EKI keeleürituste kalender

Konverents Keelepööre Ida-Virumaal

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Konverents Keelepööre Ida-Virumaal
Toimumiskoht: Sillamäe Gümnaasium / Sillamäe linn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 22. oktoober 2019
Algusaeg: 10:00 - 14:00
Kirjeldus:

Hariduse ja keelevaldkonna konverents-seminar

Keelepööre Ida-Virumaal – võimalik, vajalik, kasulik!  

Sihtgrupp - haridus- ja kultuuriasutuste juhid, õpetajad, koolitajad, omavalitsuse spetsialistid  

22.oktoober, 2019 kl 10-14

Viru pst 26, Sillamäe, Sillamäe Gümnaasiumi aula

Konverentsi modereerivad Kaire Viil ja Arno Kaseniit

PÄEVAKAVA

9.30 - 9.55     Osalejate registreerumine

10.00 -10.05   Konverentsi avamine

10.05 -10.20   Tervituskõned . VEHS, INSA

10.20 -10.45   I ettekanne

10.45 -11. 00 II ettekanne

11.00 -11.15   III ettekanne

11.15 -11.20   Vahekokkuvõte

11.20 -11.40 Salati-, kohvi- ja sirutuspaus

11.45 -12.30 Arutelud töötubades** (arutelud töötubades)

12.35 -13.00  Töötubade kokkuvõtete esitlemine

13.05 -13.55  Debatt – eesti keele õppimine või eesti keeles õppimine

14.00             Konverentsi lõpetamine

*Töötubadesse registreerumine kohapeal (osalejate arv on piiratud).

**Konverentsi päevakava täpsustub nädal enne konverentsipäeva.

 Konverentsi korraldab Virumaa Eesti Hariduse Selts koostöös Sillamäe linna ja Sillamäe Gümnaasiumiga.

Täiendav info: Arno Kaseniit arnoopetaja@gmail.com tel 53363381

 Konverents on osalejale tasuta.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Praktilise filosoofia kursus gümnaasiumi õpilastele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.09.2019

Tartu Ülikooli filosoofiaosakond koostöös Teaduskooliga pakub gümnaasiumiõpilastele praktilise filosoofia kursust.

Kursus on sulle, kui tahad arendada oma arutlus- ja väljendusoskust ning sind huvitavad küsimused nagu: Millised teod on moraalsed? Kes on filosoofilised anarhistid ja mis õigustab riikide olemasolu? Milline on hästi elatud elu? Kas tulevikus laste geneetiline disainimine võiks olla lubatud? Millistele küsimustele teadlased parimagi tahtmise puhul vastata ei saa? Kuidas reageerida, kui oled eriarvamusel sinuga sama targa ja sama informeeritud inimesega? Tegeleme kursusel nende ja paljude teiste põnevate filosoofiliste küsimustega ja räägime, kuidas on need küsimused olulised isiklikus elus ja ühiskondlikes debattides.

Kursus algab 7. oktoobrilRegistreerumine.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kaks uut teadurit filosoofia osakonnas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.09.2019

Claudio Ternullo on alates 1. septembris 2019 teoreetilise filosoofia teadur filosoofia osakonnas.

Ta kaitses oma doktorikraadi filosoofias Liverpooli Ülikoolis aastal 2012. Järgnevalt oli ta järeldoktorantuuris Kurt Gödeli matemaatilise loogika uurimiskeskuses Viini Ülikooli juures. Ternullo uurimistöö on seni keskendunud matemaatika filosoofiale, eelkõige just matemaatilisele platonismile, uutele aksioomidele, hulgateoreetilisele multiversile ja põhjendamise probleemile. Ta on ühtlasi teinud uurimistööd antiikfilosoofias, keskendudes platonismile ning plaatonlikule traditsioonile keskajal.

Tartus on tema ülesandeks jätkata oma uurmistööga nendel teemadel ning samuti võtta osa teoreetilise filosoofia õppetooli õppetööst. Ta on avadanud mitmeid artikleid ning kirjutanud koos kaasautorite Carolin Antose, Sy-David Friedmani ja Radek Honzikuga raamatu The Hyperuniverse Project and Maximality (Birkhäuser, Basel, 2018).

Rohkem infot Claudio töö kohta leiab tema kodulehelt.

Professuuri toetab Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond

James S. Pearson alustab teadurina praktilise filosoofia õppetooli juures. James tuleb Tartusse Leideni Ülikoolist, kus ta on olnud filosoofia lektor aastast 2017. Ta kaitses oma doktorikraadi Leideni Ülikooli aastal 2018, tema töö teemaks oli Nietzsche konflikti mõiste (Kampf). Töö eesmärgiks oli kriitiliselt hinnata Nietzsche väidet, et sotsiaalne ja psühholoogiline konflikt on paratamatult vajalikud inimõitsengu jaoks.

Lisaks oma uurimistööle Nietzsche kohta, James on samuti publitseerinud lahkarvamuste teemal kaasegses demokraatlikus teoorias. Tartus hakkab ta analüüsima poliitilise välistamise mõistet, hinnates kriitiliselt seda ideed (mida kaitsevad mitmed teoreetikud) et välistavad protsessid (nt ranged rändekvoodid) on kuidagi paratamatult seotud iga poliitilise ühendusega. Ta oli toimetajaks koos Herman Siemensiga raamatule Conflict and Contest in Nietzsche’s Philosophy (Bloomsbury, 2018), ning on avaldanud mitmeid artikleid konflikti teemal (sellistes ajakirjades nagu The Canadian Journal of Philosophy, Inquiry, ja Social Theory and Practice).

Rahastuse andis Euroopa Regionaalarengu Fond ning Mobilitas Pluss programm (MOBJD403)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia-ajalooline jalutuskäik kolmapäeval, 25. septembril kell 16.15

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.09.2019

Järgmisel kolmapäeval, 25. septembril toimub filosoofia osakonna traditsiooniline meie seast lahkunud filosoofide mälestamise ning Eesti filosoofia ajaloo üle mõtisklemise jalutuskäik Raadi kalmistule.

Nagu tavaks saanud, kutsub Eduard Parhomenko ka tänavu kõiki filosoofiahuvilisi endaga kaasa:

Liiguks väikse ringiga läbi linna, mõne kuulsama Tartu Ülikooli filosoofi ajaloolise maja juurest möödudes, edasi kalmistule. Seal haudadel peatudes, lausuks iga sinna sängitatud filosoofi kohta midagi tema õpetuse ja elu mälestuseks ning järelemõtlemiseks. Ja kui me teispoolsuse sügistele radadele just ära ei eksi, siis naastes linna, jooks kohvikus mõne tassi teed ning ajaks juttu veidi.


Jalutuskäik algab kell 16.15 Jakobi 2 õppehoone peasissepääsu eest.

Kõik huvilised on teretulnud!
Loodame kaunist sügisilma, kuid igaks juhuks palume osalejatel ennast soojalt riidesse panna.
Õppekäigul osalemine on ühtlasi ka osa õppeainest Sissejuhatus filosoofiaõpingutesse.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Riigikeele aasta: Järva maakonna keelepäev Paides

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Riigikeele aasta: Järva maakonna keelepäev Paides
Toimumiskoht: Paide raekoda / Paide
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 26. september 2019
Algusaeg: 12:00 - 16:00
Kirjeldus:

Eesti keele päev Paides 26. septembril 2019

 

11.00 infotahvli avamine keelekorraldaja Elmar Muugi sünnikohas Eiveres.

Buss Eiverre väljub Paide raekoja juurest kell 10.30

Buss (Taisto buss) Tallinnast väljub kell 9.00 Vene kultuurikeskuse eest.

Sõita soovijail palume endast märku anda kuni 23.09 (k.a) e-posti aadressil killu@eki.ee

 

12.00 keelepäev Paide raekojas (Keskväljak 14)

Tervitused

Keelekorraldaja Elmar Muuk. Maire Raadik (Emakeele Selts, Eesti Keele Instituut)

Usin keelekoguja August Wilhelm Hupel. Annika Viht (Emakeele Selts, Tallinna Ülikool)

Lambasihvrid, prouad ja preilid. Pöördumisvormid läbi „Tõe ja õiguse“ köidete. Janika Ojamäe (Tabasalu Ühisgümnaasium)

Kohvipaus

Algustäheortograafia muutumine ajas ja tundmine tänapäeval. Triin Aasa (Koeru Keskkool, Tartu Ülikool)

Kirjandusteose keelest. Jaanus Vaiksoo (kirjastus Ärkel)

Õigekeelsussõnaraamatu töötuba – korraldab Maire Raadik

Võistlusmäng "Kui hästi tunned Kesk-Eesti murret?” – korraldab Maigi Vija (Emakeele Selts, Tartu Ülikool)

Päeva põimivad kokku etteasted Paide Gümnaasiumilt, Paide Hammerbecki Põhikoolilt ja Paide Muusika- ja Teatrimaja muusikastuudiolt

Raekojas on välja pandud vaatmikesari eesti keelest

 

Keelepäeva korraldavad Emakeele Selts, Järvamaa muuseum, Paide Gümnaasium ja Paide Hammerbecki Põhikool, toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Paide linn

Lisainfo: Helle Metslang (Emakeele Selts, helle.metslang@ut.ee, 5225074), Ründo Mülts (Järvamaa Muuseum, ryndom99@gmail.com, 5668 2165)

Eesti keele aasta ürituste raames toimuvad eesti keele päevad maakondades üle Eesti.

Vaata lähemalt https://www.facebook.com/eestikeelepaevad2019/

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ettekandesari TÜling

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
10.09.2019

Uus ettekandesari TÜling kõigile keelehuvilistele teisipäeviti kl 15.00–16.00 (Jakobi 2-438). Esimene ettekanne juba täna, 10. septembril. Kõik on oodatud!

New series of talks on linguistics, TÜling, on Tuesdays, 15:00-16:00 (Jakobi 2-438). The series kicks off today, Sep. 10. All are welcome!

Sügissemestri kava / Fall schedule
10.09   Marju Kaps (UCLA) "An experimental approach to variability in Estonian relative clause word order"
17.09  ei toimu / no talk
24.09   Uldis Balodis (Western Institute for Endangered Language Documentation, USA) "Introduction to the Yuki language"
1.10     Pierre Sambou (University Cheik Anta Diop, Dakar, Senegal) "Language contacts and the influence of French on Senegalese languages"
8.10     George Walkden (University of Konstanz) "Anglo-Saxons, Celts and Vikings: language contact in early English"
15.10   Katri Priiki (University of Turku) "Tuo 'that' and tuota 'well, ehm' – from a pronoun to a particle"
22.10  ei toimu / no talk
29.10   Kaidi Lõo (TÜ, HVEE) "Sõnad ja paradigmad mentaalses leksikonis" (eesti keeles)
5.11    ei toimu / no talk
12.11   Artjoms Šela (TÜ, HVEE) "Random copies or essential meanings? Using topic modeling to trace semantic patterns within poetic meters"
19.11   Geda Paulsen (EKI / Institute of the Estonian Language) "Sõnaliikidest rakenduslikust vaatenurgast” (eesti keeles)
26.11   Jane Klavan (TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž) "Korpuspõhiste ja katseliste meetodite kombineerimine morfosüntaktiliste alternatsioonide uurimisel"

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eleri Aedmaa doktoritöö kaitsmine

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.09.2019

4. oktoobril kell 14.15 kaitseb Eleri Aedmaa doktoritööd "Detecting Compositionality of Estonian Particle Verbs with Statistical and Linguistic Methods". Juhendajad on dots Kadri Muischnek ja dr Kristel Uiboaed. Oponent dr Carlos Ramisch (Aix-Marseille Université). Kaitsmine toimub peahoone aud 139.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 07.09.2019. Hiina keel

EKI uudised

Jingyi Gao

Hiina keel tähendab tavaliselt tänapäeva mandariinihiina keelt. See keel oli juba Qingi keisririigi (1636–1912) ajastul hiina riigiametnike ja pealinna piirkonna rahvaste kõnekeel. Selle keele hiinakeelne nimetus Mandri-Hiinas on olnud kuni 1909. aastani 官話 (guān-huà) „ametnike keel“, kuni 1949. aastani 國語 (guó-yǔ) „riigikeel“, seejärel 普通话 (pǔ-tōng-huà) „üleüldine keel“ ning 现代标准汉语 (xiàn-dài biāo-zhǔn hàn-yǔ) „tänapäeva standardne hiina keel“. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Neli Eesti teadusasutust sõlmisid oma huvide kaitseks koostööleppe (ERR, AK 04.09.2019)

EKI uudised

Eesti teadusastustel on tihti keeruline üksinda olulisi kokkuleppeid saavutada. Nüüd panid neli teadusasutust seljad kokku ja sõlmisid koostööleppe huvide ja seisukohtade kaitsmiseks.

Seda ka näiteks juhul, kui taas peaks kerkima üles arutelu, et üks või teine teadusasutus tuleks liita mõne ülikooliga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tervise Arengu Instituut, Eesti Keele Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus allkirjastasid koostööleppe, et ühiselt tegeleda teadusmaastiku probleemidega. Loe ja vaata.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti-hiina sõnaraamatust räägib Gao Jingyi (ERR, Terevisioon, 03.09.2019)

EKI uudised

Vaata siin, ajateljel 01:09:56.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 31.08.2019. Kui kirjakeeleks saanuks tartu keel

EKI uudised

Jüri Viikberg 

Rahvas on ärgas märkama, kuidas kusagil räägitakse, ja ammu harjunud, et eri paigus kõneldakse isemoodi. Varblas näiteks teatakse, et igas maa kantis oo oma murrakas, ja Hallistes, et egän talun esi taar, egän vallan esi kõne. Kõige etem on ikkagi oma kandi keel. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Endla Lõhkivi maalid Physicumi galeriis: näituse avamine 4. septembril kell 17

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.09.2019

Kolmapäeval, 4. septembril kell 17 avatakse Physicumi (W. Ostwaldi 1) galeriis
teadusfilosoofia dotsent Endla Lõhkivi maalinäitus “Minu maastikud”. Näitus jääb avatuks 2. oktoobrini.

Endla Lõhkivi (sünd. 1962) on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1985. a. keemia erialal ja õppinud doktorandina 1990ndatel Göteborgi Ülikoolis Rootsis teadusfilosoofiat ja teaduslugu ja Tartu Ülikoolis filosoofiat, 2002.a. kaitsnud Tartu Ülikoolis doktorikraadi filosoofias. Ta on Tartu Ülikooli teadusfilosoofia õppejõud, uurimisteemade hulgas on teaduskultuur, teadusdistsipliinide kujunemine ja interdistsiplinaarsus. Hobi korras eesti keelde tõlkinud Rootsi krimi- ja lastekirjandust.

Endla Lõhkivi lisab: „Maalimises olen algaja. See on mu esimene näitus. Selja taga on neli aastat maaliõpinguid Tartu Rahvaülikoolis Robert Suvi maalistuudios. Alustasin nullist, aukartuse ja suurte kõhklustega. Aasta-aastalt on huvi ja veidi ka oskused kasvanud, kuid maalin eeskätt oma lõbuks. Näitusel on neliteist tööd, mis on valminud aastatel 2016-2019. Enamikus on tegemist värviküllaste loodusvaadete ja maastikega. Kolmteist näitusepilti on maalitud akrüül- ja üks õlivärvidega. Olen tänulik prof. Jaak Kikasele ja TÜ füüsikainstituudile võimaluse eest Ostwaldi 1 näitusepinnal oma maale eksponeerida, samuti maaliõpetajale kunstnik Robert Suvile nõuannete ja suunamise eest, perele ja sõpradele igakülgse toetuse eest.“

Kõik on lahkesti palutud!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Riia-Tartu keeleretke konverents "Kas siis selle maa keel?"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Riia-Tartu keeleretke konverents "Kas siis selle maa keel?"
Toimumiskoht: Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 24. september 2019
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

"Kas siis selle maa keel …?"

Riia-Tartu keeleretke lõpukonverents 24. septembril 2019 kell 14.00

Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis (Tartus Toomemäel)

 

 

Kava:

Avasõna: keeleretk Riiast Tartusse. Jüri Valge (Emakeele Selts)

Keel on mõtte ja ilu kodupaik ja luuletaja selle hoidja. Krista Aru (Tartu Ülikool)

Keelepoliitika sõlmprobleemid rohujuurest riigini. Birute Klaas-Lang (Tartu Ülikool)

Keel, milles me haridusest räägime. Tiiu Kuurme (Tallinna Ülikool)

Eesti keel kirjanduse kaudu väärtushinnanguid kujundamas. Sandra Oksaar (Jaan Poska gümnaasium)

Filmi „Keeleretk Riia-Tartu Kristjan Jaak Petersoni radadel“ esmaesitus. Reigo Metsik (Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium) jt Tartu gümnasistid

 

Lisainfo:

Jüri Valge (510 3977, juri.valge@ut.ee)

Üritust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linn, Tartu Ülikooli muuseum ja Emakeele Selts.

 

Emakeele Selts

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Väliseesti noored Eestis: kuidas kanda edasi eesti keelt?

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Väliseesti noored Eestis: kuidas kanda edasi eesti keelt?
Toimumiskoht: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia / Viljandi
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 26. august 2019 - 26. august 2019
Algusaeg: 16:30 - 19:00
Kirjeldus:

Tagasi Juurte Juurde Noortevahetuse raames saabus 20 väliseesti noort Eestisse. Viljandi lähistel tegelevad noored ühisloomega, et arutleda eesti keelega seotud teemade üle. Viljandis esitletakse kahepäevase ühisloome tulemusi. Ürituse käigus tutvustavad noored ka oma elukohariiki pakkudes snäkke ja tehes huvilistele lühitutvustuse oma riigist.

Üritus soosib noorte tagasitulemist oma juurte juurde ja eesti keele kaitsmist ja säilitamist üle maailma sh. noorte elukohariikides.

Üritusele on oodatud kõik eesti keele ja kultuuri huvilised Viljandimaalt ja mujalt. Oodatud on ka kõik, kes on huvitatud noorte elukohariigi kultuurist või väliseestlaste elust võõrsil.

Projektis on osalejad Inglismaalt, Argentiinast, Venezuelast, Austriast, Saksamaalt, Venemaalt, Itaaliast, Austraaliast, Ameerikast, Rootsist, Brasiiliast, Iisraelist, Lätist ja Iirimaalt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Digimeetodite evangelisti loeng avab digimeetodite suvekooli

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.08.2019
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudis on valminud eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamat (Pressiteade 22.08.2019)

EKI uudised

Esimest „Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatut“ esitletakse Eesti Keele Instituudis 26. augustil kell 13 algaval Eesti ja Hiina keeleteadlaste ühisseminaril.

„Hiina ja eesti keele kõnelejaskonna suurus erineb enam kui tuhat korda. Kuid see ei muuda üht keelt teisest suuremaks või väiksemaks. Sõnaraamat on teejuht keele juurde. Neid, kes sellist teejuhti vajavad, leidub nii Eestis kui ka Hiinas,“ ütles Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. „Eestis on viimastel aastatel hiina keelt õpetatud-õpitud mõnes gümnaasiumis ja ülikoolis, Hiinas õpetatakse eesti keelt paaris Pekingi maine­kas ülikoolis.“

Eesti Keele Instituut on kujunenud Eesti peamiseks sõnaraamatute keskuseks, kus koostatakse eri tüüpi sõnaraamatuid. Eesti-hiina põhisõnavara sõna­raamatu aluseks on 2014. aastal koostatud „Eesti keele põhisõnavara sõnastik“.

Eesti-hiina sõnaraamatu on koostanud Eesti Keele Instituudi vanemlingvist-projektijuht ja Pekingi rahvusvaheliste õpingute ülikooli erakorraline professor Gao Jingyi, välja on andnud Emakeele Sihtasutus. Sõnaraamatus on üle 5000 märksõna.

Seminaril osaleb peale eestlaste üheksa teadlast Hiina keeleinstituudist, kirjastusest ja ülikoolidest. Tervituse Pekingi Hiina ühiskonnateaduste akadeemia keeleinstituudist toob selle direktor professor Liu Danqing. Ettekandega „Hiina ja uurali rahvaste ühisest esiisast“ esineb Shanghai Fudani ülikooli professor Li Hui. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll räägib hiina nimede eesti tekstis kirjutamise ajaloost. Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatut tutvustab Gao Jingyi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia BA töö kaitsmine, 28. august

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.08.2019

Filosoofia eriala bakalaureusetöö kaitsmine

Filosoofia ajaloo õppetool
28. augustil, Jakobi 2 - 336

14.00 Liisa Kriipsalu
Friedrich Nietzsche genealoogiline moraalikriitika
Juhendaja Jaanus Sooväli, retsensent Juhan Hellerma

Huvilised on teretulnud kuulama!
Lisainfo: Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ann Siimani doktoritöö kaitsmine 6. septembril

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
22.08.2019

Ann Siiman kaitseb doktoritööd "Vormikasutuse varieerumine ning selle põhjused osastava ja sisseütleva käände näitel". Juhendajad on dots Külli Habicht, prof Martin Ehala ja PhD Aki-Juhani Kyröläinen. Oponeerib prof Klaus Laalo (Tampere ülikool).

Kaitsmine toimub 6. septembril kell 14.15 TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Infotunnid 1. aasta üliõpilastele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.08.2019

Eesti ja soome-ugri keeleteadus
Bakalaureuseõppe 1. aasta
2. september 2019 kell 12.00-13.00
Jakobi 2-438

Eesti ja soome-ugri keeleteadus
Magistriõppe 1. aasta
2. september 2019 kell 13.00-14.00
Jakobi 2-428

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja (sessioonõpe)
Magistriõppe 1. aasta
12. september kell 10.15-12.00
Lossi 3-406

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Infotunnid 1. aasta üliõpilastele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.08.2019

Eesti ja soome-ugri keeleteadus
Bakalaureuseõppe 1. aasta
2. september 2019 kell 12.00-13.00
Jakobi 2-438

Eesti ja soome-ugri keeleteadus
Magistriõppe 1. aasta
2. september 2019 kell 13.00-14.00
Jakobi 2-428

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja (sessioonõpe)
Magistriõppe 1. aasta
12. september kell 10.15-12.00
Lossi 3-406

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti eksperdiks ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil sai Sven-Erik Soosaar (Fenno-Ugria 12.08.2019)

EKI uudised

24. juulil valiti Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige, Eesti Keele Instituudi vanemteadur Sven-Erik Soosaar Eesti poolt aastateks 2020‒2022 ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi (UNPFII) eksperdiks. Kandidaadi esitas ÜRO-le kinnitamiseks Eesti Välisministeerium. 

2017‒2019 foorumil Eestist esindajat ei olnud. 2014‒2016 oli Eesti ekspert Oliver Loode. Ekspert ei esinda riiki, mis on ta esitanud, vaid on sõltumatu ja esindab põlisrahvaste huve tervikuna.

Uute liikmete volitused algavad 2020. aasta 1. jaanuaril ning lõppevad 31. detsembril 2022. aastal. Koos Soosaarega valiti püsifoorumisse 16 vabatahtlikku eksperti.

Edasi saab lugeda siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil uuriti põnevaid keelenähtusi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.08.2019
Eesti meeskond koos meeskonna juhendajaga (vasakult Linda Freienthal, Anna Talas, Roosmari Pihlak, Hant Mikit Kolk ja Ove Üllar Viesemann). Foto: Miina Norvik

29. juulist 2. augustini toimus Koreas Yonginis 17. rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad. Võistlusest võtsid osa 36 riigi esindajad kokku 53 meeskonnaga. Õpilased võistlesid nii individuaalselt kui ka meeskonnas.

Eestit esindas võistkond, kuhu kuulusid Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Roosmari Pihlak, Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilane Ove Üllar Viesemann ning Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilased Hant Mikit Kolk ja Anna Talas. Eesti õpilasi saatis meeskonna juhendajana Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala üliõpilane Linda Freienthal.

Kuuetunnise individuaalvõistluse jooksul tuli osalejatel tuvastada Paapua Uus-Guineas kõneldava jonkomi keele ajavormide ja süntaksi reegleid ning Loode-Californias kõneldava juroki keele nimisõnakategooriaid ja värvisõnu. Samuti tuli õppida kirjutama keskpärsia sõnu 7.–10. sajandil kasutatud pahlavi raamatukirjas, uurida iseloomulikke nähtusi läänetaragani keele kahes murdes, mida kõneleb Indoneesia ligikaudu 7000 inimest, ning teha kindlaks nädalapäevade arv Kamerunis kõneldavas nooni keeles.

Kolmetunnise meeskonnavõistluse jooksul pidid osalejad seletama lahti iluvõimlemisvõistluse kohtunikekogu spetsiaalse sümbolisüsteemi, mille abil kohtunikud märgivad üles võimleja harjutused.

Tänavu võitis olümpiaadi individuaalvõistluse Ken Jiang Kanadast ja meeskonnavõistlusel sai esikoha Sloveenia meeskond. Individuaalarvestuses sai kolmanda koha ja pronksmedali treffnerist Hant Mikit Kolk ning auäramärkimise pälvis Nõo Reaalgümnaasiumi õpilane Ove Üllar Viesemann.

Meeskonna juhendaja Linda Freienthal jäi tulemuste ja võistlusega rahule. „Ülesanded olid üles ehitatud huvitavate keelenähtuste peale, mida oli noortel kindlasti põnev uurida,“ ütles ta.

Ülesannete eestikeelsed tõlked on huvilistele kättesaadavad veebis.

Lisaks võistlemisele külastasid osalejad Soulis asuvat Hanguli muuseumi ja Gyeongbokgungi paleed, laulsid õhtuti karaoket ja mängisid ingvistikateemalisi mänge.

Võistluse korraldas Korea võõrkeelte uuringute keskus ning üritust toetasid masintõlketeenus Papago, Hanguli Rahvusmuuseum, Korea lingvistikaolümpiaad, rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad, uuringute keskus Semiosis ja Hankuki Ülikool.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Lisateave: Linda Freienthal, TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala üliõpilane ning Eesti meeskonna juhendaja, 5347 3122, linda.freienthal96 [ät] gmail.com

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil uuriti põnevaid keelenähtusi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.08.2019
Eesti meeskond koos meeskonna juhendajaga (vasakult Linda Freienthal, Anna Talas, Roosmari Pihlak, Hant Mikit Kolk ja Ove Üllar Viesemann). Foto: Miina Norvik

29. juulist 2. augustini toimus Koreas Yonginis 17. rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad. Võistlusest võtsid osa 36 riigi esindajad kokku 53 meeskonnaga. Õpilased võistlesid nii individuaalselt kui ka meeskonnas.

Eestit esindas võistkond, kuhu kuulusid Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Roosmari Pihlak, Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilane Ove Üllar Viesemann ning Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilased Hant Mikit Kolk ja Anna Talas. Eesti õpilasi saatis meeskonna juhendajana Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala üliõpilane Linda Freienthal.

Kuuetunnise individuaalvõistluse jooksul tuli osalejatel tuvastada Paapua Uus-Guineas kõneldava jonkomi keele ajavormide ja süntaksi reegleid ning Loode-Californias kõneldava juroki keele nimisõnakategooriaid ja värvisõnu. Samuti tuli õppida kirjutama keskpärsia sõnu 7.–10. sajandil kasutatud pahlavi raamatukirjas, uurida iseloomulikke nähtusi läänetaragani keele kahes murdes, mida kõneleb Indoneesia ligikaudu 7000 inimest, ning teha kindlaks nädalapäevade arv Kamerunis kõneldavas nooni keeles.

Kolmetunnise meeskonnavõistluse jooksul pidid osalejad seletama lahti iluvõimlemisvõistluse kohtunikekogu spetsiaalse sümbolisüsteemi, mille abil kohtunikud märgivad üles võimleja harjutused.

Tänavu võitis olümpiaadi individuaalvõistluse Ken Jiang Kanadast ja meeskonnavõistlusel sai esikoha Sloveenia meeskond. Individuaalarvestuses sai kolmanda koha ja pronksmedali treffnerist Hant Mikit Kolk ning auäramärkimise pälvis Nõo Reaalgümnaasiumi õpilane Ove Üllar Viesemann.

Meeskonna juhendaja Linda Freienthal jäi tulemuste ja võistlusega rahule. „Ülesanded olid üles ehitatud huvitavate keelenähtuste peale, mida oli noortel kindlasti põnev uurida,“ ütles ta.

Ülesannete eestikeelsed tõlked on huvilistele kättesaadavad veebis.

Lisaks võistlemisele külastasid osalejad Soulis asuvat Hanguli muuseumi ja Gyeongbokgungi paleed, laulsid õhtuti karaoket ja mängisid ingvistikateemalisi mänge.

Võistluse korraldas Korea võõrkeelte uuringute keskus ning üritust toetasid masintõlketeenus Papago, Hanguli Rahvusmuuseum, Korea lingvistikaolümpiaad, rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad, uuringute keskus Semiosis ja Hankuki Ülikool.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Lisateave: Linda Freienthal, TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala üliõpilane ning Eesti meeskonna juhendaja, 5347 3122, linda.freienthal96 [ät] gmail.com

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti riigil puudub ülevaade kohanimedega toimuvast (ERR 07.08.2019)

EKI uudised

Eesti riik ei oma ülevaadet, mis toimub siinsete kohanimedega ning vastavast registrist on puudu suur hulk kohanimesid. Uueks probleemiks on tekkinud Google, mis kasutab oma kaartidel alternatiivsetest allikatest pärit ja ametlikega mittekattuvaid andmeid.

Andmehõive tulemusena on kohanimeregistrist erinevatel hinnangutel puudu kuni 200 000 kohanime. Mis on aga tinginud nende puuduoleku?

"Kohanimedel on hästi palju variatsioone. Kui vaadata, kuidas ühte kohta hüütakse, siis võib sel olla kaks-kolm kuni kümme nime. Selle järgi ongi hinnang antud. Valdav osa olulisi nimesid on olemas, aga nende variatsioonid on puudu," selgitas kohanimede nõukogu liige, maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu. 

Kohanimede nõukogu protokollist võib lugeda, et Eesti riik ei oma hetkel ülevaadet kohanimedega toimuva osas.

"Ta on mingil määral probleemiks just lähtudes objekti liikide kaupa. Olulised kohanimed – tänavate, külade ja valdade nimed on olemas kaartidel ja korrektsed, aga näiteks loodusnimede puhul on see asi hästi vaba – osad on ja osad pole."

Kuidas jõuavad aga kohanimed kaartidele ja mil moel need välja valitakse?

"Kõik kohanimed, mis kohanimede registrisse on kantud, on enamasti läbinud ekspertide hinnangu, kes on otsustanud, milline nimi neist mitmest  on kõige olulisem ja õigem ning ülejäänud nimed lähevad mitteametlikuna," ütles Kivisalu. 

Kohanimede nõukogu liige, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll lisas, et põhiliselt on nii, et  kõik, mis jääb ühe omavalitsuse territooriumile, on selle omavalitsuse määrata, välja arvatud külanimed ja omavalitsuse enda nimi.

"Kui nad jäävad kaugemale, üle piiride, siis tuleb vastav kõrgem organ mängu. Nii et nimevõim on Eestis ära jagatud ja see peaks olema selge, kellel on õigus mingit kohta nimetada," sõnas Päll. 

Eesti riigil puudub ülevaade kohanimedega toimuvast

Omaette peamurdmist pakub kohanimede nõukogule Google, mis kasutab oma kaartide tegemisel kohanimede puhul alternatiivseid allikaid.

"Google on pragmaatiline ja võtab nimed, mis on kusagil kasutuses, aga ta ei menetle neid meie mõistes põhjalikult ja sinna võib sattuda ka päris juhuslikke nimesid, mis võivad välja tulla kusagil jututubades. See, kuidas need nimed sinna satuvad, me tegelikult ei teagi. Google saab küll kasutada Eesti riigi ametlikke kohanimesid, aga pole vist olnud küllalt hoolas seda tegema, sest aadressid on sageli uuendamata ja see on tõenäoliselt väga raske protsess." 

Keskkonnaministeeriumi kommentaar

Pärast ERR-i loo ilmumist saatis keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Marju Kaasik kommentaari: "Pealkirjas esitatud väide, et "Eesti riigil puudub ülevaade kohanimedega toimuvast" ja juhtlauses esitatud väide "Eesti riik ei oma ülevaadet, mis toimub siinsete kohanimedega ning vastavast registrist on puudu suur hulk kohanimesid" ei ole tõesed. Selle tõestuseks:

Kõik vajalikud kohanimed (200 000+ kohanime) on kantud riiklikku kohanimeregistrisse. Lisaks on kohanimed registreeritud teistes riiklikes registrites. See, et osade ekspertide hinnangul võiks riiklik kohanimeregister sisaldada rohkem andmeid, ei anna alust väita, et riigil puudub ülevaade.

See, kui osade kohanimede variatsioonid ei sisaldu kohanimeregistris, ei anna alust väita, et riigil puudub ülevaade. Kohanimed on kenasti kantud Eestis toodetud kaartidele.

Meil on kohanimeseadus ja erinevad õigusaktid, mis väga hästi ja täpselt reguleerivad kohanimevaldkonnas toimuvat. Selline regulatsioon ja korraldus on teiste riikide võrdluses vägagi eeskujulik.

Meil on selgelt määratletud asutused, kes kohanimedega tegelevad ja oma vastutusvaldkonnas ülevaadet omavad (kohanimenõukogu, rahandusministeerium, KOV-i, Eesti Keele Instituut)."

Allikas: ERR 07.08.2019

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Doktoritööde kaitsmine 30. augustil

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.08.2019

30 augustil kaitsevad doktoritöid Helen Türk ja Andra Rumm

kell 12.15
Helen Türk
„Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami“
Doktoritöö juhendajad on vanemteadur Pärtel Lippus ja professor Karl Pajusalu, oponent professor Martti Vainio (Helsingi ülikool).

kell 14.15
Andra Rumm
„Avatud küsimused ja nende vastused eesti suulises argivestluses“
Doktoritöö juhendaja on vanemteadur Tiit Hennoste, oponent PhD Maria Frick (Oulu ülikool).

Kaitsmised toimuvad peahoone auditooriumis 139.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Doktoritööde kaitsmine 30. augustil

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.08.2019

30 augustil kaitsevad doktoritöid Helen Türk ja Andra Rumm

kell 12.15
Helen Türk
„Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami“
Doktoritöö juhendajad on vanemteadur Pärtel Lippus ja professor Karl Pajusalu, oponent professor Martti Vainio (Helsingi ülikool).

kell 14.15
Andra Rumm
„Avatud küsimused ja nende vastused eesti suulises argivestluses“
Doktoritöö juhendaja on vanemteadur Tiit Hennoste, oponent PhD Maria Frick (Oulu ülikool).

Kaitsmised toimuvad peahoone auditooriumis 139.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Semiootika Suvekool 2019 programm

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.08.2019

Tartu Semiootika Suvekool 2019 programm on saadaval konverentsi kodulehel http://tsss.ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Elektrikatkestused 30. ja 31. juulil

EKI uudised

Seoses elektritöödega ei ole EKI veebiteenused kättesaadavad 30. juuli hommikul (vahemikus 10-11) ja 31. juuli pealelõunal (umbes 30 minutit).

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi V konverents Kuusalus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi V konverents Kuusalus
Toimumiskoht: Kuusalu kiriku pastoraat / Kuusalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. august 2019
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:
Eduard Ahrensi V konverents Kuusalu pastoraadis 

Algus kell 14.00
Ulvi Meier "Kuusalulaste ja soomlaste suhetest läbi aegade Kolga muuseumi pilgu läbi”
Sulev Valdmaa “Eduard Ahrens. Mis andmeid on leida tema elust?”
Hannu Remes "Eduard Ahrensi grammatika ja soomlased”
15.30 - 16.30 SÖÖGI- JA SUHTLUSPAUS (võimalus käia Kuusalu kalmistul E. Ahrensi haual)
Jüri Valge "Lauri Kettunen ja Emakeele Selts"
Auli Hakulinen "Eesti keele grammatika 1993 - Iso suomen kielioppi 2004 - Eesti keele varamu 2017: Kogemusi ja mälestusi grammatikatööst traditsiooni ja
innovatiivsuse vahel” 

Vaba mõttevahetus. Lõpp orienteeruvalt kell 18 Kell 18.00 lauritsapäeva jumalateenistus Kuusalu kirikus Kell 19.00 - XXXIII rahvusvahelise orelifestivali lõppkontsert Kuusalu kirikus (https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=11645&lang=est <<a href="https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=11645&lang=est">https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=11645&lang=est>)

Konverentsi korraldavad Laurentsiuse Selts, Emakeele Selts ja Kuusalu vallavalitsus.
Olete lahkesti oodatud!

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Riigikeele aasta: Pärnu maakonna keelepäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Riigikeele aasta: Pärnu maakonna keelepäev
Toimumiskoht: Pärnu muuseum / Pärnu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 1. november 2019
Algusaeg: 12:00 - 17:00
Kirjeldus:
Eesti keele aasta maakondlik keelepäev Pärnus toimub 1. novembril Pärnu muuseumis (Aida 3).
Kava on koostamisel.

Korraldaja: Emakeele Selts
Keelepäeva rahastab Haridus- ja Teadusministeerium
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valik- ja vabaaineid filosoofiast sügissemestril 2019

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.07.2019

Eestikeelsed kursused

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko

P 16-18, Jakobi 2-226 (ringauditoorium), n 2, 4, 8, 10, 14
Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.
Kõigile huvilistele.

FLFI.00.002 Sissejuhatus filosoofiasse (2 EAP)
Andrus Tool

N 16-18 Jakobi 2-337, n 3-12
Ülevaade filosoofia kesksetest suundadest, teooriatest ja valdkondadest.
Kõigile huvilistele.

FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)
Mats Volberg

E 16-18 Jakobi 2-306, n 2-13
Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.
Kõigile huvilistele.

HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP)
Margit Sutrop jt

N 14-18 Jakobi 2-336, n 1-15
Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.
Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.104 Filosoofia ajalugu II (6 EAP)
Andrus Tool

T ja R 10-12 Jakobi 2-337, n 2-15
Õppeaines vaadeldakse ajalooliste filosoofiliste õpetuste probleemipüstitusi ja -lahendusi, põhimõisteid, argumenteerimisviise ning õpitakse neid seostama nii kaasaegse ajaloolis-kultuurilise kontekstiga kui ka varasema filosoofiatraditsiooniga. Analüüsitakse antiik- ja uusajast pärinevaid klassikalisi filosoofilisi terviktekste ning püütakse rekonstrueerida nende autorite probleemipüstitusi ja lahendustele jõudmise viise.
Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusaine FLFI.01.103 (või sarnane aine).

FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)
Margit Sutrop jt

N 12-14 Jakobi 2 ringauditooriumis (loengud), Jakobi 2-102, Jakobi 2-130, n 2-12
Kursuses antakse ülevaade eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse eetika peamisi teooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.168 Praktiline eetika (6 EAP)
Kadri Simm jt

K 16-18 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursuse raames vaatleme eetika rakendusvõimalusi erinevates praktilistes valdkondades - nii igapäevaelu praktiliste küsimuste (nt loodus- ja keskkonnahoid) või teaduse ning tehnika arengu tagajärjel esile kerkinud eetiliste probleemide (abort, eutanaasia, organidoonorlus, geenitehnoloogia moraalsed aspektid jne) lahendamisel. Õpime tundma praktilises eetikas käibivaid erinevaid argumenteerimisviise, mõistma vastava valdkonna avalikke arutelusid ja oma arvamust põhjendama.Kõigile huvilistele.

FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)
Mari-Liis Nummert

P 12-14 Jakobi 2-336, n 2,4,6,8,10
Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Õpetajaõpe, huvilised kraadiõppest.

FLFI.03.007 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia (3 EAP)
Endla Lõhkivi

K 14-16 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid: teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, seadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste).
Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.

FLFI.04.085 Vaimufilosoofia II (3 EAP)
Bruno Mölder

T 16-18 Jakobi 2-337, n 2-12
Aine käsitleb vaimufilosoofia edasijõudnud teemasid nagu näiteks mentaalne sisu, sotsiaalne tunnetus, emotsioonid, enaktivism ja tehisintellekti filosoofilised küsimused. Kõigile huvilistele, soovitav on varasem kokkupuude vaimufilosoofiaga.

FLFI.05.007 Oma ja võõras: Eesti kultuur ja mõttelugu (6 EAP)
Tiina Kirss

T 16-18 Jakobi 2-305, n 2-15
Kursus püüab mõtestada eesti kultuuri ning selle ajalugu “mentaliteedi” ning “mõtteloo” kaudu. Alustades eesti kultuuri kirjeldamisest 18. sajandil ja veel varem võõraste poolt, tõuseb küsimuse alla, millal, kuidas, ning milliste eeskujudega hakati otsima võimalusi omakultuuri iseloomustamiseks, kirjeldamiseks ning edendamiseks. Kultuuritõlke ja -ülekande vaatevinklist: kus on oma ja võõras, millal mõni võõras saab omaks, millal mõni jääb võõraks? Püüame kaardistada ajaloolises plaanis, mis on eesti mõtte- või kultuuriloo isepära ja koordinaadid. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.014 Filosoofia, genealoogia, ajalugu (3 EAP)
Jaanus Sooväli

T 14-16 Jakobi 2-337, n 3-12
Genealoogia ja mõisteajaloo klassikute võtmetekstide lugemise ja arutelu käigus keskendutakse kultuurilis-filosoofilisele kontekstidele, millest genealoogia ja mõisteajalugu välja kasvasid, nendega seotud filosoofilistele küsimustele ja probleemidele, nende filosoofilistele eesmärkidele ning lõpuks kohale, mille nad 20. ja 21. sajandi filosoofias ja mõtteloos hõivavad. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.022 Euroopa mõtteloo sissejuhatus (6 EAP)
Pärtel Piirimäe

E 16-18 Jakobi 2-336, K 10-12 Jakobi 2 ringauditoorium, n 1-16
Aine ülesehitus lähtub põhiterminitest, mida läbi ajaloo on kasutatud inimese ühiskondliku ja poliitilise tegevuse mõtestamiseks. Kursus vaatleb, kuidas need põhimõisted on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, sõltuvalt ideedesüsteemidest, mille raames neid kasutati. Ideede ajalugu paigutatakse omakorda konkreetsesse ajaloolisse konteksti: antakse ülevaade ühiskondlik-poliitilistest struktuuridest ja sündmustest, mida teoreetikud seletasid, õigustasid või kritiseerisid.
Kursus hõlmab perioodi antiigist uusajani (kuni ca 19. saj.), olles seega ettevalmistuseks 20. sajandi ühiskondlik-poliitiliste teooriate mõistmiseks. Tugevdatud tähelepanu pööratakse perioodile humanismist romantismini – otsustavale etapile moodsa mõttemaailma väljakujunemisel. Antakse ülevaade peamistest moraalsetest ideedest (sõprus, armastus, au, õnn), mis on olulised ühiskonna ja poliitika aluste mõistmiseks ning poliitilistest alusideedest nagu riik, demokraatia, õiglus, sõda, vabadus ja impeerium. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.023 Rahvusvahelise poliitilise mõtte ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe

T 10-12 Jakobi 2-305, n 2-15
Läbi ajaloo on inimesed lahterdanud teisi inimesi "omadeks" ja "võõrasteks" ning arutlenud selle üle, kuidas peaksid erinevad kogukonnad üksteise suhtes toimima. Rahvusvaheliste suhete teooria ajalugu on traditsiooniliselt keskendunud suveräänsete riikide omavahelistele suhetele, ent maailma jagamine iseseisvateks riikideks on vaid üks ajalooliselt kujunenud võimalus globaalse korra mõtestamiseks. Kursusel vaatleme "maailmakorra" küsimuse lahendusi Lääne mõtteloos antiigist uusajani, tehes seda kolmel olulisemal tasandil: 1) printsiibid, mille alusel on maailma jaotatud erinevateks kogukondadeks; 2) printsiibid ja mehhanismid, mis reguleerivad globaalse korralduse või “süsteemi” toimimist ja säilimist; 3) normatiivne sfäär ehk moraali- ja õigusnormide roll ja sisu nimetatud süsteemis. Konkreetsemalt pöörame tähelepanu järgmistele teemadele: tsivilisatsioon ja barbaarsus, õiglane sõda, impeerium ja suveräänne riik, universaalmonarhia ja jõudude tasakaal, eraomandi filosoofilised alused, kolonialismi õigustamine. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.025 Eesti mõtteloo tüvitekstid (6 EAP)
Pärtel Piirimäe, Tiina Kirss, Eduard Parhomenko, Jaanus Sooväli

E 14-16 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursus annab ülevaade Eesti mõtteloo valitud põhisuundumustest või kesksetest probleemidest nii lähemas kohalikus kui ka kaugemas, euroopalikus ja üleilmses kontekstis. Õpitakse analüüsima Eesti mõtlejate ideid nii nende ajaloolises, tänapäevases kui ka tulevikulises mõõtmes ning tõlgendama erilaadilisi erinevatelt teadmis- ja tegevusaladelt pärinevaid mõttekäike ja mõtteallikaid Eesti mõttelugu loovana -- Eesti enesemõtestamist võimaldavana. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.027 Euroopa religioosse mõtte lugu (6 EAP)
Meelis Friedenthal

K 12-14 Jakobi 2-336, n 1-15
Kursus käsitleb perioodi antiikajast kuni 21. sajandini. Antakse ülevaade Euroopa religioosse mõtte ajaloo põhisündmustest ning nende seostest poliitilise, sotsiaal- ja kultuuriajaloo arengutega. Samuti tutvustatakse peamiseid vaidlusküsimusi religiooni, teaduse, poliitika ja hariduse valdkonnas käsitletava perioodi vältel. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.028 Migratsioon ja külalislahkus (3 EAP)
Eduard Parhomenko, Margus Maiste

N 18-20 Jakobi 2-336, n 2-15
Kursus käsitleb migratsiooniga kaasnevaid moraalifilosoofilisi probleeme demograafilise, poliitilise ja õigusliku lähenemise pingeväljas. Keskmes on “külalislahkuse eetika”, mille valguses vaagitakse meie suhet ja suhtumisi migrantidesse (Refugees Welcome! / Kui on must, näita ust!), seades aluseks fenomenoloogilise käsituse võõrast / teise teisesusest. Küsimuseks on, kas sisserännanu / põgenik saab olla vastu võetud üksnes piiravatel tingimustel või saab filosoofiliselt mõtelda ka midagi niisugust, mis kohustaks vastu võtma, seadmata tingimusi ette. “Tingimusteta ehk absoluutse külalislahkuse” moraalifilosoofilist kontseptsiooni, selle seost subjektsuse ja identiteedi fenomenoloogilise ja dekonstruktivistliku kriitikaga ning paradoksset vahekorda poliitiliselt ja õiguslikult määratletud “tingimusliku külalislahkuse” ja migratsiooni kui objektiivse protsessiga selle variatiivsuses uuritakse Jacques Derrida, Emmanuel Levinasi, Bernhard Waldenfelsi ja Immanuel Kanti kirjatööde varal, pidades ühtlasi ühe kontekstina silmas Eesti ajalugu 20. sajandil. Kõigile huvilistele.

Ingliskeelsed kursused

Introduction to Philosophy FLFI.00.113 (6 ECTS)
Alexander Davies

Mon 12-14 Jakobi 2-336, weeks 2-12
An introduction to a diverse handful of philosophical questions and to the argument-based approach to answering these questions that is typical of contemporary analytic philosophy.
The following fields will be covered:
* Ethics (two topics)
* Metaphysics (two topics)
* Epistemology (two topics)
* Political Philosophy (two topics)
* Philosophy of Mind (two topics)

Introduction to History of Philosophy FLFI.01.111 (6 ECTS)
Roomet Jakapi, Pärtel Piirimäe, Toomas Lott

Tue 16-18 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course focuses on the ideas and arguments of some key thinkers in Ancient Greek and Early Modern Philosophy such as Plato, Sextus Empiricus, Cicero, Descartes, and Locke. More specifically, the course will concentrate on the historical development of skepticism in the context of epistemology, moral and political philosophy. Seminar texts will include both primary and secondary literature.

Main Topics in Ethics FLFI.02.148 (6 ECTS)
Merike Reiljan, Sergei Sazonov

Wed 10-12 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course introduces the students to the main problems and terms in ethics: what are ethics and morality? Descriptive vs evaluative judgments. The origin of moral norms. Are values subjective or objective? Are moral standards universal or relative to culture? Responsibility. Moral motivation. Self-interest. The course also gives a brief overview of the main theories of ethics: ethics of virtue, utilitarianism, Kantianism, contractualism. In seminars, students read and discuss central texts that deal with the aforementioned topics.

Classics in Moral Philosophy FLFI.02.153 (6 ECTS)
Semen Reshenin

Fri 14-16 Jakobi 2-337, weeks 2-13
The central focus of this seminar will be Kant's Groundwork of the Metaphysics of Morals (1785). According to Kant, the only thing which is unconditionally good is a good (or autonomous) will, whereas all other things - talents of the mind, qualities of temperament, gifts of fortune, and happiness - can be good only conditionally. We will engage in a close reading of the text to gain both a sympathetic and critical understanding of Kant's moral philosophy.

Modernity and Its Discontents FLFI.02.169 (6 ECTS)
Siobhan Kattago

Wed 12-14 Jakobi 2-337, weeks 1-15
The course presents an overview of classical and contemporary social theory and discussions of major themes in contemporary social thought. Beginning with thinkers such as Rousseau, Marx and Weber, we will discuss ways in which the advent of industrialization and emergence of capitalism have affected social relations between individuals. Secularization, mass production, urbanization and the growing importance of technology are part of modern society. During the semester, we will examine thinkers, who embraced the modern ideals of progress and science and others who despaired at the tyranny and power inherent within modern society. Throughout the course, we will examine different conceptions of modernity. Readings may include some of the following authors: Rousseau, Marx, Weber, Freud, Arendt, Adorno, Horkheimer, Habermas, Foucault, Appadurai, Lyotard and Bauman.

Practice-Based Philosophy of Science Reading Group FLFI.03.094 (3 ECTS)
Ave Mets

Mon 14-16 Jakobi 2-327, weeks 1-14
Postphenomenology reading group is a preparatory course for an intensive workshop "Postphenomenology, Technoscience and Hermeneutics" with Don Ihde in 4-7 May 2020, see more under FLFI.03.107.

FLFI.04.060 Philosophy of Mind (6 EAP)
Juhani Yli-Vakkuri

Wed 14-16 Jakobi 2-336, weeks 2-11
An introduction to main issues in the philosophy of mind, including the main approaches to the mind-body problem, consciousness, artificial intelligence, thought and language etc.

FLFI.04.054 Formal Semantics (6 EAP)
Alexander Davies

Mon 16-18, Thu 12-14 Jakobi 2-337, weeks 2-12
Formal semantics is the empirical project of providing and testing precise hypotheses about the semantic properties of linguistic expressions. These hypotheses are stated using the tools of formal logic and some related areas of mathematics. The course will introduce the methods of formal semantics by working through a variety of examples of linguistic expression, their semantic behaviour and attempts to construct models of this behaviour in light of the available evidence. For all the students interested in the subject matter.

FLFI.04.077 Formal Semantics: Supplement (3 EAP)
Alexander Davies

Mon 16-18, Thu 12-14 Jakobi 2-337, weeks 12-16
Supplement course for all the students taking the main course in Formal Semantics (FLFI.04.054).

Philosophy of Art FLFI.04.080 (6 ECTS)
Patrick Shirreff

Mon 18-20, Wed 18-20 Jakobi 2-336, weeks 2-12
This course serves as an introduction to philosophy of art/ aesthetics. The course will begin trying to answer the seemingly simple but deceptively difficult question of "what is art?" To attempt to answer this question we look into real world examples of art forgery and what this can tell us about art's nature. The course will then look at relationships between works of art and those who view them. Specifically, we will discuss the way we value and judge art, the nature of art appreciation, and how we interpret, or ought to interpret, art. The course will then move on to examining the moral status of art; we will try to understand what makes an artwork immoral and look at the relationship between art and society. Lastly, we will look at specific aesthetic issues that arise due to the nature of music.

Paradoxes in Philosophy FLFI.04.081 (6 ECTS)
Bryan Frances

Tue 14-16 Jakobi 2-336, weeks 1-15
In this course we'll examine in great detail some of the most intractable metaphysical paradoxes in philosophy, the kind that have kept philosophers--and logicians and some scientists--confused for many centuries: the Liar, Vagueness, and Material Composition. We will finish the course by considering what these paradoxes mean for our knowledge of reality.

Introduction to Estonian Culture FLFI.05.006 (6 ECTS)
Tiina Kirss

Tue and Thu 10-12 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course begins with an overview of some signs in contemporary Estonian culture, and continues to read them in historical perspective, with particular attention to material culture of daily life (food, textiles, housing), transportation and innovation; social and ritual events (country fairs, customs practiced at birth, marriage, death), and the phenomenon of the folk song. The deeper dynamics of Estonian culture are approached through the secular and sacred imprint of colonization, town vs village (city vs rural) dialectics, cultural hybridity, and the perplexities of "becoming modern" in a provincial corner of Europe, recognized by its self-described identity.

Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS)
Kadri Simm et al.

Thu 16-18 Jakobi 2-327, weeks 2-15 (or fully Web-based)
Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation at the second module.

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Said Tartu Ülikooli sisse. Mis edasi?

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.07.2019
Foto: Tartu Ülikool

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

  • Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ülikoolis ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
  • Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
  • Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
  • Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppima tulek oma lemmikõppekaval ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
  • Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitmel õppekaval. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
  • Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
  • Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
  • Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
  • Loe veel täpsemalt õppima tuleku kinnitamisest

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 2. septembril ootame sind õppeaasta avaaktusele Tartusse Kassitoomel. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Millal muutub sõna rassistlikuks?

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.07.2019
Sõnal võib olla mitmeid tähendusi. Autor/allikas: Aaron Burden/Unsplash

Äsja filosoofia osakonnas kaitstud bakalauseusetöö käsitles rassiga seotud nimisõnade omadusi. Kas mustanahalistele viitavatel sõnadel "nigger" ja "neeger" on erinevad tähendused või mitte?

Ühelegi keelekasutajale ei pea meelde tuletama sõnade võimu ja mitmekesiseid kasutusvõimalusi, küll aga väärib eraldi analüüsi see, kuidas võimusuhte enda olemus avaldub keeles. Angloameerika maailmas on olemas keelekategooriat tähistav termin slur, millega tähistatakse selliste sõnade kategooriat, mis viitavad kellelegi spetsiifilise grupikuuluvuse põhjal ning kannavad sealjuures teatavat negatiivset tähendusvarjundit - olgu see siis vihjatud või uhkusega välja öeldud.

Eesti keeles on tõlkevasteks pakutud vaenusõna või vaenunime, kuid juurdunud antud liigitus ei ole. Bakalaureusetöö keskendus mustanahalistele viitavale sõnale nigger ning eestikeelsele terminile neeger. Esimest peetakse üldjuhul plahvatuslikuks ja haavavaks vaenusõnaks, teist ümbritsevad ühiskondlikud debatid selle halvustavuse, solvavuse ning lubatavuse üle. Nendele vastandustele ning eripäradele läheneti töös teoreetilise filosoofia raamistiku kaudu.

Eesti meedias on neegrit käsitletud niggeri virvasõnana (false friend). Virvasõna on termin, mis sarnaneb vormilt, näiteks kirjapildilt või häälduselt, mõne teise sõnaga, kuid mille tähendus on täielikult või osaliselt võrdlussõnast erinev. Näiteks sobivad hästi dekaad ja decade - eestikeelne sõna tähistab kümmet päeva, ingliskeelne kümmet aastat. Kuivõrd mõlemad viitavad ajaperioodile, on olemas jagatud tähendust, kuid esineb ka erisusi, mis piiravad muuhulgas kasutusvõimalusi.

Loe edasi Novaatorist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Juulis võib esineda tõrkeid EKI sõnastike kasutamisel

EKI uudised

TEADAANNE ⚠ ⚡
Eesti Keele Instituudis renoveeritakse elektrisüsteemi, mistõttu võib juulikuus esineda tõrkeid sõnastike kasutamisel.
9. juuli remonttööd on tehtud, järgmised, umbes tunniajalised katkestused on ette nähtud 22. ja 23. juulil. Katkestuse ajal ei ole sõnaraamatud ja (e-)keelenõu ligipääsetavad.
Loodame teie mõistvale suhtumisele!

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

8 soovitust ülikooli sisseastumiseksamiteks valmistujale

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
08.07.2019
Tartu Ülikooli vastuvõtt 2018

Ka sul on ülikooli astumise avaldus esitatud? Paljudel erialadel pole sisseastumise maraton sellega veel lõppenud, vaid tuleb minna ka eksamitele. Siin on kaheksa kasulikku soovitust, kuidas näidata ennast sisseastumiseksamitel kõige tugevamast küljest. 

1. Tutvu õppekavadega.

Tulevane tudeng peab teadma, mida ta õppima tuleb. Igal õppekaval on oma sisseastumistingimused. Mõnel erialal tuleb sooritada akadeemiline test, mõnel erialakatse ja mõnel erialal vestled sisseastumiskomisjoniga. Uuri oma soovitud õppekava sisseastumistingimusi ja võimaliku eksami nõudeid ning anna endast kõik, et suudaksid need täita.

2. Ole kursis Eestis ja maailmas toimuvaga.

Loe ajalehti, vaata uudiseid ja jälgi päevapoliitikas toimuvat. Ükskõik, milline on sind huvitav õppekava, lai silmaring tuleb igal pool kasuks. Kuid ära pelgalt jälgi uudiseid, vaid mõtle kaasa ja kujunda oma seisukoht. Ära karda ka oma arvamust avaldada!

3. Mõtle läbi oma tugevad ja nõrgad küljed.

See punkt meenutab küll soovitust, mida jagatakse siis, kui hakkad töövestlusele minema, kuid see kehtib ka sisseastumiseksamitel. Komisjonile meeldib, kui kandidaat teab, mis vajab tema juures arendamist, osates samas esitleda oma tugevaid külgi.

4. Mõtle läbi oma erialaeelistused.

Komisjon tahab kindlasti teada, miks sa soovid õppida just seda eriala. Mõtle rahulikult läbi vähemalt kolm põhjust, miks sa tegid selle valiku, sest see näitab, kui motiveeritud sa oled.

5. Sõnasta oma tulevikueesmärgid.

Mõtle juba kaugemale tulevikule ja sõnasta eesmärgid, mida soovid saavutada nii õpingute ajal kui ka vilistlasena. Veel parem, pane need endale ka kirja.

6. Tunne valdkonda.

Loe oma soovitud eriala kirjandust ja tutvu olukorraga tööturul. Vii end kurssi mõne selles valdkonnas tegutseva organisatsiooni või ettevõttega, sirvides nende veebilehti. Nii on sul rohkem infot sellel alal töötamise eripära ja võimaluste kohta.

7. Loe läbi soovitatud erialakirjandus ja varu aega kodutööks.

Kui sinu õppekavale kandideerimiseks on esitatud soovituslik erialakirjandus, siis tasub need teosed ka päriselt läbi lugeda. Tihti võib vestlus komisjoniga ollagi just nende teoste põhjal. Kui aga ülikooli astumiseks tuleb teha kodune töö või kirjutada essee, siis ära jäta seda viimasele minutile ja mõtle kirjapandu hoolega läbi. Järgneva vestluse õnnestumine võib sõltuda suuresti just sellest, mida oled kirjutanud kodutöös.

8. Koosta ja võta kaasa oma portfoolio.

Eelkõige loovate õppekavade puhul tuleb kasuks (või on lausa nõutav), kui saad komisjonile tutvustada, milline on sinu senine kokkupuude selle valdkonnaga. Näiteks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava alusel ülikooli kandideerides soovitame kokku koguda kõik artiklid, mille oled kirjutanud koolilehte või muudesse väljaannetesse. Vormista need portfoolioks, mida komisjon saab sirvida, sest see annab sealsetel sisseastumiseksamitel lisapunkte.

Loodame, et nendest soovitustest on abi ja su sisseastumiseksamid kulgevad edukalt.

Head põrumist!

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekild. Õitsiline (05.07.2019)

EKI uudised

Selle aasta laulupeo repertuaaris on Eduard Tubina "Õitsiliste koor" balletist "Kratt". Aga kes need õitsilised on?

Õitsilised valvasid öösel küla ühiskarjamaal karjatatavaid hobuseid ja veohärgi. Kevaditi lõppes loomasööt ja nii viidi hobused ööseks kaugemale metsakarjamaale sööma. Igast talust saadeti poiss või tüdruk õitsile.

Vaata klippi SIIT

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekild. Karl August Hermann (04.07.2019)

EKI uudised

Tänavuse laulupeo kavas on mitu Karl August Hermanni laulu: "Lauljate tervitus", katkend lauleldusest "Uku ja Vanemuine" ning "Kungla rahvas".

Hermann, kes elas aastail 1851–1909, oli õppinud keelemees ja iseõppijast muusikamees. Ta koostas esimese eestikeelse eesti keele grammatika ning andis välja esimest eesti muusikaajakirja Laulu ja Mängu Leht.

Hermann sattus elama ja töötama ajal, kui arenev eesti kirjakeel vajas rohkesti uusi oskussõnu. Viljakas sõnalooja on teinud umbes 1200 uut sõna. Käibele on neist jäänud ligikaudu 140. Hermanni loodud on näiteks kõik eesti käänete nimetused: nimetavomastavosastavsisseütlev ja teised. Muusikaterminitest aga sõnad: heliloojaheliredelavamängkeelpilllöökpillja tiibklaver.

Vaata klippi SIIT

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekild. Pidu (ERR 01.07.2019)

EKI uudised

Kui küsida eesti inimeste käest, mis teile seostub sõnaga pidu, siis mõneti ootuspäraselt, kuid samas ka kahetsusväärselt, on kõige sagedamini meenuv seos … alkohol. Alles seejärel tulevad meelde tantsmuusika ja pillerkaar.

Et pikka lugu lühidalt ära rääkida, alustame sellest, et pidu tuleb tegusõnast pidama. Sõna pidu tekib millegi pidamisest, samamoodi nagu sõna sadu tekib sadamisestvedu vedamisest ja pesu pesemisest.

Vaata klippi SIIT

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekild. Regilaul (ERR 05.07.2019)

EKI uudised

Regilaul on meie rahvalaulupärandi oluline märksõna. Kust on aga mõiste regilaul üldse pärit ja mida see regi-sõna tähendab?

Vaata klippi SIIT

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekild. Maarjamaa (ERR 04.07.2019)

EKI uudised

Nimi Maarjamaa seostub paljudele Tõnis Mägi armastatud lauluga "Palve", mis algab sõnadega: Looja, hoia Maarjamaad!

Tihti kasutatakse Eesti sünonüümi Maarjamaa just siis, kui ollakse härdas meeleolus, paatosest ja isamaa-armastusest tulvil. Kui palju on aga neid, kes teavad, et nimi Maarjamaa on pärit aegadest, mil sakslased oma vallutusiha õigustamiseks lasid kuulutada eestlaste maa neitsi Maarjale kuuluvaks maaks, mille peab tule ja mõõgaga paganate käest ära võtma?

Vaata klippi SIIT

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekild. Arm (ERR 03.07.2019)

EKI uudised

On mõneti naljakas kokkusattumus, et sõna arm kasutatakse nii erinevate asjade kohta, nagu seda on 'haavast jäänud jälg' ja 'armastus'. Seega minu arm võiks ilma kontekstita olla nii märk mu kehal kui ka mu südames tukslev tunne.

Vaata klippi SIIT.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekild. Laulupeod ja perekonnanimed (ERR 03.07.2019)

EKI uudised

Kindlasti on igaüks vähemalt korra mõelnud, mida tema nimi võiks tähendada. Valdav osa eesti perekonnanimedest on pärit kas 80 või 190 aasta tagusest ajast.

Kõigepealt toimus perekonnanimede panek äsja vabastatud talurahvale 1820. aastatel. Mõnikord anti talupoegadele võimalus valida, mida nad endale nimeks tahavad saada. Nähtavasti sündisid nende vastustest perekonnanimed Eitea, Eiühti, Midagi, Poleühtid ja teised sarnased. 

Vaata klippi SIIT

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekild. Lehkav isamaa (ERR 02.07.2019)

EKI uudised

Me laulame neid laule ikka ja jälle. Pisar on silmas, klomp on kurgus. Tavaliselt me muidugi ei juurdle üksikute laulusõnade, nende vormide ega tähenduste üle.

Ühes kauneimas isamaalises laulus, Lydia Koidula luuletuse põhjal loodud palas "Sind surmani", laulame aina: Mu õitsev Eesti rada, mu lehkav isamaa! Aga miks isamaa ikkagi lehkab?

Vaata lähemalt SIIT

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekild. Kungla (ERR 02.07.2019)

EKI uudised

Kus asub Kungla, küsib rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen ajalehes Oma Maa aastal 1886. Ta viitab sel moel Friedrich Kuhlbarsi hästi tuntud koorilaulule "Kungla rahvas".

Nagu Kuhlbars ise samas väljaandes hiljem selgitab, võttis ta selle nime Kreutzwaldi Kalevipoja eeposest. Seal on juttu Kungla kuninga pojast, kes tuli Lindat kosima, kuid Linda temast ei hoolinud. Kunglat kirjeldab Kreutzwald pikemalt ka "Eesti rahva ennemuistsetes juttudes" – ta kujutab seda paika müütilise õnnemaana.

Vaata klippi SIIT

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekild. Miks Ernesaks on Ernesaks? (ERR 01.07.2019)

EKI uudised

Ernesaksa nimi on populaarse laulupidude üldjuhi Gustav Ernesaksa tõttu Eestis hästi tuntud, aga samas kaunis haruldane. Ernesaks on unikaalne nimi, mida anti vabastatud talupoegadele 1835. aastal üldise perekonnanimede panemise käigus vaid ühes kohas – Harjumaal Perila mõisas.

See perekonnanimi aga ei tekkinud tühjale kohale, vaid oli hüüdnimena tuntud juba varem. 

Vaata klippi SIIT

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Miks Ernesaks on Ernesaks? Kus asub Kungla? EKI keelekillud ETV-s annavad vastuse (ERR 28.06.2019)

EKI uudised

Esmaspäevast, 1. juuli õhtust on ETV ekraanil EKI keelekillud, mis sel aastal jutustavad muhedas võtmes laulu- ja tantsupeoga seotud sõnade ja nimede päritolu ning tähendusi.

Ernesaksa nimest, Kunglast ja Maarjamaast, pidudest, armust ja õitsilistest – EKI keelekillud avavad tausta sõnadel ja nimedel, mis ühtaegu küll tuttavad, aga samas peidavad endas hulga üllatavat infot.

ETV ja EKI koostööna valminud keelekilde esitavad armastatud näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk. Teksti autorid on Eesti Keele Instituudi keeleteadlased Tiina Laansalu, Peeter Päll, Ene Vainik, Meeli Sedrik, Jüri Viikberg, Tiina Paet, Udo Uibo, Maire Raadik ja Fred Puss. Režissöör René Vilbre, toimetaja Ester Urbala, monteerija Mikk Mäe, assistent Katrin Tõnts, produtsent Birgit Rae. 

Vaata edasi siit: ERR 28.06.2019

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Toredaid randlaste sõnu – luudima, kindukouk, nubuneul, korvasmies (Maaleht, 20.06.2019)

EKI uudised

Äsja ilmunud "Kuusalu rannakeele sõnaraamat" sisaldab üle 7000 märksõna oma-pärasest murrakust, mida on räägitud endise Kuusalu kihelkonna rannakülades.

Kuusalu rannakeeles on kolm alarühma. Omavahel erineb nii kummagi poolsaare – Pärispea ehk Kõnnu ranna ja Juminda ehk Kolga ranna – keel kui ka läänepoolne murrak, mida on räägitud rannakülades Kaberneemest Salmistuni. Seetõttu on värske sõnaraamatu paljude märksõnade all esitatud mitu häälikuvarianti.

Eriliste rannakeele sõnade kõrval sisaldab raamat neid, mis erinevad kirjakeelest häälikkuju või muutevormide poolest, näiteks kand 'känd', retli 'redel', habu kabustad 'hapukapsad', kellud lüönd 'kellad löönud'. Väike hulk on ka kirjakeelega sarnaseid murdesõnu, milleta keelt ei saaks rääkida (näiteks olema, panema). Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?
Toimumiskoht: Arvamusfestival / Paide
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 9. august 2019
Algusaeg: 12:30 - 14:00
Kirjeldus:

TLÜ teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga tuleb Paides arvamusfestivalil „Meie tuleviku“ alal 9. augustil kl 12.30‒14.00 arutelu

Teaduskeel(ed) kellele ja kuidas?

Kas peame keelerikkust sama vajalikuks kui elurikkust? Kas rahvusvahelisus tähendab inglise ükskeelsust? Eesti keele aastal arutlegem

  • milline peaks olema keelte roll Eesti teaduses ja kõrghariduses, et tagades eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade edendataks ühtlasi üleilmset teadusmõtet;
  • mil määral näitab hariduse headust keele täpsus ja selgus;
  • kuidas arendada kõrgkoolides teaduskeeleõpet;
  • mida teha, et õppejõude-teadureid valides tunnustataks rohkem eestikeelseid uurimusi, õpikuid ja terminitööd?

Kaalugem mõistlikke lahendusi juba lähitulevikuks.

Arutlusring

 

Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu liige

Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Eesti Inseneride Liidu liige

Gerhard Lock, Tallinna Ülikooli muusikateaduse lektor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant

Helle Metslang, Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor, Eesti keelenõukogu liige

Peep Nemvalts, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur,
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja

 

Arutelu juhib Toomas Kiho, ajakirja „Akadeemia“ peatoimetaja.

Arutelualalt teeb ülekande ERR.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kaheksa küsimust: kui hästi oskad eesti keelt? (Postimees, 22.06.2019)

EKI uudised

Keelereeglite muutmise ettepaneku võib Eestis teha igaüks, piisab vaid, kui anda Emakeele Seltsi keeletoimkonnale kirjalikult teada, millist muudatust soovitakse ja mis põhjusel. «Iga inimene võib teha ettepaneku, et ta on märganud keeles muutust ja äkki oleks aeg reegleid muuta,» ütles keelekorraldaja Maire Raadik. Keeletoimkond arutab ettepanekut ja kui leitakse, et see on põhjendatud, võidaksegi normingut muuta. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Oh sa vaene eesti keel! (Postimees, 21.06.2019)

EKI uudised

«No kuhu see kõlbab – enam pole vahet, kas mingi asi lõpeb või lõppeb, ja vastuvõtukutsel võib Rootsi laua kirjutada nii suure kui ka väikese algustähega. Kogu aeg lastakse keelereegleid lõdvemaks ja varsti pole enam mingeid reegleid – kirjuta, kuidas tahad.» Sellist nurinat kuuleb ikka ja jälle, kui avastatakse, et koolis suure vaevaga selgeks saanud keelereegel enam paika ei pea.
«See on nüüd küll liialdus öelda, et keelereegleid muudetakse kogu aeg,» ei ole Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik nurisejatega nõus. Reegleid vaadatakse aeg-ajalt ikka üle, seda on tehtud kõik need sada aastat, mil Emakeele Selts on neil silma peal hoidnud. «Keelereegel fikseerib teatud seisu, aga keel areneb ju edasi. Kui reegel enam tegelikkusele ei vasta, siis tulebki seda võib-olla muuta,» selgitab Raadik. Samas lükkab ta ümber laialt levinud arvamuse, nagu muudetaks keelereegleid igal aastal: «Vast aasta kohta üks tuleb, aga mõnel aastal pole sedagi.» Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks