TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

CfP: Collapse and Extinction: Art, Literature and Discourse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.10.2020

Call for proposals

Collapse and Extinction: Art, Literature and Discourse conference
Stockholm University
29.04.2021

Deadline for proposals submission: 15.01.2021
Notification of acceptance: 01.02.2021

In the past few years, discourses on collapse have been more and more visible in the public space, as if it was too late to address the major challenges posed by climate change. The idea of systemic collapse is not new, as many civilizations had what was called Kulturpessimismus in Germany at the turn of the 19th. What is striking about the current situation is the multiplication of theological, scientific and philosophical discourses dealing with the notion of collapse, as if the globalization process with its main ideas (rapidity of exchanges, acquisition of new markets, cult of growth) reached its final phase. The cultural images of collapse are further endorsed by the extinction of biological species and disappearance of familiar biological communities.
This conference aims to question the notion of collapse and analyse how it contributes to produce new aesthetical and semiotic forms as well as new kinds of reading. What kind of literary genres appear in parallel with a discourse on collapsology (science-fiction, dystopia, essays, post apocalyptic fiction)? Do these genres include a direct form of ideological interpretation of the world? How do they relate to the factual processes of climate change and sixth mass extinction? What type of reading do these works trigger?
Comparison is the key to understand the emergence of these new genres. The conference welcomes analysis of works that have a relation to the notion of collapse so that a comparative corpora can be built. One objective is to analyze literary works on collapse in Romance literature but other case-studies or comparisons are welcomed.

Submission:
To submit a proposal, interested scholars should email an abstract (up to 500 words) and a bionote (up to 50 words) for a 20 minute presentation in English to the organisers. The deadline for submitting the abstract is January 15, 2021.

 

Organisers:
Sara Bédard-Goulet, University of Tartu: sara.bedard-goulet [ät] ut.ee
Timo Maran, University of Tartu: timo.maran [ät] ut.ee
The research group Romkult (Cultural Studies in Romance languages), Stockholm University): christophe.premat [ät] su.se

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Valminud on eriolukorra õppetundide analüüs: distantsõppe kogemus Tartu Ülikoolis

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.10.2020

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel.

12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul oli meeldiv lugeda analüüsis esitatud järeldust, et ülikool sai eriolukorraga üldiselt hästi hakkama. Nimelt arvas 84% üliõpilastest, et õppetöö toimis hästi või väga hästi, ja vaid 2% hindas, et asjad olid väga halvasti. Lõpetajate arv ei kukkunud ja õppe katkestamine ei sagenenud. Arusaadavatel põhjustel vähenes siiski praktikal käimine ja õpiränne. „Loomulikult on ka asju, millest tuleb õppida – näiteks see, et esmakursuslased ja praktilisi aineid õppivad tudengid olid suuremates raskustes. Samuti peame palju rohkem tähelepanu pöörama e-õppe metoodilistele küsimustele ja suhtlusvõimaluste loomisele ka siis, kui õpe toimub veebi vahendusel,“ rääkis Valk.

Uuringu lühikokkuvõtet saab lugeda siit.

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Valminud on eriolukorra õppetundide analüüs: distantsõppe kogemus Tartu Ülikoolis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.10.2020

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel.

12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul oli meeldiv lugeda analüüsis esitatud järeldust, et ülikool sai eriolukorraga üldiselt hästi hakkama. Nimelt arvas 84% üliõpilastest, et õppetöö toimis hästi või väga hästi, ja vaid 2% hindas, et asjad olid väga halvasti. Lõpetajate arv ei kukkunud ja õppe katkestamine ei sagenenud. Arusaadavatel põhjustel vähenes siiski praktikal käimine ja õpiränne. „Loomulikult on ka asju, millest tuleb õppida – näiteks see, et esmakursuslased ja praktilisi aineid õppivad tudengid olid suuremates raskustes. Samuti peame palju rohkem tähelepanu pöörama e-õppe metoodilistele küsimustele ja suhtlusvõimaluste loomisele ka siis, kui õpe toimub veebi vahendusel,“ rääkis Valk.

Uuringu lühikokkuvõtet saab lugeda siit.

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valminud on eriolukorra õppetundide analüüs: distantsõppe kogemus Tartu Ülikoolis

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.10.2020

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel.

12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul oli meeldiv lugeda analüüsis esitatud järeldust, et ülikool sai eriolukorraga üldiselt hästi hakkama. Nimelt arvas 84% üliõpilastest, et õppetöö toimis hästi või väga hästi, ja vaid 2% hindas, et asjad olid väga halvasti. Lõpetajate arv ei kukkunud ja õppe katkestamine ei sagenenud. Arusaadavatel põhjustel vähenes siiski praktikal käimine ja õpiränne. „Loomulikult on ka asju, millest tuleb õppida – näiteks see, et esmakursuslased ja praktilisi aineid õppivad tudengid olid suuremates raskustes. Samuti peame palju rohkem tähelepanu pöörama e-õppe metoodilistele küsimustele ja suhtlusvõimaluste loomisele ka siis, kui õpe toimub veebi vahendusel,“ rääkis Valk.

Uuringu lühikokkuvõtet saab lugeda siit.

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Osale ülikooli orienteerumisnädalal ning avasta Tartut ja ülikooli!

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.10.2020

Ülikool ootab 19.–25. oktoobrini kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kas tunned ülikooliga seotud hooneid ja paiku ning tead, mis asus nendes kohtades aastaid tagasi? Tule liikuma ja saad teada!

Tartu Ülikooli õppejõud Taavi Pae on koos MTÜ-ga Seiklushunt välja mõelnud ülikooli ajalooliste hoonete teemalise orienteerumisraja. Orienteerumisrada on jõukohane kõigile, kontrollpunkte võid läbida endale meelepärases järjekorras ja aega ei võeta. Terve raja rahulikus tempos läbimiseks tuleks arvestada umbkaudu poolteist tundi. Kui kogu rada korraga läbida ei jõua, saad avastamata kontrollpunkte otsima minna omale sobival ajal terve nädala jooksul. Raja läbimiseks vajad nutitelefoni, kaarti ja head tuju.

Kuidas orienteerumine välja näeb?

  • Orienteerumisraja kaart avaldatakse esmaspäeva, 19. oktoobri pärastlõunal. Seejärel võid kaardi endale ise välja printida või võtta selle rajale kaasa ülikooli peahoone (Ülikooli 18), Delta keskuse õppe- ja teadushoone (Narva mnt 18), Biomeedikumi (Ravila 19) või Vanemuise 46 õppehoone valvelauast. Soovi korral saad kaardi ka nutitelefoni laadida.
  • Enne rajale minekut tutvu leppemärkide süsteemiga.
  • Rajal on kokku 28 kontrollpunkti, mida võib läbida endale sobivas järjekorras.
  • Kontrollpunkti  jõudes pildista seal olevat ruutkoodi. Selleks laadi oma telefoni ruutkoodi (QR-koodi) lugemise rakendus või kontrolli, kas telefonikaameral on vajalik funktsioon olemas.
  • Rada kulgeb majade vahel, tänavatel, rohealadel jm avalikus ruumis. Ole liikluses ettevaatlik! Pane tähele, et mitmest orienteerumisrajal ette tulevast objektist (nt kõrged aiad, müürid, lillepeenrad või hekid) ei tohi otse üle minna. Samuti on keelatud siseneda eramajade või asutuste hoovidesse, kui need on tähistatud vastava leppemärgiga. Keeldu tähistavad märgid tunned kaardil ära jämeda musta joone (aed, müür) ning samblarohelise värvuse järgi.

Kes võidab?

Kõik võidavad! Eesmärk ei ole läbida rada kõigist teistest kiiremini, vaid tunda rõõmu värskes õhus liikumisest. See on kogu ülikoolipere tervisespordiüritus, mille lõpus loositakse kõigi osalenute vahel välja ka hulk toredaid meeneid. Selleks, et loosiõnn võiks naeratada just sulle, anna meile teada, et käisid orienteerumas. Kui raatsid, jaga pilti toredast hetkest orienteerumisrajal ka Facebookis sündmuse lehel.

Põnevuse lisamiseks laadi telefoni ka rakendus Ajapaik, mis näitab ajaloolisi pilte ja pakub mugavat võimalust vanadel piltidel kujutatud vaateid üle pildistada.

NB! Jälgi ürituse teavet Facebookis.

Palume kõigil liikumisnädalal osalejatel hoida enda ja teiste tervist: käituda vastutustundlikult, võimaluse korral hoida vahet ja liikuda hajutatult.

Lisateave: Sirli Urbas, Tartu Ülikooli personalikoolituse spetsialist, 737 5194, sirli.urbas [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Osale ülikooli orienteerumisnädalal ning avasta Tartut ja ülikooli!

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.10.2020

Ülikool ootab 19.–25. oktoobrini kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kas tunned ülikooliga seotud hooneid ja paiku ning tead, mis asus nendes kohtades aastaid tagasi? Tule liikuma ja saad teada!

Tartu Ülikooli õppejõud Taavi Pae on koos MTÜ-ga Seiklushunt välja mõelnud ülikooli ajalooliste hoonete teemalise orienteerumisraja. Orienteerumisrada on jõukohane kõigile, kontrollpunkte võid läbida endale meelepärases järjekorras ja aega ei võeta. Terve raja rahulikus tempos läbimiseks tuleks arvestada umbkaudu poolteist tundi. Kui kogu rada korraga läbida ei jõua, saad avastamata kontrollpunkte otsima minna omale sobival ajal terve nädala jooksul. Raja läbimiseks vajad nutitelefoni, kaarti ja head tuju.

Kuidas orienteerumine välja näeb?

  • Orienteerumisraja kaart avaldatakse esmaspäeva, 19. oktoobri pärastlõunal. Seejärel võid kaardi endale ise välja printida või võtta selle rajale kaasa ülikooli peahoone (Ülikooli 18), Delta keskuse õppe- ja teadushoone (Narva mnt 18), Biomeedikumi (Ravila 19) või Vanemuise 46 õppehoone valvelauast. Soovi korral saad kaardi ka nutitelefoni laadida.
  • Enne rajale minekut tutvu leppemärkide süsteemiga.
  • Rajal on kokku 28 kontrollpunkti, mida võib läbida endale sobivas järjekorras.
  • Kontrollpunkti  jõudes pildista seal olevat ruutkoodi. Selleks laadi oma telefoni ruutkoodi (QR-koodi) lugemise rakendus või kontrolli, kas telefonikaameral on vajalik funktsioon olemas.
  • Rada kulgeb majade vahel, tänavatel, rohealadel jm avalikus ruumis. Ole liikluses ettevaatlik! Pane tähele, et mitmest orienteerumisrajal ette tulevast objektist (nt kõrged aiad, müürid, lillepeenrad või hekid) ei tohi otse üle minna. Samuti on keelatud siseneda eramajade või asutuste hoovidesse, kui need on tähistatud vastava leppemärgiga. Keeldu tähistavad märgid tunned kaardil ära jämeda musta joone (aed, müür) ning samblarohelise värvuse järgi.

Kes võidab?

Kõik võidavad! Eesmärk ei ole läbida rada kõigist teistest kiiremini, vaid tunda rõõmu värskes õhus liikumisest. See on kogu ülikoolipere tervisespordiüritus, mille lõpus loositakse kõigi osalenute vahel välja ka hulk toredaid meeneid. Selleks, et loosiõnn võiks naeratada just sulle, anna meile teada, et käisid orienteerumas. Kui raatsid, jaga pilti toredast hetkest orienteerumisrajal ka Facebookis sündmuse lehel.

Põnevuse lisamiseks laadi telefoni ka rakendus Ajapaik, mis näitab ajaloolisi pilte ja pakub mugavat võimalust vanadel piltidel kujutatud vaateid üle pildistada.

NB! Jälgi ürituse teavet Facebookis.

Palume kõigil liikumisnädalal osalejatel hoida enda ja teiste tervist: käituda vastutustundlikult, võimaluse korral hoida vahet ja liikuda hajutatult.

Lisateave: Sirli Urbas, Tartu Ülikooli personalikoolituse spetsialist, 737 5194, sirli.urbas [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Osale ülikooli orienteerumisnädalal ning avasta Tartut ja ülikooli!

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.10.2020

Ülikool ootab 19.–25. oktoobrini kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kas tunned ülikooliga seotud hooneid ja paiku ning tead, mis asus nendes kohtades aastaid tagasi? Tule liikuma ja saad teada!

Tartu Ülikooli õppejõud Taavi Pae on koos MTÜ-ga Seiklushunt välja mõelnud ülikooli ajalooliste hoonete teemalise orienteerumisraja. Orienteerumisrada on jõukohane kõigile, kontrollpunkte võid läbida endale meelepärases järjekorras ja aega ei võeta. Terve raja rahulikus tempos läbimiseks tuleks arvestada umbkaudu poolteist tundi. Kui kogu rada korraga läbida ei jõua, saad avastamata kontrollpunkte otsima minna omale sobival ajal terve nädala jooksul. Raja läbimiseks vajad nutitelefoni, kaarti ja head tuju.

Kuidas orienteerumine välja näeb?

  • Orienteerumisraja kaart avaldatakse esmaspäeva, 19. oktoobri pärastlõunal. Seejärel võid kaardi endale ise välja printida või võtta selle rajale kaasa ülikooli peahoone (Ülikooli 18), Delta keskuse õppe- ja teadushoone (Narva mnt 18), Biomeedikumi (Ravila 19) või Vanemuise 46 õppehoone valvelauast. Soovi korral saad kaardi ka nutitelefoni laadida.
  • Enne rajale minekut tutvu leppemärkide süsteemiga.
  • Rajal on kokku 28 kontrollpunkti, mida võib läbida endale sobivas järjekorras.
  • Kontrollpunkti  jõudes pildista seal olevat ruutkoodi. Selleks laadi oma telefoni ruutkoodi (QR-koodi) lugemise rakendus või kontrolli, kas telefonikaameral on vajalik funktsioon olemas.
  • Rada kulgeb majade vahel, tänavatel, rohealadel jm avalikus ruumis. Ole liikluses ettevaatlik! Pane tähele, et mitmest orienteerumisrajal ette tulevast objektist (nt kõrged aiad, müürid, lillepeenrad või hekid) ei tohi otse üle minna. Samuti on keelatud siseneda eramajade või asutuste hoovidesse, kui need on tähistatud vastava leppemärgiga. Keeldu tähistavad märgid tunned kaardil ära jämeda musta joone (aed, müür) ning samblarohelise värvuse järgi.

Kes võidab?

Kõik võidavad! Eesmärk ei ole läbida rada kõigist teistest kiiremini, vaid tunda rõõmu värskes õhus liikumisest. See on kogu ülikoolipere tervisespordiüritus, mille lõpus loositakse kõigi osalenute vahel välja ka hulk toredaid meeneid. Selleks, et loosiõnn võiks naeratada just sulle, anna meile teada, et käisid orienteerumas. Kui raatsid, jaga pilti toredast hetkest orienteerumisrajal ka Facebookis sündmuse lehel.

Põnevuse lisamiseks laadi telefoni ka rakendus Ajapaik, mis näitab ajaloolisi pilte ja pakub mugavat võimalust vanadel piltidel kujutatud vaateid üle pildistada.

NB! Jälgi ürituse teavet Facebookis.

Palume kõigil liikumisnädalal osalejatel hoida enda ja teiste tervist: käituda vastutustundlikult, võimaluse korral hoida vahet ja liikuda hajutatult.

Lisateave: Sirli Urbas, Tartu Ülikooli personalikoolituse spetsialist, 737 5194, sirli.urbas [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Selge sõnumi võistlus kestab veel kümme päeva. Pressiteade 13.10.2020

EKI uudised

Täna on rahvusvaheline selge keele päev. Juba seitsmendat aastat toimuv selge sõnumi võistlus on täies hoos. Võistlustöid oodatakse sel aastal kuni 23. oktoobrini.

Selge sõnumi auhinna kandidaate saab esitada aadressil selgesonum.ee. Auhinnaga tunnustatakse neid Eesti ettevõtteid ja organisatsioone, kelle avalik info on selge ja arusaadav ning lähtub eelkõige kasutaja vajadustest.

Võistlusega kutsutakse märkama kodulehti, videoid, käsiraamatuid, artikleid, saateid, plakateid ja muid infosõnumeid, mis on sisult ja vormilt selged ning mida on kerge kasutada.

Tulemused tehakse teatavaks 17. novembril. Auhinnad annab üle selge keele patroon Ülle Madise.

Kuue aasta jooksul (2014–2019) on võistlusele esitatud üle 500 töö.

Töid hinnatakse neljas kategoorias: tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ja selge sõnumi edendaja.

Selge sõnumi edendajaks on aastate jooksul valitud Tervise Arengu Instituut, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Riigikontroll ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Võistlust korraldab Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu Ülikooli, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Riigikontrolli, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev töörühm.

 

selge sõnumi veebileht                          Katrin Hallik, Katrin.Hallik@eki.ee, tel 5347 2327

selge sõnumi FB                                   Katre Kasemets, Katre.Kasemets@eki.ee, tel 5562 9051

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Väliseesti külalisprofessor räägib mõtteloo seminaris 20. sajandi keelelise vaimustuse kahetisest väljendumisest

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.10.2020
Väliseesti külalisprofessor David Ilmar Lepasaar Beecher. Foto: Tartu Ülikool

Esmaspäeval, 12. oktoobril peab väliseesti külalisprofessor David Ilmar Lepasaar Beecher filosoofia ja semiootika instituudi mõtteloo seminaris ettekande teemal  „Keel kui meie aja kangelane: empaatia ja võõrandumine keelelisel sajandil“.

20. sajandil läbisid peaaegu kõik sotsiaal- ja humanitaarteaduste erialad keelelise pöörde, mille tulemusena hakati neis rakendama keeleteaduse mõisteid ja keelest pärinevaid mudeleid. Keelele omistati enneolematut võimu ja tähtsust maailma mõistmisel, tõlgendamisel, isegi muutmisel. Keelest ja keelelisest mõtlemisest vaimustusid mingil määral ka loodusteadlased.

Ettekandes püüab Beecher iseloomustada ja piiritleda nn keelelise sajandi tunnusjooni mõtteloos ning mõista tollase keelelise vaimustuse kahetist väljendumist kas ema- või võõrkeele kaudu.

Ettekanne toetub teadusartiklile „Language as the Hero of Our Time“, mis on sündinud Beecheri doktoritöö taotlusest leida ühine keelepind kahele Tartu Ülikooli 20. sajandi rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasele – Juri Lotmanile ja Paul Aristele. Mõlemad kehastasid nõukogude ajal väikelinnas Tartus erilist maailmakodaniku vaimsust, aga vaatamata ühisele keelevaimustusele nad omavahel ühist keelt ei leidnud.

Seminar toimub 12. oktoobril kell 16.15 Jakobi 2-336. Enne seminari soovitame tutvuda viidatud teadusartikliga.

Mõtteloo seminar on foorum mõtteloo teemaliste projektide ning uurimistulemuste tutvustamiseks kolleegidele, üliõpilastele ja laiemale huviliste ringile. Mõttelugu on siinjuures defineeritud laialt, hõlmates ka filosoofia ajalugu, teaduslugu, õigusajalugu, usundilugu ja muid piirnevaid distsipliine.

Lisateave: Pärtel Piirimäe, Tartu Ülikooli mõtteloo professor, partel.piirimae [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Roger Yallopi doktoritöö kaitsmine 18. novembril kell 16.15

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.10.2020

Roger M. A. Yallopi doktoritöö „The affect and effect of asynchronous written artefacts (cover letters, drafts, and feedback letters) within L2 English doctorate writing groups“ (Mustandid, kaaskirjad ja vastastikune kirjalik tagasiside inglise keelt teise keelena kasutavate doktorantide kirjutamisrühmades) kaitsmine toimub 18. novembril kell 16.15 reaalajas kahesuunalist pilti ja heli võimaldava side abil.

Doktoritöö juhendajad on prof Renate Pajusalu ja dr Djuddah Leijen.
Oponent on prof Susan M. Lang (PhD, The Ohio State University).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kursusele "Autonoomsed naised" registreerimine on taasavatud!

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.10.2020

image

Kõigile huvilistele!

MOOCi kursuse "Autonoomsed naised: Liberalismi ja feminismi surve" (HVFI.TK.013) registreerimise tähtaega on pikendatud! Soovijatel on veel võimalus liituda!

Kursusele saab registreerida kuni 21. oktoobrini.

Kursus toimub Moodle'i keskonnas inglise keeles.

Kursuse tutvustus:

"This course has two aims. Firstly, it provides the participants with an introduction to two methods for studying concepts. Secondly, the course provides an introduction to the some of the philosophical debates that arise when trying to understand the specific concept of autonomy. Although the word "autonomy" is unusual, the concept is commonly used by one's peers and by the state to determine how one lives. Consequently, how it is properly defined has significant political consequences."

Vaata lähemalt: https://www.ut.ee/en/mooc/autonomous-women-pressures-liberalism-and-feminism

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Doktorandid ja noorteadlased on oodatud osalema kolme minuti loengute konkursil

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.10.2020

Kutsume Tartu Ülikooli doktorante ja viimase aasta jooksul väitekirja kaitsnud värskeid doktoreid osalema 12. novembril 2020 Tartu Ülikooli kolmeminutiliste loengute konkursil, et tutvustada oma teadustööd või hiljutist publikatsiooni avalikkusele. Esitatud loengud leiavad laiemat kajastust ERR-i teadusuudiste portaalis Novaator.

Uuringud on näidanud, et Eesti inimesed usaldavad teadust ja teadlasi. Samas tunneb vaid kolmandik, et nad on teaduse ja tehnoloogia vallas toimuvast arengust hästi informeeritud. Veidi üle poole elanikest tunneb, et tahaks teaduse kohta rohkem teada. Aitame nende teadmistejanu kustutada – tule ja räägi, kuidas muudab Sinu teadustöö maailma paremaks!

Miks, kellele ja kuidas?

Konkursil osalemiseks valmista ette eestikeelne kolmeminutiline haarav loeng, milles võid rääkida oma uurimistöö probleemist, selle lahendamise viisidest ning sellest, kuidas ja kellele on see oluline. Pea oma loeng 12. novembril konkursižüriile või saada eelsalvestatud videoloeng aadressile piret.ehrenpreis [ät] ut.ee hiljemalt 5. novembriks, mis on viimane registreerumispäev. Enne konkurssi pakume huvilistele ka koolitusvõimalusi (vt altpoolt).

Ette kantud loengutest teeme kohapeal videosalvestise. Kõigi konkursile jõudnud teemakäsitluste puhul pakume koostöös ERR Novaatori teadusuudiste portaaliga avaldamisvõimalust. Nii ei jää põnevad lood värskest teadusest pelgalt ülikooli seinte vahele.

Tartu Ülikooli konkursil esitatud kolmeminutiliste loengute seast valib žürii välja parimad, keda ootab rahaline preemia ja võimalus esindada ülikooli uue aasta alguses Teaduste Akadeemias toimuval kolme minuti loengute konkursi finaalis. Seal selguvad omakorda viis parimat, kelle loengust sünnib koostöös professionaalse produktsioonimeeskonnaga kolmeminutiline videoklipp, mis jõuab aprillis ETV eetrisse. Teleekraanil näidatud videoloengute seast valivad televaatajad oma lemmiku. Mullused viis parimat loengut on Novaatori kodulehel järelvaadatavad.

Teaduskommunikatsiooni teemalised koolitusvõimalused

Et teadustööd oleks lihtsam tutvustada, pakume koostöös doktorikoolidega koolitusi.

Doktorantide teaduskommunikatsiooni õppepäev

Aeg: 23. oktoober 2020
Koht: Dorpati konverentsikeskus
Sihtrühm: kõik doktorandid
Registreerumine 18. oktoobrini

Avaliku esinemise koolitus konkursil osalejatele

Aeg: 29. oktoober 2020
Sihtrühm: TÜ kolme minuti konkursil osalevad doktorandid ja noorteadlased
Registreerumine: konkursi registreerumisvormi abil 26. oktoobrini

Tartu Ülikooli kolme minuti loengute konkursile saab registreeruda 5. novembrini.

Konkursi info ülikooli kodulehel

 

Lisateave:  Piret Ehrenpreis, TÜ teaduskommunikatsiooni nõunik, 5816 0090, piret.ehrenpreis [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Doktorandid ja noorteadlased on oodatud osalema kolme minuti loengute konkursil

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.10.2020

Kutsume Tartu Ülikooli doktorante ja viimase aasta jooksul väitekirja kaitsnud värskeid doktoreid osalema 12. novembril 2020 Tartu Ülikooli kolmeminutiliste loengute konkursil, et tutvustada oma teadustööd või hiljutist publikatsiooni avalikkusele. Esitatud loengud leiavad laiemat kajastust ERR-i teadusuudiste portaalis Novaator.

Uuringud on näidanud, et Eesti inimesed usaldavad teadust ja teadlasi. Samas tunneb vaid kolmandik, et nad on teaduse ja tehnoloogia vallas toimuvast arengust hästi informeeritud. Veidi üle poole elanikest tunneb, et tahaks teaduse kohta rohkem teada. Aitame nende teadmistejanu kustutada – tule ja räägi, kuidas muudab Sinu teadustöö maailma paremaks!

Miks, kellele ja kuidas?

Konkursil osalemiseks valmista ette eestikeelne kolmeminutiline haarav loeng, milles võid rääkida oma uurimistöö probleemist, selle lahendamise viisidest ning sellest, kuidas ja kellele on see oluline. Pea oma loeng 12. novembril konkursižüriile või saada eelsalvestatud videoloeng aadressile piret.ehrenpreis [ät] ut.ee hiljemalt 5. novembriks, mis on viimane registreerumispäev. Enne konkurssi pakume huvilistele ka koolitusvõimalusi (vt altpoolt).

Ette kantud loengutest teeme kohapeal videosalvestise. Kõigi konkursile jõudnud teemakäsitluste puhul pakume koostöös ERR Novaatori teadusuudiste portaaliga avaldamisvõimalust. Nii ei jää põnevad lood värskest teadusest pelgalt ülikooli seinte vahele.

Tartu Ülikooli konkursil esitatud kolmeminutiliste loengute seast valib žürii välja parimad, keda ootab rahaline preemia ja võimalus esindada ülikooli uue aasta alguses Teaduste Akadeemias toimuval kolme minuti loengute konkursi finaalis. Seal selguvad omakorda viis parimat, kelle loengust sünnib koostöös professionaalse produktsioonimeeskonnaga kolmeminutiline videoklipp, mis jõuab aprillis ETV eetrisse. Teleekraanil näidatud videoloengute seast valivad televaatajad oma lemmiku. Mullused viis parimat loengut on Novaatori kodulehel järelvaadatavad.

Teaduskommunikatsiooni teemalised koolitusvõimalused

Et teadustööd oleks lihtsam tutvustada, pakume koostöös doktorikoolidega koolitusi.

Doktorantide teaduskommunikatsiooni õppepäev

Aeg: 23. oktoober 2020
Koht: Dorpati konverentsikeskus
Sihtrühm: kõik doktorandid
Registreerumine 18. oktoobrini

Avaliku esinemise koolitus konkursil osalejatele

Aeg: 29. oktoober 2020
Sihtrühm: TÜ kolme minuti konkursil osalevad doktorandid ja noorteadlased
Registreerumine: konkursi registreerumisvormi abil 26. oktoobrini

Tartu Ülikooli kolme minuti loengute konkursile saab registreeruda 5. novembrini.

Konkursi info ülikooli kodulehel

 

Lisateave:  Piret Ehrenpreis, TÜ teaduskommunikatsiooni nõunik, 5816 0090, piret.ehrenpreis [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Doktorandid ja noorteadlased on oodatud osalema kolme minuti loengute konkursil

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
07.10.2020

Kutsume Tartu Ülikooli doktorante ja viimase aasta jooksul väitekirja kaitsnud värskeid doktoreid osalema 12. novembril 2020 Tartu Ülikooli kolmeminutiliste loengute konkursil, et tutvustada oma teadustööd või hiljutist publikatsiooni avalikkusele. Esitatud loengud leiavad laiemat kajastust ERR-i teadusuudiste portaalis Novaator.

Uuringud on näidanud, et Eesti inimesed usaldavad teadust ja teadlasi. Samas tunneb vaid kolmandik, et nad on teaduse ja tehnoloogia vallas toimuvast arengust hästi informeeritud. Veidi üle poole elanikest tunneb, et tahaks teaduse kohta rohkem teada. Aitame nende teadmistejanu kustutada – tule ja räägi, kuidas muudab Sinu teadustöö maailma paremaks!

Miks, kellele ja kuidas?

Konkursil osalemiseks valmista ette eestikeelne kolmeminutiline haarav loeng, milles võid rääkida oma uurimistöö probleemist, selle lahendamise viisidest ning sellest, kuidas ja kellele on see oluline. Pea oma loeng 12. novembril konkursižüriile või saada eelsalvestatud videoloeng aadressile piret.ehrenpreis [ät] ut.ee hiljemalt 5. novembriks, mis on viimane registreerumispäev. Enne konkurssi pakume huvilistele ka koolitusvõimalusi (vt altpoolt).

Ette kantud loengutest teeme kohapeal videosalvestise. Kõigi konkursile jõudnud teemakäsitluste puhul pakume koostöös ERR Novaatori teadusuudiste portaaliga avaldamisvõimalust. Nii ei jää põnevad lood värskest teadusest pelgalt ülikooli seinte vahele.

Tartu Ülikooli konkursil esitatud kolmeminutiliste loengute seast valib žürii välja parimad, keda ootab rahaline preemia ja võimalus esindada ülikooli uue aasta alguses Teaduste Akadeemias toimuval kolme minuti loengute konkursi finaalis. Seal selguvad omakorda viis parimat, kelle loengust sünnib koostöös professionaalse produktsioonimeeskonnaga kolmeminutiline videoklipp, mis jõuab aprillis ETV eetrisse. Teleekraanil näidatud videoloengute seast valivad televaatajad oma lemmiku. Mullused viis parimat loengut on Novaatori kodulehel järelvaadatavad.

Teaduskommunikatsiooni teemalised koolitusvõimalused

Et teadustööd oleks lihtsam tutvustada, pakume koostöös doktorikoolidega koolitusi.

Doktorantide teaduskommunikatsiooni õppepäev

Aeg: 23. oktoober 2020
Koht: Dorpati konverentsikeskus
Sihtrühm: kõik doktorandid
Registreerumine 18. oktoobrini

Avaliku esinemise koolitus konkursil osalejatele

Aeg: 29. oktoober 2020
Sihtrühm: TÜ kolme minuti konkursil osalevad doktorandid ja noorteadlased
Registreerumine: konkursi registreerumisvormi abil 26. oktoobrini

Tartu Ülikooli kolme minuti loengute konkursile saab registreeruda 5. novembrini.

Konkursi info ülikooli kodulehel

 

Lisateave:  Piret Ehrenpreis, TÜ teaduskommunikatsiooni nõunik, 5816 0090, piret.ehrenpreis [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Timo Maran räägib inauguratsiooniloengul seostest keskkonnakriisi ja keskkonna tähenduslikkuse vähenemise vahel

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.10.2020
Ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran. Foto: Elo-Lee Maran

6. oktoobril kell 16.15 peab ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Tähenduslik keskkond ja ökoloogiline kriis“. Ta räägib keskkonnaprobleemidest, mis näivad olevat eri viisidel seotud keskkonna tähenduslikkuse vähenemisega. 

Semiootika uurib tähendusi, tekste, kommunikatsiooni ja märgisüsteeme. Mida võiks semiootikal olla öelda keskkonnamuutuse ja ökoloogilise kriisi kohta? Marani sõnul näivad keskkonnaprobleemid olevat eri viisidel seotud keskkonna tähenduslikkuse vähenemisega ja keskkonna vaesestumine piirab paratamatult ka võimalusi, mida see pakub tähendusloomeks ehk semioosiks. Teisalt on saksa semiootik Roland Posner kirjeldanud inimtekkelise müra ja saastatuse mõju meie suhtlus- ja tõlgendusprotsessidele semiootilise reostuse mõiste all.

„Ka ökoloogilise kriisi enese lähtekoht on keskkonna tähenduse vähenemine,“ selgitas Maran. Eriti uusaegset modernset kultuuri iseloomustab tuginemine abstraktsetele suletud sümbol- ja väärtussüsteemidele ning looduse eiramine. Keskkonnahumanitaaria on viimastel kümnenditel püüdnud kultuuri eri viisidel loodusega sillata ja anda keskkonnale tagasi tema agentsust. Bio- ja ökosemiootika lisavad siia arusaamad keskkonna enese märgipotentsiaalist, biokommunikatsiooni tähenduspõhisusest ja inimese mittekeelelise semioosi olulisest rollist.  

Inimkultuuri ja looduskeskkonna sidusust on 21. sajandi humanitaarias kirjeldatud biokultuurilise mitmekesisuse, looduskultuuri, sotsioökoloogiliste süsteemide jt mõistete abil. Semiootika saab kultuuri ja keskkonna põiminguid uurida keskkonna kujutamise aluseks olevate kultuurimudelite analüüsi ja ümberhindamise kaudu. „Keskkonnakriisile reageerimine eeldab keskkonna tähenduslikkuse taastamist kultuuris ja kultuuri loovad vahendid teevad sellise ümbermodelleerimise võimalikuks,“ ütles Maran.

Timo Maran on omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi zooloogia erialal ning magistri- ja doktorikraadi semiootika ja kulturoloogia erialal. Tema 2005. aastal kaitstud väitekiri kandis pealkirja „Mimikri kui kommunikatsioonisemiootiline fenomen“. Maran on töötanud alates 2006. aastast Tartu Ülikoolis, keskendudes uurimistöös peamiselt kultuuri ja looduse semiootilistele seostele, märgipõhistele suhetele ökosüsteemides ja biokommunikatsioonile. Samuti on ta on uurinud looduse kujutamist eesti kirjanduses, keskkonnamuutuse retseptsiooni ja bioloogilist mimikrit.

Ta on toimetanud ajakirja Biosemiotics ja avaldanud monograafia „Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry“ (Springer 2017). Teadustöö kõrvalt on Timo Maran kirjanik. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige ja avaldanud viis luulekogu.

Inauguratsiooniloengust tehakse ka veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel. 

Lisateave: Timo Maran, Tartu Ülikooli ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor ning semiootika osakonna juhataja, 509 7266, timo.maran [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on Tartu Ülikooli semiootikute monograafia vandenõunarratiivide kohta

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.10.2020
Tartu Ülikooli semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel. Foto: Taavi Kivisilla

Septembri keskpaigas ilmus Routledge’i kirjastuses Tartu Ülikooli semiootikute Mari-Liis Madissoni ja Andreas Ventseli monograafia „Strategic Conspiracy Narratives: A Semiotic Approach“ („Semiootiline lähenemine strateegilistele vandenõunarratiividele“). Autorite sõnul andis raamatu kirjutamisele olulise tõuke rahvusvaheline vandenõuteooriate võrdlevale uurimisele pühendatud koostöövõrgustik COMPACT. „Osalesime nelja aasta jooksul arvukatel mitut eriala ühendavatel konverentsidel, kus tutvustati vandenõuteooriate akadeemilise uurimise uusimaid suundi ja innustati ka meid looma uuenduslikku semiootilist meetodit tänapäevaste konspiratsiooniteooriate uurimiseks,“ selgitasid autorid.

Ajal, mil demokraatlikes riikides peetakse desinformatsiooni või infodeemiat üheks suuremaks julgeolekuohuks, on monograafia ilmumine väga kõnekas. Strateegiliselt loodud ja läbimõeldult levitatud vandenõunarratiivid on tõhus vahend, millega mõjutada auditooriumi olukorrataju ja käitumist. Madisson ja Ventsel demonstreerivad oma raamatus, et semiootika – distsipliin, mis uurib tähenduste loomist ja vahendamist – annab strateegilise loovestmise uurimiseks kontekstitundliku kontseptuaalse raamistiku.

Nüüdisaegses infomõjutustegevuses sageli kasutavad vandenõuteooriad toimivad tänapäevases teabe ülekülluses kui tulemuslik otsetee lihtsasti hoomatavate ja tugevate tähendusteni. Teadupärast tekitavad vandenõuteooriad suurt sotsiaalmeedialiiklust, sest need on intrigeerivad ning kütavad üles jõulisi reaktsioone ja emotsioone: šokki, uudishimu, ehmatust, põnevust. Sellised teooriad võivad olla ohtlikumad kui mõni üksik valeuudis, kuna need on süsteemsed, pakkudes maailmas toimuva kohta kõikehõlmavat seletusskeemi, mida on võimalik üha uutele sündmustele ja nähtustele laiendada.

Autorite sõnul oli raamatu kirjutamise üks olulisemaid eesmärke näidata, et vandenõuteooriaid võib kasutada erinevatel strateegilistel eesmärkidel, mida ei saa hinnata ühe mõõdupuuga. „Vandenõuteooriad võivad ühiskonna polariseerumist võimendada, auditooriumi hirmutada või segadusse ajada, kuid nad võivad pakkuda ka meelelahutust, kuna äratavad paljudes tõlgendajates uudishimu ja detektiiviliku avastamise lusti,“ näitlikustasid autorid. Madissoni ja Ventseli sõnul aitab nende raamat heita valgust sellele, kuidas sobituvad vandenõunarratiivide terviktekstid ja infokillud lugejaskonna kommunikatsioonisuundumuste, väärtusmaailmade ja kultuurimäluga, ning osutada võimalikele eesmärkidele, mida nende koordineeritud levitamisega saavutada soovitakse.

Raamatu teine eesmärk on tutvustada kultuuriteadusliku lähenemise perspektiivikust strateegilise kommunikatsiooni uurimisel. Lähtutakse eeldusest, et igasuguse auditooriumi maitse-eelistused on kultuurispetsiifilised, mistõttu pakub semiootika siin kontseptuaalset tuge sotsiaalteaduslikumale lähenemisele. Ka üks strateegiliste narratiivide akadeemilise uurimise juhtfiguure, Belfasti Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Alister Miskimmon on märkinud, et raamatus esitatud semiootiline lähenemine kätkeb uuenduslikku võimalust veebis ringlevate vandenõuteooriate analüüsimiseks.

Kuula järele, kuidas Madisson ja Ventsel tutvustasid oma raamatut raadiosaates „Valeinfo: Paljastatud“.

Infomõjutustegevuse teema on oluline ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kontekstis. Kevadel ilmunud arvamusartiklis kirjutasid autorid pikemalt sellest, kas ja kuidas rääkida infomõjutustegevusest, mida rakendatakse süsteemselt suuremate ühiskondlike toimijate, näiteks erakondade või riikide tasandil. Samal teemal valmis ka video.

Lisateave:
Mari-Liis Madisson, Tartu Ülikooli semiootika teadur, 5336 4687, ml.madisson [ät] ut.ee
Andreas Ventsel, Tartu Ülikooli semiootika vanemteadur, 5562 9976, andreas.ventsel [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

MOOCi kursusele "Autonoomsed naised" saab veel registreeruda!

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.09.2020

image

Kõigile huvilistele!

Filosoofia osakond pakub MOOCi kursust "Autonoomsed naised: Liberalismi ja feminismi surve" (HVFI.TK.013).

Kursus algab 7. oktoobril ja kestab 7. novembrini. Kursuse toimub Moodle'i keskonnas inglise keeles.

Kursuse tutvustus:

"This course has two aims. Firstly, it provides the participants with an introduction to two methods for studying concepts. Secondly, the course provides an introduction to the some of the philosophical debates that arise when trying to understand the specific concept of autonomy. Although the word "autonomy" is unusual, the concept is commonly used by one's peers and by the state to determine how one lives. Consequently, how it is properly defined has significant political consequences."

Vaata lähemalt: https://www.ut.ee/en/mooc/autonomous-women-pressures-liberalism-and-feminism

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

1. mõtteloo sügiskollokvium "Pärisorjus Eesti mõtteloos"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.09.2020

Merkel, Die LettenHead humanitaarvaldkonna kolleegid ja üliõpilased!

Reedel, 2.10.2020 toimub 1. mõtteloo sügiskollokvium, mille teemaks on „Pärisorjus Eesti mõtteloos“.

Ülikooli pere liikmed on lahkesti oodatud kuulama ja kaasa arutama.

Kollokvium toimub Vana anatoomikumi ringauditooriumis (Lossi 38-224) reedel, 2.10.2020 algusega kell 10.00.

Üritust saab jälgida ka veebiülekandes.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Aune Valk: mis nad siis tulevad meie õue peale õppima?

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.09.2020
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Foto: Mari-Liis Pintson

Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud. Vastuseks on nad pakkunud välja eelnõu, mille eesmärk on mitte lubada siia õppima ühtegi Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt või muust Euroopa Liidu välisest riigist tulevat noort, kes oma õpingute eest ei maksa. Eelnõu ilmus välja septembri alguses ilma igasuguse analüüsi ja väljatöötamiskavatsuseta, asjaosalisi teavitamata ja nendega kooskõlastamata. Kui mõte, et mujalt tulijad peavad oma õpingute eest üldjuhul maksma – ja nad teevadki seda –, on üldiselt arusaadav, siis tasuta õppe võimaluste täielik keelamine pole kooskõlas ühegi teise tööturu-, rände- või kõrgharidusstrateegia ega -poliitikaga ning on Eesti majandusele kahjulik.

Kes millise raha eest kui hästi õpib?
Alustuseks mõned arvud. Tartu Ülikoolis alustas sel aastal kahel esimesel õppeastmel õpinguid 495 välisüliõpilast. See on sisuliselt sama arv mis aastatel 2018 ja 2019. Kui paljud neist sel sügisel Eestisse jõuavad, selgub peagi.

Välisüliõpilaste arvu kiire kasvu aeg on läbi mitmel põhjusel. Ülikool ise ei ava enam hoogsalt ingliskeelseid õppekavu, oleme üldse oma vastuvõtuarve koomale tõmmanud ning pakume varasemast vähem tasuta õppe võimalusi. Selle aasta vastuvõttu, ennekõike valmisolekut kohale tulla, mõjutas kindlasti ka koroonaviirus. Õppimishuvilisi ehk kandidaate jätkub, sel aastal oli neid 25% enam kui kaks aastat tagasi ja üle kahe korra enam kui neli aastat tagasi. Nii on konkurss ingliskeelses õppes kerkinud ligi nelja kandidaadini ühele kohale (võrdluseks: eestikeelses õppes on see 3,2).

Peale konkursisõela tiheduse näitab välistudengite tugevust ka õppeedukus. Meie suurimad õppijate rühmad Venemaalt, Soomest, Ukrainast ja Aserbaidžaanist paistavad silma parema õppeedukusega kui ingliskeelsete kavade alusel õppivad eestlased. Eriti tublid on soomlased ja ukrainlased, kelle katkestamismäär on umbes 2,5 korda madalam kui eestlastel. Keskmiselt on väljastpoolt Euroopa Liitu pärit välisüliõpilaste hinded veidi kehvemad kui eestlastel, kuid need on seotud ka õppetasu maksmisega. Tasuta õppijatel on hinded paremad – see tähendab, et tasuta kohtade pakkumisega saame selgelt tugevamaid tudengeid. Eestlased õpivad ingliskeelsete kavade järgi üldjuhul tasuta, välisüliõpilastest maksab üle poole.

Sel aastal asus ingliskeelses õppes riigi raha ehk tegevustoetuse eest õppima 162 üliõpilast, kes pole Euroopa Liidust. Lisaks õpib paarkümmend tudengit tasuta Välisministeeriumi toetusel arengukoostöö ja humanitaarabi programmi raames ning kümmekond Euroopa Komisjoni toetusel ühisõppekava järgi. Tasuta õppijate arv on paari aastaga kahanenud 60 koha võrra ning järgmisel kolmel aastal on plaanis kahandada seda järk-järgult sajani. Oleme võtnud vähendamise tee ette seepärast, et kõrgharidusrahastus püsib paigal ja on selge, et kui tahame välisüliõpilaste arvu kasvatada või ka lihtsalt hoida, siis pole reaalne teha seda tasuta. Sada kohta moodustab 2,5% Tartu Ülikooli vastuvõtust. Rahaliselt pole nende tasuta õpetamine meile suur kaotus või siis nendelt õppemaksu võtmine suur võit.

Keelamine ei täida eelnõu eesmärki
Paari nädala eest said ülikoolid info, et Riigikokku on eelnõuna jõudnud ettepanek keelata ära tasuta õppekoha pakkumine väljastpoolt Euroopa Liitu ja OECD riike tulevatele üliõpilastele. Kui eelnõu muid punkte on ülikoolidega varem arutatud, siis see ettepanek on jõudnud Riigikokku ülikoolidega kooskõlastamata ning eelnõu seletuskirjas pole selle kohta sisulisi selgitusi. Tasu kehtestamist ei mainita kavandatud muudatusena isegi eelnõu sissejuhatuses ja see ei haaku eelnõu ühegi eesmärgiga. Paistab, et asjaga on kiirustatud ning soovitakse vastu võtta otsus, mis võiks olla populaarne osa valijate hulgas. Sealjuures on jäetud kaalumata, kas see viib meid tegelikult lähemale eelnõu seletuskirjas viidatud Eesti sisserändepoliitika eesmärgile „soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek“. Muudatus ei haaku ka meie välispoliitika eesmärkidega toetada arengukoostööriike, samuti mitte meie tööturuvajadustega, mille kohta OSKA analüüsides on prognoositud, et igal aastal jääb puudu üle 2000 kõrgharitud noore. Lisaks liigub see vastupidises suunas strateegia „Eesti 2035“ eelnõus sõnastatud sihiga luua talendisõbralik keskkond. Peale kõige muu ei vasta see Euroopa Liidu eesmärkidele, mille üks meede on toetusprogramm Erasmus Mundus, mille raames luuakse tugevate Euroopa ülikoolide koostöös ühisõppekavu, et muuta Euroopa kõrgharidus maailmas atraktiivseks ja meelitada siia parimaid päid.

Ühiskonna ootused kõrgharidusele lähikümnendil
Ühiskonnale annavad suuremat lisandväärtust kõrgema hariduse ja palgaga töötajad. Valitud magistriüliõpilaste Eestisse toomine on kõige otsesem viis soodustada suurema lisandväärtuse loomist Eesti ühiskonna jaoks. Väikeselt hulgalt üliõpilastelt tasu mittevõtmine aitab siia meelitada paremaid päid. Kui bakalaureuseastmes ollakse valmis välisriigis omandatava hariduse eest maksma, siis magistriastmes muutub olukord vastupidiseks. Headele kandidaatidele pakuvad ülikoolid ja riigid mitmesuguseid stipendiumivõimalusi. Neis nähakse seda otsitud lisandväärtust, sest pärast magistrikraadi omandamist alustatakse tööelu. Kui riik saab endale kõrgepalgalise töötaja vaid magistriõpingute hinnaga, siis on see väga odavalt saadud. IT-sektorisse tööle läinud lõpetaja teenib temasse investeeritud summa riigile maksudena tagasi ühe aastaga. Kui ta jääb siia tööle kümneks aastaks, siis on riigi puhaskasu maksudena 150 000 eurot – saja üliõpilase peale teeb see 15 miljonit. Kui siia jääb tööle 1000 kõrgepalgalist, siis võimaldaks see suurendada riigi panust kõrgharidusse 10%. Sellele lisandub kasu, mida saavad Eesti ettevõtjad.

Vahest on seda raske uskuda, aga maailma ülikoolide esikolmesaja hulka kuuluv Tartu Ülikool, mis on aastaid olnud edetabelites nn uue Euroopa parim või parimate hulgas, on terve hulga riikide tudengitele atraktiivne õppimiskoht. On väga oluline, et me ei tooks siia õppima vaid neid, kes mujale ülikoolidesse sisse ei saa ja kel on juhtumisi raha. Loomulikult võime selle saja üliõpilase õppemaksu kulutada ka turundusele. Sedasi saaksime siia õppima kindlasti rohkemgi üliõpilasi, aga kas ka sama häid?

OSKA tööjõuprognoosi viimases aruandes ennustatakse lähikümnendiks noorte arvu vähenemise tõttu kutse- ja eriti kõrgharidusega töötajate puudujääki. Kui kutseharidusega noorte aastane puudujääk on ligikaudu 500 lõpetajat, siis kõrghariduse omandajate iga-aastaseks defitsiidiks ennustatakse umbes 2200, mis on üle poole kavandatud lõpetajate arvust (3800). OSKA hinnangul on koolilõpetajate puudus eriti suur tehnika, tootmise ja ehituse, loodus- ja täppisteaduste, hariduse ning põllumajanduse õppevaldkondades, täpsemalt vaadates ka arvutiteaduse ning juhtimise ja halduse õppekavarühmas. Probleeme on peaaegu kõigis õppevaldkondades. Välistudengid ei suuda seda auku kindlasti täita, kuid vahest veidi kahandada. Eelmisel aastal lõpetas Eestis kõrgkooli alla 1500 välisüliõpilase ja umbes pooled neist asusid Eestis tööle. Kuna välistudengite arv ei ole viimastel aastatel kiiresti kasvanud, siis pole põhjust ennustada, et lõpetajate arv ületaks lähiaastatel 2000.

Statistikaameti eelmise aasta lõpus koostatud analüüs näitab, et enam jäävad Eestisse tööle just nende valdkondade lõpetajad, kus OSKA on ennustanud puudujääki. Enam kui pool välisüliõpilasena õpingud lõpetanutest on Eestisse tööle jäänud tehnika, tootmise ja ehituse (65%), IKT (65%), loodusteaduste, matemaatika ja statistika (58%) ning ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas (51%). Hinnatud tööturuvajadus toimib.

Kui vaatame, mida asusid õppima meie 162 tasuta kohale vastu võetud Euroopa Liidu välist tudengit, siis umbes kaks kolmandikku neist õpib ülalloetletud defitsiidiohuga valdkondades või rühmades: loodusteadusi, IKT-d, matemaatilist majandusteadust, haridustehnoloogiat või tehnoloogia juhtimist.

Kokkuvõttes olen veendunud, et viime seni tehtud otsustega ellu Tartu Ülikooli visiooni „olla kiirelt arenev rahvusvaheline teadusülikool, rahvusülikoolina Eesti akadeemilise vaimsuse keskus ja ühiskonna arengu eestvedaja“ ning täidame ka Eesti arengukavades ja tööturuprognoosides ette nähtud sihte. Sada tasuta tudengit ei ole oht turvalisusele, avalikule korrale ega riigi julgeolekule. Nende vastu võitlemine annab vahest kellelegi mõne valija silmis plusspunkte, aga on see ka Eesti huvides? Või kui on, siis millise Eesti huvides?

 

Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Aune Valk: mis nad siis tulevad meie õue peale õppima?

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.09.2020
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Foto: Mari-Liis Pintson

Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud. Vastuseks on nad pakkunud välja eelnõu, mille eesmärk on mitte lubada siia õppima ühtegi Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt või muust Euroopa Liidu välisest riigist tulevat noort, kes oma õpingute eest ei maksa. Eelnõu ilmus välja septembri alguses ilma igasuguse analüüsi ja väljatöötamiskavatsuseta, asjaosalisi teavitamata ja nendega kooskõlastamata. Kui mõte, et mujalt tulijad peavad oma õpingute eest üldjuhul maksma – ja nad teevadki seda –, on üldiselt arusaadav, siis tasuta õppe võimaluste täielik keelamine pole kooskõlas ühegi teise tööturu-, rände- või kõrgharidusstrateegia ega -poliitikaga ning on Eesti majandusele kahjulik.

Kes millise raha eest kui hästi õpib?
Alustuseks mõned arvud. Tartu Ülikoolis alustas sel aastal kahel esimesel õppeastmel õpinguid 495 välisüliõpilast. See on sisuliselt sama arv mis aastatel 2018 ja 2019. Kui paljud neist sel sügisel Eestisse jõuavad, selgub peagi.

Välisüliõpilaste arvu kiire kasvu aeg on läbi mitmel põhjusel. Ülikool ise ei ava enam hoogsalt ingliskeelseid õppekavu, oleme üldse oma vastuvõtuarve koomale tõmmanud ning pakume varasemast vähem tasuta õppe võimalusi. Selle aasta vastuvõttu, ennekõike valmisolekut kohale tulla, mõjutas kindlasti ka koroonaviirus. Õppimishuvilisi ehk kandidaate jätkub, sel aastal oli neid 25% enam kui kaks aastat tagasi ja üle kahe korra enam kui neli aastat tagasi. Nii on konkurss ingliskeelses õppes kerkinud ligi nelja kandidaadini ühele kohale (võrdluseks: eestikeelses õppes on see 3,2).

Peale konkursisõela tiheduse näitab välistudengite tugevust ka õppeedukus. Meie suurimad õppijate rühmad Venemaalt, Soomest, Ukrainast ja Aserbaidžaanist paistavad silma parema õppeedukusega kui ingliskeelsete kavade alusel õppivad eestlased. Eriti tublid on soomlased ja ukrainlased, kelle katkestamismäär on umbes 2,5 korda madalam kui eestlastel. Keskmiselt on väljastpoolt Euroopa Liitu pärit välisüliõpilaste hinded veidi kehvemad kui eestlastel, kuid need on seotud ka õppetasu maksmisega. Tasuta õppijatel on hinded paremad – see tähendab, et tasuta kohtade pakkumisega saame selgelt tugevamaid tudengeid. Eestlased õpivad ingliskeelsete kavade järgi üldjuhul tasuta, välisüliõpilastest maksab üle poole.

Sel aastal asus ingliskeelses õppes riigi raha ehk tegevustoetuse eest õppima 162 üliõpilast, kes pole Euroopa Liidust. Lisaks õpib paarkümmend tudengit tasuta Välisministeeriumi toetusel arengukoostöö ja humanitaarabi programmi raames ning kümmekond Euroopa Komisjoni toetusel ühisõppekava järgi. Tasuta õppijate arv on paari aastaga kahanenud 60 koha võrra ning järgmisel kolmel aastal on plaanis kahandada seda järk-järgult sajani. Oleme võtnud vähendamise tee ette seepärast, et kõrgharidusrahastus püsib paigal ja on selge, et kui tahame välisüliõpilaste arvu kasvatada või ka lihtsalt hoida, siis pole reaalne teha seda tasuta. Sada kohta moodustab 2,5% Tartu Ülikooli vastuvõtust. Rahaliselt pole nende tasuta õpetamine meile suur kaotus või siis nendelt õppemaksu võtmine suur võit.

Keelamine ei täida eelnõu eesmärki
Paari nädala eest said ülikoolid info, et Riigikokku on eelnõuna jõudnud ettepanek keelata ära tasuta õppekoha pakkumine väljastpoolt Euroopa Liitu ja OECD riike tulevatele üliõpilastele. Kui eelnõu muid punkte on ülikoolidega varem arutatud, siis see ettepanek on jõudnud Riigikokku ülikoolidega kooskõlastamata ning eelnõu seletuskirjas pole selle kohta sisulisi selgitusi. Tasu kehtestamist ei mainita kavandatud muudatusena isegi eelnõu sissejuhatuses ja see ei haaku eelnõu ühegi eesmärgiga. Paistab, et asjaga on kiirustatud ning soovitakse vastu võtta otsus, mis võiks olla populaarne osa valijate hulgas. Sealjuures on jäetud kaalumata, kas see viib meid tegelikult lähemale eelnõu seletuskirjas viidatud Eesti sisserändepoliitika eesmärgile „soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek“. Muudatus ei haaku ka meie välispoliitika eesmärkidega toetada arengukoostööriike, samuti mitte meie tööturuvajadustega, mille kohta OSKA analüüsides on prognoositud, et igal aastal jääb puudu üle 2000 kõrgharitud noore. Lisaks liigub see vastupidises suunas strateegia „Eesti 2035“ eelnõus sõnastatud sihiga luua talendisõbralik keskkond. Peale kõige muu ei vasta see Euroopa Liidu eesmärkidele, mille üks meede on toetusprogramm Erasmus Mundus, mille raames luuakse tugevate Euroopa ülikoolide koostöös ühisõppekavu, et muuta Euroopa kõrgharidus maailmas atraktiivseks ja meelitada siia parimaid päid.

Ühiskonna ootused kõrgharidusele lähikümnendil
Ühiskonnale annavad suuremat lisandväärtust kõrgema hariduse ja palgaga töötajad. Valitud magistriüliõpilaste Eestisse toomine on kõige otsesem viis soodustada suurema lisandväärtuse loomist Eesti ühiskonna jaoks. Väikeselt hulgalt üliõpilastelt tasu mittevõtmine aitab siia meelitada paremaid päid. Kui bakalaureuseastmes ollakse valmis välisriigis omandatava hariduse eest maksma, siis magistriastmes muutub olukord vastupidiseks. Headele kandidaatidele pakuvad ülikoolid ja riigid mitmesuguseid stipendiumivõimalusi. Neis nähakse seda otsitud lisandväärtust, sest pärast magistrikraadi omandamist alustatakse tööelu. Kui riik saab endale kõrgepalgalise töötaja vaid magistriõpingute hinnaga, siis on see väga odavalt saadud. IT-sektorisse tööle läinud lõpetaja teenib temasse investeeritud summa riigile maksudena tagasi ühe aastaga. Kui ta jääb siia tööle kümneks aastaks, siis on riigi puhaskasu maksudena 150 000 eurot – saja üliõpilase peale teeb see 15 miljonit. Kui siia jääb tööle 1000 kõrgepalgalist, siis võimaldaks see suurendada riigi panust kõrgharidusse 10%. Sellele lisandub kasu, mida saavad Eesti ettevõtjad.

Vahest on seda raske uskuda, aga maailma ülikoolide esikolmesaja hulka kuuluv Tartu Ülikool, mis on aastaid olnud edetabelites nn uue Euroopa parim või parimate hulgas, on terve hulga riikide tudengitele atraktiivne õppimiskoht. On väga oluline, et me ei tooks siia õppima vaid neid, kes mujale ülikoolidesse sisse ei saa ja kel on juhtumisi raha. Loomulikult võime selle saja üliõpilase õppemaksu kulutada ka turundusele. Sedasi saaksime siia õppima kindlasti rohkemgi üliõpilasi, aga kas ka sama häid?

OSKA tööjõuprognoosi viimases aruandes ennustatakse lähikümnendiks noorte arvu vähenemise tõttu kutse- ja eriti kõrgharidusega töötajate puudujääki. Kui kutseharidusega noorte aastane puudujääk on ligikaudu 500 lõpetajat, siis kõrghariduse omandajate iga-aastaseks defitsiidiks ennustatakse umbes 2200, mis on üle poole kavandatud lõpetajate arvust (3800). OSKA hinnangul on koolilõpetajate puudus eriti suur tehnika, tootmise ja ehituse, loodus- ja täppisteaduste, hariduse ning põllumajanduse õppevaldkondades, täpsemalt vaadates ka arvutiteaduse ning juhtimise ja halduse õppekavarühmas. Probleeme on peaaegu kõigis õppevaldkondades. Välistudengid ei suuda seda auku kindlasti täita, kuid vahest veidi kahandada. Eelmisel aastal lõpetas Eestis kõrgkooli alla 1500 välisüliõpilase ja umbes pooled neist asusid Eestis tööle. Kuna välistudengite arv ei ole viimastel aastatel kiiresti kasvanud, siis pole põhjust ennustada, et lõpetajate arv ületaks lähiaastatel 2000.

Statistikaameti eelmise aasta lõpus koostatud analüüs näitab, et enam jäävad Eestisse tööle just nende valdkondade lõpetajad, kus OSKA on ennustanud puudujääki. Enam kui pool välisüliõpilasena õpingud lõpetanutest on Eestisse tööle jäänud tehnika, tootmise ja ehituse (65%), IKT (65%), loodusteaduste, matemaatika ja statistika (58%) ning ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas (51%). Hinnatud tööturuvajadus toimib.

Kui vaatame, mida asusid õppima meie 162 tasuta kohale vastu võetud Euroopa Liidu välist tudengit, siis umbes kaks kolmandikku neist õpib ülalloetletud defitsiidiohuga valdkondades või rühmades: loodusteadusi, IKT-d, matemaatilist majandusteadust, haridustehnoloogiat või tehnoloogia juhtimist.

Kokkuvõttes olen veendunud, et viime seni tehtud otsustega ellu Tartu Ülikooli visiooni „olla kiirelt arenev rahvusvaheline teadusülikool, rahvusülikoolina Eesti akadeemilise vaimsuse keskus ja ühiskonna arengu eestvedaja“ ning täidame ka Eesti arengukavades ja tööturuprognoosides ette nähtud sihte. Sada tasuta tudengit ei ole oht turvalisusele, avalikule korrale ega riigi julgeolekule. Nende vastu võitlemine annab vahest kellelegi mõne valija silmis plusspunkte, aga on see ka Eesti huvides? Või kui on, siis millise Eesti huvides?

 

Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Aune Valk: mis nad siis tulevad meie õue peale õppima?

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.09.2020
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Foto: Mari-Liis Pintson

Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud. Vastuseks on nad pakkunud välja eelnõu, mille eesmärk on mitte lubada siia õppima ühtegi Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt või muust Euroopa Liidu välisest riigist tulevat noort, kes oma õpingute eest ei maksa. Eelnõu ilmus välja septembri alguses ilma igasuguse analüüsi ja väljatöötamiskavatsuseta, asjaosalisi teavitamata ja nendega kooskõlastamata. Kui mõte, et mujalt tulijad peavad oma õpingute eest üldjuhul maksma – ja nad teevadki seda –, on üldiselt arusaadav, siis tasuta õppe võimaluste täielik keelamine pole kooskõlas ühegi teise tööturu-, rände- või kõrgharidusstrateegia ega -poliitikaga ning on Eesti majandusele kahjulik.

Kes millise raha eest kui hästi õpib?
Alustuseks mõned arvud. Tartu Ülikoolis alustas sel aastal kahel esimesel õppeastmel õpinguid 495 välisüliõpilast. See on sisuliselt sama arv mis aastatel 2018 ja 2019. Kui paljud neist sel sügisel Eestisse jõuavad, selgub peagi.

Välisüliõpilaste arvu kiire kasvu aeg on läbi mitmel põhjusel. Ülikool ise ei ava enam hoogsalt ingliskeelseid õppekavu, oleme üldse oma vastuvõtuarve koomale tõmmanud ning pakume varasemast vähem tasuta õppe võimalusi. Selle aasta vastuvõttu, ennekõike valmisolekut kohale tulla, mõjutas kindlasti ka koroonaviirus. Õppimishuvilisi ehk kandidaate jätkub, sel aastal oli neid 25% enam kui kaks aastat tagasi ja üle kahe korra enam kui neli aastat tagasi. Nii on konkurss ingliskeelses õppes kerkinud ligi nelja kandidaadini ühele kohale (võrdluseks: eestikeelses õppes on see 3,2).

Peale konkursisõela tiheduse näitab välistudengite tugevust ka õppeedukus. Meie suurimad õppijate rühmad Venemaalt, Soomest, Ukrainast ja Aserbaidžaanist paistavad silma parema õppeedukusega kui ingliskeelsete kavade alusel õppivad eestlased. Eriti tublid on soomlased ja ukrainlased, kelle katkestamismäär on umbes 2,5 korda madalam kui eestlastel. Keskmiselt on väljastpoolt Euroopa Liitu pärit välisüliõpilaste hinded veidi kehvemad kui eestlastel, kuid need on seotud ka õppetasu maksmisega. Tasuta õppijatel on hinded paremad – see tähendab, et tasuta kohtade pakkumisega saame selgelt tugevamaid tudengeid. Eestlased õpivad ingliskeelsete kavade järgi üldjuhul tasuta, välisüliõpilastest maksab üle poole.

Sel aastal asus ingliskeelses õppes riigi raha ehk tegevustoetuse eest õppima 162 üliõpilast, kes pole Euroopa Liidust. Lisaks õpib paarkümmend tudengit tasuta Välisministeeriumi toetusel arengukoostöö ja humanitaarabi programmi raames ning kümmekond Euroopa Komisjoni toetusel ühisõppekava järgi. Tasuta õppijate arv on paari aastaga kahanenud 60 koha võrra ning järgmisel kolmel aastal on plaanis kahandada seda järk-järgult sajani. Oleme võtnud vähendamise tee ette seepärast, et kõrgharidusrahastus püsib paigal ja on selge, et kui tahame välisüliõpilaste arvu kasvatada või ka lihtsalt hoida, siis pole reaalne teha seda tasuta. Sada kohta moodustab 2,5% Tartu Ülikooli vastuvõtust. Rahaliselt pole nende tasuta õpetamine meile suur kaotus või siis nendelt õppemaksu võtmine suur võit.

Keelamine ei täida eelnõu eesmärki
Paari nädala eest said ülikoolid info, et Riigikokku on eelnõuna jõudnud ettepanek keelata ära tasuta õppekoha pakkumine väljastpoolt Euroopa Liitu ja OECD riike tulevatele üliõpilastele. Kui eelnõu muid punkte on ülikoolidega varem arutatud, siis see ettepanek on jõudnud Riigikokku ülikoolidega kooskõlastamata ning eelnõu seletuskirjas pole selle kohta sisulisi selgitusi. Tasu kehtestamist ei mainita kavandatud muudatusena isegi eelnõu sissejuhatuses ja see ei haaku eelnõu ühegi eesmärgiga. Paistab, et asjaga on kiirustatud ning soovitakse vastu võtta otsus, mis võiks olla populaarne osa valijate hulgas. Sealjuures on jäetud kaalumata, kas see viib meid tegelikult lähemale eelnõu seletuskirjas viidatud Eesti sisserändepoliitika eesmärgile „soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek“. Muudatus ei haaku ka meie välispoliitika eesmärkidega toetada arengukoostööriike, samuti mitte meie tööturuvajadustega, mille kohta OSKA analüüsides on prognoositud, et igal aastal jääb puudu üle 2000 kõrgharitud noore. Lisaks liigub see vastupidises suunas strateegia „Eesti 2035“ eelnõus sõnastatud sihiga luua talendisõbralik keskkond. Peale kõige muu ei vasta see Euroopa Liidu eesmärkidele, mille üks meede on toetusprogramm Erasmus Mundus, mille raames luuakse tugevate Euroopa ülikoolide koostöös ühisõppekavu, et muuta Euroopa kõrgharidus maailmas atraktiivseks ja meelitada siia parimaid päid.

Ühiskonna ootused kõrgharidusele lähikümnendil
Ühiskonnale annavad suuremat lisandväärtust kõrgema hariduse ja palgaga töötajad. Valitud magistriüliõpilaste Eestisse toomine on kõige otsesem viis soodustada suurema lisandväärtuse loomist Eesti ühiskonna jaoks. Väikeselt hulgalt üliõpilastelt tasu mittevõtmine aitab siia meelitada paremaid päid. Kui bakalaureuseastmes ollakse valmis välisriigis omandatava hariduse eest maksma, siis magistriastmes muutub olukord vastupidiseks. Headele kandidaatidele pakuvad ülikoolid ja riigid mitmesuguseid stipendiumivõimalusi. Neis nähakse seda otsitud lisandväärtust, sest pärast magistrikraadi omandamist alustatakse tööelu. Kui riik saab endale kõrgepalgalise töötaja vaid magistriõpingute hinnaga, siis on see väga odavalt saadud. IT-sektorisse tööle läinud lõpetaja teenib temasse investeeritud summa riigile maksudena tagasi ühe aastaga. Kui ta jääb siia tööle kümneks aastaks, siis on riigi puhaskasu maksudena 150 000 eurot – saja üliõpilase peale teeb see 15 miljonit. Kui siia jääb tööle 1000 kõrgepalgalist, siis võimaldaks see suurendada riigi panust kõrgharidusse 10%. Sellele lisandub kasu, mida saavad Eesti ettevõtjad.

Vahest on seda raske uskuda, aga maailma ülikoolide esikolmesaja hulka kuuluv Tartu Ülikool, mis on aastaid olnud edetabelites nn uue Euroopa parim või parimate hulgas, on terve hulga riikide tudengitele atraktiivne õppimiskoht. On väga oluline, et me ei tooks siia õppima vaid neid, kes mujale ülikoolidesse sisse ei saa ja kel on juhtumisi raha. Loomulikult võime selle saja üliõpilase õppemaksu kulutada ka turundusele. Sedasi saaksime siia õppima kindlasti rohkemgi üliõpilasi, aga kas ka sama häid?

OSKA tööjõuprognoosi viimases aruandes ennustatakse lähikümnendiks noorte arvu vähenemise tõttu kutse- ja eriti kõrgharidusega töötajate puudujääki. Kui kutseharidusega noorte aastane puudujääk on ligikaudu 500 lõpetajat, siis kõrghariduse omandajate iga-aastaseks defitsiidiks ennustatakse umbes 2200, mis on üle poole kavandatud lõpetajate arvust (3800). OSKA hinnangul on koolilõpetajate puudus eriti suur tehnika, tootmise ja ehituse, loodus- ja täppisteaduste, hariduse ning põllumajanduse õppevaldkondades, täpsemalt vaadates ka arvutiteaduse ning juhtimise ja halduse õppekavarühmas. Probleeme on peaaegu kõigis õppevaldkondades. Välistudengid ei suuda seda auku kindlasti täita, kuid vahest veidi kahandada. Eelmisel aastal lõpetas Eestis kõrgkooli alla 1500 välisüliõpilase ja umbes pooled neist asusid Eestis tööle. Kuna välistudengite arv ei ole viimastel aastatel kiiresti kasvanud, siis pole põhjust ennustada, et lõpetajate arv ületaks lähiaastatel 2000.

Statistikaameti eelmise aasta lõpus koostatud analüüs näitab, et enam jäävad Eestisse tööle just nende valdkondade lõpetajad, kus OSKA on ennustanud puudujääki. Enam kui pool välisüliõpilasena õpingud lõpetanutest on Eestisse tööle jäänud tehnika, tootmise ja ehituse (65%), IKT (65%), loodusteaduste, matemaatika ja statistika (58%) ning ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas (51%). Hinnatud tööturuvajadus toimib.

Kui vaatame, mida asusid õppima meie 162 tasuta kohale vastu võetud Euroopa Liidu välist tudengit, siis umbes kaks kolmandikku neist õpib ülalloetletud defitsiidiohuga valdkondades või rühmades: loodusteadusi, IKT-d, matemaatilist majandusteadust, haridustehnoloogiat või tehnoloogia juhtimist.

Kokkuvõttes olen veendunud, et viime seni tehtud otsustega ellu Tartu Ülikooli visiooni „olla kiirelt arenev rahvusvaheline teadusülikool, rahvusülikoolina Eesti akadeemilise vaimsuse keskus ja ühiskonna arengu eestvedaja“ ning täidame ka Eesti arengukavades ja tööturuprognoosides ette nähtud sihte. Sada tasuta tudengit ei ole oht turvalisusele, avalikule korrale ega riigi julgeolekule. Nende vastu võitlemine annab vahest kellelegi mõne valija silmis plusspunkte, aga on see ka Eesti huvides? Või kui on, siis millise Eesti huvides?

 

Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 26.09.2020. Kuidas õigesti adresseerida

EKI uudised

Peeter Päll

Kas mäletate veel, et üle 30 aasta tagasi tuli ümbrikule aadressi kirjutades alustada riigi nimest ja edasi suuremalt väiksemale liikudes jõuti lõpuks saaja nimeni? Mäletan, kui harjumatu oli omal ajal minna teistpidisele järjestusele, kus kõige ette kirjutati saaja nimi – see tundus lausa kohatu, sest enne oli kesksel kohal riik ja alles lõpus tuli üksikisik. Ent meie maailmapilt muutus ja vähemalt sõnades on nüüd tähtsam üksikisik.

Miks ma seda meenutan? Sest tegevust, mida ma äsja kirjeldasin, nimetatakse adresseerimiseks ja siingi on meie maailmapilt muutunud, sest sel sõnal on tekkinud uusi tähendusi. Traditsiooniliselt on adresseerimine tähendanud aadressi kirjutamist, kellegi või millegi aadressi järgi suunamist (kiri on adresseeritud kellelegi või kuhugi). Ülekantud mõttes, kujundlikult on selle sõnaga märgitud ka suunamist või määramist (tema küsimus oli adresseeritud mulle).

Kust aga tuleb see, et tänapäeval adresseeritakse ka probleeme, muresid jne, seejuures adressaati nimetamata?

Edasi loe siit. (Postimees 26.09.2020)

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

CLARIN2020 konverents

Eesti Keeleressursside Keskus

Koroonaolukord on millegi jaoks ka hea, sest avab CLARINi aastakonverentsi 5.-7. oktoobrini veebis (Zoomi keskkonnas) ning palju laiemale huviliste ringile ja see kõik on tasuta, ainult registreerimise vaev! Konverentsi tutvustab ka CLARINi uudiskirja erinumber.

CLARINi aastakonverents toimub sel aastal, erinevalt eelmistest aastatest, täielikult virtuaalsena. Seekord soovitakse jõuda senisest laiema publikuni ja kasutada innovatiivseid veebipõhiseid lähenemisi; konverentsi kava hõlmab nüüd ka mitteformaalset programmi ja oodatud on ka kõik, kes varem pole konverentsil osalenud. Uutmoodi konverentsiprogrammi elementideks on näiteks:
  • Plenaaristungid näevad välja rohkem modereeritud vestluste moodi, kus püütakse tekitada varasemast rohkem ettekannete autorite ja publiku vahelist suhtlust.
  • Vaatmike (see on ingl k poster presentations soovituslik vaste ÕSi järgi) ehk plakatettekannete autoritega on võimalik suhelda jututoa-chati teel.
  • Esitluste slaidid, vaatmikud ning esitlustega seotud salvestised on konverentsi veebilehel saadaval enne konverentsi.
  • Eraldi sessioonid toimuvad doktorantidele ja õppejõududele, kes kasutavad oma töös CLARINi teadustaristu ressursse.
Soovitan heita pilk peale konverentsi programmile, sest  teemarubriike on palju ja huvipakkuvat leiab nii keeletehnoloogiast, märgendamisest, (digihumanitaaria kui ka kitsamalt keeleteaduse) analüüsimeetoditest ja -vahenditest, huvitavatest uurimisteemadest digihumanitaarias ja sotsiaalteadustes, andmekogudest ja nende hooldamisest, meta-andmetest ja õiguslikest probleemidest.
Kutsutud ettekanne:
Language Technology & Hypothesis Testing - Dr. Antske Fokkens  (Faculty of Humanities, Vrije Universiteit Amsterdam)
Kõikide ettekannete abstraktid on juba nähtavad siin ning ettekannete täistekstid siin.
 
Huvi võib pakkuda ka paneel "Artificial Intelligence, Language Data and Research Infrastructures" või viie eestlasest kaasautori osalusel ettekanne isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisest teadusasutuste poolt - "CLARIN Contractual Framework for Sharing Language Data: The Perspective of Personal Data Protection".
 
Konverentsi mitteformaalse osa programm:
  • 5. oktoobril 2020 kl 11:30 kuni 12:30 CLARINi veebikohvik, mille eesmärk anda kokkuvõtlik ülevaade CLARINi tegevusest. Registreerumine siin.
  • 6. oktoobril kl 11 kuni 12:45 pakutakse konverentsil osalejate vahelist suhtlusvõimalust virtuaalkeskkondades, registreerumine (sama mis kogu konverentsile) siin.
  • 7. oktoobril kl 12-12:30 toimub improvisatoorne uutmoodi online komöödiaetendus tehisintellekti teemadel "Improbotics" - see etendus on juba varem mujal tähelepanu äratanud ja ühe auhinnagi pälvinud, täpsemalt saab etenduse kohta lugeda siin.
Konverentsiprogramm hõlmab lisaks põhiprogrammile veel järgnevaid osi, kuhu veel on võimalik end osalejana kirja panna:
  • CLARIN Bazaar - innovatiivsete pilootprojektide esitlused
  • CLARINi tudengisessioon - võimalus doktorantidele esitleda tööd, mis toetub CLARINi infrastruktuurile või toetab seda
  • CLARINi konsulteerimissessioon - interdistsiplinaarsete või varases staadiumis olevate uurimisprojektide osalejad saavad küsida nõu CLARINi ekspertidelt
  • CLARIN klassiruumis - õpetajad saavad jagada (häid ja halbu) kogemusi CLARINi vahendite, ressursside jms kasutamise kohta.
Konverentsi arenguid saab sotsiaalmeedia kaudu jälgida Twitteris #CLARIN2020.
 
CLARIN on üle-euroopaline keeleressursside ja -tehnoloogia võrgustik, mille koostööpartner Eestis on Eesti Keeleressursside Keskus.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool ootab Rahvusmõtte auhinna kandidaate

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.09.2020
2019. aasta auhinnaks oli Ivo Lille klaastaies. Foto: Tartu Ülikool

Kuni 30. oktoobrini 2020 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.

Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 101. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse sarja „Eesti mõttelugu“ 50 köidet ja klaastaies, mille autor on kunstnik Tiina Sarapu.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor [ät] ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinda on välja antud alates 2004. aastast. Eelmistel aastatel on selle pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi, tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa ning luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel.

Lisateave:
Saima Tiirmaa-Oras, Tartu Ülikooli rektori abi, 737 5602, saima.tiirmaa-oras [ät] ut.ee
Kady Sõstar, Tartu Ülikooli protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool ootab Rahvusmõtte auhinna kandidaate

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
25.09.2020
2019. aasta auhinnaks oli Ivo Lille klaastaies. Foto: Tartu Ülikool

Kuni 30. oktoobrini 2020 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.

Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 101. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse sarja „Eesti mõttelugu“ 50 köidet ja klaastaies, mille autor on kunstnik Tiina Sarapu.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor [ät] ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinda on välja antud alates 2004. aastast. Eelmistel aastatel on selle pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi, tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa ning luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel.

Lisateave:
Saima Tiirmaa-Oras, Tartu Ülikooli rektori abi, 737 5602, saima.tiirmaa-oras [ät] ut.ee
Kady Sõstar, Tartu Ülikooli protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool ootab Rahvusmõtte auhinna kandidaate

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.09.2020
2019. aasta auhinnaks oli Ivo Lille klaastaies. Foto: Tartu Ülikool

Kuni 30. oktoobrini 2020 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.

Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 101. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse sarja „Eesti mõttelugu“ 50 köidet ja klaastaies, mille autor on kunstnik Tiina Sarapu.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor [ät] ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinda on välja antud alates 2004. aastast. Eelmistel aastatel on selle pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi, tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa ning luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel.

Lisateave:
Saima Tiirmaa-Oras, Tartu Ülikooli rektori abi, 737 5602, saima.tiirmaa-oras [ät] ut.ee
Kady Sõstar, Tartu Ülikooli protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Üliõpilaskonverents

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.09.2020

Emakeele Selts tähistab Euroopa keelt epäeva üliõpilaskonverentsiga, mis toimub 25. septembril Tartu Ülikooli Veski auditooriumis (Ülikooli 18-139) ja Jakobi 2-110.

Kava

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Soome pastorite ja H. Stahli mälestustahvli õnnistamine

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Soome pastorite ja H. Stahli mälestustahvli õnnistamine
Toimumiskoht: Narva Aleksandri Suurkirik / Narva
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 3. oktoober 2020 - 3. oktoober 2020
Algusaeg: 11:15 - 13:30
Kirjeldus:

Soomlastest pastorite ja H. Stahli mälestustahvli õnnistamine Eesti Ingeri juubeli üritusel

Kava

11.15 Saabumine Aleksandri kiriku juurde

11.30 Tervituskohv

12.00-13.30 Pidulik sündmus kirikus

Eesti ingerisoome seltside laulukooride esinemine

Vox Populi esinemine

Sõnavõtud

Mälestustahvli õnnistamisele eelneb teadusseminar Tartu Ülikooli Narva kolledžis ning järgneb ürituste sari kell 14.00 -17.30 ingerisoomlaste Narva seltsimajas, aadressil Kreenholmi tn 25.

Ürituse eesmärk on rõhutada, et Narval oli 17. sajandil oluline roll tänapäeva Leningradi oblasti ala sisselülitamisel Euroopa kultuuriruumi ja et sellel eesmärgil tegutsenud väljapaistev kultuuri- ja kirikutegelane Heinrich Stahl on täna siin unarusse jäänud. Lisaks sellele pöörame tähelepanu sellele, et eesti kirjakeele rajaja Stahl on elanud ja tegutsenud Narvas: Narval on tõsiseid seoseid eesti kultuuri arenguga.  Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigile kuuluva ajaloolise Ingerimaa äärmise lääneosa, Narva-taguste alade lnimetus. Jaanuaris 1919 läks see väike ala Eesti Vabadussõja käigus Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus. Praegu kuulub see de facto Venemaa Leningradi oblasti koosseisu. Eesti ingerisoomlastel on soov tähistada väärikal moel Eesti-Ingeri maa-ala liitmist Eesti Vabariigiga. Avatakse ka Heinrih Stahli, esimese eesti keele grammatika autori mäleststahvel. Heinrich Stahl sündis umbes 1600 Tallinnas. Ta õppis kolmes Saksamaa ülikoolis. Töötas Peetri, Järva-Madise ja Kadrina kirikutes õpetajana, Tallinna Toomkiriku ülempastorina. Stahl kirjutas esimese eesti keele grammatika ühes sõnastikuga "Auführung zu der Estnischen Sprach" (1637). Ta määrati 1641 Ingeri ja Alutaguse superintendendiks. Uues ametis püüdis parandada Ingerimaa (täna Leningradi oblasti kuuluva, aga tollal Rootsi kuningriigi alluvuses oleva ala) kiriku- ja kooliolusid. Suri Narvas 17. juunil 1657. Niisiis on eesti kirjakeele rajaja elu viimane periood (15 aastat) seotud Kirde-Eesti ja täpsemalt Narvaga. Stahli loomingut on viimasel ajal intensiivselt uuritud: Tartu keeleteadlaste sulest on ilmunud tema eestikeelsete tekstide sõnastik (Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015) ja ka monograafia tema elu ja loomingu kohta (Lotman, Piret: Heinrich Stahli elu ja looming. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2014). Aeg on tutvustada meie kirjakeele suurkuju just piirilinnas, kus eesti kultuuriga seotud mälestusmärke ja mälestustahvleid on ülivähe. Sarnaselt Kadrina kiriku seinal olevale mälestustahvlile paigaldame Stahli mälestustahvli ühele luteri kiriku seinale. Aleksandri kirik on kõige suurema Eesti sakraalehitusena kõige parem koht Stahli mälestuse jäädvustamiseks.

Toetab Eesti Kultuurkapital.

Kontakt:

Taisto-Kalevi Raudalainen

Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu esimees, tel. 509 8192, taika.rauta@gmail.com

Szilard Tibor Toth

eesti keele assistent, TÜ Narva Kolledž, 740 1919, stoth@ut.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Veel uusi liikmeid filosoofia osakonnas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.09.2020

Laura ViidebaumFilosoofia külalislektor Laura Viidebaum kaitses doktorikraadi antiigiteadustes Cambridge’i Ülikoolis Inglismaal 2015. aastal ja pärast seda asus tööle New Yorgi Ülikooli, kus ta oli esialgu külalisprofessor ning seejärel alates 2016. aastast abiprofessor. Laura peamine uurimisvaldkond on retoorika ja selle seosed antiikfilosoofia ning kirjanduskriitikaga, kuid ta õpetab tihti kursuseid ka antiikteatrist ning tegeleb esimese sajandi intellektuaalse ajaloo ja selle poliitilise taustsüsteemiga. Olles just lõpetanud käsikirja retoorikatraditsiooni tekke kohta (monograafia ilmub kirjastuselt Cambridge University Press 2021. aastal), tegeleb Laura hetkel mitme erineva projektiga ning kirjutab artikleid muu hulgas teemadel ‘Intellektuaali kontseptsioon antiigis ja tänapäeval’, ‘Sokrates ja tema kriitikud’, ‘Aspasia ja sofistid’ ning ‘Cicero filosoofiline dialoog’. Järgmisest aastast on Laura ka Humboldti noorteadlane Münchenis, kus plaanib alustada oma järgmise suurema projektiga, mis on pühendatud Aristotelese Retoorikale. Tartus loodab Laura katsetada ka oma vastvalminud Platoni Euthydemose tõlget kolleegide ja tudengite peal.

Kristin KokkovKristin Kokkov alustas 1. septembril tööd teadusfilosoofia nooremteadurina. Ta kirjutab doktoritööd teemal "Tõendipõhine argumentatsioon ja teadmise loomise meetodid humanitaarteadustes arheoloogia näitel". Tema uurimustöö keskendub epistemoloogilistele küsimustele ajaloolistes teadustes, täpsemalt tõendipõhisele argumentatsioonile, järelduste tellingstruktuurile ning interdistsiplinaarsusele arheoloogias.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

ETV ja EKI keelekillud avavad loodusega seotud rikkalikku sõnavara (ERR 21.09.2020)

EKI uudised

Miks hunti ja jänest alati justkui vastanditena kujutatakse? Kust pärineb sõna „näkk“ ja kelle kohta nii öeldakse? 21. septembri õhtust on läbi nädala ETV ekraanil taas EKI keelekillud, mis sel korral mõtestavad lahti loodusega seotud sõnade päritolu ja tähendusi.

Eesti keele loodussõnavara paistab silma oma rikkalikkusega ja eriti huvitavad on loodusega seotud kõnekäänud, metafoorid ja ülekantud tähendused. Kust on aga sõna „loodus“ üldse tulnud ja kas selle tänapäevane tähendus on triivinud kaugele endisaegse kirikukeele omast? Kuidas on läinud nii, et meil on õhtuse vereva valgusmängu kohta olemas tegusõna „loojuma“ ja ka eraldi sõna „loojang“? Kas eestlased on olnud loomult suured romantikud?

Esmaspäevast reedeni toob ETV koostöös Eesti Keele Instituudiga ekraanile kümme lühivideot, mis avavad nende ja paljude teiste küsimuste tausta. Loodusteemadele kohaselt on keelekillud salvestatud Eestimaa lummava looduse keskel, nii päikesetõusus kui ka -loojangus, keset auravat raba ja pimedat metsa.

ETV ja EKI koostööna valminud keelekilde esitavad näitlejad Evelin Võigemast, Rasmus Kaljujärv ja Peeter Oja. Teksti autorid on Eesti Keele Instituudi keeleteadlased Tiina Laansalu, Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Heete Sahkai, Ene Vainik, Tiina Paet, Jüri Viikberg ja Fred Puss. Režissöör René Vilbre, toimetaja Ester Urbala, operaator Janno-Hans Arro, produtsent Laura-Liisa Veiler.

EKI keelekillud on ETV eetris esmaspäevast reedeni enne „Aktuaalse kaamera“ uudiseid kell 18.30 ja 21.00, lisaks hommikuti „Terevisioonis“. Teisipäevast, 22. septembrist saab kõiki lühilugusid vaadata ka veebikanalist jupiter.err.ee.

Allikas: ERR 21.09.2020

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 19.09.2020. Kuidas kriisis täpselt väljenduda

EKI uudised

 

Arvi Tavast 

Koroona-ehmatuse mõjul on ette võetud mitmesuguseid algatusi, kuidas järgmisteks kriisideks paremini valmis olla. Üks selliseid on kriisikommunikatsioon. Kuidas väljenduda kriitilises olukorras nii, et kõik saaksid ühtmoodi aru? Kuidas vältida toimuva ja prognooside üledramatiseerimist? Kuidas edastada senitundmatus olukorras selgeid käitumisjuhiseid?

Täpse suhtluse soov pole muidugi uus. Mõtete edasiandmist peetakse keele põhifunktsiooniks, laiem vastastikune mõistmine on ühtlustatud kirjakeele peamisi motivaatoreid, ning erilist täpsust vajavates valdkondades (juura, sõjandus, lennujuhtimine vms) on loodud kirjakeelest rangemaltki reeglistatud keeli.

Üllataval kombel näitavad uuringud, et see kõik ei tööta. Ka kogenud ohvitserid saavad tavalistest, standardikohastest sõjaväelistest käsklustest täiesti erinevalt aru. Lennujuhid eiravad teadlikult neile ette kirjutatud kuiva keelekasutust, et end inimesena tunda. Juurakeele põhimõttelist ebatäpsust näitlikustab aga tsiviilkohtusüsteemi olemasolu: kui seadusi ja lepinguid oleks võimalik sõnastada ühemõtteliselt, siis poleks ju vaja eraldi institutsiooni nende tõlgendamiseks ja vaidluspoolte arusaamade lähendamiseks.

Edasi loe siit. (Postimees 19.09.2020)

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia-ajalooline jalutuskäik kolmapäeval, 23. septembril algusega kell 16.00

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
17.09.2020

Järgmisel kolmapäeval, 23. septembril
toimub filosoofia osakonna traditsiooniline
meie seast lahkunud filosoofide mälestamise ning Eesti filosoofia ajaloo üle mõtisklemise jalutuskäik Raadi kalmistule.

Karl Morgensterni hauamonument Tartus Raadi kalmistulNagu tavaks saanud, kutsub Eduard Parhomenko ka tänavu kõiki filosoofiahuvilisi endaga kaasa:

Liiguks väikse ringiga läbi linna, mõne kuulsama Tartu Ülikooli filosoofi ajaloolise maja juurest möödudes, edasi kalmistule. Seal haudadel peatudes, lausuks iga sinna sängitatud filosoofi kohta midagi tema õpetuse ja elu mälestuseks ning järelemõtlemiseks.

Jalutuskäik algab kell 16.00 Jakobi 2 õppehoone peasissepääsu eest.

Kõik huvilised on teretulnud!

Loodame kaunist sügisilma, kuid igaks juhuks palume osalejatel ennast soojalt riidesse panna.

Õppekäigul osalemine on ühtlasi osa õppeainest Sissejuhatus filosoofiaõpingutesse.

Lisainfot küsi Ruth Jürjolt, ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 12.09.2020. Üks muinane jutt ehk muinasjutt

EKI uudised

Üks muinane jutt ehk muinasjutt

Vilja Oja

Muinasjutt on väljamõeldud lugu, milles inimeste unistused ja praktilised soovid võivad täituda ulmeliste tegurite abil. Õnnestumise tagab peategelase headus, osavus, töökus ja teised positiivsed omadused, seevastu õelus toob teenitud karistuse. Tavaliselt leidub muinasjutus ka õpetlik iva. Liitsõna muinasjutt on murretes hajusalt levinud peamiselt Põhja-Eesti alal. Kirjakeeles kohtame seda nimetust esmalt 1893. aastal ilmunud Ferdinand Johann Wiedemanni saksa-eesti sõnaraamatu teises trükis, võimalik, et tänu redigeerijale, Jakob Hurdale. Varem kasutati üldisemat nimetust ennemuistne jutt ning variante ühenditest muina ja muinane jutt, muistne, ammumuistne ja vanamuistne juttvanaaja ja vanaao jutt või öeldi lihtsalt jutt.

Sõna jutt ja tegusõnad jutustama, jutlema, ütlema lähtuvad läänemeresoome-mordva tüvest. Eesti keelega sarnaseid tähendusvasteid on soome, karjala, vadja, isuri, liivi, saami, ersa ja mokša keeles. Võrdluseks olgu mainitud, et läänemeresoomlaste naabruses kõneldavates indo­euroopa keeltes on tegusõna tähendusega «ütlema, rääkima» ja muinasjuttu märkiv nimisõna samuti moodustatud omavahel ühisest tüvest, näiteks rootsi saga ja säga, sade, vene skazka ja skazať, läti pasaka ja pasacīt.

Liitsõnades nagu muinasaeg ja tollast kultuuri, kohti, inimesi või keeli märkivates nimetustes tähendab muinas- «väga vanasse aega kuuluv, esiajalooline». Eesti muinas- ja selle soomekeelne vaste muinais- on vormid läänemeresoome keeltes tuntud omadussõnast muinane ~ muinainen ~ muinoinen tähendusega «endisaegne, muistne». Muinasjutte luuakse ka tänapäeval ja edaspidi. Miks nimetame neid siis muinas- või ennemuistseiks juttudeks?

Omadussõna muinane on tuletis soome-ugri algupäraga sõna muu oleva käände mitmuse vormist muina. Ajalooliselt väljendas na-lõpuline kääne kohta või aega, milles tegevus toimub. Umbmäärane asesõna muu tähistab midagi ebamäärast ja abstraktset, muina osutab seega määratlemata ajal ja kohas juhtuvale. Muinasjutt räägibki harilikult sündmustest, mis nagu oleksid aset leidnud kuskil ­eemal tundmatus kohas ja millalgi kauges minevikus. Sõna muu ei viita minevikule, vaid märgib mõistet «mingi teine, siinsest või praegusest erinev». Näiteks meie lähimas sugulaskeeles, liivi keeles tähendab liitsõna muunaaigast «tulevaasta, järgmisel aastal» ning muupõ «homme». Sõnast muu on moodustatud palju tuletisi, sealhulgas ka eesti muiste ja muistne. Et rõhutada jutustatava suurt vanust, on nimetusele muistne jutt lisatud täiendosis vana-ammu-enne-. Liitsõna muinasjutt on omaette piisavalt täpne termin.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Eriliste tegude eest saab rinda tükikese ülikoolist

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
14.09.2020
Tartu Ülikooli medalite ja aumärgi kujundus enne 01.09.2020 ning Tartu Ülikooli teenetemärkide kujundus alates 01.09.2020. Visuaal: Universitas Tartuensis

Ülikooli keskne tunnustussüsteem tegi läbi uuenduskuuri: muudeti tunnustamise korda ja loodi teenetemärgid. Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed.

Tarkusekuu esimesel päeval jõustus ülikooli uus tunnustamise kord. Akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnutsi aitavad uuendused murda mõnda väljakujunenud tava, näiteks harjumust tunnustada inimesi tähtsa sünnipäeva aegu, ja tõsta paremini esile neid, kes on teinud ülikooli heaks midagi olulist. Uuenduste käigus loodi kaks uut teenetemärki: pikaajalistele töötajatele mõeldud rinnamärk „100 semestrit ülikoolis“ ja Ülikooli Tänutäht, mis antakse ülikoolivälistele isikutele, kes on osutanud TÜ-le suuri teeneid.

Uue korra kohaselt on tunnustuse määramisel kõik ülikooli liikmed võrdsed, st teenetemärke antakse nii töötajatele kui ka üliõpilastele. Ka teenetemärgiga tunnustamise ettepanekuid saavad edaspidi teha kõik ülikoolipere liikmed – pole tähtsust, kas esitaja on üliõpilane või töötaja. Selleks on ülikooli kodulehel spetsiaalne veebivorm. „Sinna tuleb kirjutada väike, kuni tuhandest tähemärgist koosnev põhjendus, miks ettepanek tehakse. See peab olema konkreetne, sest sellest peab selguma, mille eest tuleks inimest tunnustada,“ täpsustas Karki. Ta rõhutas, et põhjendus peab olema kindlasti läbimõeldud ja mõjus, et teenetemärkide komisjon, kuhu kuuluvad kõigi valdkondade esindajad, akadeemiline sekretär ning personaliosakonna ja üliõpilaskonna esindaja, saaks seda arvesse võtta. Oma ettepanekud teevad ka rektor ja komisjoni liikmed.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eriliste tegude eest saab rinda tükikese ülikoolist

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
14.09.2020
Tartu Ülikooli medalite ja aumärgi kujundus enne 01.09.2020 ning Tartu Ülikooli teenetemärkide kujundus alates 01.09.2020. Visuaal: Universitas Tartuensis

Ülikooli keskne tunnustussüsteem tegi läbi uuenduskuuri: muudeti tunnustamise korda ja loodi teenetemärgid. Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed.

Tarkusekuu esimesel päeval jõustus ülikooli uus tunnustamise kord. Akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnutsi aitavad uuendused murda mõnda väljakujunenud tava, näiteks harjumust tunnustada inimesi tähtsa sünnipäeva aegu, ja tõsta paremini esile neid, kes on teinud ülikooli heaks midagi olulist. Uuenduste käigus loodi kaks uut teenetemärki: pikaajalistele töötajatele mõeldud rinnamärk „100 semestrit ülikoolis“ ja Ülikooli Tänutäht, mis antakse ülikoolivälistele isikutele, kes on osutanud TÜ-le suuri teeneid.

Uue korra kohaselt on tunnustuse määramisel kõik ülikooli liikmed võrdsed, st teenetemärke antakse nii töötajatele kui ka üliõpilastele. Ka teenetemärgiga tunnustamise ettepanekuid saavad edaspidi teha kõik ülikoolipere liikmed – pole tähtsust, kas esitaja on üliõpilane või töötaja. Selleks on ülikooli kodulehel spetsiaalne veebivorm. „Sinna tuleb kirjutada väike, kuni tuhandest tähemärgist koosnev põhjendus, miks ettepanek tehakse. See peab olema konkreetne, sest sellest peab selguma, mille eest tuleks inimest tunnustada,“ täpsustas Karki. Ta rõhutas, et põhjendus peab olema kindlasti läbimõeldud ja mõjus, et teenetemärkide komisjon, kuhu kuuluvad kõigi valdkondade esindajad, akadeemiline sekretär ning personaliosakonna ja üliõpilaskonna esindaja, saaks seda arvesse võtta. Oma ettepanekud teevad ka rektor ja komisjoni liikmed.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eriliste tegude eest saab rinda tükikese ülikoolist

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
14.09.2020
Tartu Ülikooli medalite ja aumärgi kujundus enne 01.09.2020 ning Tartu Ülikooli teenetemärkide kujundus alates 01.09.2020. Visuaal: Universitas Tartuensis

Ülikooli keskne tunnustussüsteem tegi läbi uuenduskuuri: muudeti tunnustamise korda ja loodi teenetemärgid. Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed.

Tarkusekuu esimesel päeval jõustus ülikooli uus tunnustamise kord. Akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnutsi aitavad uuendused murda mõnda väljakujunenud tava, näiteks harjumust tunnustada inimesi tähtsa sünnipäeva aegu, ja tõsta paremini esile neid, kes on teinud ülikooli heaks midagi olulist. Uuenduste käigus loodi kaks uut teenetemärki: pikaajalistele töötajatele mõeldud rinnamärk „100 semestrit ülikoolis“ ja Ülikooli Tänutäht, mis antakse ülikoolivälistele isikutele, kes on osutanud TÜ-le suuri teeneid.

Uue korra kohaselt on tunnustuse määramisel kõik ülikooli liikmed võrdsed, st teenetemärke antakse nii töötajatele kui ka üliõpilastele. Ka teenetemärgiga tunnustamise ettepanekuid saavad edaspidi teha kõik ülikoolipere liikmed – pole tähtsust, kas esitaja on üliõpilane või töötaja. Selleks on ülikooli kodulehel spetsiaalne veebivorm. „Sinna tuleb kirjutada väike, kuni tuhandest tähemärgist koosnev põhjendus, miks ettepanek tehakse. See peab olema konkreetne, sest sellest peab selguma, mille eest tuleks inimest tunnustada,“ täpsustas Karki. Ta rõhutas, et põhjendus peab olema kindlasti läbimõeldud ja mõjus, et teenetemärkide komisjon, kuhu kuuluvad kõigi valdkondade esindajad, akadeemiline sekretär ning personaliosakonna ja üliõpilaskonna esindaja, saaks seda arvesse võtta. Oma ettepanekud teevad ka rektor ja komisjoni liikmed.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

16. Eesti filosoofia aastakonverents lükkub edasi

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.09.2020

Koroonaviiruse ohu tõttu otsustasime lükata tänavuse Eesti filosoofia aastakonverentsi järgmisele aastale, lootuses, et kui järgmisel kevadel on viirus taltunud, saame konverentsi korraldada traditsioonilisel kujul.

Vaba aega soovitame kasutada kirjutamiseks, eriti oodatud on kaastööd meie filosoofiaajakirja Studia Philosophica Estonica.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Uued töötajad filosoofia osakonnas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.09.2020

M. Jimena Clavel VázquezM. Jimena Clavel Vázquez õppis doktoriõppes St Andrewsi and Stirlingi ülikoolide ühisprogrammis Šotimaal, kus ta peagi kaitseb oma doktoritööd. Tema uurimisvaldkond paikneb kognitiivteaduste filosoofia, vaimufilosoofia, tajufilosoofia ja fenomenoloogia kokkupuutepunktis, huvi pakuvad ka kujutlusvõime filosoofia ja esteetika. Jimena doktoritöö uurib ihulisuse mõistet sensorimotoorse tajukäsituse raames. Ta on avaldanud artikleid fenomenoloogia naturaliseerimisest ja ennustuslikust lähenemisest sensorimotoorsele tajukäsitusele. Praegu uurib Jimena kujutlusvõime ihulisuse ideed ning küsimust, kuidas selline lähenemine võiks muuta meie arusaamu empaatiast ning ilukirjandusest.

Simon BarkerSimon Barker kaitses 2020. aastal filosoofia doktorikraadi Sheffieldi ülikoolis Paul Faulkneri, Miranda Frickeri ja T. Ryan Byerly juhendamisel. Teda huvitab sotsiaalepistemoloogia, iseäranis episteemiliste praktikate, sotsiaalse õigluse ja vaimse tervise vahekord. Doktoriväitekirjas arendas Simon ideed, et intellektuaalsel eneseusaldusel on ka afektiivne külg, mille olemasolu määrab sobiva reaktsiooni nii sügavatele lahkarvamustele kui ka lahkarvamustele võrdsete partnerite vahel. Ta on publitseerinud ka eriarvamuse rolli teemal kollektiivses uurimistöös ning episteemilise eneseusalduse ning printsiipidest lähtuvate lahkarvamuse teooriate hapra ja potentsiaalselt kahjuliku vahekorra teemal. Lisaks on Simon koos C. Crerari ja T. S. Goetzega koostanud ajakirja Philosophy erinumbri „Harms and Wrongs in Epistemic Practice“. Tartus uurib ta episteemilise eneseusalduse, akadeemilise elu ning vaimse tervise vahekorda.

Külalislektorite ametikohti toetab Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond

Karin KustassooKarin Kustassoo on alates käesoleva aasta 1. septembrist filosoofia ajaloo teadur.

Karin kaitses oma doktorikraadi Hollandis Leideni Ülikoolis 2018. aastal. Oma doktoritöös uuris ta Søren Kierkegaardi kohta Martin Heideggeri esimese Freiburgi perioodi loengukursustes. Enne Leidenisse suundumist on Karin noore Heideggeri ja Kierkegaardi filosoofiat uurinud ka Kopenhaageni Ülikoolis Taanis, Protestantlikus Teoloogilises Ülikoolis (Kampen, Holland) ja Tartu Ülikoolis.

Tartus jätkab Karin tegelemist noore Heideggeri filosoofiaga, et sellele tuginedes selgitada, mis tingib lahkarvamusi, ning rakendab ka Heideggeri fenomenoloogilist filosoofiat, et uurida üksmeele võimalikkust erinevate monoteistlike religioonide vahel.

Rahastuse andsid Euroopa Regionaalarengu Fond ning Mobilitas Pluss programm (MOBJD650).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Selge sõnumi võistlus on alanud! Saada oma kandidaat!

EKI uudised

SS yleskutse 2020

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Reading group on processural view of (philosophy of) biology

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.09.2020

On 22th of September 2020 the chair of Philosophy of Science will begin with a reading group on Professor John Dupré’s work on different fields of Philosophy of Biology from the perspective of seeing biological entities as dynamic processes, not static objects. This reading group is a preparation for the workshop "Biology as Process: Philosophical Background and Implications" in spring (most likely in May, if global health conditions permit) 2021 with John Dupré, organized by the chair of philosophy of science. However, those two courses can be taken independently of each other. The reading group will be led by a research fellow of Philosophy of Science Edit Talpsepp-Randla (responsible lecturer) and PhD candidate of Philosophy of Science Eveli Neemre.

The topics to be covered (see the syllabus in the attachment) include: general metaphysics of evolution, processual view of organisms and kinds, the questions of taxonomic monism and pluralism, issues related to social constructivism, the relationship between values and science-making, the questions of reductionism, polygenic organisms, postgenomic Darwinism, contemporary genomics and definition of genes from processual perspective, criticism of evolutionary psychology, causality and human nature in the social sciences, etc. The reading group is of potential interest for the scholars of many disciplines as it opens up novel perspectives and implications that process-based biology has for several fields from arts and social sciences to natural sciences. Edit Talpsepp-Randla’s interview with John Dupré about his work: https://philosophynow.org/issues/133/John_Dupre, in Estonian: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/bioloogiline-liik-kui-hulk-va...

The reading group will take place in the format of hybrid seminars, which means it can be attended in-class, or online via BigBlueButton (see the timetable with the video meeting links on the Moodle webpage of the course below). The reading group can be taken as a course for 3 EAP-s, or just attended by the people interested in the topics. In order to pass the course for credit points, a participant has to attend at least 8 out of 10 seminars, think about one question about each text prior to the seminars, and prepare one presentation during the course. If a participant is absent from more than 2 seminars, the extra absences can be compensated by writing short summaries about the texts to be covered. The registration to the course is open until 14th of September 2020. In order to register, go to Study Information System (ÕIS1) and find the course ‘Practice-Based Philosophy of Science Reading Group’ (FLFI.03.094), semester 20/21 A regular Eng. For the first seminar please read the first part of “A Manifesto for a Processual Philosophy of Biology” that can be found when you go to the Moodle page of the course: https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=4032 The reading group meetings will take place on Tuesdays at 14.15 (in-class meetings in Jakobi 2-337).

Find the syllabus for the reading group here.

Biographical note:

Professor John Dupré is Professor of Philosophy of Science at the University of Exeter and Director of Egenis, the Centre for the Study of Life Sciences. He was recently elected President of the Philosophy of Science Association. He has authored several books (probably most well-known of which is ‘The Disorder of Things: Metaphysical Foundations of the Disunity of Science’ (1993)) and many articles. In 2018 he co-edited with Daniel J. Nicholson a book called ‘Everything Flows: Towards a Processual Philosophy of Biology’.

Edit Talpsepp-Randla is a Research Fellow of Philosophy of Science at the University of Tartu, Estonia. She received her PhD in 2013 from the University of Bristol, and specialises in the Philosophy of Biology.

Eveli Neemre is a PhD candidate of Philosophy of Science at the University of Tartu. She writes her PhD dissertation on objectivity in animal cognition.

For further questions, please contact either Edit Talpsepp-Randla (edit.talpsepp@ut.e) or Eveli Neemre (eneemre [ät] ut.ee).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Teadlane toob publiku ette värviküllased maastikud

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.09.2020

Endla Lõhkivi "Kakerdaja raba" 2018Neljapäeval, 10. septembril kell 12 avatakse Philosophicumi (Jakobi 2) trepigaleriis teadusfilosoofia dotsent Endla Lõhkivi maalinäitus “Minu maastikud”.

Näituse keskmes on erinevates tehnikates väljendusrikkad maastikumaalid – õli- ja akrüülvärvidega maalitud tööde kõrval on esmakordselt publiku ees ka viis digimaali tehnikas maali.
Maalimist on Endla Lõhkivi Tartu Rahvaülikoolis Robert Suvi maalistuudios nüüdseks harrastanud viis aastat. Näitusel on väljas 21 värviküllast loodusvaadet ja maastikku. “Alustasin maalimist nullist, aukartuse ja suurte kõhklustega,” meenutab ta. “Aasta-aastalt on huvi ja oskused kasvanud, kuid maalin eeskätt oma lõbuks. Praeguseks olen lisaks traditsioonilistele maalitehnikatele katsetanud ka digimaaliga, mis on osutunud väga põnevaks väljakutseks.”

Endla Lõhkivi “Minu maastikud” on Philosophicumi trepigalerii kolmas näitus ning ühtlasi kolmas näitus, mille autor on seotud filosoofia osakonnaga. “On väga hea meel tõdeda, et loometöö on teadlaste hulgas palju rohkem levinud, kui esmapilgul arvatagi võiks,” nendib galerii kuraator Eva-Kaia Vabamäe. “Endla Lõhkivi “Minu maastikud” hõlmab lisaks visuaalsele elamusele ka tema arengut kunstnikuna nii maalilaadis, motiivides kui ka tehnikates, mis teeb selle näituse kahekordselt huvitavaks.”

Endla Lõhkivi (sünd. 1962) on Tartu Ülikooli teadusfilosoofia õppejõud, kelle uurimisteemade hulgas on teaduskultuur, teadusdistsipliinide kujunemine ja interdistsiplinaarsus. 1985. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli keemia erialal. 1990. aastatel õppis ta doktorandina Göteborgi Ülikoolis Rootsis teadusfilosoofiat ja teaduslugu ning Tartu Ülikoolis filosoofiat. 2002. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi filosoofias. Lisaks teadustööle on ta eesti keelde tõlkinud Rootsi aime-, krimi- ja lastekirjandust.

Näitus on avatud Philosophicumi trepigaleriis (Jakobi 2) kuni 10. novembrini 2020.

Lisainfo:
Eva-Kaia Vabamäe, Philosophicumi trepigalerii, eva-kaia.vabamäe [ät] ut.ee; 737 6148

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Selgusid parimad Vikipeedia keeletoimetajad

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
04.09.2020
2020. aasta parimad Vikipeedia toimetajad. Vasakult Elisabeth Kaukonen (eriauhind, TÜ), Mariin Pantelejev (I koht, EMÜ), Liisi Rästa (parima uue tulija auhind), Liina Kahu (II koht). Foto: Riina Reinsalu

Reedel, 4. septembril toimus Tartus Delta keskuses Eesti Keeletoimetajate Liidu seminar, kus tunnustati juba kolmandat korda parimaid parimaid Vikipeedia keeletoimetajaid. Miljon+ eripreemia sai Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse eriala üliõpilane Elisabeth Kaukonen.

Eelmise aasta detsembrist emakeelepäevani kestnud talgutel keeletoimetasid 17 osalist 716 Vikipeedia artiklit. Kolme aastaga on talgutel toimetatud kokku 1925 artiklit. Parimate väljavalimisel hinnati keeletoimetaja tehtud paranduste asjakohasust ja toimetatud artiklite mahtu. Tublisid keeletoimetajaid tunnustas Tartu Hansa Rotary Klubi 2000 euroga, MTÜ Wikimedia Eesti pani välja 500 eurot parimale uuele talgulisele.

Stipendiumi pälvisid Mariin Pantelejev (1000 eurot), Liina Kahu (600 eurot) ja Eve Sooneste (400 eurot). Parimaks uueks tulijaks osutus Liisi Rästa (500 eurot). Miljon+ eripreemia, Tartu Ülikooli meene sai eesti ja soome-ugri keeleteaduse üliõpilane Elisabeth Kaukonen.

Seekord parimaks keeletoimetajaks valitud Eesti Maaülikooli 4. kursuse veterinaarmeditsiini tudeng Mariin Pantelejev on varemgi talgute esikolmikusse pääsenud. „Mulle tundub, et ei ole kuigi palju inimesi, kes oskaksid või julgeksid keeleliselt korrigeerida reaalteaduste valdkonna artikleid,“ rääkis Pantelejev. „Vikipeedia artikleid toimetades saan ühendada oma huvi keele ja bioloogia vastu,“ lisas Pantelejev.

Talgute eesmärk oli väärtustada keeletoimetaja tööd ja muuta Vikipeedia artikleid keeleliselt ladusamaks. „Keeletoimetajal on mugav Vikipeediast kiiresti mõnda fakti kontrollida või termini tausta uurida. Hea oli näha, kuidas keeletoimetajad olid omakorda seda väärt abivahendit kohendanud – kes ettevaatlikult ja pisitasa, kes põhjalikult ja põhjendatult –, kuid ikka soravamaks ja usaldusväärsemaks,“ rääkis žürii liige, kutseline keeletoimetaja Airi Männik, lisades: „Entsüklopeedia keelekasutuse toimetamine on vastutusrikas ja sunnib pingutama ning annab seega hea kogemuse.“

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuulusid Ann Siiman Tartu Ülikoolist, Airi Männik ja Svea Tarkin Eesti Keeletoimetajate Liidust, Sirli Zupping Haridus- ja Teadusministeeriumist, Helin Kask Tallinna Ülikoolist ning Ursula Erik MTÜ Wikimedia Eestist.

Talguid korraldasid Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Talgud on osa eestikeelse Vikipeedia edendamise projektist Miljon+, mille eesmärk on jõuda eesti Vikipeedias miljoni artiklini.

Lisateave: Ann Siiman, TÜ digihumanitaaria projektijuht, 5348 7608, ann.siiman [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Andres Treiali fotonäitus „Mõskmisõ luuminõ“

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
01.09.2020

 

Näituse keskmes on suitsusaunatraditsioon kui elav vaimne kultuuripärand, tänapäeva inimese suhe saunapärandiga ja selle edasi andmine ning kestmine järeltulevate põlvede hulgas. Seetõttu keskenduvadki aastatel 2018–2019 pildistatud fotod just suitsusaunakombestiku elujõulisusele Võromaal tänasel päeval, kus saunakombestik on jätkuvalt väga oluline osa inimeste igapäevaelust.
Näitusel on eksponeeritud fotod erinevatest saunaga seotud situatsioonidest alates sauna ehitamisest kuni sauna mineku ja leili võtmiseni.
Fotograaf Andres Treiali sõnul oli näituse pildistamine väljakutse nii loominguliselt kui ka tehniliselt. „Pildistada tuli tehnilises mõttes ekstreemtingimustes. Saun oli ju köetud… Tõsi, nõrgemalt kui harilikult, et vastu peaksid nii modellid kui ka piltnik,“ kirjeldas Treial fotolavastuste tegemise tehnilisi tagamaid.
Näitusel eksponeeritud fotode hulgast leiab nii suviseid, sügisesi kui ka talviseid pilte. „Samuti oli väljakutseks pildistada talvel jääauku hüppamist, sest arvestama pidi modellide tervisega ja hea kaadri saamiseks tuli tegutseda ülikiirelt“, kommenteerib Treial talviste piltide tegemise raskust.
Kindel on see, et suitsusaunakombestik on Võromaal väga elujõuline ja ei jäta kedagi külmaks.

Näituse idee – Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu, näituse projektijuht – Kati Taal.
Näituse vahendas Tartusse TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus Eesti Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võromaa pärimuskultuuri toetusmeetme abil.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Elli Marie Tragel – Elu Maal

Eesti Semiootika Seltsi uudised
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rektor Toomas Asser räägib otseülekandes, kuidas ülikool uuele õppeaastale vastu läheb

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.08.2020
Rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Teisipäeval, 1. septembril kell 13.00 räägib Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser veebiülekandes ülikooli õppe- ja töökorraldusest algaval sügisel.

Intervjuus tuleb juttu näiteks sellest, mida peab koroonaviiruse leviku tingimustes silmas pidama ja kui palju hakkab tavapärast auditoorset õpet asendama e-õpe. Lisaks korratakse üle, kuidas enda ja teiste tervist tööl ja õppetööl viibides hoida ning kuidas käituda haigestumise korral.

Vaata otseülekannet Microsoft Teamsi keskkonnas. Rektorile on võimalik ülekande ajal ka küsimusi esitada.

Otseintervjuu toimub eesti keeles. Intervjuu salvestis koos ingliskeelsete subtiitritega avaldatakse Tartu Ülikooli veebilehel 2. septembril.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rektor Toomas Asser räägib otseülekandes, kuidas ülikool uuele õppeaastale vastu läheb

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.08.2020
Rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Teisipäeval, 1. septembril kell 13.00 räägib Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser veebiülekandes ülikooli õppe- ja töökorraldusest algaval sügisel.

Intervjuus tuleb juttu näiteks sellest, mida peab koroonaviiruse leviku tingimustes silmas pidama ja kui palju hakkab tavapärast auditoorset õpet asendama e-õpe. Lisaks korratakse üle, kuidas enda ja teiste tervist tööl ja õppetööl viibides hoida ning kuidas käituda haigestumise korral.

Vaata otseülekannet Microsoft Teamsi keskkonnas. Rektorile on võimalik ülekande ajal ka küsimusi esitada.

Otseintervjuu toimub eesti keeles. Intervjuu salvestis koos ingliskeelsete subtiitritega avaldatakse Tartu Ülikooli veebilehel 2. septembril.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rektor Toomas Asser räägib otseülekandes, kuidas ülikool uuele õppeaastale vastu läheb

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.08.2020
Rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Teisipäeval, 1. septembril kell 13.00 räägib Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser veebiülekandes ülikooli õppe- ja töökorraldusest algaval sügisel.

Intervjuus tuleb juttu näiteks sellest, mida peab koroonaviiruse leviku tingimustes silmas pidama ja kui palju hakkab tavapärast auditoorset õpet asendama e-õpe. Lisaks korratakse üle, kuidas enda ja teiste tervist tööl ja õppetööl viibides hoida ning kuidas käituda haigestumise korral.

Vaata otseülekannet Microsoft Teamsi keskkonnas. Rektorile on võimalik ülekande ajal ka küsimusi esitada.

Otseintervjuu toimub eesti keeles. Intervjuu salvestis koos ingliskeelsete subtiitritega avaldatakse Tartu Ülikooli veebilehel 2. septembril.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

250 aastat Tartu Ülikooli kunstimuuseumi ja raamatukogu rajaja Karl Morgensterni sünnist

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.08.2020

Täna, 28. augustil tähistab Tartu Ülikool oma esimese kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjanduse- ja kuntiajaloo professori, kunstimuuseumi ja raamatukogu esimese direktori Johann Karl Simon Morgensterni 250ndat sünnipäeva.

Pidulikud sündmused leiavad aset kell 11 Toomel, Morgensterni kunagise aia piiri tähistava Area Morgensterniana samba juures, kus tutvustatakse Morgensterni aia kirjeldust. Kell 14 Raadi kalmistul asetatakse lilled tema hauale, kõnelevad Tartu linnapea, Ülikooli rektor, Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru, klassikalise filoloogia emeriitprofessor Anne Lill, katkendeid Morgensterni inauguratsioonikõnest loeb Janika Päll. Õhtul kell 18.15 peab Vabaakadeemias klassikalise filoloogia doktor, Jaanika Anderson ülikooli kunstimuuseumist  loengu "Karl Morgenstern - täht Tartu taevas".

Morgensterni üritused jätkuvad septembris näitusega Tartu ülikooli raamatukogus.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Infoks bakalaureuseõppe esmakursuslastele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.08.2020

 

Tere tulemast õppima eesti ja üldkeeleteaduse instituuti, tere tulemast õppima eesti ja soome-ugri keeleteadust!      

 

  • Kooliaasta algab esmaspäeval, 31. augustil.
  • Uue õppeaasta avaüritus toimub 31. augustil kell 9.00 ülikooli peahoone ees ja seda saab jälgida ka otsepildis UTTV vahendusel. Aulaaktust ei toimu. Esmaspäeval loenguid ei toimu.  Lisateave: http://infokiri.ut.ee/oppimine#nadal-0 
  • Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval õppivate esmakursuslaste infotund toimub 31. augustil kell 13-15 aadressil Jakobi 2-438 (eesti ja üldkeeleteaduse instituut). Infotunnis räägime õppekavast ja õppekorraldusest, tunniplaani koostamisest, ainetele registreerumisest ning kõigest muust olulisest. Infotunnis kohtute instituudi juhataja, programmijuhi, õppekorraldajate ning tuutoritega. Palume esimesest infotunnist võimaluse korral kõikidel osa võtta. Kohapeal on olemas maskid ja des.vahendid, samuti istume hajutatult.    
  • Meie teine infotund toimub neljapäeval, 3. septembril kell 10-12 aadressil Jakobi 2-438. Selles infotunnis räägime juba põhjalikumalt meie instituudist,  osakondadest ja erialadest, õppe- ja teadustööst. Samuti kohtute meie õppejõududega.  
  • Esmakursuslaste tutvumisõhtu toimub teisipäeval, 1. septembril kell 17-18.30 aadressil Jakobi 2-438. Tutvumisõhtu korraldavad tuutorid Agnes Lea ja Marri Tammepõld.    

Oma küsimustega võite julgesti pöörduda nii programmijuhi (Kristiina Praakli), tuutorite (Agnes Lea, Marri Tammepõld), õppekorraldajate (Andrea Nagy, Ülle Niin) kui ka instituudi juhataja (Liina Lindström) poole.  Toetame teid õpingute alustamisel terve meeskonnaga. 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Infotundide ajad maailma keelte ja kultuuride kolledžis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
26.08.2020

Maailma keelte ja kultuuride kolledži BAKALAUREUSEÕPPE erialade infotundide ajad 31. augustil 2020

Eriala Aeg Koht
Inglise keel ja kirjandus 10:15 Ülikooli 18-140
Saksa keel ja kirjandus 10:15 Jakobi 2-130
Romanistika (hispaania keel ja kirjandus) 10:15 Jakobi 2-114
Romanistika (prantsuse keel ja kirjandus) 10:15 Jakobi 2-110
Antiikkeeled ja -kultuurid 10:15 Jakobi 2-113
Skandinaavia keeled ja kultuurid (taani keel) 10:15 Jakobi 2-102
Vene ja slaavi filoloogia 10:15 Jakobi 2-109

 

Maailma keelte ja kultuuride kolledži MAGISTRIÕPPE erialade infotundide ajad

Eriala Aeg Koht
Võõrkeeleõpetaja (päevaõpe) 31. aug 10:30 Jakobi 2-107
Võõrkeeleõpetaja (sessioonõpe) 11. sept 10:15 J. Liivi 4-304
Tõlkeõpetus 31. aug 10:30 Jakobi 2-129
Euroopa keeled ja kultuurid 31. aug 12:15 Jakobi 2-230

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks