TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ülikoolis algab avalduste vastuvõtt

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.06.2018
Tartu Ülikooli vastuvõtt 2018

20. juunil hakkab Tartu Ülikool võtma vastu avaldusi neilt, kes soovivad asuda õppima eestikeelsete õppekavade alusel. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Kandideerima on oodatud nii noored, kes on äsja lõpetanud gümnaasiumi, need, kes on juba saanud bakalaureusekraadi ja soovivad oma erialaseid teadmisi arendada magistriõppes, ning paindlikku õppevormi eelistavad täiskasvanud õppijad.

„Tartu Ülikool on parim valik jätkata haridusteed. Väiksemat eesmärki kui maailma muutmine ei peaks ükski meie ülikooli tudeng endale seadma,“ ütles õppeprorektor Anneli Saro. Ta lisas, et Tartu Ülikoolis on Eesti suurim valik õppekavu ja kõige laiapõhjalisem õpe, mis vastab ka nõudlikuima õppija ootustele. „Julgustan üliõpilasi kasutama ülikoolis ära kõik võimalused, sest peale maailmatasemel hariduse saate siit kaasa ka sõbrad ja asendamatud kogemused kogu eluks.“

Õppeprorektor innustas lõpetajaid bakalaureusekraadi omandamise järel kindlasti õpinguid jätkama. „Magistriõppes saab oma erialast pädevust arendada või omandada hoopis uue eriala, et olla tööturul suurepärane spetsialist. Uuringud näitavad, et Tartu Ülikooli lõpetajad on tööandjate seas hinnatud ja üle 80% meie magistriõppe vilistlastest töötab juhi või tippspetsialistina,“ lisas Saro.

Lisaks päevaõppele saab nii esimeses kui ka teises kõrgharidusastmes õppida sessioonõppes, kus on valida 38 õppekava. See on paindlik õppimisvõimalus neile, kes soovivad omandada hariduse töötamise kõrvalt. Silmast silma õppetöö toimub enamasti kuni kaks korda kuus nädala lõpus.

Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS 1. juuli südaööni. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma pani üliõpilaskandidaatidele südamele, et nad peaksid vastuvõtuperioodi olulisi tähtaegu hästi silmas. „Sama tähtis kui avalduse esitamine on näiteks oma õppima tuleku kinnitamine tähtajaks juhul, kui kandidaat võeti ülikooli vastu,“ ütles Kaldma.

Olulised tähtajad:

  • 20. juunist 1. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is
  • kuni 11. juulini kestavad sisseastumiseksamid
  • 13. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad
  • 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Kaja Karo
avalike suhete peaspetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 505 3468
kaja.karo [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ülikoolis algab avalduste vastuvõtt

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.06.2018
Tartu Ülikooli vastuvõtt 2018

20. juunil hakkab Tartu Ülikool võtma vastu avaldusi neilt, kes soovivad asuda õppima eestikeelsete õppekavade alusel. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Kandideerima on oodatud nii noored, kes on äsja lõpetanud gümnaasiumi, need, kes on juba saanud bakalaureusekraadi ja soovivad oma erialaseid teadmisi arendada magistriõppes, ning paindlikku õppevormi eelistavad täiskasvanud õppijad.

„Tartu Ülikool on parim valik jätkata haridusteed. Väiksemat eesmärki kui maailma muutmine ei peaks ükski meie ülikooli tudeng endale seadma,“ ütles õppeprorektor Anneli Saro. Ta lisas, et Tartu Ülikoolis on Eesti suurim valik õppekavu ja kõige laiapõhjalisem õpe, mis vastab ka nõudlikuima õppija ootustele. „Julgustan üliõpilasi kasutama ülikoolis ära kõik võimalused, sest peale maailmatasemel hariduse saate siit kaasa ka sõbrad ja asendamatud kogemused kogu eluks.“

Õppeprorektor innustas lõpetajaid bakalaureusekraadi omandamise järel kindlasti õpinguid jätkama. „Magistriõppes saab oma erialast pädevust arendada või omandada hoopis uue eriala, et olla tööturul suurepärane spetsialist. Uuringud näitavad, et Tartu Ülikooli lõpetajad on tööandjate seas hinnatud ja üle 80% meie magistriõppe vilistlastest töötab juhi või tippspetsialistina,“ lisas Saro.

Lisaks päevaõppele saab nii esimeses kui ka teises kõrgharidusastmes õppida sessioonõppes, kus on valida 38 õppekava. See on paindlik õppimisvõimalus neile, kes soovivad omandada hariduse töötamise kõrvalt. Silmast silma õppetöö toimub enamasti kuni kaks korda kuus nädala lõpus.

Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS 1. juuli südaööni. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma pani üliõpilaskandidaatidele südamele, et nad peaksid vastuvõtuperioodi olulisi tähtaegu hästi silmas. „Sama tähtis kui avalduse esitamine on näiteks oma õppima tuleku kinnitamine tähtajaks juhul, kui kandidaat võeti ülikooli vastu,“ ütles Kaldma.

Olulised tähtajad:

  • 20. juunist 1. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is
  • kuni 11. juulini kestavad sisseastumiseksamid
  • 13. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad
  • 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Kaja Karo
avalike suhete peaspetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 505 3468
kaja.karo [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ülikoolis algab avalduste vastuvõtt

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.06.2018
Tartu Ülikooli vastuvõtt 2018

20. juunil hakkab Tartu Ülikool võtma vastu avaldusi neilt, kes soovivad asuda õppima eestikeelsete õppekavade alusel. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Kandideerima on oodatud nii noored, kes on äsja lõpetanud gümnaasiumi, need, kes on juba saanud bakalaureusekraadi ja soovivad oma erialaseid teadmisi arendada magistriõppes, ning paindlikku õppevormi eelistavad täiskasvanud õppijad.

„Tartu Ülikool on parim valik jätkata haridusteed. Väiksemat eesmärki kui maailma muutmine ei peaks ükski meie ülikooli tudeng endale seadma,“ ütles õppeprorektor Anneli Saro. Ta lisas, et Tartu Ülikoolis on Eesti suurim valik õppekavu ja kõige laiapõhjalisem õpe, mis vastab ka nõudlikuima õppija ootustele. „Julgustan üliõpilasi kasutama ülikoolis ära kõik võimalused, sest peale maailmatasemel hariduse saate siit kaasa ka sõbrad ja asendamatud kogemused kogu eluks.“

Õppeprorektor innustas lõpetajaid bakalaureusekraadi omandamise järel kindlasti õpinguid jätkama. „Magistriõppes saab oma erialast pädevust arendada või omandada hoopis uue eriala, et olla tööturul suurepärane spetsialist. Uuringud näitavad, et Tartu Ülikooli lõpetajad on tööandjate seas hinnatud ja üle 80% meie magistriõppe vilistlastest töötab juhi või tippspetsialistina,“ lisas Saro.

Lisaks päevaõppele saab nii esimeses kui ka teises kõrgharidusastmes õppida sessioonõppes, kus on valida 38 õppekava. See on paindlik õppimisvõimalus neile, kes soovivad omandada hariduse töötamise kõrvalt. Silmast silma õppetöö toimub enamasti kuni kaks korda kuus nädala lõpus.

Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS 1. juuli südaööni. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma pani üliõpilaskandidaatidele südamele, et nad peaksid vastuvõtuperioodi olulisi tähtaegu hästi silmas. „Sama tähtis kui avalduse esitamine on näiteks oma õppima tuleku kinnitamine tähtajaks juhul, kui kandidaat võeti ülikooli vastu,“ ütles Kaldma.

Olulised tähtajad:

  • 20. juunist 1. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is
  • kuni 11. juulini kestavad sisseastumiseksamid
  • 13. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad
  • 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Kaja Karo
avalike suhete peaspetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 505 3468
kaja.karo [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Alanud on vastuvõtt doktoriõppesse TÜ Vladimir-Admoni doktorikooli raames

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
18.06.2018

Alanud on vastuvõtt 1. septembril 2018 algavasse rahvusvahelisse doktoriõppe programmi, mida finantseerib Tartu Ülikooli Vladimir-Admoni doktorikool (DAAD).

Kandideerida saavad huvilised, kelle kavandatav doktoritöö on seotud kas saksa keele, kirjanduse või kultuuriga kõige laiemas mõttes. Vladimir-Admoni doktoriõppe programmi eesmärgiks on toetada saksa filoloogia ning (balti)saksa uuringutega seotud teadustegevust Tartu Ülikoolis.

Vladimir-Admoni doktoriõppe programm näeb ette igakuise stipendiumi suuruses 300 eurot kuni kolme aasta vältel. Igal doktorandil on kaks juhendajat – Tartu Ülikoolist ja Göttingeni Ülikooli saksa filoloogia osakonnast. Doktorantidel ja nende Tartu juhendajatel on kuni kahe kuu kestel aastas võimalus viibida enesetäiendusel Göttingenis. Lisaks korraldatakse koostöös Göttingeni Ülikooliga saksakeelseid blokkseminare, konverentse, suvekoole jne. Vladimir-Admoni doktoriõppe programm ootab kandideerima kõigi humanitaaralade magistrikraadiga lõpetanuid ja juba doktoriõppesse astunuid (nt. saksa filoloogia, eesti filoloogia, üldkeeleteadus, võrdlev kirjandusteadus ja kultuuriteadused, ajalugu, teoloogia, filosoofia, folkloristika jne).

 

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid (saksa keeles):

  • CV
  • doktoritöö kava ja motivatsioonikiri
  • töökava kogu doktoriõppe kestel
  • soovituskirjad kahelt õppejõult

Kandideerimisdokumendid tuleb esitada 29. juuniks 2018:

Dr. Silke Pasewalck (Vladimir-Admoni doktorikooli koordinaator)
saksa kirjanduse dotsent
germanistika osakonna juhataja


Lisainfo:

silkep [ät] ut.ee
Lossi 3-207

germanistika osakond
maailma keelte ja kultuuride kolledž
Tartu Ülikool
51003 Tartu

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi päeva konverents III

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi päeva konverents III
Toimumiskoht: Kuusalu kirik ja rahvamaja /
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. august 2018
Algusaeg: 13:00
Kirjeldus:

Eduard Ahrensi päeva konverents III 

10.08.2018. a Kuusalu rahvamajas

(täpne toimumiskoht ja alguskellaaeg on täpsustamisel)

 

Päevakord (kavand):

Sulev Valdmaa avasõnad „Ahrensi mälestuse jäädvustamisest“

prof Rein Veidemann „Eesti põhilaused ja tüvitekstid“

dr Ene Vainik „Pühad ja pahad tunded“

vaheaeg

dr Enn Ernits „Pärisnimedest F. R. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsetes juttudes““

dr Mart Rannut ja Jaan Bärenson „Aja- või asjakohane keel? Uue piiblitõlke välja­kutsetest“

projektijuht Mariina Viia (TÜ) ja koostajad (Eesti Kirikute Nõukogu): Vallo Ehasalu, Ingmar Kurg, Siiri Rebane, Riina Ruut, Toomas Schvak „Ususõnastiku koostamise põhimõtetest“

vaheaeg

Koguteoste „Eesti Vabariik 100“ ja “Republic of Estonia 100“ lühike tutvustamine.

Päeva kavasse kuulub ka Eduard Ahrensi hauaplatsi külastamine Kuusalu kalmistul ning kultuuriprogramm.

 

Üritust korraldavad Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts, EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus, Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ, Kuusalu Vallavalitsus.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Vaata TÜ lõpuaktuste ülekandeid ja ajakava

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.06.2018
Foto: Mari-Liis Pintson

Enam kui 2300 üliõpilast saavad lähipäevil kätte Tartu Ülikooli diplomi. See on tasu viimaste aastate suure töö ja pühendumise eest. Eelolevatest lõpuaktustest saavad UTTV vahendusel osa kõik lõpetajate lähedased ja sõbrad.

Siia lehele tulevad jooksvalt nii käimasolevate aktuste otseülekanded kui ka juba toimunud aktuste salvestused.

Õigusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpuaktus 15. juunil kell 12 TÜ aulas:
 

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus 15. juunil kell 14 TÜ aulas:

LÕPUAKTUSTE AJAKAVA:

HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND

P, 17. juunil kell 13

Viljandi kultuuriakadeemia lõpuaktus

Pärimusmuusika ait

T, 19. juunil kell 10 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppe lõpuaktus TÜ aula

N, 21. juunil kell 10

humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus TÜ aula

SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND

R, 15. juunil kell 12

Narva kolledži lõpuaktus (kõik tasemed koos)

Narva kolledži auditoorium 200

R, 15. juunil kell 12

õigusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ aula

E, 18. juunil kell 13

majandusteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus TÜ aula

E, 18. juunil kell 16

ühiskonnateaduste instituudi rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ aula

T, 19. juunil kell 14

õigusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpuaktus Tallinnas

Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal

T, 19. juunil kl 16 

Pärnu kolledži lõpuaktus (kõik tasemed koos)

Pärnu kontserdimaja

K, 20. juunil kell 11

õigusteaduskonna magistriõppe lõpuaktus TÜ aula

K, 20. juunil kell 12

psühholoogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ muuseumi valge saal

K, 20. juunil kell 14 

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ muuseumi valge saal

N, 21. juunil kell 13

psühholoogia instituudi, ühiskonnateaduste instituudi, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula

R, 22. juunil kell 10

haridusteaduste instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula

MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND

R, 15. juunil kell 14

sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula
T, 19. juunil kell 15 meditsiiniteaduste valdkonna lõpuaktus TÜ aula

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND

K, 20. juunil kell 14

loodus- ja täppisteaduste valdkonna magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula
K, 20. juunil kell 16 loodus- ja täppisteaduste valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus TÜ aula

 

Ülikooli aulas toimuvate lõpuaktuste otseülekandeid on võimalik jälgida interneti vahendusel, peahoone auditooriumides 139 ja 140 (välja arvatud 15. juunil) ning restoranis Ülikooli kohvik.

 

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Vaata TÜ lõpuaktuste ülekandeid ja ajakava

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.06.2018

Enam kui 2300 üliõpilast saavad lähipäevil kätte Tartu Ülikooli diplomi. See on tasu viimaste aastate suure töö ja pühendumise eest. Eelolevatest lõpuaktustest saavad UTTV vahendusel osa kõik lõpetajate lähedased ja sõbrad.

Siia lehele tulevad jooksvalt nii käimasolevate aktuste otseülekanded kui ka juba toimunud aktuste salvestused.

Õigusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpuaktus 15. juunil kell 12 TÜ aulas:

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus 15. juunil kell 14 TÜ aulas:

LÕPUAKTUSTE AJAKAVA:

HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND

P, 17. juunil kell 13

Viljandi kultuuriakadeemia lõpuaktus

Pärimusmuusika ait

T, 19. juunil kell 10 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppe lõpuaktus TÜ aula

N, 21. juunil kell 10

humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus TÜ aula

SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND

R, 15. juunil kell 12

Narva kolledži lõpuaktus (kõik tasemed koos)

Narva kolledži auditoorium 200

R, 15. juunil kell 12

õigusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ aula

E, 18. juunil kell 13

majandusteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus TÜ aula

E, 18. juunil kell 16

ühiskonnateaduste instituudi rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ aula

T, 19. juunil kell 14

õigusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpuaktus Tallinnas

Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal

T, 19. juunil kl 16 

Pärnu kolledži lõpuaktus (kõik tasemed koos)

Pärnu kontserdimaja

K, 20. juunil kell 11

õigusteaduskonna magistriõppe lõpuaktus TÜ aula

K, 20. juunil kell 12

psühholoogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ muuseumi valge saal

K, 20. juunil kell 14 

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ muuseumi valge saal

N, 21. juunil kell 13

psühholoogia instituudi, ühiskonnateaduste instituudi, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula

R, 22. juunil kell 10

haridusteaduste instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula

MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND

R, 15. juunil kell 14

sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula
T, 19. juunil kell 15 meditsiiniteaduste valdkonna lõpuaktus TÜ aula

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND

K, 20. juunil kell 14

loodus- ja täppisteaduste valdkonna magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula
K, 20. juunil kell 16 loodus- ja täppisteaduste valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus TÜ aula

 

Ülikooli aulas toimuvate lõpuaktuste otseülekandeid on võimalik jälgida interneti vahendusel, peahoone auditooriumides 139 ja 140 (välja arvatud 15. juunil) ning restoranis Ülikooli kohvik.

 

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Vaata TÜ lõpuaktuste ülekandeid ja ajakava

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.06.2018

Enam kui 2300 üliõpilast saavad lähipäevil kätte Tartu Ülikooli diplomi. See on tasu viimaste aastate suure töö ja pühendumise eest. Eelolevatest lõpuaktustest saavad UTTV vahendusel osa kõik lõpetajate lähedased ja sõbrad.

Siia lehele tulevad jooksvalt nii käimasolevate aktuste otseülekanded kui ka juba toimunud aktuste salvestused.

Õigusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpuaktus 15. juunil kell 12 TÜ aulas:

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus 15. juunil kell 14 TÜ aulas:

LÕPUAKTUSTE AJAKAVA:

HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND

P, 17. juunil kell 13

Viljandi kultuuriakadeemia lõpuaktus

Pärimusmuusika ait

T, 19. juunil kell 10 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppe lõpuaktus TÜ aula

N, 21. juunil kell 10

humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus TÜ aula

SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND

R, 15. juunil kell 12

Narva kolledži lõpuaktus (kõik tasemed koos)

Narva kolledži auditoorium 200

R, 15. juunil kell 12

õigusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ aula

E, 18. juunil kell 13

majandusteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus TÜ aula

E, 18. juunil kell 16

ühiskonnateaduste instituudi rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ aula

T, 19. juunil kell 14

õigusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpuaktus Tallinnas

Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal

T, 19. juunil kl 16 

Pärnu kolledži lõpuaktus (kõik tasemed koos)

Pärnu kontserdimaja

K, 20. juunil kell 11

õigusteaduskonna magistriõppe lõpuaktus TÜ aula

K, 20. juunil kell 12

psühholoogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ muuseumi valge saal

K, 20. juunil kell 14 

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktus

TÜ muuseumi valge saal

N, 21. juunil kell 13

psühholoogia instituudi, ühiskonnateaduste instituudi, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula

R, 22. juunil kell 10

haridusteaduste instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula

MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND

R, 15. juunil kell 14

sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula
T, 19. juunil kell 15 meditsiiniteaduste valdkonna lõpuaktus TÜ aula

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND

K, 20. juunil kell 14

loodus- ja täppisteaduste valdkonna magistriõppe lõpuaktus

TÜ aula
K, 20. juunil kell 16 loodus- ja täppisteaduste valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus TÜ aula

 

Ülikooli aulas toimuvate lõpuaktuste otseülekandeid on võimalik jälgida interneti vahendusel, peahoone auditooriumides 139 ja 140 (välja arvatud 15. juunil) ning restoranis Ülikooli kohvik.

 

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Konverentsil räägitakse rootsi keele ajaloost

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
14.06.2018
14.–15. juuni toimub Tartu Ülikoolis 15. rootsi keele ajaloo konverents, mille korraldab TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži skandinavistika osakond. Tänavuse konverentsi teemaks on keelekontaktid ja keeleajalugu, mis peegeldab rootsi keele ajaloolist tähtsust Eesti ja eesti keele jaoks. 
 
Rootsi keele ajaloo konverentse on korraldatud eri ülikoolide juures regulaarselt alates 1987. aastast. Need on suurimaks erialaseks kohtumispaigaks rootsi keele ajaloo erinevaid aspekte uurivatele teadlastele Skandinaaviast ja mujalt. TÜ skandinavistika osakond korraldab rootsi keele ajaloo konverentsi teistkordselt – esimene kord oli 2002. aastal. 
Konverentsi mitmekesine programm hõlmab kolme plenaarettekannet ning 39 suulist ja stendiettekannet, mis käsitlevad muuhulgas eestirootsi ja soomerootsi keelt, rootsi keele kontakte muude keeltega ja ajaloolisi keelemuutusi. Konverentsi töökeeleks on rootsi keel. Rohkem infot võib leida konverentsi kodulehelt.
 
Lisainfo: Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor ja konverentsi korraldaja, ssh15 [ät] ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Gianluigi Segalerba ettekanne "Elements of Aristotle's Ontology" 18. juunil kl 14:15

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.06.2018

Esmaspäeval, 18. juunil peab Gianluigi Segalerba ettekande teemal "Elements of Aristotle's Ontology". Ettekanne algab kell 14.15 Jakobi 2-336.

Ettekande kokkuvõte:
In my analysis I deal with the different levels of existence proper to some entities constituting Aristotle’s ontology. I concentrate my attention on Aristotleʼs procedure of differentiation between individual (or: numerically one) entities, on the one hand, and universal (or: not numerically one) entities, on the other hand: Aristotle distinguishes in many passages of his works (for instance, in Categories 5, 3b10-21, in Metaphysics Zeta 8, 1033b19-1034a8 and in Metaphysics Zeta 13, 1038b34-1039a3) entities being (having the status of) a “this something” or a “this such” from entities being (having the ontological status of) a “quality” or being (having the ontological status of) a “such”. These somethings / These suches”, on the one hand, and “Qualities” and “Suches”, on the other hand, constitute realms of reality which cannot be confused with each other: These kinds of entities belong to realms of reality that are mutually incompatible; the realms of reality consists in individual entities, on the one hand, and in universal properties, on the other hand.

Individual entities are instances of properties (or: instantiated properties); universal properties are programmes/dispositions instantiated by individual entities. The particular field of the instances is always constituted by individuals (by individual entities), while the whole field of existence is constituted both by individuals (by individual entities) and by universal properties (universals are deputies for properties).

Properties, at least biological properties like “being man” or “being animal”, are programmes/dispositions being concretized through their instances; their existence does not depend on the existence of one instance, but it does depend, however, on the existence of the whole instances; that is, there are no not-instanced properties in Aristotle (a universal property, in order to exist, must have at least an instance; otherwise it does not exist). I take some suggestions from Aristotle's defence of the principle of contradiction in Metaphysics Gamma in order to show the value of the principle of contradiction as the structural formula of reality and likewise in order to show the relationships between principle of contradiction and properties: I plead for the presence of an ontological defence strategy of the principle of contradiction besides the logical defence strategy. In order to explain the consequences deriving from a confusion between realms of reality, I take into consideration the arguments of “the One over Many” and of the “Third Man” from Aristotleʼs lost work “De Ideis”.

Finally, I take into examination Lowe's ontological square and the interpretation of the entities connected to Lowe's ontological square, since I am convinced that Lowe's proposal of the ontological square and Lowè’s conception of dispositions and of occurrences represent very valuable instruments in order to understand Aristotle's ontology; in spite of my fundamentally agreeing with Lowe I propose, however, some modifications in relation to Lowe's interpretation of the entities constituting the ontological square

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

professor Juhani Yli-Vakkuri uus raamat

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.06.2018

Tartu Ülikooli filosoofia osakonna keelefilosoofia professor Juhani Yli-Vakkuri ja University of Southern California filosoofia professor John Hawthorne kirjutasid koos raamatu pealkirjaga “Narrow Content”, mis just avaldati Oxford University Pressi poolt. Kirjastada kirjeldab raamatut kui “vaimust eksternalistliku arusaama väga tugev kaitse".

Jeffrey Speaks (University of Notre Dame), juhtiv vaimufilosoof, kirjutab:

“[Narrow Content] is one of the most convincing philosophy books I have read in a long time. It takes a widely held constellation of views, lays them out with admirable clarity, and patiently reduces them to rubble.”

Veel teinegi näitaja raamatu mõjujõust on see, et David Chalmers (University Professor and Director of the Center for Mind, Brain and Consciousness at New York University) on andnud oma nõusoleku kirjutada raamatule retsensioon, mis ilmub Notre Dame Philosophical Reviews'is. Narrow Content  saab olema esimene raamat millele Chalmers oma retsensiooni on kirjutanud.

Raamatu lühikirjeldus Oxford University Press'i poolt:

“It is natural to distinguish, for any thinking creature, those events and states that are internal to the creature — its brain states, for example — from those that are not. Narrow mental content, if there is such a thing, is content that is entirely determined by the goings-on inside the head of the thinker. A central question in the philosophy of mind since the mid-1970s has been whether there is a kind of mental content that is narrow in this sense. One important line of thought — by ‘externalists’ — has been that so-called intentional states, such as wishing that they sky were blue and believing that the sky is blue, are, perhaps surprisingly, not internal: there could be twins who are exactly alike on the inside but differ with respect to such intentional states. In the face of this wave of externalism, many philosophers have argued that there must be some good sense in which our intentional states are internal after all, and that such narrow content can play various key explanatory roles relating, inter alia, to epistemology and the explanation of action. This book argues that this is a forlorn hope, and defends a thoroughgoing externalism. The entanglement of our minds with the external world runs so deep that no internal component of mentality can easily be cordoned off.”

Yli-Vakkuri ja Hawthorne töötavad nüüd järgmise raamatu kallal, mille plaanitav pealkiri on “Vagueness and Ignorance”.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kaitsmised eesti keele erialal

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
07.06.2018

Eesti keele eriala bakalaureuse- ja magistritööde kaitsmised toimuvad veel ka 20. juunil kell 11.00.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eve Kitsiku doktoritöö kaitsmine 12. juuni

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.06.2018

Teisipäeval 12. juunil kell 16:15 ruumis Jakobi 2-336 kaitseb Eve Kitsik oma doktoritööd "Revisionary Ontology: Improving Concepts to Improve Beliefs". Töö juhendajaks on professor Daniel Cohnitz (Utrechti Ülikool) ja opponentideks on professor Matti Eklund (Uppsala Ülikool) ja dotsent Tuomas Tahko (Helsingi Ülikool).

Kokkuvõte:
Revideerivad ontoloogid (nende seas Peter van Inwagen, Trenton Merricks ja Peter Unger) paistavad kaitsvat tavamõtlemisega sobimatuid väiteid selle kohta, mis on olemas – näiteks väidet, et toole ja laudu pole olemas. Doktoritöös küsin, kuidas revideerivat ontoloogiagat tõlgendada: mida revideerivad ontoloogid tegelikult teevad? Kaitsen “teoreetilist metalingvistilist vaadet“, mille järgi on revideeriv ontoloogia tavamõistete parandamine uskumuste parandamiseks. Erinevalt „praktilistest metalingvistilistest vaadetest“ on minu vaate kohaselt revideeriva ontoloogia eesmärk siiski uurida, milline maailm tegelikult on. Seda teemat – milline maailm tegelikult on – uuritakse aga, arutledes selle üle, millised on parimad mõisted maailma kirjeldamiseks, s.t millised mõisted peegeldavad maailma objektiivset struktuuri või „lõikavad maailma liigestest“. Idee ontoloogiast kui liigestest lõikava mõisteskeemi otsingust toetub Theodore Siderile. Doktoritöö originaalne panus seisneb eelkõige järgnevas.

(1) Kaitsen teoreetilist metalingvistilist vaadet süstemaatilisel viisil, lähtudes selgelt määratletud ja põhjendatud adekvaatsustingimustest ning kaaludes, kuidas teoreetiline metalingvistiline vaade võrreldes alternatiividega nendele adekvaatsustingimustele vastab.

(2) Kaitsen teoreetilise metalingvistilise vaate raames uudset seisukohta revideeriva ontoloogia episteemilise tähtsuse kohta: revideeriv ontoloogia võib parandada meie teoreetilisi uskumusi (mitte meie praktilisi uskumusi), parandades mõisteid, mida nende uskumuste moodustamisel kasutatakse. Teoreetilised uskumused on need, mida moodustatakse pelgalt episteemilise täiuse nimel, samas kui praktilisi uskumusi moodustatakse uskumuse kandja ja/või teiste inimeste mitte-episteemiliste eesmärkide teenimiseks.

(3) Näitan, kuidas see arusaam revideerivast ontoloogiast valgustab ka feministliku soo-metafüüsika ja peavoolumetafüüsika suhet. Kaitsen vaadet, et vahel „feministlikuks soo-metafüüsikaks“ nimetatu (näiteks Sally Haslangeri ja Asta Sveinsdóttiri selleteemaliste kirjutiste) eesmärk on parandada mõisteid praktiliste uskumuste parandamiseks. Sellega annan sisendi hiljuti hoogu saanud feministliku ja peavoolu metafüüsika suhte teemalisse debatti.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Veebiseminaril saab esitada küsimusi ülikooli astumise kohta

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.06.2018
15. juunil kell 11 toimub Tartu Ülikooli sisseastumise veebiseminar, kus korratakse üle kõige olulisem info sisseastumise kohta, jagatakse nõuandeid eriala valiku tegemiseks ja vastatakse osalejate tekkinud küsimustele.
 
Seminaril saab muu hulgas teada,
• kuidas valida õige eriala
• milline on sisseastumise ajakava
• mis on SAIS ja kuidas seal avaldusi esitada
• millised dokumendid tuleb sisseastujal esitada
• millised on vastuvõtutingimused 
• kes saab ülikooli astuda eritingimustel
• kuidas arvutab kalkulaator konkursipunkte 
• millal teeb ülikool vastuvõtuotsused
• mida tuleb veel jälgida sisseastumisperioodil.
 
Sisseastumise vebinar kestab umbes 45 minutit.
Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, kohtade arv on piiratud. Registreeru hiljemalt 14. juunil siin.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Veebiseminaril saab esitada küsimusi ülikooli astumise kohta

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.06.2018
15. juunil kell 11 toimub Tartu Ülikooli sisseastumise veebiseminar, kus korratakse üle kõige olulisem info sisseastumise kohta, jagatakse nõuandeid eriala valiku tegemiseks ja vastatakse osalejate tekkinud küsimustele.
 
Seminaril saab muu hulgas teada,
• kuidas valida õige eriala
• milline on sisseastumise ajakava
• mis on SAIS ja kuidas seal avaldusi esitada
• millised dokumendid tuleb sisseastujal esitada
• millised on vastuvõtutingimused 
• kes saab ülikooli astuda eritingimustel
• kuidas arvutab kalkulaator konkursipunkte 
• millal teeb ülikool vastuvõtuotsused
• mida tuleb veel jälgida sisseastumisperioodil.
 
Sisseastumise vebinar kestab umbes 45 minutit.
Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, kohtade arv on piiratud. Registreeru hiljemalt 14. juunil siin.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Veebiseminaril saab esitada küsimusi ülikooli astumise kohta

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.06.2018
15. juunil kell 11 toimub Tartu Ülikooli sisseastumise veebiseminar, kus korratakse üle kõige olulisem info sisseastumise kohta, jagatakse nõuandeid eriala valiku tegemiseks ja vastatakse osalejate tekkinud küsimustele.
 
Seminaril saab muu hulgas teada,
• kuidas valida õige eriala
• milline on sisseastumise ajakava
• mis on SAIS ja kuidas seal avaldusi esitada
• millised dokumendid tuleb sisseastujal esitada
• millised on vastuvõtutingimused 
• kes saab ülikooli astuda eritingimustel
• kuidas arvutab kalkulaator konkursipunkte 
• millal teeb ülikool vastuvõtuotsused
• mida tuleb veel jälgida sisseastumisperioodil.
 
Sisseastumise vebinar kestab umbes 45 minutit.
Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, kohtade arv on piiratud. Registreeru hiljemalt 14. juunil siin.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja kaks terminitöö konkurssi.

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja kaks terminitöö konkurssi. Doktoritöö eestikeelse resümee konkursil võivad osaleda kõigi Eestis kaitstud doktoriväitekirjade autorid. Eesti terministipendiumile võivad kandideerida kõik üliõpilased, õppejõud ja teadustöötajad, kelle töö on seotud eestikeelse terminoloogia arendamisega.

Doktoritöö eestikeelse resümee konkursi eesmärk on soodustada eestikeelset terminiloomet, eri valdkondade eesti teaduskeele arendamist ning tunnustada noori teadlasi ja õppureid, kes oma teadustöö eestikeelses resümees loovad, kasutavad ja levitavad eestikeelset terminoloogiat.

Preemiale saavad kandideerida kõigi Eestis kaitstud doktoriväitekirjade autorid. Resümeede hindamisel tunnustatakse neid teadustöö autorid, kes tööle lisatud eestikeelses resümees järgivad eesti teaduskeele traditsioone ja kasutavad valdkonna eestikeelset terminoloogiat, sh terminikomisjonide poolt soovitatud terminoloogiat.

Eesti terministipendiumi konkursi eesmärk on soodustada eestikeelset terminiloomet ning tunnustada ja väärtustada õppejõudude, teadustöötajate ja üliõpilaste terminoloogiaalast tööd.

Stipendiumile saavad kandideerida kõigi avalik-õiguslike kõrgkoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolide üliõpilased, õppejõud ja teadustöötajad, kelle õppe- või uurimisvaldkond on seotud eestikeelse terminoloogia ja selle arendamisega või kes arendavad eesti terminoloogiat oma mis tahes eriala doktoritöö osana.

Mõlema konkursi taotlusi saab esitada 15. septembrini, võitjad tehakse teatavaks oktoobris 2018.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

TÜ doktorandi lühiettekanne sai Coimbra Grupi aastakoosolekul suure tunnustuse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
04.06.2018
Jason Mario Dydynski. Foto: Jaanika Anderson

Tartu Ülikooli doktorant Jason Mario Dydynski saavutas 1. juunil Hispaanias toimunud rahvusvahelise ülikoolide võrgustiku Coimbra Grupp kolme minuti teadusettekannete võistlusel tänu säravale esinemisele teise koha.

Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria doktorant Jason Mario Dydynski pidas Hispaanias Salamanca Ülikoolis peetud võistlusel ettekande „Too Ugly for the Ark: The Role of Aesthetic Perception in Animal Conservation“ („Liiga kole Noa laeva jaoks. Kuidas välimus ja meeldimine mõjutab liigikaitset.“). Võistlusel osalejad pidid tutvustama oma teadustööd nii haaravalt ja arusaadavalt kui võimalik.

Dydynski rääkis oma ettekandes sellest, et suuremale osale teadlastest ja avalikkusest läheb küll korda imetajate käekäik, kuid ämblikud, ussid ja närilised on ökosüsteemi tervise seisukohast isegi tähtsamad ning neid on ka odavam kaitsta. „Miks on inimestel lihtsam mõista pandakarude kaitsmise vajalikkust kui näiteks ohustatud ämblikuliikide oma? Tuleb leida viisid, kuidas panna inimesed kaasa tundma ka n-ö koledatele liikidele,“ lisas ta.

„Ma õppisin selle võistlusega tohutult ja sain väga palju uusi kontakte,“ rääkis Dydynski, kes tuli Tartu Ülikooli õppima 2014. aastal ISEP-i üliõpilasvahetuse programmi kaudu pooleks aastaks. Tartust vaimustunud noormees jäi siia plaanitust kauemaks ja omandas bakalaureusekraadi järel siin ka magistrikraadi. Praegu on ta Tartu Ülikooli esimese aasta doktorant.

Coimbra Grupi esindaja Tartu Ülikoolis Sirje Üprus tunnustas nii Dydynski sütitavat esinemist Salamanca Ülikooli laval kui ka tema innukust tutvustada Tartu Ülikooli ja Eestit Coimbra Gruppi kuuluvate ülikoolide rektoritele. „Jason oli väga tänulik, et tal oli võimalik esindada meie ülikooli ja Eestit,“ lisas Üprus.

Kolme minuti ettekannete võistluse võitis Turu Ülikooli doktorant Khalil Shahramian, kes rääkis uudsetest hambaimplantaatidest ja nende sobivusest inimese organismiga.

Coimbra Grupi liikmed valisid võistluse eelvoorus 21 osaleja seast välja neli parimat, kes pääsesid finaali. Dydynski ja Shahramiani kõrval võistlesid esikoha nimel Nicola Seitz (Würzburgi Ülikool) ja Konstantina Theofanoupoulou (Barcelona Ülikool). Finalistide ettekandeid hindasid Coimbra Grupi aastakoosolekul osalenud rektorid.

Coimbra Grupp on 1987. aastal asutatud koostöövõrgustik, mis ühendab 39 Euroopa mainekat ja pikaajaliste traditsioonidega teadusülikooli. Tartu Ülikool on võrgustiku liige 2003. aastast.

Lisainfo: Sirje Üprus, Coimbra Grupi esindaja Tartu Ülikoolis, 509 7117, sirje.uprus [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Osale olulises küsitluses! Küsitlus on suunatud terminibaaside kasutajaile, et saada teada nende kasutusharjumusi ja -vajadusi

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Kutsume osalema Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakonna küsitluses. Küsitlus on suunatud terminibaaside kasutajaile, et saada teada nende kasutusharjumusi ja -vajadusi. Peamiselt keskendutakse Eesti Keele Instituudi hallatava terminibaasi Esterm kasutusmugavuse uurimisele. Eesmärk on uue kasutajaliidese arendamisel vältida seniseid ebamugavusi ja luua uusi võimalusi, mis hõlbustaksid terminibaasi kasutamist ning vajaliku info või lisainfo saamist.

Vastamine võtab aega ligikaudu 10 minutit.

Kõigi küsitluses osalejate vahel loosime välja Piletilevi kinkekaardi väärtusega 20 eurot.

Lisaks küsitlusele on plaanis terminibaasi kasutajaid intervjueerida (osaluse osas saab nõusoleku anda küsitlusevormi lõpus), et uurida kasutajate käitumist veebilehel veelgi detailsemalt.

Kui soovid osaleda ka intervjuus siis suureneb võiduvõimalus kaks korda.

Palju edastage seda küsitlust kõigile, keda antud teema võib lisaks teile puudutada teie organisatsioonis.

Küsitlusele saab vastata:

https://twn2.typeform.com/to/OYjL7e

Intervjuusid ja uuringut viib läbi Trinidad Wiseman OÜ.

Täpsustavad küsimused palun esitada Tanel Trompile tanel.tromp@twn.ee

 

Suur tänu panuse eest!

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ajaloouurijad räägivad konverentsil võimu kehtestamisest ja säilitamisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
31.05.2018
Muistse Lähis-Ida ning Vahemere maade ajaloo uurijad arutavad 1.–3. juunini Tartus rahvusvahelisel konverentsil võimu ja positsiooni (opositsiooni) küsimusi vanades kultuurides.
Võimu kehtestamine ja säilitamine on inimühiskonnas olnud keskseid teemasid ning selle valdkonna mõistmine on iga sotsiaalpoliitilise üksuse toimimise analüüsis keskse tähendusega. Kuna tegelikud võimulolijad moodustavad harilikult üsna väikese rühma, on ilmne küsida, mis paneb enamuse neile alluma, sageli isegi oma huvide ja heaolu hinnaga. Millised vahendid on võimulolijail oma positsiooni kehtestamiseks, täiustamiseks ja säilitamiseks? Miks ja millistel tingimustel on inimesed – eliidi ülejäänud liikmed või enamikku moodustav lihtrahvas – neile lojaalsed? Ja miks valitsejail vahel ei õnnestu kuuletumist tagada? Mis on eduka opositsiooni eeldused? Millistel tingimustel põhjustab opositsioon sotsiaalse või poliitilise struktuuri muutmise, mitte lihtsalt ühe valitseja või valitseva rühma asendamise teisega? Just need küsimused on aluseks konverentsi laiemale teemale.
Konverentsil teevad plenaarettekande tunnustatud eksperdid, nende seas Müncheni Ülikooli professor Karen Radner ja Exeteri Ülikooli professor Lynette Mitchell. Suulisi ja posterettekandeid on oodata veel uurijatelt Belgiast, Gruusiast, Itaaliast, Portugalist, Poolast, Türgist, Saksamaalt, Soomest, Venemaalt ja Eestist.
Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli juures tegutsev erialadeülene Lähis-Ida ja Vahemere maade vanade kultuuride uurimiskeskus. Korraldamist toetavad Tartu Ülikooli usuteaduskond, kultuuriteaduste instituut, ajaloo ja arheoloogia instituut ning maailma keelte ja kultuuride kolledž.
Lisainfo: Mait Kõiv, Tartu Ülikooli üldajaloo dotsent, 5661 9157, mait.koiv [ät] ut.ee, caemc.ut.ee/icaem2018
Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Peatselt saab hakata esitama sisseastumisavaldusi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
31.05.2018

Vähem kui kuu aja pärast, 20. juunil, saab hakata esitama avaldusi Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Seni tasub tutvuda õppekavade ja sisseastumistingimustega, et valida välja kõige paeluvam eriala.

Olulised kuupäevad bakalaureuse- ja magistriõppesse astujatele

  • 20. juunist 1. juulini saab SAIS-i kaudu esitada avaldusi
  • 13. juulil avalikustatakse vastuvõetute nimekirjad
  • 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov
  • 15. juunini võetakse vastu avaldusi doktoriõppesse astumiseks. Viimased vastuvõtuotsused tehakse hiljemalt 6. juulil.

Eelmisel aastal esitati Tartu Ülikool 12 307 sisseastumisavaldust. Õpinguid alustas 3976 uut üliõpilast: kõrghariduse esimesel astmel 2394 (60%), magistriõppes 1405 (35%) ja doktoriõppes 177 üliõpilast (5%).

Ühel õppeastmel õppimiseks saab esitada kuni kaks avaldust. Nende hulka loetakse ka ülikooli Pärnu ja Narva kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerimise avaldused.

Info selle kohta, mitu inimest eelmisel aastal TÜ õppekavadele kandideeris ja kui suur oli konkurss, on vastuvõtutatistika lehel.

Sisseastumisinfoga saab kursis olla, kui tellida endale Tartu Ülikooli sisseastumise infokiri.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Peatselt saab hakata esitama sisseastumisavaldusi

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
31.05.2018

Vähem kui kuu aja pärast, 20. juunil, saab hakata esitama avaldusi Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Seni tasub tutvuda õppekavade ja sisseastumistingimustega, et valida välja kõige paeluvam eriala.

Olulised kuupäevad bakalaureuse- ja magistriõppesse astujatele

  • 20. juunist 1. juulini saab SAIS-i kaudu esitada avaldusi
  • 13. juulil avalikustatakse vastuvõetute nimekirjad
  • 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov
  • 15. juunini võetakse vastu avaldusi doktoriõppesse astumiseks. Viimased vastuvõtuotsused tehakse hiljemalt 6. juulil.

Eelmisel aastal esitati Tartu Ülikool 12 307 sisseastumisavaldust. Õpinguid alustas 3976 uut üliõpilast: kõrghariduse esimesel astmel 2394 (60%), magistriõppes 1405 (35%) ja doktoriõppes 177 üliõpilast (5%).

Ühel õppeastmel õppimiseks saab esitada kuni kaks avaldust. Nende hulka loetakse ka ülikooli Pärnu ja Narva kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerimise avaldused.

Info selle kohta, mitu inimest eelmisel aastal TÜ õppekavadele kandideeris ja kui suur oli konkurss, on vastuvõtutatistika lehel.

Sisseastumisinfoga saab kursis olla, kui tellida endale Tartu Ülikooli sisseastumise infokiri.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Peatselt saab hakata esitama sisseastumisavaldusi

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
31.05.2018

Vähem kui kuu aja pärast, 20. juunil, saab hakata esitama avaldusi Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Seni tasub tutvuda õppekavade ja sisseastumistingimustega, et valida välja kõige paeluvam eriala.

Olulised kuupäevad bakalaureuse- ja magistriõppesse astujatele

  • 20. juunist 1. juulini saab SAIS-i kaudu esitada avaldusi
  • 13. juulil avalikustatakse vastuvõetute nimekirjad
  • 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov
  • 15. juunini võetakse vastu avaldusi doktoriõppesse astumiseks. Viimased vastuvõtuotsused tehakse hiljemalt 6. juulil.

Eelmisel aastal esitati Tartu Ülikool 12 307 sisseastumisavaldust. Õpinguid alustas 3976 uut üliõpilast: kõrghariduse esimesel astmel 2394 (60%), magistriõppes 1405 (35%) ja doktoriõppes 177 üliõpilast (5%).

Ühel õppeastmel õppimiseks saab esitada kuni kaks avaldust. Nende hulka loetakse ka ülikooli Pärnu ja Narva kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerimise avaldused.

Info selle kohta, mitu inimest eelmisel aastal TÜ õppekavadele kandideeris ja kui suur oli konkurss, on vastuvõtutatistika lehel.

Sisseastumisinfoga saab kursis olla, kui tellida endale Tartu Ülikooli sisseastumise infokiri.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ESSi üldkoosolek ja ettekandeõhtu

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Head seltsi liikmed ja semiootikahuvilised!    ESSi üldkoosolek toimub 13. juunil Tartus, Jakobi 2-336, algusega kell 15:00. Seltsi juubeliaasta puhul on üldkoosoleku teemaks “Qua vadis, semiootika?”.   Koosolekut alustame ametliku osaga, mille päevakord on: – seltsi eelmise aasta tegevuse tutvustamine – seltsi majandusaasta aruande kinnitamine – seltsi arengukava tutvustamine – seltsi juubelihooaja tegevuste arutamine – […]
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ülikooliastuja valikute lihtsustamiseks on valminud erialade kompass ERKO

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.05.2018
Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Liis Marii Valeika (vasakul) ja Anette Jaani. Foto: Mari-Liis Pintson

Tartu Ülikool on töötanud välja erialade kompassi ERKO, mis aitab koolilõpetajal leida edasiõppimiseks sobiva eriala ja suurendab teadlikkust Tartu Ülikooli õppekavadest.

Kui Eesti elanike seas populaarseks saanud valimiskompass aitab leida endale valimiste eel maailmavaateliselt sobiva erakonna, siis ERKO näitab teed haridusvaldkonnas.

„Kuna Tartu Ülikoolis on bakalaureuseõppes ligikaudu 60 eriala, otsustasime tulla gümnaasiumilõpetajatele valiku tegemisel appi. Loodame, et erialade kompass aitab valikuvõimalusi avardada ning suunab noore inimese tutvuma ka nende erialade ja võimalustega, mis olid seni tema huviorbiidist välja jäänud,“ rääkis Tartu Ülikooli kantsler Meelis Luht.

Kuigi äsja valminud erialade kompass ei asenda kogenud karjäärinõustajaid, paneb testi küsimustele vastamine tulevase sisseastuja mõtlema sellele, millised eluvaldkonnad ja erialad võiksid talle sobida.

Meelis Luht lisas, et ülikool arendab erialade kompassi edasi nii, et sellest saaks karjäärivalikul sama oluline abiline, kui on valimiste eel valijakompass. „Ka ERKO õpib. Tulevikus suudab ta anda kindlasti veelgi rohkem ja täpsemaid soovitusi,“ sõnas Luht.

ERKO loomisele aitasid kaasa ka gümnasistid ise. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Liis Marii Valeika ja Anette Jaani tunnistasid erialade kompassi küsimustele vastamise järel, et ERKO soovitused langesid kokku sellega, millistele erialadele nad olid ka ise mõelnud. Näiteks Anette Jaanil soovitas ERKO leida kutsumuse meditsiiniteaduste valdkonnast. „Arstiks õppimine on asi, millele olen mõelnud küll,“ tõdes Jaani.

„Paljudel mu sõpradel ei ole veel aimugi, mida nad õppida tahaksid, ja see test näitab neile suuna kätte. Küsimused annavad mõtlemisainet ja võib-olla isegi tutvustavad mõnda sellist eriala, millest nad varem kuulnud ei olnud,“ rääkis Liis Marii Valeika. Tema enda mõtteis mõlguvad ajakirjandus- või politoloogiaõpingud ja ka ERKO soovitas tal õppida ühiskonnateaduseid.

Läinud nädala lõpus avatud erialade kompassi küsimustele on vastanud juba üle 3000 inimese. Noortel on praegu veel veidi aega enda tulevikueriala kaaluda, sest Tartu Ülikooli astumine algab 20. juunil. Seega tasub enne seda vastata ERKO küsimustele ja saada soovitusi erialavalikuks.

Lisainfo: Karin Kustavus, TÜ turunduse peaspetsialist, 5621 1461, karin.kustavus [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ülikooliastuja valikute lihtsustamiseks on valminud erialade kompass ERKO

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.05.2018
Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Liis Marii Valeika (vasakul) ja Anette Jaani. Foto: Mari-Liis Pintson

Tartu Ülikool on töötanud välja erialade kompassi ERKO, mis aitab koolilõpetajal leida edasiõppimiseks sobiva eriala ja suurendab teadlikkust Tartu Ülikooli õppekavadest.

Kui Eesti elanike seas populaarseks saanud valimiskompass aitab leida endale valimiste eel maailmavaateliselt sobiva erakonna, siis ERKO näitab teed haridusvaldkonnas.

„Kuna Tartu Ülikoolis on bakalaureuseõppes ligikaudu 60 eriala, otsustasime tulla gümnaasiumilõpetajatele valiku tegemisel appi. Loodame, et erialade kompass aitab valikuvõimalusi avardada ning suunab noore inimese tutvuma ka nende erialade ja võimalustega, mis olid seni tema huviorbiidist välja jäänud,“ rääkis Tartu Ülikooli kantsler Meelis Luht.

Kuigi äsja valminud erialade kompass ei asenda kogenud karjäärinõustajaid, paneb testi küsimustele vastamine tulevase sisseastuja mõtlema sellele, millised eluvaldkonnad ja erialad võiksid talle sobida.

Meelis Luht lisas, et ülikool arendab erialade kompassi edasi nii, et sellest saaks karjäärivalikul sama oluline abiline, kui on valimiste eel valijakompass. „Ka ERKO õpib. Tulevikus suudab ta anda kindlasti veelgi rohkem ja täpsemaid soovitusi,“ sõnas Luht.

ERKO loomisele aitasid kaasa ka gümnasistid ise. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Liis Marii Valeika ja Anette Jaani tunnistasid erialade kompassi küsimustele vastamise järel, et ERKO soovitused langesid kokku sellega, millistele erialadele nad olid ka ise mõelnud. Näiteks Anette Jaanil soovitas ERKO leida kutsumuse meditsiiniteaduste valdkonnast. „Arstiks õppimine on asi, millele olen mõelnud küll,“ tõdes Jaani.

„Paljudel mu sõpradel ei ole veel aimugi, mida nad õppida tahaksid, ja see test näitab neile suuna kätte. Küsimused annavad mõtlemisainet ja võib-olla isegi tutvustavad mõnda sellist eriala, millest nad varem kuulnud ei olnud,“ rääkis Liis Marii Valeika. Tema enda mõtteis mõlguvad ajakirjandus- või politoloogiaõpingud ja ka ERKO soovitas tal õppida ühiskonnateaduseid.

Läinud nädala lõpus avatud erialade kompassi küsimustele on vastanud juba üle 3000 inimese. Noortel on praegu veel veidi aega enda tulevikueriala kaaluda, sest Tartu Ülikooli astumine algab 20. juunil. Seega tasub enne seda vastata ERKO küsimustele ja saada soovitusi erialavalikuks.

Lisainfo: Karin Kustavus, TÜ turunduse peaspetsialist, 5621 1461, karin.kustavus [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ülikooliastuja valikute lihtsustamiseks on valminud erialade kompass ERKO

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.05.2018
Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Liis Marii Valeika (vasakul) ja Anette Jaani. Foto: Mari-Liis Pintson

Tartu Ülikool on töötanud välja erialade kompassi ERKO, mis aitab koolilõpetajal leida edasiõppimiseks sobiva eriala ja suurendab teadlikkust Tartu Ülikooli õppekavadest.

Kui Eesti elanike seas populaarseks saanud valimiskompass aitab leida endale valimiste eel maailmavaateliselt sobiva erakonna, siis ERKO näitab teed haridusvaldkonnas.

„Kuna Tartu Ülikoolis on bakalaureuseõppes ligikaudu 60 eriala, otsustasime tulla gümnaasiumilõpetajatele valiku tegemisel appi. Loodame, et erialade kompass aitab valikuvõimalusi avardada ning suunab noore inimese tutvuma ka nende erialade ja võimalustega, mis olid seni tema huviorbiidist välja jäänud,“ rääkis Tartu Ülikooli kantsler Meelis Luht.

Kuigi äsja valminud erialade kompass ei asenda kogenud karjäärinõustajaid, paneb testi küsimustele vastamine tulevase sisseastuja mõtlema sellele, millised eluvaldkonnad ja erialad võiksid talle sobida.

Meelis Luht lisas, et ülikool arendab erialade kompassi edasi nii, et sellest saaks karjäärivalikul sama oluline abiline, kui on valimiste eel valijakompass. „Ka ERKO õpib. Tulevikus suudab ta anda kindlasti veelgi rohkem ja täpsemaid soovitusi,“ sõnas Luht.

ERKO loomisele aitasid kaasa ka gümnasistid ise. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Liis Marii Valeika ja Anette Jaani tunnistasid erialade kompassi küsimustele vastamise järel, et ERKO soovitused langesid kokku sellega, millistele erialadele nad olid ka ise mõelnud. Näiteks Anette Jaanil soovitas ERKO leida kutsumuse meditsiiniteaduste valdkonnast. „Arstiks õppimine on asi, millele olen mõelnud küll,“ tõdes Jaani.

„Paljudel mu sõpradel ei ole veel aimugi, mida nad õppida tahaksid, ja see test näitab neile suuna kätte. Küsimused annavad mõtlemisainet ja võib-olla isegi tutvustavad mõnda sellist eriala, millest nad varem kuulnud ei olnud,“ rääkis Liis Marii Valeika. Tema enda mõtteis mõlguvad ajakirjandus- või politoloogiaõpingud ja ka ERKO soovitas tal õppida ühiskonnateaduseid.

Läinud nädala lõpus avatud erialade kompassi küsimustele on vastanud juba üle 3000 inimese. Noortel on praegu veel veidi aega enda tulevikueriala kaaluda, sest Tartu Ülikooli astumine algab 20. juunil. Seega tasub enne seda vastata ERKO küsimustele ja saada soovitusi erialavalikuks.

Lisainfo: Karin Kustavus, TÜ turunduse peaspetsialist, 5621 1461, karin.kustavus [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool maksab doktorantidele uuest õppeaastast tulemusstipendiumi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.05.2018

Alates 1. septembrist 2018 hakkab Tartu Ülikool maksma doktorantidele tulemusstipendiumi suurusega 400 eurot kuus. See lisandub riigi makstavale doktoranditoetusele ning aitab sajaprotsendiliselt õppekava täitvale doktorandile tagada 2018/2019. õppeaastal sissetulekuks 1060 eurot kuus.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil selgitas, et tulemusstipendiumi maksmise eesmärk on võimaldada doktorantidel keskenduda täielikult õpingutele. Selle tulemusena ootab ülikool ka doktoriõppe lõpetamise tõhususe paranemist. „Paljud doktorandid käivad normaalse sissetuleku nimel õpingute kõrvalt tööl, ent see lükkab lõpetamise kaugemale tulevikku,“ rääkis Vassil. „Tulemusstipendiumi loomise ajend on asjaolu, et riik ei ole täitnud lubadust tagada 2018. aasta riigieelarvest doktorantidele poole suurem sissetulek. Rektoraadi ja nõukogu ettepanekul võtame selle puudujäägi ajutiselt ülikooli kanda. Kindlasti jätkame koostööd ka Vabariigi Valitsusega, et leida lahendus doktorantide sissetuleku suurendamiseks riigieelarvest.“

Tulemusstipendiumi maksmist toetab Tartu Ülikool kuni 2020. aastani oma kesksest eelarvest ning meetme tõhusust ja vajalikkust kaalutakse kord aastas. Tulemusstipendiumi on kuni 48 kuu jooksul õigus saada doktorandil, kes vastab järgmistele tingimustele:

  • õpib täiskoormusega õppes;
  • ei viibi akadeemilisel puhkusel;
  • tema õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, st ta ei õpi pikendusaastal;
  • ta ei täida ülikooli töölepingu alusel selliseid tööülesandeid, mis toetavad tema õpinguid. See tingimus ei laiene esimese aasta doktorandile, kes ei ole läbinud atesteerimist;
  • ta on esimese aasta doktorant, kes ei ole veel läbinud atesteerimist või doktorant, kes on atesteerimistulemuste kohaselt täitnud õppekava sajaprotsendiliselt.

Doktorandi tulemusstipendiumi maksmist reguleerib stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord (TÜ senati määrus 25. maist 2018).

Lisainfo: Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 5557 5657, anneli.saro [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool maksab doktorantidele uuest õppeaastast tulemusstipendiumi

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.05.2018

Alates 1. septembrist 2018 hakkab Tartu Ülikool maksma doktorantidele tulemusstipendiumi suurusega 400 eurot kuus. See lisandub riigi makstavale doktoranditoetusele ning aitab sajaprotsendiliselt õppekava täitvale doktorandile tagada 2018/2019. õppeaastal sissetulekuks 1060 eurot kuus.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil selgitas, et tulemusstipendiumi maksmise eesmärk on võimaldada doktorantidel keskenduda täielikult õpingutele. Selle tulemusena ootab ülikool ka doktoriõppe lõpetamise tõhususe paranemist. „Paljud doktorandid käivad normaalse sissetuleku nimel õpingute kõrvalt tööl, ent see lükkab lõpetamise kaugemale tulevikku,“ rääkis Vassil. „Tulemusstipendiumi loomise ajend on asjaolu, et riik ei ole täitnud lubadust tagada 2018. aasta riigieelarvest doktorantidele poole suurem sissetulek. Rektoraadi ja nõukogu ettepanekul võtame selle puudujäägi ajutiselt ülikooli kanda. Kindlasti jätkame koostööd ka Vabariigi Valitsusega, et leida lahendus doktorantide sissetuleku suurendamiseks riigieelarvest.“

Tulemusstipendiumi maksmist toetab Tartu Ülikool kuni 2020. aastani oma kesksest eelarvest ning meetme tõhusust ja vajalikkust kaalutakse kord aastas. Tulemusstipendiumi on kuni 48 kuu jooksul õigus saada doktorandil, kes vastab järgmistele tingimustele:

  • õpib täiskoormusega õppes;
  • ei viibi akadeemilisel puhkusel;
  • tema õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, st ta ei õpi pikendusaastal;
  • ta ei täida ülikooli töölepingu alusel selliseid tööülesandeid, mis toetavad tema õpinguid. See tingimus ei laiene esimese aasta doktorandile, kes ei ole läbinud atesteerimist;
  • ta on esimese aasta doktorant, kes ei ole veel läbinud atesteerimist või doktorant, kes on atesteerimistulemuste kohaselt täitnud õppekava sajaprotsendiliselt.

Doktorandi tulemusstipendiumi maksmist reguleerib stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord (TÜ senati määrus 25. maist 2018).

Lisainfo: Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 5557 5657, anneli.saro [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool maksab doktorantidele uuest õppeaastast tulemusstipendiumi

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.05.2018

Alates 1. septembrist 2018 hakkab Tartu Ülikool maksma doktorantidele tulemusstipendiumi suurusega 400 eurot kuus. See lisandub riigi makstavale doktoranditoetusele ning aitab sajaprotsendiliselt õppekava täitvale doktorandile tagada 2018/2019. õppeaastal sissetulekuks 1060 eurot kuus.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil selgitas, et tulemusstipendiumi maksmise eesmärk on võimaldada doktorantidel keskenduda täielikult õpingutele. Selle tulemusena ootab ülikool ka doktoriõppe lõpetamise tõhususe paranemist. „Paljud doktorandid käivad normaalse sissetuleku nimel õpingute kõrvalt tööl, ent see lükkab lõpetamise kaugemale tulevikku,“ rääkis Vassil. „Tulemusstipendiumi loomise ajend on asjaolu, et riik ei ole täitnud lubadust tagada 2018. aasta riigieelarvest doktorantidele poole suurem sissetulek. Rektoraadi ja nõukogu ettepanekul võtame selle puudujäägi ajutiselt ülikooli kanda. Kindlasti jätkame koostööd ka Vabariigi Valitsusega, et leida lahendus doktorantide sissetuleku suurendamiseks riigieelarvest.“

Tulemusstipendiumi maksmist toetab Tartu Ülikool kuni 2020. aastani oma kesksest eelarvest ning meetme tõhusust ja vajalikkust kaalutakse kord aastas. Tulemusstipendiumi on kuni 48 kuu jooksul õigus saada doktorandil, kes vastab järgmistele tingimustele:

  • õpib täiskoormusega õppes;
  • ei viibi akadeemilisel puhkusel;
  • tema õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, st ta ei õpi pikendusaastal;
  • ta ei täida ülikooli töölepingu alusel selliseid tööülesandeid, mis toetavad tema õpinguid. See tingimus ei laiene esimese aasta doktorandile, kes ei ole läbinud atesteerimist;
  • ta on esimese aasta doktorant, kes ei ole veel läbinud atesteerimist või doktorant, kes on atesteerimistulemuste kohaselt täitnud õppekava sajaprotsendiliselt.

Doktorandi tulemusstipendiumi maksmist reguleerib stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord (TÜ senati määrus 25. maist 2018).

Lisainfo: Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 5557 5657, anneli.saro [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

TÜ professor Sara Bédard-Goulet räägib üleilmastumisest kirjanduse näitel

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.05.2018
Sara Bédard-Goulet. Foto: Andres Tennus

Teisipäeval, 29. mail kell 16.15 peab Tartu Ülikooli romanistika professor Sara Bédard-Goulet ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu teemal „Moodsa maailma asustamine: Jean Echenoz’ romaanid“.

Professor Bédard-Goulet esitab oma loengus Prantsuse kirjaniku Jean Echenoz’ (snd 1947) romaani „Nous trois“ („Meie kolm“, 1992) kirjandusliku analüüsi, et näidata, mis juhtub ruumi ja kohtade asustamisega siis, kui Maa ise sekkub armukolmnurka. Echenoz’ romaanid, mida autor ise määratleb geograafilistena, aitavad eriti hästi mõtiskleda asustuse ja selle tänapäevase tähenduse üle.

Ajal, mil kujutluspildid globaalsest külast on tegelikkuses asendunud üleilmastunud maailmaga ja mil oleme keskkonnahoiatuste juurest jõudnud ökoloogiliste katastroofideni, saame viimaks aru, et meie planeet ei ole lõputu. Kirjandusteostes pakutakse sissevaadet asustusprotsessidesse, lähtudes sellest, et igasugune ruumipraktika on võimalik ainult tänu representeerimisele ja kujutlusvõimele. Objektiivset ruumi kui sellist ei ole olemas, kuigi modernismiajastul on püütud seda tekitada.

Professor Sara Bédard-Goulet on saanud Prantsusmaal Toulouse’i Ülikoolis 2012. aastal prantsuskeelse kirjanduse alal doktorikraadi. Ta jätkas seal teadustööd ning sai 2015. aastal Kanada Sotsiaalteaduste ja Humanitaaria Teadusnõukogult (SSHRC) järeldoktorantuuri grandi. Ta töötas kaks aastat Kanadas Québeci Ülikoolis Montréalis (UQAM) ja tegeles projektiga, mis käsitles tänapäeva asustust Echenoz’ romaanides. Aasta hiljem sai ta SSHRC-lt järgmise grandi ning juhtis kuni 2018. aasta kevadeni teadusprojekti „Nüüdisaegsed kehad ja elamise ruum“. Kuni Tartu Ülikooli „ASTRA“ professoriks valimiseni osales ta UQAM-is järeldoktorantuuri ajal projektis, milles analüüsiti kirjanduse ja kino performatiivset suhet.

Romanistika professori Bédard-Goulet’ tööd Tartus toetatakse Tartu Ülikooli „ASTRA“ projektist „PER ASPERA“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lisainfo: Sara Bédard-Goulet, Tartu Ülikooli romanistika professor, 5303 2175, sara.bedard-goulet [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde kaitsmised

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.05.2018

MA tööd Teadusfilosoofias
21. mai , Jakobi 2 - 336

12.15 Mert Salkim
Contrastive Evaluation of Explanations in Studies of Scientific Knowledge
Juhendaja Endla Lõhkivi, reviewer Jaana Eigi

MA tööd Praktilises filosoofias
29. mai, Jakobi 2 - 336

12.00 Anastasiia Babash
Feminist Perspectives on Cybersex
Juhendaja Francesco Orsi, retsensent Kadri Simm

13.00 Aurimas Mikšys
Euthanasia as a Way of Experiencing a Good Death
Juhendaja Kadri Simm, retsensent Siobhan Kattago

14.30 Ayesha Rehman
Against the Narrative Self
Juhendajad Vivian Puusepp, Siobhan Kattago, retsensent Jaanus Sooväli

15.30 Luis Roberto Vera Cariño
Philosophical Alternatives to Populism
Juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Mats Volberg

16.30 Pablo Miguel Veyrat Cendoya
Two Problems Surrounding the Universality of Human Rights
Juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Karel Pajus

18.00 Hinnete teatamine

MA tööd Praktilises filosoofias
30. mai, Jakobi 2 - 337

10.00 Märt Hallasoo
Neoliberalism majanduseliidi võimu kindlustava ideoloogiana
Juhendaja Mats Volberg, retsensent Helen Eenmaa-Dimitrieva

11.00 Sergei Sazonov
On Separation of State from Taxes
Juhendajad Mats Volberg, Helen Eenmaa-Dimitrieva, retsensent Francesco Orsi

12.00 Viktoriia Rozumna
Does an Argument for a Detached School Contain an Incoherence?
Juhendaja Alexander Davies, retsensent Mats Volberg

MA tööd Teoreetilises filosoofias
30. mai, Jakobi 2 - 336

15.30 Kyle Nathaneal York
A Defense of the Existence of Emotions in Birds
Juhendajad Vivian Puusepp, Francesco Orsi, retsensent Bruno Mölder

16.35 Patrick Keenan
Can computers be creative?
Juhendaja Eve Kitsik, retsensent Bruno Mölder

17.40 Maksim Grigorev
Reversible and Irreversible Whorfian Effects as Empirical Evidence for the Sapir-Whorf Hypothesis
Juhendajad Alexander Davies, Bruno Mölder, retsensent Uku Tooming

19.00 Hinnete teatamine (mõlemad õppetoolid)

BA tööd Filosoofia ajaloos ja praktilises filosoofias
4. juuni, Jakobi 2 - 336

10.15 Tiina Suur
Ateism Thomas Hobbesi filosoofias
Juhendaja Roomet Jakapi, retsensent Meelis Friedenthal

11.00 Ingrid Suuder
Moraalne parendamine: tehisintellekti ja neuroloogilise sekkumise võrdlus
Juhendaja Kadri Simm, retsensent Marek Volt

12.00 Egle Erik
How the Virtue of Compassion Requires Us to Be Vegan
Juhendaja Heidy Meriste, retsensent Francesco Orsi

12.45 Daria Dreilikh
F. M. Christensen’s Critique of „Sexual Harassment“
Juhendaja Marek Volt, retsensent Kadri Simm

14.00 Hinnete teatamine

Lisainfo: Koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

24.-27. maini saab Tartus avastada Poola kultuuri

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.05.2018

Juba teist korda toimuvate Poola kultuuri päevade programmis leidub kontserte, töötubasid, filmiõhtuid, võistlusi ja palju teisi mitmekesiseid tegevusi nii suurtele kui väikestele huvilistele.

Neli päeva kestev programm algab 24. mail Poola organisti ja barokkoreli eksperdi Krzysztof Urbaniaki kontserdiga Pauluse kirikus. Reedel, 25. mail on kõik huvilised juba hommikul kl 10 oodatud Trükimuuseumi linoollõike töötuppa ja kl 16 algavale sõnalahingule. Õhtul lõpeb Tartu Loodusmajas vareenikute meisterdamise ja Poola õlude degusteerimisega (loe lähemalt Tartu Ülikooli sarja Kultuuriderikas Tartu kodulehelt). Laupäeval kl 11.30 meisterdatakse Tartu Mänguasjamuuseumis poolapäraseid mänguasju, lõunaks pakub põnevaid roogi GenKöök ning liigse maiustamise saab kohe tasa teha kl 15 algavas poola tantsude töötoas.

Pühapäev algab mängulise keeletunniga TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis ning õhtu lõpeb kahe suure üritusega. Kl 17 on kõik huvilised oodatud raamatutuppa Fahrenheit 451 kohtuma raamatu "Porisse tallatud lootus" autori Jacek Cieleckiga. Tegemist on esimese Poolas välja antud raamatuga mis käsitleb Saksa poolel võidelnud eestlaste saatust Teise maailmasõja viimastel kuudel. Poola kultuuri päevade viimane üritus leiab aset Tartu Elektriteatris, kus linastub Poola kaasaegse kino hinnatuima autori Pawel Pawlikovski Oscari võitnud film “Ida” (2013). 

Poola kultuuri päevade eestvedajateks on TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži poola keele ja kultuuri külalislektor Joanna Dagmara Dobosz ning tema kaaslane Patryk Jarzębski. Joanna on ülikoolis külalislektorina tegev juba aastast 2014. Kuigi poola keelel on üsna keeruline hääldus ja selle grammatikat peetakse üheks kõige keerulisemaks terves maailmas, leidub igal aastal ligikaudu 30 õppijat, kes on valmis väljakutse vastu võtma. Tänu Joanna tihedale koostööle Poola teadus- ja haridusministeeriumiga ning Poola saatkonnaga Tallinnas, saavad tublimad keeleõppijad igal aastal võimaluse tasuta osaleda Poola suveülikoolides. Samuti käib lektori algatusel ülikoolis koos "Poola klubi Tartus", mis lisaks Eestis elavatele poolakatele ühendab ka kõiki teisi poola kultuuri huvilisi.

Üritusi viivad lisaks Joannale läbi ka Tartu Ülikoolis poola keelt õppivad tudengid, külalislektorid Sileesia Ülikoolist, Tartu Poola kogukonna liikmed ning spetsiaalselt kultuuripäevadeks Tartusse kutsutud külalised Poolast.

Kogu programmi ja täpsemad kirjeldused leiab Poola kultuuri päevade Facebooki lehelt.


Lisainfo:
Joanna Dagmara Dobosz (joanna.dagmara.dobosz [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Lõputööde kaitsmised

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.05.2018

Bakalaureuse- ja magistritööde kaitsmised

 

31. mai

Eesti keele võõrkeelena eriala bakalaureusetööd

Eesti keele eriala magistritööd

Eesti keele võõrkeelena eriala magistritööd

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja/ eesti keele võõrkeelena õpetaja magistritööd

 

1. juuni

Arvutilingvistika eriala magistritööd, 10.00 Jakobi 2-106

 

4. juuni

Soome keele, soome-ugri keelte ja ungari keele eriala bakalaureusetööd, 15.00 Jakobi 2-428

Arvutilingvistika eriala bakalaureusetööd, 10.00 Jakobi 2-106

Eesti keele ja üldkeeleteaduse eriala bakalaureusetööd

 

8. juuni

Soome keele, soome-ugri keelte ja ungari keele eriala magistritööd, 11.00 Jakobi 2-438

 

19. juuni

Eesti keele võõrkeelena eriala bakalaureuse- ja magistritööd

 

30. august

Eesti keele võõrkeelena eriala bakalaureuse- ja magistritööd

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Vaata Tartu Ülikooli demopäeva ettekandeid!

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
22.05.2018

18. mail toimus Tartu Ülikooli vastavatud raamatukogus TÜ demopäev, kus teadlased ja tudengid esitlesid ettevõtjatele uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid. Vaata videost kõiki demopäeva ettekandeid ja lühikõnesid.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Vaata Tartu Ülikooli demopäeva ettekandeid!

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
22.05.2018

18. mail toimus Tartu Ülikooli vastavatud raamatukogus TÜ demopäev, kus teadlased ja tudengid esitlesid ettevõtjatele uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid. Vaata videost kõiki demopäeva ettekandeid ja lühikõnesid.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Vaata Tartu Ülikooli demopäeva ettekandeid!

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.05.2018

18. mail toimus Tartu Ülikooli vastavatud raamatukogus TÜ demopäev, kus teadlased ja tudengid esitlesid ettevõtjatele uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid. Vaata videost kõiki demopäeva ettekandeid ja lühikõnesid.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Konverentsikutse "Semiotics of hybrid natures: Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts", 8–10.11.2018. Tähtaeg 31. mai!

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.05.2018

Sel sügisel toimub Tartus konverents „Semiotics of hybrid natures: Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts“ (8–10.11.2018). Konverentsi teemadeks on muutunud liikidevahelised suhted inimmõjuga keskkondades, selliste keskkondade representeerimine kultuuris, omailmamuutused ning hübriidsete keskkondade semiootilise uurimise võimalused. Abstraktide esitamise tähtaeg (aadressile hybridnatures [ät] gmail.com) on 31. mai 2018.

Täpsem info on leitav ingliskeelses CFP-st või konverentsi kodulehelt: https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures. Teadet võib levitada.

__________

 

Call for Papers

Semiotics of hybrid natures:

Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts

8–10.11.2018

University of Tartu, Tartu, Estonia

 

Plenary speakers:

Nathalie Blanc (CNRS / Université Paris Diderot -Paris 7, France), Morten Tønnessen (University of Stavanger, Norway) and Kati Lindström (KTH Royal Institute of Technology, Sweden).

 

Global and all-encompassing human impact has brought along many new types of relations between humans and other biological species. These interactions change animal ecologies but also bring along new forms and aggregations of umwelts (animal personal worlds, after J. v. Uexküll). In this context, human technology both alienates and reconnects — media technologies have created new ways of becoming related with the environment (development of citizen science and augmented realities), and there are new technological capacities for restoring and shaping environments (geoengineering). Correspondingly, the human-animal-environment configurations have a hybrid nature: they are based on ecological relations, make use of the technologies and artificial environments and at the same time are represented and framed by human culture.

Achieving better knowledge on the dynamics and expressions of “hybrid natures” is essential for mitigating environmental conflicts and enhancing biodiversity in environments under human impact. The aim of the conference is to exchange knowledge on various manifestations of hybrid natures as well as to elaborate suitable research methods in ecosemiotics and beyond in other environmental humanities. Semiotics appears to have good potential for developing methods with prognostic value — for instance, analyzing umwelts and communication for estimating what species can reach stable co-existence and what adjustments may be needed for new natures to persist. 

Possible topics for contributions include, but are not limited to:

•         new types of interactions in interspecies relations;

•         semiotics of techno-natures;

•         human-induced changes in animal umwelts;

•         changes of human perception in hybrid environments;

•         recognizing and reacting to environmental change;

•         methodologies for studying hybrid natures;

•         semiotics of multispecies environments.

 

Submission

To submit a proposal, interested scholars should e-mail an abstract (up to 500 words) and a bionote (up to 50 words) for the 20 minute presentation to the address: hybridnatures [ät] gmail.com. The abstract should be sent as a separate one-page file (.docx or .rtf; please use template from homepage). The deadline for the abstracts is May 31, 2018. For additional information and further updates please visit the conference website at https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures.

 

Organisers

The conference “Semiotics of hybrid natures: anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts” is organized by The Department of Semiotics at the University of Tartu, Estonia and by the Estonian Semiotics Association under the auspice of International Society of Biosemiotic Studies. The conference is supported by the Estonian Research Agency (Grant PUT1363) and The Faculty of Humanities and Arts at the University of Tartu.

 

Additional information and updates: https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures

Organsing team: Nelly Mäekivi, Riin Magnus, Silver Rattasepp, Timo Maran

E-mail: hybridnatures [ät] gmail.com

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Millest räägiti infopäevadel?

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Haridus- ja teadusministeerium korraldas 15. mail Tallinnas ja 16. mail Tartus Eesti terminitöö infopäevad. Mõlemal päeval osales huvilisi erinevatest valdkondadest, kohal olid esindajad nii kogenud terminikomisjonidest kui ka alles alustavatest komisjonidest. HTMi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus rääkis Eesti terminitöö tulevikuplaanidest ning sel teemal oli võimalus kaasa mõelda ka kohalolijail. Kõige rohkem jäi kõlama soov kuuluda ühtsesse võrgustikku, kus erinevad valdkonnad ja terminibaasid oleksid ühtlustatud. Arutleti selle üle, kuidas muuta komisjonide tehtud tööd nähtavamaks, kuidas loodud terminid leviksid ja leiaksid kasutust laiemalt. Leiti, et terminoloogi kaasamine komisjoni töösse on vajalik, eriti oodatakse abi tehnilisel toimetamisel (suured-väiksed algustähed, punktid, andmeväljade õige kasutus jm).
Edaspidi püüame parandada kommunikatsiooni – alustuseks loome meililisti ning selle jaoks palume kõigil huvilistel saata oma kontaktandmed. Kõikide infopäevadel osalejate kontaktid leiab siit. Levitame seda üleskutset üheskoos! Kõik oluline info saab kajastatud kindlasti terminitöö kodulehel.
Mõlemal päeval tutvustas uut EKILexi töövahendit Arvi Tavast, kes esindas arendusfirmat Tripledev. Töövahendi demo ajal tekkis palju huvitavaid ja vajalikke küsimusi, mida arendusel arvesse saab ka võtta. Uus vahend plaanitakse kasutusele võtta 2019. aasta algusest, seni palume kasutada (ilma erilahendusteta) Termeki vahendit või Exceli faile ning palume kõikide küsimuste korral ühendust võtta koordinaatoriga aadressil kadri.vare@ut.ee, et üleminek ja senise töö importimine võimalikult lihtsasti sujuks. Arvi Tavast märkis, et palju asju on võimalik automaatselt teha.
Täname kõiki osalejaid!
Tänavused Eesti terminitöö taotlusvoorud veel kestavad, konkursside tingimustega saab tutvuda kodulehel www.terminoloogia.ee.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

22. mail, 11.15, aud. 438 seminar "Peatükke semiootika ajaloost", ettekannetega Constantino Marmo (Bologna) ja Giovanni Manetti (Siena)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.05.2018

Kutsume kõiki semiootikahuvilisi seminarile “Peatükke semiootika ajaloost”,  mis toimub teisipäeval 22. mail, algusega kell 11.15 Jakobi 2 – 438. Seminaril esinevad semiootika osakonna külalised Itaaliast:

Bologna Ülikooli professor Costantino Marmo  ettekandega “Definitions and classifications of signs between XII and XIII century”

 

Siena Ülikooli professor Giovanni Manetti ettekandega “The debate about sign inference in Philodemus' De Signis”

 

Modereerib Remo Gramigna

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

18.-19. maini toimub Tartus konverents Läänemere regiooni varauusaegsetest disputatsioonidest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.05.2018

Reedel ja laupäeval (18. ja 19. mail) toimub Tartu Ülikooli muuseumi Valges saalis Läänemere varauusaegsetele disputatsioonidele pühendatud konverents (vaata lähemalt konverentsi kodulehelt). Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskus, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž, Swedish Collegium for Advanced Study (SCAS), Pro Futura Scientia ja Helleno-Nordica.

Varauusaegsetes ülikoolides kasutati avalikke ja privaatdisputatsioone ühe peamise õppe- ja eksamineerimisvahendina. Need tekstid sisaldasid peale arutuse alla tulevate teeside ka dedikatsioone, pühendusluuletusi, pöördumisi lugeja ja sõprade poole. Varauusaja ülikoolide statuudid nõudsid üldiselt, et kõik avalikud disputatsioonid tuleb trükkida ja enne disputatsiooni toimumist kõigile osalejatele välja jagada – tavaliselt ülikooli kirikus nädal enne dispuudi toimumist. Neid tekste saadeti aga ka oma rahastajatele, sõpradele või kolleegidele teistes ülikoolides, ning seega toimisid disputatsioonid omalaadsete teadusartiklitena, aidates kaasa teadmiste levikule. 

Kuna ülikoolide kõik disputatsioonid pidid olema eelnevalt dekaanide poolt heaks kiidetud, peegeldavad need väga täpselt oma ajastu intellektuaalset konsensust ja õpetamise kliimat konkreetses piirkonnas – käesoleval juhul Läänemere piirkonnas. Läänemere piirkond oli varauusajal intellektuaalselt, usuliselt ja poliitiliselt keeruline regioon – selle kallastel leidus vanu ülikoole, kus oli palju üliõpilasi ja professoreid, aga ka ülikoole, mis olid äsja avatud ja üsna väikese üliõpilaskonnaga. Siiski oli kõigil neil akadeemilistel institutsioonidel omavahel üsna elavad kontaktid – üliõpilased õppisid sageli mitmes erinevas ülikoolis ja professorid liikusid samuti akadeemiate vahel. Tartus peetava konverentsi eesmärk on saada parem ülevaade siinse piirkonna  akadeemilistest institutsioonidest ja mõista nende institutsioonide poliitilisi, usulisi, filosoofilisi sarnasusi ja erinevusi.

 

Lisainfo:

Meelis Friedenthal
Tartu Ülikooli raamatukogu vanemteadur, Pro Futura Scientia Fellow, Swedish Collegium for Advanced Study
meelis.friedenthal [ät] ut.ee

Janika Päll
Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia professor, Tartu Ülikooli raamatukogu vanemteadur
janika.pall [ät] ut.ee. 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

TÜ professor Luc van Doorslaer räägib kolmapäeval tõlkimise ebamäärasusest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.05.2018

Kolmapäeval, 16. mail kell 16.15 peab Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse professor Luc van Doorslaer ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu „Tõlketeaduse vahepealsus“.

Ammugi on möödas ajad, mil tõlkimist peeti pelgalt keeleliseks toiminguks. Tõlkija tegutseb oma vahekultuuris, kus iga ülekanne tuleb mitu korda läbi arutada, ümber paigutada ja uuesti vahendada.

Oma inauguratsiooniloengus uurib professor van Doorslaer, millisel määral kajastub tõlkimise tänapäevasus sellise (inter)distsipliini nagu tõlketeadus institutsionaliseerumises või mil määral saab see seal kajastuda.

Igal teadusharul on oma traditsioonid ja meetodid. Kuigi interdistsiplinaarset lähenemist propageeritakse laialt, satub see vastuollu olemasoleva süsteemi, kategooriate ja spetsialiseerumisega. Kas teadusharu identiteedi arendamise seisukohast võiks akadeemilistes ringkondades käsitada ebamäärasust ja vahepealsust pigem eelise või koormana?

Tõlkijat peetakse küll suhteliselt nähtamatuks, aga tema n-ö vahepealsest positsioonist ollakse üldiselt siiski teadlikud. Tõlkija on vahendaja, kelle tegevuse tuum on ületada piire, et vajaduse korral jääda pidama kultuuride ja keelte kokkupuutealal. Just selle pärast ongi tõlkija ja tõlkimine humanitaaria valdkonnas tänapäeval paeluvad uurimisobjektid.

Luc van Doorslaer on töötanud Saksamaal Duisburgi Ülikoolis ning Belgias Antwerpeni Ülikoolis ja Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis. Ta on Leuveni Katoliikliku Ülikooli tõlkeuuringute keskuse (CETRA) direktor. Tänavu oli ta külalisteadlane Hongkongi Lingnani Ülikoolis. Ta teeb teadurina koostööd Lõuna-Aafrika Vabariigi Stellenboschi Ülikooliga. Tema põhilised uurimisvaldkonnad on ajakirjandus ja tõlkimine, ideoloogia ja tõlkimine, imagoloogia ja tõlkimine ning tõlketeaduse institutsionaliseerumine.

Loengut on oodatud kuulama kõik huvilised, lisaks saab seda jälgida UTTV vahendusel.

Luc van Doorslaeri tööd Tartus toetatakse Tartu Ülikooli „ASTRA“ projektist „PER ASPERA“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

 

Lisainfo: Luc van Doorslaer, Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse professor, luc.vandoorslaer [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keeletee e-õppe kursuse esitlus Eesti Keele Instituudis (15.05.18)

EKI uudised

15. mail kell 11 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis eesti keele B1-taseme e-õppe kursuse Keeletee esitlus. Keeletee on eesti keele e-õppe kursus, kus kõik soovijad saavad tasuta õppida eesti keelt, et saavutada keeleoskus B1-tasemel. Keeletee on jätk populaarsele e-kursusele Keeleklikk, mis annab võimaluse õppida eesti keelt A1- ja A2-taseme saavutamiseks. Keeleklikil on enam kui 55 000 kasutajat Eestis ja välismaal. Keeletee avab haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Kursust tutvustavad lähemalt selle eestvedajad Leelo Kingisepp ja Pille Kaas. Olete oodatud!

Kursusega saab juba eelnevalt tutvuda aadressil www.keeletee.ee.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

TÜ professor Raili Marling räägib oma inauguratsiooniloengul kriitilisest lugemisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
11.05.2018
Raili Marling. Foto: Mari-Liis Pintson
Esmaspäeval, 14. mail peab Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling inauguratsiooniloengu teemal „Kriitiline lugemine poliitiliste afektide ajastul“.
Ajal, mil viha, hirm ja nördimus on poliitiliste kampaaniate võtmevahendid, vajavad inimesed teravdatud kriitilist teadlikkust. Professor Raili Marlingu loeng on ajendatud feministlikest afektiteooriatest, ent ta küsib, kuidas saavad kriitikajärgse ajastu kirjandus- ja kultuuriuurijad rääkida kaasa ühiskondlikes aruteludes.
Praegust aega võib nimetada afektide ajastuks. Ühismeedias pulbitsevad tugevad emotsioonid ning sotsiaal- ja humanitaarteaduslikes ajakirjades on olnud afekt üks viimase kümne aasta moesõnu. Ingliskeelses kirjandusteaduses käivates vaidlustes lugemise olemuse ja funktsiooni üle on afektidele keskendumine tähendanud selja keeramist nn krrriitikale (ingl crrritique), nagu seda irooniliselt nimetab Rita Felski (2015). On kuulda üleskutseid asendada kirjanduse uurimises kriitilisel teoorial põhinev lähenemine empaatilise lugemisega. Samas seisame silmitsi kliimamuutuse, üleilmastumise, populismilaine ja teiste kriisi ilmingutega.
Raili Marling on omandanud Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse alal doktorikraadi 2006. aastal. Ta on Tartu Ülikoolis töötanud assistendi, lektori ja dotsendina, olnud külalislektor Canterbury Ülikoolis Uus-Meremaal ning saanud Fulbrighti stipendiumi teadustööks USA-s. 
Ta huvitub eelkõige soo ja võimu kujutamisest avalikus diskursuses, kirjanduses ja populaarkultuuris. Praegu on ta oma uurimistöös keskendunud mehelikkuse poliitikale, sooproblemaatikale postsotsialistlikus kontekstis, sooküsimuste ja neoliberalismi ristumisele ning afektide poliitilisele küljele. Ta on neil teemadel avaldanud artikleid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades ja kogumikes. 
Professor Marling on üks kogumiku „Gender Equality in a Global Perspective“ (Routledge, 2017) toimetajatest ja esimese eestikeelse soouuringute õpiku toimetaja. Lisaks on ta rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja „Aspasia: International Yearbook of Central, Eastern and Southeastern European Women’s and Gender History“ vastutav toimetaja.
Professor Raili Marlingu inauguratsiooniloeng toimub 14. mail kell 16.15 Tartu Ülikooli peahoone aulas. Loengut on oodatud kuulama kõik huvilised, lisaks saab seda jälgida UTTV vahendusel.
 
Lisainfo: Raili Marling, Tartu Ülikooli anglistika professor, raili.marling [ät] ut.ee
Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Infopäev 15. mail Tallinnas ja 16. mail Tartus

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Olete oodatud Eesti terminitöö infopäevale, mis toimub 15. mail kell 15-17 HTMi Tallinna esinduses Eiseni saalis (Tõnismägi 11) ja 16. mail kell 15-17 Tartus Peeter Põllu saalis (Munga 18).

Infopäeval tutvustame terminitöö tulevikuplaane ja räägime üldisemalt terminitöö edendamisest. Samuti näitame uut terminihalduskeskkonda ja selle võimalusi ning palume töövahendi arendamise jaoks teie tähelepanekuid ja ettepanekuid.

Oodatud on kõik huvilised! Palun andke oma tulekust teada: https://goo.gl/forms/2uy87BOBDxmbJj462.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

10. mail esitletakse noorte keeleõppijate tõlketöödest valminud kogumikku “Eesti hääled Põhjala keeltes“

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
08.05.2018

Möödunud suvel viis Tartu Ülikooli skandinavistika osakond läbi tõlkevõistluse “Eesti hääled Põhjala keeltes“, mille eesmärk oli motiveerida noori keeleõppijaid eesti kultuuri ja kirjandust nende poolt õpitavas Põhjala keeles tutvustama. 

Noored pidid valima katkendi mõnest eesti kirjandusteosest, laulust või luuletusest, mis on nende jaoks kõige eestilikum. Tõlkevõistluse parimatest töödest valmis kogumik “Eesti hääled Põhjala keeltes“, millega tähistatakse Eesti 100. sünnipäeva ja pikaajalist koostööd Põhjamaadega. Kogumikust leiab tõlkeid kirjandusklassikute töödest nagu Koidula ja Liiv, aga ka kaasaegseid autoreid nagu Volkonski, Kivirähk ja Tätte. Raamatut illustreerivate fotode autoriks on üliõpilane Jennifer Robinson, kes külastas möödunud aastal meie Rootsi partnerülikoolide õppekäigu ajal Tartut esimest korda. Tõlkevõistluse korraldamist ja raamatu väljaandmist toetati Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus vahenditest. 

10. mail algusega kl 12 toimub Tartu Ülikooli aulas aktus, kus arutletakse Põhjala keelte õppimise ja õpetamise rolli üle Eestis ning tähistatakse kogumiku ilmumist. 

Ülevaate Põhjala keeltest Tartu Ülikoolis annab skandinavistika professor Daniel Sävborg, sõna võtavad Rootsi suursaadik Anders Ljunggren, Taani suursaadik Kristina Miskowiak Beckvard ja Kuningliku Norra saatkonna asejuht Ellen Aabø. Pille Põiklik Haridus- ja Teadusministeeriumist annab ülevaate Põhjala ja skandinaavia keelte õpetamise hetkeseisust Eestimaa koolides. Õpetaja Juta-Tiia Mägi Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumist, keda on pärjatud Rootsi Akadeemia „Rootsi kultuuri edendaja välismaal“ auhinnaga, räägib teemal „Miks me seda teeme ja kuidas hoida noortel sära silmades?“. TÜ soome keele ja kultuuri õppejõud Juha-Matti Aronen kõneleb sellest, mis võlus noore õppejõuna Eestis soome keelt õpetama, et esialgu planeeritud kahest aastast Eestist on saanud kakskümmend. Õpetamise ja õppimise teema võtab kokku TÜ skandinavistika tudeng Marite Sild, kes on lõpetamas oma bakalaureuseõpinguid ning on juba rootsi keele õpetajana tööle asunud Võnnu keskkoolis.

TÜ skandinavistika osakond tänab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eestis ürituse korraldamise toetamise eest.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sami Pihlströmi loeng "Holistic Pragmatism and William James's 'Will to Believe" 18. mai kell 14:00

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.05.2018

Reedel 18. mai kell 14:15 peab professor Sami Pihlström külalisloengu pealkirjaga "Holistic Pragmatism and William James's 'Will to Believe". Loeng toimub Jakobi 2-336. Loeng toimub tavapärase doktoriseminari asemel.

Loengu lühitutvustus
This paper will first introduce and (with some qualifications) defend what Morton White has called "holistic pragmatism" as a promising approach to the pragmatist theory of inquiry and especially to the relation between fact and value, or the descriptive and the normative. Holistic pragmatism may, among other things, be used to make more precise Hilary Putnam's idea of the fact-value entanglement. In its second main part, the paper will turn to William James (an important background figure for both Putnam and White), analyzing the ways in which James can be claimed to be a holistic pragmatist. Particular attention will be drawn to James's controversial "will to believe" doctrine, which can be seen as manifesting holistic pragmatism due to its emphasis on the holistic character of our doxastic practices.

Ettekandja kohta
Sami Pihlström on Helsinki Ülikooli religioonifilosoofia professor. Ta on ühtlasi Soome Filosoofilise Seltsi president. Tema uurimisvaldkonnad on pragmatism, realism, transententaalne filosoofia, metafüüsika, eetika ja religioonifilosoofia. Mõned tema hiljutised raamatud Taking Evil Seriously (Palgrave Macmillan, 2014), Kantian Antitheodicy (koos Sari Kivistöga, Palgrave Macmillan, 2016), Death and Finitude (Lexington, 2016), samuti toimetatud kogumik Pragmatism and Objectivity (Routledge, 2017).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Linnamuuseum ja TÜ germanistika osakond esitlevad täna kl 17 viruaalkaarti "Saksa Tartu / Deutsches Dorpat"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.05.2018

Virtuaalse kultuuriloolise kaardi esitlus algab linnamuuseumis (Narva mnt 23) kl 17.00, pärast kaardi tutvustamist suundutakse kirjeldatud paiku retkele avastama. Jalutuskäik linnas lõpeb 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Virtuaalkaarti tutvustavad ja retke viivad läbi Reet Bender (TÜ germanistika osakond) ja Kadi Kähär-Peterson (TÜ ajaloo doktorant). 

Kaardil avaldatakse esmakordselt eesti keeles hulk algupäraselt saksa keeles ilmunud Tartu lugusid ja linnakirjeldusi – praegu kokku üle 150 tekstikatke. Kaart tutvustab Tartu linna kultuurilugu saksakeelsete linnakirjelduste ja nende tekstide eestikeelsete tõlgete kaudu. 

Hetkel kaardile jõudnud ligi poolesajast autorist on vaid kümmekonna autori tekstid varem eesti keeles ilmunud. (Balti)saksa kirjeldused toovad hulgaliselt võrdlevat ja täiendavat materjali eestikeelsete kirjelduste kõrvale ning avavad Tartu kui kirjanduslinna kultuuriloolise kihi, mis väheneva saksa keele oskuse tõttu on üha enam kadumas ajahämarusse. Tutvustatavad tekstid hõlmavad ajavahemikku hilisest 18. sajandist kuni varase 20. sajandini. Kuna baltisaksa kultuuriruumis oli Tartu eelkõige akadeemiline tudengilinn, on arvukalt esindatud üliõpilaspõlve kirjeldused läbi aegade. 

Virtuaalkaardi põhjal on valminud ka kakskeelne paberkaart, mis pakub välja ühe võimaliku jalutuskäigu Saksa Tartu radadel. Kaardistatud lood on heaks kaaslaseks jalutuskäikudel Tartus ning loodetavasti inspireerivad ka ise edasi lugema ja avastama. 

Kaardirakendus valmis TÜ baasfinantseeringu, linnamuuseumi ja kultuuriministeeriumi toel. 

Voldik on kättesaadav siin.

 

Lisainfo:
Reet Bender (reet.bender [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofiaklubi kutsub 7. mail rääkima valu filosoofiast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
04.05.2018

Kutsume vabas vormis mõtlus- ja vestlusõhtule valu filosoofiast

Kõneleb ja vestlust juhib TÜ filosoofia magister Merily Salura
Kus? Kultuuriklubi 11.-s
Millal? Esmaspäeval 7. mai kell 18.00-20.00

Kas valu tuleks käsitleda kui teisigi aistinguid, mis inimese elus rolli mängivad ja eri funktsioone täidavad, või on valu kogemuses midagi, mis teeb selle toimemehhanismid ning suhte keha, keele ning ümbritseva maailmaga unikaalseks? Toetudes Richard Rorty käsitlusele George Orwelli “1984”-st, Elaine Scarry põhjalikule käsitlusele valu, keha ja keele seostest ning 20. sajandi Euroopa koonduslaagrites ellujäänute memuaaridele, keskendub TÜ filosoofia magister Merily Salura valu hävitusliku jõu tähenduse avamisele. Nõnda loodame jõuda lähemale valu olemuse mõistmisele.

Kõik huvilised on oodatud!

Üritus Facebook'is

Küsimuste korral kirjuta: merike.reiljan [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

21. mail kell 14.15 kaitseb Remo Gramigna semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Augustine and the Study of Signs and Signification“ („Augustinus ja märkide ning signifikatsiooni uurimine“)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.05.2018

Juhendaja:
semiootika vanemteadur Timo Maran, PhD

Oponendid:
professor Giovanni Manetti, PhD, Itaalia Siena Ülikooli
professor Constantino Marmo, PhD, Itaalia Bologna Ülikooli

Kokkuvõte:
Doktoritöö eesmärgiks on avada mõningaid aspekte, mis iseloomustavad suhet Aurelius Augustinuse (354­–430 AD) ja märkide ning tähenduse uurimise vahel. Uurimusega püütakse näidata, miks on Augustinuse enam kui 1500 aasta tagused ideed tänapäevastes humanitaarteadustes asetleidvate arutelude jaoks endiselt olulised ja aktuaalsed.

Augustinusega tegeledes ei saa temast rääkida üksnes kui teoloogist või üksnes kui filosoofist, sest sageli on need mõlemad pooled temas korraga esindatud. Enne Hippo linna piiskopiks saamist oli Augustinus edukas retoorikaõpetaja Kartaagos, Roomas ja Milaanos. Vaimustus sõnade ja igasuguste märkide vastu nagu ka sügav huvi dialektika ja kommunikatsiooni vastu saatsid teda läbi kogu elu. Käesolevas doktoritöös väidetakse, et Augustinuse mõtlemises võib selgelt näha märgiteooriale omaseid põhijooni, millele ta on pühendanud mitmeid teoseid, kus märgiteoreetilised probleemid on asetatud laiemasse teoloogilisse ja eksegeetilisse konteksti. Uurimuse eesmärgiks on Augustinuse kirjutiste analüüsi ja tõlgendamise kaudu anda lugejale ülevaade tema märgi ja signifikatsiooni teooriatest ja nende mõjust semiootikale. Doktoritöö (1) avab ja kirjeldab Augustinuse õpetust märkidest nii nagu see kajastub tema kirjutistes alates teosest “Dialectica” ja lõpetades teosega “De doctrina christiana”; (2) esitab Augustinuse semiootilise terminoloogia ja selgitab mõningaid selle eripärasid; (3) tõlgendab Augustinuse arusaamat märkidest märgiteooria algse sõnastamise ja loomise kontekstis; (4) selgitab valetamise (vale kui ebaõige signifikatsioon) käsitlust ja toob esile selle tähenduse semiootika teooriale; (5) sünteesib Augustinuse märgiteooria peamised tunnusjooned ja toob välja nende olulisuse üldise märgiteooria jaoks. Püstitatud eesmärkidest lähtudes on uurimus jagatud neljaks peatükiks, mis keskenduvad vastavalt Augustinuse teostele “De dialectica” (387), “De magistro” (389), “De doctrina christiana” (396­–427) ja “De mendacio” (395). Lisaks neile peamistele allikatele leiavad uurimistöös kasutamist ja kajastamist ka mitmed teised teemasse puutuvad Augustinuse kirjutised. Doktoritöös analüüsitavaid teoseid siduvateks teemadeks on asjade ja märkide eristus, intentsionaalsuse idee, arusaam sõnadest kui märkidest, objekt-keele ja meta-keele eristamine, mis kõik iseloomustavad Augustinuse semiootika põhijooni.

Toimumiskoht: TÜ senati saal
 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks