TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveeb

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.04.2020

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveebist leiad keeleteadlaste aga ka üliõpilaste mõtteid ja arutlusi keelega seotud teemadel.
Rubriigis „Päevakajalist“ saad lugeda õppejõudude seiklustest e-õppe avarustes. Samal teemal jagavad oma kogemusi ka üliõpilased rubriigis „Üliõpilastelt“.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Õppeprorektor räägib õppetööst eriolukorra ajal ja vastab küsimustele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
30.03.2020
Õppeprorektor Aune Valk. Foto: Andres Tennus

31. märtsil kell 13 toimub reaalajas Teams live event, kus õppeprorektor Aune Valk räägib õppetööst eriolukorra ajal  ja vastab otse-eetris ülikooli töötajate ja üliõpilaste küsimustele.

Vaata ürituse otseülekannet siit.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Õppeprorektor räägib õppetööst eriolukorra ajal ja vastab küsimustele

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
30.03.2020
Õppeprorektor Aune Valk. Foto: Andres Tennus

31. märtsil kell 13 toimub reaalajas Teams live event, kus õppeprorektor Aune Valk räägib õppetööst eriolukorra ajal  ja vastab otse-eetris ülikooli töötajate ja üliõpilaste küsimustele.

Vaata ürituse otseülekannet siit.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Õppeprorektor räägib õppetööst eriolukorra ajal ja vastab küsimustele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.03.2020
Õppeprorektor Aune Valk. Foto: Andres Tennus

31. märtsil kell 13 toimub reaalajas Teams live event, kus õppeprorektor Aune Valk räägib õppetööst eriolukorra ajal  ja vastab otse-eetris ülikooli töötajate ja üliõpilaste küsimustele.

Vaata ürituse otseülekannet siit.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Algab üleülikooliline doktorantide rahuloluküsitlus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.03.2020
Allikas: Times Higer Education blog

2. aprillist 4. maini on kõik Tartu Ülikooli doktorandid oodatud arvamust avaldama doktoriõppe teemadel, et aidata ülikoolil doktoriõppes muudatusi planeerida.

Tartu Ülikool kavandab lähiaastatel doktoriõppes suuri muudatusi. Valminud on doktoriõppe arendamise visioon. Käimas on doktoritöö nõuete ajakohastamine. Samuti on ülikool suurendanud doktorandi sissetulekut tulemusstipendiumiga.

Nüüd on igal doktorandil võimalus kavandatavaid muudatusi suunata. Selleks palutakse kõigil doktorantidel vastata küsimustikule, milles on võimalik hinnata rahulolu Tartu Ülikooli doktoriõppega. E-kutse uuringus osalemiseks jõuab 2. aprillil kõigi doktorantide meiliaadressile. Küsitlus lõppeb 4. mail 2020.

Küsitlust korraldab TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koos õppeosakonnaga. Küsitlusele lisaks analüüsib õppeosakond koos rektoraadi bürooga TÜ andmebaaside põhjal üldist doktoriõppe olukorda ülikoolis.

Lisainfo: Monika Tasa, uuringu projektijuht, monika.tasa [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Algab üleülikooliline doktorantide rahuloluküsitlus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
27.03.2020
Allikas: Times Higer Education blog

2. aprillist 4. maini on kõik Tartu Ülikooli doktorandid oodatud arvamust avaldama doktoriõppe teemadel, et aidata ülikoolil doktoriõppes muudatusi planeerida.

Tartu Ülikool kavandab lähiaastatel doktoriõppes suuri muudatusi. Valminud on doktoriõppe arendamise visioon. Käimas on doktoritöö nõuete ajakohastamine. Samuti on ülikool suurendanud doktorandi sissetulekut tulemusstipendiumiga.

Nüüd on igal doktorandil võimalus kavandatavaid muudatusi suunata. Selleks palutakse kõigil doktorantidel vastata küsimustikule, milles on võimalik hinnata rahulolu Tartu Ülikooli doktoriõppega. E-kutse uuringus osalemiseks jõuab 2. aprillil kõigi doktorantide meiliaadressile. Küsitlus lõppeb 4. mail 2020.

Küsitlust korraldab TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koos õppeosakonnaga. Küsitlusele lisaks analüüsib õppeosakond koos rektoraadi bürooga TÜ andmebaaside põhjal üldist doktoriõppe olukorda ülikoolis.

Lisainfo: Monika Tasa, uuringu projektijuht, monika.tasa [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Algab üleülikooliline doktorantide rahuloluküsitlus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.03.2020
Allikas: Times Higer Education blog

2. aprillist 4. maini on kõik Tartu Ülikooli doktorandid oodatud arvamust avaldama doktoriõppe teemadel, et aidata ülikoolil doktoriõppes muudatusi planeerida.

Tartu Ülikool kavandab lähiaastatel doktoriõppes suuri muudatusi. Valminud on doktoriõppe arendamise visioon. Käimas on doktoritöö nõuete ajakohastamine. Samuti on ülikool suurendanud doktorandi sissetulekut tulemusstipendiumiga.

Nüüd on igal doktorandil võimalus kavandatavaid muudatusi suunata. Selleks palutakse kõigil doktorantidel vastata küsimustikule, milles on võimalik hinnata rahulolu Tartu Ülikooli doktoriõppega. E-kutse uuringus osalemiseks jõuab 2. aprillil kõigi doktorantide meiliaadressile. Küsitlus lõppeb 4. mail 2020.

Küsitlust korraldab TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koos õppeosakonnaga. Küsitlusele lisaks analüüsib õppeosakond koos rektoraadi bürooga TÜ andmebaaside põhjal üldist doktoriõppe olukorda ülikoolis.

Lisainfo: Monika Tasa, uuringu projektijuht, monika.tasa [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli raamatukogust saab taas raamatuid laenutada

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
25.03.2020
Lugejatel palutakse siseneda fuajeesse ühekaupa ja desinfitseerida käed nii enne kui ka pärast raamatu kapist välja võtmist. Foto: Tartu Ülikooli raamatukogu

Kuigi Tartu Ülikooli raamatukogu on eriolukorra tõttu suletud, saavad lugejad alates tänasest, 25. märtsist e-kataloogi ESTER vahendusel taas raamatuid tellida. Raamatud saab kätte kuni kolme päeva jooksul raamatukogu fuajees asuvast targast kapist.

E-kataloogi ESTER kaudu saab tellida kojulaenutatavaid eksemplare, mille staatus kataloogis on „kohal“. Raamatukogu töötajad panevad tellitud raamatud tarka kappi, mis asub raamatukogu (W. Struve 1) fuajees peaukse kõrval. Lugejad pääsevad kapi juurde esmaspäevast reedeni kella 12–17 ja raamatu kättesaamiseks on vaja ID-kaarti või lugejakaarti. Kuna kappide arv on piiratud, võib tellitud raamatute ooteaeg olla kuni kolm päeva.

Raamatukogu alustas ajutiste laenutusvõimaluste väljatöötamist kohe, kui riigis kuulutati välja eriolukord. „Sel esmaspäeval kontrollisime kiiresti loodud uue laenutussüsteemi töökindlust ja kõik toimis,“ ütles ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru. „See on parim lahendus, mida me praeguses keerulises olukorras pakkuda saame, ohustamata kellegi tervist.“

Laenutuskappide juurde pannakse ka desinfitseerivad vahendid. Lugejatel palutakse siseneda fuajeesse ühekaupa ja desinfitseerida käed nii enne kui ka pärast raamatu kapist välja võtmist. Raamatukogu palub liikuda ainult piiratud laenutusalal.

Loe juhendist, kuidas eriolukorra ajal ülikooli raamatukogust raamatuid laenutada.

Lisateave: Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, 553 7982, olga.einasto [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli raamatukogust saab taas raamatuid laenutada

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.03.2020
Lugejatel palutakse siseneda fuajeesse ühekaupa ja desinfitseerida käed nii enne kui ka pärast raamatu kapist välja võtmist. Foto: Tartu Ülikooli raamatukogu

Kuigi Tartu Ülikooli raamatukogu on eriolukorra tõttu suletud, saavad lugejad alates tänasest, 25. märtsist e-kataloogi ESTER vahendusel taas raamatuid tellida. Raamatud saab kätte kuni kolme päeva jooksul raamatukogu fuajees asuvast targast kapist.

E-kataloogi ESTER kaudu saab tellida kojulaenutatavaid eksemplare, mille staatus kataloogis on „kohal“. Raamatukogu töötajad panevad tellitud raamatud tarka kappi, mis asub raamatukogu (W. Struve 1) fuajees peaukse kõrval. Lugejad pääsevad kapi juurde esmaspäevast reedeni kella 12–17 ja raamatu kättesaamiseks on vaja ID-kaarti või lugejakaarti. Kuna kappide arv on piiratud, võib tellitud raamatute ooteaeg olla kuni kolm päeva.

Raamatukogu alustas ajutiste laenutusvõimaluste väljatöötamist kohe, kui riigis kuulutati välja eriolukord. „Sel esmaspäeval kontrollisime kiiresti loodud uue laenutussüsteemi töökindlust ja kõik toimis,“ ütles ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru. „See on parim lahendus, mida me praeguses keerulises olukorras pakkuda saame, ohustamata kellegi tervist.“

Laenutuskappide juurde pannakse ka desinfitseerivad vahendid. Lugejatel palutakse siseneda fuajeesse ühekaupa ja desinfitseerida käed nii enne kui ka pärast raamatu kapist välja võtmist. Raamatukogu palub liikuda ainult piiratud laenutusalal.

Loe juhendist, kuidas eriolukorra ajal ülikooli raamatukogust raamatuid laenutada.

Lisateave: Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, 553 7982, olga.einasto [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli raamatukogust saab taas raamatuid laenutada

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.03.2020
Lugejatel palutakse siseneda fuajeesse ühekaupa ja desinfitseerida käed nii enne kui ka pärast raamatu kapist välja võtmist. Foto: Tartu Ülikooli raamatukogu

Kuigi Tartu Ülikooli raamatukogu on eriolukorra tõttu suletud, saavad lugejad alates tänasest, 25. märtsist e-kataloogi ESTER vahendusel taas raamatuid tellida. Raamatud saab kätte kuni kolme päeva jooksul raamatukogu fuajees asuvast targast kapist.

E-kataloogi ESTER kaudu saab tellida kojulaenutatavaid eksemplare, mille staatus kataloogis on „kohal“. Raamatukogu töötajad panevad tellitud raamatud tarka kappi, mis asub raamatukogu (W. Struve 1) fuajees peaukse kõrval. Lugejad pääsevad kapi juurde esmaspäevast reedeni kella 12–17 ja raamatu kättesaamiseks on vaja ID-kaarti või lugejakaarti. Kuna kappide arv on piiratud, võib tellitud raamatute ooteaeg olla kuni kolm päeva.

Raamatukogu alustas ajutiste laenutusvõimaluste väljatöötamist kohe, kui riigis kuulutati välja eriolukord. „Sel esmaspäeval kontrollisime kiiresti loodud uue laenutussüsteemi töökindlust ja kõik toimis,“ ütles ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru. „See on parim lahendus, mida me praeguses keerulises olukorras pakkuda saame, ohustamata kellegi tervist.“

Laenutuskappide juurde pannakse ka desinfitseerivad vahendid. Lugejatel palutakse siseneda fuajeesse ühekaupa ja desinfitseerida käed nii enne kui ka pärast raamatu kapist välja võtmist. Raamatukogu palub liikuda ainult piiratud laenutusalal.

Loe juhendist, kuidas eriolukorra ajal ülikooli raamatukogust raamatuid laenutada.

Lisateave: Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, 553 7982, olga.einasto [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Infopooltund „Kaugtöö Tartu Ülikoolis“ toimub täna kell 12.30

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.03.2020

Täna kell 12.30–13.30 toimub infopooltund „Kaugtöö Tartu Ülikoolis“, kus vaadatakse tagasi möödunud nädalale.

Infopooltunnis heidetakse pilk esimesele eriolukorra ajal toimunud kaugtöö ja kaugõppe nädalale. Tartu Ülikooli digiarengu juht Erkki Leego tutvustab loodud juhiseid ja parimate praktikate nippe.

Enne infopooltundi ja selle ajal on võimalik kõigil esitada küsimusi, millele vastavad e-õppe ja IT-spetsialistid.

Infopooltundi saab vaadata ja küsimusi on võimalik juba enne ülekannet esitada keskkonnas Teams Event Lives. Infopooltund on ka hiljem järelvaadatav. 

Lisateave: Erkki Leego, Tartu Ülikooli digiarengu juht, erkki.leego [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Täna kell 12.30 toimub infopooltund „Kaugtöö Tartu Ülikoolis“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.03.2020

Täna kell 12.30–13.30 toimub infopooltund „Kaugtöö Tartu Ülikoolis“, kus vaadatakse tagasi möödunud nädalale.

Infopooltunnis heidetakse pilk eriolukorra aja esimesele kaugtöö ja kaugõppe nädalale. Tartu Ülikooli digiarengu juht Erkki Leego tutvustab koostatud juhiseid ja kasulikke nippe.

Enne infopooltundi ja selle ajal on võimalik kõigil esitada küsimusi, millele vastavad e-õppe ja IT-spetsialistid.

Infopooltundi saab vaadata ja küsimusi on võimalik juba enne ülekannet esitada keskkonnas Teams Event Lives. Infopooltund on ka hiljem järelvaadatav. 

Lisateave: Erkki Leego, Tartu Ülikooli digiarengu juht, erkki.leego [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Täna kell 12.30 toimub infopooltund „Kaugtöö Tartu Ülikoolis“

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.03.2020

Täna kell 12.30–13.30 toimub infopooltund „Kaugtöö Tartu Ülikoolis“, kus vaadatakse tagasi möödunud nädalale.

Infopooltunnis heidetakse pilk eriolukorra aja esimesele kaugtöö ja kaugõppe nädalale. Tartu Ülikooli digiarengu juht Erkki Leego tutvustab koostatud juhiseid ja kasulikke nippe.

Enne infopooltundi ja selle ajal on võimalik kõigil esitada küsimusi, millele vastavad e-õppe ja IT-spetsialistid.

Infopooltundi saab vaadata ja küsimusi on võimalik juba enne ülekannet esitada keskkonnas Teams Event Lives. Infopooltund on ka hiljem järelvaadatav. 

Lisateave: Erkki Leego, Tartu Ülikooli digiarengu juht, erkki.leego [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Lõputööde kaitsmise kuupävad

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
20.03.2020
ÕPPEKAVAD LÕPUTÖÖ ESITAMISE TÄHTAEG KAITSMISE KUUPÄEV
BA Eesti ja soome-ugri keeleteadus E, 18.05.2020 R, 05.06.2020
MA Eesti ja soome-ugri keeleteadus E, 25.05.2020 K, 03.06.2020
MA Eesti keele ja kirjanduse õpetaja E, 25.05.2020 K, 03.06.2020

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kristina Koppeli doktoritöö kaitsmine 23. märtsil kell 16.15

EKI uudised

Esmaspäeval, 23. märtsil kell 16.15 kaitseb Eesti Keele Instituudi leksikograaf-nooremteadur Kristina Koppel Tartu Ülikoolis doktoritööd „Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele“

Doktoritöö lühiülevaadet saab lugeda siit

Avalikkus saab kaitsmisel osaleda veebi vahendusel, lähemad juhised leiab siit

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kristina Koppeli doktoritöö kaitsmine on jälgitav veebis

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.03.2020

Kristina Koppeli doktoritöö "Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele" kaitsmine toimub 23. märtsil kell 16.15.

Kaitsmine on jälgitav veebis aadressil

https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ameeting_ZTY3Y2RjODUtMmExMC00ZjMwLWJkZTUtMjMwZTUzMWM3NDM0%40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%226d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0%22%2c%22Oid%22%3a%223d46a944-a8e1-490e-a8d1-5c4a718ff32d%22%2c%22IsBroadcastMeeting%22%3atrue%7d

Juhised Teamsi kasutamiseks /sites/default/files/www_ut/juhised_teamsiga_uhinemiseks.docx

Info ja küsimused:

Tiia Margus, 56 211 096, tiia.margus [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Eriolukorra tõttu Tartu Ülikool lõpetamata ei jää

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.03.2020
Aune Valk. Foto: Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk kinnitab, et hoolimata eriolukorrast läheb elu Tartu Ülikoolis edasi ning kvaliteetne õppe- ja teadustöö jätkub. Ülikool on valmis pakkuma üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi.

Valgu kinnitusel ei tasu kellelgi muretseda, et ülikool eriolukorra tõttu lõpetamata või lõputöö kaitsmata jääb. Ka sisseastumise pärast ei ole vaja karta – kõik, kes soovivad ülikooli astuda, saavad selleks võimaluse.

Tartu Ülikool jättis eriolukorra tõttu ära küll sisseastujatele mõeldud akadeemilise testi, mis pidi toimuma 21. märtsil ja 4. aprillil, kuid see puudutas vaid üht osa sisseastujatest.

„Meil on väga kahju, et pidime akadeemilise testi ära jätma. Sel aastal kavatses testi teha rohkem inimesi kui kunagi varem – soovijaid oli üle 2500. See kinnitab, et huvi õpingute vastu Tartu Ülikoolis on väga suur,“ rääkis Valk ja lisas: „Pole parata, lähme eluga edasi ja leiame uued lahendused.“

Kas akadeemiline test korraldatakse eritingimusel vastuvõtuks suve alguses, otsustab ülikool hiljemalt 1. maiks. „Kui bakalaureuseõppesse astumisel tuleb veel muudatusi teha, teavitame sellest esimesel võimalusel,“ lubas Valk. Magistri- ja doktoriõppes plaanitakse vastuvõtt korraldada algse ajakava kohaselt.

Ülikoolis tegutsetakse sihiga, et eriolukord ei takistaks kellelgi õpinguid lõpetamast. „Oleme vajaduse korral valmis lükkama lõpetamised ja kaitsmised augustikuusse. Doktoritööde kaitsmised toimuvad video teel,“ sõnas õppeprorektor.

Ta nentis, et praegu on kõige keerukam olukord praktikumidega, mis peaksid toimuma laboris, haiglas või mujal silmast silma. Palju küsimusi on välisüliõpilastel ja ajutiselt välismaal viibivatel üliõpilastel. „Otsime kõigile üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi,“ kinnitas Valk ning rõhutas, et kvaliteetne õppe- ja teadustöö Tartu Ülikoolis jätkub riigis kehtestatud eriolukorrast hoolimata.

Tema sõnu kinnitas ka Tartu Ülikooli haridustehnoloogia peaspetsialist Lehti Pilt: „Juba enne eriolukorra väljakuulutamist oli ligikaudu 70%-l Tartu Ülikooli kursustest olemas e-tugi ja kindlasti jätkame selle suunaga. Näiteks möödunud nädalavahetusel loodi juurde 30 uut e-kursust, mis võimaldavad üliõpilastel omandada teadmisi kaugõppe vormis.“

Et asendada auditoorne õpe e-õppega ning toetada paremini üliõpilaste iseseisvat tööd, on õppejõud usinasti asunud oma e-toega kursusi täiendama. Veebiseminari vahend on Tartu Ülikoolis kasutusel juba ligi 360 e-kursusel ja videoloenguid on hakatud salvestama sadakonnal kursusel, kus seda varem ei tehtud, kirjeldas Pilt.

Peale selle pakub Tartu Ülikool ka kooliõpilastele ja täiskasvanud õppijatele eneseharimiseks ja teadmiste täiendamiseks e-õppe võimalusi. Lähiajal algab mitu huvitavat vaba juurdepääsuga e-kursust ehk MOOC-i, mis on kõigile tasuta: „Tehisintellekti algkursus“, „Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika“, „Security in the Baltic Sea Region“ ja „Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analyses“. Lisateave ja registreerimine on veebilehel moocs.ut.ee. Tartu Ülikooli kõigi e-täiendusõppe võimalustega saab tutvuda veebilehel ut.ee/et/e-taiendusope.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eriolukorra tõttu Tartu Ülikool lõpetamata ei jää

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.03.2020
Aune Valk. Foto: Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk kinnitab, et hoolimata eriolukorrast läheb elu Tartu Ülikoolis edasi ning kvaliteetne õppe- ja teadustöö jätkub. Ülikool on valmis pakkuma üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi.

Valgu kinnitusel ei tasu kellelgi muretseda, et ülikool eriolukorra tõttu lõpetamata või lõputöö kaitsmata jääb. Ka sisseastumise pärast ei ole vaja karta – kõik, kes soovivad ülikooli astuda, saavad selleks võimaluse.

Tartu Ülikool jättis eriolukorra tõttu ära küll sisseastujatele mõeldud akadeemilise testi, mis pidi toimuma 21. märtsil ja 4. aprillil, kuid see puudutas vaid üht osa sisseastujatest.

„Meil on väga kahju, et pidime akadeemilise testi ära jätma. Sel aastal kavatses testi teha rohkem inimesi kui kunagi varem – soovijaid oli üle 2500. See kinnitab, et huvi õpingute vastu Tartu Ülikoolis on väga suur,“ rääkis Valk ja lisas: „Pole parata, lähme eluga edasi ja leiame uued lahendused.“

Kas akadeemiline test korraldatakse eritingimusel vastuvõtuks suve alguses, otsustab ülikool hiljemalt 1. maiks. „Kui bakalaureuseõppesse astumisel tuleb veel muudatusi teha, teavitame sellest esimesel võimalusel,“ lubas Valk. Magistri- ja doktoriõppes plaanitakse vastuvõtt korraldada algse ajakava kohaselt.

Ülikoolis tegutsetakse sihiga, et eriolukord ei takistaks kellelgi õpinguid lõpetamast. „Oleme vajaduse korral valmis lükkama lõpetamised ja kaitsmised augustikuusse. Doktoritööde kaitsmised toimuvad video teel,“ sõnas õppeprorektor.

Ta nentis, et praegu on kõige keerukam olukord praktikumidega, mis peaksid toimuma laboris, haiglas või mujal silmast silma. Palju küsimusi on välisüliõpilastel ja ajutiselt välismaal viibivatel üliõpilastel. „Otsime kõigile üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi,“ kinnitas Valk ning rõhutas, et kvaliteetne õppe- ja teadustöö Tartu Ülikoolis jätkub riigis kehtestatud eriolukorrast hoolimata.

Tema sõnu kinnitas ka Tartu Ülikooli haridustehnoloogia peaspetsialist Lehti Pilt: „Juba enne eriolukorra väljakuulutamist oli ligikaudu 70%-l Tartu Ülikooli kursustest olemas e-tugi ja kindlasti jätkame selle suunaga. Näiteks möödunud nädalavahetusel loodi juurde 30 uut e-kursust, mis võimaldavad üliõpilastel omandada teadmisi kaugõppe vormis.“

Et asendada auditoorne õpe e-õppega ning toetada paremini üliõpilaste iseseisvat tööd, on õppejõud usinasti asunud oma e-toega kursusi täiendama. Veebiseminari vahend on Tartu Ülikoolis kasutusel juba ligi 360 e-kursusel ja videoloenguid on hakatud salvestama sadakonnal kursusel, kus seda varem ei tehtud, kirjeldas Pilt.

Peale selle pakub Tartu Ülikool ka kooliõpilastele ja täiskasvanud õppijatele eneseharimiseks ja teadmiste täiendamiseks e-õppe võimalusi. Lähiajal algab mitu huvitavat vaba juurdepääsuga e-kursust ehk MOOC-i, mis on kõigile tasuta: „Tehisintellekti algkursus“, „Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika“, „Security in the Baltic Sea Region“ ja „Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analyses“. Lisateave ja registreerimine on veebilehel moocs.ut.ee. Tartu Ülikooli kõigi e-täiendusõppe võimalustega saab tutvuda veebilehel ut.ee/et/e-taiendusope.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eriolukorra tõttu Tartu Ülikool lõpetamata ei jää

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.03.2020
Aune Valk. Foto: Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk kinnitab, et hoolimata eriolukorrast läheb elu Tartu Ülikoolis edasi ning kvaliteetne õppe- ja teadustöö jätkub. Ülikool on valmis pakkuma üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi.

Valgu kinnitusel ei tasu kellelgi muretseda, et ülikool eriolukorra tõttu lõpetamata või lõputöö kaitsmata jääb. Ka sisseastumise pärast ei ole vaja karta – kõik, kes soovivad ülikooli astuda, saavad selleks võimaluse.

Tartu Ülikool jättis eriolukorra tõttu ära küll sisseastujatele mõeldud akadeemilise testi, mis pidi toimuma 21. märtsil ja 4. aprillil, kuid see puudutas vaid üht osa sisseastujatest.

„Meil on väga kahju, et pidime akadeemilise testi ära jätma. Sel aastal kavatses testi teha rohkem inimesi kui kunagi varem – soovijaid oli üle 2500. See kinnitab, et huvi õpingute vastu Tartu Ülikoolis on väga suur,“ rääkis Valk ja lisas: „Pole parata, lähme eluga edasi ja leiame uued lahendused.“

Kas akadeemiline test korraldatakse eritingimusel vastuvõtuks suve alguses, otsustab ülikool hiljemalt 1. maiks. „Kui bakalaureuseõppesse astumisel tuleb veel muudatusi teha, teavitame sellest esimesel võimalusel,“ lubas Valk. Magistri- ja doktoriõppes plaanitakse vastuvõtt korraldada algse ajakava kohaselt.

Ülikoolis tegutsetakse sihiga, et eriolukord ei takistaks kellelgi õpinguid lõpetamast. „Oleme vajaduse korral valmis lükkama lõpetamised ja kaitsmised augustikuusse. Doktoritööde kaitsmised toimuvad video teel,“ sõnas õppeprorektor.

Ta nentis, et praegu on kõige keerukam olukord praktikumidega, mis peaksid toimuma laboris, haiglas või mujal silmast silma. Palju küsimusi on välisüliõpilastel ja ajutiselt välismaal viibivatel üliõpilastel. „Otsime kõigile üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi,“ kinnitas Valk ning rõhutas, et kvaliteetne õppe- ja teadustöö Tartu Ülikoolis jätkub riigis kehtestatud eriolukorrast hoolimata.

Tema sõnu kinnitas ka Tartu Ülikooli haridustehnoloogia peaspetsialist Lehti Pilt: „Juba enne eriolukorra väljakuulutamist oli ligikaudu 70%-l Tartu Ülikooli kursustest olemas e-tugi ja kindlasti jätkame selle suunaga. Näiteks möödunud nädalavahetusel loodi juurde 30 uut e-kursust, mis võimaldavad üliõpilastel omandada teadmisi kaugõppe vormis.“

Et asendada auditoorne õpe e-õppega ning toetada paremini üliõpilaste iseseisvat tööd, on õppejõud usinasti asunud oma e-toega kursusi täiendama. Veebiseminari vahend on Tartu Ülikoolis kasutusel juba ligi 360 e-kursusel ja videoloenguid on hakatud salvestama sadakonnal kursusel, kus seda varem ei tehtud, kirjeldas Pilt.

Peale selle pakub Tartu Ülikool ka kooliõpilastele ja täiskasvanud õppijatele eneseharimiseks ja teadmiste täiendamiseks e-õppe võimalusi. Lähiajal algab mitu huvitavat vaba juurdepääsuga e-kursust ehk MOOC-i, mis on kõigile tasuta: „Tehisintellekti algkursus“, „Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika“, „Security in the Baltic Sea Region“ ja „Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analyses“. Lisateave ja registreerimine on veebilehel moocs.ut.ee. Tartu Ülikooli kõigi e-täiendusõppe võimalustega saab tutvuda veebilehel ut.ee/et/e-taiendusope.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

20. märtsil vastab TÜ juhtkond ülikoolipere küsimustele eriolukorraga seotud ümberkorralduste kohta

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.03.2020
Foto: Andres Tennus

Reedel, 20. märtsil kell 14.00 toimub ülikooli veebilehel videoülekanne, kus Tartu Ülikooli juhtkond annab ülevaate ülikooli töö ümberkorraldamisest eriolukorra ajal ning vastab ülikoolipere küsimustele.

Uuest töökorraldusest räägivad rektor Toomas Asser, akadeemiline sekretär Tõnis Karki ja õppeprorektor Aune Valk.

Kõikidel ülikooli töötajatel ja üliõpilastel on võimalik küsimusi esitada.

Küsimused on oodatud kuni reede hommikul kella 9.00-ni siin.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

20. märtsil vastab TÜ juhtkond ülikoolipere küsimustele eriolukorraga seotud ümberkorralduste kohta

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.03.2020
Foto: Andres Tennus

Reedel, 20. märtsil kell 14.00 toimub ülikooli veebilehel videoülekanne, kus Tartu Ülikooli juhtkond annab ülevaate ülikooli töö ümberkorraldamisest eriolukorra ajal ning vastab ülikoolipere küsimustele.

Uuest töökorraldusest räägivad rektor Toomas Asser, akadeemiline sekretär Tõnis Karki ja õppeprorektor Aune Valk.

Kõikidel ülikooli töötajatel ja üliõpilastel on võimalik küsimusi esitada.

Küsimused on oodatud kuni reede hommikul kella 9.00-ni siin.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

20. märtsil vastab TÜ juhtkond ülikoolipere küsimustele eriolukorraga seotud ümberkorralduste kohta

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.03.2020
Foto: Andres Tennus

Reedel, 20. märtsil kell 14.00 toimub ülikooli veebilehel videoülekanne, kus Tartu Ülikooli juhtkond annab ülevaate ülikooli töö ümberkorraldamisest eriolukorra ajal ning vastab ülikoolipere küsimustele.

Uuest töökorraldusest räägivad rektor Toomas Asser, akadeemiline sekretär Tõnis Karki ja õppeprorektor Aune Valk.

Kõikidel ülikooli töötajatel ja üliõpilastel on võimalik küsimusi esitada.

Küsimused on oodatud kuni reede hommikul kella 9.00-ni siin.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Kindlustusseltsid korrastasid termineid

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) ja Eesti Keele Instituudi (EKI) terminoloogiaosakond korrastasid kindlustustegevuses kasutatavat terminoloogiat. Emakeelepäevaks valminud töö tulemused on kättesaadavad EKI viiekeelses terminibaasis Esterm. Töögrupis heakskiidetud terminoloogia kannab märgistust KTTG kinnitatud.

Poolteist aastat kestnud projektis osalesid veel Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja advokaadibüroo LEXTAL eksperdid ning kindlustusseltside BTA, Gjensidige, If ja Swedbank kindlustuse spetsialistid.

„Projekt sai alguse probleemist, et kindlustustermineid on eri kohtades selgitatud erinevalt ja ei ole üht usaldusväärset allikat, millele tugineda. See suurendab kindlustuse keerukust kliendi ja kindlustusandja suhetes. Kindlustustingimused ei tohi olla arusaamatus sõnastuses peenikeses kirjas, vaid üheselt mõistetavad ja selges eesti keeles,“ selgitab EKsLi juhatuse liige Lauri Potsepp.

Potsepa sõnul on ühtlustatud kindlustusterminitest kasu eelkõige kindlustustöötajatel, aga ka ametnikel, tõlkijatel ja kindlustusvaidluste lahendajatel. „Kui kindlustuslepingud on arusaadavalt kirjutatud ja terminid üheselt mõistetavad, siis on ka kindlustusandjail ja kindlustusvõtjail omavahelisi arusaamatusi ja vaidlusi vähem. Eesti Keele Instituudi abiga tegime arenguhüppe, et kindlustuskeelt paremini mõistetaks,“ ütles Potsepp.

Mõistete defineerimine on terminitöös kesksel kohal, et oleks selge, mida on mingi terminiga tähistatud. Kuna kindlustus on rahvusvaheline äri, vaatas töögrupp projekti käigus üle eestikeelsete terminite ingliskeelsed vasted, uuris põhjalikult võõrkeelseid definitsioone ning vajaduse korral täpsustas eestikeelset määratlust.

Töögrupp kasutas terminiallikaina põhiliselt kindlustusdokumente, Eestis kehtivaid õigusakte, ELi kindlustust puudutavaid direktiive ja määrusi ning kindlustusõiguse õpikuid.

Lisaks tegi töögrupp ettepanekuid täpsemalt sõnastada EKI üldkeelesõnastike ja Sõnaveebi kindlustusterminite selgitusi. Näiteks, mis on kindlustuskaitse või omavastutus, kes on kindlustatud isik ehk kindlustatu.

EKI terminoloogiaosakonna vanemterminoloogi Merily Plado sõnutsi on hea meel tõdeda, et algatus kindlustusterminoloogia korrastamiseks tuli just erialaliidult. “Igati tänuväärne, et kindlustusseltside liit leidis võimaluse terminoloogiatööd toetada, sest terminiprojekti saab edukalt ellu viia ainult koostöös valdkonna spetsialistidega.”

EKI on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Instituudis uuritakse tänapäeva eesti keelt, eesti keele ajalugu, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli, koordineeritakse terminitööd ning tegeldakse terminoloogia kogumise, uurimise, talletamise ja kättesaadavaks tegemisega.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Lisainfo terminiprojekti kohta

Kati Varblane
EKsLi kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane@lkf.ee
www.eksl.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Alates esmaspäevast on kõik ülikooli hooned avalikkusele suletud

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.03.2020

Alates esmaspäevast, 16. märtsist, on kõigi ülikooli hoonete välisuksed lukus, kuid hooned ei ole valve all ning töötajad pääsevad ruumidesse sisse töötõendiga/läbipääsu lubava kaardiga.

Hoonetesse ei pääse külalised ega üliõpilased. Kui on vaja, et külaline pääseks hoonesse, tuleb töötajal talle isiklikult vastu minna.

Tavapärasel viisil jätkavad tööd hoonete administraatorid ja infosekretärid, riidehoiud on suletud.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Alates esmaspäevast on kõik ülikooli hooned avalikkusele suletud

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.03.2020

Alates esmaspäevast, 16. märtsist, on kõigi ülikooli hoonete välisuksed lukus, kuid hooned ei ole valve all ning töötajad pääsevad ruumidesse sisse töötõendiga/läbipääsu lubava kaardiga.

Hoonetesse ei pääse külalised ega üliõpilased. Kui on vaja, et külaline pääseks hoonesse, tuleb töötajal talle isiklikult vastu minna.

Tavapärasel viisil jätkavad tööd hoonete administraatorid ja infosekretärid, riidehoiud on suletud.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Alates esmaspäevast on kõik ülikooli hooned avalikkusele suletud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.03.2020

Alates esmaspäevast, 16. märtsist, on kõigi ülikooli hoonete välisuksed lukus, kuid hooned ei ole valve all ning töötajad pääsevad ruumidesse sisse töötõendiga/läbipääsu lubava kaardiga.

Hoonetesse ei pääse külalised ega üliõpilased. Kui on vaja, et külaline pääseks hoonesse, tuleb töötajal talle isiklikult vastu minna.

Tavapärasel viisil jätkavad tööd hoonete administraatorid ja infosekretärid, riidehoiud on suletud.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool lõpetab eriolukorra tõttu auditoorse õppetöö

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.03.2020
Foto: Andres Tennus

Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga ei toimu alates tänasest kuni 1. maini 2020 Tartu Ülikoolis auditoorset õppetööd. Ülikool korraldab auditoorse õppetöö ümber, kasutades e-õppe võimalusi ja teisi kaugõppe vorme. Ülikool soovitab kõikidel ühiselamutes elavatel üliõpilastel võimalusel koju minna.

Kui õppetöö eeldab kontaktõpet, tuleb see võimalusel ümber korraldada kas e-õppe või muu kaugtöö vormis, äärmisel juhul lükata õppetöö edasi kuni eriolukorra lõppemiseni. Teadusarendustegevus ja tugiüksuste töö Tartu Ülikoolis jätkub. Doktoritööde kaitsmiste korraldamiseks ei ole takistusi. Kaitsmise läbiviimisel oponendi kaasamiseks tuleb kasutada digitaalseid vahendeid. Võimaluse korral kaaluda kaitsmise edasi lükkamist kuni eriolukorra lõppemiseni.

Ülikool soovitab kõikidel oma töötajatel võimalusel teha kaugtööd. Vajalike koosolekute korraldamiseks saab kasutada digitaalseid vahendeid.


Tartu Ülikool ootab kõikidelt oma akadeemilistelt organisatsioonidelt ning üliõpilastelt erakorralises olukorras vastutustundlikku käitumist ja kõikide üleriigiliste juhiste järgimist.

Lisateave: Tõnis Karki, TÜ akadeemiline sekretär, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool lõpetab eriolukorra tõttu auditoorse õppetöö

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.03.2020
Foto: Andres Tennus

Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga ei toimu alates tänasest kuni 1. maini 2020 Tartu Ülikoolis auditoorset õppetööd. Ülikool korraldab auditoorse õppetöö ümber, kasutades e-õppe võimalusi ja teisi kaugõppe vorme. Ülikool soovitab kõikidel ühiselamutes elavatel üliõpilastel võimalusel koju minna.

Kui õppetöö eeldab kontaktõpet, tuleb see võimalusel ümber korraldada kas e-õppe või muu kaugtöö vormis, äärmisel juhul lükata õppetöö edasi kuni eriolukorra lõppemiseni. Teadusarendustegevus ja tugiüksuste töö Tartu Ülikoolis jätkub. Doktoritööde kaitsmiste korraldamiseks ei ole takistusi. Kaitsmise läbiviimisel oponendi kaasamiseks tuleb kasutada digitaalseid vahendeid. Võimaluse korral kaaluda kaitsmise edasi lükkamist kuni eriolukorra lõppemiseni.

Ülikool soovitab kõikidel oma töötajatel võimalusel teha kaugtööd. Vajalike koosolekute korraldamiseks saab kasutada digitaalseid vahendeid.


Tartu Ülikool ootab kõikidelt oma akadeemilistelt organisatsioonidelt ning üliõpilastelt erakorralises olukorras vastutustundlikku käitumist ja kõikide üleriigiliste juhiste järgimist.

Lisateave: Tõnis Karki, TÜ akadeemiline sekretär, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool lõpetab eriolukorra tõttu auditoorse õppetöö

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.03.2020
Foto: Andres Tennus

Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga ei toimu alates tänasest kuni 1. maini 2020 Tartu Ülikoolis auditoorset õppetööd. Ülikool korraldab auditoorse õppetöö ümber, kasutades e-õppe võimalusi ja teisi kaugõppe vorme. Ülikool soovitab kõikidel ühiselamutes elavatel üliõpilastel võimalusel koju minna.

Kui õppetöö eeldab kontaktõpet, tuleb see võimalusel ümber korraldada kas e-õppe või muu kaugtöö vormis, äärmisel juhul lükata õppetöö edasi kuni eriolukorra lõppemiseni. Teadusarendustegevus ja tugiüksuste töö Tartu Ülikoolis jätkub. Doktoritööde kaitsmiste korraldamiseks ei ole takistusi. Kaitsmise läbiviimisel oponendi kaasamiseks tuleb kasutada digitaalseid vahendeid. Võimaluse korral kaaluda kaitsmise edasi lükkamist kuni eriolukorra lõppemiseni.

Ülikool soovitab kõikidel oma töötajatel võimalusel teha kaugtööd. Vajalike koosolekute korraldamiseks saab kasutada digitaalseid vahendeid.


Tartu Ülikool ootab kõikidelt oma akadeemilistelt organisatsioonidelt ning üliõpilastelt erakorralises olukorras vastutustundlikku käitumist ja kõikide üleriigiliste juhiste järgimist.

Lisateave: Tõnis Karki, TÜ akadeemiline sekretär, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Koroonaviiruse vältimise juhised ülikooli liikmetele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.03.2020

12. märtsi 2020 seisuga
 
NB! Olukord võib kiiresti muutuda. Jälgi pidevalt nii ülikooli kui ka riiklikke infokanaleid! Neid juhiseid muudetakse ja täiendatakse pidevalt.

Koroonaviirushaiguse COVID-19 ennetamiseks ja võimaliku leviku takistamiseks on oluline mõista kolme põhimõtet.

  1. Viirused ei liigu ise, neid liigutavad inimesed. Seega – mida vähem inimeste liikumist, seda vähem viiruste levimist.
  2. Viiruste ülekandumist inimeselt inimesele soodustab inimeste füüsiline lähedus.
  3. Koroonaviiruse nakkamise vältimiseks on kõige tähtsam see, mida inimene ise teeb või ei tee; ei tasu lootma jääda sellele, mida teised teevad. 


Terviseameti hinnangul on oht tuua koroonaviirus SARS-CoV-2 Eestisse sisse väga suur, kuid kohapealse leviku risk väike, juhul kui rakendatakse asjakohaseid ohjemeetmeid. Tähtis on lähtuda üldtunnustatud juhistest selle kohta, kuidas ennast ja teisi koroonaviiruse eest kaitsta.

  1. Pese tihti käsi sooja vee ja seebiga ning võimalusel kasuta käte desinfitseerimise vahendit.
  2. Kui aevastad või köhid, kata suu ja nina ühekordse salvrätiga ning seejärel viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Salvräti puudumisel kata köhimise või aevastamise ajal suu käsivarrega või kuue, jaki või kampsuni sisehõlmaga. 
  3. Mitte mingil juhul ära kata köhimise või aevastamise ajal suud peopesaga – järgmisel hetkel puudutad sa sellega mõnda välispinda ja levitad võimalikku viirust.
  4. Ära katsu silmi, nina ega suud, eriti kui viibid avalikus kohas või puudutad esemeid, mis võivad olla viirustest eriti saastunud (näiteks ukselingid, trepikäsipuud, lülitid, avalike arvutite klaviatuurid jm). 
  5. Hoidu vähemalt ühe meetri kaugusele inimestest, kellel on välised hingamisteede nakkuste tunnused (näiteks köha või nohu).
  6. Töötajad ja üliõpilased, kes on riskipiirkonna riikidest Eestisse saabunud pärast 12. märtsi 2020, peavad jääma kaheks nädalaks koju alates Eestisse saabumise hetkest.
  7. Ülikool soovitab jääda koju ka kõigil neil ülikoolipere liikmetel, kellel avalduvad hingamisteede nakkuste sümptomid (köha, nohu, kurguvalu jm) või kes on puutunud eelnevalt kokku koroonaviiruse riskirühma kuuluvate inimestega. Koju jäämisest tuleb esimesel võimalusel teavitada vahetut töökorraldajat, üliõpilaste puhul õppekorralduse spetsialisti.
  8. Ülikool ei luba riskipiirkonna riigist saabuvaid üliõpilasi ja õppejõudusid alates 12. märtsist 2020 auditoorsele õppetööle. Üliõpilased, kes saabuvad riskipiirkonnast alates 12. märtsist 2020 ning on majutatud üliõpilaselamutesse, jäävad üliõpilaselamusse ning teavitavad üliõpilaskülla saabumisest kohe üliõpilasküla juhti (Urmas Peterson, info [ät] campus.ee).
  9. Töötajad ja üliõpilased, kes on alates 12. märtsist saabunud Eestisse riikidest, mis ei kuulu riskipiirkonda, peavad hindama võimalikku nakatumise riski tõenäosust ja jääma vajaduse korral kaheks nädalaks koju.
  10. Välisreisilt saabudes peab töötaja esimesel võimalusel võtma ühendust vahetu töökorraldajaga ning üliõpilane oma instituudi õppekorralduse spetsialistiga, kellega lepitakse kokku juhised vastavalt töö ja õpingute korraldamiseks.
  11. Ülikool soovitab kõigil töötajatel hoolega kaaluda kõigi välisreiside vältimatust. Võimalusel tuleks planeeritud reis tühistada, sest reisimisel on suurem tõenäosus ise nakatuda. Ülikool soovitab tungivalt vältida 10. aprillini 2020 reisimist välisriikidesse, eriti riskipiirkondadesse
  12. Koju jäämisest tuleb esimesel võimalusel teavitada vahetut töökorraldajat, üliõpilaste puhul õppekorralduse spetsialisti.
  13. Ülikool soovitab ümber korraldada seni planeeritud üritused ja jätta kuni 10. aprillini 2020 ära suurüritused.
  14. Õppeosakond teavitab üliõpilasi sellest korrast õppeinfosüsteemi kaudu. Õppetöö ümberkorraldamine lahendatakse vastavalt kujunenud olukorrale, võttes arvesse õppetöö olemust ja konkreetset õppehoonet. Õppetöö ümberkorraldamisest teavitab õppejõud registreerunud üliõpilasi ning korraldab võimalusel töö ajutiselt ümber, kasutades tehnoloogilisi vahendeid.
  15. Palume ülikooli liikmeskonnal pidevalt jälgida ja järgida Terviseameti juhiseid seoses viirushaiguse COVID-19 levikuga. Riskihinnangute muutumisel edastab ülikool jooksvalt värsket teavet ja juhiseid. 
  16. Ülikooli kommunikatsioonitalitus jälgib pidevalt Terviseametist laekuvat teavet ja edastab ülikooli sise- ja väliskanalite kaudu Terviseameti ja ülikooli nõuandeid enda kaitsmiseks nakatumise eest ja koroonaviiruse leviku vältimiseks.


Juhis olukorraks, kui Tartu Ülikooli üliõpilane või töötaja kahtlustab haigestumist koroonaviirusesse 
Juhis tugineb Terviseameti soovitustele

  1. Helista nõu saamiseks oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Ära mine perearstikeskusesse, nii oled potentsiaalne koroonaviiruse levitaja
  2. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral helista hädaabinumbril 112. Mitte mingil juhul ära mine abi otsima haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest sellisel juhul levitad viirust teistele osakonnas viibijatele.
  3. Kui sa ootad parajasti koroonaviiruse proovi tulemusi või su analüüs osutus positiivseks, tuleb sul nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.


Tartus tegutsevad tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised kiirabibrigaadid, kes käivad üksnes koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutsetel.

Juhis olukorraks, kui on tuvastatud Tartu Ülikooli üliõpilase või töötaja nakatumine koroonaviirusesse
Juhis tugineb Terviseameti ja HTM-i soovitustele ja Tartu linna juhisele.

  1. Terviseamet teavitab patsienti ja annab talle edasised juhised tegutsemiseks.
  2. Terviseamet teavitab Tartu Ülikooli akadeemilist sekretäri Tõnis Karkit (529 7917 (5605)).
  3. Üksuse juht, keda Terviseamet, töötaja või üliõpilane teavitab nakatumisvõimalusest, teavitab kohe akadeemilist sekretäri.
  4. Tartu Ülikooli kommunikatsioonitalitus teavitab ülikooliperet sise- ja välisveebi kaudu ning saadab sama info ka e-kirja teel kõikidele Tartu Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele.
  5. Nakatunuga seotud hoone(te) sulgemise otsustab rektoraat koos hoonet kasutava(te) struktuuriüksus(t)e juhiga (juhtidega).

 
Vajalikud kontaktid: 
Tõnis Karki (akadeemiline sekretär),  529 7917
Viivika Eljand-Kärp (kommunikatsioonijuhi kt), 5354 0689
Heiki Pagel (kinnisvaraosakonna juhataja), 503 2021
Kristi Kuningas (personaliosakonna juhataja), 509 8626

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Koroonaviiruse vältimise juhised ülikooli liikmetele

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.03.2020

12. märtsi 2020 seisuga
 
NB! Olukord võib kiiresti muutuda. Jälgi pidevalt nii ülikooli kui ka riiklikke infokanaleid! Neid juhiseid muudetakse ja täiendatakse pidevalt.

Koroonaviirushaiguse COVID-19 ennetamiseks ja võimaliku leviku takistamiseks on oluline mõista kolme põhimõtet.

  1. Viirused ei liigu ise, neid liigutavad inimesed. Seega – mida vähem inimeste liikumist, seda vähem viiruste levimist.
  2. Viiruste ülekandumist inimeselt inimesele soodustab inimeste füüsiline lähedus.
  3. Koroonaviiruse nakkamise vältimiseks on kõige tähtsam see, mida inimene ise teeb või ei tee; ei tasu lootma jääda sellele, mida teised teevad. 


Terviseameti hinnangul on oht tuua koroonaviirus SARS-CoV-2 Eestisse sisse väga suur, kuid kohapealse leviku risk väike, juhul kui rakendatakse asjakohaseid ohjemeetmeid. Tähtis on lähtuda üldtunnustatud juhistest selle kohta, kuidas ennast ja teisi koroonaviiruse eest kaitsta.

  1. Pese tihti käsi sooja vee ja seebiga ning võimalusel kasuta käte desinfitseerimise vahendit.
  2. Kui aevastad või köhid, kata suu ja nina ühekordse salvrätiga ning seejärel viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Salvräti puudumisel kata köhimise või aevastamise ajal suu käsivarrega või kuue, jaki või kampsuni sisehõlmaga. 
  3. Mitte mingil juhul ära kata köhimise või aevastamise ajal suud peopesaga – järgmisel hetkel puudutad sa sellega mõnda välispinda ja levitad võimalikku viirust.
  4. Ära katsu silmi, nina ega suud, eriti kui viibid avalikus kohas või puudutad esemeid, mis võivad olla viirustest eriti saastunud (näiteks ukselingid, trepikäsipuud, lülitid, avalike arvutite klaviatuurid jm). 
  5. Hoidu vähemalt ühe meetri kaugusele inimestest, kellel on välised hingamisteede nakkuste tunnused (näiteks köha või nohu).
  6. Töötajad ja üliõpilased, kes on riskipiirkonna riikidest Eestisse saabunud pärast 12. märtsi 2020, peavad jääma kaheks nädalaks koju alates Eestisse saabumise hetkest.
  7. Ülikool soovitab jääda koju ka kõigil neil ülikoolipere liikmetel, kellel avalduvad hingamisteede nakkuste sümptomid (köha, nohu, kurguvalu jm) või kes on puutunud eelnevalt kokku koroonaviiruse riskirühma kuuluvate inimestega. Koju jäämisest tuleb esimesel võimalusel teavitada vahetut töökorraldajat, üliõpilaste puhul õppekorralduse spetsialisti.
  8. Ülikool ei luba riskipiirkonna riigist saabuvaid üliõpilasi ja õppejõudusid alates 12. märtsist 2020 auditoorsele õppetööle. Üliõpilased, kes saabuvad riskipiirkonnast alates 12. märtsist 2020 ning on majutatud üliõpilaselamutesse, jäävad üliõpilaselamusse ning teavitavad üliõpilaskülla saabumisest kohe üliõpilasküla juhti (Urmas Peterson, info [ät] campus.ee).
  9. Töötajad ja üliõpilased, kes on alates 12. märtsist saabunud Eestisse riikidest, mis ei kuulu riskipiirkonda, peavad hindama võimalikku nakatumise riski tõenäosust ja jääma vajaduse korral kaheks nädalaks koju.
  10. Välisreisilt saabudes peab töötaja esimesel võimalusel võtma ühendust vahetu töökorraldajaga ning üliõpilane oma instituudi õppekorralduse spetsialistiga, kellega lepitakse kokku juhised vastavalt töö ja õpingute korraldamiseks.
  11. Ülikool soovitab kõigil töötajatel hoolega kaaluda kõigi välisreiside vältimatust. Võimalusel tuleks planeeritud reis tühistada, sest reisimisel on suurem tõenäosus ise nakatuda. Ülikool soovitab tungivalt vältida 10. aprillini 2020 reisimist välisriikidesse, eriti riskipiirkondadesse
  12. Koju jäämisest tuleb esimesel võimalusel teavitada vahetut töökorraldajat, üliõpilaste puhul õppekorralduse spetsialisti.
  13. Ülikool soovitab ümber korraldada seni planeeritud üritused ja jätta kuni 10. aprillini 2020 ära suurüritused.
  14. Ülikool soovitab õppejõududel korraldada auditoorne õppetöö ümber e-õppe vormis, vajadusel õppesessioonid edasi lükata.
  15. Õppeosakond teavitab üliõpilasi sellest korrast õppeinfosüsteemi kaudu. Õppetöö ümberkorraldamine lahendatakse vastavalt kujunenud olukorrale, võttes arvesse õppetöö olemust ja konkreetset õppehoonet. Õppetöö ümberkorraldamisest teavitab õppejõud registreerunud üliõpilasi ning korraldab võimalusel töö ajutiselt ümber, kasutades tehnoloogilisi vahendeid. (Auditoorse õppetöö e-õppega asendamise soovitused.)
  16. Palume ülikooli liikmeskonnal pidevalt jälgida ja järgida Terviseameti juhiseid seoses viirushaiguse COVID-19 levikuga. Riskihinnangute muutumisel edastab ülikool jooksvalt värsket teavet ja juhiseid. 
  17. Ülikooli kommunikatsioonitalitus jälgib pidevalt Terviseametist laekuvat teavet ja edastab ülikooli sise- ja väliskanalite kaudu Terviseameti ja ülikooli nõuandeid enda kaitsmiseks nakatumise eest ja koroonaviiruse leviku vältimiseks.


Juhis olukorraks, kui Tartu Ülikooli üliõpilane või töötaja kahtlustab haigestumist koroonaviirusesse 
Juhis tugineb Terviseameti soovitustele

  1. Helista nõu saamiseks oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Ära mine perearstikeskusesse, nii oled potentsiaalne koroonaviiruse levitaja
  2. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral helista hädaabinumbril 112. Mitte mingil juhul ära mine abi otsima haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest sellisel juhul levitad viirust teistele osakonnas viibijatele.
  3. Kui sa ootad parajasti koroonaviiruse proovi tulemusi või su analüüs osutus positiivseks, tuleb sul nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.


Tartus tegutsevad tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised kiirabibrigaadid, kes käivad üksnes koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutsetel.

Juhis olukorraks, kui on tuvastatud Tartu Ülikooli üliõpilase või töötaja nakatumine koroonaviirusesse
Juhis tugineb Terviseameti ja HTM-i soovitustele ja Tartu linna juhisele.

  1. Terviseamet teavitab patsienti ja annab talle edasised juhised tegutsemiseks.
  2. Terviseamet teavitab Tartu Ülikooli akadeemilist sekretäri Tõnis Karkit (529 7917 (5605)).
  3. Üksuse juht, keda Terviseamet, töötaja või üliõpilane teavitab nakatumisvõimalusest, teavitab kohe akadeemilist sekretäri.
  4. Tartu Ülikooli kommunikatsioonitalitus teavitab ülikooliperet sise- ja välisveebi kaudu ning saadab sama info ka e-kirja teel kõikidele Tartu Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele.
  5. Nakatunuga seotud hoone(te) sulgemise otsustab rektoraat koos hoonet kasutava(te) struktuuriüksus(t)e juhiga (juhtidega).

 
Vajalikud kontaktid: 
Tõnis Karki (akadeemiline sekretär),  529 7917
Viivika Eljand-Kärp (kommunikatsioonijuhi kt), 5354 0689
Heiki Pagel (kinnisvaraosakonna juhataja), 503 2021
Kristi Kuningas (personaliosakonna juhataja), 509 8626

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Koroonaviiruse vältimise juhised ülikooli liikmetele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.03.2020

12. märtsi 2020 seisuga
 
NB! Olukord võib kiiresti muutuda. Jälgi pidevalt nii ülikooli kui ka riiklikke infokanaleid! Neid juhiseid muudetakse ja täiendatakse pidevalt.

Koroonaviirushaiguse COVID-19 ennetamiseks ja võimaliku leviku takistamiseks on oluline mõista kolme põhimõtet.

  1. Viirused ei liigu ise, neid liigutavad inimesed. Seega – mida vähem inimeste liikumist, seda vähem viiruste levimist.
  2. Viiruste ülekandumist inimeselt inimesele soodustab inimeste füüsiline lähedus.
  3. Koroonaviiruse nakkamise vältimiseks on kõige tähtsam see, mida inimene ise teeb või ei tee; ei tasu lootma jääda sellele, mida teised teevad. 


Terviseameti hinnangul on oht tuua koroonaviirus SARS-CoV-2 Eestisse sisse väga suur, kuid kohapealse leviku risk väike, juhul kui rakendatakse asjakohaseid ohjemeetmeid. Tähtis on lähtuda üldtunnustatud juhistest selle kohta, kuidas ennast ja teisi koroonaviiruse eest kaitsta.

  1. Pese tihti käsi sooja vee ja seebiga ning võimalusel kasuta käte desinfitseerimise vahendit.
  2. Kui aevastad või köhid, kata suu ja nina ühekordse salvrätiga ning seejärel viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Salvräti puudumisel kata köhimise või aevastamise ajal suu käsivarrega või kuue, jaki või kampsuni sisehõlmaga. 
  3. Mitte mingil juhul ära kata köhimise või aevastamise ajal suud peopesaga – järgmisel hetkel puudutad sa sellega mõnda välispinda ja levitad võimalikku viirust.
  4. Ära katsu silmi, nina ega suud, eriti kui viibid avalikus kohas või puudutad esemeid, mis võivad olla viirustest eriti saastunud (näiteks ukselingid, trepikäsipuud, lülitid, avalike arvutite klaviatuurid jm). 
  5. Hoidu vähemalt ühe meetri kaugusele inimestest, kellel on välised hingamisteede nakkuste tunnused (näiteks köha või nohu).
  6. Töötajad ja üliõpilased, kes on riskipiirkonna riikidest Eestisse saabunud pärast 12. märtsi 2020, peavad jääma kaheks nädalaks koju alates Eestisse saabumise hetkest.
  7. Ülikool soovitab jääda koju ka kõigil neil ülikoolipere liikmetel, kellel avalduvad hingamisteede nakkuste sümptomid (köha, nohu, kurguvalu jm) või kes on puutunud eelnevalt kokku koroonaviiruse riskirühma kuuluvate inimestega. Koju jäämisest tuleb esimesel võimalusel teavitada vahetut töökorraldajat, üliõpilaste puhul õppekorralduse spetsialisti.
  8. Ülikool ei luba riskipiirkonna riigist saabuvaid üliõpilasi ja õppejõudusid alates 12. märtsist 2020 auditoorsele õppetööle. Üliõpilased, kes saabuvad riskipiirkonnast alates 12. märtsist 2020 ning on majutatud üliõpilaselamutesse, jäävad üliõpilaselamusse ning teavitavad üliõpilaskülla saabumisest kohe üliõpilasküla juhti (Urmas Peterson, info [ät] campus.ee).
  9. Töötajad ja üliõpilased, kes on alates 12. märtsist saabunud Eestisse riikidest, mis ei kuulu riskipiirkonda, peavad hindama võimalikku nakatumise riski tõenäosust ja jääma vajaduse korral kaheks nädalaks koju.
  10. Välisreisilt saabudes peab töötaja esimesel võimalusel võtma ühendust vahetu töökorraldajaga ning üliõpilane oma instituudi õppekorralduse spetsialistiga, kellega lepitakse kokku juhised vastavalt töö ja õpingute korraldamiseks.
  11. Ülikool soovitab kõigil töötajatel hoolega kaaluda kõigi välisreiside vältimatust. Võimalusel tuleks planeeritud reis tühistada, sest reisimisel on suurem tõenäosus ise nakatuda. Ülikool soovitab tungivalt vältida 10. aprillini 2020 reisimist välisriikidesse, eriti riskipiirkondadesse
  12. Koju jäämisest tuleb esimesel võimalusel teavitada vahetut töökorraldajat, üliõpilaste puhul õppekorralduse spetsialisti.
  13. Ülikool soovitab ümber korraldada seni planeeritud üritused ja jätta kuni 10. aprillini 2020 ära suurüritused.
  14. Ülikool soovitab õppejõududel korraldada auditoorne õppetöö ümber e-õppe vormis, vajadusel õppesessioonid edasi lükata.
  15. Õppeosakond teavitab üliõpilasi sellest korrast õppeinfosüsteemi kaudu. Õppetöö ümberkorraldamine lahendatakse vastavalt kujunenud olukorrale, võttes arvesse õppetöö olemust ja konkreetset õppehoonet. Õppetöö ümberkorraldamisest teavitab õppejõud registreerunud üliõpilasi ning korraldab võimalusel töö ajutiselt ümber, kasutades tehnoloogilisi vahendeid. (Auditoorse õppetöö e-õppega asendamise soovitused.)
  16. Palume ülikooli liikmeskonnal pidevalt jälgida ja järgida Terviseameti juhiseid seoses viirushaiguse COVID-19 levikuga. Riskihinnangute muutumisel edastab ülikool jooksvalt värsket teavet ja juhiseid. 
  17. Ülikooli kommunikatsioonitalitus jälgib pidevalt Terviseametist laekuvat teavet ja edastab ülikooli sise- ja väliskanalite kaudu Terviseameti ja ülikooli nõuandeid enda kaitsmiseks nakatumise eest ja koroonaviiruse leviku vältimiseks.


Juhis olukorraks, kui Tartu Ülikooli üliõpilane või töötaja kahtlustab haigestumist koroonaviirusesse 
Juhis tugineb Terviseameti soovitustele

  1. Helista nõu saamiseks oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Ära mine perearstikeskusesse, nii oled potentsiaalne koroonaviiruse levitaja
  2. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral helista hädaabinumbril 112. Mitte mingil juhul ära mine abi otsima haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest sellisel juhul levitad viirust teistele osakonnas viibijatele.
  3. Kui sa ootad parajasti koroonaviiruse proovi tulemusi või su analüüs osutus positiivseks, tuleb sul nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.


Tartus tegutsevad tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised kiirabibrigaadid, kes käivad üksnes koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutsetel.

Juhis olukorraks, kui on tuvastatud Tartu Ülikooli üliõpilase või töötaja nakatumine koroonaviirusesse
Juhis tugineb Terviseameti ja HTM-i soovitustele ja Tartu linna juhisele.

  1. Terviseamet teavitab patsienti ja annab talle edasised juhised tegutsemiseks.
  2. Terviseamet teavitab Tartu Ülikooli akadeemilist sekretäri Tõnis Karkit (529 7917 (5605)).
  3. Üksuse juht, keda Terviseamet, töötaja või üliõpilane teavitab nakatumisvõimalusest, teavitab kohe akadeemilist sekretäri.
  4. Tartu Ülikooli kommunikatsioonitalitus teavitab ülikooliperet sise- ja välisveebi kaudu ning saadab sama info ka e-kirja teel kõikidele Tartu Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele.
  5. Nakatunuga seotud hoone(te) sulgemise otsustab rektoraat koos hoonet kasutava(te) struktuuriüksus(t)e juhiga (juhtidega).

 
Vajalikud kontaktid: 
Tõnis Karki (akadeemiline sekretär),  529 7917
Viivika Eljand-Kärp (kommunikatsioonijuhi kt), 5354 0689
Heiki Pagel (kinnisvaraosakonna juhataja), 503 2021
Kristi Kuningas (personaliosakonna juhataja), 509 8626

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Teadlased arutlevad rahvusvahelisel konverentsil, kuidas lahkarvamustest tulvil maailmas hakkama saada

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.03.2020

Täna, 11. märtsil algab Tartus rahvusvaheline teaduskonverents „Lahkarvamused: teooriast praktikani“. Luubi all on lahkarvamuste filosoofiline analüüs: rahvusvahelise teadlaskogukonnaga arutletakse Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professori Margit Sutropi juhitud samateemalise projekti tulemuste üle.

Kuigi lahkarvamused on meiega alati olnud ja ka filosoofia ajalugu ning teoloogia on nendega sajandeid tegelnud, on lahkarvamuste filosoofilisi aspekte uurima hakatud alles hiljuti. „Inimesed vaidlevad paljude asjade üle. Kas eutanaasia peaks olema lubatud? Kas loomseid produkte võib süüa või mitte? Kas me lubame oma tagaõue tselluloositehase või tuulepargi ehitada,“ kirjeldab Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop lahkarvamuste teema laia spektrit.

Erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest ei saa tänapäevastes pluralistlikes ühiskondades nõustumist enam iseenesest mõistetavaks pidada. „Moraalsete, poliitiliste ja religioossete lahkarvamuste tagajärjed võivad olla väga tõsised. Konfliktid võivad ületada riigipiire ja viia isegi sõjani,“ ütleb prof Sutrop. „Sestap on lahkarvamuste olemuse mõistmine ja nende lahendamise strateegiate väljatöötamine suure tähtsusega.“

Viimasel kümnendil on palju uuritud lahkarvamusi loogikas, teaduses, epistemoloogias, meta-eetikas. Moraali- ja poliitikafilosoofias on arutletud lahkarvamuste lahendamise erinevate viiside üle ja selle üle, mida teha siis, kui need on lahendamatud. Prof Margit Sutropi juhitud uurimuses „Lahkarvamused: filosoofiline analüüs“ on esmakordselt teoreetilised ja praktilised küsimused kokku viidud.

Filosoofia ajaloo teadur, konverentsi üks korraldaja Toomas Lott lisab, et epistemoloogias on viimase kümnendi jooksul palju arutletud selle üle, mil määral peaksid inimesed lahkarvamustest teadlikuks saades oma seisukohti muutma. „Mida teha näiteks siis, kui minuga võrdväärselt asjatundlikud inimesed on minuga eri arvamusel – kas ma peaksin oma veendumustes vähem kindel olema? Või mida hakata peale siis, kui mingi valdkonna eksperdid on omavahel eriarvamusel – keda ma peaksin usaldama?“

Konverentsi kutsutud esinejad on Daniel Cohnitz (Saksamaa), Gurpreet Rattan (Kanada), Folke Tersman ja Olle Risberg (Soome) ning Margit Sutrop (Eesti). Konverentsi avaettekande peab prof Daniel Cohnitz, kes oli grandiprojekti „Lahkarvamused: filosoofiline analüüs“ üks algatajaid, selle kunagine põhitäitja ja TÜ teoreetilise filosoofia professor, nüüd Utrechti ülikooli professor. Prof. Cohnitz kritiseerib oma ettekandes filosoofide hulgas viimasel ajal populaarset positsiooni, mille kohaselt vandenõuteooriad ja -teoreetikud on demokraatliku ühiskonna jaoks positiivse mõjuga, kuna nende skepsis võib paljastada tegelikke vandenõusid riiklikes institutsioonides.

Ühtlasi on konverentsi külalistel võimalus TÜ eetikakeskuses neljapäeva õhtul katsetada igapäevaelu lahkarvamuste lahendamist, mängides TÜ eetikakeskuse välja töötatud lauamängu „Eesti rahva sada valikut“. Eetikakeskusele annab see võimaluse testida, kas Eesti ühiskonnale mõeldes välja töötatud aruteluvahend sobib ka filosoofiliste teooriate testimiseks ning kas meie ühiskonnale omaste valikute osas langetavad külalised teistest riikidest sarnaseid otsuseid või põhjendavad neid teisiti.

Tartus 11.–13. märtsil toimuva rahvusvahelise konverentsi „Lahkarvamused: teooriast praktikani“ korraldab Tartu Ülikooli filosoofia osakond koos TÜ eetikakeskusega. Konverentsil osaleb teadlasi 14 erinevast riigist.

Konverentsi kava ja lisainfo on leitav konverentsi lehelt.

Lisainfo:
Toomas Lott, konverentsi korralduskomitee liige, toomas.lott [ät] ut.ee

Tegemist on institutsionaalse uurimisprojekti „Lahkarvamused: filosoofiline analüüs“ (IUT20-5) lõpukonverentsiga, mida finantseerivad Haridus- ja Teadusministeerium ja Tartu Ülikooli humanitaarteaduste valdkond (rahvusteaduste baasfinantseerimise projekt). Konverents on seotud ka Eesti-uuringute tippkeskusega (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Viiendad Leedu päevad Tartu Ülikoolis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.03.2020

11.–21. märtsini korraldab Tartu Ülikool koostöös partneritega Leedu nädala. Tänavu toimub Leedu nädal viiendat korda.

Mitmekülgne programm algab 11. märtsil kl 17.30 Eesti Rahva Muuseumis, kus toimub Leedu taasiseseisvumispäeva kontsert. Esineb Karolis Šileika leedu rahvapillil skrabalai’l. Kontsert on tasuta. Leedulastele on terve päev sissepääs ERM-i näitustele tasuta.

15. märtsil kl 11 oodatakse huvilisi ERM-i püsinäituse „Leedu jäljed Eesti ajaloos“ ingliskeelsele giidituurile. Kell 13.00 oodatakse kõiki huvilisi eestikeelsele giidituurile. Osalemine giidituuril on püsinäituse piletiga.

17. märtsil kl 16 avatakse TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis (Lossi 3) leedu kunstnike Elvyra Katalina Kriaučiūnaitė ja Nijolė Šaltenytė näitus „Kahekesi“.

18. märtsil kl 18 esitletakse Tartu linnaraamatukogu kohvikus (Kompanii 3/5, esimene korrus) Reda Tomingase raamatut „Fotosintezė“.

20. märtsil kl 15 algab TÜ Delta keskuse ruumis 1020 konverents „Mälupaigad. Ajaloosündmused inimeste mälus“. Konverentsil arutletakse, kuidas tekib meie ühine ajalooline mälu, kui palju seda mõjutab riigi poliitika ja kas me mäletame „ajaloolist tõde“. Veebel Ernestas Kuckailis ja Aimer Maiste räägivad partisanisõjast Leedus ja Eestis. Karolis Zikaras ja reservkolonel dr Zdzisław Śliwa räägivad Leedu ja Poola vaadetest Žalgirise, Tannenbergi ja Grünwaldi lahingule.

20. märtsil kl 17.30 näidatakse TÜ Delta keskuse ruumis dokumentaalfilmi „1410. Tuntud tundmatu Žalgiris“ (2013). Filmi režisöör on Aleksandras Matonis. Film pakub värsket pilku Žalgirise, Grünwaldi ja Tannenbergi lahingule, mis oli hiliskeskajal üks olulisemaid sõjalisi vastasseise Euroopas. Autorid seavad kahtluse alla sajandeid kestnud hüpoteesid ja stereotüübid selle lahingu kohta, andes uue tõlgenduse kuningas Jogaila ja suurvürst Vytautase strateegiale ja taktikale, kui alustati sõda Teutooni orduga.

21. märtsil kl 12 toimub cepelinai – leedu rahvustoidu tsepeliinide – valmistamise töötuba Aparaaditehase Paranduskeldris (Kastani 42). Osavõtumaks on 3 eurot.

21. märtsil kl 16 esitletakse veebel Ernest Kuckailise raamatut „Partisanirõngas“ Aparaaditehase Paranduskeldris (Kastani 42). Üritus toimub leedu keeles.

Leedu päevi Tartu Ülikoolis korraldab tegus meeskond, kuhu kuuluvad Tartu Leedulaste Selts, Leedu Vabariigi aukonsul Eestis, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž ning Leedu Vabariigi Suursaatkond Eestis.

Leedu päevade toetajad on Tartu Ülikool, Leedu Välisministeerium, Global Lithuania ning Balti Kaitsekolledž.

„Leedu päevadega tähistame ühelt poolt Leedu taasiseseisvumise aastapäeva. Teiselt poolt püüame korraldajatena tuua Leedu lähemale tartlastele ning eriti Tartu Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele – nii akadeemiliselt kui ka kultuuriliselt,“ selgitas Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja ja Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang. „Ootame rohket osavõttu,“ lisas ta.

Rohkem infot ürituste kohta saab lugeda maailma keelte ja kultuuride kolledži veebilehelt ja Facebookist.

Lisateave: Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja, 737 5225, 506 9749, birute.klaas-lang [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Seto Instituudi üliõpilastööde konkurss 2020

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
10.03.2020

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

MULGI JUTUTARE ja Ülle Rosenbergi näituse „Ämäriguaa luu pilte pääl“ avamine

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.03.2020

Esmaspäeval, 9. märtsil 2020 kell 17.00 Jakobi 2 õppehoone IV korrusel (Tartus).
„Ämäriguaa lugude“ sarja koostaja Kristi Ilves ja illustraator Ülle Rosenberg Mulgimaalt toovad teadmist sellest, mis iseäralik aeg see ämarikuaeg on ja milliseid lugusid siis Tarvastu kandis on kõneldud.
Näituse seadis kokku Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
Näituse tegemist toetas kultuuriministeerium Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.
Kõik huvilised on oodatud!

Lisateave: Eva Saar, TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Tel 737 5422, eva.saar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Emakeelepäeva avalikul loengul räägitakse emakeeltest mitmekeelses maailmas

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.03.2020

12. märtsil kell 14.00 peab psühholingvistika dotsent Virve-Anneli Vihman Tartu Ülikooli peahoone aulas emakeelepäevale pühendatud loengu „Emakeeled“. Kuulama on oodatud kõik keelehuvilised ning mitmekeelses keskkonnas elavad ja töötavad inimesed.

Sõnas emakeel peituvad eeldused, millele me enamjaolt tähelepanu ei pööra. Näiteks kaldume arvama, et lapse ema keel on ka lapsele edaspidi kõige omasem ja et igaühel on vaid üks päris emakeel.

Virve-Anneli Vihman kutsub kuulajaid vaatama nendest eeldustest kaugemale ja arutlema emakeele mõiste üle. „Loengus peatume pikemalt keelekasutuse kontekstidel ja küsime, kuidas need mõjutavad keele omandamist, keelepädevust ja minapildi kujunemist. Samuti uurime, kuidas hoitakse ja antakse järgmistele põlvedele edasi eesti keelt praeguses mitmekesises ja mitmekeelses maailmas,“ sõnab ta.

Avaliku loengu otseülekannet saab jälgida uttv.ee kaudu. Hiljem saab loengut ka järelvaadata.

Pärast loengut kell 15.00 on kõik kuulajad oodatud ülikooli kohvikusse kohvilauda, et vahetada vabas vormis mõtteid kuuldu üle.

Emakeelepäeva üritused jätkuvad 13. märtsil kell 10.30, mil saab kirjutada Vikerraadio korraldatavat e-etteütlust. 13. aastat peetava võistluse osalejate arv on aasta-aastalt mitmekordistunud ja mullu oli neid juba peaaegu 8000. Samuti toimub 13.–14. märtsil Tartu Ülikooli korraldatava emakeeleolümpiaadi lõppvoor.

Lisateave:
Helika Mäekivi, Tartu Ülikooli keelenõunik, 737 6568, helika.maekivi [ät] ut.ee
Virve-Anneli Vihman, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi psühholingvistika dotsent, 5349 6820, virve.vihman [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Emakeelepäeva avalikul loengul räägitakse emakeeltest mitmekeelses maailmas

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
09.03.2020

12. märtsil kell 14.00 peab psühholingvistika dotsent Virve-Anneli Vihman Tartu Ülikooli peahoone aulas emakeelepäevale pühendatud loengu „Emakeeled“. Kuulama on oodatud kõik keelehuvilised ning mitmekeelses keskkonnas elavad ja töötavad inimesed.

Sõnas emakeel peituvad eeldused, millele me enamjaolt tähelepanu ei pööra. Näiteks kaldume arvama, et lapse ema keel on ka lapsele edaspidi kõige omasem ja et igaühel on vaid üks päris emakeel.

Virve-Anneli Vihman kutsub kuulajaid vaatama nendest eeldustest kaugemale ja arutlema emakeele mõiste üle. „Loengus peatume pikemalt keelekasutuse kontekstidel ja küsime, kuidas need mõjutavad keele omandamist, keelepädevust ja minapildi kujunemist. Samuti uurime, kuidas hoitakse ja antakse järgmistele põlvedele edasi eesti keelt praeguses mitmekesises ja mitmekeelses maailmas,“ sõnab ta.

Avaliku loengu otseülekannet saab jälgida uttv.ee kaudu. Hiljem saab loengut ka järelvaadata.

Pärast loengut kell 15.00 on kõik kuulajad oodatud ülikooli kohvikusse kohvilauda, et vahetada vabas vormis mõtteid kuuldu üle.

Emakeelepäeva üritused jätkuvad 13. märtsil kell 10.30, mil saab kirjutada Vikerraadio korraldatavat e-etteütlust. 13. aastat peetava võistluse osalejate arv on aasta-aastalt mitmekordistunud ja mullu oli neid juba peaaegu 8000. Samuti toimub 13.–14. märtsil Tartu Ülikooli korraldatava emakeeleolümpiaadi lõppvoor.

Lisateave:
Helika Mäekivi, Tartu Ülikooli keelenõunik, 737 6568, helika.maekivi [ät] ut.ee
Virve-Anneli Vihman, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi psühholingvistika dotsent, 5349 6820, virve.vihman [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Emakeelepäeva avalikul loengul räägitakse emakeeltest mitmekeelses maailmas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.03.2020

12. märtsil kell 14.00 peab psühholingvistika dotsent Virve-Anneli Vihman Tartu Ülikooli peahoone aulas emakeelepäevale pühendatud loengu „Emakeeled“. Kuulama on oodatud kõik keelehuvilised ning mitmekeelses keskkonnas elavad ja töötavad inimesed.

Sõnas emakeel peituvad eeldused, millele me enamjaolt tähelepanu ei pööra. Näiteks kaldume arvama, et lapse ema keel on ka lapsele edaspidi kõige omasem ja et igaühel on vaid üks päris emakeel.

Virve-Anneli Vihman kutsub kuulajaid vaatama nendest eeldustest kaugemale ja arutlema emakeele mõiste üle. „Loengus peatume pikemalt keelekasutuse kontekstidel ja küsime, kuidas need mõjutavad keele omandamist, keelepädevust ja minapildi kujunemist. Samuti uurime, kuidas hoitakse ja antakse järgmistele põlvedele edasi eesti keelt praeguses mitmekesises ja mitmekeelses maailmas,“ sõnab ta.

Avaliku loengu otseülekannet saab jälgida uttv.ee kaudu. Hiljem saab loengut ka järelvaadata.

Pärast loengut kell 15.00 on kõik kuulajad oodatud ülikooli kohvikusse kohvilauda, et vahetada vabas vormis mõtteid kuuldu üle.

Emakeelepäeva üritused jätkuvad 13. märtsil kell 10.30, mil saab kirjutada Vikerraadio korraldatavat e-etteütlust. 13. aastat peetava võistluse osalejate arv on aasta-aastalt mitmekordistunud ja mullu oli neid juba peaaegu 8000. Samuti toimub 13.–14. märtsil Tartu Ülikooli korraldatava emakeeleolümpiaadi lõppvoor.

Lisateave:
Helika Mäekivi, Tartu Ülikooli keelenõunik, 737 6568, helika.maekivi [ät] ut.ee
Virve-Anneli Vihman, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi psühholingvistika dotsent, 5349 6820, virve.vihman [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Looduskultuuri seminar: Konflikt. 27. märts 2020

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.03.2020

27. märts 2020, Tallinna Loomaaed

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 27. märtsil 2020 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: Konflikt”.

Konfliktid on inimkultuuri osa. Ka looduskeskkonnas avalduvad selle ilmingud näiteks kiskluses või konkurentsis. Vastasseisud, arusaamatused, hirmud, erinevad väärtushinnangud, ootused ja vajadused on aluseks ka inimese vastanduvatele tõlgendustele looduskeskkonna olemuse, tähenduse ja rolli üle. Kaasaega on selliseid erinevaid vastanduvaid tõlgendusi palju kokku kuhjunud, olgu siis suhtumine metsa, pühapaikadesse, elurikkusesse, suurkiskjatesse, vooluvete tammistamisesse või uue põlvkonna pestitsiidide kasutamisesse. Tihti käsitletakse konflikti kui midagi taunitavat, mis tekitab negatiivseid konnotatsioone ja mida tuleb iga hinna eest vältida. Siiski tasub rõhutada, et konflikt ei ole iseenesest halb — seda võib võtta kui võimalust otsida lahendusi ja kompromisse, mis suurendavad üksteisemõistmist. Konfliktid võivad olla ka oluliste muutuste ja arengute lähtekohaks nii looduses kui ka kultuuris.

● Millised on elurikkust ja keskkonda puudutavad konfliktid meie ühiskonnas?
● Kuidas on konfliktid ajas muutunud?
● Millistel juhtudel on vastanduvad tõlgendused looduskeskkonna rolli või olemuse suhtes halvad?
● Millised on konflikti tekkepõhjused, lahendamise ja vältimise võimalused?
● Kas looduses on konflikte?
● Milline on hirmu ja teadmatuse roll looduskultuuri puudutavates konfliktides?

Neljandal Looduskultuuri seminaril kutsume arutlema konflikti üle, pöörates tähelepanu nii selle tekkemehhanismidele kui ka lahendus- ja ennetusviisidele.

Seminaril osalemiseks palume (nii esinejatel kui ka kuulajatel) registreeruda hiljemalt 17. märtsiks  aadressil: https://forms.gle/wH84FnYKSxAn7UHcA
Seminari töötoas osalemiseks palume registreeruda aadressil: https://forms.gle/fc3zfyXbn2a1ejCg6.
Konflikti teemalist töötuba juhendab Silvia Lotman ja kohtade arv on piiratud!

Seminariga seotud küsimuste tekkimisel palume kirjutada aadressil looduskultuur [ät] gmail.com või helistada 56953709

Seminari kava:  

9.30-10.00 tervituskohv

10.00-10.15 avasõnad – Tiit Maran

Moderaator Riin Magnus
10.15–10.45 Silvia Lotman – „Konfliktid looduskaitses“
10.45–11.15 Kalevi Kull – „Ükski liik pole kahjur“
11.15–11.45 Leif-August Kirs – „Loodushariduse suurim väljakutse“

11.45–12.30 lõunapaus

Moderaator Nelly Mäekivi
12.30–13.00 Kaili Viilma – „Looduskaitse argipäev riigiametniku vaatepunktist“
13.00–13.30 Marju Kõivupuu – „Pühad paigad looduses: konflikt ja/või koostöö?“
13.30–14.00 Tõnno Jonuks, Atko Remmel – „Metsarahva tajutud ja tajumata konfliktid“
14.00–14.30 Karin Bachmann – „Kole loodus“

14.30–15.00 kohvipaus

Moderaator Timo Maran
15.00–15.30 Joonas Plaan – „Hüljes Kihnu kultuuris: kuidas pereliikmest saab vaenlane“
15.30–16.00 Tõnu Talvi – „Asjaarmastajad ja akadeemikud Eesti looduskaitse algusaegadel – konflikt või koostöö?“
16.00–16.30 Heldur Sander – „Looduskonfliktidest Tallinnas minevikus“

16.30–16.45 paus

16.45–18.15 seminari töötuba looduskonfliktide lahendamisest, juhendab Silvia Lotman
 

Ürituse toimumist toetab PUT1363 „Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsioonikonfliktid“ ja Tallinna Loomaaed.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Riik toetab Aasia ja Lähis-Ida spetsialistide pealekasvu Tartu Ülikoolis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.03.2020
Välisministeeriumi praegused stipendiaadid Mihkel Paasmaa ja Kertu Märtson (keskel) koos kaastudengitega. Foto: Urmas Hõbepappel

Välisministeerium pakub kahele Eesti tudengile stipendiumit, mis võimaldab asuda õppima Tartu Ülikooli tasulise magistriõppekava  „Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringud” alusel. Õppima asuda soovijatelt oodatakse avaldusi 15. märtsini.

Eesti ühiskonnal tuleb üha enam tegeleda Aasia ja Lähis-Idaga seotud probleemide ja võimalustega. Õppekava programmijuhi Urmas Hõbepappeli sõnul peame suutma süvitsi mõista nende piirkondade kultuuri, mõttemustreid ja keeli, aga ka viimase aja kriitilisi teemasid, olgu selleks siis koostöö Huaweiga, koroonaviirus või põgenikekriis. Vajadus ekspertide järele aina kasvab.

Eelmisel sügisel hakati Tartu Ülikoolis õpetama tulevasi spetsialiste uue rahvusvahelise magistriõppekava „Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute“ järgi. „Me ei saa jääda lootma välisanalüütikute hinnangutele, sest nendes ei võeta arvesse Eesti vajadusi,” selgitas Hõbepappel, kes keskendub ka enda teadustöös Hiina poliitikale. „Me õpetame üliõpilasi, kes oleksid võimelised kiiresti kohanema ja aduma erinevaid kontekste, kuid jääksid seejuures oma hinnangutes tasakaalukaks,” lisas programmijuht. Tartu Ülikooli usuteaduskonna, J. Skytte poliitikauuringute instituudi, maailma keelte ja kultuuride kolledži ning majandusteaduskonna ühisõppekava alusel õpib juba praegu üliõpilasi nii Eestist, Indiast, Türgist, Rumeeniast, Bangladeshist kui ka Hiinast. Õppekava programminõukogu töötab selle nimel, et üliõpilaste seas oleks ka Aasia ja Lähis-Ida riikidest pärit inimesi, kes annaksid õppele ja kursusele lisaväärtust.

Kuna õppekava on küllaltki spetsiifiline, on see praegu tasuline ja seab muidu tasuta kõrgharidusega harjunud eestlaste ette tavapäratuid tõkkeid. Välisministeeriumi otsus katta kahe eestlase õppemaks on Hõbepappeli sõnul väga tänuväärne, sest annab stipendiaatidele võimaluse keskenduda õpingutele, ilma et nad peaksid muretsema hilisema laenukoormuse pärast.

Individuaalset arengut soodustav magistriõppekava võimaldab üliõpilasel uurida just talle huvi pakkuvat piirkonda ja teemat. Võimalik on õppida Aasia ja Lähis-Ida piirkondade keelt ja kultuuri, kuid keskenduda saab ka majandusele või poliitikale. Õppima saab kandideerida kuni 15. märtsini veebilehel ut.ee/cames.

Stipendiumite pakkumine on üks osa Välisministeeriumi ja Tartu Ülikooli koostööleppest, mille eesmärk on tugevdada Eesti välisteenistuse võimekust muutuvas rahvusvahelises keskkonnas.

Lisateave: Urmas Hõbepappel, Tartu Ülikooli magistriõppekava „Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute“ programmijuht, 516 8744, urmas.hobepappel [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Disagreements: from Theory to Practice, 11.-13. märts 2020

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
04.03.2020

Järgmisel nädalal, 11.-13. märts 2020, toimub filosoofia osakonnas institutsionaalse uurimisprojekti "Lahkarvamuste filosoofiline analüüs" (IUT20-5) lõpukonverents "Disagreements: from Theory to Practice".

Konverentsi peakõnelejad on:

  • Daniel Cohnitz, "Disagreeing about logic" (Utrecht)
  • Gurpreet Rattan, "Intellectual Norms and the Principled Limits of the Intellect" (Toronto)
  • Margit Sutrop, "Types of moral disagreements and strategies of resolving them" (Tartu)
  • Folke Tersman & Olle Risberg, "Disagreement and agreement. Symmetries and Asymmetries" (Uppsala)

Konverentsi kava ja registreerimine
Registreerumise tähtaeg on esmaspäev 9.märts, kell 05:16.

Kohutumiseni!

Korraldustoimkond

Tegemist on institutsionaalse uurimisprojekti "Lahkarvamuste filosoofiline analüüs" (IUT20-5) lõpukonverntsiga mida finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium. Konverents on seotud ka Eesti-uuringute tippkeskusega (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Emakeelepäeva avalik loeng "Emakeeled"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Emakeelepäeva avalik loeng "Emakeeled"
Toimumiskoht: Tartu Ülikooli aula / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 12. märts 2020
Algusaeg: 14:00 - 16:00
Kirjeldus:

12. märtsil kell 14.00 peab psühholingvistika dotsent Virve-Anneli Vihman Tartu Ülikooli peahoone aulas emakeelepäevale pühendatud loengu „Emakeeled“. Kuulama on oodatud kõik keelehuvilised ning mitmekeelses keskkonnas elavad ja töötavad inimesed.

Sõnas emakeel peituvad eeldused, millele me enamjaolt tähelepanu ei pööra. Näiteks kaldume arvama, et lapse ema keel on ka lapsele edaspidi kõige omasem ja et igaühel on vaid üks päris emakeel.

Virve-Anneli Vihman kutsub kuulajaid vaatama nendest eeldustest kaugemale ja arutlema emakeele mõiste üle. „Loengus peatume pikemalt keelekasutuse kontekstidel ja küsime, kuidas need mõjutavad keele omandamist, keelepädevust ja minapildi kujunemist. Samuti uurime, kuidas hoitakse ja antakse järgmistele põlvedele edasi eesti keelt praeguses mitmekesises ja mitmekeelses maailmas,“ sõnab ta.

Avaliku loengu otseülekannet saab jälgida uttv.ee kaudu. Hiljem saab loengut ka järelvaadata.

Pärast loengut kell 15.00 on kõik kuulajad oodatud ülikooli kohvikusse kohvilauda, et vahetada vabas vormis mõtteid kuuldu üle.

Lisateave: Helika Mäekivi, Tartu Ülikooli keelenõunik, 737 6568, helika.maekivi@ut.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

EFNILi magistritööde konkurss, tähtajad 30.06.2020 ja 31.12.2020

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.03.2020

EFNIL (Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide föderatsioon) kutsub üliõpilasi osalema konkursil, et selgitada välja Euroopa parimad magistritööd, mis on kirjutatud keelekasutuse, keelekorralduse, keelepoliitika ja/või mitmekeelsuse teemal.

Auhind
Kolm parimat tööd esitanud üliõpilased saavad:
1) EFNILi magistritöö auhinna (1500 eurot);
2) kutse esitleda oma magistritööd EFNILi rahvusvahelisel aastakonverentsil (magistritöö autori osalemiskulud kaetakse);
3) võimaluse avaldada oma tööd käsitlev artikkel EFNILi aastakonverentsi kogumikus;
4) võimaluse avaldada magistritöö EFNILi kodulehel www.efnil.org.

EFNIList
EFNIL on sõltumatu organisatsioon, mis ühendab Euroopa Liidu liikmesriikide ja assotsieerunud riikide suuremate keeleorganisatsioonide ja teiste riiklike keeleühenduste esindajaid. Föderatsioon edendab Euroopa keelelist mitmekesisust, pöörates erilist tähelepanu Euroopa Liidu rahvus¬keeltele.
Föderatsiooni eesmärgid on:
• edendada Euroopa keelelist mitmekesisust kui Euroopa kultuurilise rikkuse hoidmise ja avardamise võimalust ning arendada Euroopa identiteeti;
• toetada Euroopa rahvuskeeli kui parimaid keeleliste võimaluste tagajaid liikmesriikides;
• toetada Euroopa keeleorganisatsioone kui keelelise analüüsi ja keelekirjelduse tippkeskusi ja kui olulisetele poliitilistele institutsioonidele keelepoliitika alast nõu andvaid kogusid;
• lihtsustada infovahetust keeleinstitutsioonide vahel ning arendada ja edendada Euroopa keeleuuringute ühisprojekte.
• Et seda soodustada, peab igas liikmesriigis:
o õpetama rahvuskeelt või -keeli kõigil haridustasemetel, et edendada kirjalikku ja suulist pädevust, mis on vajalik, et inimesed saaksid täisväärtuslikult osaleda ühiskonnaelus;
o õpetama haridussüsteemis võõrkeeli (vastavalt Euroopa ühisstandarditele) kõige varasemast võimalikust vanusest alates;
o olema võimalus mõne teise kodukeelega inimestel (nii lastel kui ka täiskasvanutel) õppida selle riigi keelt, kus nad elavad, säilitades ühtlasi oma emakeele oskuse;
o olema üliõpilas- ja õpetajavahetusvõimalus Euroopa Liidu riikidega.

Olulised teemad
EFNIL on huvitatud uurimustest (magistritöödest), mis käsitlevad ülal nimetatud teemasid:
• kakskeelne keeleõpe,
• keeleõppestrateegiad,
• keelekasutus mitmekeelses keskkonnas,
• keelepoliitika sihid ja mõju,
• keelepoliitika võrdlevad uurimused,
• keeletehnoloogia ja mitmekeelsus,
• tõlge ja  tõlkimine.
Magistritöö võib käsitleda kõiki Euroopa keeli, aga töö peab olema kirjutatud ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.
Eelistatud on need magistritööd, mis analüüsivad ja käsitlevad poliitilist tegevust või elluviidavat poliitikat. 
EFNIL on Euroopa keelte monitooringuprojektiga (ELM) kogunud detailset teavet enamiku Euroopa riikide keelepoliitika ja -hoiakute kohta, see on leitav aadressilt www.efnil.org/projects/ELM. EFNIL soovitab üliõpilastel seda teavet kasutada. Lisainfo saamiseks palume pöörduda EFNILi sekretariaadi või otse EFNILi liikmesorganisatsiooni poole.

Võitja väljaselgitamine
Magistritööd hindab žürii järgmiste kriteeriumite järgi:
1) akadeemiline sisu;
2) ülikooli hinnang;
3) 2–5 lk kokkuvõte;
4) magistritöö juhendaja soovitus.
Žürii koosneb viiest liikmest, kes on välja valitud EFNILi juhatuse poolt.
Osalemise tingimused
Osalejad peavad esitama elektrooniliselt järgmised dokumendid:
1) põhjendatud avalduse (1 lk inglise keeles) kandideerimiseks;
2) magistritöö (Euroopa Liidu ühes ametlikus keeles);
3) magistritöö kokkuvõtte (3–5 lk inglise keeles);
4) koopia magistritöö hindamise otsusest sellest ülikoolist, kus see kaitsmiseks esitati (Euroopa Liidu ühes ametlikus keeles);
5) magistritöö juhendaja soovituskirja EFNILile (inglise keeles).
Kõik dokumendid tuleb esitada elektrooniliselt ka PDF, ODF või WORDi failidena ja saata e-posti aadressile efnil [ät] nytud.hu.

Võitjate teatavaks tegemine
Võitjatest antakse teada kaks kuud pärast tööde esitamise tähtaega ning nende nimed avalikustatakse EFNILi kodulehel. Võitjad saavad kutse esitada ülevaade oma tulemustest EFNILi aastakonverentsil, mis toimub ühes Euroopa riigis septembris/oktoobris ja seejärel publitseerida artikkel konverentsi kogumikus. Lisaks sellele tehakse võitjatele ettepanek avaldada kogu magistritöö EFNILi kodulehel.

Esitamise tähtajad
Dokumentide esitamise tähtaeg 2020. a auhindadele kandideerimiseks on 30. juuni 2020 ja 2021. aasta auhindadele kandideerimiseks 31. detsember 2020.
Magistritööd, mis on kaitstud ülikoolides enne 1. jaanuari 2019, ei lähe arvesse.

Kontakt
Lisainfo saamiseks pöörduge palun EFNILi sekretariaati (http://efnil.org/master-thesis-award).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ilze Tālberga doktoritöö kaitsmine

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.03.2020

24. aprillil kaitseb Ilze Tālberga doktoritööd "On the equivalents of the Latvian verbal prefixes in Estonian".

Juhendaja prof Birute Klaas-Lang.

Oponent prof Andra Kalnača (Läti Ülikool).

Kaitsmine toimub peahoone aud 139.

Kõik huvilised on oodatud!

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Emakeelepäeva pidu 12. märtsil

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
02.03.2020

12. märtsil tähistame instituudis emakeelepäeva.

Kell 14 toimub peahoones Virve Vihmani aulaloeng ”Emakeeled”.

Kell 16 on instituudis pidu, kuhu ootame kõiki instituudi üliõpilasi ja töötajaid.


Kavas on viktoriin, lühiettekanded ja tordisöömine.

Pidu toimub Jakobi 2 aud 438.

Palume teil ennast registreerida 10. märtsiks siin: https://forms.gle/fs2i88J9cJhjReRR8

 

 

 

 

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Terminitöö toetamise konkursid 2020

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eesti Keele Instituut kuulutab välja terminitöö toetamise konkursid: 1) terminikomisjonide ja 2) terminoloogiaõppe toetamise konkursi. Taotlusi saab esitada 2. aprillini 2020.

Sel aastal soovitatakse terminikomisjonidel keskenduda oma terminibaaside korrastamisele Ekilexis. Taotluste kirjutamisel palutakse esile tuua, millist osa baasist on plaanis korrastada ja kuidas seda tehakse. Uutest projektidest eelistatakse neid, mis keskenduvad energeetika ja kliima terminivara arendamisele.

Terminoloogiaõppe toetamise konkursi abil aidatakse edendada ja levitada eesti oskuskeelt haridusasutustes: ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes.

Tutvuge terminikomisjonide konkursi statuudiga ja esitage taotlus

Tutvuge terminoloogiaõppe toetamise konkursi statuudiga ja esitage taotlus

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond.

Lisainfot saab küsida aadressilt terminoloogia@eki.ee või terminitöö toetamise konkursside koordinaatorilt Kairi Jansonilt aadressil kairi.janson@eki.ee.

Rohkem teavet terminitöö kohta

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Mulgi jututare ja näituse „Ämäriguaa luu pilte pääl“ avamine

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
02.03.2020

TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus kutsub mulgi jututarre ja Ülle Rosenbergi näituse „Ämäriguaa luu pilte pääl“ avamisele esmaspäeval, 9. märtsil 2020 kell 17.00 Jakobi 2-423 (Tartus).
„Ämäriguaa lugude“ sarja koostaja Kristi Ilves ja illustraator Ülle Rosenberg Mulgimaalt toovad teadmist sellest, mis iseäralik aeg see ämarikuaeg on ja milliseid lugusid siis Tarvastu kandis on kõneldud.
Näituse seadis kokku Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
Näitus „Ämäriguaa luu pilte pääl“ on Tartu Ülikooli Jakobi 2 õppehoone IV korruse fuajees avatud 9. märtsist 15. aprillini 2020.
Näituse tegemist toetas kultuuriministeerium Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.
Kõik huvilised on oodatud!

Lisateave: Eva Saar, TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Tel 737 5422, eva.saar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Algas registreerumine akadeemilisele testile

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
01.03.2020
Foto: Tartu Ülikool

1.–10. märtsini saab registreerida end Tartu Ülikooli akadeemilisele testile, mille sooritamisel on võimalik tagada enda vastuvõtt ülikooli. Neljandat aastat järjest saab akadeemilist testi teha juba kevadel ning tänavu toimub see kahel laupäeval – 21. märtsil ja 4. aprillil.

Akadeemilise testi eesmärk on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Sellega ei kontrollita mitte gümnaasiumi jooksul omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile testitegija valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning näha loogilisi seoseid. Testis on 150 küsimust, millele on antud valikvastused. Testi tegemine vähemalt 65 punktile 100-st annab võimaluse asuda Tartu Ülikoolis omandama kas bakalaureuse- või rakenduskõrgharidust 35 õppekava alusel.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on akadeemiline test suurepärane võimalus panna oma võimed proovile ning kindlustada õppekoht ülikoolis juba kevadel. Viimaste aastate statistika näitab, et järjest suurem hulk abituriente hindab seda võimalust. 2018. ja 2019. aastal osales akadeemilisel testil iga viies abiturient. „Akadeemilise testi parimad saavad ülikooli ja parimatest parimaid ootame osalema eriprogrammis „Talendid Tartusse!“. Noortele, kelle senised tulemused näitavad, et esimene ülikooliaasta on neil juba osaliselt läbitud, pakume selle programmi käigus võimalust saada õppimise kõrvalt osa mitmesugusest teadus-, õpetamis- või ettevõtlustegevusest,“ ütles Valk.

„Akadeemilise testi tegijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Eelmisel aastal, kui neid oli 1815, otsustasime, et sujuvama korralduse huvides on mõistlik planeerida kevadiseks testiks kaks päeva. Seepärast teeme sel aastal testi kahel laupäeval,“ rääkis Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Testil osalemiseks tuleb enne registreeruda. Seda saab teha 10. märtsini veebilehel ut.ee/akadeemiline-test. Registreerimisel saab valida sobiva kuupäeva ja linna, samuti keele. „Oluline on silmas pidada, et ka 4. aprilli testile tuleb registreeruda juba 10. märtsiks. Kindlasti tuleb läbi mõelda, kumb päev paremini sobib, sest testi saab teha ainult valitud päeval. Kui keegi näiteks unustab 21. märtsil testile tulla, siis ei muuda me testi kuupäeva hilisemaks, sest arvutiklasside mahutavus ja eelnevad kokkulepped korraldajatega seavad piirid,“ rõhutas Kaldma.

Akadeemiline test on elektrooniline ja seda saab lahendada eesti või vene keeles ülikooli partnerkoolide arvutiklassides. 21. märtsil toimub test Tartus, Tallinnas, Haapsalus, Keilas, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Nõos, Põltsamaal, Pärnus, Rakveres, Raplas, Valgas, Viimsis, Viljandis ja Võrus; 4. aprillil Tartus ja Tallinnas.

Testiülesanded jagunevad kahte suurde plokki: üks osa on seotud keele ja sõnavara valdamisega ning teine matemaatika ja loogilise mõtlemisega. Kõigil soovijatel on võimalik testi ülesehituse ja ülesannetega tutvuda 20. märtsini ülikooli veebilehel olevat proovitesti lahendades.

Testi tegijad saavad tulemuse teada kohe pärast seda, kui on lahendamise lõpetanud. See tulemus kehtib ülikooli astumiseks ainult 2020. aastal.

2019. aasta märtsikuus tegi akadeemilise testi 1815 üliõpilaskandidaati, kellest 542 ületas ülikooli vastuvõtuks vajalikud 65 punkti ja tagas endale ülikoolikoha. Sügisel asus Tartu Ülikooli õppima 408 akadeemilise testi sooritanut, seejuures kõige enam valiti õppimiseks informaatika, õigusteaduse  ja arstiteaduse erialad.

Akadeemilise testi tegemine märtsis või aprillis on üks võimalus Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Kui testi tulemus jääb alla 65 punkti, on võimalik kandideerida riigieksamite/erialakatsete tulemuste alusel. Iga õppekava täpsed vastuvõtutingimused, sh nõutud eksamid, leiab õppekava vastuvõtutingimuste juurest.

Lisateave: Tuuli Kaldma, Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Algas registreerumine akadeemilisele testile

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
01.03.2020
Foto: Tartu Ülikool

1.–10. märtsini saab registreerida end Tartu Ülikooli akadeemilisele testile, mille sooritamisel on võimalik tagada enda vastuvõtt ülikooli. Neljandat aastat järjest saab akadeemilist testi teha juba kevadel ning tänavu toimub see kahel laupäeval – 21. märtsil ja 4. aprillil.

Akadeemilise testi eesmärk on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Sellega ei kontrollita mitte gümnaasiumi jooksul omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile testitegija valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning näha loogilisi seoseid. Testis on 150 küsimust, millele on antud valikvastused. Testi tegemine vähemalt 65 punktile 100-st annab võimaluse asuda Tartu Ülikoolis omandama kas bakalaureuse- või rakenduskõrgharidust 35 õppekava alusel.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on akadeemiline test suurepärane võimalus panna oma võimed proovile ning kindlustada õppekoht ülikoolis juba kevadel. Viimaste aastate statistika näitab, et järjest suurem hulk abituriente hindab seda võimalust. 2018. ja 2019. aastal osales akadeemilisel testil iga viies abiturient. „Akadeemilise testi parimad saavad ülikooli ja parimatest parimaid ootame osalema eriprogrammis „Talendid Tartusse!“. Noortele, kelle senised tulemused näitavad, et esimene ülikooliaasta on neil juba osaliselt läbitud, pakume selle programmi käigus võimalust saada õppimise kõrvalt osa mitmesugusest teadus-, õpetamis- või ettevõtlustegevusest,“ ütles Valk.

„Akadeemilise testi tegijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Eelmisel aastal, kui neid oli 1815, otsustasime, et sujuvama korralduse huvides on mõistlik planeerida kevadiseks testiks kaks päeva. Seepärast teeme sel aastal testi kahel laupäeval,“ rääkis Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Testil osalemiseks tuleb enne registreeruda. Seda saab teha 10. märtsini veebilehel ut.ee/akadeemiline-test. Registreerimisel saab valida sobiva kuupäeva ja linna, samuti keele. „Oluline on silmas pidada, et ka 4. aprilli testile tuleb registreeruda juba 10. märtsiks. Kindlasti tuleb läbi mõelda, kumb päev paremini sobib, sest testi saab teha ainult valitud päeval. Kui keegi näiteks unustab 21. märtsil testile tulla, siis ei muuda me testi kuupäeva hilisemaks, sest arvutiklasside mahutavus ja eelnevad kokkulepped korraldajatega seavad piirid,“ rõhutas Kaldma.

Akadeemiline test on elektrooniline ja seda saab lahendada eesti või vene keeles ülikooli partnerkoolide arvutiklassides. 21. märtsil toimub test Tartus, Tallinnas, Haapsalus, Keilas, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Nõos, Põltsamaal, Pärnus, Rakveres, Raplas, Valgas, Viimsis, Viljandis ja Võrus; 4. aprillil Tartus ja Tallinnas.

Testiülesanded jagunevad kahte suurde plokki: üks osa on seotud keele ja sõnavara valdamisega ning teine matemaatika ja loogilise mõtlemisega. Kõigil soovijatel on võimalik testi ülesehituse ja ülesannetega tutvuda 20. märtsini ülikooli veebilehel olevat proovitesti lahendades.

Testi tegijad saavad tulemuse teada kohe pärast seda, kui on lahendamise lõpetanud. See tulemus kehtib ülikooli astumiseks ainult 2020. aastal.

2019. aasta märtsikuus tegi akadeemilise testi 1815 üliõpilaskandidaati, kellest 542 ületas ülikooli vastuvõtuks vajalikud 65 punkti ja tagas endale ülikoolikoha. Sügisel asus Tartu Ülikooli õppima 408 akadeemilise testi sooritanut, seejuures kõige enam valiti õppimiseks informaatika, õigusteaduse  ja arstiteaduse erialad.

Akadeemilise testi tegemine märtsis või aprillis on üks võimalus Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Kui testi tulemus jääb alla 65 punkti, on võimalik kandideerida riigieksamite/erialakatsete tulemuste alusel. Iga õppekava täpsed vastuvõtutingimused, sh nõutud eksamid, leiab õppekava vastuvõtutingimuste juurest.

Lisateave: Tuuli Kaldma, Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks