõnumi veebileht                                     Katrin Hallik, Katrin.Hallik@eki.ee, tel 5347 2327

selge sõnumi FB                                               Katre Kasemets, Katre.Kasemets@eki.ee, tel 5562 9051

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvahelisel semiootikakonverentsil räägitakse inimmõjuga looduse uurimisest

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.10.2018
Semiootikakonverentsi maskott.

8.–10. novembrini toimub Tartus ingliskeelne rahvusvaheline konverents „Hübriidsete looduste semiootika: inimmõjulised ökosüsteemid, multimodaalsused ja muutunud omailmad“ („Semiotics of hybrid natures: Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts“). Konverentsil arutletakse, kuidas inimmõju ja tehnoloogilised võimalused kujundavad uut tüüpi suhteid inimeste ja teiste bioloogiliste liikide vahel.

Hübriidsete looduste all peetakse silmas eri liikide, tehnoloogiliste keskkondade ja uute meediumide keerukaid seondumisi. Sellist inimmõjuga loodust on tänapäeva maailmas aina enam ning selle uurimine on eri valdkondade koostöös oluline. Konverentsi eesmärk on vahetada teadmisi hübriidsete looduste eri ilmingute kohta ning töötada välja sobivaid uurimismeetodeid ökosemiootikas ja teistes keskkonnahumanitaaria valdkondades.

Külalisesinejad on ökokriitik ja teadusuuringute direktor Nathalie Blanc Prantsusmaalt (CNRS / Pariisi Diderot’ Ülikool), filosoofiadotsent Morten Tønnessen Norrast (Stavangeri Ülikool) ja keskkonnahumanitaaria teadur Kati Lindström Rootsist (Kuninglik Tehnikakõrgkool KTH). Kokku on konverentsi programmis üle 30 esineja.

Jakobi 2 õppehoones toimuvale konverentsile on kõigil huvilistel võimalik registreeruda 20. oktoobrini. Lisateavet leiab konverentsi kodulehelt.

Konverentsi korraldavad Rahvusvahelise Biosemiootika Ühingu egiidi all Tartu Ülikooli semiootika osakond ja Eesti Semiootika Selts. Konverentsi toetavad sihtasutus Eesti Teadusagentuur (PUT1363) ning Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.

Lisateave: Nelly Mäekivi, konverentsi korraldustoimkonna liige, 5695 3709, hybridnatures [ät] gmail.com

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

XIX Semiootika sügiskool "Meedium ongi sõnum" 3.-4. novembril 2018 Taevaskoja puhkekeskuses

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.10.2018

Tänavune sügiskool tõukub Marshall McLuhani kuulsast teesist ning võtab uurida, kuidas mõjuvad ja mida mõjutavad eri meediumid humanitaarias üldisemalt.

Mullu möödus 50 aastat McLuhani vahest et kuulsaima teose, “Meedium ongi sõnum” ilmumisest. Selle põhitees ei tähenda autori sõnul enamat, “kui et mis tahes meediumi isiklikud ja sotsiaalsed tagajärjed tulenevad sellest uuest mõõtkavast, mille iga laiendus või uus tehnoloogia meie tegemistesse toob.” Nende ridade esmatrükist saati on uusi tehnoloogiaid lisandunud aga kaelamurdvas tempos, mistap tundub paslik korra aeg maha võtta ja reflekteerida, kuidas sõltub sõnumi sisu meediumist, mille abil seda esitatakse.

·       Kuivõrd humanitaarias näib praegu domineerivat nimelt visuaalsus ja digitaalsus, on sügiskooli üheks teemaks nende suhe traditsiooniliste vormidega, ent ka digitaalse maailma ülesehitus ja mõju. 

·       Vaatluse alla tuleb ka haridusmaastik ning multimeedia ja tehnoloogia rakendamine õppetöös, mis on pakkunud kõneainet juba aastaid.

·       Arutatakse ka eri meediumite eripärade, informatsiooni edastamise ja kodeerimise viiside üle. Teemaks tulen nii muusika, filmi, pildi ja raamatu kui ka reklaami ja sotsiaalmeedia sõnum.

Loengu peavad:

Marek Tamm - “Mis saab humanitaariast posthumanismi ajastul?”

Mihkel Kunnus  - “Mida teeb inimesega raamat”

Eno Tõnisson - "Programmeerimine. Reeglid. Valikud. Vabadus"

Kalev Rajangu - “Digitalismi kultuurikriitiline lühianalüüs”

Kaire Maimets - "Muusika kui meedium ja sõnum"

Maarja Ojamaa - “Netflixi algoritmid”

Daniele Monticelli - “Humanitaaria hetkeseis”

Piret Viires - “Digitaalne kirjandus”

Helena Tulve - “Kujund? Sümbol? Tähendus? - läbi muusikapraktiku prisma“

Alar Kilp - „Kuidas poliitikat õpetada/õppida …“

Marek Volt - "Kuidas määratleda esteetilist ...?"

Tarmo Jüristo (teema täpsustub)

 

Sportlike vahepaladena toimub lauatennise turniiri ning discgolfi kiirkursust.

 

Registreeruda saab 25. oktoobrini siin:

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScMSaSQdf3X1dfzw3pTt6Aeb2bmec4q9GghI9ZDJx5M69ZZRA/viewform

Täpsem info:

Daniel Tamm (danieltamm1 [ät] gmail.com) ja Ragnar Peets (ragnarpeets [ät] gmail.com).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Koostöö hõlbustab õppimist Tartu ja Lyoni ülikoolis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.10.2018
Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser ja Lyoni ülikooli kirjanduse ja kultuuride teaduskonna dekaan professor Marie Ledentu. Foto: Andres Tennus
Neljapäeval, 11. oktoobril kirjutas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser alla lepingule, mille järgi avaneb prantsuse keele ja kirjanduse ning vene ja slaavi filoloogia eriala üliõpilastel võimalus omandada magistrikraad nii Tartu Ülikoolis kui ka Jean Moulin Lyon 3 Ülikoolis.
Koostöö puudutab Tartu Ülikoolis üliõpilasi, kes õpivad maailma keelte ja kultuuride magistriõppekava „Euroopa keeled ja kultuurid“ alusel. Kummagi ülikooli õppijad, kes soovivad saada mõlema ülikooli diplomi, peavad sooritama poole õppekava mahust, st 60 ainepunkti välisülikoolis.
Esimesi Prantsusmaalt Lyonist pärit üliõpilasi, kes tulevad nii õppima slavistikat kui ka tutvuma Eesti kultuuriruumiga, võib Tartus loodetavasti kohata juba järgmise aasta sügisel. „Meie jaoks on see väga oluline kvaliteedimärk, sest Lyonis mitte ainult ei tunnustata meie antavat haridust, vaid lausa uhkustatakse sellega,“ märkis TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna maailma keelte ja kultuuride kolledži asedirektor Tanel Lepsoo. „Me ei väida loomulikult, et õpetame Puškinit või Prousti paremini kui prantslased, aga me kindlasti õpetame neid teisiti. Oma tavakeskkonnast irduv kõrvalpilk on mistahes haritlase koolitamises ülimalt oluline.“
Lyoni ülikooli esindasid eilsel Tartu-visiidil kirjanduse ja kultuuride teaduskonna dekaan professor Marie Ledentu ning keeleteaduskonna prodekaan professor Denis Jamet. 
Jean Moulin Lyon 3 Ülikoolis õpib kuues teaduskonnas humanitaar- ja sotsiaalteadusi umbes 30 000 üliõpilast. See on üks 12 institutsioonist, mis moodustavad Lyoni ülikooli konsortsiumi. Koostöö Tartu Ülikooli ja Lyoni ülikooli vahel algas 2016. aastal.
Lisateave: Tanel Lepsoo, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži asedirektor, prantsuse kirjanduse lektor, 506 9641, tanel.lepsoo [ät] ut.ee
Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Ekspressi taskuhääling

EKI uudised

Ka värske Eesti Ekspress on taskuhäälingus kuulatav, proovige siin. Artikleid loeb sünteeshääl Tõnu veidi krapsakama kõnetempoga, kui Eva Postimehe (seni veel üksikuid) lugusid vahendades.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Sümpoosion "Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.10.2018

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ toimub reedel, 23. novembril kl 12.00–16.00 Haridus- ja Teadusministeeriumis (Munga 18, Tartu).

Selle aasta sümpoosioni põhiteemad on teaduskommunikatsioon, terminoloogia ja kõrghariduse keel. Sümpoosionil esinevad oma valdkonna juhtivad, tunnustatud eestkõnelejad.

Sümpoosionile saab registreeruda 5. novembrini registreerumisvormi kaudu. Osavõtt on tasuta.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ toimub reedel, 23. novembril kl 12.00–16.00 Haridus- ja Teadusministeeriumis (Munga 18, Tartu).

Korraldajad ja moderaatorid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) ja Sirli Zupping (Tartu Ülikool).

Eestikeelse terminoloogia programmi abil on kõrgkoolid korraldanud eestikeelset teadustegevust väärtustavaid üritusi: koolitusi, konverentse, akadeemilisi arutelusid, samuti kajastanud toimunut trükistes ja meedias.

 Erialakeelele keskenduv üritustesari sai Eesti Maaülikooli eestvõttel alguse 2103. aastal. Selle aasta sümpoosioni põhiteemad on teaduskommunikatsioon, terminoloogia ja kõrghariduse keel.

 Sümpoosionil esinevad oma valdkonna juhtivad, tunnustatud eestkõnelejad.

 Ootame Teid osalema!

 Sümpoosionile saab registreeruda 5. novembrini registreerumisvormi kaudu. Osavõtt on tasuta.

 Lisainfot saab meiliaadressilt ylle.sihver@emu.ee

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 5.10.2018. Opakad ja ubinad

EKI uudised

Mari Kendla

Ajalooliselt on eesti murdeid liigendatud mitmel moel. Viimase käsitluse (Pajusalu, K. jt «Eesti murded ja kohanimed», 2018) järgi jagunevad eesti murded kaheks peamurdeks, mis jaotuvad omakorda väiksemateks murdealadeks: põhjaeesti peamurde rühma kuuluvad südaeesti murded nagu saarte, lääne-, kesk- ja idamurre ning kirderanniku rühma murded nagu rannamurre ja Alutaguse murre; lõunaeesti peamurde rühma moodustavad Mulgi, Tartu ja Võru murre. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Professor Marko Pajević räägib oma inauguratsiooniloengul poeetilisest mõtlemisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
08.10.2018
TÜ germanistika professor Marko Pajević. Foto: Andres Tennus

Neljapäeval, 11. oktoobril kell 16.15 peab TÜ germanistika professor Marko Pajević Tartu Ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu teemal „Suhe maailmaga. Poeetiline mõtlemine ja tegelikkus“.

Alates 2018. aasta jaanuarist on Marko Pajević Tartu Ülikooli professor. Ta on avaldanud monograafiad Paul Celanist, Franz Kafkast ja poeetilisest mõtlemisest ning arvukalt artikleid poeetika eriaspektidest. Tema hiljutiste ja käimasolevate projektide kohta võib leida teavet aadressil apt.ut.ee.

Enda inauguratsiooniloengul arutleb professor Marko Pajević, et kui tahame maailma mõista, peame kõigepealt aru saama, kuidas me maailmaga suhestume. Professori arvates peame tajude mõtestamisel paratamatult appi võtma keele. Meie meelelised tajud käivad läbi sõnade, mis aitavad meil neist aru saada ning selgeks teha, mida me maailmaks üldse peame – mis on meie maailmavaade. Tähendus tuleb järelikult keele kaudu.

Kirjandust võib pidada tähenduse laboriks. Kui tahame mõelda kirjanduse erilisest olemusest, la chose littéraire („kirjanduslikust asjast“), peame mõtlema millelegi enamale kui märk ja leidma viise tähendusloome teiste mõõtmete arvessevõtmiseks.

Poeetilise mõtlemise järgi pole keel mitte keele- ja eluvormide koosmõju tulemus, vaid tegevus ise. See tähendab, et peame arvestama keele katkematust (Henri Meschonnic). Wilhelm von Humboldti järgi võime öelda, et mitte sõnad ei moodusta kõnet, vaid vastupidi, sõnad kasvavad kõnest välja.

Seega määratleb keele alati selle ainulaadne olukord. Mõistus peab maailmaga resoneerima (ingl reasonate). See on poeetilise mõtlemise dialoogiline mõõde, esikohal on suhe. Siit tuleneb vajadus poetoloogilise antropoloogia järele. Humanitaarteadused on seega n-ö tähendusteadused, mis kujundavad meie reaalsustaju.

Marko Pajević on õppinud Münchenis, Berliinis ja Pariisis ning kaitsnud doktoriväitekirja Paul Celani poeetikast Berliini Vabas Ülikoolis ja Pariisi 8. Ülikoolis. Habilitatsioonitöö poeetilise mõtlemise teemal kaitses ta Prantsusmaal. Ta on õpetanud Sorbonne’i, Belfasti Queen’si, Londoni Royal Holloway ja Londoni Queen Mary Ülikoolis ning töötanud vanemteadurina Berliinis Humboldti Ülikooli Marc Blochi keskuses.

Professor Marko Pajevići tööd Tartus toetatakse Tartu Ülikooli ASTRA projektist PER ASPERA, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Inauguratsiooniloengust toimub veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV (www.uttv.ee) vahendusel.

Lisateave: Marko Pajević, TÜ germanistika professor, 58535504, marko.pajevic [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus”

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus”
Toimumiskoht: Haridus- ja teadusministeerium, Peeter Põllu saal / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 23. november 2018
Algusaeg: 12:00 - 16:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Reedel algab Tartus Balti riikide tudengikonverents

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.10.2018
Tartu, Läti ja Vilniuse ülikooli rektorite stipendiumikonkursi esimene võitja Milda Dailidėnaitė on konverentsidel „Bridges in the Baltics“ osalenud iga kord. Nagu tänavu esimest korda välja antud rektorite stipendiumi statuut ette näeb, oskab ta kõigi kolme riigi keelt. Foto: Andres Tennus

Reedel, 5. oktoobril saab Tartu Ülikooli peahoones alguse kuues rahvusvaheline tudengikonverents „Bridges in the Baltics“, millel osalevad Euroopa ülikoolide üliõpilased ja teadlased.

Esimene samanimeline konverents toimus 2013. aasta sügisel Tartu Ülikoolis, seejärel on üliõpilased kohtunud Riias, Vilniuses, Varssavis ja Stockholmis. Tänavune, taas tagasi Eestisse jõudnud konverents on pühendatud Eesti, Läti ja Leedu vabariigi 100. sünnipäevale.

Seekord on kõige rohkearvulisemalt esindatud Läti ja Leedu kõrgkoolide üliõpilased, kuid tullakse ka Venemaalt, Saksamaalt, Poolast, Tšehhist, Rootsist, Itaaliast ja mujalt. Ettekannete teemad ulatuvad keeleteaduslikest uurimustest kirjandusloo-, ajaloo-, kunsti- ja ühiskonnakäsitlusteni.

Peale tudengite astuvad konverentsil üles kolme Balti riigi teadlased. Lätit esindab keeleteadlane, Läti ja Helsingi ülikooli professor Laimute Balode, Leedut Vilniuse Ülikooli ajaloodotsent Jurgita Verbickienė ja Eestit Tallinna Ülikooli keeleteadlane professor Anna Verschik.

Üks konverentsi korraldaja, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži leedu keele ja kultuuri õppejõud Tiina Kattel meenutas, et Baltimaade ülikoolide tudengikonverents sai alguse 2011/12. õppeaastal, kui Tartu, Läti ja Vilniuse ülikooli eesti, läti ja leedu keele õpetajatel tekkis mõte viia oma tudengid kokku. „Nii käidi üksteisel Balti tudengipäevade sildi all esmalt lihtsalt külas. Riias eesti ja leedu keelt ning Vilniuses eesti ja läti keelt õppivad tudengid tulid külla Tartu leedu ja läti keele õppijatele, seejärel külastati ka Riiat ja Vilniust,“ rääkis Kattel. „Kuna oli näha, et selline otsene suhtlus on väga vajalik, annab keelte õppimiseks indu ja julgustab keeli tegelikus elus kasutama, saigi kolme ülikooli koostöös alguse tudengikonverents „Bridges in the Baltics“.“

Konverentsi algne idee oli koondada vaid Eestis, Lätis ja Leedus üksteise keeli ja kultuure õppivaid tudengeid, et tekiks suhtlusvõrgustik ning selgem ülevaade, kes millise uurimissuunaga tegeleb. Samuti tundus oluline anda tudengitele võimalus teha õpitavas keeles ettekandeid. Juba esimese konverentsiga ületati aga nende kolme riigi piirid ning igal järgmisel konverentsil on osalejaid olnud kogu maailmast. Need on humanitaarteaduste tudengid, kes õpivad Baltimaade keeli või kelle uurimisteemad on seotud Eesti, Läti või Leedu kultuuri, ajaloo või ühiskonnaga.

Konverentsi töökeeled on eesti, läti, leedu ja inglise keel ning kuulama on oodatud kõik huvilised. Täpne programm, paralleelsessioonide ajakava, teesid ja esinejate tutvustused on konverentsi kodulehel https://sisu.ut.ee/balticbridge.


Esiplaanil aktiivne konverentsidel „Bridges in the Baltics“ osaleja Dovydas Pabarčius, kes on lõpetanud 2012. aastal Vilniuse Ülikooli leedu filoloogia ja eesti keele liiterialal ning 2018. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli näitleja erialal. Foto: erakogu

Algusest peale on konverentse toetanud kõigi kolme riigi haridus- ja teadusministeeriumid, Läti Keele Agentuur, konverentsi riikides resideeruvad Eesti, Läti ja Leedu suursaadikud, bussifirma Lux Express ning kõik konverentsi korraldanud ülikoolid.

Lisateave:
Tiina Kattel, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži asedirektor, Balti regiooni keelte osakonna juhataja, 516 0104, 737 6359, tiina.kattel [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

OHUSTATUD KOHALIKUD KEELED DIGIAJASTU MEEDIAS

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: OHUSTATUD KOHALIKUD KEELED DIGIAJASTU MEEDIAS
Toimumiskoht: Võru Instituut / Võru
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 19. oktoober 2018 - 20. oktoober 2018
Algusaeg: 12:00 - 14:00
Kirjeldus:

Riidi/Reede/Friday, 19.10.2018

Vallalõtegemine/Avasõnad/Welcome by Rainer Kuuba (Võro instituut)

13.00–13.45 Ragne Kõuts-Klemm (Tartu ülikool): Meedia roll keelerikkuse hoidjana

13.45–14.15 Outi Tánczos (Helsingin yliopisto): Vähemmistökielen kuva omakielisessä mediassa: karjala

14.15–14.45 Sanita Lazdina (Rezekne Academy of Technologies), Heiko F. Marten (DAAD Information Centre Riga): Facebook practices as a reflection of Language Management in the Workspace

14.45–15.00 kohvivaih/kohvipaus/coffee break

15.00–15.30 /andas teedä’/TBA

15.30–16.00 Ilona Kivirähk (SA Kultuurileht): Täheke võro keelen - 14 numbrit valmis, 15. tulekul!

16.00–16.45 Claudia Soria (Institute for Computational Linguistics - National Research Council, Pisa): The Digital Language Survival Kit: helping language communities in the digital world [skaibiettekanne/Skype presentation]

16.45–17.00 vaih/paus/break

17.00–18.00 Arotus/Diskussioon/Discussion 

18.30–20.30 õdagusüük/õhtusöök/dinner

 

Laupäev, 20.10.2018

9.00–9.30 Sulev Iva (Võro instituut, Tartu ülikool): Võro Vikipeediä, keeleopminõ ja (sotsiaal)meediä

9.30–10.00 Helka Riionheimo (Itä-Suomen yliopisto), Päivi Kuusi (Helsingin yliopisto): Kun kielestä puuttuu sanoja: ratkaisuja karjalankielisissä Wikipedia- käännöksissä

10.00–10.30 Maria Kok (Itä-Suomen yliopisto), Natalia Giloeva (Itä-Suomen yliopisto): Ičensienet, koiransienet da kivilinduzet – eliölajien nimitysten kääntäminen suomesta karjalaksi

10.30–11.00 Sainapaprõ’ ja kohvivaih/ Vaatmikud ja kohvipaus/ Poster presentations and coffee break:

Ilga Šuplinska (Rezekne Academy of Technologies): Latgalian in virtual language landscape

Kadri Tartlan (ERR): Murdekeelsete saadete vaadatavus-kuulatavus Eesti Rahvusringhäälingus

11.00–11.30 Helen Plado (Helsingin yliopisto, Tartu ülkool), Eleri Konts: Mida näitab vähemuskeelse ajalehe keeletoimetamine? Juhtumiuuring Uma Lehe põhjal

11.30–12.00 Jan Rahman (Uma Leht, SA Kultuurileht): Uma Lehe lugemisharinõmisõ uuringu 2005 ja 2018

12.00–12.30 Ülle Kauksi (Seto Ateljee Galerii): Setomaa ja meedia viimädsel paaril aastakümnel ja täämbä

12.30–13.00 Kadri Ugur (Tartu ülikool): Kodokiil olõ-õi nallatego: kuis aokirändusest ja opmisest kõnõlda?

13.15 Lõunõsüük/Lõuna/Lunch

14.00 Ärsõitminõ/Ärasõit/Departure

 

Konverentsil osalemiseks saab registreeruda 15. oktoobrini siin

Konverentsi töökeeled on võru, eesti, soome ja inglise. Ettekandeid ei tõlgita.

Konverentsi osavõtumaks on 30 eurot, see tuleb tasuda ülekandega arvel märgitud kuupäevaks. Arve, mille alusel osavõtumaksu maksta, saadetakse registreerunud osalejale e-kirjaga. Tühistamisel osavõtumaksu ei tagastata.

Osavõtjatele korraldatakse toitlustamine. Ööbimise Võrus peab iga osaleja korraldama iseseisvalt. 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 29.09.2108. Keele paradoks – ühendaja ja eristaja

EKI uudised

Heete Sahkai 

Ühiskondlikus arutelus kerkib üha sagedamini küsimus eesti keele staatusest ülikoolides olukorras, kus õppe- ja teadustöö muutub üha enam ingliskeelseks. Selles arutelus tuleb hästi esile, et keel täidab inimeste jaoks erinevaid funktsioone, mis võivad omavahel ka vastuollu sattuda: suhtlusvahendina ta ühendab inimesi, identiteedi tunnusena aga ka eristab üksteisest. Loe edasi.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keelesaade. ÕS ja uued sõnad (Vikerraadio 30.09.2018)

EKI uudised

Säuts ja tviit, prügipimedus, kaugvõti, klikiaeg, taskusaade – väike valik sõnadest, millest saates jutt on.

Õigekeelsussõnaraamat ilmus sügisel 100 aastat tagasi. Juubeli puhul ilmub uus ÕS. Kui palju on selles sõnu, missugused on kõige uuemad sõnad, missugused on täiesti uued, missugused sõnad on saanud uue tähenduse, kas on ka sõnu, mis arvatake uuest sõnaraamatust välja? Neile küsimustele vastab ÕS-i peatoimetaja Maire Raadik.

Kuulake saadet siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kuidas moodsad tehnoloogiasõnad ÕSi jõuavad ja mida juba lisatud on? (Geenius.ee 20.09.2018)

EKI uudised

  

Kuidas moodsad tehnoloogiasõnad ÕSi jõuavad ja mida juba lisatud on?

 

Õigekeelsussõnaraamat sai viimati uue ilme 2013. aastal, kuid juba sel sügisel jõuab huvilisteni meie kirjakeele aluse uus versioon, samuti ka uus seletav sõnaraamat.

Kuna alates 2013. aastast on maailm üksjagu muutunud, siis jõuab sel korral sõnaraamatusse ka hulgaliselt uusi ning modernseid tehnoloogiaga seotud sõnu, mitmed sõnad on aga jõutud ka juba vahepealsel ajal veebisõnastikku lisada.

Eesti keele instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets sõnas Geeniusele, et uued sõnad tekivad üldjuhul koos uute asjade ja nähtustega, uusi asju leiutatakse, aga ka avastatakse, näiteks loomaliikide puhul. Ta lisas, et uued sõnad ja väljendid tulevad ka “moevoolus”, mõni asi lihtsalt tuleb ja läheb kulutulena moodi.

Seda, kas sõna ka päriselt sõnaraamatusse jõuab, mõjutab see, kas seda ka päriselt kasutatakse. “Kui meie näeme ja registreerime, et neid kasutatakse, siis me nad sõnaraamatusse ka võtame,” lausus Langemets.

Kuna uusi sõnu üritatakse seletada EKIs iga päev, siis on uude ÕSi jõudmas ka mitmed moodsa tehnoloogiaga seotud sõnad, näiteks võib raamatut avades otsida sealt sõna “voogedastus”, kuid sel korral jääb “plokiahel” välja.

Edasi saab lugeda siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Töötuba "How to evaluate interdisciplinary research? Conceptual, methodological and empirical challenges" 29. september

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
26.09.2018

Teadusliku teadmise mõistmisel on oluline panna tähele mitte ainult selle esituse loogilist ülesehitust, vaid õppida tundma ka protsessi, milles teadmist luuakse, tähtis on märgata, kuidas teaduskogukond toimib, kuidas jaotatakse ülesanded ja kuidas toimub koostöö. Teadusdistsipliinide piiride muutudes, uurimistöö inter-, multi- ja transdistsiplinaarseks kujunedes, on muutunud ka arusaamad sellest, millistele standarditele teadustöö peaks vastama, mis on hea teadus ja kes peaks selle üle otsustama. Millised probleemid kaasnevad teadustulemuste hindamisega ja kuidas see edasist uurimistööd mõjutab – seda me oma töötoas käsitlemegi.

Praktikakeskses teadusfilosoofias peetakse oluliseks juhtumiuuringuid, kursis olemist tegeliku teaduspraktikaga. See omakorda tekitab teadusfilosoofi jaoks mitmeid metodoloogilisi probleeme: kuidas saab filosoofia võtta arvesse või nagu on moodne öelda: „olla informeeritud“ etnograafilistest andmetest, muutumata seejuures ise empiiriliseks teaduseks?

Teadusfilosoofia õppetooli uurimisrühm kutsub huvilisi kaasa mõtlema ja arutlema interdistsiplinaarse teaduse hindamise filosoofiliste, metodoloogiliste ja praktiliste probleemide üle töötoas, kuhu on kutsutud esinema kolleegid veel viiest Euroopa ülikoolist.

Tegemist on Eesti teadusagentuuri personaalse uurimistoetusega projekti (PUT 732) ”Essentsialism interdistsiplinaarse uurimistöö kontekstis: teaduskogukonnas esinevate stereotüüpide filosoofiline ja kultuuriline analüüs“ 2015-2018 viimase töötoaga.

Töötuba leiab aset laupäeval, 29. septembril Jakobi 2 ruumis 336 alates kella 11-st. Registreerimine ja kohv kella 10st.
Vaata programmi

Palun teatage oma osavõtusoovist endla.lohkivi [ät] ut.ee hiljemalt reedel, 28. septembril.

Töötoa korraldamist toetavad ASTRA projekt PER ASPERA (Euroopa Regionaalarengu Fond), Eesti Haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud IUT 20-5 ja Eesti Teadusfondi PUT 732.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia-ajalooline jalutuskäik kolmapäeval, 26. septembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.09.2018

Kolmapäeval, 26. septembril toimub filosoofia osakonna traditsiooniline meie seast lahkunud filosoofide mälestamise jalutuskäik Raadi kalmistule.

Nagu tavaks saanud, kutsub lektor Eduard Parhomenko ka tänavu kõiki filosoofiahuvilisi, aga eriti filosoofia bakalaureuseastme esmakursuslasi endaga kaasa:

Liiguks väikse ringiga läbi linna, mõne kuulsama Tartu Ülikooli filosoofi ajaloolise maja juurest möödudes, edasi kalmistule. Seal haudadel peatudes, lausuks iga sinna sängitatud filosoofi kohta midagi tema õpetuse ja elu kohta mälestuseks ning järelemõtlemiseks. Ja kui me teispoolsuse sügistele radadele just ära ei eksi, siis naastes linna, jooks kohvikus mõne tassi teed ning ajaks juttu veidi.

 

Jalutuskäik algab kell 18.15 Jakobi 2 õppehoone peasissepääsu eest.
Kõik on teretulnud!
Loodame kaunist sügisilma ja ootame eriti filosoofiarebaseid!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Professor Juhani Yli-Vakkuri heidab semiootikale filosoofi pilgu

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.09.2018
Juhani Yli-Vakkuri. Foto: erakogu

26. septembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli keelefilosoofia professor Juhani Yli-Vakkuri ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu „Kas tähendus on meelevaldne? Filosoofi pilk semiootikale“.

Tähenduse arbitraarsuse teesi järgi on keeleväljendi häälduse ja tähenduse vaheline suhe meelevaldne selles mõttes, et ühe häälikuga seotud tähendus võiks põhimõtteliselt olla seotud mis tahes teise häälikuga.

Tähenduse meelevaldsus on omandanud erilise aukoha semiootikatraditsioonis, kuid seda aktsepteerivad ka keeleteadlased ja filosoofid.

Inauguratsiooniloengul esitab professor Yli-Vakkuri üllatava järelduse, et arbitraarsuse tees on vale: mõne hääliku mõnda tähendust ei saa isegi teoreetiliselt seostada mõne teise häälikuga.

Juhani Yli-Vakkuri kaitses filosoofiadoktori kraadi 2012. aastal Oxfordi Ülikoolis Inglismaal. 2017. aasta septembris valiti ta TÜ keelefilosoofia professoriks. Enne seda on ta töötanud järeldoktorantuuris Oslo Ülikoolis ja Alexander von Humboldti teadusstipendiaadina Bielefeldi Ülikoolis.

Professor Yli-Vakkuri teadushuvid on seotud keele- ja vaimufilosoofia, epistemoloogia, metafüüsika ja filosoofilise loogikaga. Ta on monograafia „Narrow Content“ (Oxford University Press, 2018) kaasautor (koos John Hawthorne’iga) ning teose „Williamson on Modality“ (Routledge, 2017) kaastoimetaja koos Mark McCullaghiga. Tema töid on avaldanud paljud mõjukad filosoofiaajakirjad, näiteks Noûs, Analysis, Philosophical Studies ja Philosophical Quarterly.

Professor Juhani Yli-Vakkuri tööd Tartus toetatakse Tartu Ülikooli ASTRA projektist PER ASPERA, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Inauguratsiooniloengu veebiülekannet saab jälgida videoportaalis UTTV.

Lisateave: Juhani Yli-Vakkuri, TÜ keelefilosoofia professor, +4 9176 2377 5633, tuomo.juhani.yli-vakkuri [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Juba õiguskantsler ütleb, et need tekstid on arusaamatud ... (Delfi 23.09.2018)

EKI uudised

 

Juba õiguskantsler ütleb, et need tekstid on arusaamatud: vaata, milliseid kantseliite püütakse "Selge sõnumi" kampaaniaga selgitada

   

Kampaania "Selge sõnum" raames hinnatakse lihtsate ja konkreetsete sõnumitega varustatud avalikkusele mõeldud tekste juba viiendat aastat. Kampaania patrooniks on õiguskantsler Ülle Madise, kelle jaoks on lihtsasti mõistetav ametlik keelekasutus oluline, et tekstiloome ei oleks keeruline ega nõuaks magistrikraadi õigusteadustes, vaid oleks üheselt mõistetav igaühele.

  

Algatuse on ellu kutsunud Eesti Keele Instituut. Aastate jooksul on auhinnatud nii lihtsaid lepingublankette, kaarte, tabavaid sotsiaalkampaaniaid, õpikuid.

Kampaania mõte on lihtsustada ja ühtlustada ühiskonnas keelepilti. Sellel on kaks peamist sõnumit: "selge suhtlus hoiab kokku nii aega kui ka raha" ja "teeme üheskoos Eesti avaliku suhtluse selgemaks".

Õiguskantsleri kommunikatsioonijuht Janek Luts aitas välja valida hulga kehvasti või selgusetult sõnastatud lausekatkendeid, mida ametlikus keeles kasutatud on. Õiguskantsleri poolt toetatud algatuse eesmärk oleks muuhulgas ka selliseid keerukusi vältida või vähendada.

"Selge sõnumi" kampaaniale saab esitada töid kuni 30. septembrini.

Allikas: Delfi 23.09.2018 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

XXII Avatud Ühiskonna Foorum "Euroopa võlakriisi pikk vari: ühiskondlikud pinged ja majanduse taastumine"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.09.2018

Avatud Eesti Fondil ja Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel teid kutsuda XXII Avatud Ühiskonna Foorumile, mille teemaks on tänavu “Euroopa võlakriisi pikk vari: ühiskondlikud pinged ja majanduse taastumine”. Foorum toimub teisipäeval, 2. oktoobril kell 13:00-17:00 Tallinnnas Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3).

Peaesinejateks on Heather Grabbe, Avatud Ühiskonna Fondide võrgustiku Euroopa Poliitika Instituudi (Open Society European Policy Institute) direktor ja endine Euroopa Komisjoni volinik ning Soome majandusminister Olli Rehn, kes tänavu kevadest juhib Soome Keskpanka. Foorumi esimeses pooles analüüsivad Grabbe ja Rehn Euroopa sotsiaalmajanduslikku olukorda, ühiskondlikke pingeid, väljapääsu pikaleveninud finantskriisist ning eesseisvaid poliitilisi valikuid.

Foorumi teise osa juhatab sisse mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, kes peegeldab Grabbe ja Rehni räägitut Eesti ühiskonda. Lühikesele sissejuhatusele järgneb arutelupaneel, kus lisaks Jüristole esinevad Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutaja ja juhataja, professor Margit Sutrop; Tallinna Ülikooli dotsent, politoloog Mari-Liis Jakobson ning kommunikatsiooniettevõtte META Advisory Group partner ja strateegiline nõustaja Andreas Kaju.

Mõlemat arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik, 2012-2018 Brüsseli korrespondendiks olnud Johannes Tralla.

Foorumi töökeeleks on inglise keel, sünkroontõlke võimalusega eesti keelde. Täpsemat kava vaata SIIT!

Registreerimine 28. septembrini aadressil www.oef.org.ee/register

Lisainfo: Jete Aljasmäe jete [ät] oef.org.ee ; ‪+372 6155700

Meediapäringud: Mari Roonemaa mari [ät] oef.org.ee ; ‪+ 372 56454598

Konverentsi korraldamist toetab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

25. septembril kell 14.15 kaitseb Reet Hendrikson doktoritööd „Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel“.

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

25. septembril kell 14.15 kaitseb Reet Hendrikson doktoritööd „Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel“.

Juhendajad:
dr Arvi Tavast
dr Ann Veismann

Oponent:
dr Walter Wintschalek, Austria Kaitseväe Keeleinstituut Riigikaitseakadeemias

Kokkuvõte:
Sõjandus on üks väheseid valdkondi, kus mõistmisraskustel võib olla inimelude hind. Hea erialasuhtluse mõõdupuu on tõhusus. See tähendab, et sõnum jõuab adressaadini võimalikult kiiresti ja nõuab vastuvõtjalt võimalikult vähe pingutust. Väitekiri otsibki vastust küsimusele, milline on tõhus erialakeel. Selleks et uurida terminite mõistmist ja kujundada omakeelset terminivara, on vaja teada saada, kuidas mõistavad termineid erialainimesed reaalsuslähedases suhtlussituatsioonis. Samuti on oluline teada, millistele kaalutlustele tuginevad erialainimeste terminieelistused, kuidas nad hindavad terminite arusaadavust ja millised on nende vaated oskuskeelele. Selgus, et ohvitseride jaoks on erialakeel eelkõige vahend, mis peab olema võimalikult tõhus. Arvatakse, et tõhususe tagavad ühtne terminikasutus ja mõistekäsitus, nende saavutamiseks on vaja kehtestada standard. Ometi on põhimõttelisi erimeelsusi selles, milline termin konkreetse mõiste tähistamiseks sobib. Püüdest võimalikult tõhusa suhtluse poole on ajendatud terminite varieerumine ja püüe eristada mõistenüansse. Väitekirja keskmes on uuring, mis põhineb kolmel lahingustsenaariumil. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid mõistmist mõjutavad. Uuringus osales 164 Eesti kaitseväe maaväeohvitseri. Seitsmest uuritud terminiomadusest osutus mõistmise seisukohast olulisimaks kasutusaeg. Ootuspäraselt mõistetakse pikemalt käibel olnud termineid paremini kui uuemaid. Selgus, et nii sünonüümsete kui standardit mittejärgivate terminite kasutamine tekitab mõistmisraskust. See tulemus on kooskõlas ohvitseride arvamusega ja seab kahtluse alla tänapäeva terminiteooriates levinud seisukoha, mis pigem soosib varieerumist. Termini kujundlikkusel on kahetine mõju. Kuigi selgus, et kujundlik termin võib tekitada mõistmisraskusi, ilmnes ka, et see aitab luua mõistest ligikaudse arusaama ja viitab mõiste asukohale mõistesüsteemis. Mõistmisraskuste taga on sageli termini kujunemislugu, mõistemuutused ja teiste keelte mõju, ent segadust võib tekitada ka terminikorrastus. Keeleväliste tegurite analüüs näitas, et mõistmist mõjutavad väljaõppetaust ning teenistus- ja ametikoht. Mõistmist ei mõjuta auaste, teenistuse kestus, relvaliik ega eelmine teenistus- ja ametikoht. Huvitav on asjaolu, et kasutaja hinnang terminile ei mõjuta mõistmist. Isegi kui arvatakse, et termin raskendab mõistmist, ei mõjuta kuigivõrd arusaamist. Võib öelda, et mõistmist ei taga mitte standard, vaid pädevad, koostööle orienteeritud suhtlusosalised. Väitekirja tulemused on rakendatavad nii sõjandusterminoloogia arendamisel kui mis tahes teiste terminiarendajate tegevuses ja keelekorralduses, samuti saavad nendega arvestada keeletoimetajad ja tõlkijad.

Toimumiskoht:
TÜ senati saal
URL:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

VI eesti teaduskeele konverents tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja TLÜ teaduskeelekeskuse 10. tegevusaastat Tallinna Ülikoolis 7.–8. detsembril 2018

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus
ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada
tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti
teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selle
arengukava järgi on otsustatud tegutseda aastani 2020.
Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala õppejõude,
teadureid, üliõpilasi ning teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid.
Kutsutud kõneleja, TÜ professor Birute Klaas-Lang käsitleb eesti keele
praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid Eesti kõrghariduses.
Üldteemadena on oodatud (välistamata muud eesti teaduskeelt puudutavat):
– teadus- ja üldkeele vastastikmõju
– teadusartiklite ja monograafiate keelepruuk,
sh kirjutaja või toimetaja seisukohast
– kõrgkooliõpikute jm õppevahendite keel, selle voorused ja puudused
– kõikide erialade lõputööde ja doktoriväitekirjade või
nende kokkuvõtete eesti keele eritelu, sh juhendaja seisukohast
– kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti ja
kuidas seda looma õpetada, sh akadeemilise eesti keele õppe olukord
– teadusteksti tõlkimine eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde
Võimalikke käsitlustasandeid: tekst – lause – üld- ja oskussõnavara.
Ettekande pikkus kuni 20 minutit (+ arutelu). Oodatud on ka vaatmikud
suuruses A0 või A1. Ettekande või vaatmiku esialgset pealkirja palume
1. oktoobriks ja lühitutvustust 25. oktoobriks 2018 mahus kuni 2500
tärki (v.a allikaviited) docx, doc või odt vormingus aadressil
teaduskeel2018@tlu.ee. Pakutu vastuvõtmisest teatame 9. novembriks.

NB!
Konverentsiga seoses saab korraldada mistahes valdkonna või eriala eesti
teaduskeelele keskenduva minisümpoosioni või töötoa. Sellekohane soov
(pealkiri, teema lühitutvustus, teemajuhi nimi, eeldatav kestus) palun saata
aadressil teaduskeel2018@tlu.ee 25. septembriks 2018.
Palume registreeruda hiljemalt 1. detsembril 2018 TLÜ konverentsikeskuse
registreerimisvormi kaudu ja maksta osalustasu 10 eurot vastavalt
registreerumise järel esitatavale arvele. Tasuta osalevad esinejad, palgatööta
või õppeülesandega üliõpilased ja palgatööta pensionärid.
Korraldab TLÜ teaduskeelekeskus
koostöös TLÜ konverentsikeskusega.

Lisateave
Peep Nemvalts, dr. phil.
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja
Peep.Nemvalts@tlu.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Reedel, 5. oktoobril kell 13.00–16.00 korraldab Eesti Keeletoimetajate Liit Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 toimetajaseminari teaduskeele teemal.

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

eminari ajakava on järgmine:

  • 12.45–13.00 Registreerumine
  • 13.00–14.00 Tiit Hennoste, „Kuidas kirjutada sidusat tervikteksti?“
  • 14.00–15.00 Peep Nemvalts, „Otstarbeka oskussõna otsinguil“
  • 15.00–16.00 Riina Reinsalu, „Autori kohalolu teadustekstis: enesele osutamise võimalusi“

Ettekande pikkus on 45 minutit, millele järgneb 15 minutit küsimuste ja/või jalasirutuse jaoks.

Toimetajaseminarile saab registreeruda 2. oktoobrini lingitud registreerumisvormi kaudu.

Seminar on liidu liikmetele, Tartu Ülikooli üliõpilastele ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi töötajatele tasuta, teistele kehtib viieeurone osalustasu. Maksta saab sularahas kohapeal. Kui soovite osalustasu maksta ülekandega või saada tšekki, kirjutage palun aadressil juhatus@keeletoimetajateliit.ee.

Seminar tõotab tulla populaarne, seega tasub registreeruda aegsasti.

Kohtumiseni!

Riina Reinsalu

eesti keeletoimetajate liit

eesti ja üldkeeleteaduse instituut

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 15.09.2018. Kas vanimaid võib olla mitu?

EKI uudised

Tuuli Rehemaa 

„Briti Muuseumis Londonis on 5000-aastane Pärsia savitahvel, mida peetakse üheks vanimaks lepinguks maailmas.“

EKI keelekooli lugejad mäletavad, et selle lausega algas Katrin Halliku 8. septembri keelekooli lugu „Üheksa korda mõõda ja üheksa korda lõika!“. Põhjus, miks alustan ka enda artiklit sama lausega, on ühe lugeja küsimus, kas vanimaid asju saab tõesti olla rohkem kui üks. Lugeja kirjutas veel: „Siis kaob ju vajadus kolme võrde järele ja piisab kahest: alg- ja ülivõrdest. Meenuvad meedias kohatud väljendid „100 parimat, suurimat, ilusaimat“ või koguni „mitu kõige suurimat“.“

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Kutse XIII oskuskeelepäevale

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Rahvusraamatukogu kustuvad kõiki (oskus)keelehuvilisi 9. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu väikesesse konverentsisaali kolmeteistkümnendale oskuskeelepäevale.

Seekordse oskuskeelepäeva fookuses on keelekasutus küber-, virtuaal- ning robootikamaailmas. Kuuleme aga ka sõnastike ja terminibaaside koostamise ja haldamise süsteemi EKILEX arenduste hetkeseisust ning projektist eTranslation TermBank.

 

Seminari kava ja registreerimine Rahvusraamatukogu kodulehel: https://www.nlib.ee/oskuskeelepaev

Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium “Eestikeelse terminoloogia programmi (2013–2017)” kaudu.

Lisainfo:

Piret Pärgma

Eesti Rahvusraamatukogu terminoloog, ERÜ terminoloogiatoimkonna sekretär

piret.pargma@nlib.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Janika Päll räägib oma inauguratsiooniloengul sõna jõust

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.09.2018
Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor Janika Päll. Foto: Mari-Liis Pintson

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor Janika Päll peab 18. septembril kell 16.15 ülikooli peahoone aulas inauguratsiooniloengu teemal „Sõna jõud: Vana-Kreeka ja Rooma poeetikast, retoorikast ja teadustest meie elus“.

Janika Päll vaatleb inauguratsiooniloengul viise, kuidas tänapäeval kasutatakse antiikaja õpetusi sõna jõust ja nauditakse nende vilju.

Vana-Kreeka ja Rooma kultuur on andnud meile tehnika, loodus- ja matemaatikateaduste, meditsiini ja õigusteaduse alused, eelkõige aga loonud kultuuri, mille tavade järgi elame, mõtleme ja kõneleme, kasutades kõiges sõna jõudu.

Platoni ja Aristotelese konkurendid sofistid õpetasid, et iga argumenti võib ümber pöörata, „et hea on üks ja halb midagi muud, teised aga, et üks ja seesama ning ühtedele hea, teistele halb, ja samale inimeselegi ükskord hea, teinekord halb [---] haigus haigetele halb, arstidele hea. Ja surm on surijaile halb, aga hauakivide ja kääbaste valmistajaile hea. Ja maaharimine, mis toob ilusaid vilju, on talupoegadele hea, kaupmeestele aga halb“.

Kohtame samu arutlusvõtteid igapäevaelus, teaduses, eriti aga poliitikas. Kogu retoorikaõpetus tuleb ikka ja uuesti tagasi vaatepunkti ja tõe küsimuste juurde ning argumentum ad hominem võib olla küll taunitud, ent sugugi mitte vähem populaarne. Aga kui argumentatsioonitaktika on läbinähtav ja tõde varjul, siis kuidas pääseda küünikuks muutumisest?

Antiikajal on sõnastatud ka kunstitõe printsiibid, kui luule avaldab olematuist asjadest kõneledes meile suurimad tõed, ja kui „sõnad lennukad“ viivad edasi vestlust või toovad kiidetavale igavest kuulsust.

Janika Päll on sündinud Tartus, õppinud Miina Härma nimelises Tartu 2. keskkoolis ja lõpetanud Tallinna Konservatooriumi. Klassikaliste keelte õpinguid alustas ta Tallinna keeltekoolis ja jätkas Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia erialal. 2007. aastal kaitses ta Tartus doktoritöö „Form, Style and Syntax: Towards a Statistical Analysis of Greek Prose Rhythm: On the Example of „Helen's Encomium“ by Gorgias“.

Tartu Ülikoolis on Janika Päll töötanud alates 1995. aastast klassikalise filoloogia assistendi, lektori, raamatukogu teaduskeskuse teaduri ja vanemteadurina. Ta on õpetanud vanakreeka ja ladina keelt ning antiikkirjandust, publitseerinud arvukalt teadustöid, tõlkinud, korraldanud konverentse ja toimetanud rahvusvahelisi kogumikke.

Ta on tegev mitmes rahvusvahelises erialaorganisatsioonis, kuulub ülemaailmse retoorikaajaloo ühingu ISHR juhatusse (2015–2019) ja mitmesse toimetuskolleegiumi.

Samuti on ta osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisrühmas, näiteks antiigi meetrika ja rütmika uurimisrühmas DAMON, ning juhib praegu Tartu, Helsingi ja Lundi ülikooli Helleno-Nordica uurimisrühma Humgraeca andmebaasi töörühma. Tema eelistatud uurimisteemad on vanakreeka keel ja antiikkirjandus, retoorikaajalugu, tõlkeküsimused, antiikaja traditsioon renessansis ja varauusajal ning raamatulugu.

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave:
Janika Päll, Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor, 5392 2391, janika.pall [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Tartu Ülikooli keelenurk: “Humanitaaria digistub. Kas see on digihumanitaaria?”

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Termin digihumanitaaria on moodustatud sõnadest digitaalne ja humanitaariaDigitaalneviitab numbritele ja arvudele, humanitaaria aga on hoopis reaalia vastand.

Loe edasi UT ajakirjast https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2887.

Vaata ja täienda Vikipeedias artiklit «Digihumanitaaria». Kõigi terminite loendi leiad aadressilt Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Reet Hendriksoni doktoritöö kaitsmine 25. septembril

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.09.2018

Reet Hendriksoni doktoritöö "Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel" kaitsmine toimub 25. septembril kell 14.15 TÜ senati saalis. Doktoritöö juhendajad on dr Arvi Tavast ja dr Ann Veismann. Oponent on dr Walter Wintschalek Austria Riigikaitseakadeemia keeleinstituudist. Kaitsmise keel on eesti keel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Prof. Cheryl Geisler peab külalisloengu kodeerimisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
11.09.2018

Professor Cheryl Geisleri loeng Coding Language Data: A Framework for a Systematic and Valid Analysis“ toimub 17. septembril kell 10-12 Jakobi 2-114.

Kodeerimine ehk koodide määramine mittearvulistele andmetele on kasutusel paljudel erialadel, kus analüüsitakse tekstilisi andmeid. Professor Geisleri loeng tutvustab lähenemist, mis aitab tagada kodeerimise süstemaatilisuse ja valiidsuse. Käsitletavad teemad on muuhulgas koodide restruktureerimine, andmete segmentimine enne kodeerimist ja põhjaliku kodeerimisskeemi välja arendamine. Loeng aitab osalejatel valida kodeerimiseks sobivad tööriistad ning aitab kodeerimisprotsessi paremini planeerida.

Cheryl Geisler on interaktiivsete kunstide ja tehnoloogia professor Kanadas Simon Fraseri ülikoolis. Professor Geisler on tunnustatud ekspert tekstiliste andmete kodeerimise alal. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu „Analyzing Steams of Language“ (2004) ja toimetanud ajakirja Journal of Writing Research tekstianalüüsi metoodika teemalise eriväljaande (2016). Praegu töötab professor Geisler koos kaasautori Jason Swartsiga järgmisel aastal avaldatava raamatu  „Coding Streams of Language“ (University Press of Colorado) käsikirja kallal.

Loengule järgnevad individuaalkonsultatsioonid, millest on eelregistreerimisel võimalik osa võtta üliõpilastel ja teadlastel, kes töötavad mis tahes teksti vormis andmetega.

Individuaalsele konsultatsioonile registreerumine ja lisainfo:

Djuddah A.J. Leijen
djuddah.leijen [ät] ut.ee
Akadeemilise Väljendusoskuse Keskus | AVOK
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 07.09.2018. Üheksa korda mõõda ja üheksa korda lõika!

EKI uudised

Üheksa korda mõõda ja üheksa korda lõika!

Katrin Hallik (Postimees 07.09.2018)

Briti Muuseumis Londonis on 5000-aastane Pärsia savitahvel, mida peetakse üheks vanimaks lepinguks maailmas. Ajaloolaste sõnul on see ehitusleping, mis lubas orjadele majaehituse eest tasuks õlut. Leping mahub peopessa ja annab sisu edasi piltides. Ta on lihtne, lühike ja küllap arusaadav ka töö tegijaile.

Lepingud, mida oleme harjunud lugema meie, on teadagi palju pikemad. Pikaks on nad ajaga veninud seetõttu, et kirjutajad peavad oma keerukat väljendusviisi aina enam täpsustama.

Loe edasi siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Projekt “eTranslation TermBank” – masintõlge meie argielus

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eelmise aasta septembris liitus Eesti Keele Instituut projektiga “eTranslation TermBank”, mida rahastab Euroopa Komisjon. Eesti osalemist projektis kaasrahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti eesmärk on koguda võimalikult palju terminibaase kolmes valdkonnas: tervis, äriõigus ja tarbijakaitse. Kogutud terminibaasid liidetakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) masintõlkesüsteemiga eTranslation, mille abil muudetakse Euroopa Liidu digiteenuseid mitmekeelseks.

Kõik, kes on kunagi mõnd masintõlkesüsteemi kasutanud, teavad, et masintõlge võib olla üsna konarlik – on aru saada, millest tekstis juttu on, aga mõni vastevalik paneb lausa muigama. Eriti hätta jääb masin kitsast valdkonda puudutavate tekstidega, millele pole tõlkenäiteid eeskujuks võtta. Just siin tulevad appi terminibaasid, mis ütlevad masinale ette, kuidas mõnd valdkonnaspetsiifilist sõna tõlkida.

Projekti lõpuks kogutakse vähemalt 150 terminibaasi kõikides ELi keeltes ning lisaks norra ja islandi keeles. Eesti Keele Instituudi ülesanne on lisaks Eesti baasidele koguda ka Malta ja Tšehhi terminibaase.

Tervise valdkonna terminibaasid aitavad muuta paremaks masintõlke kvaliteeti praegu veel loomisel olevas e-tervise keskkonnas (eHealth). Eelmisel aastal alustasid Euroopa riigid (sh Eesti) projektiga, mille siht on muuta 2020. aastaks terviseandmed rahvusvaheliselt kättesaadavaks. Eesmärk on võtta kasutusele kaks teenust:

* Patsiendi haigusloo kokkuvõtete edastamine, mis võimaldab saata patsiendi olulisemate meditsiiniliste andmete kokkuvõtte teise riigi tervishoiutöötajale ning kuvada need andmed tervishoiutöötajale kohalikku keelde tõlgituna.

* Digiretseptide ja väljamüügi andmete edastamine, mis võimaldab patsiendil välja osta talle välja kirjutatud ravimid teise riigi apteegis ning saata väljamüügi info patsiendi koduriigi retseptikeskusesse.

Äriõigusega seotud terminibaasid hakkavad täiustama masintõlget äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemis (e-Justice BRIS), kus on võimalik teha ühisotsingut ja leida usaldusväärset infot teise Euroopa riigi ettevõtte kohta.

Tarbijakaitse valdkonna terminibaasid aitavad muuta paremaks masintõlke kvaliteeti vaidluste veebipõhise lahendamise keskkonnas (Open Dispute Resolution). Me kõik oleme kuulnud lugusid sellest, kuidas veebipoest ostetud kaup osutub kohale jõudes praagiks või ei jõuagi kunagi adressaadini. Vaidluste lahendamise keskkonnas saab esitada kaebuse ja leida probleemile lahenduse sõltumatu vaidluste lahendamise üksuse abil. Kaebuse saab esitada ükskõik, mis ELi veebikaupmehe kohta ja seda oma emakeeles.

 

Masintõlge ei ole küll veel piisavalt ladus, kuid see on paljukeelses Euroopas üksteise mõistmisel suureks abiks, seega väärib see kiiresti arenev valdkond tähelepanu ja meie panust.

 

Lisalugemist:

Projekt „eTranslation Termbank“

http://portaal.eki.ee/tegevusvaldkonnad/2192-etranslation.html

 

Projekt „Terviseandmete liikumine Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel“

http://tehik.ee/terviseandmete-liikumine.html

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kõrgkooliõpiku „Sissejuhatus filosoofiasse“ esitlus 11. septembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.09.2018

Mis on tõde? Mis on teadmine? Mis asjad on olemas? Millises vahekorras on inimese keha ja vaim? Missugune käitumine on moraalselt õige? Mis on vabadus? Mis on kunst?

Tartu Ülikooli filosoofid Bruno Mölder, Roomet Jakapi ja Marek Volt esitlevad oma vastvalminud kõrgkooliõpikut „Sissejuhatus filosoofiasse“, mis annab ülevaate nüüdisaegse filosoofia peamistest valdkondadest ning pakub küllaga mõtteainest ka laiemale lugejaskonnale.

Esitlus toimub teisipäeval, 11. septembril kl 18 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19).

Kavas vestlus, kultuuriprogramm, suupisted.

Esitlusel on raamat müügil kirjastuse hinnaga (15 eurot).

Õpiku valmimist on toetanud SA Archimedes riikliku programmi "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008-2012)" kaudu ning Tartu Ülikool.

Vaata raamatu pikemat tutvustust TÜ kirjastuse kodulehel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

6. Eesti digihumanitaaria konverents

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
07.09.2018

6. Eesti digihumanitaaria konverents leiab aset juba 26.-27. septembril Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses (Struve 1). Konverentsi kava ning  registreerimisinfo leiate konverentsi leheküljelt: https://dh.org.ee/events/dhe2018/

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus, Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, Eesti-uuringute tippkeskus, CAA Estonia ja Archaeovision R&D.

 

Konverentsiga kaasnevad mitmed üritused:  

 

28. septembril kl 12-16 toimub workshop ”Versification and Authorship Recognition” (läbiviija Petr Plecháč) Tartu Ülikoolis Jakobi 2-105 arvutiklassis (registreerimine konverentsile registreerimise leheküljel; osavõtt tasuta)

28.-29. septembril toimub 8. Balti keeletehnoloogia konverents Tartu Loodusmajas (Lille 10): https://www.hlt2018.ut.ee/

27. septembril kl 14-18 workshop ”Wikipedia meets NLP” Tartu Loodusmajas (Lille 10): https://www.hlt2018.ut.ee/workshop (osavõtt tasuta)

Kõik huvilised on oodatud!

 

Lisainfo: Andres Kimber: andres.kimber [ät] ut.ee või Liina Lindström: liina.lindstrom [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Tiiu Erelti “Terminiõpetuse” elektrooniline versioon

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

On saadaval kõigile huvilistele:

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=10&raamat=95

ja PDF-formaadis siin: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24279/9789949117239.pdf?sequence=1

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Pressiteade 04.09.2018. Oodatakse töid selge sõnumi auhinna võistlusele

EKI uudised

Kuni 30. septembrini saab aadressil selgesonum.ee esitada kandidaate selge sõnumi auhinna võistlusele. Juba viiendat aastat tunnustatakse Eestis selge sõnumi auhinnaga neid ettevõtteid ja organisatsioone, kelle avalik info on selge ja arusaadav ning lähtub eelkõige kasutaja vajadustest.

Selge sõnumi auhinna patroon õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et kui inimene saab oma küsimusele riigiasutusest kantseliitliku arusaamatu vastuse, ei tekita see mitte aukartust, vaid pigem pettumust ja pahameelt ning mõjub ülbelt ja kahandab riigi usaldusväärsust.

Võistlusega kutsutakse märkama kodulehti, videoid, käsiraamatuid, artikleid, saateid, plakateid ja muid infosõnumeid, mis on sisult ja vormilt selged ning mida on kerge kasutada.

2017. aastal pälvisid selge sõnumi auhinna Juhani Püttsepa raamat „Mina olen enda oma“, Tervise Arengu Instituudi tegelik toidupüramiid, Eesti ELi Nõukogu eesistumise videod ning Päästeameti tegevus.

Tänavuse võistluse korraldab Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu Ülikooli, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Riigikontrolli, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev töörühm.

 

Lisateave:

http://selgesonum.ee
https://www.facebook.com/selgesonum
selge sõnumi video

Katrin Hallik, projektijuht (Eesti Keele Instituut)

tel 617 7547, 5347 2327

Katrin.Hallik@eki.ee

Katre Kasemets, projektijuht (Eesti Keele Instituut)

tel 617 7547, 5562 9051

Katre.Kasemets@eki.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks