TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sümpoosium "Füüsika ja filosoofia"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.02.2017

Füüsika ja filosoofia:
sümpoosium Piret Kuuse 70. sünnipäeva tähistamiseks

27. veebruaril algusega kell 16.15, Jakobi 2-336

korraldavad TÜ filosoofia ja semiootika instituut koos füüsika instituudi, teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühenduse (TTEÜ) ja analüütilise filosoofia seminariga (AFS)

 

Avasõnad Margit Sutrop, TÜ filosoofia ja semiootika instituut
“Science denial – kas uue ajastu algus?” Piret Kuusk, TÜ füüsika instituut, AFS, TTEÜ
“Peak science (?)” Jaak Kikas, TÜ füüsika instituut
”Tõejärgsusest, lohutavalt” Jaan Kivistik, AFS
”Measurement theory on the example of chemistry” Ave Mets, TÜ filosoofia ja semiootika instituut
”Füüsika ja f-teadus” Peeter Müürsepp, TTÜ majandusteaduskond, TTEÜ
„Füüsikakultuuri eri tahkudest“ Endla Lõhkivi, TÜ filosoofia ja semiootika instituut

Vahuvein ja suupisted

Olete oodatud osalema!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

26.–28. veebruaril 2017 toimub Juri Lotmani 95. sünniaastapäevale pühendatud "Lotmani seminar 2017"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.02.2017

Seminari kava.

26. veebruar 2017

Jakobi 2 – 114

10.30–11.00 Seminari avamine.

11.00–11.30 Anti Selart (Tartu). Paavsti legaat Аntonio Bonumbre Moskvas 1472.aastal.

11.30–12.00 Ljubov Kisseljova, Karina Novaševskaja (Tartu). Vangistatud prantslased Venemaal (kommentaarid M. Zagoskini romaanile “Roslavlev, või Venelased 1812.aastal).

12.00–12.30 Mihhail Veližev (Моskva). „Mõtted Venemaast“: Karamzini „Vana-Venest ja uuest Venemaast“ tundmatu koopia A.D. Tšertkovi arhiivist“.

12.30-13.00 Тimur Guzairov (Tartu). Stsenaarium ja ettearvamatus: 1837.a. Venemaa reisis osalejate muljed ning mõtisklused.

13.00–14.00 Lõuna.

14.00–14.30 Tatjana Stepaništševa, Maria Nesterenko (Tartu). Naiste looming professionaliseerumine Venemaal ning euroopa kogemus.

14.30–15.00 Аrtjom Šelja  (Tartu). S.D. Ponomarjova salong ning 1820.aa. „vene laulu“ lätted.

15.00–15.30 Inna Bulkina (Kiiev). Jevgeni Boratõnski „Moskva teksti“ kirjeldusest.

15.30–16.00 Alina Bodrova (Peterburg-Moskva). Luuletaja Jazõkov, tsensor Krassovski ja minister Šiškov: tsensuuri poliitika ajaloost 1824-2825.aa.

16.00–16.30 Kohvipaus.

16.30–17.00 Lea Pild (Tartu). Vassili Botkini memuaarse portree konstrueerimine A. Feti „Minu mälestustes“: kirjade kompressioon.

17.00–17.30 Albert Baiburin (Peterburg). Dokument konspiroloogia vaatevinklist.

17.30–18.00 Оleg Lekmanov, Mihhail Sverdlov (Moskva). Milleks sureb Valentina? (E. Bagritski „Pioneeri surmast“).

18.00 Arutelu.


27. veebruar 2017

Jakobi 2 – 114

10.30–11.00 Pavel Lavrinets (Vilnius). Pavel Kukolnik ja Vladimir Nazimov.

11.00–11.30 Аleksandr Feduta (Minsk). Leedu saadiku ilmumine: „ajaloolis-diplomaatiline kollisioon“ A.K. Tolstoi dramaatilises triloogias.

11.30–12.00 Аndrei Fedotov (Мoskva). Provints näitekirjanike vastu: Reveli suveteatri süüasi ning ajalehepoleemika dramaturgide õigustest 1871–1874.aa.

12.00–12.30 Boris Ravdin (Riia). Jutuajamised vene keelest saksaaegses trükisõnas (1941-1945).

12.30 Arutelu

13.00–14.00 Lõuna

14.00–14.30 Barbara Lönnqvist (Turku). Mitmekeelsuse tähendus Lev Tolstoi romaanis „Sõda ja rahu“.

14.30–15.00 Maria Borovikova (Tartu). Tsvetajeva looming 1939-1940.aa.: tõlgete ja originaalluule vahemaal.

15.00–15.30 Natalia Azarova (Moskva). Lähenemine poeetilise bilingvismi teooriale.

15.30–16.00 Jekaterina Velmezova (Lozanne). Strukturalismist generativismini: teoreetiline lingvistika ilukirjanduse peeglis.

16.00–16.30 Kohvipaus

16.30–17.00 Natalya Gamalova (Lyon). Antiiktragöödia Hõbeajastu näitekirjanduses: teostamata projektid.

17.00–17.30 Pavel Uspenski (Moskva). A. Krutšjonõhhi „Dõr bul štšõl“(1913): veel kord teksti allikatest ja funktsioneerimisest.

17.30–18.00 Konstantin Polivanov, Darja Polivanova (Moskva). Traditsioon ja kaasaeg Boris Pasternaki luuletsüklis "Talvehommik".

18.00–18.30 Roman Voitehhovitš (Tartu). Lao-zi ja hiina teema Tsvetajeva loomingus.

18.30 Arutelu.

28. veebruar 2017

10.30 Raadi kalmistu külastamine (buss väljub Lossi tänava algusest).

Jakobi 2-114

13.00 2016.a. Juri Lotmani nimelise stipendiumi kätteandmine – P.Torop, L.Kisseljova.

Vene kirjanduse õppetooli väljaannete esitlemine:

„Wiener Slawistischer Almanach’i“ eriväljaanne: „18-20.saj vene kultuuri ideoloogilised kontekstid ja tõlkepoeetika“. - Esitleb teadustoimetaja Lea Pild.
 
Juri Koval. Kolm jutustust Vasja Kurolessovist /Oleg Lekmanovi, Roman Leibovi, Ilja Beršteini kommentaaridega. Moskva, 2016. - Esitlevad O. Lekmanov, R. Leibov.

 

14.00–14.30 Peeter Torop (Tartu). Lotmani plahvatused.

14.30–15.00 Tatjana Kuzovkina (Tallinn). Jelena Pogosjan (Аlberta). Zara Mintsi arhiivimaterjalid Tallinna ülikoolis.

15.00–15.30 Aleksandr Jegorov (Pihkva). Tartu-Pihkva teadus- ja hariduskontaktid Juri Lotmani elus ja loomingus.

15.30–16.00 Kohvipaus

16.00–16.30 Мihhail Lotman (Tartu-Tallinn). Kas eksisteerivad (autonoomsed) luule rütmika seadused?  

16.30–17.00 Tatjana Smoljarova (Moskva–Toronto). 1923–1924: „Ajavahemiku“ rütm.

17.00–17.30 Ülo Valk (Tartu). Kuidas mõista kummituslugusid? Üleloomulikkuse rahvapärased tõlgendused tänapäeva Eestis.

17.30–18.00 Roman Leibov (Tartu). „Pseudoklassikud“: lüüriliste tekstide väär atributeerimine kaasaegses kultuuris.

18.00 Arutelu.

19.00 Pidulik õhtusöök.

Täname Tartu linnavalitsust ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani prof. M. Sutropi toetuse eest.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Menukas Tartu ülikooli karjääripäev keskendub tudengite huvidele ja tööturu vajadustele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.02.2017

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Menukas Tartu ülikooli karjääripäev keskendub tudengite huvidele ja tööturu vajadustele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
20.02.2017

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Menukas Tartu ülikooli karjääripäev keskendub tudengite huvidele ja tööturu vajadustele

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
20.02.2017

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Suvekool “Balti valgustus ja selle pärand”

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
14.02.2017

“Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand! Inimväärikuse tuline tunne haarab kõiki, ka metsikumaid rahvaid!” // “Die Vernunft hat gesiegt und das Jahrhundert der Gereichtigkeit beginnt. Feuriges Gefühl von Menschenwürde und Menschenrecht ergreift alle, auch die rohesten Nationen!” 

(Garlieb Merkel “Lätlased”/"Die Letten", 1797)
 

18. sajandi lõpul oli Balti publitsist Garlieb Merkel veendunud valgustuse ja mõistuse võidukäigus ning uue, õiglasema aja saabumises. Meie tänase avalikkuse ja demokraatlikes ühiskondades poliitikat tüüriva avaliku arvamuse lätted, teadmiste levitamise kanalite ja sotsiaalse korralduse juured on valgustusajas; tänaste teadmiste levitamise kanalite ja sotsiaalse korralduse juured. Täna, kaks sajandit hiljem, kõneleme tõejärgse ajastu saabumisest ja avaliku ruumi killustumisest. Mõistuslikkus, õiglus ja inimväärikus on endiselt tuliste arutelude keskmes, universaalsed väärtused kahtluse all. Millist maailma 18. sajandi valgustatud inimesesõbrad ehitasid ja kui palju sellest meie tänases maailmas on alles jäänud või endiselt teostamisel? Milliseid erinevaid viise leiti valgustusajal ideede  levitamiseks ja teostamiseks ning kuivõrd meie tänased kanalid neist erinevad? Mida väärtuslikku on valgustusajal meile veel öelda või meelde tuletada?

Tartu, Läti, Potsdami ja Bordeaux Montaigne'i ülikoolide ühises suvekoolis arutletakse rahvusvaheliselt ja interdistsiplinaarselt valgustuse ja selle pärandi üle. Kahe nädala jooksul keskendutakse Riias ja Tartus toimuvas suvekoolis Euroopa valgustuse taustal Balti provintsidele, tuues välja selle koloniaalsituatsioonist tingitud eripära ning avardades sel moel Euroopa valgustuse käsitlust. Interdistsiplinaarses õhkkonnas uuritakse valgustusideede levikut läbi erinevate meediumide nagu näiteks haridus, kirjandus, teater, ajakirjandus, poliitiline filosoofia; arutletakse valgustuse mõju üle muuseumidele, kollektsioonidele ja ümbritsevale keskkonnale. Loengute ja seminaride kõrval on oluline osa praktilistel töötubadel, kus saab oma oskusi täiendada nii etenduskunsti, paleograafia kui innovaatilise digihumanitaaria osas. Kuna suvekooli töökeeleks on saksa keel, pakub osalemine hea võimaluse saksa keele praktiseerimiseks ja oma keeleoskuse arendamiseks.

Praktiline info ja osalemine

Suvekool toimub 28. augustist kuni 9. septembrini 2017. Kandideerima on oodatud kõigi erialade ja õppeastmete üliõpilased, ent eelistatud on doktorandid ja magistrandid. Igast partnerülikoolist saab suvekoolis osaleda 8 tudengit, kokku on osalejaid 32. Kuna suvekooli töökeeleks on saksa keel, pakub osalemine hea võimaluse saksa keele praktiseerimiseks ja oma keeleoskuse arendamiseks. Saksa keele oskus peaks suvekooli alguseks olema  vähemalt tasemel B2.1. Oluline on, et keeleoskus võimaldaks lugeda erialaseid tekste ja osalejatel oleks julgust osaleda saksakeelsetes diskussioonides.

Suvekoolis osalevatele Tartu Ülikooli tudengitele on majutus Riias, transport Tartust Riiga ja tagasi ning kultuuriprogramm, lõunasöögid ja kohvipausid kogu suvekooli vältel tasuta. Osavõtutasu puudub. Suvekooli rahastab Erasmus+ programm.

Osalemise huvist märku andmiseks palume täita enne 10. maid 2017 eelregistreerumisvorm.

Esialgne programm ja rohkem informatsiooni on leitav suvekooli kodulehelt.

 

Küsimuste korral kirjuta suvekooli korraldajatele Tiina-Erika Friedenthalile (tef [ät] ut.ee) või Kadi Kähär-Petersonile (kadi.kahar-peterson [ät] ut.ee).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Erasmus+ projekt “Valgustusajastu teabevahendus”

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
14.02.2017

Tartu Ülikooli maailmakirjanduse ja saksa filoloogia õppejõud koostöös kolleegidega Potsdami, Läti ja Bordeaux Montaigne’i ülikoolidest osalesid edukalt Erasmus+ strateegilise partnerluse taotlusvoorus ja teevad nüüd ülikoolide vahelist koostööd nii õppe- kui ka teadustöös. Programm toetab nelja maa humanitaarteadlaste interdistsiplinaarset teadusprojekti ja sellega seotud ühiselt korraldatud õppetööd, samuti projektiga seotud õppejõudude ja üliõpilaste mobiilsust.

Teema on seotud 18. sajandi uurimisega ja kannab pealkirja „Valgustusajastu teabevahendus“ („Medienpraktiken der Aufklärung“). Valgustusajastus on tänapäevase infoühiskonna juured. Just sel ajal kujunes välja meediamaastik ehk avalikkus selles tähenduses, nagu seda tänagi tunneme. Nelja maa filoloogid, ajaloolased, kirjandusteadlased, teoloogid ja riigiteadlased uurivad, millised uued teadmise vahendamise viisid ning sotsiaalse suhtluse vormid valgustusajastul tekkisid, kuidas nad arenesid ja kandusid edasi, kujunedes tänapäeval uue meedia võimaldatud suhtlusvõrgustikeks. Projekti nelja partnerülikooli asukohad tähistavad Euroopa valgustuse levimise kulgu algusega Prantsusmaalt Saksamaa kaudu Eestisse ja Lätti. Millise värvi lisab Balti valgustus Euroopa üldisse valgustuspilti? Millised on Balti valgustuse meedialased praktikad?

Projekti olulisemad osad on nelja ülikooli vaheline üliõpilaste ja õppejõudude vahetus (alates 2017. aasta kevadest), Riias ja Tartus toimuv suvekool (august-september 2017), näituse korraldamine Riia Rahvusraamatukogus 2018. aasta kevadel, rahvusvaheline suvekool Potsdamis 2018. aastal ja programmi kokkuvõttev konverents 2019. aasta suvel Bordeaux´s. Nende käigus valmivad ühised õppeelemendid (MOOCid, moodul).

Suurt rõhku pannakse akadeemilise teadmise rakendusele ülikoolist väljaspool. Seetõttu on kaasatud ka ülikoolide välised partnerid, nagu arhiivid, raamatukogud ja kirjastused, mis ootavad projektis osalevaid tudengeid praktikale. Nii on võimalik teha praktikat Berliinis väga maineka akadeemilise De Gruyteri kirjastuse juures, Potsdami muuseumis, moodsas Läti Rahvusraamatukogus, Berliini Riigiraamatukogus või mujal.

Tartu Ülikooli humanitaarerialade bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe tudengitel on võimalus Saksa-Eesti-Prantsuse-Läti ühisprojektis osaleda mitmel viisil: näiteks osaleda Riia-Tartu suvekoolis 2017. aasta septembris, võtta osa Potsdami, Riia ja Bordeaux külalisõppejõudude seminaridest, minna vahetusüliõpilaseks ühte osalevatest ülikoolidest või hoopis sooritada praktika Bordeaux´s, Berliinis, Potsdamis või Riias. Võimalus on tutvuda nende maade üliõpilastega ja õppejõududega, saada inspiratsiooni oma uurimisprojekti alustamiseks või arendada seda edasi, leida endale pädev (kaas-)juhendaja. Osalust projektis arvestatakse õppetöö osana.

Tartus on projekti juhid Liina Lukas (maailmakirjandus) ja Silke Pasewalck (germanistika), osalevad ka Eva Piirimäe (poliitiline teooria), Reet Bender (germanistika), Peeter Tinits (Eesti Digitaalhumanitaaria Selts), suvekooli korraldavad doktorandid Tiina-Erika Friedenthal (teoloogia) ja Kadi Kähär-Peterson (ajalugu), veebiplatvormi ja kodulehekülge koostab Liina Uudelt (germanistika). Projekti lingua franca on saksa keel.

 

Küsimuste korral projekti tegevuses osalemise kohta palume pöörduda Liina Lukase (liina.lukas [ät] ut.ee) või Silke Pasewalcki (silke.pasewalck [ät] ut.ee) poole.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Uma Pido fotonäitus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.02.2017

Jakobi 2 IV korrusel, foneetikute ja soomeugrilaste tiivas on üles seatud mulluse võrukeelse laulupeo Uma Pido fotonäitus.

Näitus räägib inimese ja looduse suhetest – mets ja väelised puud olid ka laulupeo teemaks. Inimesed näitusepiltidel on paarikaupa ja mitte juhuslikult, vaid väljendavad nende vahel ka päriselus olevat suhet, olgu seal siis õpetaja õpilasega, kolleeg kolleegiga, õde vennaga või vanem lapsega.

Näituse fotode ja kujunduse autor on Peeter Laurits. Näituse idee autorid on Anne Prangel, Peeter Laurits, Aapo Ilves, Triinu Ojar.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

FU hõimuklubi kolmapäeval, 8. veebr kell 17: Soome-ugri rahvad maailma põlisrahvaste liikumises

EKI uudised

Kolmapäeval 08. veebruaril kell 17.00
Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

 HÕIMUKLUBI
Soome-ugri rahvad maailma põlisrahvaste liikumises

Eestit aastail 2014–2016 ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil esindanud Oliver Loode räägib, kuidas soome-ugri rahvad rahvusvahelisel areenil silma paistavad.

Rahvusvahelises põlisrahvaste liikumises on soome-ugri põlisrahvaste seast kõige nähtavamad saamid, kes tähistavad täna rahvuspüha, mis sel aastal on eriti pidulik. Täpselt sada aastat tagasi 06.02.2017 peeti Norras, Trondheimis esimene saamide koosolek, mis pani aluse Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamide koostööle.

2017 on oluline aasta maailma põlisrahvaste õiguste kaitsmise seisukohast, kuna möödub 10 aastat ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni vastuvõtmisest. See on aeg vahekokkuvõtete tegemiseks ja hea võimalus Eestil oma põlisrahvaste suunaline poliitika üle vaadata. Seekordses hõimuklubis ongi sobilik arutleda, kas Eestis on põlisrahvaid ÜRO tähenduses ja kes need on või siis võiksid olla.

Järgmised hõimuklubid:
22.02 Tartu ülikooli etnoloogiaprofessor Art Leete ja ERMi teadur Svetlana Karm tutvustavad soome-ugri kultuuride püsinäitust “Uurali kaja”
08.03 Helsingi ülikooli fennougrist Riho Grünthal räägib 19. sajandi soome-ugri keeleuurijatest-rännumeestest

Kõik huvilised on oodatud! Üritusest osavõtt on prii.

Korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Toetavad:
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Eesti Kultuurkapital
HTM hõimurahvaste programm

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikool hakkab koostöös tõlkebürooga koolitama eurotõlkijaid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.02.2017
Pilt on illustratiivne / Foto: pictaram.com

Täna algab Luisa tõlkebüroos 12 nädane noortõlkijatele mõeldud intensiivkursus, kus keskendutakse Euroopa Liidu tekstidele. Tegemist on esimese taolise koostööga, kus ülikool ning tõlkebüroo kui reaalne tööandja koolitavad noortõlkijaid, kes koguvad kursuste eest ka ainepunkte.

TÜ tõlkeõpetuse ja –uuringute osakonna juhataja Terje Looguse sõnul on tegemist praktilise kursusega, mida viivad läbi pikaajalise Euroopa Liidu tekstide tõlkimise kogemusega spetsialistid. „Kursuse uudsus seisneb selles, et seal kasutatakse autentseid materjale ja Euroopa Liidu tekstide tõlkimiseks vajalikke andmebaase ning tõlketarkvara. Üliõpilaste jaoks on väärtuslik ka asjaolu, et nende intensiivsele iseseisvale tööle antakse põhjalikku tagasisidet. Kuna kursuse raames tõlgitakse arvestatavas mahus tekste, siis saavad kursuse edukalt läbinud üliõpilased selle eest praktika ainepunkte. Kursus on suurepärane hüppelaud kõigile tõlkeüliõpilastele, kes soovivad spetsialiseeruda ELi tekstide tõlkimisele,“ rääkis Loogus.

Intensiivkursuse jooksul tutvuvad osalejad ELi tekstide tõlkimise iseärasustega ja õpivad kasutama tõlkeabitarkvara, aga esmajoones saavad tõlkepraktikat ja otsest tagasisidet vanemtõlkijalt. Suur rõhk on iganädalasel iseseisval tööl ning vaheseminaridel. Juhendajateks on ELi tekstide vanemtõlkija ja ­toimetaja.

Tänavune kursus on juba huvilistega täitunud, kuid edaspidi on plaanis igal aastal regulaarselt sarnaseid kursuseid korraldada. Osalema pääsevad esmajoones juuniorikonkursi läbinud ja juba tegevad noortõlkijad, kel on huvi võtta suund perspektiivikale Euroopa Liidu teemale. Kursus on osalejatele tasuta ning selle saab lisada praktikaarvestusse. 

Lisainfo: Terje Loogus, TÜ tõlkeõpetuse ja -uuringute osakonna juhataja, 737 5348, terje.loogus [ät] ut.ee
 

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool hakkab koostöös tõlkebürooga koolitama eurotõlkijaid

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.02.2017
Pilt on illustratiivne / Foto: pictaram.com

Täna algab Luisa tõlkebüroos 12 nädane noortõlkijatele mõeldud intensiivkursus, kus keskendutakse Euroopa Liidu tekstidele. Tegemist on esimese taolise koostööga, kus ülikool ning tõlkebüroo kui reaalne tööandja koolitavad noortõlkijaid, kes koguvad kursuste eest ka ainepunkte.

TÜ tõlkeõpetuse ja –uuringute osakonna juhataja Terje Looguse sõnul on tegemist praktilise kursusega, mida viivad läbi pikaajalise Euroopa Liidu tekstide tõlkimise kogemusega spetsialistid. „Kursuse uudsus seisneb selles, et seal kasutatakse autentseid materjale ja Euroopa Liidu tekstide tõlkimiseks vajalikke andmebaase ning tõlketarkvara. Üliõpilaste jaoks on väärtuslik ka asjaolu, et nende intensiivsele iseseisvale tööle antakse põhjalikku tagasisidet. Kuna kursuse raames tõlgitakse arvestatavas mahus tekste, siis saavad kursuse edukalt läbinud üliõpilased selle eest praktika ainepunkte. Kursus on suurepärane hüppelaud kõigile tõlkeüliõpilastele, kes soovivad spetsialiseeruda ELi tekstide tõlkimisele,“ rääkis Loogus.

Intensiivkursuse jooksul tutvuvad osalejad ELi tekstide tõlkimise iseärasustega ja õpivad kasutama tõlkeabitarkvara, aga esmajoones saavad tõlkepraktikat ja otsest tagasisidet vanemtõlkijalt. Suur rõhk on iganädalasel iseseisval tööl ning vaheseminaridel. Juhendajateks on ELi tekstide vanemtõlkija ja ­toimetaja.

Tänavune kursus on juba huvilistega täitunud, kuid edaspidi on plaanis igal aastal regulaarselt sarnaseid kursuseid korraldada. Osalema pääsevad esmajoones juuniorikonkursi läbinud ja juba tegevad noortõlkijad, kel on huvi võtta suund perspektiivikale Euroopa Liidu teemale. Kursus on osalejatele tasuta ning selle saab lisada praktikaarvestusse. 

Lisainfo: Terje Loogus, TÜ tõlkeõpetuse ja -uuringute osakonna juhataja, 737 5348, terje.loogus [ät] ut.ee
 

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool hakkab koostöös tõlkebürooga koolitama eurotõlkijaid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.02.2017
Pilt on illustratiivne / Foto: pictaram.com

Täna algab Luisa tõlkebüroos 12 nädane noortõlkijatele mõeldud intensiivkursus, kus keskendutakse Euroopa Liidu tekstidele. Tegemist on esimese taolise koostööga, kus ülikool ning tõlkebüroo kui reaalne tööandja koolitavad noortõlkijaid, kes koguvad kursuste eest ka ainepunkte.

TÜ tõlkeõpetuse ja –uuringute osakonna juhataja Terje Looguse sõnul on tegemist praktilise kursusega, mida viivad läbi pikaajalise Euroopa Liidu tekstide tõlkimise kogemusega spetsialistid. „Kursuse uudsus seisneb selles, et seal kasutatakse autentseid materjale ja Euroopa Liidu tekstide tõlkimiseks vajalikke andmebaase ning tõlketarkvara. Üliõpilaste jaoks on väärtuslik ka asjaolu, et nende intensiivsele iseseisvale tööle antakse põhjalikku tagasisidet. Kuna kursuse raames tõlgitakse arvestatavas mahus tekste, siis saavad kursuse edukalt läbinud üliõpilased selle eest praktika ainepunkte. Kursus on suurepärane hüppelaud kõigile tõlkeüliõpilastele, kes soovivad spetsialiseeruda ELi tekstide tõlkimisele,“ rääkis Loogus.

Intensiivkursuse jooksul tutvuvad osalejad ELi tekstide tõlkimise iseärasustega ja õpivad kasutama tõlkeabitarkvara, aga esmajoones saavad tõlkepraktikat ja otsest tagasisidet vanemtõlkijalt. Suur rõhk on iganädalasel iseseisval tööl ning vaheseminaridel. Juhendajateks on ELi tekstide vanemtõlkija ja ­toimetaja.

Tänavune kursus on juba huvilistega täitunud, kuid edaspidi on plaanis igal aastal regulaarselt sarnaseid kursuseid korraldada. Osalema pääsevad esmajoones juuniorikonkursi läbinud ja juba tegevad noortõlkijad, kel on huvi võtta suund perspektiivikale Euroopa Liidu teemale. Kursus on osalejatele tasuta ning selle saab lisada praktikaarvestusse. 

Lisainfo: Terje Loogus, TÜ tõlkeõpetuse ja -uuringute osakonna juhataja, 737 5348, terje.loogus [ät] ut.ee
 

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI alustab 70. sünnipäeva tähistamist kahe raamatu esitlusega

EKI uudised

PRESSITEADE: Eesti Keele Instituut alustab 70. sünnipäeva  tähistamist kahe raamatu esitlusega

Eesti Keele Instituut (EKI) tähistab tänavu 70. sünnipäeva. Juubeliaasta avaüritusel, mis toimub 1. veebruaril kell 15 EKIs (Roosikrantsi 6), esitletakse selle aasta esimesi väljaandeid - Tõnu Tenderi raamatut „Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid“ ning „Kihnu sõnaraamatut“. Üritust juhib kirjandusminister Mart Juur.

Eesti Keele Instituudis tegeldakse eesti keele uurimise ja arendamisega. Instituudi teadlased avaldavad igal aastal mitmeid raamatuid. Nüüd on väikeste murdesõnastike sarja viienda raamatuna valminud „Kihnu sõnaraamat“. Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna ja selle koostasid kihnlased Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja saarlane Ellen Niit. Sõnaraamatu koostajatel olid abiks toimetajad Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg ning Kihnu Kielekoja keeletargad. 
„Tänu vastsele Kihnu sõnaraamatule on saanud suuremaks ka eesti keel. On ju keel otsekui mahukas kärg, kus kirjakeele ümber on kobardunud allkeeled – murded, ametialade oskuskeeled, koolisläng jm. Mida tüsedam on keelekärg, seda elusam ja tegusam keel,“ ütles EKI vanemmurdelingvist Jüri Viikberg. „Kirjakeel ei ole mitte ainult murrete pinnalt loodud, vaid toitub murretest jätkuvalt hiljemgi ja nii on need talle eluliselt vajalikud.“
Raamat valmis Kihnu Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koostöös, selle kirjastas Eesti Keele Sihtasutus.
Tõnu Tenderi raamat „Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid“  püüab vastata küsimustele: Kui raisus on eesti keel? Miks mees naiseks muutub? Mitu riigikeelt peaks Eestis olema? Milleks meile Euroopa keelemapp? Kas dialekt ja dialektika on sugulased? Mida hakata peale kahe kirjakeelega? Millises järjekorras õppida võõrkeeli? Kas Euroopa Liidu ametlikud keeled on võrdsed? Kuidas sarnanevad võõrkeele õpe ja kokakunst? Mitmendal kohal on maailmas ilu poolest eesti keel?
Tõnu Tender on keeleteadlane, EKI direktor alates septembrist 2015. Ta on töötanud varem 14 aastat haridusministeeriumis ning raamat sisaldabki peamiselt valimikku nende aastate tööst: kirjutisi keelepoliitikast, mitmekeelsusest, võõrkeelte oskusest, keeleõppest, väikese kõnelejaskonnaga keeltest ja murretest.  „Haridusministeeriumi vastutusalasse kuulub paljude muude ülesannete seas riigi keelepoliitika kavandamine ning keelevaldkonna korraldamine, “ lausus Tender. „Seetõttu võib haridusministreid ka keeleministriteks nimetada. Eesti riigi üheks olulisemaks sümboliks lipu ja hümni kõrval on eesti keel. Eesti Keele Instituut on 70 aasta jooksul andnud kaaluka panuse selle sümboli kestmisse ja arendamisse ning see töö jätkub läbi aegade.“

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Doktorikooli intensiivseminar: "Event in Literature, Arts and Life"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.01.2017

2016. aastal uuenenud doktorikoolid pakuvad jätkuvalt põnevat programmi. 

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis ootab lisaks jaanuaris toimuvale talvekoolile peatselt ees kõigile huvilistele avatud intensiivseminar pealkirjaga "Event in Literature, Arts, and Life", mis toimub 16.-17. veebruarini. Esimesel päeval räägivad nimekad külalislektorid Belgiast, Norrast ja Prantsusmaalt sündmuste kujutamisest filosoofilises, kognitiivses ja kirjanduslikus võtmes. Teisel päeval on magistrantidel ja doktorantidel võimalus endil kaasa lüüa, osaledes nii grupitöödes kui ka avalikes aruteludes.

Ürituse korraldajateks on maailma keelte ja kultuuride kolledž ning kultuuriteaduste ja kunstide instituut.
Kaasa mõtlema kutsutakse kõiki, keda paelub see teema meie sündmusterohkel ajastul!

Programm (inglise keeles)


Thursday, February 16
Ülikooli 18-139

9.30 Registration
9.45 Opening words

Morning session: moderator prof. Daniele Monticelli (Tallinn University)

10.00 Prof. Stéphane Lojkine (Aix-Marseille), “History after history: from Specters of Marx to The Gift of Death”
11.00 Discussion
11.30 Coffee break
11.45 Prof. Françoise Lavocat (Paris 3), “Event and Natural Catastrophes: construction and deconstruction”
12.45 Discussion
13.15 Lunch (for registered participants)

Afternoon session: moderator prof. Marina Grišakova (University of Tartu)

15.00 Dr. Karin Kukkonen (Oslo), “Reading Literary Narrative: Event and Experience”
16.30 Coffee break
16.45 Prof. Luc Herman (Antwerpen), “Skirting the Event: Evocations of 9/11 in the Work of Thomas Pynchon”
18.15 Discussion summary: prof. Marina Grišakova and prof. Daniele Monticelli
20.00 Dinner (for registered participants)

Friday, February 17 

10.00-13.00 Students workshops (Jakobi 2-109, 111, 113, 131)

Workshop 1: Prof. Luc Herman
Workshop 2: Prof. Françoise Lavocat
Workshop 3: Dr. Karin Kukkonen
Workshop 4: Prof. Stéphane Lojkine

13.00 Lunch (for registered participants)
14.00 Students presentations (Jakobi 2-110)
Moderator: Dr. Raili Marling (Univeristy of Tartu)

16.00 Coffee break
16.30 Discussion summary
18.00 Apéritif

Ainepunktide saamiseks tuleb end kirja panna ühte temaatilisse töötuppa.

Külalislektorid:

Prof. Luc Herman, University of Antwerp (Belgium). "Skirting the Event: Evocations of 9/11 in the Work of Thomas Pynchon"


Abstract: As the inaugurating event of the twenty-first century in the West, 9/11 still seems to require a combination of respect and grandness from those who wish to imagine it in the public sphere. New York author Thomas Pynchon moves from a short, almost allegorical representation in his novel Against the Day (2006) to a broad and yet distancing treatment of the terrorist attack in Bleeding Edge (2013). This lecture will investigate the fate of Pynchon’s “postmodernism” in the face of his intimidating topic. 

Luc Herman is professor of Literature in English and narrative theory at the University of Antwerp (Belgium). His research interests include American postmodernist fiction, ideology and philosophy of literature, cognitive and enactive approaches to narrative. As a prominent Pynchon specialist, he has co-edited The Cambridge Companion to Thomas Pynchon (2012) and co-authored Gravity's Rainbow, Domination, and Freedom (2013). As a narrative theorist, he has co-authored Handbook of Narrative Analysis (2005, second edition expected 2018) and a variety of essays and reviews in such journals as Narrative, Style and Poetics Today. He serves in the executive council of the International Society for the Study of Narrative.

Dr. Karin Kukkonen, University of Oslo (Norway). “Reading Literary Narrative: Event and Experience" 


Abstract: How do we know something is an event? How does telling a story contribute to our understanding of events? How does narrative connect the sharp instantaneousness of the event with the thick texture of experience? We will draw on Alfred North Whitehead's philosophy of process, current neurophenomenology and models of event cognition, as well as more traditional narratology, in order to address these questions and to see what these accounts can contribute to the study of literary narrative. 

Karin Kukkonen is Associate Professor of Comparative Literature at the University of Oslo (Norway). Her main research interests lie in cognitive narratology and cognitive literary study. As Balzan Research Fellow at St John's College, University of Oxford (2010-2013), she worked on the neoclassical rules of poetics and the ways in which they engage readers cognitively and emotionally. She has published widely on comics and graphic narrative (Contemporary Comics Storytelling, 2013; Studying Comics and Graphic Novels, 2013) and embodied and probabilistic approaches in cognitive narratology (with articles in Anglia, Style, Paragraph and elsewhere). Her latest monograph, A Prehistory of Cognitive Poetics: Neoclassicism and the Novel, which traces cognitive approaches to literature back to the seventeenth and eighteenth centuries, will appear with Oxford University Press in 2017. 

Prof. Françoise Lavocat, University of Paris III – Sorbonne-Nouvelle (France). “Event and Natural Catastrophes: Construction and Deconstruction"


Abstract: Here is an extract from a song written the same day as the assassination of the Charlie Hebdo cartoonists: 7 January 2015, I have no desire to go to bed / 
I prefer to take pen in hand because this evening I am Charlie ... This evening I am writing for you because I don’t know how to draw / 
Let 66 million have the same idea / And may their own ink cartridges never be empty / 
Let us leave indelible traces so that the future shall know
 / That their talent and their courage lives not only in our memories / 
Writers, lyricists, illustrators, graffiti artists / Musicians, poets, painters and sculptors
 / Celebrities, unknowns, professionals and amateurs / 
Let us ensure that this momentum will find a posting far beyond Twitter ... 
It is up to us to take up our pencils so that their struggle should have a meaning ... But no matter what happens, I have pen in hand because this evening I am Charlie Grand Corps Malade.

For the French rapper Grand Corps Malade the role of the arts is self-evident – all the arts, in concert, are to be mobilized so as to remember, to transmit memories, to themselves take up the fight, to create a point of collective identification, to construct an event – “I have pen in hand because I am Charlie.” It is an entire people, whatever their skills, who are supposed to respond through writing, images, music, sculpture ... Our era does not question what has become the invariable coupling of historical or natural catastrophes (Fukushima and Katrina gave rise to a flood of works) and artistic practices legitimated by the objectives of political engagement or fund-raising. It is this relationship between catastrophes, memory and the arts that I propose to explore by focusing on natural catastrophes, unloved by historians. It is indeed a paradoxical relationship: natural catastrophes are fated to be forgotten and effectively are: events are constructed and deconstructed. But natural catastrophes arouse – in a different fashion depending on the cultural space and the era – multiple artistic responses and memorial enterprises, sometimes of very great magnitude, entailing significant collective investments over a number of years. Moreover it is often in endowing them with intentionality, in associating them with political issues, in cross-referencing them metaphorically with catastrophes of another kind (historical) that one is able to prolong their memory, through the mediation of cultural artifacts. It is in a diachronic and comparative fashion that I propose to ponder on the different modalities in the relationship between natural catastrophes, collective memory and the arts. I hypothesize that there are three different regimes of the historicity and artification of natural catastrophes extending over a long period (fourteenth through the twenty-first centuries). This proposition is based on European and Western history while drawing comparisons with other areas of the world. 

Françoise Lavocat is Professor of Comparative Literature at the University of Paris III – Sorbonne-Nouvelle (France) and former President of the French Association of Comparative Literature. She has been a fellow at the Wissenschaftkolleg in Berlin (2014-2015). She primarily researches theories of fiction, including possible worlds theories. This year saw the publication of her comprehensive monograph Fait et fiction – Pour une frontière in which, as the title suggests, the author delves into the possibility and necessity of distinguishing the factual and the fictional on the theoretical, cognitive and ideological level. It is in this context Prof. Françoise Lavocat currently focuses on the remembering of disasters.

Prof. Stéphane Lojkine, Aix-Marseille University (France). “History After History: From Specters of Marx to the Gift of Death" 


Abstract: As any of Derrida’s books, Specters of Marx is not to be read as a treatise, but as a superimposition of ideologically heterogeneous references. This paper will explore three patterns for it. The first one draws the text back to its aesthetic grounding, from The Truth in Painting: aesthetics is what remains after history. The second one seems to prove that Marx’s call to the real and Derrida’s attraction to onto-theology “are not of the same side”: actually, that other side defines the “after history” call of post-modern theory. But there is a third one, the “conjuring scheme”, which leads from the uncanny in Marx’s texts to political action, through an implicit dialogue between Specters of Marx and The Gift of Death. Derrida’s shift from Marx to Patocka, from communist specters to European responsibility and Christian identity could initiate, more than a political withdrawal, an unexpected call back to history after history. 

Stéphane Lojkine is Professor of 18th-century French Literature at Aix-Marseille University (France) and the director of CRISIS and CIELAM, interdisciplinary research centres, at the same university. He is also the Vice-President of the Denis Diderot Society and one of the most distinguished Diderot scholars in the world. In addition to his work on the links between 18th-century literature, theatre and painting, Prof. Stéphane Lojkine has also explored 20th-century French political and aesthetic thought and philosophy (Derrida, Foucault, Lacan, Rancière). With Philippe Ortel and Arnaud Rykner he is one of the developers of the theory of operative devices (dispositifs).


Veebipõhine registreerimine on avatud 3. veebruarini 2017


Kontaktisik:
Liis Tamm 
liis.tamm [ät] ut.ee

Korraldajad:
Tanel Lepsoo, romanistika osakond, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž
Marina Grišakova, kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Raili Marling, anglistika osakond, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž

This intensive seminar is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, financed by the University of Tartu's ASTRA project PER ASPERA, and the Centre of Excellence in Estonian Studies (European Regional Development Fund) and is related to research project PUT1481 (Estonian Research Council, ETAG) as well as the baseline financing project PHVLC16936 (Estonian Ministry of Education and Research) of the University of Tartu.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Doktorikooli intensiivseminar: "Event in Literature, Arts and Life"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.01.2017

2016. aastal uuenenud doktorikoolid pakuvad jätkuvalt põnevat programmi. 

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis ootab lisaks jaanuaris toimuvale talvekoolile peatselt ees kõigile huvilistele avatud intensiivseminar pealkirjaga "Event in Literature, Arts, and Life", mis toimub 16.-17. veebruarini. Esimesel päeval räägivad nimekad külalislektorid Belgiast, Norrast ja Prantsusmaalt sündmuste kujutamisest filosoofilises, kognitiivses ja kirjanduslikus võtmes. Teisel päeval on magistrantidel ja doktorantidel võimalus endil kaasa lüüa, osaledes nii grupitöödes kui ka avalikes aruteludes.

Ürituse korraldajateks on maailma keelte ja kultuuride kolledž ning kultuuriteaduste ja kunstide instituut.
Kaasa mõtlema kutsutakse kõiki, keda paelub see teema meie sündmusterohkel ajastul!

Programm (inglise keeles)


Thursday, February 16
Ülikooli 18-139

9.30 Registration
9.45 Opening words

Morning session: moderator prof. Daniele Monticelli (Tallinn University)

10.00 Prof. Stéphane Lojkine (Aix-Marseille), “History after history: from Specters of Marx to The Gift of Death”
11.00 Discussion
11.30 Coffee break
11.45 Prof. Françoise Lavocat (Paris 3), “Event and Natural Catastrophes: construction and deconstruction”
12.45 Discussion
13.15 Lunch (for registered participants)

Afternoon session: moderator prof. Marina Grišakova (University of Tartu)

15.00 Dr. Karin Kukkonen (Oslo), “Reading Literary Narrative: Event and Experience”
16.30 Coffee break
16.45 Prof. Luc Herman (Antwerpen), “Skirting the Event: Evocations of 9/11 in the Work of Thomas Pynchon”
18.15 Discussion summary: prof. Marina Grišakova and prof. Daniele Monticelli
20.00 Dinner (for registered participants)

Friday, February 17 

10.00-13.00 Students workshops (Jakobi 2-109, 111, 113, 131)

Workshop 1: Prof. Luc Herman
Workshop 2: Prof. Françoise Lavocat
Workshop 3: Dr. Karin Kukkonen
Workshop 4: Prof. Stéphane Lojkine

13.00 Lunch (for registered participants)
14.00 Students presentations (Jakobi 2-110)
Moderator: Dr. Raili Marling (Univeristy of Tartu)

16.00 Coffee break
16.30 Discussion summary
18.00 Apéritif

Ainepunktide saamiseks tuleb end kirja panna ühte temaatilisse töötuppa.

Külalislektorid:

Prof. Luc Herman, University of Antwerp (Belgium). "Skirting the Event: Evocations of 9/11 in the Work of Thomas Pynchon"


Abstract: As the inaugurating event of the twenty-first century in the West, 9/11 still seems to require a combination of respect and grandness from those who wish to imagine it in the public sphere. New York author Thomas Pynchon moves from a short, almost allegorical representation in his novel Against the Day (2006) to a broad and yet distancing treatment of the terrorist attack in Bleeding Edge (2013). This lecture will investigate the fate of Pynchon’s “postmodernism” in the face of his intimidating topic. 

Luc Herman is professor of Literature in English and narrative theory at the University of Antwerp (Belgium). His research interests include American postmodernist fiction, ideology and philosophy of literature, cognitive and enactive approaches to narrative. As a prominent Pynchon specialist, he has co-edited The Cambridge Companion to Thomas Pynchon (2012) and co-authored Gravity's Rainbow, Domination, and Freedom (2013). As a narrative theorist, he has co-authored Handbook of Narrative Analysis (2005, second edition expected 2018) and a variety of essays and reviews in such journals as Narrative, Style and Poetics Today. He serves in the executive council of the International Society for the Study of Narrative.

Dr. Karin Kukkonen, University of Oslo (Norway). “Reading Literary Narrative: Event and Experience" 


Abstract: How do we know something is an event? How does telling a story contribute to our understanding of events? How does narrative connect the sharp instantaneousness of the event with the thick texture of experience? We will draw on Alfred North Whitehead's philosophy of process, current neurophenomenology and models of event cognition, as well as more traditional narratology, in order to address these questions and to see what these accounts can contribute to the study of literary narrative. 

Karin Kukkonen is Associate Professor of Comparative Literature at the University of Oslo (Norway). Her main research interests lie in cognitive narratology and cognitive literary study. As Balzan Research Fellow at St John's College, University of Oxford (2010-2013), she worked on the neoclassical rules of poetics and the ways in which they engage readers cognitively and emotionally. She has published widely on comics and graphic narrative (Contemporary Comics Storytelling, 2013; Studying Comics and Graphic Novels, 2013) and embodied and probabilistic approaches in cognitive narratology (with articles in Anglia, Style, Paragraph and elsewhere). Her latest monograph, A Prehistory of Cognitive Poetics: Neoclassicism and the Novel, which traces cognitive approaches to literature back to the seventeenth and eighteenth centuries, will appear with Oxford University Press in 2017. 

Prof. Françoise Lavocat, University of Paris III – Sorbonne-Nouvelle (France). “Event and Natural Catastrophes: Construction and Deconstruction"


Abstract: Here is an extract from a song written the same day as the assassination of the Charlie Hebdo cartoonists: 7 January 2015, I have no desire to go to bed / 
I prefer to take pen in hand because this evening I am Charlie ... This evening I am writing for you because I don’t know how to draw / 
Let 66 million have the same idea / And may their own ink cartridges never be empty / 
Let us leave indelible traces so that the future shall know
 / That their talent and their courage lives not only in our memories / 
Writers, lyricists, illustrators, graffiti artists / Musicians, poets, painters and sculptors
 / Celebrities, unknowns, professionals and amateurs / 
Let us ensure that this momentum will find a posting far beyond Twitter ... 
It is up to us to take up our pencils so that their struggle should have a meaning ... But no matter what happens, I have pen in hand because this evening I am Charlie Grand Corps Malade.

For the French rapper Grand Corps Malade the role of the arts is self-evident – all the arts, in concert, are to be mobilized so as to remember, to transmit memories, to themselves take up the fight, to create a point of collective identification, to construct an event – “I have pen in hand because I am Charlie.” It is an entire people, whatever their skills, who are supposed to respond through writing, images, music, sculpture ... Our era does not question what has become the invariable coupling of historical or natural catastrophes (Fukushima and Katrina gave rise to a flood of works) and artistic practices legitimated by the objectives of political engagement or fund-raising. It is this relationship between catastrophes, memory and the arts that I propose to explore by focusing on natural catastrophes, unloved by historians. It is indeed a paradoxical relationship: natural catastrophes are fated to be forgotten and effectively are: events are constructed and deconstructed. But natural catastrophes arouse – in a different fashion depending on the cultural space and the era – multiple artistic responses and memorial enterprises, sometimes of very great magnitude, entailing significant collective investments over a number of years. Moreover it is often in endowing them with intentionality, in associating them with political issues, in cross-referencing them metaphorically with catastrophes of another kind (historical) that one is able to prolong their memory, through the mediation of cultural artifacts. It is in a diachronic and comparative fashion that I propose to ponder on the different modalities in the relationship between natural catastrophes, collective memory and the arts. I hypothesize that there are three different regimes of the historicity and artification of natural catastrophes extending over a long period (fourteenth through the twenty-first centuries). This proposition is based on European and Western history while drawing comparisons with other areas of the world. 

Françoise Lavocat is Professor of Comparative Literature at the University of Paris III – Sorbonne-Nouvelle (France) and former President of the French Association of Comparative Literature. She has been a fellow at the Wissenschaftkolleg in Berlin (2014-2015). She primarily researches theories of fiction, including possible worlds theories. This year saw the publication of her comprehensive monograph Fait et fiction – Pour une frontière in which, as the title suggests, the author delves into the possibility and necessity of distinguishing the factual and the fictional on the theoretical, cognitive and ideological level. It is in this context Prof. Françoise Lavocat currently focuses on the remembering of disasters.

Prof. Stéphane Lojkine, Aix-Marseille University (France). “History After History: From Specters of Marx to the Gift of Death" 


Abstract: As any of Derrida’s books, Specters of Marx is not to be read as a treatise, but as a superimposition of ideologically heterogeneous references. This paper will explore three patterns for it. The first one draws the text back to its aesthetic grounding, from The Truth in Painting: aesthetics is what remains after history. The second one seems to prove that Marx’s call to the real and Derrida’s attraction to onto-theology “are not of the same side”: actually, that other side defines the “after history” call of post-modern theory. But there is a third one, the “conjuring scheme”, which leads from the uncanny in Marx’s texts to political action, through an implicit dialogue between Specters of Marx and The Gift of Death. Derrida’s shift from Marx to Patocka, from communist specters to European responsibility and Christian identity could initiate, more than a political withdrawal, an unexpected call back to history after history. 

Stéphane Lojkine is Professor of 18th-century French Literature at Aix-Marseille University (France) and the director of CRISIS and CIELAM, interdisciplinary research centres, at the same university. He is also the Vice-President of the Denis Diderot Society and one of the most distinguished Diderot scholars in the world. In addition to his work on the links between 18th-century literature, theatre and painting, Prof. Stéphane Lojkine has also explored 20th-century French political and aesthetic thought and philosophy (Derrida, Foucault, Lacan, Rancière). With Philippe Ortel and Arnaud Rykner he is one of the developers of the theory of operative devices (dispositifs).


Veebipõhine registreerimine on avatud 3. veebruarini 2017


Kontaktisik:
Liis Tamm 
liis.tamm [ät] ut.ee

Korraldajad:
Tanel Lepsoo, romanistika osakond, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž
Marina Grišakova, kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Raili Marling, anglistika osakond, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž

This intensive seminar is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, financed by the University of Tartu's ASTRA project PER ASPERA, and the Centre of Excellence in Estonian Studies (European Regional Development Fund) and is related to research project PUT1481 (Estonian Research Council, ETAG) as well as the baseline financing project PHVLC16936 (Estonian Ministry of Education and Research) of the University of Tartu.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Looduskultuuri seminar 'Kaitsealad' (23.-24. märts, Tallinn): ettekannete kutse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.01.2017

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 23.-24. märtsil 2017 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari “Looduskultuuri seminar: Kaitsealad”. Seminar on osa kursusest: Biosemiootika praktikum (FLSE.00.283)

 

Alustame Tallinna Loomaaia ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös seminaride sarja, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Esimene Looduskultuuri seminar võtab vaadelda Eesti looduskaitsealasid kui paljutasandilisi nähtusi, milles seostuvad keerukalt eri valdkonnad, vaatenurgad, huvid ja mõistmisvõimalused. Kaitsealade üldine eesmärk on säilitada väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ja ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad mingitest eetilistest alusarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab kommunikatsiooni ühiskonnas. Kaitsealadel seonduvad kohalik tegevuslik, riiklik korralduslik ning üleilmne biosfääriline perpektiiv. Kaitsealadel on oma minevik ja roll eesti kultuuriidentiteedis ning tulevik koos lahendamist vajavate keskkonnaprobleemidega.

Täpsemalt püüab ”Looduskultuuri seminar: kaitsealad” tõstatada järgmiseid teemasid:

  • Millised on looduskaitse filosoofilised lähtekohad ja kuidas see mõjutab kaitsealasid: näiteks, kas kaitsta üksikobjekti, liiki, kooslust, või terviklikku looduskompleksi, ja mil määral sobib kaitsealadele inimtegevus?

  • Kas kaitsealade eesmärk on alal hoida mingit kindlat looduse seisundit või peavad nad tagama ökoloogiliste protsesside toimimise?

  • Kuivõrd sarnased või erilised on meie kaitsealad võrreldes muu maailmaga?

  • Kuidas on kaitsealad eesti ajaloos kujunenud ja muutunud?

  • Kuidas kohtuvad kaitsealadel eri huvid ja perspektiivid: seadused ja regulatsioonid, kohalikud

    arusaamad, bioloogide teadmised ja turisti vaatenurk. Kas need eri lähenemised haakuvad

    üksteisega hästi või millised on siin suuremad probleemid?

  • Kuidas kujuneb kaitsealade tähendus kommunikatsioonis ja kuidas sellesse panustavad

    sümbolliigid, maastikusümbolid, kultuuriline vahendatus ja isiklikud ja kohalikud lood?

  • Milline on kaitsealade laiem koht ja roll looduskaitses, majandustegevuses, sotsiaalsetes

    protsessides ja eesti kultuuri identiteedis?

    Seminarist on lubanud ettekandega osa võtta Aleksei Lotman, Helen Sooväli-Sepping, Rea Raus, Hendrik Relve.

    Ootame ettepanekuid ettekanneteks pikkusega 20 minutit 31. jaanuariks meiliaadressile seminar [ät] semiootika.ee

    Tiit Maran, Timo Maran, Riin Magnus 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Looduskultuuri seminar 'Kaitsealad' (23.-24. märts, Tallinn): ettekannete kutse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.01.2017

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 23.-24. märtsil 2017 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari “Looduskultuuri seminar: Kaitsealad”. Seminar on osa kursusest: Biosemiootika praktikum (FLSE.00.283)

 

Alustame Tallinna Loomaaia ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös seminaride sarja, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Esimene Looduskultuuri seminar võtab vaadelda Eesti looduskaitsealasid kui paljutasandilisi nähtusi, milles seostuvad keerukalt eri valdkonnad, vaatenurgad, huvid ja mõistmisvõimalused. Kaitsealade üldine eesmärk on säilitada väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ja ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad mingitest eetilistest alusarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab kommunikatsiooni ühiskonnas. Kaitsealadel seonduvad kohalik tegevuslik, riiklik korralduslik ning üleilmne biosfääriline perpektiiv. Kaitsealadel on oma minevik ja roll eesti kultuuriidentiteedis ning tulevik koos lahendamist vajavate keskkonnaprobleemidega.

Täpsemalt püüab ”Looduskultuuri seminar: kaitsealad” tõstatada järgmiseid teemasid:

  • Millised on looduskaitse filosoofilised lähtekohad ja kuidas see mõjutab kaitsealasid: näiteks, kas kaitsta üksikobjekti, liiki, kooslust, või terviklikku looduskompleksi, ja mil määral sobib kaitsealadele inimtegevus?

  • Kas kaitsealade eesmärk on alal hoida mingit kindlat looduse seisundit või peavad nad tagama ökoloogiliste protsesside toimimise?

  • Kuivõrd sarnased või erilised on meie kaitsealad võrreldes muu maailmaga?

  • Kuidas on kaitsealad eesti ajaloos kujunenud ja muutunud?

  • Kuidas kohtuvad kaitsealadel eri huvid ja perspektiivid: seadused ja regulatsioonid, kohalikud

    arusaamad, bioloogide teadmised ja turisti vaatenurk. Kas need eri lähenemised haakuvad

    üksteisega hästi või millised on siin suuremad probleemid?

  • Kuidas kujuneb kaitsealade tähendus kommunikatsioonis ja kuidas sellesse panustavad

    sümbolliigid, maastikusümbolid, kultuuriline vahendatus ja isiklikud ja kohalikud lood?

  • Milline on kaitsealade laiem koht ja roll looduskaitses, majandustegevuses, sotsiaalsetes

    protsessides ja eesti kultuuri identiteedis?

    Seminarist on lubanud ettekandega osa võtta Aleksei Lotman, Helen Sooväli-Sepping, Rea Raus, Hendrik Relve.

    Ootame ettepanekuid ettekanneteks pikkusega 20 minutit 31. jaanuariks meiliaadressile seminar [ät] semiootika.ee

    Tiit Maran, Timo Maran, Riin Magnus 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvaheline teaduseetika konverents kutsub läbi rääkima head teadustava

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.01.2017

Tartu ülikooli eetikakeskus korraldab koostöös Eesti Teadusagentuuriga 10. veebruaril 2017 rahvusvahelise konverentsi "Aus teadus - mõtestades head teadustava", kus arutletakse, kuidas edendada head teadust ja piiritleda väärkäitumist ning küsitavaid praktikaid.

„Teadustöö tegemise mängureeglid on muutunud üha keerulisemaks,“ ütleb konverentsi peakorraldaja, eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop. „Teadlased ootavad ülikoolidelt ja teadusasutustelt nõu ja tuge, et muutuvate nõudmistega kaasas käia. Seetõttu rõhutab konverents organisatsiooni rolli hea teaduse tegemisel. Ootame osalema nii teadlasi kui ka kõiki juhte, kellest sõltub organisatsioonikultuuri kujundamine.“

Konverentsil esinevad Euroopa Komisjoni eetikarühma juht dr Isidoros Karatzas, Soome teaduseetika nõuandva kogu juht professor Krista Varantola, Stanfordi ülikooli vanemteadur dr Daniele Fanelli ja Norra tööuuringute instituudi vanemteadur prof Eric Breit. Prof Margit Sutropi ettekande "Miks on vaja Eesti head teadustava?" järel arutlevad prof Toivo Maimetsa juhitavas paneeldiskussioonis Eesti hea teadustava vajalikkuse üle avalik-õiguslike ülikoolide esindajad ja Eesti Teadusagentuuri ning Teaduste Akadeemia esindajad. Konverentsi eesti- ja ingliskeelsed töötoad pakuvad teadlastele võimalust Eesti hea teadustava loomises kaasa rääkida.

Konverentsil tutvustatakse esimest tööversiooni Eesti heast teadustavast, mille on koostanud Tartu ülikooli eetikakeskus koostöös Eesti Teadusagentuuri töögrupiga, kus osalevad avalik-õiguslike ülikoolide, Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

Konverents toimub 10. veebruaril Tartu Ülikooli peahoones.

Lisainfo ja registreerumine

Katrin Velbaum, tel 5519184

katrin.velbaum [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

FU hõimuklubi kolmapäeval, 25. jaan kell 17: Kas eelmine aasta oli liivi aasta?

EKI uudised

Keeleteadlane ja akadeemik Karl Pajusalu tutvustab nelja 2016. aastal ilmunud väljaannet liivi keelest ja kultuurist:

  • E. Winkleri ja K. Pajusalu koostatud monograafiat A. Sjögreni salatsiliivi talletustest
  • eesti ja soome-ugri keeleteadlaste ajakirja liivi erinumbrit
  • E. Vääri liivi uurimuste kogumikku ja liivi aastaraamatut. Siit loeb Pajusalu ka Kempi Karli laias Euroopas kirjutatud salatsiliivi luuletusi koos eestikeelsete tõlgetega.

Korraldajad:

MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee

Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Toetavad:

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Eesti Kultuurkapital

HTM hõimurahvaste programm

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Küsimuste sadu: Jüri Viikberg "Kihnu sõnaraamatust" (20.01.2017)

EKI uudised

Raadio Elmar tundis huvi homme esitletava "Kihnu sõnaraamatu" vastu. Hommikuprogrammis vastas küsimustele Eesti Keele Instituudi murdeuurija ja raamatu toimetaja Jüri Viikberg. 

Kuula intervjuud siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Valdkonna lõpuaktused

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.01.2017

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriastme lõpuaktus toimub 15. juunil 2017 kell 13 ja bakalaureuseastme lõpuaktus 21. juunil 2017 kell 10. Aktused toimuvad ülikooli peahoone aulas.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Pärnus esitletakse "Kihnu sõnaraamatut" (ERR 16.01.2017)

EKI uudised

21. jaanuaril kell 12.00 esitletakse Pärnus Uue Kunsti Muuseumis uut "Kihnu sõnaraamatut", mille on koostanud kihnlased Reene Leas, Silvi Murulauk ja Reti Könninge ning saarlasest keeleteadlane Ellen Niit.

alt

Tegemist on mahukaima Kihnu keeleraamatuga, mis toob esile kihnlaste eripärase sõnavara ja annab edasi saarerahvale iseloomulikku töö- ning kultuurielu. Sõnastik ei piirdu sõnade tähenduse seletamisega eesti keeles, vaid iga sõna järel on näitelaused, kus on näha sõnade tegelik kasutus murdekeeles. Raamatust leiab veel valiku isiku- ja kohanimesid ning peotäie värvifotosid Kihnu kirjade ehk mustritega.

Suure töö on teinud Kihnu Kielekoda, kus on läbi arutatud enamik sõnatähendusi ning näitelauseid. Sõnaraamatu väljaandjad on Eesti Keele Instituut, Kihnu Kultuuri Instituut ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Teose on toimetanud akadeemik Karl Pajusalu ja vanemteadur Jüri Viikberg.

Sõnaraamat on mõeldud eelkõige kihnlastele, kuid ka kõigile huvilistele, kihnu keele õppijatele ja kasutajatele.

Esitlusel räägivad raamatu sünniloost selle koostajad ja toimetajad. Järgneb arutelu, kuidas elavdada Kihnu ja teiste murdekeelte kasutamist, süstida neisse elujõudu nii praegusteks kui tulevasteks aegadeks.

 

ERR 16.01.2017

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

KEEL ON TEEKOND. Katre Õimu meenutuskonverents.

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: KEEL ON TEEKOND. Katre Õimu meenutuskonverents.
Toimumiskoht: Tallinna Ülikool (Uus-Sadama 5) / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 17. veebruar 2017 - 17. veebruar 2017
Algusaeg: 10:00
Kirjeldus:

KEEL ON TEEKOND. Katre Õimu meenutuskonverents. Tallinn, 17. veebruar 2017 

Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5  auditoorium M-134

Algus kell 10.00

 

Tõnu Viik. Avasõnad

Pille Eslon. Lingvisti teekond

Ann Veismann. Ajast ajametafoorides

Reet Kasik. Struktuurne tähendus ja leksikaalne tähendus sõnamoodustuses

Mati Hint. Sihitise käände muutumine

Pirkko Muikku-Werner. Virolaiset ja suomalaiset idiomeja lainaamassa

Piret Voolaid. Folkloori lühivormide andmebaasid - keeleteekondade peegeldajad

Jelena Kallas, Margit Langemets. Püsiühendid sõnaraamatutes

Asta Õim. Uuendatud fraseoloogiasõnaraamat: tulevikunägemus

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Piia Taremaa doktoritöö kaitsmine 21.02.2017

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
17.01.2017

21. veebruaril kell 14.15 kaitseb Piia Taremaa doktoritööd "Attention meets language: a corpus study on the expression of motion in Estonian". Doktoritöö juhendajad on prof Renate Pajusalu ja dots Ilona Tragel, oponent PhD Anetta Kopecka (Université Lumière Lyon 2). Kaitsmine toimub ülikooli peahoone senati saalis.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala BA lõputööde kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.01.2017

Praktilise filosoofia ja filosoofia ajaloo õppesuunad
Neljapäeval, 26. jaanuaril Jakobi 2 ruumis 336

Kell 10.15
Mirt Kruusmaa (PF)

“The Relationship Between Thinking and the World in the Philosophy of Hannah Arendt”
juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Francesco Orsi

Kell 11.00
Kevin Sebastian Saaremäe (FA)

“Martin Heideggeri 1949. aasta Bremeni-ettekannete meediateoreetilisi implikatsioone“
juhendaja Eduard Parhomenko, retsensent Ülo Matjus

Kell 12.45 hinnete teatamine.

Huvilised on teretulnud.
Lisainfo: HVFI koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala BA lõputööde kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.01.2017

Praktilise filosoofia ja filosoofia ajaloo õppesuunad
Neljapäeval, 26. jaanuaril Jakobi 2 ruumis 336

Kell 10.15
Mirt Kruusmaa (PF)

“The Relationship Between Thinking and the World in the Philosophy of Hannah Arendt”
juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Francesco Orsi

Kell 11.00
Kevin Sebastian Saaremäe (FA)

“Martin Heideggeri 1949. aasta Bremeni-ettekannete meediateoreetilisi implikatsioone“
juhendaja Eduard Parhomenko, retsensent Ülo Matjus

Kell 12.45 hinnete teatamine.

Huvilised on teretulnud.
Lisainfo: HVFI koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Täna esitletakse uut põhjalikku eesti keele hääldust käsitlevat raamatut

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.01.2017

16. jaanuaril 2017 kell 16.00 esitletakse Tartus Jakobi 2-423 raamatut „Eesti keele hääldus”, mis on teine köide kaheksaköitelisest sarjast „Eesti keele varamu”.

„Eesti keele varamu” on läbi aegade kõige mahukam monograafiate sari eesti keele kohta, tutvustades mitmekülgselt eesti keele ehitust ja kasutust. Eesti keele häälduse köide kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist, pakkudes ülevaadet eesti keele vokaalidest ja konsonantidest, sõnarõhust, vältest ja intonatsioonist. Raamat esitab samuti põhjaliku sissevaate eesti keele häälduse uurimislukku nii foneetika kui ka fonoloogia vaatenurgast.

Raamatu ühe autori Pärtel Lippuse sõnul on „Eesti keele hääldus” mõeldud kõigile keelehuvilistele, kuid lugejalt eeldatakse algteadmisi foneetikast. „Oleme üritanud vältida dogmatiseeritud esitust ja pigem anname võimalikult tervikliku ülevaate eesti keele foneetika uurimustest,” rääkis Lippus.

Raamatu autorid on Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Pire Teras.

Sarja „Eesti keele varamu” esimene, 424-leheküljeline köide „Sõnamoodustus” ilmus 2015. aasta novembris. Reet Kasiku koostatud „Sõnamoodustus” kirjeldab, kuidas ja missuguseid tähendusi saab väljendada keele sõnamoodustussüsteemi vahenditega.

Lisainfo: Pärtel Lippus, TÜ eesti keele foneetika teadur, 737 6512, partel.lippus [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Kihnu sõnaraamatu tutvustamine

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Kihnu sõnaraamatu tutvustamine
Toimumiskoht: Uue kunsti muuseum / Pärnu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 21. jaanuar 2017 - 21. jaanuar 2017
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Indrek Hein: digimaailm näitab eesti keele elujõudu (PM 13.01.2017)

EKI uudised

Internet on loonud uue selge eraldusjoone alles jäämise lootuse ja kadumisele määratud keelte vahel, kirjutab Eesti Keele Instituudi võrguhaldur Indrek Hein.

 

Varasemad hinnangud selle kohta, kui kiiresti väheneb elavate keelte arv maailmas (praegu veidi üle 7000) ja kas põhjus on üleilmastumine, staatuse langus, poliitiline surve, linnastumine või mõni muu tegur, peavad nüüd arvestama uue reaalsusega – veebikeeli ehk keeli, milles leidub veebilehti, on vaid 500. Ja see arv tundub püsiv, isegi kui Google'i otsingusse, Wikipediasse või lokaliseeritud operatsioonisüsteemide nimistusse lisandub 1–2 uut keelt aastas.

Eesti keel jääb esialgu joone peale. Wikipedia andmetel on 0,1 protsenti veebist eestikeelne. Iga tuhandes veebileht tundub küll pea olematu arv, kuid oleme sellega maailmas lausa 38. kohal. Kui inglise keel on selle kõnelejate arvu ja veebisisu suhte osas kahekordselt üle esindatud, siis eesti keele üleesindatus on ümardamisvea piires umbes kümnekordne.

Osalt on põhjuseks õnnelikud juhused – me ei kuulu nende nelja miljardi maailma inimese hulka, kelleni internet pole üldse jõudnud, meie tähestik (mured š ja ž-ga on nüüdseks unustatud) võimaldab kiiret teksti sisestamist ja ka majanduslik heaolu on piisav, et olla IT suurfirmadele arvestatava ostujõuga turg. Ei jää eesti keel hätta isegi sel juhul, kui suhtlus arvutiga peaks klaviatuuri asemel kolima mikrofoni ja kõlarisse.

Küllap leiab põhjuseid veel, aga eesti keelt hoidis ja hoiab ka arvutis elujõulisena sama väike ime, mis on selles keeles sünnitanud sõnaraamatuid, entsüklopeediaid, teaduskeele ja eks ka riigi, kus seda keelt kõneleda.

Eesti keel lihtsalt läheb meile korda. Ja kui ühel hetkel enam ei lähe, siis on eesti keele saatus nagu mandinkadel Lääne-Aafrikas (11 miljonit kõnelejat ja mitte ühtki omakeelse Wikipedia huvilist). Mingu meile korda ka eesti viipekeel ja võro kiil, et neid ei tabaks nynorsk'i (igapäevane kõnekeel kuni 10 protsendi norralaste jaoks, samas e-tekstides vaid üks protsent) või Itaalia Piemonte murraku (regiooni ametlik keel umbes kahe miljoni kõnelejaga, kuid olematu digitaalse jalajäljega) saatus.

Postimees 13.01.2016 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikooli talveülikool pakub koolitusi religioonist harrastusspordini

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.01.2017
Talveülikool 2017

Tartu ülikooli tänavuse talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

19. veebruarini toimuvaid koolitusi viivad läbi oma ala tunnustatud õppejõud ja pikaajalise kogemusega praktikud. Kursusi pakutakse ettevõtjatele, juhtidele, spetsialistidele, õpetajatele ning kõigile teistele huvilistele.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest , reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Esmakordselt toimub hinnatud koolitaja, religiooni- ja suhtlemispsühholoog professor Tõnu Lehtsaare koolitus taandumistarkusest ja taandumisega kaasnevate emotsionaalselt raskete olukordadega toimetulekust. „Taanduda, sh tagasi astuda suudavad vaid küpsed ja tugevad isiksused, kes usuvad oma üritusse rohkem kui oma isikusse,“ avab Lehtsaar teemat.

Talveülikooli kursustele on registreeruda võimalik juba praegu.

Koostöös Tartu ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu ülikooli muuseumit, kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info http://www.ut.ee/et/taiendusope/talveulikool

Vaata ka professor Tõnu Lehtsaare videot taandumistarkusest

Lisainfo: Marko Ojakivi, TÜ elukestva õppe keskuse turundusspetsialist, 515 6142, marko.ojakivi [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ühekordsed valik- ja vabaained filosoofia osakonnas kevad 2017

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.01.2017

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse (3 EAP)
Bruno Mölder
Aine üldeesmärgiks on tutvustada filosoofiaüliõpilastele olulist osa kaasaegsest analüütilisest filosoofiatraditsioonist. Kursus annab sissejuhatava ülevaate vaimufilosoofia mõistetest, probleemidest ja argumentidest.

Asjad ja teadmine (3 EAP)
Endla Lõhkivi
Kursus käsitleb teadusliku teadmise loomise ja omandamise materiaalset külge, seda kuidas me õpime, kasutades tehnilisi vahendeid, konstrueerides ja rakendades mudeleid, seadmeid, kavandades ja viies läbi eksperimente, laiendades laborilahendusi tootmises ja igapäevaelus, uurides ajaloolisi esemeid ja kunstiteoseid.

Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung ja Egle Säre
Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt.

Merleau-Ponty kunstifilosoofia (3 EAP)
Eduard Parhomenko
Seminarid keskenduvad Maurice Merleau-Ponty esseedele "Cézanne'i kahtlus", "Kaudne kõnelemine ja vaikuse hääled" ja "Silm ja vaim", neis käsitletud maalimise filosoofia, kunstiteose ontoloogia, nägemise, ihulisuse - "maali tumma mõtlemise" - küsimustele.

Argumentatsiooniteooria alused (3 EAP)
Eve Kitsik
Kursusel tutvustatakse mitteformaalse loogika mõistestikku, sh õpitakse tundma argumenditüüpe ning tähtsamaid üldlevinud argumenteerimisvigu.

Ethics and Philosophy of Sex (3 EAP)
Francesco Orsi
This course examines philosophical questions related to sex. We will begin by analyzing the nature of sex, discussing a range of theories of sex including sex as essentially connected to reproduction, sex as a language or expression of love, and "plain sex" theories that emphasise sexual pleasure and desire. Then, we will consider more closely the ethics of sexual behaviour, discussing issues such as perversion, objectification, sexual consent, prostitution, pornography. We will examine some of the most relevant ethico-philosophical traditions for these issues: natural law theory, Kantianism, and feminism.

All levels, no prerequisite subjects.

Critical Thinking (3 EAP)
Mats Volberg
The aim of the course is to acquaint the students with the philosophical foundations of critical thinking, most common types of faulty argumentation and to give them the skills to apply both at analyzing and re-constructing different kinds of arguments.

Readings in Buddhist Philosophy I (3 EAP)
Vivian Bohl
The aim is to familiarize students with the main concepts and issues in Buddhist philosophy and with some schools of Buddhist thought. Texts that introduce Buddhist philosophy will be read and analyzed.

BA students (from 2nd year); MA, PhD students

Nietzsche, Foucault and Genealogy (3 EAP)
Jaanus Sooväli
The aim of the course is to provide students with knowledge of what is genealogy, more specifically, how Friedrich Nietzsche and Michel Foucault conceived it and what they thought it can achieve. In the course of reading Nietzsche's and Foucault's key texts on genealogy, the following topics will be focused on: (1) The cultural and philosophical context Nietzsche's and Foucault's genealogies grow out of; (2) The philosophical problems and questions pertaining to both conceptions of genealogy; (3) The (philosophical and cultural) aims and use of both genealogies; (4) The place of both (conceptions of) genealogies in the wider context of the 20th century philosophy.

Social and Ethical Aspects of Engineering (4 EAP)
Ave Mets, Endla Lõhkivi, Edit Talpsepp ja Jaana Eigi
Social and value dimensions of technologies. Overview of ethical theories. Environmental ethics and engineering. Research ethics and professional ethics.Moral relativism and cultural context of engineering.

Research Ethics and Integrity (3 EAP)
Margit Sutrop
The course consists of three modules: 1. Introductory lecture+seminar; 2. Joint workshop for the graduate students from Tartu and Konstanz universities; 3. Participation in the international conference on Research Integrity. The introductory lecture and seminar provide an ethical-philosophical background for understanding the topic of research ethics and integrity. In the joint workshop guidance will be provided on how to successfully pass the ethics review of the European Commission, how to deal with the ethical issues of one's research project. The international conference will provide a good overview of the international discussion on research integrity and scientific misconduct. A new Estonian Code of Conduct for Researchers will be discussed in the workshop of the conference.

PhD students

World Picture (3 EAP)
Ave Mets
Nature as spirited (animism, polytheism); monotheism and science; laws of nature as material or transcendent, abstract, from materialism to abstraction; human and nature, human and world; mathematics and technology in understanding the world; deep ecology.

All interested students, suggested (not obligatory) some knowledge of philosophy of science. Elective course for philosophy BA students.

Pragmatist Realism: Philosophy, History, and Science (3 EAP)
Ave Mets
In his intriguing book "Is Water H2O. Evidence, Realism and Pluralism" (2012), Hasok Chang, in fascinating and informative ways, brings together the philosophy, history and practice of science. As he expresses it: the by now commonplace fact that water is H2O "was a very difficult thing for scientists to learn". Through his attentive and critical look at the history of this learning process, Chang brings forth the intricacies and contingencies of science and of our understanding of the world as scientifically explained. Thereby he incites a more pluralistic approach to and revision of our contemporary scientific practices. On the basis of this book, Hasok Chang will give the workshop "Pragmatist Realism: Philosophy, History, and Science" on 6-9 March 2017.

MA, PhD, and last year BA students

Philosophical Methodology (3 EAP)
Bruno Mölder
The course gives an overview of different philosophical methods and asks if there is something that is distinctive about them when compared to scientific methods. First, we will consider philosophical naturalism and its claim that philosophy should be continuous with natural sciences. Second, we will explore various methods that have taken by some to be distinctive of philosophy, such as conceptual analysis and thought experiments. Third, we will consider the evidential status of philosophical intuitions in the light of some recent criticism by experimental philosophers.

Philosophy MA students

Introduction to Epistemology (3 EAP)
Alexander Stewart Davies
Epistemology is the study of knowledge and related concepts. This course aims to introduce students to the philosophical questions that arise when trying to understand knowledge and related concepts. For example, what is knowledge? Should we always form our beliefs in accordance with the evidence? Or can moral and pragmatic factors legitimately influence our beliefs? What is the structure of justification? How do we get knowledge from what seem to be good sources of knowledge: such as perception, testimony and induction even though those sources are obviously susceptible to all kinds problems e.g. illusion, deceit, and unobserved cases? The aim of this course is not to provide students with the answers to these questions. It is rather to get students to understand why these questions are not easy to answer and thus to position students so that they are able to think critically for themselves about these topics. This course is twinned with Epistemology II: a series of seminars that follow a day or so after each week's lecture. In these seminars, students will have the chance to practice doing epistemology by engaging in supervised discussions of the topics raised in the lectures. It is strongly recommended that students who attend Epistemology I also attend Epistemology II.

BA students, MA students

Introduction to Epistemology II (3 EAP)
Alexander Stewart Davies
The aim of this course is to develop the capacity of students to analyse and assess the key texts which form the basis of the lectures for Introduction to Epistemology I. This course builds on the knowledge students gain of contemporary epistemology from Introduction to Epistemology. The aim is to develop student's capacity to critically engage with, rather than merely learn facts about, contemporary epistemology. Generally, this course must be taken simultaneously with Introduction to Epistemology I. Exceptions may be made--but you must discuss this with the course lecturer.

BA students, MA students who have already passed / are taking Introduction to Epistemology (FLFI.04.013)

Philosophical Perspectives on the Naturalistic Explanation of Religious Belief (3 EAP)
Uku Tooming ja Riin Kõiv
The purpose of this course is to explore naturalist and materialist approaches, both historical and contemporary, to explaining religious belief and practice, and their broader implications for reductive understanding of cultural phenomena. Special focus will be on the questions of whether, and in which ways, the materialist understanding of human nature can ground cultural critique. The course will address the following topics: materialist and psychologistic explanations of religious belief in the tradition of European Enlightenment thought (e.g. French materialism, Ludwig Feuerbach), contemporary cognitive studies of religion and explanations of religion in evolutionary psychology (e.g. Dan Sperber and the epidemiology of religious representations, Pascal Boyer, Paul Bloom).

Everybody interested, preferably MA students

Meaning, Truth, and Context (6 EAP)
Alexander Stewart Davies
The main objective of the course is to make students au fait with the contemporary debate about contextualism in the philosophy of language. The following topics will be covered in the course: truth-conditional semantics; context-sensitivity; context-shifting arguments; truth-conditional pragmatics.

Undergraduate and graduate philosophy students who have passed elementary logic and/or formal semantics courses, and an introductory course in philosophy of language.

The Sun and the Stranger: Seminar on Julia Kristeva (6 EAP)
Tiina Ann Kirss
This seminar course will focus on key topics, conceptual frameworks and metaphorics in selected writings by semiotician and cultural theorist Julia Kristeva. Though her work is often classified as feminist and poststructuralist, Kristeva`s thinking uses but eludes both of these classifications. More precisely, she draws extensively and richly on the discourse of psychoanalysis to address what she refers to as "new maladies of the soul, " and the characteristics of modern collectivities that inhibit or destroy subjectivity. In the seminar we will read closely Kristeva`s writings on exile, love, melancholy ("black sun"), and estrangement, as well as consider her innovative uses of form to provoke her reader into the precariousness of humanist philosophical inquiry.

Students in MA Program in Philosophy, international students, interested Ph.D students in the humanities or arts. Prerequisite: knowledge of English sufficient to undertake the reading of complex texts and to discuss them in a seminar setting.

Topics in Estonian Culture: Colonization, Trauma, Postcommunism (6 EAP)
Tiina Ann Kirss
This course will investigate, in lecture/discussion format, three clusters of events and processes in the cultural history of Estonia in the context of interdisciplinary thought and cultural theories. Specific knowledge of cultural history will serve as a testing ground for explanatory frameworks drawn from postcolonial thought, trauma theory, and memory studies. (1) The first cluster will examine "founding moments" of the 13th century colonization of the Baltic region, and the subsequent christianization using the chronicle as a principal source. As a long-term process, colonization led to the enslavement of the Estonian peasant on manorial estates owned by Baltic-Germans, and to oppressive structures of physical as well as epistemic violence. The paradox of the emergence of written Estonian is one facet of christianization, alongside the "civilizing project" of establishing basic schools. Topics to be covered include insurgency, peasant social differentiation, and Enlightenment-fueled emancipatory discourses among Baltic-German intellectuals. (2) The second cluster will examine the loss of Estonian nationhood at the beginning of World War II, and the cultural memory of the three occupations (Soviet, German, Soviet) of the war. Models of trauma, tragedy, and postmemory will be discussed, using written life stories of Estonians as source material. (3) The third cluster will discuss the post-Soviet period (1991-) and questions will be raised concerning the pertinence and validity of a post-colonial model for these cultural shifts and dynamics. Filling in "blank spaces" of history with banished narratives, and the representation of Soviet life in life stories are questions for memory studies, and will be broached through a plurality of approaches (recuperative, "multidirectional", cultural trauma). All readings are in English translation.

All students interested in the subject.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ühekordsed valik- ja vabaained filosoofia osakonnas kevad 2017

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.01.2017

Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Roomet Jakapi, Bruno Mölder, Marek Volt
Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid. Kõigile huvilistele, humanitaarvaldkonna alusmooduli valikaine.

19. sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia (3 EAP)
Andrus Tool
Õppeaines käsitletakse järgmisi filosoofe ja teemasid: 19. sajandi saksa filosoofia, historism, Friedrich Nietzsche, Wilhelm Dilthey, Hans-Georg Gadamer, Charles Sanders Peirce, Rudolf Carnap, Richard Rorty, Jürgen Habermas jt. Kõik huvilised, vajalik eeldusainete FLFI.01.053, FLFI.01.054 ja FLFI.01.020 läbimine.

Metafüüsika allikad ja kujunemine Vana-Kreekast uusajani (3 EAP)
Andrus Tool
Õppeaines käsitletakse järgmisi filosoofe ja perioode: Aristoteles, Plotinos, Augustinus, Boethius; 11. ja 13. sajandi vaimne situatsioon; J. Locke, G. Berkeley, B. Spinoza, G. W. Leibniz. Kõik huvilised, vajalik eeldusaine FLFI.01.053 Sissejuhatus filosoofia ajalukku läbimine.

Sissejuhatus filosoofia ajalukku doktorantidele (3 EAP)
Andrus Tool
Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigi erialade doktorantidele.

Poliitikafilosoofia (6 EAP)
Mats Volberg
Vaadeldakse järgmisi küsimusi: Mis on poliitikafilosoofia? Kuidas põhjendada riiki? Kes peaks valitsema? Kuidas mõista vabadust? dKuidas jaotada hüvesid? Kas soorollid on sotsiaalselt konstrueeritud? Antakse ülevaade poliitilise filosoofia põhiteemadest ja –mõistetest. Kõigile huvilistele.

Haridusfilosoofia (3 EAP)
Margit Sutrop
Kursus annab ülevaate tänapäeva haridusfilosoofia seisukohtadest. Käsitletakse ka demokraatlikku hariduse mõistet ning seda, kuidas võiks demokraatlikus ühiskonnas õpetada vastuolulisi teemasid (patriootlik ajalugu, intelligentne disain jne.). Kõigile huvilistele.

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse (3 EAP)
Bruno Mölder
Aine üldeesmärgiks on tutvustada filosoofiaüliõpilastele olulist osa kaasaegsest analüütilisest filosoofiatraditsioonist. Kursus annab sissejuhatava ülevaate vaimufilosoofia mõistetest, probleemidest ja argumentidest.

Asjad ja teadmine (3 EAP)
Endla Lõhkivi
Kursus käsitleb teadusliku teadmise loomise ja omandamise materiaalset külge, seda kuidas me õpime, kasutades tehnilisi vahendeid, konstrueerides ja rakendades mudeleid, seadmeid, kavandades ja viies läbi eksperimente, laiendades laborilahendusi tootmises ja igapäevaelus, uurides ajaloolisi esemeid ja kunstiteoseid.

Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung ja Egle Säre
Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt.

Merleau-Ponty kunstifilosoofia (3 EAP)
Eduard Parhomenko
Seminarid keskenduvad Maurice Merleau-Ponty esseedele "Cézanne'i kahtlus", "Kaudne kõnelemine ja vaikuse hääled" ja "Silm ja vaim", neis käsitletud maalimise filosoofia, kunstiteose ontoloogia, nägemise, ihulisuse - "maali tumma mõtlemise" - küsimustele.

Argumentatsiooniteooria alused (3 EAP)
Eve Kitsik
Kursusel tutvustatakse mitteformaalse loogika mõistestikku, sh õpitakse tundma argumenditüüpe ning tähtsamaid üldlevinud argumenteerimisvigu.

Ethics and Philosophy of Sex (3 EAP)
Francesco Orsi
This course examines philosophical questions related to sex. We will begin by analyzing the nature of sex, discussing a range of theories of sex including sex as essentially connected to reproduction, sex as a language or expression of love, and "plain sex" theories that emphasise sexual pleasure and desire. Then, we will consider more closely the ethics of sexual behaviour, discussing issues such as perversion, objectification, sexual consent, prostitution, pornography. We will examine some of the most relevant ethico-philosophical traditions for these issues: natural law theory, Kantianism, and feminism.

All levels, no prerequisite subjects.

Critical Thinking (3 EAP)
Mats Volberg
The aim of the course is to acquaint the students with the philosophical foundations of critical thinking, most common types of faulty argumentation and to give them the skills to apply both at analyzing and re-constructing different kinds of arguments.

Readings in Buddhist Philosophy I (3 EAP)
Vivian Bohl
The aim is to familiarize students with the main concepts and issues in Buddhist philosophy and with some schools of Buddhist thought. Texts that introduce Buddhist philosophy will be read and analyzed.

BA students (from 2nd year); MA, PhD students

Nietzsche, Foucault and Genealogy (3 EAP)
Jaanus Sooväli
The aim of the course is to provide students with knowledge of what is genealogy, more specifically, how Friedrich Nietzsche and Michel Foucault conceived it and what they thought it can achieve. In the course of reading Nietzsche's and Foucault's key texts on genealogy, the following topics will be focused on: (1) The cultural and philosophical context Nietzsche's and Foucault's genealogies grow out of; (2) The philosophical problems and questions pertaining to both conceptions of genealogy; (3) The (philosophical and cultural) aims and use of both genealogies; (4) The place of both (conceptions of) genealogies in the wider context of the 20th century philosophy.

Social and Ethical Aspects of Engineering (4 EAP)
Ave Mets, Endla Lõhkivi, Edit Talpsepp ja Jaana Eigi
Social and value dimensions of technologies. Overview of ethical theories. Environmental ethics and engineering. Research ethics and professional ethics.Moral relativism and cultural context of engineering.

Research Ethics and Integrity (3 EAP)
Margit Sutrop
The course consists of three modules: 1. Introductory lecture+seminar; 2. Joint workshop for the graduate students from Tartu and Konstanz universities; 3. Participation in the international conference on Research Integrity. The introductory lecture and seminar provide an ethical-philosophical background for understanding the topic of research ethics and integrity. In the joint workshop guidance will be provided on how to successfully pass the ethics review of the European Commission, how to deal with the ethical issues of one's research project. The international conference will provide a good overview of the international discussion on research integrity and scientific misconduct. A new Estonian Code of Conduct for Researchers will be discussed in the workshop of the conference.

PhD students

World Picture (3 EAP)
Ave Mets
Nature as spirited (animism, polytheism); monotheism and science; laws of nature as material or transcendent, abstract, from materialism to abstraction; human and nature, human and world; mathematics and technology in understanding the world; deep ecology.

All interested students, suggested (not obligatory) some knowledge of philosophy of science. Elective course for philosophy BA students.

Pragmatist Realism: Philosophy, History, and Science (3 EAP)
Ave Mets
In his intriguing book "Is Water H2O. Evidence, Realism and Pluralism" (2012), Hasok Chang, in fascinating and informative ways, brings together the philosophy, history and practice of science. As he expresses it: the by now commonplace fact that water is H2O "was a very difficult thing for scientists to learn". Through his attentive and critical look at the history of this learning process, Chang brings forth the intricacies and contingencies of science and of our understanding of the world as scientifically explained. Thereby he incites a more pluralistic approach to and revision of our contemporary scientific practices. On the basis of this book, Hasok Chang will give the workshop "Pragmatist Realism: Philosophy, History, and Science" on 6-9 March 2017.

MA, PhD, and last year BA students

Philosophical Methodology (3 EAP)
Bruno Mölder
The course gives an overview of different philosophical methods and asks if there is something that is distinctive about them when compared to scientific methods. First, we will consider philosophical naturalism and its claim that philosophy should be continuous with natural sciences. Second, we will explore various methods that have taken by some to be distinctive of philosophy, such as conceptual analysis and thought experiments. Third, we will consider the evidential status of philosophical intuitions in the light of some recent criticism by experimental philosophers.

Philosophy MA students

Introduction to Epistemology (3 EAP)
Alexander Stewart Davies
Epistemology is the study of knowledge and related concepts. This course aims to introduce students to the philosophical questions that arise when trying to understand knowledge and related concepts. For example, what is knowledge? Should we always form our beliefs in accordance with the evidence? Or can moral and pragmatic factors legitimately influence our beliefs? What is the structure of justification? How do we get knowledge from what seem to be good sources of knowledge: such as perception, testimony and induction even though those sources are obviously susceptible to all kinds problems e.g. illusion, deceit, and unobserved cases? The aim of this course is not to provide students with the answers to these questions. It is rather to get students to understand why these questions are not easy to answer and thus to position students so that they are able to think critically for themselves about these topics. This course is twinned with Epistemology II: a series of seminars that follow a day or so after each week's lecture. In these seminars, students will have the chance to practice doing epistemology by engaging in supervised discussions of the topics raised in the lectures. It is strongly recommended that students who attend Epistemology I also attend Epistemology II.

BA students, MA students

Introduction to Epistemology II (3 EAP)
Alexander Stewart Davies
The aim of this course is to develop the capacity of students to analyse and assess the key texts which form the basis of the lectures for Introduction to Epistemology I. This course builds on the knowledge students gain of contemporary epistemology from Introduction to Epistemology. The aim is to develop student's capacity to critically engage with, rather than merely learn facts about, contemporary epistemology. Generally, this course must be taken simultaneously with Introduction to Epistemology I. Exceptions may be made--but you must discuss this with the course lecturer.

BA students, MA students who have already passed / are taking Introduction to Epistemology (FLFI.04.013)

Philosophical Perspectives on the Naturalistic Explanation of Religious Belief (3 EAP)
Uku Tooming ja Riin Kõiv
The purpose of this course is to explore naturalist and materialist approaches, both historical and contemporary, to explaining religious belief and practice, and their broader implications for reductive understanding of cultural phenomena. Special focus will be on the questions of whether, and in which ways, the materialist understanding of human nature can ground cultural critique. The course will address the following topics: materialist and psychologistic explanations of religious belief in the tradition of European Enlightenment thought (e.g. French materialism, Ludwig Feuerbach), contemporary cognitive studies of religion and explanations of religion in evolutionary psychology (e.g. Dan Sperber and the epidemiology of religious representations, Pascal Boyer, Paul Bloom).

Everybody interested, preferably MA students

Meaning, Truth, and Context (6 EAP)
Alexander Stewart Davies
An attractive view of the relationship between linguistic meaning and the things we say to one another when we use linguistic expressions with given linguistic meanings is that the linguistic meaning determines what we say when we use the relevant expressions. But in recent years, this view has come under pressure from a variety of linguistic data and philosophical arguments. In this course, we will assess the cogency of these arguments and the implications of this data.

Undergraduate and graduate philosophy students who have passed elementary logic and/or formal semantics courses, and an introductory course in philosophy of language.

The Sun and the Stranger: Seminar on Julia Kristeva (6 EAP)
Tiina Ann Kirss
This seminar course will focus on key topics, conceptual frameworks and metaphorics in selected writings by semiotician and cultural theorist Julia Kristeva. Though her work is often classified as feminist and poststructuralist, Kristeva`s thinking uses but eludes both of these classifications. More precisely, she draws extensively and richly on the discourse of psychoanalysis to address what she refers to as "new maladies of the soul, " and the characteristics of modern collectivities that inhibit or destroy subjectivity. In the seminar we will read closely Kristeva`s writings on exile, love, melancholy ("black sun"), and estrangement, as well as consider her innovative uses of form to provoke her reader into the precariousness of humanist philosophical inquiry.

Students in MA Program in Philosophy, international students, interested Ph.D students in the humanities or arts. Prerequisite: knowledge of English sufficient to undertake the reading of complex texts and to discuss them in a seminar setting.

Topics in Estonian Culture: Colonization, Trauma, Postcommunism (6 EAP)
Tiina Ann Kirss
This course will investigate, in lecture/discussion format, three clusters of events and processes in the cultural history of Estonia in the context of interdisciplinary thought and cultural theories. Specific knowledge of cultural history will serve as a testing ground for explanatory frameworks drawn from postcolonial thought, trauma theory, and memory studies. (1) The first cluster will examine "founding moments" of the 13th century colonization of the Baltic region, and the subsequent christianization using the chronicle as a principal source. As a long-term process, colonization led to the enslavement of the Estonian peasant on manorial estates owned by Baltic-Germans, and to oppressive structures of physical as well as epistemic violence. The paradox of the emergence of written Estonian is one facet of christianization, alongside the "civilizing project" of establishing basic schools. Topics to be covered include insurgency, peasant social differentiation, and Enlightenment-fueled emancipatory discourses among Baltic-German intellectuals. (2) The second cluster will examine the loss of Estonian nationhood at the beginning of World War II, and the cultural memory of the three occupations (Soviet, German, Soviet) of the war. Models of trauma, tragedy, and postmemory will be discussed, using written life stories of Estonians as source material. (3) The third cluster will discuss the post-Soviet period (1991-) and questions will be raised concerning the pertinence and validity of a post-colonial model for these cultural shifts and dynamics. Filling in "blank spaces" of history with banished narratives, and the representation of Soviet life in life stories are questions for memory studies, and will be broached through a plurality of approaches (recuperative, "multidirectional", cultural trauma). All readings are in English translation.

All students interested in the subject.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Ojārs Bušs lahkunud

EKI uudised

Kurb sõnum

3. jaanuaril lahkus pika haiguse järel Läti tuntuim balti ja soome-ugri keelte kontaktide ja kohanimede uurija, jalgpallifänn ja lihtsalt väga tore inimene Ojārs Bušs (1944–2017).

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eestikeelse teaduse tulevik: akadeemiliste seisukohavõttude päev Eesti Maaülikoolis 29. nov 2016

EKI uudised

29. novembril 2016 toimus Eesti Maaülikoolis akadeemiliste seisukohavõttude päev „Eestikeelse teaduse tulevik".
Ettekannete salvestust saab vaadata siin (NB! avaneb Googel Chrome´i brauseris, MITTE Mozillas).

Sõnavõttudega esinesid Ülle Jaakma (põllumajandusteadlane, Eesti Maaülikool), Argo Sibul (ohvitser, Eesti Kaitsevägi), Mart Noorma (füüsik, Tartu Ülikool), Vello Pettai (politoloog, Tartu ülikool), Andres Aland (loomakasvatusteadlane, Eesti Maaülikool), Kadri Kask (ökoloog, Tartu Ülikool), Marko Kass (loomakasvatusteadlane, Eesti Maaülikool), Raul Omel (majandusteadlane, Eesti Maaülikool) ja Ülle Sihver (keelekeskuse juhataja, eesti Maaülikool).

Viimase sõnavõtuga esineb Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender ja see on salvestatud nädal hiljem.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Lotmani seminar 2017

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
20.12.2016

Vene kirjanduse õppetool tähistab oma õpetaja ja kauaaegse juhataja, maailmakuulsa teadlase professor Juri Lotmani 95. sünniaastapäeva rahvusvahelise seminariga, mis toimub Tartu Ülikoolis 26.-28.02.2017. 

Interdistsiplinaarne Lotmani seminar on rahvusvaheliselt tunnustatud iga-aastane teadusüritus, mis koondab Tartu-Moskva koolkonna teadlasi. 2017. aastal on kavas 30 ettekannet teadlastelt Šveitsist, Prantsusmaalt, Soomest, Kanadast, Leedust, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist. Mainekate teadlaste kõrval esinevad ka osakonna doktorandid ja hiljuti kaitsnud värsked doktorid. Teevad kaasa kolleegid semiootika ja folkloristika osakondadest, samuti ka Tallinna ülikoolist.

Võib öelda, et seminar on Juri Lotmani koolkonna esindajate ühendamine ja samas ka hetkeseisu ülevaatus, sest osalevad vähemalt nelja põlvkonna esindajad – Lotmani kolleegid, tema vahetud õpilased ja õpilaste õpilased. 

Tavapäraselt antakse kätte ka Lotmani nimelised stipendiumid teadustööde konkurssi võitnud kahele TÜ üliõpilasele – semiootikule ja slavistile. 

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Lotmani seminar 2017

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
20.12.2016

Slavistika osakond tähistab oma õpetaja ja endise vene kirjanduse õppetooli kauaaegse juhataja, maailmakuulsa teadlase professor Juri Lotmani 95. sünniaastapäeva rahvusvahelise seminariga, mis toimub Tartu Ülikoolis 26.–28.02.2017. 

Interdistsiplinaarne Lotmani seminar on rahvusvaheliselt tunnustatud iga-aastane teadusüritus, mis koondab Tartu-Moskva koolkonna teadlasi. 2017. aastal on kavas 30 ettekannet teadlastelt Šveitsist, Prantsusmaalt, Soomest, Kanadast, Leedust, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist. Mainekate teadlaste kõrval esinevad ka osakonna doktorandid ja hiljuti kaitsnud värsked doktorid. Teevad kaasa kolleegid semiootika ja folkloristika osakondadest, samuti ka Tallinna ülikoolist.

Võib öelda, et seminar on Juri Lotmani koolkonna esindajate ühendamine ja samas ka hetkeseisu ülevaatus, sest osalevad vähemalt nelja põlvkonna esindajad – Lotmani kolleegid, tema vahetud õpilased ja õpilaste õpilased. 

Tavapäraselt antakse kätte ka Lotmani nimelised stipendiumid teadustööde konkurssi võitnud kahele TÜ üliõpilasele – semiootikule ja slavistile. 

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiootika osakonna teadur Riin Magnus võitis Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil II preemia

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.12.2016

Konkursitöö „Abiloomade töö semiootilised alused: juhtkoera ja nägemispuudega inimese märgikasutus” osales doktoriõppe üliõpilaste astmes.

15. detsembril 2016 tunnustati Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.

https://siseveeb.ut.ee/et/teated/uliopilased-toid-teadustoode-riiklikult-konkursilt-tartu-ulikoolile-peapreemia-eripreemia

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiootika osakonna teadur Riin Magnus võitis Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil II preemia

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.12.2016

Konkursitöö „Abiloomade töö semiootilised alused: juhtkoera ja nägemispuudega inimese märgikasutus” osales doktoriõppe üliõpilaste astmes.

15. detsembril 2016 tunnustati Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.

https://siseveeb.ut.ee/et/teated/uliopilased-toid-teadustoode-riiklikult-konkursilt-tartu-ulikoolile-peapreemia-eripreemia

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Tõnu Tender: keeleaasta 2016 (Sirp 16.12.2016)

EKI uudised

Eesti 2016. aasta keele-elu iseloomustavad eelkõige muutused keele(haridus)poliitika kujundajate, koordineerijate, rakendajate, sh institutsioonide/asutuste seas.

[---]

Eesti Keele Instituut (EKI) jätkab iseseisvana. Nii 2015. kui ka 2016. aastal erutas üldsust nn Gunnar Oki raport, eriti selle üks punkt, kus esitati ettepanek Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk ümber kujundada. See pidavat suurendama asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduslikku kestlikkust. Samas esitati ettepanek ühendada Tartu ülikooliga (TÜ) mitu teadus-arendusasutust, sh EKI. Koostatud analüüsides kerkisid esile ühinemisega kaasnevad küsitavused, mured ning ohud. EKI ühendamine TÜga tähendanuks, et riik loovutab autonoomsele ülikoolile olulise osa riikliku keelepoliitika ja keelekorralduse instrumentidest. Riigi võimalused keele-elu korraldamisel väheneksid, asjaajamine aeglustuks, muutuks ebaefektiivsemaks ning vastutus hajuks. EKI võimaliku liitmisega muudetaks tõenäoliselt Eesti keelepoliitika aluseid. Teemasse süveneti ning asja arutati, EKI võimaliku ühendamise kohta ülikooliga võtsid septembris seisukoha nii Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) kui ka Eesti keelenõukogu (EKN). TAN toetas ühendamist, EKNi arvates on eesti keele säilimise ja arendamise seisukohast kõige parem lahendus EKI jätkamine oma praeguses staatuses. Uue valitsuskoalitsiooni moodustamisel novembri keskel teavitati üldsust asjaolust, et EKIt on eesti keele arendamisel iseseisva institutsioonina vaja, seda ei suleta ega ühendata ülikooliga.

Loe kõike lähemalt siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikool kuulutab välja rektori valimised

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.12.2016
Tartu ülikool / Foto: Andres Tennus

Alates tänasest kuni 20. veebruarini 2017 saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad 30. märtsil.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus.

Rektorikandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 20. veebruaril 2017. a kell 17.00 esitada kirjalikus vormis esildis koos kandidaadi tutvustusega ja kandidaadi kirjalik nõusolek paberil Tartu ülikooli peahoones akadeemilisele sekretärile või elektrooniliselt aadressile rektorivalimised [ät] ut.ee.

Valimiskomisjoni esimehe Priit Kaasiku sõnul on rektori valimise protsess alates kandidaatide esitamisest kuni valimistulemuste selgumiseni ülikooli elus tervikuna väga eriline aeg, kuna see kõnetab otseselt kõiki ülikooli töötajaid. „Arutelude kaudu tulevad esile mitte ainult kandidaatide tugevused ja nõrkused, vaid selginevad ülikooli kui terviku arengusuunad ning samuti valukohad,“ kirjeldab Kaasik rektori valimiste olulisust ülikooli jaoks.

Eelseisvaid valimisi peab Kaasik tavapärasest erilisemateks, kuna alates 2016 a. käib akadeemiline elu Tartu ülikoolis uue struktuuri järgi ja see seab ülikooli juhi valimise teistsugusesse olukorda. „Kõrgharidusruumi ja teadusrahastamise muutuste tingimustes ootame sisukaid ja edasiviivaid arutelusid ning kindlasti valime rahvusülikoolile parima rektori, et Tartu ülikool püsiks maailma tippkõrgkoolide seas jätkuvalt konkurentsivõimelisena,“ rääkis Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 13. märtsi 2017. a seisuga.

Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul, mida juhatab valimiskomisjoni esimees. Valimiskoosolek toimub 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 ülikooli aulas.

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, 737 5364, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool kuulutab välja rektori valimised

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.12.2016
Tartu ülikool / Foto: Andres Tennus

Alates tänasest kuni 20. veebruarini 2017 saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad 30. märtsil.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus.

Rektorikandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 20. veebruaril 2017. a kell 17.00 esitada kirjalikus vormis esildis koos kandidaadi tutvustusega ja kandidaadi kirjalik nõusolek paberil Tartu ülikooli peahoones akadeemilisele sekretärile või elektrooniliselt aadressile rektorivalimised [ät] ut.ee.

Valimiskomisjoni esimehe Priit Kaasiku sõnul on rektori valimise protsess alates kandidaatide esitamisest kuni valimistulemuste selgumiseni ülikooli elus tervikuna väga eriline aeg, kuna see kõnetab otseselt kõiki ülikooli töötajaid. „Arutelude kaudu tulevad esile mitte ainult kandidaatide tugevused ja nõrkused, vaid selginevad ülikooli kui terviku arengusuunad ning samuti valukohad,“ kirjeldab Kaasik rektori valimiste olulisust ülikooli jaoks.

Eelseisvaid valimisi peab Kaasik tavapärasest erilisemateks, kuna alates 2016 a. käib akadeemiline elu Tartu ülikoolis uue struktuuri järgi ja see seab ülikooli juhi valimise teistsugusesse olukorda. „Kõrgharidusruumi ja teadusrahastamise muutuste tingimustes ootame sisukaid ja edasiviivaid arutelusid ning kindlasti valime rahvusülikoolile parima rektori, et Tartu ülikool püsiks maailma tippkõrgkoolide seas jätkuvalt konkurentsivõimelisena,“ rääkis Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 13. märtsi 2017. a seisuga.

Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul, mida juhatab valimiskomisjoni esimees. Valimiskoosolek toimub 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 ülikooli aulas.

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, 737 5364, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool kuulutab välja rektori valimised

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.12.2016
Tartu ülikool / Foto: Andres Tennus

Alates tänasest kuni 20. veebruarini 2017 saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad 30. märtsil.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus.

Rektorikandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 20. veebruaril 2017. a kell 17.00 esitada kirjalikus vormis esildis koos kandidaadi tutvustusega ja kandidaadi kirjalik nõusolek paberil Tartu ülikooli peahoones akadeemilisele sekretärile või elektrooniliselt aadressile rektorivalimised [ät] ut.ee.

Valimiskomisjoni esimehe Priit Kaasiku sõnul on rektori valimise protsess alates kandidaatide esitamisest kuni valimistulemuste selgumiseni ülikooli elus tervikuna väga eriline aeg, kuna see kõnetab otseselt kõiki ülikooli töötajaid. „Arutelude kaudu tulevad esile mitte ainult kandidaatide tugevused ja nõrkused, vaid selginevad ülikooli kui terviku arengusuunad ning samuti valukohad,“ kirjeldab Kaasik rektori valimiste olulisust ülikooli jaoks.

Eelseisvaid valimisi peab Kaasik tavapärasest erilisemateks, kuna alates 2016 a. käib akadeemiline elu Tartu ülikoolis uue struktuuri järgi ja see seab ülikooli juhi valimise teistsugusesse olukorda. „Kõrgharidusruumi ja teadusrahastamise muutuste tingimustes ootame sisukaid ja edasiviivaid arutelusid ning kindlasti valime rahvusülikoolile parima rektori, et Tartu ülikool püsiks maailma tippkõrgkoolide seas jätkuvalt konkurentsivõimelisena,“ rääkis Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 13. märtsi 2017. a seisuga.

Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul, mida juhatab valimiskomisjoni esimees. Valimiskoosolek toimub 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 ülikooli aulas.

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, 737 5364, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool kuulutab välja rektori valimised

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.12.2016
Tartu ülikool / Foto: Andres Tennus

Alates tänasest kuni 20. veebruarini 2017 saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad 30. märtsil.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus.

Rektorikandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 20. veebruaril 2017. a kell 17.00 esitada kirjalikus vormis esildis koos kandidaadi tutvustusega ja kandidaadi kirjalik nõusolek paberil Tartu ülikooli peahoones akadeemilisele sekretärile või elektrooniliselt aadressile rektorivalimised [ät] ut.ee.

Valimiskomisjoni esimehe Priit Kaasiku sõnul on rektori valimise protsess alates kandidaatide esitamisest kuni valimistulemuste selgumiseni ülikooli elus tervikuna väga eriline aeg, kuna see kõnetab otseselt kõiki ülikooli töötajaid. „Arutelude kaudu tulevad esile mitte ainult kandidaatide tugevused ja nõrkused, vaid selginevad ülikooli kui terviku arengusuunad ning samuti valukohad,“ kirjeldab Kaasik rektori valimiste olulisust ülikooli jaoks.

Eelseisvaid valimisi peab Kaasik tavapärasest erilisemateks, kuna alates 2016 a. käib akadeemiline elu Tartu ülikoolis uue struktuuri järgi ja see seab ülikooli juhi valimise teistsugusesse olukorda. „Kõrgharidusruumi ja teadusrahastamise muutuste tingimustes ootame sisukaid ja edasiviivaid arutelusid ning kindlasti valime rahvusülikoolile parima rektori, et Tartu ülikool püsiks maailma tippkõrgkoolide seas jätkuvalt konkurentsivõimelisena,“ rääkis Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 13. märtsi 2017. a seisuga.

Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul, mida juhatab valimiskomisjoni esimees. Valimiskoosolek toimub 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 ülikooli aulas.

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, 737 5364, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool kuulutab välja rektori valimised

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.12.2016
Tartu ülikool / Foto: Andres Tennus

Alates tänasest kuni 20. veebruarini 2017 saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad 30. märtsil.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus.

Rektorikandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 20. veebruaril 2017. a kell 17.00 esitada kirjalikus vormis esildis koos kandidaadi tutvustusega ja kandidaadi kirjalik nõusolek paberil Tartu ülikooli peahoones akadeemilisele sekretärile või elektrooniliselt aadressile rektorivalimised [ät] ut.ee.

Valimiskomisjoni esimehe Priit Kaasiku sõnul on rektori valimise protsess alates kandidaatide esitamisest kuni valimistulemuste selgumiseni ülikooli elus tervikuna väga eriline aeg, kuna see kõnetab otseselt kõiki ülikooli töötajaid. „Arutelude kaudu tulevad esile mitte ainult kandidaatide tugevused ja nõrkused, vaid selginevad ülikooli kui terviku arengusuunad ning samuti valukohad,“ kirjeldab Kaasik rektori valimiste olulisust ülikooli jaoks.

Eelseisvaid valimisi peab Kaasik tavapärasest erilisemateks, kuna alates 2016 a. käib akadeemiline elu Tartu ülikoolis uue struktuuri järgi ja see seab ülikooli juhi valimise teistsugusesse olukorda. „Kõrgharidusruumi ja teadusrahastamise muutuste tingimustes ootame sisukaid ja edasiviivaid arutelusid ning kindlasti valime rahvusülikoolile parima rektori, et Tartu ülikool püsiks maailma tippkõrgkoolide seas jätkuvalt konkurentsivõimelisena,“ rääkis Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 13. märtsi 2017. a seisuga.

Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul, mida juhatab valimiskomisjoni esimees. Valimiskoosolek toimub 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 ülikooli aulas.

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, 737 5364, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikooli talveülikool pakub koolitusi religioonist harrastusspordini

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.12.2016
Talveülikool 2017

Tartu ülikooli tänavuse talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

5. jaanuarist 19. veebruarini toimuvaid koolitusi viivad läbi oma ala tunnustatud õppejõud ja pikaajalise kogemusega praktikud. Kursusi pakutakse ettevõtjatele, juhtidele, spetsialistidele, õpetajatele ning kõigile teistele huvilistele.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest , reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Esmakordselt toimub hinnatud koolitaja, religiooni- ja suhtlemispsühholoog professor Tõnu Lehtsaare koolitus taandumistarkusest ja taandumisega kaasnevate emotsionaalselt raskete olukordadega toimetulekust. „Taanduda, sh tagasi astuda suudavad vaid küpsed ja tugevad isiksused, kes usuvad oma üritusse rohkem kui oma isikusse,“ avab Lehtsaar teemat.

Talveülikooli kursustele on registreeruda võimalik juba praegu.

Koostöös Tartu ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu ülikooli muuseumit, kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info http://www.ut.ee/et/taiendusope/talveulikool

Vaata ka professor Tõnu Lehtsaare videot taandumistarkusest

Lisainfo: Marko Ojakivi, TÜ elukestva õppe keskuse turundusspetsialist, 515 6142, marko.ojakivi [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikooli talveülikool pakub koolitusi religioonist harrastusspordini

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.12.2016
Talveülikool 2017

Tartu ülikooli tänavuse talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

5. jaanuarist 19. veebruarini toimuvaid koolitusi viivad läbi oma ala tunnustatud õppejõud ja pikaajalise kogemusega praktikud. Kursusi pakutakse ettevõtjatele, juhtidele, spetsialistidele, õpetajatele ning kõigile teistele huvilistele.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest , reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Esmakordselt toimub hinnatud koolitaja, religiooni- ja suhtlemispsühholoog professor Tõnu Lehtsaare koolitus taandumistarkusest ja taandumisega kaasnevate emotsionaalselt raskete olukordadega toimetulekust. „Taanduda, sh tagasi astuda suudavad vaid küpsed ja tugevad isiksused, kes usuvad oma üritusse rohkem kui oma isikusse,“ avab Lehtsaar teemat.

Talveülikooli kursustele on registreeruda võimalik juba praegu.

Koostöös Tartu ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu ülikooli muuseumit, kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info http://www.ut.ee/et/taiendusope/talveulikool

Vaata ka professor Tõnu Lehtsaare videot taandumistarkusest

Lisainfo: Marko Ojakivi, TÜ elukestva õppe keskuse turundusspetsialist, 515 6142, marko.ojakivi [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valdur Mikita populaarne loengusari jõuab lõpule

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.12.2016
Valdur Mikita / Foto: Andres Tennus

Kolmapäeval, 14. detsembril algusega kell 16.15. toimub vabade kunstide professor Valdur Mikita loengusarja „Mõtterännak eestlaste elutundest" viimane loeng „Hümn sääsele, karule ja mesitarule“. 

Kirjanik ise soovib enne viimast loengut hoida huvilistes ootusärevust ning seetõttu ei kipu Mikita metafoore pikalt ja põhjalikult lahti seletama. Küll aga iseloomustab TÜ vabade kunstide professor loengusarja viimast vestlust kui espitsjooni eestlaste loodustunnetuse juurde.

Mikita loengukursus uurib ja mõtestab eestlaste elutunnet läbi paigavaimu ja loodustunnetuse. Vaatluse alla võetakse sellised põnevad teemad nagu maagiline elutunne, metsarahva müüt, isiklikud pühapaigad, panteistlik looduskogemus, intuitiivne usuelu, maastikupõhised mõtlusvormid, maagiline sõna, eesti märk, kognitiivne perifeeria, mitmiktaju, pärismaised meeleseisundid, müüti loov rahvusbiograafia ja palju muudki – näiteks armastus seente vastu.

Kursus kutsub looma seoseid arhailiste ja tänapäevaste kultuurinähtuste vahel, mis on pika aja jooksul kujundanud eestlaste elutunnet, ning lugu pidama oma isiklikust ja intuitiivsest paigatunnetusest.

Loengud toimuvad ülikooli ringauditooriumis aadressil Jakobi 2-226. Kuulama ja osalema on oodatud kõik huvilised nii ülikoolist kui väljapoolt.

Juba toimunud loenguid on võimalik UTTV vahendusel järelvaadata.

Jätkuna väga populaarsele loengusarjale toimub 2017. aasta kevadel kursus “Praktiline mütogeograafia”. Jätkukursus on mõeldud TÜ üliõpilastele, külalisüliõpilastele ja täiendusõppijatele, kes on läbinud eeldusaine “Mõtterännak eestlaste elutundest” positiivse tulemusega.

Lisainfo
Maarja Nõmmik, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppekorralduse spetsialist, 737 5669, maarja.nommik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valdur Mikita populaarne loengusari jõuab lõpule

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.12.2016
Valdur Mikita / Foto: Andres Tennus

Kolmapäeval, 14. detsembril algusega kell 16.15. toimub vabade kunstide professor Valdur Mikita loengusarja „Mõtterännak eestlaste elutundest" viimane loeng „Hümn sääsele, karule ja mesitarule“. 

Kirjanik ise soovib enne viimast loengut hoida huvilistes ootusärevust ning seetõttu ei kipu Mikita metafoore pikalt ja põhjalikult lahti seletama. Küll aga iseloomustab TÜ vabade kunstide professor loengusarja viimast vestlust kui espitsjooni eestlaste loodustunnetuse juurde.

Mikita loengukursus uurib ja mõtestab eestlaste elutunnet läbi paigavaimu ja loodustunnetuse. Vaatluse alla võetakse sellised põnevad teemad nagu maagiline elutunne, metsarahva müüt, isiklikud pühapaigad, panteistlik looduskogemus, intuitiivne usuelu, maastikupõhised mõtlusvormid, maagiline sõna, eesti märk, kognitiivne perifeeria, mitmiktaju, pärismaised meeleseisundid, müüti loov rahvusbiograafia ja palju muudki – näiteks armastus seente vastu.

Kursus kutsub looma seoseid arhailiste ja tänapäevaste kultuurinähtuste vahel, mis on pika aja jooksul kujundanud eestlaste elutunnet, ning lugu pidama oma isiklikust ja intuitiivsest paigatunnetusest.

Loengud toimuvad ülikooli ringauditooriumis aadressil Jakobi 2-226. Kuulama ja osalema on oodatud kõik huvilised nii ülikoolist kui väljapoolt.

Juba toimunud loenguid on võimalik UTTV vahendusel järelvaadata.

Jätkuna väga populaarsele loengusarjale toimub 2017. aasta kevadel kursus “Praktiline mütogeograafia”. Jätkukursus on mõeldud TÜ üliõpilastele, külalisüliõpilastele ja täiendusõppijatele, kes on läbinud eeldusaine “Mõtterännak eestlaste elutundest” positiivse tulemusega.

Lisainfo
Maarja Nõmmik, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppekorralduse spetsialist, 737 5669, maarja.nommik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Karl Kello: riigi keel, teaduskeel (Õpetajate Leht 9.12.2016)

EKI uudised

 

Riigi keel, teaduskeel

Karl Kello

Eesti teaduskeele IV konverentsilt (TLÜ, 2.–3.12) jäi kõige muu kõrval kõrva väljaütlemine, et uues, kavandatavas „Eesti keelestrateegias 2018–2027” tuleks jätta välja sõnake „ka”. Mis esineb n-ö kehtivas eesti keele arengukavas, kus nähakse ette avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles. Saaks ju öelda palju lihtsamalt ja loogiliselt: „avaldada tähtsamad teadustulemused eesti keeles”, s.o riigikeeles. Vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist (loe: ingliskeelestumist). Sest kui palju meil neid doktoritöid ikka kirjutatakse saksa, prantsuse, hiina … keeles.

Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts on tõdenud, et doktorantuur ongi juba sunnitud ingliskeelseks, ja küsinud retooriliselt: kas eesti rahvusmõtet tuleks edaspidi mõelda inglise või hiina keeles? Teaduskeele nõrkus peegeldub hariduses – ja vastupidi.

Euroopa Liidu keelepõhimõtete eesmärk on, et iga eurooplane omandab vähemalt kaks võõrkeelt. Mis läheb ilmselt asja ette iseäranis siis, kui omakeelse teaduse tegemine ei tule kõne alla. Aga kui juba säärane õilis eesmärk, tuleb ka keeleomandamisprotsess ümber muuta, ja seda lasteaedadest alates – kui ei soovita, et mängu jääksid vaid eliidi huvid, nagu alati. Täiusliku kaks-kolmkeelsuse omandamine saab võimalik olla üksnes mängeldes, s.o nõnda varajases lapseeas, kui keelt õpitakse õppimata.

TLÜ professor Daniele Monticelli sedastas, et täiuslik kakskeelsus teaduses oleks päris hea lahendus. Ingliskeelse teaduse tegemine on noorteadlaste jaoks vältimatu, seda teaduslikku kogukonda kuulumise mõttes, kui ei soovita istuma jääda ja isolatsiooni sattuda. Rahvusteaduse mõiste on Monticelli sõnul väga ebaõnnestunud – teadus on teadus, seda tuleb teha nii, et oleks arusaadav.

TÜ tänapäeva eesti keele professori Helle Metslangi järgi (vt PM, 3.12) on nii, et „Eesti riik peab oma keele eest hoolt kandma. Ta ei saa seda jätta jumala hooleks.” Nii ongi. Kes ise ennast aitab, seda aitab ka jumal. Õigusteadlane ja -ajaloolane Peeter Järvelaid pidas teaduskeele konverentsil vajalikuks meenutada, et eesti keel on põhiseaduslik riigikeel ja eesti keele instituut – see on riigikeele instituut, st riigiamet, mida riik peab üleval. Peeter Järvelaid tõdes, et kuigi meil osatakse inglise keelt väidetavalt hästi, on meie teaduskeel inglise emakeelega kolleegide silmis heal juhul keskastme keel. Sellesse suhtutakse liigagi heatahtlikult, nagu omal ajal kohalikku vene keele purssimisse. Kui doktoritöö tehtaks riigikeeles ja lühikokkuvõte avaldataks inglise keeles, siis leiaks see ehk ka lugemist.

Õpetajate Leht 9.12.2016

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kolledži jõulukaardi valmimisele aitasid kaasa väikesed kunstnikud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
09.12.2016

Sellel aastal soovis maailma keelte ja kultuuride kolledž oma sõpradele saata väga erilise jõulukaardi.

Tekkis mõte, et kaarti võiks kaunistada ühe väikese kunstniku jõulu- või talveteemaline joonistus. Selleks kuulutasime välja joonistusvõistluse, kus võisid osaleda kõik maailma keelte ja kultuuride kolledži töötajate kuni 12-aastased lapsed. Võistlusele laekus 30 tööd ja kuna kõik tööd olid nii ilusad, siis otsustasime võitja välja selgitada loosi teel. Nii kaunistab kolledži jõulukaarti 7-aastase Kristiina maal „Hommik“.

Kõikide töödega saab alates 12. detsembrist tutvuda Lossi 3 õppehoone trepigaleriis IV korrusel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks