TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Elena Lastochkina ja Kristina Yuzieva doktoritööde kaitsmised 26.08.206

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.08.2016

26.08.2016 kell 12.15 kaitseb Kristina Yuzieva doktoritööd "Марийская орнитонимическая лексика в этнолигвистическом свещении". Doktoritöö juhendajad on dotsent Tõnu Seilenthal (Tartu Ülikool), professor Urmas Sutrop (Tartu Ülikool) ja professor Anatoli Kuklin (Mari Riiklik Ülikool, Venemaa) ning retsensent on knd Marina Valentsova (Venemaa Teaduste Akadeemia, Venemaa).

26.08.2016 kell 14.15 kaitseb Elena Lastochkina doktoritööd "Лексико-семантические особенности омонимов в марийском языке". Doktoritöö juhendajad on dotsent Tõnu Seilenthal (Tartu Ülikool), professor Gerson Klumpp (Tartu Ülikool) ja professor Anatoli Kuklin (Mari Riiklik Ülikool, Venemaa) ning retsensent on knd Oleg Sergejev (Mari Riiklik Ülikool, Venemaa).

Kaitsmised toimuvad Ülikooli 18-139.

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Esmakursuslaste infotunnid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.08.2016

Bakalaureuseastme infotunnid
Eesti ja soome-ugri keeleteadus (2416)
29. august 2016
kell 12.00-13.00, Jakobi 2-438
Osakondade tutvustamine, õppekava erialade tutvustamine. Jaotmaterjalid: õppekava, tunniplaanid, õpiteed.

Kell 13.00-15.00, Lossi 3-112
Kohtumine tuutoritega, õppeinfosüsteemi (ÕIS) tutvustamine arvutiklassis.

30. august 2016
Kell 14.00-15.00, Lossi 3-112
Kohtumine tuutoritega
Kell 15.00-16.00, Lossi 3-112
Ülikooli raamatukogu tutvustab Elo Tõnisoo (andmebaasid, infootsing jne).

 

Magistriastme infotunnid
29. august 2016
Eesti ja soome-ugri keeleteadus (2543)
Kell 13.00-15.00, Jakobi 2-438
Õppekava ülesehitust ja erialasid tutvustab programmijuht Pire Teras.


Eesti keele ja kirjanduse õpetaja/Eesti keele võõrkeelena õpetaja (2527)
Kell 13.00-15.00, Jakobi 2-106
Õppekava ülesehitust ja erialasid tutvustavad programmijuht Maigi Vija ja õppekorraldaja Ülle Niin.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Mari-Liis Madissoni doktoritöö kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.08.2016

Teisipäeval,  23. augustil algusega kell 14.15 kaitseb Mari-Liis Madisson TÜ Senati saalis oma doktoritööd "The Semiotic Construction of Identities in Hypermedia Environments: The Analysis of Online Communication of the Estonian Extreme Right" / "Identiteetide semiootiline konstrueerimine hüpermeedia keskkonnas: Eesti paremäärmuslaste online-kommunikatsiooni analüüs" filosoofiadoktori kraadi saamiseks semiootika ja kultuuriteooria alal.

Kokkuvõte/Summary:

Väitekiri keskendub paremäärmusliku võrgusuhtluse ning selle vahendusel toimuvate
identiteediloomeprotsesside semiootilisele uurimisele. Nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka
mitmed akadeemilised tööd on välja toonud, et tänapäevases vähemuste õigusi tunnustavas
maailmas toimub kõige aktiivsem ksenofoobsete ja rassistlike ideede koondumine ning
paremäärmuslike kogukondade moodustumine eelkõige internetis. Semiootika metakeel
võimaldab paremäärmusliku suhtluse relatsioonilist mõtestamist, mis võtab arvesse
rahvusradikaalsete sõlmekeste omavahelistes interaktsioonides kujunenud tähendushierarhiaid
kui ka nende dünaamilist suhestumist laiema sotsiokultuurilise kontekstiga. Tuginedes eesti
paremäärmuslikus võrgustikus läbi viidud mitteosalevale vaatlusele, teiste uurimuste
tulemustele ning kultuurisemiootika kontseptuaalsetele alustele, keskendub siinne doktoritöö
neljale allteemale, mis aitavad avada rassistliku ja ksenofoobse tähendusloome võtmeaspekte.
Esiteks selgitan paremäärmuslikku tähendusloomet organiseerivad dominantseid
seosteraamistike, mis suunavad nii konkreetsete sündmuste tõlgendusi kui ka nende
seostamist kogukondliku mäluga. Teiseks avan semiootilisi mehhanisme, mis võimaldavad
pealtnäha paradoksaalseid paremäärmuslikke enesekirjeldusi, mis põimivad rassistlike ja
ksenofoobseid vaated ühiskonnas üldaktsepteeritud libaraaldemokraatia ja multikulturalismi
diskursustesse kuuluvate tähistajatega, nagu õigus võrdsele kohtlemisele, vähemuste kaitse,
sõnavabadus jne. Kolmandaks näitan, millised paremäärmuslikku tähendusloomet määravad
ja suunavad dominandid viivad polariseeruva ja olemasolevaid stereotüüpe taastootva
kajakambrisuhtluseni. Neljandaks avan uue maailmakorra (NWO) vandenõuteooriate rolli
paremäärmuslaste enesekirjeldustes kui ka ühiskondlike sündmuste ja nähtuste mõtestamisel.
Lisaks osutatud fookustele keskendub käeolev doktoritöö ka üldise teoreetilise raamistiku
väljaarendamisele, mis lubaks avada vandenõuteooriate semiootilist tähistamisloogikat ka
väljaspool paremäärmuslikku suhtlust. Samuti selgitan e-Eesti identiteedidiskursust, mis seob
tänapäevased info-ja kommunikatsioonitehnoloogiad tugevalt konkreetsete väärtuste ning
ühiskonnavisioonidega. E-Eesti diskursusel on tähtis roll nii riigi ametlikes enesekirjeldustes
kui ka mitmesuguste perifeersemate sfääride identiteediloomes.

Inglise keeles:

This dissertation presents a semiotic study of the processes of identity-creation, which prevail
in online interactions of the extreme right. Security authorities, as well as the academic
studies, have indicated that in contemporary societies, which generally respect the rights of
minorities, the most active formation and exchange of racist and xenophobic ideas takes place
by virtue of online communities. The meta-language of semiotics allows the relational
conceptualization of the extreme right communication. It enables to take into account the
meaning-hierarchies, which form the interactions of different extreme right nodes but also to
comprehend the dynamic relations between radical nationalist sphere and the wider sociocultural
context. Based on non-participatory observation in the Estonian extreme right
networks, the findings of the previous studies and conceptual frameworks of cultural
semiotics, this dissertation concentrates of four topics, which disclose the key-aspects of
contemporary racist and nativistic meaning-making. Firstly, I explain the dominant
frameworks which organize the extreme right interpretations of particular events but also
generate the associations with communal memory. Secondly, I reveal the semiotic
mechanisms which enable seemingly paradoxical self-descriptions, which unite racist and
xenophobic understandings with signifiers form generally accepted discourses of liberal
democracy and multiculturalism. Thirdly, I demonstrate what kind of dominants of meaningmaking
lead to the echo chamber communication, which facilitates the reproduction of preexisting
stereotypes and directs towards polarized understandings. Fourthly, I make known
the functions, which New World Order (NWO) conspiracy theories have in the extreme right
interpretations and self-understandings. Besides aforementioned emphases, this dissertation
develops a general theoretical framework, which enables to expose the semiotic logic of the
signification of conspiracy theories that are articulated outside of the extreme right sphere of
communication. In addition, I also explain the identity-discourse of e-Estonia, which connects
contemporary information and communication technologies with particular values and visions
of Estonian society. The discourse of e-Estonia has a significant role in the dominant selfdescriptions
of Estonia but it also influences the identity-creation of peripheral spheres.

Kõik huvilised on oodatud osalema.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Bakalaureuse- ja magistriõppe infotunnid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
22.08.2016

Bakalaureuseõppe erialade infotunnid:

29.augustil kell 11:30, Lossi 3

  • Inglise keel ja kirjandus 11:30 Lossi 3-307
  • Saksa keel ja kirjandus 11:30 Lossi 3-223
  • Romanistika (hispaania keel ja kirjandus) 11:30 Lossi 3-304
  • Romanistika (prantsuse keel ja kirjandus) 11:30 Lossi 3-305
  • Klassikaline filoloogia 11:30 Lossi 3-418
  • Skandinaavia keeled ja kultuurid (norra keel) 11:30 Lossi 3-234
  • Vene ja slaavi filoloogia 11:30 Lossi 3-222

 

Magistriõppe erialade infotunnid:

  • Võõrkeeleõpetaja (statsionaarne õpe) 29.aug 12:30 Lossi 3-426
  • Võõrkeeleõpetaja (avatud ülikooli õpe) 16.sept 11:00 Lossi 3-305
  • Tõlkeõpetus 31.aug 12:15 Lossi 3-141B
  • Euroopa keeled ja kultuurid 31.aug 14:15 Jakobi 2-109
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala BA ja MA lõputööde kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
17.08.2016

Filosoofia eriala bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde kaitsmine
Reedel, 26. augustil Jakobi 2 ruumis 336

Kell 9.30
Erik Jürmann (BA, teadusfilosoofia)
“Thomas Kuhn: Theory of Progress or Theory of Change?”
juhendaja Endla Lõhkvi, retsensent Kristin Kokkov

Kell 10.00
Juta Kruusmäe (BA, praktiline filosoofia)
“Antropotsentrismi õigustamine keskkonnaeetikas Bryan G. Nortoni nõrga antropotsentrismi näitel”
juhendaja Külli Keerus, retsensent Mats Volberg

Kell 10.30
Ada Tamme (MA, filosoofia ajalugu)
“Teadmine, moraal ja religioon Michel de Montaigne'i essees „Apoloogia Raimond Sebond'ile“”
juhendaja Roomet Jakapi, retsensent Anne-Mai Helemäe

Kell 12.00 hinnete teatamine.

Huvilised on teretulnud.
Lisainfo: HVFI koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Jaana Eigi doktoritöö kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.08.2016

17. augustil kell 14.15 kaitseb Jaana Eigi filosoofia erialal doktoritööd "The social organization of science as a question for philosophy of science". Kaitsmine toimub TÜ senati sallis.

Jaana Eigi juhendaja on dotsent Endla Lõhkivi ja tema oponent on teadur Kristina Rolin, Helsingi ülikool (Soome).

Töö lühikokkuvõte:
Tänapäevast teadusfilosoofiat iseloomustab üha kasvav huvi teaduse sotsiaalsete aspektide ja sotsiaalse korralduse vastu – selle vastu, kuidas sotsiaalsed väärtused ja sotsiaalsed suhted ning struktuurid võivad mängida rolli teadmise loomises ja kuidas neid peaks teaduse korraldamises ja teaduspoliitikas arvesse võtma. Minu väitekirja eesmärk on arutleda mõnede selle teemaga seotud küsimuste üle. Ma näitan, et mõjukal käsitlusel teaduse sotsiaalsest korraldusest demokraatlikus ühiskonnas – Philip Kitcheri hästikorraldatud teaduse mudelil – on tõsiseid probleeme, mis ohustavad selle filosoofilist paikapidavust ja potentsiaalset rakendatavust. Nagu Kitcher, usun ka mina, et teadusfilosoofilised argumendid peavad arvesse võtma teaduse võimet ühiskonda mõjutada. Minu kriitika näitab aga, et vastutustundliku ja efektiivse teaduskorralduse saavutamiseks ei piisa sellest, kui nõuda, et uurimistöö planeerimise ja rakendamise kohta käivate otsuste tegemisel tunnistataks mitteteadlaste huvisid, nagu seda pakub Kitcher. Toetudes Helen Longino ideedele, väidan ma, et mitteteadlaste perspektiivid ja teadmised võivad olla relevantsed ka teadmise loomisel. Vaatlemaks, kuidas selline kaasav lähenemine võiks toimida praktikas, pöördun ma teaduspoliitika uuringute poole: ka teaduspoliitikat on viimastel aastakümnetel iseloomustanud huvi mitteteadlaste kaasamise vastu. Ma näitan, et mõnikord on need demokratiseerimiskatsed piisavalt sarnased sellega, mida soovitaks teadusfilosoof. Nende protsesside kulgemise analüüs võib seega olla kasulik, mõistmaks, kuidas konkreetne poliitiline ja sotsiaalne olukord võib pakkuda võimalusi mitteteadlaste kaasamiseks ning millised faktorid võivad teadlaste ja mitteteadlaste koostööd takistada. Ma teen järelduse, et teadusfilosoofide osalemine sääraste demokratiseerimiskatsete korraldamises võib olla võimaluseks teha sotsiaalselt relevantsemat teadusfilosoofiat.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kümnes väliseesti õpetajate suvekool toimub 2.–4. augustil Viinistul ja Käsmus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
01.08.2016

2.–4. augustil kogunevad Viinistule ja Käsmu 48 väliseesti kogukondade eesti keele ja kultuuri õpetajat. Suvekoolis osalevad 36 õpetuskeskuse esindajad 18 riigist.

Esimesel koolituspäeval, 2. augustil tutvustavad suvekoolis osalejad oma õpetuskeskusi. Suvekooliks valminud loovtöö on ühtlasi kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks. Õhtul toimub Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuvõtt. Suvekoolis osalejaid tervitab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler ja rahvuskaaslaste programmi nõukogu esimees Madis Lepajõe. Suvekooli tulnud õpetajatele ja külalistele annab kontserdi ansambel Estonian Voices.

Teine koolituspäev on pühendatud praktiliste kogemuste jagamisele. Osalejad on koolituseks koostanud tunnikavad, mida nad rühmatöö käigus teistele õpetajatele tutvustavad. Õhtupoolikul viib Loksa kooli õpetaja Urve Toompuu läbi õuesõppe tunni. Seejärel tutvustavad Kolga kooli õpetajad Terje Varul ja Melika Kindel ning Tallinna Euroopa kooli direktor Auli Udde keele- ja kirjandusõppe lõimimise võimalusi.

Kolmandal päeval, 4. augustil tutvutakse Riina Laanetu juhendamisel rannarahva keele- ja kultuurimaastikuga, külastatakse Käsmu meremuuseumit, kohtutakse muuseumi juhataja Aarne Vaigu ja merekultuuriaasta programmijuhi Karen Jagodiniga.

Suvekool toimub alates 2006. aastast. Seega tähistatakse sel korral suvekooli 10. sünnipäeva. Kümne aasta jooksul on suvekoolis osalenud 100 õpetuskeskuse esindajad 29 riigist. Suvekooli eesmärk on innustada ja tunnustada väljaspool Eestit töötavaid eesti keele ja kultuuri õpetajaid ning anda neile uusi teadmisi ja oskusi tööks eesti keelt õppivate lastega väljaspool Eestit. Igas suvekoolis antakse osalejatele ülevaade ühe Eesti piirkonna keele- ja kultuurimaastikust. Koolituse korraldajad lähtuvad kava koostamisel aktuaalsetest keele- ja kultuuriteemadest, eelmiste koolituste tagasisidest ning kultuuriministeeriumi teema-aastast.
 
Suvekooli korraldab Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös Eesti Instituudiga. Suvekooli korraldamist rahastab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmist.

Lisainfo:
Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi täiendusõppe projektijuht Triinu Laar
+372 5301 2257
triinu [dot] laar [ät] ut [dot] ee
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Tekstipäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Tekstipäev
Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli Silva-maja (keeltemaja) / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. november 2016
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:

Tallinna ja Tartu tekstiuurijate traditsiooniline aastakonverents. Esinemissoov ja teesid: hiljemalt 20. okt 2016 aadressil krista.kerge@gmail.com, pealkirjaks "Tekstipäev 2016"

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Sügisseminar "Soome-ugri keelte sõnavara ja etümoloogia"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Sügisseminar "Soome-ugri keelte sõnavara ja etümoloogia"
Toimumiskoht: Promenaadi hotell / Haapsalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 28. november 2016 - 29. november 2016
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:

Eesti Keele Instituut korraldab keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli raames järjekordse seminari, mille teemaks on seekord “Soome-ugri keelte sõnavara ja etümoloogia”. Sügisseminar toimub 28.–29. novembril Haapsalus. Seminar keskendub nii eesti keele kui ka selle sugulaskeelte sõnavaralistele protsessidele, hõlmates teemasid alates etümoloogiast kuni sotsiolingvistikani välja. Seminarikeeleks on eesti keel, vajadusel ka inglise keel. Esinema on lubanud tulla Pirkko Nuolijärvi, Santeri Junttila, Karl Pajusalu, Lembit Vaba jt. Ettekandeid pidama on oodatud ka doktorandid ja magistrandid.

 

Seminari toimumiskohaks on Promenaadi hotell (www.promenaadi.ee). EKI doktorikool organiseerib kõigile osalejatele bussitranspordi (nii Tallinnast kui ka Tartust), samuti majutuse ja toitlustuse. Seminaril osalejate päralt peaks olema kogu hotell, esimese päeva õhtul on kavas ka saun.

 

Ootame kõiki teemast huvitatud doktorante, nende juhendajaid ja magistrante seminarist osa võtma! Doktorandid ja magistrandid, kelle uurimisteema on (soome-ugri keelte) sõnavaraga seotud, on oodatud tegema ka ettekande. Oma osalemis- ja/või esinemissoovist teatage palun hiljemalt 31. augustiks aadressile tiina.laansalu@eki.ee. Kohtade arv on piiratud.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on Eesti filosoofia ajaloole pühendatud kogumik „Tagasi mõteldes“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.07.2016

Filosoofia osakonna avamisest iseseisva õppe- ja teadustöö institutsioonina Tartu Ülikoolis möödub peatselt 25 aastat. Selle ühe õppetoolina alustas aastavahetusel 1991/1992 ka tegevust filosoofia ajaloo õppetool. Nõnda tähistavad nii filosoofia osakond kui ka meie õppetool käesoleva kogumikuga oma esimest märkimisväärset juubelit.

Kogumik koondab uurimusi, artikleid, ettekandeid ja mälestusigi, mille aineks on Eesti filosoofia algupära ja allikad, selle mitmekülgne tekke-, kujunemis- ja arengulugu tänapäevani välja, lühidalt – Eesti ja eestikeelse filosoofia ajalugu kõige laiemas mõttes. Kuid kogumikku valitud tööd kätkevad seejuures mõistetavalt ka mis tahes filosoofiliste või filosoofia-ajalooliste probleemide käsitlusi – nendeta poleks ei eesti ega mis tahes rahvuslik filosoofia võimalik.

Koostaja: Ülo Matjus
Toimetaja: Jaanus Sooväli
408 lk
Tartu Ülikooli Kirjastus
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Fotonäitus Kreeta õppereisist

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.07.2016

30. septembrini on Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis avatud 26 fotost koosnev näitus klassikalise filoloogia eriala üliõpilaste ja õppejõudude õppereisist Kreeta saarele 2016. a. aprillis.

Näitus annab ülevaate antiikaegse, eeskätt minoilise perioodi materiaalse ja kirjakultuuri aspektidest ning Kreetaga seotud antiikmütoloogia süžeedest ja tegelastest. Fotode autoreiks ja pildiallkirjade koostajaiks on õppereisil viibinud üliõpilased ja õppejõud. 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Kaks sajandit õ-tähega

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Kaks sajandit õ-tähega
Toimumiskoht: Tabivere rahvamaja / Tabivere
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 16. september 2016
Algusaeg: 10:00 - 17:00
Kirjeldus:

Ettekanded:

Valve-Liivi Kingisepp – Kuidas tuli õ-täht eesti kirjakeelde?

Kersti Taal – Eesti keele küsimus Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetuses

Fred Puss – õ-tähe kasutuselevõtmisest luteri koguduse meetrika- ja personaalraamatutes Eesti eri piirkondades

Kristiina Praakli – õ-ga või õ-ta: sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele

Pire Teras - õ häälduse varieerumine

Taavi Pae – Kuidas õ-hääliku piir jõudis Regio atlasesse?

 

Ettekannete järel toimub kultuurilooline jalutuskäik Äksis.

 

Konverentsi korraldab Emakeele Selts koostöös Õpetatud Eesti Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning Eesti-uuringute tippkeskusega (CEES).

Lähem info ja registreerimine augusti teises pooles.

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kolm humanitaarvaldkonna professorit nimetati Euroopa akadeemikuteks

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
30.06.2016

Üleeuroopaline loodus-, humanitaar- ja kirjandusteaduste akadeemia Academia Europaea nimetas Tartu ülikooli kirjandusteooria professori Marina Grišakova, tänapäeva eesti keele professori Helle Metslangi ja maailmakirjanduse professori Jüri Talveti Euroopa akadeemikuteks. Sellega tunnustatakse nende rahvusvahelist teadlastööd ja püsivat panust Euroopa teadusesse.

Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi professorid Grišakova ja Talvet valiti Academia Europaea liikmeks kirjanduse ja teatriteaduse sektsioonis. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor Helle Metslang sai lingvistika sektsiooni akadeemikuks.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani professor Margit Sutropi sõnul on kolme humanitaari valimine Euroopa akadeemiasse väga hea uudis, sest kasvatab humanitaaria rahvusvahelist nähtavust. „Academia Europaea tegeleb aktiivselt Euroopa teaduspoliitika kujundamisega ja seetõttu on oluline, et oleksime arvukalt esindatud. Academia Europaea tegevuses osalemine annab palju uusi ideid ning kõrgetasemelisi koostööpartnereid, kellega algatada ühiseid teadusprojekte. Sellest võidab kogu Tartu ülikool,“ ütles Sutrop.

Mainekasse akadeemiasse kuulub 13 eestlast. Lisaks tänavu nimetatud Grišakovale, Talvetile ja Metslangile on varasemalt Eestist akadeemia liikmeteks saanud Jaak Aaviksoo, Jüri Allik, Jaan Einasto, Jüri Engelbrecht, Toivo Maimets, Ülo Mander, Tarmo Soomere, Margit Sutrop, Enn Tõugu ja Rein Vaikmäe.

Akadeemia tegutseb selle nimel, et õppe- ja teadustöö ning haridus Euroopas oleks kõrgeimal võimalikul tasemel. Nende eesmärk on ka, et üldsus mõistaks paremini teadmiste ja õppimise kasulikkust ning oleks kursis teadusteemadega, mis mõjutavad ühiskonda, elukvaliteeti ja elatustaset.

Academia Europaea on Londoni kuningliku seltsi asutatud rahvusvaheline teadusakadeemia, kuhu kuulub enam kui 3000 liiget, kelle hulgas on juhtivad eksperdid väga paljudest valdkondadest: füüsika ja tehnoloogia, bioloogia ja meditsiin, matemaatika, kirjandus- ja humanitaarteadused, sotsiaal- ja kognitiivsed teadused, majandus- ja õigusteadus.

Uued Euroopa akadeemia liikmed valiti Euroopa akadeemia nõukogu poolt 26. juunil 2016.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge [dot] tamme [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Peeter Päll ja Marja Kallasmaa tutvustasid Klassikaraadios "Eesti kohanimeraamatut" (27.6.2016)

EKI uudised

 

 

Klassikaraadio saates “Suvila” käisid külas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll ja vanemleksikograaf Marja Kallasmaa. Juttu tuli värskelt ilmunud põhjalikust kogumikust “Eesti kohanimeraamat”. 

 

 

Mahukas teatmeteos “Eesti kohanimeraamat” on esmakordne eestikeelne kokkuvõte Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest ja etümoloogiast. Raamat esitab põhiartiklitena kõik Eesti ametlikud külanimed (2015. aasta seisuga) ja valikuliselt teisi XX sajandi külade nimesid, samuti loodusnimesid ja piirkondade nimesid. Esitatud on nime hääldus, kohakäänete kasutus, kihelkonna- ja mõisakuuluvus, lühike kohalugu jpm.

 

Saatejuht on Reet Weidebaum.

 

Saadet saab kuulata siit

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Täiendav vastuvõtt filosoofia MA tasulistele kohtadele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.06.2016

20.-30. juuni toimub filosoofia ingliskeelsele MA õppakavale täiendav vastuvõtt tasulistele kohtadele. Eesti kõrgkooli lõpetanutele toimub sisseastumine SAISi kaudu, välismaa kõrgkooli lõpetanutele toimub sisseastumine Dreamapply keskkonnas.

Loe pikemalt meie magistriprogrammi kohta.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kust tulevad patuoinad? Udo Uibo selgitab (ERR 21.6.2016)

EKI uudised

 

Sõnavarauurija Udo Uibo selgitab EKI keeleklipis, kust on pärit sõna patuoinas.

"Patuoinas on inimene, kelle kaela veeratakse teiste süü – selline sõna ilmus eesti kirjakeelde 19. sajandi lõpus ja tegemist on vigase tõlkega saksa liitsõnast sündenbock, kus sünde tähendab pattu ja bock sikku," selgitas Udo Uibo.

...

Vaata uudist siit.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikoolis algab uute tudengite vastuvõtt

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
17.06.2016

20.–30. juunini saab esitada Tartu ülikooli sisseastumisavaldusi 53 eestikeelsele bakalaureuse- ja 54 magistriõppekavale, sh seitsmele uuele õppekavale. Tartu ülikool võtab uueks õppeaastaks vastu 2342 üliõpilast bakalaureuse- ja 1417 magistriõppekavadele.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma rääkis hiljuti avaldatud Emori noorte väärtusuuringu näitel, et noorte arvates on Eestis loodud tulevikutegijatele maailmatasemel võimalused. „Tartu ülikool eristub teistest Eesti kõrgkoolidest kui kvaliteetse hariduse ja ka süvaõppe pakkuja. Oleme ülikoolis loonud kõik tingimused, et anda maailmatasemel haridusega noortele eelis kogu eluks – et ei mõeldaks vaid numbriliste väärtuste peale, vaid osatakse ka hinnata panust ühiskonnale.“

Noorma soovitas tulevastele sisseastujatele ülikooli ja õppekava valides mõelda, mida praktilist ja kasulikku nad saavad oma õpingute vältel ja lõppedes teha enda, Eesti või laiemalt ühiskonna jaoks, sest pärast lõpetamist saadav palk loeb vaid teatud piirini: „Tegelik rahulolu ja õnn sõltub pigem eneseteostusest ja tunnustusest. Seega on oluline ka vaadata, kui palju võimalusi on liituda erinevate uurimusgruppide, üliõpilasprojektide või -organisatsioonidega“.

Tänavusel vastuvõtul on avatud seitse uut või uuendatud tööturu ja ühiskonna vajadustele vastavat õppekava. Bakalaureuseõppes bioloogia ja elustiku kaitse; pärandtehnoloogia; füüsika, keemia ja materjaliteadus; loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis ning magistriõppes matemaatika ja statistika; infotehnoloogia mitteinformaatikutele; kunstide ja tehnoloogia õpetaja.

Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo hinnangul on juba täna näidatud väga suurt huvi üles uue infotehnoloogia mitteinformaatikutele õppekava vastu, millest võib kujuneda sisseastumise hitt: „Selle magistriõppekava eeltingimuseks on informaatikast erineva eriala magistrikraadi olemasolu või bakalaureusekraadi omandanul kaheaastane töökogemus.“

Karo rõhutas, et üliõpilaskandidaadid teeksid endale selgeks sisseastumisega seotud tähtajad ja tingimused: „Vastuvõtuperioodil on tähtis silmas pidada nii avalduse esitamise tähtaega kui ka õppimatuleku kinnitamise kuupäeva. Arvestama peab ka sellega, et väga paljudel õppekavadel toimuvad ülikoolis kohapeal sisseastumiskatsed.“

Olulisemad kuupäevad

20.-30. juunini – avalduste esitamine sisseastumise infosüsteemis SAIS
4.-14. juulini – sisseastumiseksamid, sh 5. juuli akadeemiline test
15. juuli – avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad. Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse 19. augustini
18. juuli – õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg. Alates 18. juulist vastuvõetud üliõpilaskandidaadid peavad õppimatuleku kinnitama kahe päeva jooksul
29. august – õppeaasta avaaktus

Tutvu õppekavade ja sisseastumistingimustega www.ut.ee/et/sisseastumine.

Vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele lõppes aprillis. 19 ingliskeelsele õppekavale laekus kokku 2279 avaldust, neist 194 Eesti päritolu kandidaatide poolt.

Lisainfo
Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, 523 9159, mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee
Kaja Karo, TÜ vastuvõtu peaspetsialist, 737 6391, 505 3468, sisseastumine [ät] ut [dot] ee

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge [dot] tamme [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Viipekeele kasutajad saavad õigusterminite e-sõnastiku

EKI uudised

15. juunil kell 15.00 kirjutatakse Eesti Keele Instituudis alla eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastiku (viipekeele õigussõnastik) koostamise lepingule. Õigussõnastikku hakatakse koostama Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu eestvõttel.

 Eesti viipekeel on iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele kui riigikeele esinemiskuju. Seega ei ole viipekeel võõrkeel, vaid keeleseaduse järgi on iga keel peale eesti keele ja eesti viipekeele võõrkeel.

Viipekeelt kasutatakse nii kurtidele hariduse andmisel kui ka ametlikus asjaajamises, enamasti viipekeeletõlgi vahendusel. Kurdid nagu kõik teisedki vajavad õigusnõu advokaadi kontoris, töövaidluskomisjonis, kohtus, notari juures jm. Et see oleks neile arusaadav, tuleb eesti viipekeeles korrastada õiguskeeles kasutatavad terminid, sest viipekeelde tuleb tõlkida üha rohkem õigusakte. See tähendab käibel olevate õigusterminite viipevastete süstematiseerimist ja puuduvate viipevastete loomist.

Eesti viipekeele õigussõnastikku koostamist juhivad Regina Paabo ja Lii Liiholm Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingust. Sõnastiku loomisse on kaasatud eesti keele ja eesti viipekeele, õigusala ja viipekeeletõlke asjatundjate kõrval ka viipekeele igapäevased kasutajad. Sõnastiku tellija on Eesti Keele Instituut, tööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM).

HTMi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe sõnul on Eestis kuni 2000 viipekeelset kurti ja vaegkuuljat ning kokku 4500 viipekeele kasutajat. „Viimase kümne aasta jooksul on viipekeele kasutajate võimalused suhtlemiseks, õppimiseks ja töötamiseks paranenud. Suuresti aitab nende võimaluste paranemisele kaasa keeletehnoloogia areng.Haridus- ja Teadusministeerium toetab keeletehnoloogiliste lahenduste loomist kurtidele ja vaegkuuljatele,“ sõnas Lepajõe.

Eesti Keele Instituudis on varem koostatud eesti viipekeele – eesti keele sõnastik (http://www.eki.ee/dict/viipekeel/ ) ning Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel valmis eelmisel aastal ka esimene viipekeelne oskussõnastik − seksuaaltervise terminite sõnastik (http://www.ekno.ee/?cat=17).

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

9.-11. juulil 2016 a. toimub Muhus, Eesti Kunstiakadeemia Tamse baasis ökosemiootika suveseminar teemal ’Ökoloogiline vaesumine kui tähendus- ja tunnetuskollaps’.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.06.2016

9.-11. juulil 2016 a. toimub Muhus, Eesti Kunstiakadeemia Tamse baasis  ökosemiootika suveseminar teemal ’Ökoloogiline vaesumine kui tähendus- ja tunnetuskollaps’. Seminari külaliseks on saksa bioloog, filosoof ja biosemiootik Andreas Weber, kellelt eestikeelses tõlkes on ilmunud raamatud ’Kõik me tunneme:  inimene, loodus ja eluteaduste revolutsioon’ ja ‘Elus olla. Erootiline ökoloogia’.  Seminari keskmes on keskkonnaprobleemid, mille lähteks ning tagajärjeks  nihe inimtunnetuses; erinevate tunnetusvormide (kunst, teadus, religioon) roll  loodusliku mitmekesisuse säilitamisel;  inimese eksistentsiaalse seisundi teisenemine seoses keskkonnamuutustega; eluslooduse mitmekesisuse  kaoga seonduv tajuilmade hävimine.  

Ootame seminarile u 20 minutilisi ingliskeelseid ettekandeid nii neil kui teistel lähedastel teemadel.

Esinemissoovist palume teada anda hiljemalt 22.06 meiliaadressilmark [dot] mets [ät] gmail [dot] com

ja seminaril osalemiseks palume täita hiljemalt 1.07 registreerumisvorm: http://goo.gl/forms/kxyrqLzevdsE4GV02 Seminaril osalemise tasu on tudengitele 10 eurot ja teistele 15 eurot.

Osalustasu palume kanda Eesti Semiootika Seltsi arvele EE683300334409040007  (Danske Bank) (märksõna ‘ökosemiootika suveseminar’).

Tudengitel on seminaril osalemise ja sinna juurde kuuluvate koduste tööde tegemise eest võimalik saada ainepunkte kursuse FLSE.00.283 Biosemiootika praktikum (3 EAP) raames. Täpsem info ÕISist või kursuse koordinaatorilt Riin Magnuselt: Riin [dot] Magnus [ät] ut [dot] ee

Korraldajate nimel,

Riin Magnus

Mark Mets

Seminari toetab Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool (Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond)

image

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Gottlob Frege loengud 2016

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.06.2016

Huw Price: Naturalism, Pragmatism and Representationalism

2016. aasta Frege loengud peab Cambridge’i ülikooli filosoofiaprofessor Huw Price, kes on ka Eksistentsiaalsete riskide uurimiskeskuse (CSER) akadeemiline direktor ning Briti akadeemia ja Austraalia humanitaarteaduste akadeemia liige. Loengud käsitlevad globaalse või universaalse ekspressivismi väljavaateid ning selle pooldamise põhjuseid.

Huw Price peab neil teemadel kolm loengut:
27.06 Jakobi 2-336
11.15-12.45 Two Notions of Naturalism
15.15-16.45 Representationalism – From Nihilism to Dualism

28.06 Jakobi 2-336
11.15-12.45 The End of ‘the World’

Frege loengud lõpevad Huw Price’i ja Jaan Tallinna avaliku vestlusringiga eksistentsiaalsetest riskidest. Price ja Tallinn räägivad nende poolt koos lord Martin Reesiga asutatud Cambridge’i Eksistentsiaalsete riskide uurimiskeskuse (cser.org) taustast ning visioonist.

Jaan Tallinn on Skype’i ja Kazaa asutajainsener, CSER-i ja Elu tuleviku instituudi (futureoflife.org) kaasasutaja ning toetab filantroobina ka teisi eksistentsiaalseid riske uurivaid asutusi. Ta on investeerimisfirma Ambient Sound Investments (asi.ee) osanik, aktiivne äriingel ning on olnud Vabariigi Presidendi mõttekoja liige.

28.06 Jakobi 2-226
16.15-18.00 A Taxi to the Twenty-Second Century – the Cambridge-Tallinn Connection (Jakobi 2 ringauditooriumis)

Loengud toimuvad inglise keeles. Frege loenguid on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

14. juunil 2016 kell 12.15 doktoriväitekirja kaitsmine semiootikas - Davide Weible „Exaptation: Towards a Semiotic Account of a Biological Phenomenon”

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.06.2016

14. juunil 2016 kell 12.15 kaitseb TÜ filosoofia ja semiootika instituudi nõukogus Davide Weible doktoriväitekirja „Exaptation: Towards a Semiotic Account of a Biological Phenomenon” („Eksaptatsioon: ühe bioloogilise nähtuse semiootilise kirjelduse poole“) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks semiootika ja kultuuriteooria erialal.

Juhendajad: professor Kalevi Kull, (PhD)
Oponent: professor Karel Kleisner, Associate Professor, Charles University in Prague (Czech Republic, Ph.D)

Kokkuvõte: Doktoritöö modelleerib eksaptatsiooni kui evolutsioonilist nähtust, lähtudes C.S. Peirce’i märgi- ja tuletusteooriast. Selle teostamiseks keskendub esimene osa “Enne eksaptatsiooni: eel-adapteerumine ja Chauncey Wright” mõiste tähendusele ning toob välja selle ulatusliku ajaloolise tausta. Erilist tähelepanu pööratakse C. Wrighti vanade jõudude uue kasutuse printsiibile ning tema intellektuaalsele seosele Darwiniga.

Töö teine osa “Wright ja Peirce pragmatismist ja evolutsioonist” uurib Wright’i ja Peirce’i vahelisi sarnasusi ja erinevusi, pidades silmas Darwini teooria epistemoloogilist staatust, nende erinevat lähenemist Lamarck’i teooriatele ning evolutsionismi üldistamist bioloogiast teistesse valdkondadesse. Kolmas osa “Peirce’i evolutsionism: pidevuse ja ikoonilise abduktsiooni roll” käsitleb lähemalt evolutsiooni ning süvendab Peirce’i lamarkismi interpretatsiooni, rõhutades tema füsioloogilist tuletusteooria tõlgendust. Lisaks sellele näidatakse, et taju ning sarnasus on kesksed säärase raamistiku toimimiseks.

Neljas osa (“Abduktsioon ja eksaptatsioon”) kasutab mitmeid mõisteid—asendatatvus, viga, kategooriate taju—,et teostada modelleerimist: eksaptatiivsed nähtused võivad järgida tajuliselt tingitud käitumismuutusi, põhinedes sarnasustel maailma üksuste vahel, mida tõlgendatakse ikooniliselt. Viies osa (“Tehnoloogilise arengu ikooniline ja eksaptatiivne loogika”) rakendab eeltoodut tehnoloogilise arengu valdkonnale ja tõestab, et kooptsioon on peamine mehhanism, millel baseeruvad nii abduktsioon kui eksaptatsioon.

Kuues osa (“Vereimemise päritolu: evolutsioonilise abduktsiooni juhtum?”) on juhtumianalüüs ning siin pakutakse välja hüpotees, et hematofaagia võis tegelikult välja kujuneda abduktsiooni ja eksaptatsiooni integratsiooni läbi. Seitsmes (“Lõpumärkused juhtumianalüüsi kohta”) ja kaheksas (“Üldised järeldused”) osa selgitavad vastavalt spetsiifilisemaid ning üldisemaid doktoritöö tulemusi.

URL:  http://hdl.handle.net/10062/51635

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Päevaleht räägib Peeter Pälliga kohanimeraamatust (31.05.2016)

EKI uudised

Kui palju on Eestis kohanimesid? See küsimus on sama hea kui küsida kui palju on eesti keeles sõnu.

Artikkel on tasuline.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Intervjuu tuntud Saksa kirjanikuga ETV2s

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.06.2016

7. juunil kell 20:00

Saatesari: Kirjanduse aeg


Kirjandusfestivali Prima Vista 2016 vestlusõhtu külaline on Saksa kirjanik Eugen Ruge, kes muuhulgas tutvustab ka oma uut eesti keeles ilmunud romaani "Cabo de Gata". Rugega ajab juttu TÜ saksa kirjanduse dotsent Silke Pasewalck.

Vestlus on salvestatud 3. mail Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.

Režissöör Mati Kark, toimetaja Aivi Parijõgi, produtsent Kadi Priske.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Aristoteles – 2400 aastat filosoofiat

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.06.2016

KAVA

13.30-15.00 Ettekanded I
Meelis Friedenthal – Metafüüsika 16.-17. sajandi protestantlikes ülikoolides
Eduard Parhomenko – Heidegger ja uusaristotelism
Janika Päll – Aristotelese mitu palet : kõrvalepõige ikonograafiasse

15.00-15.30 diskussioon, kohvipaus ning jalutuskäik näitusel koos koostajatega

15.30-17.00 Ettekanded II
Neeme Näripä – Stasis kui seismine Aristotelese "Füüsikas" ja "Metafüüsikas"
Anne Lill – Filosoofiaterminite tõlkimise probleeme Aristotelese teose "De Anima"näitel
Riin Sirkel – Ajatu ja aegunud Aristoteles

17.00 Diskussioon

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eduard Vääri kogumiku „Liivi rahva keel ja meel“ esitlus J. V. Veski päeval 27. juunil kell 14

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.06.2016

J. V. Veski päeval 27. juunil kell 14 esitletakse Tartu ülikoolis professor Eduard Vääri liiviteemaliste uurimuste kogumikku „Liivi rahva keel ja meel“. Seekordne, järjekorras  XLIX J. V. Veski päeva konverents on pühendatud eesti ja liivi keele ajaloole.

Kui Tartu ülikooli soome-ugri keelte professor Paul Ariste korraldas 1948. aastal esimese sõjajärgse reisi Kuramaa liivlaste juurde, sõitis ühe üliõpilasena kaasa Eduard Vääri. Temale jäigi liivi keele ja kultuuri uurimine meelistegevuseks mitmeks aastakümneks. 1954. aastast hakkas Vääri ise noore õppejõuna juhendama üliõpilaste keelepraktikaid liivi külades. Liivi keele alal kaitses ta doktoriväitekirja; seda eestlastele mitmeti tähtsat sugulaskeelt õpetas ta palju aastaid Tartu ülikooli professorina.
Eduard Vääri kirjutised liivi keelest, liivlaste ajaloost ning nende kultuurielust on ilmunud paljudes erinevates väljaannetes mitmel maal ja mitmes keeles. Vääri aitas trükki toimetada ka liivlaste emakeelset loomingut. Valminud raamatusse on koondatud Eduard Vääri eestikeelseid liiviteemalisi artikleid ja tutvustusi ning ka liivlaste jutustusi ja luulet, mis on avaldatud Eduard Vääri vahendusel. Raamat sisaldab üldisi käsitlusi liivlastest, nende ajaloost ja keelest, kirjutisi liivi küladest ja muudest kohtadest ning teenekatest liivlastest, samuti liivlaste endi loomingut. Raamatu teine pool tutvustab üksikasjalikumalt liivi keelt ja selle uurimislugu käsitlevaid kirjutisi.
Kogumiku on koostanud Ott Kurs, Tuuli Tuisk ja Reet Vääri, toimetanud Ott Kurs, Ellen Niit, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Mare Valge ja see ilmub Emakeele Seltsi toimetiste sarjas (nr 74). Teost levitavad-müüvad Emakeele Selts, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja raamatukauplused (Apollo, Rahva Raamat, Ateena, TÜ Raamatupood).

Konverents toimub Tartu ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis (139) algusega kell 11.15. Konverentsi kava on järgmine:
Heli Laanekask: Eesti kirjakeele ajaloo tervikkäsitlusest
Külli Prillop: Sõnade ja vormide esmaesinemused vanas kirjakeeles
Tiit-Rein Viitso: Eesti keele häälikuloost sugulaskeelte taustal
Miina Norvik, Valts Ernštreits: Uus liivi grammatika
Karl Pajusalu: Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana
E. Vääri raamatu „Liivi rahva keel ja meel“ esitlus

Konverentsi korraldab Emakeele Selts koostöös Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.

Lisainfo:
Prof Karl Pajusalu karl [dot] pajusalu [ät] ut [dot] ee
Tuuli Tuisk tuuli [dot] tuisk [ät] ut [dot] ee
Tel 512 1115
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvahelise suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" toimub 4.-15. juulil Tartus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.06.2016

Kursuse eesmärk on anda intensiivne sissejuhatus Juri Lotmani kultuurisemiootikasse, selle teoreetilisse tausta ja konteksti.

Samuti on kursuse eesmärgiks tutvustada tema teooria uuemaid arenguid ja rakendusi tänapäevases semiootikas ja kultuuriteadustes laiemalt. Kursuse lähem ülesanne on pakkuda kultuurimehhanismide sügavamat mõistmist ning vahendeid kultuuri, nii kultuuri tekstide kui protsesside praktiliseks analüüsimiseks, mis võimaldab kultuuri dünaamilisema kirjelduse.

Lähem info kodulehelt: http://www.ut.ee/en/admissions/juri-lotman-and-semiotics-culture

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Valmis esimene seto veebisõnastik

EKI uudised

Neljapäeval, 2. juunil kell 16 esitleb Eesti Keele Instituut (Roosikrantsi 6, kolmanda korruse suures saalis) esimest seto e-sõnaraamatut, mis on nüüdsest veebis kõigile kättesaadav.

Eesti Keele Instituudi leksikograafi Inge Käsi koostatud „Seto sõnastik“ on esimene veebipõhine seto sõnaraamat. See lähtub 2011. aastal ilmunud „Vanapärase Võru murde sõnaraamatus“ esitatud sõnavarast. Värske veebisõnastik hõlmab ligikaudu 6000 märksõna ja selle eesmärk on pakkuda seto keele huvilistele vajalikku tuge, kuniks mahukam sõnaraamat valmib.

„Märtsikuus ilmus Pihkva meedias väide, et setodel puudub pismennost ehk siis laiemalt tõlgendades – omakeelne kirjaoskus. Sõnaraamat on järjekordne samm setode ja heade abiliste ning sõprade koostöös omakeelse kirjaoskuse loomisel,“ ütles sootska Aare Hõrn. „Kuna setod elavad kõikjal üle laia ilma, annab veebisõnaraamat võimaluse leida kiiresti vajalik süntsä seto sõna.“

Mahukama, kogu Setumaa sõnavara hõlmava sõnaraamatu koostamine on käimas Eesti Keele Instituudi, Tartu Ülikooli ja Seto Instituudi koostöös. Eesti Keele Instituudi ja Postimehe koostöölepingu raames toetab AS Postimees Grupp koos Setu Kultuuri Fondiga alates 1. juunist 2016 samuti selle suure sõnaraamatu koostamist.

„Nii nagu seto leelo ja seto rahvakultuur, on unikaalne ka seda kandev keel. Seto sõnavara jäädvustamine on tähtis mitte ainult setodele endile, vaid üldiselt läänemeresoome keelte eripära mõistmiseks. Väga oluline on, et parimad emakeelsed seto keele ja kultuuri tundjad saavad keskenduda seto sõnaraamatu koostamisele,“ sõnas seto sõnaraamatutöö üks koordineerijaid, keeleteadlane Karl Pajusalu.

Esitlusel kõlab ka ehe seto leelo – laulutraditsioon, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Värske veebisõnastiku leiab aadressil: http://eki.ee/dict/setosonastik/.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Postimehe intervjuu kohanimeraamatu toimetajatega (PM 28.5.2016)

EKI uudised

28. mai Postimehes intervjueeriti peatselt ilmuva "Eesti kohanimeraamatu" toimetajaid Peeter Pälli ja Marja Kallasmaad. Intervjuud saab lugeda siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Päevakera keeleuudised

EKI keelekool: rikastav erinevus

Päevakera keeleuudised
Maire Raadik, 28.05.2016, Postimees 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Päevakera keeleuudised

Ise tehtud, hästi tehtud ehk Uuemaid tuletisi ja liitsõnu eesti keeles

Päevakera keeleuudised
Reet Kasik, Sirp, 27.05.2016 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Päevakera keeleuudised

„Igale lapsele leidub raamat, mis teda huvitab”

Päevakera keeleuudised
Meeli Parijõgi, Õpetajate Leht, 27.05.2016 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Päevakera keeleuudised

Mida arvab laste emakeele elushoidmisest üks välismaal lapsi kasvatav ema?

Päevakera keeleuudised
Kaja Laul Paulos, Õpetajate Leht, 27.05.2016 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikooli professor sai Prantsusmaa riikliku ordeni

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.05.2016

Prantsuse suursaadik Eestis Michel Raineri andis Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professorile Birute Klaas-Langile üle Prantsuse riikliku teeneteordeni Prantsuse – Eesti kultuuri- ja akadeemilise koostöö arendamise eest.

Keeleteadlane ja õppejõud Birute Klaas-Lang pälvis Prantsuse riikliku teeneteordeni oma tegevuse eest prantsuse keele õpetamisel Tartu ülikoolis ning kahe maa kultuuri- ja teadussuhete arendamise eest.

Tegemist on Auleegioni järel kõrgeima Prantsuse riigi autasuga, mida prantsuse president omistab eriliste teenete eest erinevates valdkondades.

Kunstide ja kirjanduse ordeni kavalerideks said teatrimehed Vahur Keller ja Priit Raud, kelle teeneks on Eesti-Prantsuse suhete arendamine kaasaegsete etenduskunstide vallas.

Tõlkija ja prantsuse keele õpetaja Eneken Laugen võttis vastu akadeemilise palmioksa ordeni armastuse eest prantsuse keele vastu ning selle tutvustamise eest Eestis.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge [dot] tamme [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Näitus "Tõnu Luik 75"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.05.2016

Filosoofia ajaloo õppetool kutsub vaatama näitust „Tõnu Luik 75“, mis vaatab tagasi läbi mitme aastakümne Tartu ülikoolis filosoofia ajaloo õppejõuna töötanud Tõnu Luige filosoofilisele tegevusele.

 

Just Tõnu Luiges ja tema kõneldus kehastus paljudele toonastele üliõpilastele filosoofia. Näitusele on välja on pandud valimik tekste ja konspekte nii Tõnu Luige enda sulest kui ka teistelt.

 

Näitus asub Jakobi 2 III korrusel filosoofia ja semiootika instituudi raamatukogu ees ning jääb avatuks kuni oktoobri lõpuni.

 

 

 

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Päevakera keeleuudised

Soovitus: suvelugemist (kooli)lastele

Päevakera keeleuudised
Hendrik Alla, Postimees, 24.05.2016  
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofilise filmiklubi filmiõhtu, 27. mai

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.05.2016

Kes? Tartu Ülikooli Filosoofiline Filmiklubi esitleb
Mis? Hooaja viimane filmiõhtu
Kus? Arhiivis (Vanemuise 19) kell 18 algab linastus

Reedel 27. mail toimuval Filosoofilise Filmiklubi üritusel tuleb vaatamisele film „Nosso Lar“ (2010). Film keskendub doktor André Luiz´i surmajärgsele elule spirituaalses Nosso Lar´i linnas, kus inimesed elavad rahus ja harmoonias.

Mis sinust saab, kui sa sured? Milline on see maailm, kuhu võib-olla satume pärast surma? Film „Nosso Lar“ pakub ühe võimaliku vastuse.

Filmi aitavad lahti mõtestada teoreetilise filosoofia dotsent Bruno Mölder ja filosoofia ajaloo vanemteadur Roomet Jakapi. Arutamisele tulevad veel küsimused:
Mis meist saab pärast surma?
Ettekujutused surmajärgsest elust ja mõned filmis esinevad sellekohased motiivid.
Kas on olemas teispoolsus? Kui on, siis milline see on?

Film kestab 1h 43min ja on portugali keeles inglisekeelsete subtiitritega. Filmile järgnev arutelu toimub eesti keeles.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde kaitsmised

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.05.2016

Praktilise filosoofia õppesuund - bakalaureuse- ja magistritööd - Neljapäeval, 26. mail Jakobi 2 ruumis 327

Kell 10.00
Kertu Rajando (MA)
“Erapooletu vaatleja empaatia keskne roll moraalis”
juhendaja Margit Sutrop, retsensent Vivian Bohl

Kell 10.45
René Tõnisson (BA)
“Can Autonomous Machines Make Ethical Decisions?”
juhendaja Mats Volberg, retsensent Rao Pärnpuu

Kell 11.30
Märt Hallasoo (BA)
“Kropotkini käsitlus kaasaegse riigi kujunemisest ja inimühiskonnast enne riiki”
juhendajad Kadri Simm ja Roomet Jakapi, retsensent Karel Pajus

Pärast pausi kell 14.00

Kristiina Miller (BA)
“Sotsiaalse kapitali roll korruptsiooni vähendamisel”
juhendaja Mats Volberg, retsensent Margit Sutrop

Kell 14.45
Keit Paju (BA)
“Moraalsed argumendid taimetoitluse ja täistaimetoitluse poolt”
juhendaja Külli Keerus, retsensent Mats Volberg

Kell 15.30
Sander Lillemäe (BA)
“Moraali teke ja areng”
juhendaja Kadri Simm, retsensent Külli Keerus

Kell 16.45 hinnete teatamine.

Praktilise filosoofia õppesuund - magistritööd - Reedel, 27. mail Jakobi 2 ruumis 336

Kell 12.00
Beka Jalagania
“Moral and Legal Status of Animals: Why Animals Should Have Legal Rights”
juhendaja Francesco Orsi, retsensent Mats Volberg

Pärast pausi kell 13.20

Iuliia Krisheminska
„The Problem of Dirty Hands in Transitional Justice“
juhendaja Kadri Simm, retsensent Siobhan Kattago

Kell 14.30
Marika Proover
„The Non-Identity Problem: Accounting for Future People and Animals“
juhendaja Francesco Orsi, retsensent Karel Pajus

Kell 15.40
William Tuckwell
“Sexual Deception and Sexual Consent: A Reply to Tom Doherty“
juhendaja Alexander Davies, retsensent Francesco Orsi

Kell 17.00 hinnete teatamine.

Teoreetilise filosoofia õppesuund - magistritööd - Teisipäeval, 31. mail Jakobi 2 ruumis 336

Kell 10.15
Indrek Lõbus
“In Defence of Logical Omniscience“
juhendajad Daniel Cohnitz ja Luis Estrada Gonzalez, retsensent Alexander Davies

Kell 11.20
Rao Pärnpuu
“Ontology Identification Problem in Computational Agents“
juhendaja Daniel Cohnitz, retsensent Alexander Davies

Kell 12.25
Iaroslav Petik
“Psychologism and Neopsychologism in Philosophy of Logic“
juhendaja Bruno Mölder, retsensent Uku Tooming

Pärast pausi kell 14.30

Merike Reiljan
“From Defining Empathy to Mapping Empathy“
juhendajad Bruno Mölder ja Vivian Bohl, retsensent Uku Tooming

Kell 15.35
Sander Vaus
“Cognitive Penetrability of Perception in Predictive Brains“
juhendaja Daniel Cohnitz, retsensent Vivian Bohl

Kell 17.00 hinnete teatamine.

Filosoofia ajaloo, teadus- ja teoreetilise filosoofia õppesuunad - bakalaureusetööd - Kolmapäeval, 1. juunil Jakobi 2 ruumis 336

Kell 10.15
Inga Mäemets
“Endel Tulvingu autonoeetilise teadvuse kontseptsiooni fenomenoloogiline käsitlus“
juhendaja Bruno Mölder, retsensent Taavi Laanpere

Kell 11.00
Erik Jürmann
“Evolutionary Progress of Science in the Works of Thomas Kuhn“
juhendaja Endla Lõhkivi, retsensent Kristin Kokkov

Kell 12.00
Aita Meentalo
“Dionysos kui loovuse printsiip Friedrich Nietzschel ja Vjatšeslav Ivanovil“
juhendaja Eduard Parhomenko, retsensent Ülo Matjus

Kell 12.45
Henri Otsing
Gelassenheit kui olemisajaloolise mõtlemise tee“
juhendaja Eduard Parhomenko, retsensendid Joonas ja Juhan Hellerma

Kell 14.30 hinnete teatamine.

Huvilised on teretulnud. Lisainfo: HVFI koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth [dot] jurjo [ät] ut [dot] ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Gruusia päevad toovad Tartusse eheda Gruusia kogemuse

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
24.05.2016

26.–28. maini tutvustatakse Tartu ülikoolis minifestivalil Gruusia riiki ja kultuuri. Avatakse gruusia tähestiku näitus ning toimub Gruusia töötuba ja laat, kus kohaliku kultuuriga tutvutakse läbi laulu ja tantsu. Gruusia veinikultuurist ja köögist saab osa festivali viimasel päeval.

Gruusia päevade korraldamise idee pärineb Tartu ülikooli gruusia keele külalislektorilt Giuli Shabashvililt. Tema sõnul tuli head ajalist võimalust ära kasutada, sest lisaks sellele, et gruusia keele kursusel osalevad tudengid saavad semestri lõpus oma värskelt omandatud teadmisi demonstreerida, on see ka hea võimalus tähistada olulist tähtpäeva – nimelt on 26. mai Gruusia iseseisvuspäev.

Kolmepäevane minifestival algab 26. mail kell 12.30 maailma keelte ja kultuuride kolledžis, kus Gruusia Vabariigi suursaadik Tea Akhvlediani avab gruusia tähestiku näituse. Päev jätkub Johan Skytte poliitikauuringute instituudis, kus toimub ümarlaud Gruusia kultuurist ja mitmekesisusest ning näeb režissöör Tengiz Abuladze 1984. aastal valminud filmi „Patukahetsus“. Film sai esilinastuda alles kolm aastat hiljem Cannes’i filmifestivalil, sest Nõukogude Liidus keelati selle avaldamine stalinismi kriitika tõttu.

27. mail saavad tudengid ja kooliõpilased osaleda maailma keelte ja kultuuride kolledžis Gruusia töötoas. Oma teadmised sellest riigist saab proovile panna nii ettekannete koostamisel kui ka viktoriinil. Töötoale järgneval laadal saab õppida gruusia tähestikus kirjutama, tutvuda gruusia laulude, tantsude ning gruusia rahvarõivaste ja vaatamisväärsustega.

28. mail on kõik huvilised oodatud restorani Gruusia Köök, kus tutvustatakse gruusia veinikultuuri ning saab ise meisterdada gruusia pelmeene – hinkaleid.

Gruusia päevi korraldavad TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž ning TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut koostöös Tbilisi riikliku ülikooli ja Gruusia saatkonnaga Eestis ning restoraniga Gruusia Köök.

Shabashvili Tartu ülikoolis õpetamisest

Shabashvili kirjeldas, et oma emakeele õpetamine võõras riigis on alati huvitav aga ka suur väljakutse. „Eesti on väike aga väga mitmekesine riik. Iga kord kui kohtan uusi inimesi, tutvun uute eluvaadete ja traditsioonidega. Võimalik, et inimeste avatus on tingitud ka kevadisest Tartust, mis on lihtsalt imeline. Mitmekesisus, eriti rahvuslik mitmekesisus, on kindlasti ülikooli iseloomustav märksõna ja mul on hea meel, et see väljendub selgelt ka minu klassiruumis – osalejate hulgas on tudengeid nii Eestist kui ka välismaalt.“

Õppejõud hindab tudengite motivatsiooni kõrgelt, mistõttu pole sugugi üllatav, et põhitõed on üsna kiiresti selgeks saadud ning tudengid tunnevad ka ise, et juba algkursuse teadmistega saaksid nad Gruusias reisides hakkama.

Üliõpilased väärtustavad võimalust õppida gruusia keelt seda emakeelena kõneleva õppejõuga ning samuti, et üsna eksootilist keelt on võimalik Tartu ülikoolis õppida tasuta. Tudengite tagasiside õppejõule on väga hea ning nad tõdevad, et koos keeleõpingutega on nad tutvunud ka väga erinevate tahkudega gruusia kultuurist, mis on nende huvi selle maa keele vastu veelgi kasvatanud.

Tutvu programmiga.

Lisainfo
Kätlin Lehiste, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži juhiabi
737 5358
katlin [dot] lehiste [ät] ut [dot] ee

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge [dot] tamme [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

27.-29. mail 2016 toimub Tallinna Ülikoolis 8. Juri Lotmani konverents. Konverentsi kaaskorraldaja on seekord Tartu Ülikooli semiootika osakond

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.05.2016

Teemaks on Lotmani semiosfääri kontseptsioon ja uudsed võimalused, mida see võib pakkuda kaasaegse keerulise maailma mõtestamiseks. Üheks peaesinejaks on prof. John Hartley (Curtini Ülikool). Konverentsi keeled on inglise ja vene keel.

Konverentsi koduleht ja ürituse kava on leitav siit: https://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Teadus/semiootikavaramu/uudised-syndmused

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI kõnesüntesaator luges Soome presidendiprouale tema luuletuse ette eesti keeles (PM 17.5. 2016)

EKI uudised

 

Soome presidendiproua Jenni Haukio külastas täna ja homme kestva visiidi raames Eesti Keele Instituuti.

 

Põhjanaabritele tutvustati Eesti ja Soome ühiselt koostatavat eesti-soome suursõnaraamatut. Soome Vabariigi 100. sünnipäev on 2017. aasta detsembris ning vaid mõni kuu hiljem, 2018. aasta veebruaris tähistab 100. sünnipäeva Eesti. Eesti-soome suursõnaraamat valmib kahe tähtpäeva vahelisel ajal ning on seetõttu ilusaks kingituseks mõlemale riigile.

Veelgi põnevamaks osutus aga kõnesüntesaatoriga tutvumine. Nimelt on Soome presidendiproua mitme luuleraamatu autor ja Soome Kirjanike Liidu liige.

Kõnesüntesaator lugeski täna ette Jenni Haukio soome keeles kirjutatud ning äsja eesti keelde tõlgitud luuletuse.

Pilte ja videot saab näha siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvahelise suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" toimub 4.-15. juulil Tartus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
17.05.2016

Kursuse eesmärk on anda intensiivne sissejuhatus Juri Lotmani kultuurisemiootikasse, selle teoreetilisse tausta ja konteksti.

Samuti on kursuse eesmärgiks tutvustada tema teooria uuemaid arenguid ja rakendusi tänapäevases semiootikas ja kultuuriteadustes laiemalt. Kursuse lähem ülesanne on pakkuda kultuurimehhanismide sügavamat mõistmist ning vahendeid kultuuri, nii kultuuri tekstide kui protsesside praktiliseks analüüsimiseks, mis võimaldab kultuuri dünaamilisema kirjelduse.

Lähem info kodulehelt: http://www.ut.ee/en/admissions/juri-lotman-and-semiotics-culture

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Soome presidendi abikaasa Jenni Haukio külastab Eesti Keele Instituuti (17.5.2016)

EKI uudised

Täna, 17. mail külastab proua Jenni Haukio, Soome Vabariigi presidendi Sauli Niinistö abikaasa, Eesti Keele Instituuti.

Külalistele tutvustatakse Eesti ja Soome ühiselt koostatavat eesti-soome suursõnaraamatut. Soome Vabariigi 100. sünnipäev on 2017. aasta detsembris, vaid mõni kuu hiljem veebruaris 2018. aastal tähistab 100. sünnipäeva Eesti Vabariik. Eesti-soome suursõnaraamat valmib kahe tähtpäeva vahelisel ajal ning sobib mõlemale riigile kingituseks. Suur­sõna­raamat tehakse veebis huvilistele tasuta kasutatavaks.

Proua Jenni Haukio on mitme luuleraamatu autor ja Soome Kirjanike Liidu liige. Külalisele tutvustatakse ka kõnesüntesaatorit, mis loeb ette Jenni Haukio soome keeles kirjutatud ning äsja eesti keelde tõlgitud luuletuse.

Külaskäik leiab aset Soome Vabariigi presidendi ja tema abikaasa ametliku Eesti-visiidi raames.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiofest Tallinn 2016 : Semiotics and Culture of Innovation, 1-4. juuni, 2016

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.05.2016

1.-4. juunini toimub Tallinnas Kultuurikatlas rahvusvaheline seminar Semiofest 2016. Semiofest on majanduslikele ja ärilistele rakendustele pühendatud semiootika-alaste rahvusvaheliste konverentside seeria. 

Konverentsid toimuvad kord aastas ja on ühendatud äriliste konsultatsioonide ning praktiliste töötubadega. Teemad on seotud turunduse, brändide arendamise, sotsiosemiootika rakenduslike aspektidega jpm.

Semiofesti algatajateks on rühm Inglismaa semiootilise konsultatsiooni firmasid.

Konverentsipaikadeks on olnud erinevad keskused:

  • 2012 – London
  • 2013 – Barcelona
  • 2014 – Shanghai
  • 2015 – Pariis
  • 2016 – Tallinn

Konverentsi koduleht: http://2016.semiofest.com/

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Neljale professorile, sealhulgas semiootik Juri Lotmanile pühendatakse Toomemäel heade mõtete pingid

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.05.2016

Kolmapäeval, 18. mail kell 14 avatakse Tartu ülikooli muuseumi ees neljale silmapaistvale Tartu ülikooli professorile heade mõtete pingid. Ajaloolise toomkiriku ette paigaldatakse pingid Johann Wilhelm Krause, Johann Philipp Gustav Ewersi, Johannes Voldemar Veski ja Juri Lotmani auks.

Tartu ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk rääkis, et need isikud on Tartu ülikoolile kõik väga tähtsad. Tema sõnul peaks Toomemäele pinke tulema kuuskümmend ehk kõik looduskauni Toomemäe vanad pingid asendatakse ajapikku uuematega.

Nimeline tool pühendatakse Tartu ülikooli arhitekt Johann Wilhem Krausele (1757-1828), kes rajas enesele arhitekti väärilise monumendi juba oma eluajal. Kõik ülikooli sümbolhooned, millele hiljuti omistati Euroopa kultuuripärandi märgis, on Krause projekteeritud – anatoomiateater, raamatukogu toomkiriku varemeis, ülikooli peahoone ja tähetorn.

Teine tool pühendatakse õigusajaloolasele Johann Philipp Gustav Ewersile (1779-1830), kes oli üks Tartu ülikooli tähendusrikkamaid rektoreid, olles ametisse valitud 13 korral järjest. Koostöös kuraator Karl Lieveniga viis Ewers Tartu ülikooli tema esimese teadusliku ja materiaalse õitsenguni, mil iga kolmas professor sai Venemaa akadeemikuks, Tartus koolitati professoreid Vene riigi teistele ülikoolidele ja Tartu tähetornis oli maailma parim teleskoop.

Kolmas pink avatakse Johannes Voldemar Veskile (1873-1968). Tema hakkas juba tsaariajal tegelema keelekorraldusega ning töötas Tartu ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920–1938, eesti keele professorina aastail 1944–1955, ENSV teaduste akadeemias aastast 1946 ning 1914. aastast alates oli ta Eesti kirjanduse seltsi teadussekretär. Tema koostatud on eesti keele õigekeelsussõnaraamat (esimene ilmus 1918) ja ta tegi koostööd peaaegu kõikide erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara.

Neljas auväärne pink pühendatakse Juri Lotmanile (1922 –1993). Teda on nimetatud 20. sajandi tuntuimaks tartlaseks. 1954. aastast kuni elu lõpuni töötas ta Tartu ülikoolis, kujundades ajapikku siinse vene kirjanduse kateedri üle maailma tuntuks. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, kirjutades monograafiad Andrei Kaissarovist, Aleksandr Puškinist ja Nikolai Karamzinist. Soov kultuuri sügavamalt mõista viis semiootika väljaarendamiseni ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kujunemiseni.

Sama sarja esimene pink paigaldati mullu sügisel riigikohtu maja ette professor Peeter Tulvistele.

Lisainfo
Mairo Rääsk, TÜ muuseumi direktori kohusetäitja
737 5676
mairo [dot] raask [ät] ut [dot] ee

Allikas: http://humanitaarteadused.ut.ee/et/uudised/neljale-professorile-puhendat...

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikooli uueks vabade kunstide professoriks saab Valdur Mikita

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.05.2016

Tuleval õppeaastal on Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametis kirjanik ja semiootik Valdur Mikita, kes on üks omanäolisemaid autoreid tänases Eesti kirjanduses ja esseistikas. Teda on tunnustanud nii kriitikud, auhinnažüriid kui ka lai lugejaskond.

Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop kirjeldas Valdur Mikitat kui loovat mõtlejat, kes oskab populariseerida nii loodus- kui ka humanitaarteadusi, kuid teisalt ületab ta erialade piire, loob mõttemängulisi seoseid kaugete kultuurinähtuste vahel, ning esitab üllatavaid seisukohti, kutsudes lugejat ja kuulajat kaasa mõtlema ja tundma.

Mikita otsib Eesti kultuuri ajaloolist aluspõhja ja näeb ühiskonnas etnofuturistlikke tendentse, mis avalduvad kauge mineviku kultuurinähtuste (näiteks korilus) püsimises kõrvuti kõige uuemate infoühiskonna tehnoloogiliste arengutega. Ta oskab hinnata ajaloos kaduvaid kultuurinähtusi ja mõtteviise (näiteks maagiline mõte) ja otsib võimalusi nende alalhoidmiseks ja taaselustamiseks.

Sutrop on kindel, et Valdur Mikita ideed ja tähelepanekud lubavad temalt loota uuel õppeaastal säravat loengukursust „Mõtterännak eestlaste elutundest“, mis inspireerib mitte ainult Tartu ülikooli humanitaare, vaid kõigi valdkondade üliõpilasi ja ülikooli töötajaid. „Lisaks vaimsuse ja loovuse mitmekülgsele arendamisele võiks Valdur Mikita loengud panna kuulajaid mõtlema ka vabade kunstide ning teadusliku diskursuse suhete ning väljendusvahendite võimaluste üle,“ tõdes Sutrop.

Ta lisas, et ühelt poolt toetab Valdur Mikita valimine Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks ülikooli kui rahvusülikooli positsiooni, teisalt aitavad tema loengud luua sildu erialade vahele ning arendada loovust kõigis valdkondades.

Valdur Mikita on saanud suurepärase akadeemilise ettevalmistuse Tartu ülikoolis. Ta lõpetas Tartu ülikooli bioloogina ja kaitses 1994. aastal semiootika-alase magistritöö. 2000. aastal kaitses ta semiootika erialal doktoritöö. Valdur Mikita on viimase kolme aasta jooksul pidanud sadakond avalikku loengut eesti kultuurist ja identiteedist. Tal on ilmunud arvukalt populaarseid teoseid, nende hulgas „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015), „Lingvistiline mets“ (2013), „Teoreem“ (2011), „Metsik lingvistika“ (2008).

Loe professuuri kohta Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kodulehelt.

Allikas: http://humanitaarteadused.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikooli-uueks-vabade-k...

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Frege loengud 2016: Huw Price "Naturalism, pragmatism and representationalism"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.05.2016

Frege loengud teoreetilises filosoofias 2016 peab professor Huw Price (University of Cambridge) teemal "Naturalism, pragmatism and representationalism". Loengud toimuvad 27. ja 28. juuni Tartus Jakobi 2. Pikemalt Huw Price, loengute teema ning ajakava kohta.

Loengute lõpus toimub ka avalik arutelu eksistentsiaalsete riskide teemal Huw Price ja ettevõtja Jaan Tallinna vahel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Konverents JRM 2016: lingvistika kohtusaalis, keeleõpe ja leksikograafia

EKI uudised

19.-21. mail toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline noorte rakenduslingvistide konverents
Junior Researcher Meeting JRM 2016, vt lähemalt siin http://www.tlu.ee/en/JRM2016/JRM-2016 

 JRM 2016 konverents on tasuline, registreerimine on lõppenud.


Tähelepanu! Kõik Eesti huvilised on TASUTA oodatud kuulama plenaarettekandeid!

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rahvusvaheline seminar: Elu juristina varauusajal

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.05.2016

Tartu Ülikooli õigusteaduskond ning maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia osakond koos partnerülikooli Münsteri Ülikooliga korraldavad 19.-22. maini 2016 rahvusvahelise interdistsiplinaarse seminari „Ein Juristenleben in der frühen Neuzeit: David Hilchen (1561-1610)“ (Elu juristina varauusajal: David Hilchen (1510-1610).

Seminari keskmes on Riia linnasündik ja humanist David Hilchen, kes koostas Liivimaa maaõiguse eelnõu ning kelle elu ja tegevust käsitleme nii tema ladinakeelsete kirjade, kui ka saksa- ja ladinakeelse enesekaitsekõne alusel, mille adressaadiks oli Poola kuningas. Seminar toimub valdavalt saksa keeles.

19. mail keskendutakse ettekannetele 16. sajandi õiguskultuurist ja -ajaloost, 20. ja 22. mail toimub eelkõige metoodiline allikalugemisseminar. 

Ootame kõiki varase uusaja ajaloo, õigusajaloo ning uusladina kirjakultuuri huvilisi kuulama ja osalema!

Üliõpilastel on võimalik registreerida end vastavale valikainele kirjutades dots. Hesi Siimets-Grossile (hesi [dot] siimets-gross [ät] ut [dot] ee).

 

Täiendav info:
Hesi Siimets-Gross (õigusteaduskond, hesi [dot] siimets-gross [ät] ut [dot] ee)
Kristi Viiding (klassikalise filoloogia osakond, kristi [dot] viiding [ät] ut [dot] ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Päevakera keeleuudised

Komata ja küsimärgita

Päevakera keeleuudised
Priit Põhjala, Õpetajate Leht, 13.05.2016 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Päevakera keeleuudised

Räägi seda oma vanaemale!

Päevakera keeleuudised
Kadri Põlendik, Äripäev, 12.05.2016 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks