TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

V eesti-soome grammatikakonverents "Grammatikat lüpsmas / Kielioppia lypsämässä"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.01.2019

Konverentsi koduleht:
https://estdiasyn.ut.ee/lypsikas

11.-13.04.2019 Tartu Ülikoolis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Abstraktide tähtaeg 15. jaanuaril: XII Tartu semiootika suvekool “Ruumide ja kirjaoskuste semiootilised mõõtmed”, 17.-20. augustil 2019

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.01.2019

17.-20. augustil 2019 toimub järjekordne Tartu semiootika suvekool teemal “Ruumide ja kirjaoskuste semiootilised mõõtmed”. Teema lähtub vaatest, et keel ja ruum on kaks keskset maailmakogemuse korrastamise vahendit. XII semiootika suvekoolis uuritakse kirjaoskuse mõiste ja ruumimudelite ülekantavust ja rakendatavust kahe probleemideringi analüüsimisel: digitaalse tehnoloogiaga kaasnevad muutused kultuuris ja ühiskonnas ning teiste liikide ruumikogemus ja agentsus mitmeliigilises keskkonnas. 

CFP: *Tartu Summer School of Semiotics: Semiotic dimensions of spaces & literacies*

Juri Lotman proposed that the primary semiotic dualism lies in the duplication of the world in language and the duplication of the human in space: „Genetically speaking, culture is built upon two primary languages. One of these is the natural language used by humans in everyday communication. […] The nature of the second primary language is not so obvious. What is under discussion is the structural model of space“ (Lotman 1992: 142). The organizers of the next Tartu Summer School of Semiotics find continuous inspiration in this statement and call for discussing the functioning of cultural languages as mediators of human and non-human environments and as developers of cultural competence.

Understanding culture via its spatial organization has been a characteristic of Tartu semiotics. The structural models of space facilitate making sense of nature, society and culture as living environments. The creation of such models is simultaneously creation of descriptive languages for conceptualising cultural experience and on a more essential level, cultural mediation. The latter affects both individual and collective capacity to interpret reality and underpins the formation and perception of cultural identity. On the one hand, the contemporary cultural dynamics has underlined the necessity of studying the cultural environment in relation to the technological advancement: from the digitalization of (everyday) culture to cultural polyglotism, including improved foreign language skills, digital literacy and emergence of transmedial spaces of communication.

On the other hand, the ecological changes in our living environment have created the need to analyse the mutual influences of human cultural and non-human spaces: the ways that different species both encode and interpret their surroundings and contexts. These include the human modes of textualising space in artistic and non-artistic languages, other species’ modes of learning about their surroundings and the ways their agency becomes manifested in their relations with our mutually shared environments. At the same time, the scientific understanding of these relations clearly needs to be balanced with the development of related literacies for mediating the knowledge to the members of culture.

We invite all the semioticians studying the dynamics of nature, society and culture to Tartu in order to discuss a topic simultaneously universal and current for the era of the Anthropocene - the semiotic dimensions of spaces and literacies. We welcome both 20 minute presentations as well as more unconventional formats (à 5-10 minutes) that would provoke thoughts by introducing works and ideas in progress. 300-600 words abstracts (for 20 minute papers) or short comments on why you would like to share your work in progress at Tartu Summer School of Semiotics should be submitted by January 15th, 2019 to semiotics [ät] ut.ee. Additional information will be available at: tsss.ut.ee

Topics that we welcome non-exhaustively include:

 * Making sense of digital fragmentation through spatial models and

   metalanguage;

 * Spatial applications for mediating cultural heritage;

 * Developmental changes in the structuring and literacy of space;

 * Animal agencies in adapting to anthropogenic and hybrid environments;

 * Interactions of semiotic and spatial practices in environmental education.

Reference: Lotman, Juri 1992a. Tekst i poliglotizm kul’tury [Text and cultural polyglotism]. In: Lotman, Juri, Izbrannye stat’i. Vol. 1. Stat’i po tipologii kul’tury. Tallinn: Aleksandra, 142–147.

The event is supported by the University of Tartu's ASTRA project PER ASPERA (European Union, European Regional Development Fund).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Alanud on vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.01.2019

2. jaanuaril algas vastuvõtt ingliskeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Kõigepealt saavad kandideerida välistudengid, Eesti üliõpilaste vastuvõtt avatakse 1. veebruaril.

2019. aastal võetakse õppima 27 ingliskeelse õppekava alusel, mille seas on kaks bakalaureuseõppekava, üks integreeritud õppekava ja 24 magistriõppekava. Peaaegu kõigil õppekavadel pakutakse sihtstipendiume, mis katavad õppemaksu. Loe lisateavet ingliskeelsete õppekavade kohta.

Magistriõppekavadel on kandideerimise tähtaeg 15. märts.

Bakalaureuseõppekavadel ja integreeritud õppekaval on kandideerimise tähtaeg 15. aprill.

Välistudengid saavad avalduse esitada DreamApply’s, Eesti üliõpilased SAIS-is.

2019. aastal avatakse neli uut ingliskeelset magistriõppekava: biotehnika, heli- ja visuaaltehnoloogia, materjaliteadus ja tehnoloogia ning tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringud.

Biotehnika õppekava käsitleb nii bioloogiliste süsteemide rakendamise kui ka insenerarvutuste aluseid ja valmistab ette inimesi, kes on valmis panustama Eesti teadusmahuka tööstuse arengusse. Suurt rõhku pannakse eriala praktiliste oskuste omandamisele. Erialased spetsialiseerumisvõimalused ja tööturu väljund avanevad näiteks biotehnoloogia, biomeditsiini, keskkonnatehnoloogia, biomajanduse, bioressursside väärindamise, energia, toidutööstuse ja kõrgtehnoloogilise põllumajanduse sektoris.

Heli- ja visuaaltehnoloogia õppekaval on kaks suunda: helitehnoloogia ja visuaaltehnoloogia. Erialaõpingute käigus omandatakse süvitsi heli- või valgusdisaini teadmised ning õpitakse tundma suurürituste spetsiifikat. Mõlema suuna üliõpilased võivad valida aineid ja omandada põhjalikud teadmised ka teisest valdkonnast. Üldainetega omandatakse meeskonnajuhtimise, projektijuhtimise ning iduettevõtluse pädevus, samuti tutvutakse erialaspetsiifiliste kultuuriteooriate ja terminoloogiaga.

Materjaliteaduse ja tehnoloogia õppekaval annab materjaliteaduse mooduli läbimine üliõpilasele ülevaatlikud teadmised aine ehitusest, materjalide valmistamise tehnoloogiatest, uurimismeetoditest, rakendusviisidest ja materjaliarendusest. Ettevõtlusmoodul annab alusteadmised ettevõtlusest ning sisaldab seminare oma väikeettevõtte loomise ja arendamise teemal. Valikained lubavad süvendatult õppida mõnda Tartu Ülikoolis arendatavat materjaliteaduse suunda või omandada lisateadmisi majandusest. Praktika käigus saab üliõpilane erialase töö kogemuse ettevõttes või teaduslaboris.

Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute valdkondadevaheline õppekava hõlmab Aasia ja Lähis-Ida riikide majandust ja ettevõtlust, poliitilist arengut, demograafilist olukorda ning rännet. Õpingute käigus saab tutvuda valitud piirkonna kultuuri ja religiooniga ning analüüsida traditsioonide mõju tänapäeva maailmale. Eraldi teemadena käsitletakse globaliseerumist ning Aasia ja Lähis-Ida kokkupuutepunkte nii Euroopa, Põhja-Ameerika kui ka teiste maailma piirkondadega. Erilist rõhku pannakse valitud riigi või piirkonna keele õppimisele.

Lisateave:

TÜ vastuvõtutalitus
737 6031, 737 5153
sisseastumine [ät] ut.ee
Ülikooli 18-132, Tartu

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Magistrandid töötavad välja uut inglise keele kursust gümnaasiumile

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
03.01.2019

2017. aasta sügisel käivitus kaheaastane projekt „Inglise keele õppe alane koostöö Tartu Annelinna Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli anglistika osakonna vahel”, mis sai SA Innovelt struktuurtoetuse perioodiks 2017-2019 kategoorias „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul”. 

Projekt viib kokku Annelinna Gümnaasiumi vene emakeelega õpilased ja inglise keele õpetajaks õppivad eesti emakeelega magistrandid. Projekti eesmärgiks on välja töötada ja läbi viia 35-tunnine inglise suhtluskeele valikkursus, mis annaks 10. klassi õpilastele julguse inglise keelt aktiivsemalt kasutada ja ideid oma võõrkeeleoskuse edasiseks arendamiseks. Magistrandidega suheldes saavad nad ka teavet Tartu Ülikooli ja siin õppimise kohta ning inglise keele olulisuse kohta nii edasistes õpingutes kui tööturule sisenemisel.

Võõrkeeleõpetaja programmi magistrandidele annab väljatöötatav kursus omakorda võimaluse õpetada teise emakeelega õpilasi saades mitmekesist tagasisidet oma tööle. Suhtluskursuse pingevaba õhkkond tõstab õpilaste motivatsiooni inglise keeles suhelda ja annab magistrandidele julguse õpetada ka vene õppekeelega koolis. 

Projekti esimesest etapist võtsid osa magistrandid Sille Eero, Kristi Tihkan, Maili Koorep ja Gregory Klas. Anglistika osakonna õppejõudude Ülle Türgi ja Natalja Zagura juhendamisel viisid nad läbi vajaduste analüüsi, töötasid välja inglise keele suhtluskursuse kava, koostasid sobivad õppematerjalid ja viisid läbi suhtluskursuse kahele 10. klassi rühmale. Kooliõpilased jäid uue valikkursusega igati rahule ning noored õpetajad hindasid oma esimest koolis õpetamise kogemust kõrgelt.  

Detsembris 2018 käivitus projekti teine etapp, mille käigus magistrandid Lisanna Lipu, Kristina Männik, Carmen Neerut ja Morten Mägi Ravn täiendasid suhtluskursuse õppematerjale ja viisid läbi 35-tunnise valikaine veel kahele 10. klassi rühmale. Projekti tulemusena valmis noorte inimeste vajadustele ja huvidele vastav õppematerjalide komplekt, mida saab ka tulevikus inglise keele suhtluskursuse läbiviimiseks kasutada.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Riina Reinsalu doktoritöö kaitsmine 6. veebruaril

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
21.12.2018

6. veeburaril kell 14.15 kaitseb Riina Reinsalu doktoritööd "Juhendavad haldustekstid žanriteoreetilises raamistikus".

Juhendaja on dr Reet Kasik, oponent dr Pirkko Nuolijärvi (KOTUS).

Kaitsmine toimub TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valik- ja vabaaineid filosoofiast kevadsemestril 2019

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.12.2018

Eestikeelsed ained

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Bruno Mölder jt

Loengud E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis, seminarid gruppides.
Aine käigus antakse ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Käsitletakse ka peamisi filosoofilisi probleeme ja nende lahendamisviise. Kõigile huvilistele, humanitaarvaldkonna BA alusmooduli valikaine.

FLFI.00.079 Argumentatsiooniteooria alused (3 EAP)
Eve Kitsik

E 14-16 Jakobi 2-336
Kursusel tutvustatakse mitteformaalse loogika mõistestikku, sh õpitakse tundma argumenditüüpe ning tähtsamaid üldlevinud argumenteerimisvigu. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.080 Sissejuhatus filosoofia ajalukku doktorantidele (3 EAP)
Andrus Tool

R 10-12 Jakobi 2-337
Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.096 Sissejuhatus fenomenoloogiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko

N 12-14 Jakobi 2-337
Süstemaatiline sissejuhatus fenomenoloogilisse filosoofiasse, selle kujunemiskäiku ja suundumustesse fenomenoloogia põhimiste esindajate (Husserl, Heidegger, Sartre, Merleau-Ponty, Levinas, Derrida) ja nende sõnastatud küsimuste käsitlemise kaudu. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.103 Filosoofia ajalugu I (6 EAP)
Andrus Tool

T 10-12, N 10-12 Jakobi 2-337
Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, I. Kanti teoreetiline ja praktiline filosoofia, G.W.F. Hegeli spekulatiivse filosoofia süsteem, F. Nietzsche õpetus euroopalikust nihilismist, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.110 Abstraktse kunsti fenomenoloogia (3 EAP)
Eduard Parhomenko

N 18-20 Jakobi 2-337
Keskendudes Michel Henry raamatule "Voir l'invisible. Sur Kandinsky" / "Näha nähtamatut. Kandinskyst" (1988), on seminarid sissejuhatuseks nii Vassili Kandinsky abstraktse kunsti loomingusse kui ka Michel Henry materiaalsesse fenomenoloogiasse. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.008 Poliitikafilosoofia (6 EAP)
Kadri Simm

K 12-14 Jakobi 2-336
Vaadeldakse järgmisi küsimusi: Mis on poliitikafilosoofia? Kuidas põhjendada riiki? Kes peaks valitsema? Kuidas mõista vabadust? dKuidas jaotada hüvesid? Kas soorollid on sotsiaalselt konstrueeritud? Antakse ülevaade poliitilise filosoofia põhiteemadest ja -mõistetest. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.138 Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung

T 16-18 n 36, N 14-18 n 37-39, T 10-14 n 40 Salme 1a
Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt. Kõigile huvilistele, eriti õpetajaerialade magistrantidele.

FLFI.03.098 Teaduslugu (6 EAP)
Endla Lõhkivi jt

K 14-16 Jakobi 2-337
Kursuse käigus tutvutakse ideedeajaloo teoreetiliste lähenemistega nagu kontekstualism, realism, relativism, eksternalism, internalism jt ning analüüsitakse Euroopa teaduslike ideede ajaloo olulisemaid näiteid nagu üleminek müüdiliselt mõtlemiselt teaduslikule, geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, njuutonlik pööre ja tänapäevase teaduse tekkimine, alkeemia ja keemia, valgustusideed ja teadus, evolutsiooniideed, näiteid inimese- ja ühiskonnakäsitluste ajaloost. Kõigile huvilistele.

FLFI.04.060 Vaimufilosoofia (6 EAP)
Bruno Mölder

T 14-16 Jakobi 2-336
Aine käsitleb sissejuhatavalt vaimufilosoofia teemasid, mille hulka kuuluvad peamised lähenemised keha-vaimu probleemile, teadvus, tehisintellekt, mõtlemine ja keel jt. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.007 Eesti kultuur ja mõttelugu (6 EAP)
Tiina Ann Kirss

T 12-14 Jakobi 2-337
Kursus püüab mõtestada eesti kultuuri ning selle ajalugu "mentaliteedi" ning "mõtteloo" kaudu. Millal, kuidas, ning milliste eeskujudega hakati otsima võimalusi omakultuuri iseloomustamiseks, kirjeldamiseks ning edendamiseks? Kuidas käsitletakse pärisorjuse mõju ning arme omakultuurile? Millistes tingimustes saab juba kõneleda mentaliteedist (kadakasakslus, karske eluviis jm)? Kus on oma ja võõras, millal mõni võõras saab omaks, millal mõni jääb võõraks? Kursuse lõpus püüame kaardistada ajaloolises plaanis, mis on eesti mõtte- või kultuuriloo isepära ja koordinaadid. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.023 Rahvusvahelise poliitilise mõtte ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe

E 12-14 Jakobi 2-336
Kursusel vaatleme "maailmakorra" küsimuse lahendusi Lääne mõtteloos antiigist uusajani, tehes seda kolmel olulisemal tasandil: 1) printsiibid, mille alusel on maailma jaotatud erinevateks kogukondadeks; 2) printsiibid ja mehhanismid, mis globaalse korralduse või "süsteemi" toimimist ja säilimist reguleerivad 3) normatiivne sfäär ehk moraali- ja õigusnormide roll ja sisu nimetatud süsteemis. Konkreetsemalt pöörame tähelepanu järgmistele teemadele: tsivilisatsioon ja barbaarsus, partikularism ja kosmopolitism, õiglane sõda, impeerium ja suveräänne riik, universaalmonarhia ja jõudude tasakaal ning eraomandi päritolu. Kõigile huvilistele.

HVFI.01.003 Filosoofilised lahkarvamused (6 EAP)
Kadri Simm jt

N 16-18 Jakobi 2-337 või täielikult veebipõhisena
Aine esimene osa keskendub kriitilise mõtlemise ning argumenteerimise alustele, teine osa tutvustab mitmeid distsipliinideüleseid filosoofilisi probleeme. Kõigi erialade doktorantidele.

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Ingliskeelsed ained

FLFI.01.105 The Philosophy of Existence (3 ECTS)
Jaanus Sooväli

Thu 14-16 Jakobi 2-337
In the course of reading major texts of the philosophy of existence, the following topics will be focused on: (1) The cultural and philosophical context the philosophy of existence grows out of; (2) The fundamental philosophical problems and questions pertaining to the philosophy of existence; (3) The place of the philosophy of existence in the wider context of modern philosophy. For everybody interested in the topic.

FLFI.02.142 Political Philosophy Reading Group I: Religious Exemptions (3 ECTS)
Wael Wehbe

Wed 10-12 Jakobi 2-337
The topic of the weekly seminar for spring semester 2019 (3 credits) will be Religious Exemptions: Why we need them? Why are they interesting to look at? What is the debate surrounding them trying to achieve? What should we do about them? For everybody interested in the topic.

FLFI.02.154 Metaethics (6 ECTS)
Francesco Orsi

Mon 14-16 (Jakobi 2-337), Wed 14-16 (Jakobi 2-336)
What is it to make a moral judgment? On the one hand, moral judgments are an expression of our emotional and practical subjectivity. They certainly can express our attitudes and lead us to action. Yet they are not treated as mere matters of taste, and they seem to be objectively true or false, regardless of what anyone in particular may think. Analyzing this tension, the course will give a critical overview of the main questions and theories in contemporary metaethics, and relating these theories to issues in philosophy of language, metaphysics, epistemology, philosophy of mind. For everybody interested in the topic (some previous knowledge of ethics is expected).

FLFI.02.160 Social and Ethical Aspects of Engineering (3 ECTS)
Ave Mets et al.

Tue 10-14, Ravila 14A – 1100
Social and value dimensions of technologies. Overview of ethical theories. Environmental ethics and engineering. Research ethics and professional ethics. Moral relativism and cultural context of engineering. For everybody interested in the topic.

FLFI.02.164 A World Without Morality? (3 ECTS)
Francesco Orsi

Tue 12-14, Jakobi 2-327
The seminar will involve reading and critically discussing a series of texts on the following questions: Is a world without morality (without moral thought, concepts, sentiments, institutions etc.) possible and desirable? What would be lost? What would be gained? What is the peculiar role of morality in our individual and social lives? Is there room for a reduction of morality's importance? Is there room for different kinds of morality? The texts will be philosophical, but will include references to relevant scientific disciplines and theories (like psychology and evolutionary theory). For advanced BA and graduate students interested in the topic; philosophical background is desirable.

FLFI.02.166 From Human Vulnerability to Flourishing and beyond. Philosophy of Martha Nussbaum (3 ECTS)
Kadri Simm

Tue 16-18, Jakobi 2-337
Martha Nussbaum is undoubtedly one of the most influential amongst contemporary liberal philosophers. Her work is wide-ranging and interdisciplinary to the core as she has researched, taught and written on topics ranging from classics and literary theory, law, human and social development to issues in contemporary moral and political philosophy. During this course we will together read articles and chapters from a selection of her publications with the aim of gaining insights into her broad and influential corpus. Criticisms of Nussbaum will also be given space. For all the students interested in the subject matter.

FLFI.03.105 Science and the Deep Past (3 EAP)
Ave Mets

March 18-21, Jakobi 2-114
The deep past is difficult to study: the remnants of it are often scattered and incomplete, and the relevant sciences (palaeontology, archaeology, geology) cannot perform experiments. What explains the success of these sciences in the face of such challenges? Is there anything distinctive about historical sciences compared to other sciences? What do such sciences teach us about the nature of history? Are there lessons to be drawn about knowledge generally from our knowledge of the past?
For all the students interested in the subject matter. Participants are expected to read the book before the workshop: Currie, Adrian 2018. Rock, Bone and Ruin: An Optimist's Guide to the Historical Sciences MIT Press.

FLFI.04.054 Formal Semantics (6 EAP)
Alexander Davies

Mon 12-14 Jakobi 2-337, Wed 12-14 Jakobi 2-428
Formal semantics is the empirical project of providing and testing precise hypotheses about the semantic properties of linguistic expressions. These hypotheses are stated using the tools of formal logic and some related areas of mathematics. The course will introduce the methods of formal semantics by working through a variety of examples of linguistic expression, their semantic behaviour and attempts to construct models of this behaviour in light of the available evidence. For all the students interested in the subject matter.

FLFI.04.077 Formal Semantics: Supplement (3 EAP)
Alexander Davies

Mon 12-14 Jakobi 2-337, Wed 12-14 Jakobi 2-428
Supplement course for all the students taking the main course in Formal Semantics (FLFI.04.054).

FLFI.04.068 Philosophy of Language (6 EAP)
Juhani Yli-Vakkuri

Thu 18-20 Jakobi 2-336
The course covers main issues in the philosophy of language, introducing the theories of meaning, semantics, and communication. For all the students interested in the subject matter.

FLFI.04.075 Intellectual Conduct (3 EAP)
Bryan Frances

Wed 16-18 Jakobi 2-337
In this course we focus on the issue of how to conduct one's intellectual life. More specifically, we'll consider these fundamental themes: Knowledge, Truth, Evidence, Rationality, and Belief; Group Disagreements; Disagreement with or among Experts; Special Problems with Evidence; Cognitive and Social Bias; and Religious belief. For all MA and PhD students interested in the subject matter.

FLFI.04.076 Modal Logic: A Semantic Perspective (6 ECTS)
Amirhossein Kiani

Tue 12-14 Jakobi 2-336
This course will cover basic formal propositional modal logic plus certain modern notions, techniques and results in the vicinity of the semantics of modal logic. For all students with pre-requisite minimum knowledge of logic.

HVFI.01.002 Research Integrity: Framework Requirements, Values and Principles of Action (6 ECTS)
Margit Sutrop et al.

Thu 14-18 Jakobi 2-336
The aim of the course is to provide participants with an overview of the key issues of research integrity: making decisions about the authorship of a scientific publication in multi-author publications, obtaining informed consent, processing data, ensuring the protection of privacy and personal data of the subjects involved in the study, obtaining necessary permissions, consents and ethics committee approvals for research and understanding their meaning. The entire course is supported by an e-learning environment that brings together materials that are relevant to different fields of science. From them, the doctoral student chooses 6 EAP worth of assignments. The course is structured in such a way that doctoral students can choose topics and tasks appropriate for their specialty and specifics of research there. The course also includes seminars where doctoral students from different disciplines can experience disciplinary differences in interpreting the Code of Conduct for Research Integrity. For all doctoral students interested in the topic.

Additional info and late registrations:
Coordinator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Juri Lotmani stipendiumi konkurss 2019. Tähtaeg 15. jaanuar.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.12.2018

MTÜ Juri Lotmani Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi Tartu Ülikooli magistrantidele ja doktorantidele, kes oma uurimistöös jätkavad J. Lotmani ja tema koolkonna traditsioone filoloogias ja semiootikas. 

2019. a. antakse välja kaks stipendiumi á 600 eurot, vastavalt vene filoloogia ning semiootika ja kultuuriteooria eriala magistrandile või doktorandile. Stipendiaatide nimed tehakse teatavaks Juri Lotmani sünnipäeval 28. veebruaril 2019.

Stipendiumi taotlemiseks võib esitada originaalseid trükis ilmunud või trükki antud  uurimistöid – teaduslikke artikleid või artikliseeriaid, kaitstud bakalaureuse- või magistritöid ja spetsiaalselt stipendiumikonkursi jaoks kirjutatud töid, mis on valminud viimase kahe aasta jooksul esitamise kuupäevast arvates. 

Konkursitööde temaatika ei ole piiratud. Esitatud tööd võivad olla eesti, vene või inglise keeles ning peavad olema varustatud teiskeelse resümeega. 

Konkursitööd palume esitada ühes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt 15. jaanuariks 2019  TÜ vene kirjanduse õppetooli aadressil Lossi 3 – 225 (filoloogiaalased tööd) ja semiootika osakonda Jakobi 2 – 317 (semiootikaalased tööd).

Stipendiumi taotlejal tuleb lisaks konkursitööle esitada:

  • akadeemiline CV,
  • teadusliku juhendaja soovitus,
  • akadeemiline õiend jooksvate õppetulemuste kohta (esimese aasta magistrantidel ja doktorantidel vastavalt bakalaureuse- või magistridiplomi akadeemilise õiendi koopia).

Lisainfo: 

Milvi Kaber, Maailma keelte ja kultuuride kolledž, tel. 737 5228,

e-mail: milvi.kaber [ät] ut.ee;

Ulvi Urm, Filosoofia ja semiootika instituut, tel. 737 5933,

e-mail: ulvi.urm [ät] ut.ee              

Alates 2002. aastast on Juri Lotmani Fond iga aasta 28. veebruaril välja andnud kaks stipendiumi - ühe semiootika eriala ning teise vene filoloogia tudengile. Stipendium on mõeldud Tartu Ülikooli semiootika ja vene filoloogia magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, kelle töö kannab edasi Lotmani ning tema koolkonna vaimu.

Annetusi Juri Lotmani fondi saab teha fondi pangaarvele:

EE402200221015826045; Swedbank, SWIFT kood/BIC: HABAEE2X

https://www.flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/juri-lotmani-stipendium

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Keelekonverents "Keeleseadus 30"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Keelekonverents "Keeleseadus 30"
Toimumiskoht: Filmimuuseumi konverentsisaal / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 18. jaanuar 2019
Algusaeg: 12:00 - 16:00
Kirjeldus:

Keeleseaduse vastuvõtmisest möödub 18. jaanuaril 30 aastat. Selle tähistamiseks toimub reedel, 18. jaanuaril 2019 kella 12-16 Filmimuuseumi konverentsisaalis keelekonverents. 

Ettekandega esinevad Ülle Madise, Tõnu Tender, Mart Rannut ja Ilmar Tomusk. 

 

Info täieneb jooksvalt. 

Korraldajad: Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Ilmus Acta Semiotica Estica XV

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Ilmunud on Acta Semiotica Estica XV . Numbri toimetajateks on Silvi Salupere, Ott Puumeister ja Heike Olmre. Numbriga saad lähemalt tutvuda siin. NUMBRI SISUST Acta Semiotica Estica XV juubelinumber on eelkäijatest tummisem ja rõõmustab erinevate autorite rohkuse ja mitmekesisusega. Rõõm on nentida, et autorite hulgas on erinevate põlvkondade
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ROBERT VARIK: MÕTTE ILU EHK LOTMAN KUI KUNSTNIK*

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Ühes Ööülikooli loengus arutles psühholoog Andero Uusberg oma noorpõlve dilemma üle, kas minna Tartu Ülikooli psühholoogia instituuti või Tallinnasse filmikooli**.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

KASPAR KRUUP: KUIDAS RÄÄKIDA SEMIOOTIKAST?

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiootikal on kommunikatsiooniprobleem. Pärast semiootika õpiku (Kull jt 2018) ilmumist levis taas arvamusi mida esindab nt Marek Tamme (2018) arvustus: “…ilmselt ei soovitaks ma raamatut huvilisele, kes tahab saada suuremat selgust küsimuses, mis see semiootika siiski on ja milleks seda vaja on”.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

2005-2009 – SEMIOOTILISED SALONGID

Eesti Semiootika Seltsi uudised
“Semiootilised salongid” oli kultuuriõhtute sari, mille eesmärgiks oli populariseerida semiootikat ettekannete, kirjandustutvustuste ja filmide kaudu ning pakkuda semiootikahuvilistele võimalust ühistegevuseks. Sari kasvas välja filmiõhtutest “Elav semiootika” ja “Elav mõte”. Sarja algatajaks ja peakorraldajaks oli Tiit Kuuskmäe. 2006  Eesti Semiootika Seltsi
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Usundiloo seltsi konverentsil kõneldakse esoteerikast

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.12.2018

Reedel, 14. detsembril peab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts on tavapärast aastalõpukonverentsi, mis seekord keskendub esoteerika rollile ühiskonnas ja inimelus.

Viimaste aastatega on üha enam levinud ja kinnistunud teadmine Eesti ühiskonna ja inimeste erakordsest esoteerikalembusest, samuti sellise hoiaku ühemõttelisest kahjulikkusest, tarbetusest ja naeruväärsusest.

“Ometigi pole antud olukord kellegi kujutlus või väljamõeldis, vaid ühiskondlik, maailmapildiline, ka religioosne reaalsus siin ja nüüd. Konverentsi üheksas ettekandes vaadeldaksegi antud nähtust nii Eestis kui ka laiemalt,” märkis usundiloo seltsi president, TÜ kultuuriuuringute teadur Madis Arukask.

Konverentsi peaesineja on Marco Pasi Amsterdami ülikoolist. Pasi plenaarettekanne keskendub seksuaalsuse sotsiaalsetele ja religioossetele aspektidele Lääne esoteerikas.

Konverents toimub 14. detsembril  kell 10.10 Tartus Ülikooli 16 ruumis 214. Oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo: Madis Arukask, EAUSi president, madis.arukask [ät] ut.ee

 

 

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 737 5681, made.laas [ät] ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Usundiloo seltsi konverentsil kõneldakse esoteerikast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.12.2018

Reedel, 14. detsembril peab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts on tavapärast aastalõpukonverentsi, mis seekord keskendub esoteerika rollile ühiskonnas ja inimelus.

Viimaste aastatega on üha enam levinud ja kinnistunud teadmine Eesti ühiskonna ja inimeste erakordsest esoteerikalembusest, samuti sellise hoiaku ühemõttelisest kahjulikkusest, tarbetusest ja naeruväärsusest.

“Ometigi pole antud olukord kellegi kujutlus või väljamõeldis, vaid ühiskondlik, maailmapildiline, ka religioosne reaalsus siin ja nüüd. Konverentsi üheksas ettekandes vaadeldaksegi antud nähtust nii Eestis kui ka laiemalt,” märkis usundiloo seltsi president, TÜ kultuuriuuringute teadur Madis Arukask.

Konverentsi peaesineja on Marco Pasi Amsterdami ülikoolist. Pasi plenaarettekanne keskendub seksuaalsuse sotsiaalsetele ja religioossetele aspektidele Lääne esoteerikas.

Konverents toimub 14. detsembril  kell 10.10 Tartus Ülikooli 16 ruumis 214. Oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo: Madis Arukask, EAUSi president, madis.arukask [ät] ut.ee

 

 

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 737 5681, made.laas [ät] ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Usundiloo seltsi konverentsil kõneldakse esoteerikast

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.12.2018

Reedel, 14. detsembril peab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts aastalõpukonverentsi, mis keskendub esoteerika rollile ühiskonnas ja inimelus. Ettekannetes räägitakse esoteerikast üleujutatud modernistlikust eneseteadvusest, budistliku manuaalteraapia impordist Eestisse, esoterismi kohtumisest poliitikaga ja esoteerilisest seksuaalsusest.

TÜ kultuuriuuringute teadur, usundiloo seltsi president Madis Arukask tõdes, et viimaste aastatega on üha enam levinud ja kinnistunud teadmine Eesti ühiskonna ja inimeste erakordsest esoteerikalembusest, samuti sellise hoiaku ühemõttelisest kahjulikkusest, tarbetusest ja naeruväärsusest.

“Ometigi pole antud olukord kellegi kujutlus või väljamõeldis, vaid ühiskondlik, maailmapildiline, ka religioosne reaalsus siin ja nüüd. Konverentsi üheksas ettekandes vaadeldaksegi antud nähtust nii Eestis kui ka laiemalt,” tõdes Arukask.

Konverentsi peaesineja on Marco Pasi Amsterdami ülikoolist. Pasi plenaarettekanne keskendub seksuaalsuse sotsiaalsetele ja religioossetele aspektidele Lääne esoteerikas.

Konverents toimub 14. detsembril  kell 10.10 Tartus Ülikooli 16 ruumis 214. Oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo: Madis Arukask, EAUSi president, madis.arukask [ät] ut.ee

 

 

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 737 5681, made.laas [ät] ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

MIS ON SEMIOOTIKA?

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Mis on semiootika?  Nimetatud teadusvalla asjatundja on õppinud selle küsimuse peale kohmetust varjama ja kõneainet osavalt mujale juhtima,  põhjuseks asjaolu,  et seniajani puudub ühene semiootika määratlus [mis ehk annabki märku valdkonna aktuaalsusest ja arenguvõimest!] ning tulised vaidlused hella teema ümber
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eesti Semiootika Seltsi 20. sünnipäev ja jõulupidu 15. detsembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.12.2018

1998. aastal asutatud Eesti Semiootika Selts tähistab sel aastal oma 20. sünniaastapäeva. 

Olete kõik oodatud seltsi sünnipäevapeole, mis toimub 15. detsembril 2018. Tartus, Struve 2 (Eesti Looduseuurijate Seltsi majas), algusega kell 15.

Sünnipäevapeo teemaks on maailma muutmine ja peo avavad ettekanded inimestelt, kes on aidanud käima lükata või ellu viia mõne idee, mille sihiks või mõjuks on parem ja/või huvitavam maailm. 

Esinejate seas on Lemmit Kaplinski, kes räägib Trükimuuseumi loomisest ja Faisal Sadegh, kes räägib oma kogemusest “Teeme ära!” liikumises.

Samuti tutvustame Acta Semiotica Estica järgmist numbrit, arutame seltsi tulevikuplaanide üle, ent ennekõike veedame toreda õhtupooliku vestluste ja meenutuste saatel.

Oma tulekust palume ette teatada läbi registreerimisvormi: https://goo.gl/forms/y1gwnNY6GPWozAi02

(või andke mulle teada)

Kohtumiseni!

Katre

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Eesti Semiootika Seltsi sünnipäeva- ja jõulupidu

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Head Eesti Semiootika Setsi liikmed ja semiootika sõbrad, 1998. aastal asutatud Eesti Semiootika Selts tähistab sel aastal oma 20. sünniaastapäeva. Sel puhul kutsume kõiki oma sünnipäevapeole, mis toimub 15. detsembril 2018. Tartus, Struve 2 (Eesti Looduseuurijate Seltsi majas), algusega kell 15. Sünnipäevapeo teemaks on maailma muutmine ja peo avavad ettekanded inimestelt, kes on aidanud käima […]
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Eesti Semiootika Seltsi sünnipäeva- ja jõulupidu

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Head Eesti Semiootika Setsi liikmed ja semiootika sõbrad, 1998. aastal asutatud Eesti Semiootika Selts tähistab sel aastal oma 20. sünniaastapäeva. Sel puhul kutsume kõiki oma sünnipäevapeole, mis toimub 15. detsembril 2018. Tartus, Struve 2 (Eesti Looduseuurijate Seltsi majas), algusega kell
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Jüri Viikberg: vaid registripõhine rahvaloendus on lühinägelik... (Postimees, 10.12.2018)

EKI uudised

Jüri Viikberg, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf

Statistikaameti kavatsus järgmisel rahvaloendusel keelteoskuse kohta mitte enam küsida on ülimalt lühinägelik ja kahetsusväärne ning sellest kavatsusest tuleks kindlasti loobuda.

Keel on teadupärast üks meie identiteedi alustalasid. Keel seob ühiskonda vereringena ning keelekasutuse eri valdkonnad (haridus, meedia, kultuur, maa- ja seltsielu) iseloomustavad ühiskonna eri tahke, olgu ühetaolisuse või eripalgelisuse poolest. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Vanadest terminitest (Kristiina Ross, 8.12.2018)

EKI uudised

Vanadest terminitest

Kristiina Ross

Tänapäeval räägitakse palju sellest, et eesti keele kestmiseks kiirestiarenevas maailmas on vaja luua omakeelsed terminid kõigi uute nähtuste kohta kõigil elualadel, alates meditsiinist ja tuumafüüsikast kuni sõjanduseni välja.

            Vähemalt sama pakiline oli olukord terminiloomega eesti kirjakeele algusaegadel 16. ja 17. sajandil, kui tuli kogu piibel võimalikult kiiresti eesti keelde tõlkida, aga eesti keeles puudusid vasted suurele osale seal kõneks tulevatest asjadest. Eriti keeruliseks tegi tollaste tõlkijate töö asjaolu, et nad kõik olid saksa või rootsi emakeelega pastorid, kes ei osanud eesti keelt emakeelena.

            Hädas oldi abstraktsete mõistetega, mille üle eesti keeles varem polnud arutatud. Aga raske oli leida vasteid ka Lähis-Ida reaalidele, mida siinmail ei tuntud. Nii nähti palju vaeva piibli looma- ja linnunimedega. Mõni tõlkija üritas kohandada oma saksa emakeelse nimetuse eesti keelde, mõni otsis eesti looma- ja linnunimede hulgast midagi sobivat, mõni mugandas häälikuliselt originaalteksti sõna. Näiteks vana testamendi heebreakeelsele linnunimele ja’ana pakuti vasteks saksalaenulist kuju truusi(lind) ~ struusi(lind) (Strauss) või eesti keeles öökulli tähistanud sõna suurispeakull. Trükipiiblis võeti aga vasteks heebrea sõna mugandus jaana(lind), mis on kasutusel tänapäevani.

Eriti fantaasiarohke sõnadeleiutaja oli Urvaste pastor Johannes Gutslaff, kes tõlkis 17. sajandi keskel piibli lõunaeesti keelde. Gutlsaff tundis hästi Urvaste murrakut, aga kombineeris selle sõnu ja tuletusliiteid eeskujukeelte mustri järgi. Nii et paiguti on tema tõlge üsna arusaamatu. Näiteks tolliametniku tähistamiseks kasutati põhjaeesti keeles juba 17. sajandi alguses saksalaenulist sõna tölner, mis jäi hiljem ka trükipiiblisse ning on meie ametlikus kirikutõlkes tänini kasutusel. Lõunaeesti kirikukeeles püüti leida selle asemele omasõna. 1686. aastal ilmunud trükiväljaandes võeti kasutusele lätilaenuline müütnik, mis oli murretes hiljem tuntud tähenduses ’pahatahtlik inimene’. Aga veel enne oli Gutslaff oma tõlkes välja mõelnud sõna jähwkemehs, mille esimesest poolest on praegu võimatu aru saada, millest see on tuletatud. Tõenäoliselt ei näinud Gutslaffi termineid läbi ka tema kaasaegsed, igatahes jäi tema tõlge käibest kõrvale ja tema leiutatud terminid ei tulnud kasutusele.

Kui tahta võõrtermineid vältida ning soovitakse, et uued omakeelsed terminid tõesti käiku läheksid, siis peaksid need olema võimalikult läbipaistvad.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 8.12.2018. Vanadest terminitest

EKI uudised

Kristiina Ross

Tänapäeval räägitakse palju sellest, et eesti keele kestmiseks kiirestiarenevas maailmas on vaja luua omakeelsed terminid kõigi uute nähtuste kohta kõigil elualadel, meditsiinist ja tuumafüüsikast kuni sõjanduseni välja. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Konverents etenduskunstide tõlkimisest 13.–15. detsembril

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.12.2018

13.-15. detsembril toimub Tartus järjekorras juba neljas rahvusvaheline konverents sarjas „Itineraries in translation history“ (Marsruute tõlkeloos). Seekordne konverents on pühendatud teatri ja teiste etenduskunstide tõlkega seotud probleemidele.

Teatritõlget on sageli peetud kõige keerulisemaks valdkonnaks tõlkeloo uurimisel ning sageli jääbki see tõlkelugudest täielikult välja. Konverentsil võetakse luubi alla kõige erinevamad etenduskunstide tõlkimisega seotud küsimused: esitusele tuleb näiteks nii audiovisuaalse tõlke kui teatritekstide tõlke ajaloole, strateegiatele, uurimismetodoloogiatele,  tõlgitavusele, esitatavusele ja paljudele teistele teemadele pühendatud ettekandeid. Lisaks Eestile on kohale saabumas ligi 60 teadlast erinevatest maailma otsadest, külalisi on näiteks Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Kanadast, Türgist, Hiinast, Portugalist, Tšehhist, Ungarist, Lätist, Leedust ja teistest riikidest.

Konverentsi korraldajad on „Itineraries in translation history“  sarjale traditsiooniliselt tõlketeadlased nii Tartu kui Tallinna ülikoolist (Maria-Kristiina Lotman ja Katiliina Gielen Tartust ja Anne Lange ning Daniele Monticelli Tallinnast). 

Korraldamist toetab Tartu Ülikool baasfinantseerimise grant PHVLC18912 ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut.

 

Kõik kuulajad on oodatud!

Konverentsi töökeeleks on inglise keel. Rohkem infot konverentsi kodulehel.


Lisainfo:

Maria-Kristiina Lotman
klassikalise filoloogia dotsent
maria.lotman [ät] ut.ee

Katiliina Gielen
inglise keele ja tõlketeaduse lektor
katiliina.gielen [ät] ut.ee

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu töötuba antiikfilosoofias, 14-15 detsember

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.12.2018

Tartu Workshop in Ancient Philosophy
University of Tartu
December 14th-15th 2018
Jakobi 2-336, Tartu, Estonia

The Department of Philosophy will host the first Tartu Workshop in Ancient Philosophy. The two-day workshop will take place at Jakobi 2-336 on December 14th and 15th 2018. The aim of the workshop is to bring together the scholars working on Ancient Philosophy in the Baltic Sea region and beyond to discuss a wide range of philosophical issues related to ancient thought. The workshop is organized by Toomas Lott (University of Tartu) and Riin Sirkel (University of Vermont).

Workshop schedule

Friday (14.12)
9.30-10.45 Liva Rotkale (University of Latvia): “Aristotle’s God as the Principle on which Heaven and Nature Depend (Metaphysics Lambda 7)”
11.00-12.15 Vilius Bartninkas (Vilnius University IIRPS/Cambridge): “Plato's Ideal of Godlikeness and Its Contemporary Readers”
13.45-15.00 Toomas Lott (University of Tartu): “The Value of Thinking for Yourself in Plato’s Socratic Dialogues”
15.15-16.30 Marke Ahonen (University of Helsinki): “Galen on Aplêstia”
16.45-18.00 Gösta Grönroos (Stockholm University): “Aristotle’s Sentimentalist Ethical Virtue”

Saturday (15.12)
10.00-11.15 Sean Coughlin (Humboldt University): "Kinds of Cause in Some Hellenistic Writers on Biology and Medicine”
11.30-12.45 Riin Sirkel (University of Vermont): “Porphyry on Justice Towards Animals: Two Puzzles”
14.15-15.30 Mark Hallap (University of Western Ontario): Character and Content in Dissoi Logoi 4
15.45-17.00 Ronja Hildebrandt (Humboldt University): “The Telos-Argument in Aristotle’s Protrepticus and its Significance for the Function Argument in the Nicomachean Ethics”
17.15-18.30 Miira Tuominen (University of Jyväskylä): “Why Do We Need to Abstain from Harming Animals? Justice in Porphyry’s On abstinence”

This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under the Marie Skłodowska-Curie grant agreement No 659241

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi konverents IV

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi konverents IV
Toimumiskoht: Tallinna Toomkool / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 3. aprill 2019
Algusaeg: 12:00 - 16:00
Kirjeldus:

Eelteade

Eesti keele aasta ürituste raames korraldavad Laurentsiuse Selts, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Tallinna Toomkool 

kolmapäeval, 3. aprillil 2019 Tallinna Toomkoolis

Eduard Ahrensi IV konverentsi

 

 

Lisainfo:

Tõnu Tender, EKI direktor, tonu.tender@eki.ee 

Heikki Haljasorg, Tallinna Toomkooli õppealajuhataja Heiki_Haljasorg@hotmail.com 

Killu Mei, Emakeele Seltsi teadussekretär killu@eki.ee 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Näitus esitleb 200 aastat Austria ajalugu läbi oluliste naiste saavutuste

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.12.2018

Austria saatkonna asejuht Erik Dreymann avas teisipäeval, 4. detsembril TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis (Lossi 3) näituse “Kalliope Austria. Naised ühiskonnas, kultuuris ja teaduses“.

Näitus keskendub viimasele 200 aastale Austria oluliste naiste elulugude kaudu, kes oma ande, tahtejõu ja võitleva julgusega on panustanud oma riigi kujunemisse ja rikastamisse. Nende elu ja töö moodustab vähemalt poole Austria vaimsest identiteedist. Punase joonena läbib näitust naiste emantsipatsioon kõigi oma võitude ja tagasilöökidega. Selgelt nähtub aga seegi, et võrdõiguslikkuseni ei ole veel jõutud ning paljutki on veel teha. 

Kronoloogilises järjestuses laseb näitus vaimusilmas mööduda aristokraatide, kunstnike, salongidaamide, teadlaste, naisõiguslaste, poliitikute, näitlejate, muusikute, lavastajate ja teiste elulugudel. Ajakaar ulatub 19. sajandi algusest tänapäeva.  

Näitus on valminud Austria eesistumise ja Austria 100 raames. Huvilised saavad näitusega tutvuda kolledži trepigaleriis 4.-21. detsembrini 2018.

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Järgmise aasta 18. mail toimub TÜ aegade suurim vilistlaskokkutulek

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.12.2018

Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul toimub 18. mail 2019 aegade suurim Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek. Eelmisel, 2016. aasta kokkutulekul oli ligi 2500 osalejat, nüüd on eesmärk see arv ületada ja purustada ühiselt Guinnessi rekord.

„Tartu kevadeid ei unusta ka siis, kui ülikooliõpingud jäävad aastakümnete taha. Seetõttu kutsun kõiki meie vilistlasi just kevadel tagasi Tartusse meenutama unustamatut ülikooliaega ja tähistama rahvusülikooli suurt juubeliaastat,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser.

Ülikooliaegseid sõprussidemeid taaselustama ja mööda nostalgilisi linnaradu kulgema oodatakse vilistlasi nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Vilistlaspäev avatakse ametlikult TÜ peahoone ees. Päeva vältel toimub Tartus hulk üritusi: ringkäigud ülikooli majades ja linnas, linnaorienteerumine, maleturniirid, mängud ja muud sportlikud ettevõtmised, näitused ja akadeemilised testid. Vilistlastele on avatud õppehooned ja nostalgianurgakesed teada-tuntud paikades.

Veel toimub vilistlaspäeval ühislaulmine ja restaureeritud dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) esmaesitlus. Ühiselt on kavas püstitada vilistlaskokkutulekul osalejate Guinnessi rekord, mis praegu on 4268 inimest. Päev lõpeb rongkäigu ja õhtuse kontsertpeoga TÜ spordihoones.

Toomemäel toimuvad ülikooli ja Tartu linna ühised mõttetalgud, et arutleda nii ülikoolipere kui ka linnarahvaga oluliste teemade üle. Mõttetalgutega soovitakse tugevdada vilistlaste sidet ülikooliga ning kaasata vilistlasi aruteludesse ülikooli, Tartu linna ja Eesti ühiskonna tulevikuplaanide ja arengusuundade üle.

Vilistlaste kokkutuleku piletid on müügil alates 3. detsembrist Piletilevis. Lisainfot leiab veebilehelt kokkutulek.utalumni.ee.

Vilistlaste ja ülikooli sidemete tugevdamiseks on loodud ka vilistlasvõrgustik aadressil www.utalumni.ee. Kõik vilistlased on teretulnud sellega liituma.

Lisateave: Liina Laul, turunduse peaspetsialist, 737 6121, liina.laul [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Järgmise aasta 18. mail toimub TÜ aegade suurim vilistlaskokkutulek

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.12.2018

Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul toimub 18. mail 2019 aegade suurim Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek. Eelmisel, 2016. aasta kokkutulekul oli ligi 2500 osalejat, nüüd on eesmärk see arv ületada ja purustada ühiselt Guinnessi rekord.

„Tartu kevadeid ei unusta ka siis, kui ülikooliõpingud jäävad aastakümnete taha. Seetõttu kutsun kõiki meie vilistlasi just kevadel tagasi Tartusse meenutama unustamatut ülikooliaega ja tähistama rahvusülikooli suurt juubeliaastat,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser.

Ülikooliaegseid sõprussidemeid taaselustama ja mööda nostalgilisi linnaradu kulgema oodatakse vilistlasi nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Vilistlaspäev avatakse ametlikult TÜ peahoone ees. Päeva vältel toimub Tartus hulk üritusi: ringkäigud ülikooli majades ja linnas, linnaorienteerumine, maleturniirid, mängud ja muud sportlikud ettevõtmised, näitused ja akadeemilised testid. Vilistlastele on avatud õppehooned ja nostalgianurgakesed teada-tuntud paikades.

Veel toimub vilistlaspäeval ühislaulmine ja restaureeritud dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) esmaesitlus. Ühiselt on kavas püstitada vilistlaskokkutulekul osalejate Guinnessi rekord, mis praegu on 4268 inimest. Päev lõpeb rongkäigu ja õhtuse kontsertpeoga TÜ spordihoones.

Toomemäel toimuvad ülikooli ja Tartu linna ühised mõttetalgud, et arutleda nii ülikoolipere kui ka linnarahvaga oluliste teemade üle. Mõttetalgutega soovitakse tugevdada vilistlaste sidet ülikooliga ning kaasata vilistlasi aruteludesse ülikooli, Tartu linna ja Eesti ühiskonna tulevikuplaanide ja arengusuundade üle.

Vilistlaste kokkutuleku piletid on müügil alates 3. detsembrist Piletilevis. Lisainfot leiab veebilehelt kokkutulek.utalumni.ee.

Vilistlaste ja ülikooli sidemete tugevdamiseks on loodud ka vilistlasvõrgustik aadressil www.utalumni.ee. Kõik vilistlased on teretulnud sellega liituma.

Lisateave: Liina Laul, turunduse peaspetsialist, 737 6121, liina.laul [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Järgmise aasta 18. mail toimub TÜ aegade suurim vilistlaskokkutulek

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.12.2018

Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul toimub 18. mail 2019 aegade suurim Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek. Eelmisel, 2016. aasta kokkutulekul oli ligi 2500 osalejat, nüüd on eesmärk see arv ületada ja purustada ühiselt Guinnessi rekord.

„Tartu kevadeid ei unusta ka siis, kui ülikooliõpingud jäävad aastakümnete taha. Seetõttu kutsun kõiki meie vilistlasi just kevadel tagasi Tartusse meenutama unustamatut ülikooliaega ja tähistama rahvusülikooli suurt juubeliaastat,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser.

Ülikooliaegseid sõprussidemeid taaselustama ja mööda nostalgilisi linnaradu kulgema oodatakse vilistlasi nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Vilistlaspäev avatakse ametlikult TÜ peahoone ees. Päeva vältel toimub Tartus hulk üritusi: ringkäigud ülikooli majades ja linnas, linnaorienteerumine, maleturniirid, mängud ja muud sportlikud ettevõtmised, näitused ja akadeemilised testid. Vilistlastele on avatud õppehooned ja nostalgianurgakesed teada-tuntud paikades.

Veel toimub vilistlaspäeval ühislaulmine ja restaureeritud dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) esmaesitlus. Ühiselt on kavas püstitada vilistlaskokkutulekul osalejate Guinnessi rekord, mis praegu on 4268 inimest. Päev lõpeb rongkäigu ja õhtuse kontsertpeoga TÜ spordihoones.

Toomemäel toimuvad ülikooli ja Tartu linna ühised mõttetalgud, et arutleda nii ülikoolipere kui ka linnarahvaga oluliste teemade üle. Mõttetalgutega soovitakse tugevdada vilistlaste sidet ülikooliga ning kaasata vilistlasi aruteludesse ülikooli, Tartu linna ja Eesti ühiskonna tulevikuplaanide ja arengusuundade üle.

Vilistlaste kokkutuleku piletid on müügil alates 3. detsembrist Piletilevis. Lisainfot leiab veebilehelt kokkutulek.utalumni.ee.

Vilistlaste ja ülikooli sidemete tugevdamiseks on loodud ka vilistlasvõrgustik aadressil www.utalumni.ee. Kõik vilistlased on teretulnud sellega liituma.

Lisateave: Liina Laul, turunduse peaspetsialist, 737 6121, liina.laul [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Doktoritööde kaitsmised detsembrikuus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
04.12.2018

14. detsembril kell 14.15 kaitseb Kaidi Rätsep doktoritööd "Colour terms in Turkish, Estonian and Russian: How many basic blue terms are there?".
Juhendajad on prof Urmas Sutrop ja dots Mari Uusküla (TLÜ). Oponeerib PhD Anetta Kopecka (Université de Lyon).
Kaitsmine toimub Jakobi 2-438.

19. detsembril kaitsevad doktoritöid Eva Velsker ja Kirsi Laanesoo.
Eva Velskri doktoritöö "Ajaväljendid eesti murretes" kaitsmine algab kell 14.15.
Juhendajad on prof Karl Pajusalu ja prof Helle Metslang.
Oponent on prof Riho Grünthal (Helsingi ülikool).

Kirsi Laanesoo doktoritöö "Polüfunktsionaalsed küsilaused eesti argivestluses" kaitsmine algab kell 16.15.
Juhendajad on dr Andriela Rääbis, prof Helle Metslang ja dr Tiit Hennoste.
Oponent on PhD Anna Vatanen (Oulu ülikool).

19. detsembril toimuvad kaitsmised TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

TÜ raamatukogus avatakse f-teaduse kontseptsiooni looja Rein Vihalemma mälestusnäitus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.12.2018

Homme avatakse Tartu Ülikooli raamatukogus professor Rein Vihalemma mälestusnäitus, mis annab ülevaate keemiaüliõpilase filosoofiks saamisest, tema lapsepõlvest, haridusteest, olulisematest teadustöödest, aga ka tema kui teadusfilosoofi sõnumist laiemale avalikkusele. Käesoleva aasta 9. detsembril oleks Rein Vihalemm saanud 80-aastaseks.

Tartu Ülikooli teadusfilosoofi professor Rein Vihalemma sõnastatud f-teaduse (φ-science) kontseptsioon on avanud uudsest vaatenurgast füüsikaliste teaduste olemuse ja võimaldanud kirjeldada täpsemini keemia eripära teadusena. Nii f-teaduse kui praktilise realismi kui teaduskäsituse loomine ja põhjendamine on rahvusvaheliselt laialdast tähelepanu pälvinud.

Rein Vihalemm asutas Tartu Ülikoolis teadusfilosoofia õppetooli, ta oli üks TÜ filosoofia osakonna loojaid pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991.a., filosoofia eriala arendaja ning hinnatud juhendaja. Tema eestikeelsete raamatute „Teaduse metodoloogia“, „Ühe teaduse kujunemislugu“ ja „Teadusfilosoofilisest vaatepunktist“ alusel on omandanud arusaamise teadusest ja teadusfilosoofiast mitu põlvkonda Eesti haritlasi.

Rahvusvahelise keemiafilosoofia seltsi ühe asutajana 1997.aastal arendas Rein Vihalemm koos rahvusvaheliste ja Eesti kolleegidega keemiafilosoofiat kui iseseisvat uurimissuunda. Rein Vihalemma organiseerimisel toimus Tartus mitmeid rahvusvahelisi teadusfilosoofia ja teadusajaloo konverentse, ta oli Baltimaade teadusloo-alase koostöö eestvedajaid, aga ta seisis hea ka Eesti teadusloo konverentside ja kogumike ilmumise järjepidevuse eest Teadusajaloo ja –filosoofia Eesti Ühenduse juhatuse liikmena.

Mälestusnäitus avatakse 4. detsembril kell 16 TÜ raamatukogu kolmanda korruse fuajees ja see jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2019. Näituse koostasid Elo Tõnisoo raamatukogu erialinfotalitusest ja Mare Pikkel teenindusosakonnast.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keelesaade. Peeter Põld 140 (Vikerraadio. 2.12.2018)

EKI uudised

2. detsembril 100 aastat tagasi võtsid eestlased ülikooli Saksa okupatsioonivõimudelt üle.
Esimene haridusminister Peeter Põld astus küll vabatahtlikuna Vabadussõtta, kuid kutsuti kiiresti tagasi ette valmistama eestikeelse ülikooli käivitamist.

Eesti Keele Instituudi Tõnu Tenderi sõnul oli ülikool Peeter Põllu jaoks objektiivne teaduse kodu, aga ka rahvusliku kultuuri istandus ja just seda, mis on Eesti riigi eesmärk olnud, meenutaks Peeter Põld tuleval aastal emakeelse Tartu Ülikooli 100. aastapäeva aktusel kõneledes. 

Kuula siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Luuleantoloogia "Keele maitsest" kandideerib Soomes Kodiksamia kirjandusauhinnale

EKI uudised

„Keele maitsest“ (Eesti Keele Instituut ja EKSA, koostaja Mart Velsker, idee autor ja kaaskoostaja Tõnu Tender) on eestikeelse keeleteemalise luule antoloogia, mis koondab 117 luuletaja 351 teksti.

Valimiku juhatab sisse Kristjan Jaak Petersoni luuletus „Kuu“, millega algavad õige paljud asjad, seejuures mitu eestikeelset raamatutki.

Ühisest alguspunktist liiguvad raamatud ja tõlgendused eri suundades.

antoloogia on püüdnud arvestada võimalikult paljude liikumissuundadega. Siit leiab rahvuslikkust ja kriitilisi seisukohavõtte, lihvitud kirjakeelt ja kohalikke murdeid, kõlasid ja pilte, olemist keele sees ja keelest väljas. Seda kõike, ja kindlasti veel palju muudki.

Luulevalimik on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Väljaanne on ilmunud Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise ning Eesti Kultuurkapitali abil.

Kodiksamia kirjandusauhinna kohta loe lähemalt siit. Tulemus selgub 6.detsembril.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Luuleantoloogia "Keele maitsest" kandideerib Soomes Kodiksamia kirjandusauhinnale

EKI uudised

„Keele maitsest“ (Eesti Keele Instituut ja EKSA, koostaja Mart Velsker, idee autor ja kaaskoostaja Tõnu Tender) on eestikeelse keeleteemalise luule antoloogia, mis koondab 117 luuletaja 351 teksti.

Valimiku juhatab sisse Kristjan Jaak Petersoni luuletus „Kuu“, millega algavad õige paljud asjad, seejuures mitu eestikeelset raamatutki.

Ühisest alguspunktist liiguvad raamatud ja tõlgendused eri suundades.

antoloogia on püüdnud arvestada võimalikult paljude liikumissuundadega. Siit leiab rahvuslikkust ja kriitilisi seisukohavõtte, lihvitud kirjakeelt ja kohalikke murdeid, kõlasid ja pilte, olemist keele sees ja keelest väljas. Seda kõike, ja kindlasti veel palju muudki.

Luulevalimik on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Väljaanne on ilmunud Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise ning Eesti Kultuurkapitali abil.

Kodiksamia kirjandusauhinna kohta loe lähemalt siit. Tulemus selgub 6.detsembril.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Aasta õppejõud on Reet Alas, Kristel Ruutmets, Joel Starkopf ja Edith Viirlaid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
02.12.2018

Üliõpilaste tagasiside põhjal said Tartu Ülikooli 2018. aasta õppejõu auhinna humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna maailma keelte ja kultuuride kolledži prantsuse keele õpetaja Reet Alas, sotsiaalteaduste valdkonna inglise keele algõpetuse õpetaja Kristel Ruutmets, meditsiiniteaduste valdkonna anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna kolloid- ja keskkonnakeemia assistent Edith Viirlaid.

TÜ üliõpilaskonna esimehe Allan Aksiimi sõnul on Tartu Ülikool Eesti teaduse ja hariduse eestvedajana sammas, mille najal püsib Eesti ühiskonna areng. „Seega on vältimatu, et inimesed, kes omandavad hariduse Tartu Ülikoolis, teevad seda parimal viisil, et saada teadmised, mida on neil vaja riigi valitsemiseks, ühiskonna juhtimiseks ja maailma muutmiseks. Seepärast on tarvilik tõsta esile õppejõude, kelle oskused on üle keskmise, et väärilist vaimuvara meie noorsoole ja tulevastele arengu eestvedajatele edasi anda,“ ütles ta.

Aasta õppejõud said mälestuseks erikujundusega hõbedast rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinnamärgile lisandub rahaline preemia Tartu Ülikooli professori ühe miinimumkuupalga ulatuses.

Tunnustati ka iga valdkonna parimaid programmijuhte.

Aasta programmijuhid sotsiaalteaduste valdkonnas:

  • Helen Poltimäe, majandusteaduskonna ettevõttemajanduse bakalaureuseõppekava programmijuht;
  • Gerda Mihhailova, Pärnu kolledži teenuste disaini ja juhtimise magistriõppekava programmijuht.

Aasta programmijuht humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas:

  • Marge Konsa, ajaloo bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekavade programmijuht.

Aasta programmijuht loodus- ja täppisteaduste valdkonnas:

  • Heiki Kasemägi arvutitehnika bakalaureuseõppekava ning arvutitehnika ja robootika magistriõppekava programmijuht.

Aasta programmijuht meditsiiniteaduste valdkonnas:

  • Daisy Volmer, proviisori bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava programmijuht.

Auhinnad anti üle tänuüritusel rahvusülikooli aastapäeva ballil 1. detsembril Vanemuise kontserdimajas. 

Lisainfo: Allan Aksiim, Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees, allan.aksiim [ät] ut.ee, 5843 7043 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Üliõpilased tunnustavad parimaid õppejõude

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
02.12.2018

Üliõpilaste tagasiside põhjal said Tartu Ülikooli 2018. aasta õppejõu auhinna humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna maailma keelte ja kultuuride kolledži prantsuse keele õpetaja Reet Alas, sotsiaalteaduste valdkonna inglise keele algõpetuse õpetaja Kristel Ruutmets, meditsiiniteaduste valdkonna anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna kolloid- ja keskkonnakeemia assistent Edith Viirlaid.

TÜ üliõpilaskonna esimehe Allan Aksiimi sõnul on Tartu Ülikool Eesti teaduse ja hariduse eestvedajana sammas, mille najal püsib Eesti ühiskonna areng. „Seega on vältimatu, et inimesed, kes omandavad hariduse Tartu Ülikoolis, teevad seda parimal viisil, et saada teadmised, mida on neil vaja riigi valitsemiseks, ühiskonna juhtimiseks ja maailma muutmiseks. Seepärast on tarvilik tõsta esile õppejõude, kelle oskused on üle keskmise, et väärilist vaimuvara meie noorsoole ja tulevastele arengu eestvedajatele edasi anda,“ ütles ta.

Aasta õppejõud said mälestuseks erikujundusega hõbedast rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinnamärgile lisandub rahaline preemia Tartu Ülikooli professori ühe miinimumkuupalga ulatuses. Auhinnad anti üle tänuüritusel rahvusülikooli aastapäeva ballil 1. detsembril Vanemuise kontserdimajas. 

Lisaks tunnustatakse ka iga valdkonna kümmet parimat õppejõudu. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on neist 7 maailma keelte ja kultuuride kolledži õppejõud:

  • Reet Alas, prantsuse keele õpetaja;
  • Katiliina Gielen, inglise keele ja tõlketeaduse lektor;
  • Natalija Joonas, vene keele õpetaja;
  • Krõõt Kaljusto-Munck, inglise ja rootsi keele õpetaja;
  • Kaidi Kriisa, ladina keele lektor;
  • Ele Sepp, inglise keele õpetaja;
  • Piret Toomet, eesti keele õpetaja.

Tunnustamine leidis aset Rahvusülikooli 99. aastapäeva aktusel ülikooli aulas.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Külalisloengud semiootika osakonnas 3. ja 4. detsembril: Paul Cobley (Middlesex University) „Semiotics and Close Reading“ ja Pauline Delahaye (Sorbonne) „Signs for saying it. A semiotics study of animals' complex emotions“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.12.2018

Järgmine nädal toob semiootika osakonda seoses kolme doktoritöö kaitsmisega mitmeid väliskülalisi.

3. detsembril kell 10.15 (Jakobi 2 – 306) peab Paul Cobley (Ühendkuningriik) külalisloengu teemal „Semiotics and Close Reading“.

Paul Cobley on tuntud nii mitmekülgsete huvidega semiootiku kui ka narratoloogina. Ta on keeleteaduse ja meediauuringute professor Middlesexi ülikoolis Londonis ja Rahvusvahelise Semiootika Assotsiatsiooni president. Paul Cobley tuntuimad teosed on: „Cultural Implications of Biosemiotics“ (2016), „Narrative“ (2001, uus väljaanne 2013), „The American Thriller: Generic Innovation and Social Change in the 1970s“ (2000), „Introducing Semiotics“ (1997; eesti keeles 2002).

…………

4. detsembril kell 10.15 (Jakobi 2 – 305) peab Pauline Delahaye (Prantsusmaa) külalisloengu teemal „Signs for saying it. A semiotics study of animals' complex emotions“

Loengus tutvustatakse zoosemiootilist mudelit loomade emotsioonide uurimiseks. Selle käigus juhitakse tähelepanu antud teemaga seotud metodoloogiatele ja eetilistele probleemidele – emotsiooni mõiste piiritlemine; vajadus läheneda küsimusele arvestades nii semiootilisi kui ka bioloogilisi, etoloogilisi ja neuroteaduslikke aspekte; debatt emotsioonide, keele ja kognitsiooni võimalikkuse üle teistel loomadel.

Pauline Delahaye on õppejõud Sorbonne’i ülikoolis Prantsusmaal. Tal on doktorikraad keeleteaduses ning tema teadustöö jääb peamiselt biosemiootika ja zoosemiootika valda. Pauline Delahaye on Société Française de Zoosémiotique (Prantsuse Zoosemiootika Selts) liige ja kuulub  l’Harmattan Editions zoosemiootika sektsiooni toimetuskolleegiumisse.

Kõik huvilised on oodatud tööde kaitsmisi ja loenguid kuulama!

Lisainfo: tartusemiotics [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool tähistab rahvusülikooli 99. aastapäeva

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.11.2018

Laupäeval, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool rahvusülikooli 99. aastapäeva, kui pidulikul aktusel promoveeritakse doktorid ja audoktorid ning antakse üle järjekordne Rahvusmõtte auhind. Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit.

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 peab meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Neljapäeval, 29. novembril kell 16 antakse ülikooli kunstimuuseumis üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse tänavused stipendiumid.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Vaata aastapäevaürituste kava.

Lisateave: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool tähistab rahvusülikooli 99. aastapäeva

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.11.2018

Laupäeval, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool rahvusülikooli 99. aastapäeva, kui pidulikul aktusel promoveeritakse doktorid ja audoktorid ning antakse üle järjekordne Rahvusmõtte auhind. Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit.

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 peab meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Neljapäeval, 29. novembril kell 16 antakse ülikooli kunstimuuseumis üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse tänavused stipendiumid.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Vaata aastapäevaürituste kava.

Lisateave: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool tähistab rahvusülikooli 99. aastapäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.11.2018

Laupäeval, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool rahvusülikooli 99. aastapäeva, kui pidulikul aktusel promoveeritakse doktorid ja audoktorid ning antakse üle järjekordne Rahvusmõtte auhind. Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit.

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 peab meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Neljapäeval, 29. novembril kell 16 antakse ülikooli kunstimuuseumis üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse tänavused stipendiumid.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Vaata aastapäevaürituste kava.

Lisateave: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

„AK. Nädal“ selgitas, kuidas uued sõnad ÕSi jõuavad (ERR 25.11.2018)

EKI uudised

Äsja ilmunud õigekeelsussõnaraamatus on 2600 uut sõna. Mille järgi neid sinna valitakse ja kas mõne koht ikka peaks olema eestikeelses sõnaraamatus, uuris Sander Loite nädalalõpu uudistesaates „Aktuaalne kaamera. Nädal“.

„AK. Nädalale“ selgitasid olukorda Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll ja Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja ning ÕSi toimetaja Maire Raadik.

Vaata saatelõiku siin

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keelesaade. ÕS 100 (Vikerraadio 25.11.2018)

EKI uudised

Eesti Keele Instituut esitles konverentsil uut "Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018" ja 1918. aasta "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud veebiväljaannet.

Konverentsil räägiti ka sellest, missugune on tuleviku ÕS. Samuti kuulutati konverentsil 2019. aasta eesti keele aastaks.

Konverentsil räägitust on teinud valiku saate toimetaja Piret Kriivan.

Kuula saadet siin

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Teaduse keel – Inimarengu aruanne selgekeelseks (Teele Pehk, Sirp 23.11.2018)

EKI uudised

Kuna eelmine, 2017. aasta juunis ilmunud inimarengu aruanne „Eesti rändeajastul“ märgiti tarbetekstina ära 2018. aasta selge sõnumi võistlusel, otsustasime Eesti Koostöö Kogus, et pöörame aruande väljaandjana järgmise populaarteadusliku üllitise koostamisel eritähelepanu just selgele sõnumiedastusele. ..

Kuidas kogu see seltskond selgekeelsuse põhimõtetest lähtuma panna? Väljaandjana tellisime kõigile artiklite kirjutajaile ja peatükkide toimetajaile Eesti Keele Instituudilt selgekeelsuse koolituse. Selge keelekasutuse liikumise eestvedajad ning koolitajad Katre Hallik ja Katrin Kasemets andsid neile viimase, rändeajastu aruande alusel põhjaliku ülevaate, millele tuleb tähelepanu pöörata. Nad tõid esile keelekasutusvead, andsid soovitusi uue aruande struktureerimiseks ja visualiseerimiseks ning selgitasid veebiaruande eripära.

Loe täpsemalt siit

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

ÕS pidas juubelit (Õpetajate leht, 23.11.2018)

EKI uudised

20. novembril tähistati Eesti Keele Instituudis õigekeelsus­sõnaraamatu saja aasta juubelit. Esitleti uhiuut „Eesti õigekeelsus­sõnaraamatut ÕS 2018“ ning esimese, 1918. aastal Eesti kirjanduse seltsi välja antud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaannet. Minister Mailis Reps kuulutas järgmise aasta eesti keele aastaks. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Marko Reikop ja Grete Lõbu otsivad uuest ÕSist sõnu (Ringvaade, 20.11.2018)

EKI uudised

Vaatas siit, alates 23:27.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Studia Philosophica Estonica värske number on pühendatud Bruno Mölderi raamatule „Mind Ascribed“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.11.2018

Ilmunud on ajakirja Studia Philosophica Estonica number 10.2. Selle on koostanud Daniel Cohnitz (Utrecht) ning number on pühendatud Bruno Mölderi raamatule „Mind Ascribed“. Nimetatud raamat arendab ja kaitseb interpretivismi vaimufilosoofias. Laias laastus on interpretivism seisukoht, et tõlgendus täidab keskset rolli selle määramisel, millised vaimsed omadused kellelgi on. Kaastööd arutlevad interpretivismi ja Mölderi konkreetse interpretivismi versiooni – omistusteooriaga – seotud mitmesuguste teemade üle. Nende seas on rahvapsühholoogia, loomulikud liigid, normatiivsus, holism, enesekohane teadmine, eliminativism, instrumentalism ja fiktsionalism.

Väljaanne sisaldab ka arvustusi Mark Jago ja Dan Zahavi raamatutele.

Kõik artiklid on kättesaadavad Studia Philosophica Estonica kodulehel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Saja-aastane ÕS täieneb pidevalt (Maaleht 22.11.2018)

EKI uudised

Mida kujutab endast ÕS 2018, selgitavad Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldajad, värskelt ilmunud väljaande toimetaja Maire Raadik ning koostajad Tiina Leemets ja Sirje Mäearu. Loe siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Õigekeelsussõnaraamat 100. (20.11.2018, Aktuaalne kaamera)

EKI uudised

Õigekeelsussõnaraamatu uudis 18.14 minutil. Vaata siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 2018 "Excavations in the Esoteric" 3. sessioon, 29. novembril kell 18 Genialistide Klubis

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.11.2018

29. novembril kell 18 Genialistide Klubis.

Üles astuvad Òscar Castro: "Hermeticism and the Search for a Semiotics of the Sacred" and Tiit Remm: "The Personal and the Universal in Spatial Models of the Sociocultural World". Ettekanded on inglise keeles.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Doktoritööde kaitsmised semiootika osakonnas: Nelly Mäekivi ja Silver Rattasepp 3. detsembril, Ott Puumeister 6. detsembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.11.2018

3. detsembril 2018 kell 12.15 kaitseb Nelly Mäekivi TÜ Senati saalis (Ülikooli 18) filosoofiadoktori kraadi (PhD (semiootika ja kultuuriteooria)) kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „The Zoological Garden as a Hybrid Environment: A (Zoo)semiotic Analysis“  („Loomaaed kui hübriidne keskkond - (zoo)semiootiline analüüs“ ).

Kaitsmiseks esitatud doktoritööd saab lugeda siit: http://hdl.handle.net/10062/62517

Juhendaja:

semiootika vanemteadur Timo Maran, PhD

Oponendid:

professor Paul Cobley, PhD, Middlesexi Ülikool (Suurbritannia)

professor Dario Martinelli, PhD, Kaunase Tehnikaülikool (Leedu)

Kokkuvõte

Loomaaedu leidub peaaegu kõigis suuremates linnades ja neid külastab kokku enam kui 700 miljonit inimest aastas. Ometi puudub selge arusaam, kuidas inimesed, meie hoiakud ja tehiskeskkond mõjutavad loomaaialoomade pidamispõhimõtteid ja -tingimusi. Samuti on vaja sügavamat mõistmist sellest, kuidas loomaaialoomad ja kujundatud keskkond mõjutavad meie arusaamu ja ettekujutusi neist. Loomaaed on hübriidne keskkond, kus loomaaia tegevustes kohtuvad ning põimuvad kultuurilised ja looduslikud nähtused. Lisaks kujundavad loomaaias aset leidvat liigisisest ning liikide vahelist (ka inimese) lävimist sellised tegurid nagu loomaaia ajalugu, väljapanekute kujundus, enesekuvand ja asutuse eesmärgid. Doktoritöös näitame semiootilise lähenemise olulisust selle keerulise uurimisobjekti mõtestamisel ehk analüüsime loomaaeda kui kultuurilist nähtust, selle praktilisi ettevõtmisi liigikaitses, teadustöös ja loodushariduses, ning keskendume loomaaias elavatele loomadele kui omailma omavatele subjektidele. Me arutame, millist mõju inimeste hoiakud, taju ja ettekujutused omavad loomaaialoomade eludele ja kuidas loomaaialoomade lävimine erineb nende looduses elavate liigikaaslaste kommunikatsioonist. Leiame, et loomaialoomade haldamisel eelistatakse sageli kõrge heaolu tagamist mõnede liigiomaste käitumismustrite säilitamise ees. Veendume, et juhul, kui loomaaia keskkond erineb loomaaia loomade jaoks nende loomulikust keskkonnast, siis nende nende kommunikatiivsed võimed on paratamatult mõjutatud. Selgitame, et inimesed ei suhtu erinevatesse loomaliikidesse võrdselt ja sama kehtib ka sellistes praktilistes ettevõtmistes nagu liikide haldamine ning loomade heaolu uuringud. Toome esile, kuidas meie hoiakuid kasutatakse loomaaialoomade esitlemiseks kindlal viisil ning kuidas loomaaiad omalt poolt mõjutavad meie tundmusi.

Summary

There is a zoo in almost every major city, and more than 700 million people visit zoological gardens annually. Still, there is a lack of understanding how we and captivity affect the lives of zoo animals, how the animals and the created environment affect our perceptions of them, and how our attitudes influence animals’ keeping conditions. The zoo is a hybrid environment where cultural and natural elements are intertwined throughout the institution’s endeavours, such as wild animal management, education, and species conservation. Additional factors like the zoo’s history, designed physical space, and self-image contribute to creating communication context and shape intra- and interspecies (including human) communication. This dissertation provides a semiotic analysis of the contemporary zoo, bringing forth the complexity of this institution, and examining an array of interconnected semiotic aspects that are at the core of this hybrid environment. The semiotic approach enables us to navigate in the intricate web of communication involving humans and other animals and explicate some of the significant issues as seen not only on a philosophical level but also in practice, as outlined in the setting of the zoo. We discuss the influence that human perceptions of other animals have on their existence, and how the communication of the zoo animals and their wild conspecifics differ. The conclusion that species neutrality hardly ever exists in animal welfare studies, species management, and humans in general leads to uncovering tensions and conflicts between various attitudes that people hold. We explore how our dispositions are utilised in displaying zoo animals that further influence people’s attitudes and find that the management of these animals often favours animal welfare over the goal of conservation. We determine that if for the animals the zoo environment differs from their natural environment, the animals’ communicative capabilities are inevitably influenced. 

3. detsembril 2018 kell 14.15 kaitseb Silver Rattasepp TÜ Senati saalis (Ülikooli 18) filosoofiadoktori kraadi (PhD (semiootika ja kultuuriteooria)) kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „The Human Mirror: A Critique of the Philosophical Discourse on Animals from the Position of Multispecies Semiotics“ („Inimese peegel: filosoofilise loomadiskursuse kriitiline analüüs paljuliigilise semiootika positsioonilt“ ).

Kaitsmiseks esitatud doktoritööd saab lugeda siit: http://hdl.handle.net/10062/62520 

Juhendaja:

semiootika vanemteadur Timo Maran, PhD

Oponendid:

Pauline Delahaye, PhD, Université Paris-Sorbonne (Paris IV, France)

professor Felice Cimatti, PhD, University of Calabria (Italy)

Kokkuvõte

Töös lahatakse teatavat laialt levinud filosoofilist või teoreetilist arusaama suhetest inimeste ja loomade vahel. See „tavamõistuslik“ arusaam inimeste-loomade suhetest koosneb kuuest tahust, mis on kokku võetud allpool. Koos moodustavad need narratiivi, millel on problemaatilisi tagajärgi elurikkuse, omailmade ja inimeseksolemise mõistmisel. Seda sellepärast, et need kuus tahku näitavad, et selle tavamõistusliku diskursuse rolliks on teha teistest loomadest madalamat järku ja seega tähtsusetud olendid, mistõttu ei pöörata neile piisavat tähelepanu teatavaid teemasid, küsimusi ja mõisteid analüüsides, mida peetakse ainuomaselt inimlikeks. Tagajärjeks on antropotsentristlik usk inimese erandlikku loomusse, mille järgi inimesed oleksid justkui loodusest lahutatud ja elaksid eraldises kultuuri- või keelevallas. Töös ollakse seisukohal, et rohkem tähelepanu teistele loomadele võib pakkuda huvitavaid tulemusi filosoofiliste küsimuste arutamisel. Nimetatud kuus tahku, mis moodustavad „filosoofilise tavamõistuse“ on järgmised: 1. Inimeste ainulaadne loomus tuletatakse ainult inimest ennast uurides; 2. Loomade endi olulisimaks tunnuseks on, et neil puudub midagi ainuliselt inimomast; 3. Kui inimesi võrreldakse loomadega, kirjeldatakse inimesi nende suhtes ainulaadsetena, mitte pelgalt erinevatena; 4. Eristus inimeste ja loomade vahel on vaimne või taandatav vaimsele; 5. Loomi kirjeldatakse ühe suure ja ühtlase kategooriana, millesse kuuluvad kõik loomad tervikuna; 6. Tõeline inimeseksolemine saavutatakse siis, kui inimeses endas maha suruda loomalikkus. Töös kasutatakse posthumanistlikke arusaamu eelneva kriitiliseks analüüsiks. Posthumanistlik diskursus keskendub neile paljudele suhetele, mis inimestel on mitteinimestega, olgu need elusad või mitte. Olulisemad kriitilised kontseptsioonid töös on korrelatsionism ja antropoloogiline masin. Esimene neist kirjeldab olukorda filosoofias, mille järgi on meil võimalik vaid juurdepääs suhtele (korrelatsioonile) mõtlemise ja olemise vahel, kuid mitte kummalegi poolele eraldi. Korrelatsionistlik mõte on asümmeetriline, kuna inimese poolt peetakse tähendusloomes peamiseks. Antropoloogilise masina mõiste kirjeldab arusaama, mille järgi inimeste ja loomade erinevus ei ole liigipiiril, vaid pannakse määratlema inimest ennast. Niisugune olukord muudaks siis justkui oluliseks loomaliku poole mahasurumise inimeses. Töö katsub ühtlasi laiendada ja rakendada antropoloogia „ontoloogilist pööret“ teiste loomade omailmadele, võttes justkui tagasivaate inimmõtlemisele läbi teiste loomade pilgu, mille tulemiks oleks omamoodi „filosoofia teiste loomade pilgu läbi“.

Summary

The thesis explicates a certain common philosophical or theoretical understanding of the relations between humans and nonhuman animals, which is widespread. This “common-sense” approach to animal-human relations comprises six aspects, summarised below. Together, they present a narrative which has a detrimental effect on understanding biological diversity, the plenitude of umwelts, and the place of humans in the world. This for the reason that these six aspects show that the primary purpose of this common-sense narrative is to relegate to a lower or more irrelevant position nonhuman animals, thereby expelling understanding of them from a sphere of certain conceptions, topics and beliefs that are thought to be uniquely human. It forms a pattern of thinking amounting to an anthropocentric belief in human exceptionalism, in which human beings are as if excluded from the natural world and instead inhabiting a separate “realm”, be it conceived as culture, language, symbolic thought, etc. The thesis proposes that philosophically interesting results can be achieved by paying more attention to nonhumans.

            The six aspects of this philosophical “common-sense” are as follows:

  1. The uniqueness of human nature can be determined by studying humans alone;
  2. The most important characteristic of animals is that they lack something human;
  3. When humans are compared to animals, humans are described as unique, rather than merely different;
  4. The distinction between humans and animals is mental, or reducible to the mental;
  5. Animals are discussed as one indistinct, undifferentiated category;
  6. Humans reach their true nature only when they suppress the animal within themselves.

The thesis makes use of posthumanist approaches for the express purpose of critiquing the above discourse. Posthumanist discourse focuses on the myriad relations that humans have with nonhumans, living and non-living. The most relevant critical conceptions that the thesis applies are correlationism and the anthropological machine. The former describes the situation in philosophy according to which it can have access to a correlation between thinking and being, and not to either part alone. Correlationist thinking is also asymmetrical, since it considers the human side as the primary source of meaning-making. The concept of the anthropological machine describes the discourse according to which the human-animal distinction is not placed on a species-line, but rather as constitutive of humans themselves. This situation is then thought of as necessitating the suppression of the animal side within humans themselves. The thesis also proposes to extend and apply anthropology’s ontological turn to nonhuman umwelts, taking a circuitous look back on human thinking through the eyes of nonhumans, amounting to a “philosophy through the eyes of nonhuman animals”. 

6. detsembril 2018 kell 14.15 kaitseb Ott Puumeister TÜ Senati saalis (Ülikooli 18) filosoofiadoktori kraadi (PhD (semiootika ja kultuuriteooria)) kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja  „On Biopolitical Subjectivity: Michel Foucault's Perspective on Biopolitics and its Semiotic Aspects“ ("Biopoliitilisest subjektsusest: Michel Foucault' käsitlus biopoliitikast ning selle semiootilised tahud").

Kaitsmiseks esitatud doktoritööd saab lugeda siit: http://hdl.handle.net/10062/62550

Juhendajad:

semiootika vanemteadur Andreas Ventsel, PhD

professor Daniele Monticelli, PhD, Tallinna Ülikool

Oponendid:

professor Tõnu Viik, PhD, Tallinna Ülikool

professor Sergei Prozorov, PhD, Jyväskylä Ülikool (Soome)

Kokkuvõte

Kuidas suhestuvad omavahel eluprotsessid ja tähendusloome? Biosemiootilisest vaatenurgast lähtudes võib elu määratleda semioosi alusel. Elutus maailmas tähendust ei eksisteeri. Tähenduste maailma ning elusa sfääri kokkulangevus muudab üllatavaks asjaolu, et biopoliitika ja biovõimu mõisteid on semiootikas niivõrd vähe käsitletud.  Ometi on Michel Foucault' – nende mõistete kasutuselevõtja – üldisem võimukäsitlus poliitilise semiootika arengu oluliseks mõjutajaks. Doktoritöö eesmärgiks on uurida biopoliitika ja semiootika võimalikke ühenduspunkte. Sobivaimaks vaatepunktiks selle täitmiseks on Michel Foucault' oma. Tema arusaam biopoliitikast kui normalisatsiooni alusel toimivast valitsemisloogikast annab võimaluse tõlgendada elu haaramist võimu dispositiividesse või  -aparaatidesse subjektide konstrueerimisena. See tähendab, biopoliitilises valitsemises konstrueeritakse normaliseeritud ning normaliseeritavat subjektsust. Aktiivne subjektivatsioon – eneseloome – toimub vastusena juba eksisteerivatele ja normaliseeritud subjektipositsioonidele. Normid on aga alati semiootilised vahendused, normide loomine on märgiline protsess. Normaliseeritud subjektsuse (subjektifikatsioon) ja aktiivse eneseloome (subjektivatsioon) vahelist dialektilist suhet ei tohiks taandada ühele või teisele poolusele. Mõlemad protsessid on olulised, mõistmaks biopoliitikat just nimelt poliitikana, teisisõnu, protsessina, mille käigus konstrueeritakse ühiskondlikke suhteid ning olemisviise ning milles vastupanu on võimalik. Elu haaramine võimu dispositiividesse, või selle töö tõlgenduse alusel, inimeste kui elusolendite omailmade struktureerimine, on poliitiline protsess, mitte lihtne ühepoolne modifitseerimine või vägivallasuhe. Selline arusaam võimaldab meil biopoliitikast semiootilistes terminites kõnelda. Ometi ei tuleks (bio)semiootikat käsitleda kõikvõimsa kontseptuaalse vahendina, mille alusel oleks võimalik elu ja poliitika omavaheliste suhete täielik äraseletamine. Ehkki (bio)semiootilised mõisted nagu semiootiline lävi ja omailm on nii mõnestki aspektist kasulik ja vajalikud, võivad nad mõnikord ise olla kaasatud elu politiseerimisse. Mistõttu tuleb igat elust kõnelevat teadust vaadelda ka biopoliitika analüüsi kriitilisest perspektiivist.

Summary

How are processes of life and meaning-making related to each other? According to the biosemiotic perspective, life can be defined on the basis of semiosis – there is no meaning in the inanimate world. This coincidence between life and semiosis makes it striking that the concepts of biopolitics and biopower have been left unexplored by semiotics. This is made even more surprising by the fact that Michel Foucault – pioneer of critical analyses on the politicization of life – and his approach to power as immanent to social relations has been largely influential to the development of political semiotics. The thesis aims to explore the connections between biopolitics and semiotics. It does this by adopting the Foucauldian perspective. His understanding of biopolitics as operating via normalization provides a possibility to interpret the capture of life into dispositives of power not as direct intervention or violence, but on the basis of subjectification – that is, the construction of normalized and normalizable subjectivity. Active subjectivation or self-construction always takes place as a response to already existing subject positions mediated by norms which are fundamentally semiotic phenomena. The dialectic relationship between the construction of normalized subjectivity (subjectification) and the active self-construction of subjects (subjectivation) should not be seen as reducible to one or the other pole. Instead, both processes are fundamental to the understanding of biopolitics as politics, or in other words, as a process of constructing social relations and ways of being in which resistance – and thus, freedom – is possible. Capturing life into dispositives of power, that is, structuring the umwelts of humans as living beings, is a political process and not simply a unilateral relation of violence or modification. This realization enables us to speak of biopolitics in semiotic terms. However, (bio)semiotics are not to be seen as all-powerful conceptual tools explaining the conjunction of life and politics. Although (bio)semiotic concepts, such as the semiotic threshold and umwelt, are helpful, they can themselves sometimes participate in the politicization of life – any life science should be critically analyzed from the perspective of biopolitics.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks