Eesti Semiootika Seltsi uudised

SEMIOSALONGI SÜGISHOOAEG

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Sügisel 2019 on Semiosalongi teemaks “Konfliktisemiootika”. Kolmel salongiõhtul – 13. novembril, 20. novembril ja 16. detsembril (vt allpool). Discussions about conflicts often revolve around two main questions: how to solve them and how to avoid them? Despite our often fearful
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Sümpoosionil käsitletakse vormeleid suulises luules ja proosas

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.12.2019

5.–7. detsembrini toimub Tartu Ülikoolis projekti “Vormelid Islandi saagakirjanduses” esimene sümpoosion. 20. sajandi jooksul avastasid teadlased, et hoolimata kultuurist on  suulisel luulel siiski üks ühine omadus – sõnaliste vormelite kasutamine, see tähendab, et kasutatakse enam-vähem kindlaid sõnaühendeid korduvalt. Need vormelid on pärit traditsioonidest ja pole leiutatud üksikute luuletajate poolt. Tänavuse sümpoosioni teemaks ongi „Vormel suulises luules ja proosas. Uued lähenemisviisid, mudelid ja tõlgendused.“

Sümpoosioni eesmärk on uurida vormeleid maailma kontekstis ja süvendada arusaamist vormelite funktsioonist ja tähendusest. Käsitlus saab olema ainulaadne, kuna võrreldakse eri kultuuride suulisi traditsioone, kokku tuuakse teadlased, kellele on vähe  varasemaid teadmisi üksteise töö kohta ning eriliseks teeb sümpoosioni ka see, et keskendutakse võrdselt nii suulisele luulele kui ka proosale (varasemalt on vormeliuuringud keskendunud eranditult või peamiselt luulele).

Sümpoosion toob kokku teadlased ja üliõpilased, kes tunnevad huvi suulise pärimuse ja poeetiliste traditsiooni vastu. Sümpoosionil osalevad silmapaistvad rahvusvahelised teadlased, näiteks Stephen Mitchell Harvardi ülikoolist, Frog Helsingi ülikoolist, Elena Melnikova Vene Teaduste Akadeemiast, aga ka mitmed Tartu ülikooli teadlased, näiteks skandinavistika professor Daniel Sävborg, klassikalise filoloogia professor Janika Päll ja inglise ja võrdleva rahvaluule vanemteadur Jonathan Roper. Kokku teevad sümpoosionil oma ettekanded 32 teadlast 13 erinevast riigist.

Sümpoosioni korraldab Tartu Ülikooli skandinavistika osakond ja see saab olema iga-aastane sündmus. Rohkem infot on sümpoosioni veebilehel.

Lisateave: Daniel Sävborg, skandinavistika osakonna juhataja ja skandinavistika professor, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna aasta õppejõuks valiti Maria-Kristiina Lotman

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.12.2019

4. detsembril tänati Tartu Ülikooli muuseumis aasta õppejõude ja programmijuhte ning anti üle õppekvaliteedi edendamise auhind.

Aasta õppejõu auhinnaga tunnustatakse igas ülikooli valdkonnas üht õppejõudu, kes on eelmisel õppeaastal silma paistnud väga hea õpetamisega. Tänavu esitasid aasta õppejõu kandidaate esimest korda üliõpilased (vähemalt viis üliõpilast üheskoos) ja õpetamise hindamisel lähtuti Tartu Ülikooli õpetamise heast tavast. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse moodustatud komisjon valis esitatud kandidaatide seast humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna aasta õppejõuks 2019 maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia dotsendi Maria-Kristiina Lotmani.

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimehe Allan Aksiimi sõnul sooviti õppejõude tunnustada õppimiskeskse ja eluga seotud õpetamise eest, hinnati mitmekülgset meetodikasutust ning õppejõu oskust ise oma ainest vaimustuda ja üliõpilasi innustada. "Auhinnatud õppejõude ühendab see, et nad loovad heatujulise õpikeskkonna ja annavad üliõpilase isiklikuks arenguks toetavat tagasisidet. Kiidetakse õppejõude, kes aitavad õppida kriitiliselt mõtlema ja arutlema, kuid säilitada ka tolerantsuse eri arvamuste suhtes, ning kes suunavad üliõpilasi leidma oma eriala rolli ühiskonnas," lisas ta.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Algasid kolmandad Vikipeedia keeletoimetamistalgud

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.12.2019
Foto: Abhi Sharma, Wikimedia Commons

Detsembris algasid Vikipeedia keeletoimetamistalgud, kuhu oodatakse osalema kõiki, kes tahavad keeleliselt parandada Vikipeedia artikleid. Talgute auhinnafond on 2500 eurot, millest 500-eurose eripreemia saab parim uus talguline.

Emakeelepäevani kestvate keeletoimetamistalgute eesmärk on Vikipeedia artikleid keeleliselt ladusamaks muuta ja väärtustada keeletoimetaja ametit.

Keeletoimetajana saavad end proovile panna kõik. Selleks tuleb registreeruda Vikipeedia kasutajaks, panna end osalisena kirja, valida endale meeldivad ja toimetamist vajavad artiklid ning asuda toimetama.

Žürii hindab keeletoimetaja ametiülesannete täitmist, arvesse võetakse toimetatud artiklite kvaliteeti ja mahtu. Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

„Talgute üks tähtsamaid märksõnu on minu meelest keeletoimetajatöö väärtustamine. Hea keeletoimetaja tööd võib võrrelda koristaja omaga: kui töö on tehtud hästi, jääb see sageli märkamata. Talgud võimaldavadki esile tõsta ja tunnustada neid inimesi, kes on andnud panuse eestikeelsete (aine)tekstide heakeelsusse,“ kommenteeris žürii liige, Kaitseväe Akadeemia terminoloog ja sõjandusterminoloogia töörühma juht Reet Hendrikson.

Talgute auhinnafond on 2500 eurot. Kokku 2000 eurot esimesele kolmele tublile talgulisele paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ning anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse. Sel aastal esimest korda annab MTÜ Wikimedia Eesti 500-eurose eripreemia parimale uuele talgulisele ehk inimesele, kes ei ole osalenud varasematel talgutel.

Kahe aastaga on 49 inimest toimetanud talgutel 1209 Vikipeedia artiklit. Eelmisel aastal valiti parimateks keeletoimetajateks Svea Tarkin, Merily Šmidt ja Liina Kahu. Miljon+ eriauhinna sai Eve Sooneste. „Olen alles keeletoimetaja teekonna alguses, seepärast on väga vahva, et minu tööd märgati ja tunnustati,“ kommenteeris Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe 1. kursusel õppiv Tarkin võitu ja julgustas kõiki osa võtma. „Soovitan talgutel kindlasti osaleda, kui tunned, et toimetamispisik on küljes. Talgud võimaldavad keeletoimetada mis tahes valdkonna tekste omas tempos ja pingevabalt, ühtki tähtaega ei terenda silme ees. Nii on mõnus vaikselt tekstide kallal nokitseda.“

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuuluvad Ann Siiman (žürii esimees, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Airi Männik (Eesti Keeletoimetajate Liit), Svea Tarkin (Eesti Keeletoimetajate Liit), Sirli Zupping (Haridus- ja Teadusministeerium), Helin Kask (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut) ja Ursula Erik (MTÜ Wikimedia Eesti).

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Lisateave: Ann Siiman, TÜ digihariduse spetsialist, 5348 7608, ann.siiman [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tiina Laansalu ja Mariko Fasteri doktoritööde kaitsmised

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.12.2019

24. jaanuaril 2020 kaitsevad instituudis doktoritöid Tiina Laansalu ja Mariko Faster. Kell 12.15 kaitseb Tiina Laansalu doktoritööd "Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemine ja nimesiire". Juhendajad on prof Karl Pajusalu ja dr Marja Kallasmaa (EKI). Oponent on prof Janne Saarikivi (Helsingi ülikool). Kell 14.15 kaitseb Mariko Faster doktoritööd "Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal". Juhendajad on prof Karl Pajusalu ja prof Janne Saarikivi (Helsingi ülikool). Oponendid on dr Lembit Vaba ja dr Santeri Junttila (Helsingi ülikool/Greifswaldi ülikool). Kaitsmised toimuvad TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eesti keele aasta korraldajate tänuaktus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eesti keele aasta korraldajate tänuaktus
Toimumiskoht: Niguliste kirik / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 5. detsember 2019 - 5. detsember 2019
Algusaeg: 17:00 - 19:00
Kirjeldus:

KAVA

 

Viis F. Pacius, sõnad J. V. Jannsen „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. TÜGi segakoor Aade Eritsa juhatusel ning kõik aktusel osalejad

Sissejuhatavad sõnad, TÜGi õpilane Age-Iiris Rim

Üleilmakooli õpetaja Helja Kirberi kõne

Sven Lõhmus „Jõuluõhtu valgus ― heade mõtete algus“. Esitab TÜGi segakoor Aade Eritsa juhatusel

Eesti keele teemaline luulekompositsioon. Esitavad TÜGi õpilased

 

Viis Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment, Aarne Männiku seade, laul muusikalist „Väike merineitsi“. Esitab TÜGi segakoor Aade Eritsa juhatusel

 

 

Ivar Ivask „Usk keelesse“, esitab TÜGi õpilane Desire Raudsepp

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Tänusõnad, tänukirjad ja piparkoogid

 

Tuuli ja Teet Vellingu kontsert

 

 

SISSEPÄÄS KUTSEGA!

 

 

 

 

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli piduõhtu lisapiletid on samuti välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.11.2019

Lisapiletid rahvusülikooli sajanda aastapäeva piduõhtule „Tuleviku juured“ tulid müüki neljapäeval, 28. novembril kell 10, kuid nüüdseks on ka need välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule.

„Rahvusülikool 100“ projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on huvi piduõhtu vastu ületanud kõik ootused. See oli korraldajatele suur rõõm, kuid ka proovikivi. Lisapiletite hulk oli piiratud ja ka need on nüüdseks läbi müüdud. Korraldajad paluvad kõigilt mõistvat suhtumist ja loodavad, et igaüks, kes soovib, leiab omale sobiva võimaluse tähistada rahvusülikooli suurt aastapäeva. 

Rahvusülikooli aastapäeva ürituste kava on veebilehel 100.ut.ee/ajakava

Lisateave: Kaja Karo, „Rahvusülikool 100“ kommunikatsioonijuht, 505 3468, kaja.karo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli piduõhtu lisapiletid on samuti välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.11.2019

Lisapiletid rahvusülikooli sajanda aastapäeva piduõhtule „Tuleviku juured“ tulid müüki neljapäeval, 28. novembril kell 10, kuid nüüdseks on ka need välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule.

„Rahvusülikool 100“ projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on huvi piduõhtu vastu ületanud kõik ootused. See oli korraldajatele suur rõõm, kuid ka proovikivi. Lisapiletite hulk oli piiratud ja ka need on nüüdseks läbi müüdud. Korraldajad paluvad kõigilt mõistvat suhtumist ja loodavad, et igaüks, kes soovib, leiab omale sobiva võimaluse tähistada rahvusülikooli suurt aastapäeva. 

Rahvusülikooli aastapäeva ürituste kava on veebilehel 100.ut.ee/ajakava

Lisateave: Kaja Karo, „Rahvusülikool 100“ kommunikatsioonijuht, 505 3468, kaja.karo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli piduõhtu lisapiletid on samuti välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.11.2019

Lisapiletid rahvusülikooli sajanda aastapäeva piduõhtule „Tuleviku juured“ tulid müüki neljapäeval, 28. novembril kell 10, kuid nüüdseks on ka need välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule.

„Rahvusülikool 100“ projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on huvi piduõhtu vastu ületanud kõik ootused. See oli korraldajatele suur rõõm, kuid ka proovikivi. Lisapiletite hulk oli piiratud ja ka need on nüüdseks läbi müüdud. Korraldajad paluvad kõigilt mõistvat suhtumist ja loodavad, et igaüks, kes soovib, leiab omale sobiva võimaluse tähistada rahvusülikooli suurt aastapäeva. 

Rahvusülikooli aastapäeva ürituste kava on veebilehel 100.ut.ee/ajakava

Lisateave: Kaja Karo, „Rahvusülikool 100“ kommunikatsioonijuht, 505 3468, kaja.karo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rahvusülikool 100 sündmuste raames räägitakse Balti riikide rahvuskeelte elujõust kõrghariduses

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.11.2019

28. novembril Tartu Ülikooli raamatukogus toimuval konverentsil kõnelevad Leedu, Läti ja Eesti ülikoolide professorid rahvuskeelte olukorrast oma riigi kõrghariduses ja maailmas.

Iseseisva rahvusriigi hool ja eesmärk on kindlustuda oma keele kestlikkus ja areng kõigis kasutusvaldkondades, sealhulgas ka kõrghariduses ja teaduses. Kas üleilmastumine, digipööre, turumajanduslikud väärtused ja avatud kõrgharidusruum lükkavad kultuuride ja keelte kestmise prioriteetide seadmisel tahapoole? Konverents vaatab ühelt poolt tagasi eesti, läti ja leedu keele sajandile kõrghariduses; analüüsib eesti, läti ja leedu keele kui õppekeele rolli tänapäeva kõrghariduses ja võimalikke stsenaariume tasakaalupunkti leidmiseks rahvuskeelse ja ingliskeelse kõrghariduse osas. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi rakenduslingvistika osakonna juhataja ning eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang teeb ettekanne „Eesti, leedu ja läti keele kui väikese kasutajaskonnaga keele teeb suureks omakeelne kõrgharidus ja teadus. Rahvusülikooli missioon on tagada eesti keele kestmine meie loengusaalides ja teadustöödes ka järgmised 100 aastat“.

Konverentsi teises pooles esitletakse humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorite artiklite kogumikku „Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis“. „Kogumik annab ettekujutuse Eesti humanitaaride laiast haardest ja rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgest tasemest. Sinna on koondatud nii uusi teadustöid kui ka varem ilmunuid, mis pole kodumaisele lugejale kõige paremini kättesaadavad olnud, ning selle juurde kuulub ka helikandja“, tutvustas valminud teost Tartu Ülikooli teadusprodekaan Riho Altnurme.

Esitlusel kõlavad Eestile pühendatud klaveripalad Viljandi kultuuriakadeemia direktori professor Iñaki Sandovali esituses.

Lisateave:
Birute Klaas-Lang, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi rakenduslingvistika osakonna juhataja ning eesti keele (võõrkeelena) professor, 506 9749, birute.klaas-lang [ät] ut.ee
Riho Altnurme, TÜ teadusprodekaan, 5344 1310, riho.altnurme [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Täna toimub selge keele arvamuskoda ja selge sõnumi gala. Pressiteade 27.11.2019

EKI uudised

Õiguskantsler Ülle Madise ja Eesti Keele Instituut korraldavad täna arvamuskoja „Selge ja kasutajakeskne riik“, milles arutletakse selge keele, kasutajakesksuse ja valdkonnaülese koostöö üle. Kogutakse ideid, kuidas lõimida selget keelt rohkem õigusloomesse ja riiklikku asjaajamisse. Osalejaid tervitavad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja õiguskantsler Ülle Madise. Arutlusteemasid juhatavad sisse Ülle Madise, Marten Kaevats, Lee Maripuu, Tajo Oja, Janno Siimar ning Katrin Hallik ja Katre Kasemets.

Selge keele patroon Ülle Madise annab üle 2019. aasta selge sõnumi auhinnad. Auhinna saavad Eesti Loodusmuuseumi audiogiid, Ants Laikmaa kampaania Viru Keskuses, Maanteeameti liiklusohutuse kampaania ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvib Eesti Loodusmuuseumi audiogiid, kus üheminutilisest, aga sisutihedast tekstist saab huviline hõlpsalt vajaliku teabe Eestis kasvavate seente kohta.

Tarbeteksti kategoorias märkis hindamiskomisjon ära Eesti Puuetega Inimeste Koja raamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ ja Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamatu „Küberturvalisus 2019“.

Parima selge sõnumiga tarbepildi auhind antakse Viru Keskuses korraldatud Ants Laikmaa kampaaniale, mille eesmärk on tutvustada Ants Laikmaa loomingut noortele ning luua sild ajaloo ja nüüdisaja vahel.

Tarbepildi kategoorias märgiti ära Staapli majade infograafika ja Statistikaameti Facebooki postitused.

Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on Maanteeameti liiklusohutuse kampaania, mille eesmärk on koputada lastevanemate südametunnistusele: „Sina oled ettenäitaja, et tema oleks ettevaataja“.

Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga märgiti ära veebileht narko.ee, Arhitektide Liidu kuraatorinäitus „Liginull“ ja Sotsiaalministeeriumi kampaania „Ava meeli“.

2019. aasta selge sõnumi edendaja on Politsei- ja Piirivalveamet, kellel on väga hea ja selge ülesehitusega koduleht ning mugav ja üha rohkem võimalusi pakkuv iseteeninduskeskkond.

Edendaja kategoorias märgiti ära Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet.

Eriauhinna pälvisid Riigikohus, Õigekirjagurmaan, ajakiri Täheke ning Helgi Erilaid ja tema saade „Aja jälg kivis“.

2019. aasta selge sõnumi auhinna võistlustöid hindas Eesti Keele Instituudi, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu Ülikooli, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev komisjon.

selge sõnumi veebileht                                                Katrin Hallik, Katrin.Hallik@eki.ee, tel 5347 2327

selge sõnumi FB                                                          Katre Kasemets, Katre.Kasemets@eki.ee, tel 5562 9051

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Valminud on baltisaksa-saksa-eesti-läti sõnaraamatu veebiversioon

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
26.11.2019

Baltisaksa sõnaraamat ehk Deutschbaltisches Wörterbuch on lõpuks jõudnud omadega niikaugele, et selle tegijad tihkavad seda otsast juba ka teistele näidata.

Proovida ja vaadata saab seda sõnaraamatut tõesti igaüks (kes vähegi saksa keelt mõistab), sest ette- ja väljanäitamisele tuleb sõnaraamatu internetiversioon ühes 43 000 märksõnaga. Kõigeks selleks kuluski ainult sada aastat ja kolm korda pihta hakkamist. 1921-1945 tegi Riias ja Posenis sõnaraamatut Oskar Masing. Tema kogu sai sõja lõpul peaaegu täiesti hukka. 1958 algas Marburgis asjaga uuesti otsast Alfred Schönfeldt. Sõda küll polnud, aga raha sai otsa. Aga tema kogu jäi õnneks alles.

Nõnda oligi Tartu ülikooli germanistidel 2009. aastal koostöös Eesti Keele Instituudi ja Marburgi Herderi-Instituudiga palju kergem omakorda asjaga pihta hakata. Abiks olid sealjuures TÜ baasfinantseering ning riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu. Esialgu on 40 kartoteegikastis sisaldunu jõudnud nüüdseks internetti ning ootab ülesleidmist ja tarvitamist.

Kõike seda ilu ja tulevikuplaane saab ligemalt näha ja kuulda kolmapäeval, 4. detsembril kell 16 Tartus aadressil Jakobi 2-114. 

Kõik on lahkesti palutud!
Anne Arold ja Reet Bender

Vt ka:

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni esitlus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni esitlus
Toimumiskoht: Tartu Ülikool, Jakobi 2 / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 4. detsember 2019
Algusaeg: 16:00
Kirjeldus:

Kolmapäevasel päeval, 4. detsembril 2019 kell 16 toimub Tartus Jakobi 2-114 Baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni esitlus.


Koostöös Eesti Keele Instituudi, Marburgi Herderi Instituudi ja Läti kolleegidega on Tartu Ülikooli germanistidel valmis saanud Baltisaksa-Saksa-Eesti-Läti sõnaraamatu veebiversioon. Ainult 100 aastat, kolm korda üritamist - ja 43 000 märksõna jagu baltisaksa keelt ongi kõigile oma silmaga näha: www.eki.ee/dict/bss

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kolmapäeval avatakse professor Leonid Stolovitši mälestusnäitus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.11.2019

Kolmapäeval, 27. novembril kell 16 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu. 3. korrusel professor Leonid Stolovitši mälestusnäitus.

Käesoleva aasta 22. juulil oleks Tartu Ülikooli filosoofiaprofessor, luuletaja, literaat ja tõlkija Leonid Stolovitš saanud 90-aastaseks. Tema sünniaastapäevale pühendatud näitus Tartu Ülikooli raamatukogus annab ülevaate tema eluloost ja teadustegevusest.

Leonid Stolovitš oli üks esteetika taassünni ja uuenemise algatajaid Nõukogude Liidus 1950. aastatel. Tema sotsiokultuuriline käsitlus esteetilise väärtusest, mis väljus dogmaatilise marksismi piirest ja käivitas rahvusvahelise diskussiooni esteetilise suhte loomuse üle, andis ühtlasi tõuke filosoofilise esteetika arengule Tartu Ülikoolis ja Eestis.

Hilisemates kirjatöödes pühendas Leonid Stolovitš palju tähelepanu naerule ja huumorile ning käis välja „süsteemse pluralismi“ kontseptsiooni. Oma eriala arendaja ja hinnatud juhendajana mõjutas ta mitmeid Eesti haritlasi ja kultuuritegelasi.

Mälestusnäitus avatakse 27. novembril kell 16 Tartu Ülikooli Raamatukogu kolmanda korruse fuajees ja see jääb avatuks kuni 31. jaanuarini 2020.

Näituse koostasid Elo Tõnisoo ja Jelena Ivanova ning kujundas Lilian Mengel.

Lisainfo:
Elo Tõnisoo
TÜ raamatukogu erialainfotalituse referent
elo.tonisoo [ät] ut.ee
737 5780

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tekstipäev „Keel tekstidena: 20 aastat tekstiuurimist iseseisvas Eestis“

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
25.11.2019

Tekstiuurijate tänavune konverents, mis toimub 29. novembril kell 11 Tartu Ülikooli peahoones (ruum 139), on emakeelse ülikooli aastapäeva puhul pühendatud tekstiuurimisele iseseisvas Eestis. Konverentsil juhitakse tähelepanu tekstide tähtsusele eri suhtlusvaldkondades.

Päeva esimese poole sisustavad Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli tekstiuurijate ettekanded, teises pooles on võimalik osaleda temaatilistes töötubades.
Üksikasjaliku info konverentsi kohta leiate keelekalendrist.
Oodatud on nii õppejõud ja üliõpilased kui ka üldhariduskoolide õpetajad ja õpilased.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eesti palvushommikusöök

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eesti palvushommikusöök
Toimumiskoht: Riigikogu / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 4. detsember 2019
Algusaeg: 11:00 - 18:00
Kirjeldus:

Eesti palvushommikusöök toimub 4. detsembril 2019 kell 8.30–10.30 Riigikogu konverentsisaalis Toompeal. 2019. aastal oleme tähistanud eesti keele aastat ning sel detsembrikuu varajasel hommikul Eesti parlamendihoones soovime mõelda ja kõnelda keelest. Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor ning 18. Eesti palvushommikusöögi peakõneleja arutleb teemal „Mis keeles räägib Jumal?“ Kui otsime sellele küsimusele vastust, siis tundub loogiline pärida, mis keeles peaksime rääkima Jumalaga? Soovib ju iga kõneleja oma vestluskaaslasele enda mõtteid ja arusaamu selgitada – olla mõistetud. Olgugi et vastused neile küsimustele võivad tunduda esmapilgul lihtsad, kutsume Teid siiski kaasa mõtlema ja üheskoos hommikusöögi laua ümber arutlema. Eesti palvushommikusöök 2019 auesimehed Riigikogu liige Helmen Kütt Riigikogu liige Priit Sibul Eesti Evangeelse Alliansi president, õpetaja Mihkel Kukk Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Seened

Eesti Semiootika Seltsi uudised
“The smell of truffle reminds us of what we have in common with other desiring creatures. <…> A fine meal or elegant perfume both recalls and refines our animal and vegetable nature. Smell, the chemical communication, is uncanny because it
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Selgunud on õpetajastipendiumi saajad

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
18.11.2019

Emakeele Selts annab Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi.

Komisjoni otsusega saavad stipendiumi: Ele Arder, Silja Käär, Maili Nurme, Tiia Palmiste, Linda Palts ja Pilleriin Puhlov.

Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Riigikeele aasta: Lääne maakonna keelepäev Haapsalus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Riigikeele aasta: Lääne maakonna keelepäev Haapsalus
Toimumiskoht: Läänemaa Ühisgümnaasium / Haapsalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 22. november 2019
Algusaeg: 10:15 - 15:30
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

In memoriam Mihhail Makarov

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.11.2019

Mihhail Makarov (15. juuni 1922 – 4. november 2019), kauaaegne Tartu Riikliku Ülikooli filosoofia kateedri juhataja, suri 4. novembril 97-aastaselt Tallinnas. Ta sündis 15. juunil 1922 Narvas vene valgekaardiväelase perekonnas. Õppis Narva Vene Gümnaasiumis, kust sai korraliku n-ö tsaariaegse hariduse. Mobiliseeriti 2. juulil 1941 Punaarmeesse. Osales lahingutes Stalingradi all ja Kalinini rindel. Sõja lõpus tõusis Makarov Eesti Laskurkorpuse poliitjuhi asetäitjaks. Ta lõpetas 1950 Leningradi Riikliku Ülikooli, kus õppis filosoofiat. Aastatel 1950–1971 töötas ta filosoofiaõppejõuna Tartu ülikoolis, oli aastatel 1960–1971 filosoofia kateedri juhataja, 1970 sai professoriks. Õpingute ajal Leningradis sõbrunes ta Rem Blumiga (1951 1989 filosoofia õppejõud Tartu ülikoolis, alates 1977 filosoofia ajaloo professor) ning tutvus Leonid Stolovitšiga (1953-1994 filosoofiaõppejõud Tartu ülikoolis, alates 1967 professor). Mihhail Makarov oli see, kes aitas Rem Blumil ja Leonid Stolovitšil saada erialane töökoht Tartus, kuna see polnud Leningradis toona nende juudi päritolu tõttu võimalik.

Oma mõttetöös keskendus Mihhail Makarov mõistetele kui filosofeerimise instrumentaariumile, filosoofia kategooriate ajaloolisele arengule, nende mitmetähenduslikkusele ja variatiivsusele, püüdes põhjendada filosoofiliste mõistete kujunemise seost filosoofia aine arenguga selle erinevates traditsioonides ja vastastikuses toimes ühiskondliku teadvuse eri vormidega. Nõukogude filosoofina oli talle seejuures oluline näidata, kuidas rakendada filosoofia kategooriaid nõukogude elu mõtestamisel ja ideoloogia kujundamisel, sidudes filosoofiaajaloolasena selle ülesande kategooriate uurimisega läbi kogu lääneeuroopaliku mõtteloo nende Vana-Kreeka algupärani välja. Nõukogude ühiskonna ideoloogilis-utoopilist suunatust kommunismi ülesehitamisele silmas pidades paistis ilmselt iseäranis viljakana uurida filosoofilisi õpetusi eesmärgist kui põhjusest ehk teleoloogiat. Nii kaitses Mihhail Makarov aastal 1960 filosoofiakandidaadi väitekirja "Философия марксизма-ленинизма о категории "цель"" / "Marksistlik-leninlik filosoofia kategooriast "eesmärk"" ning 1968 filosoofiadoktori väitekirja teemal "Историческое развитие категории "цель" и значение ее в современной науке и философии" / "Kategooria „eesmärk“ ajalooline areng ning tähtsus tänapäeva teaduses ja filosoofias".

Omaaegsetele Tartu ülikooli üliõpilastele on Mihhail Makarov jäänud meelde huvitavate ja põhjalike filosoofiaajaloo loengutega, mida ta pidas ladusas eesti keeles mõnesuguse vene aktsendiga. Tähelepanu väärib tema 1963. aastal ilmunud raamat „Materialistliku dialektika kategooriad“, mille ta kirjutas eesti keeles. Olles küll seejärel ühel filosoofia kateedri koosolekul tunnistanud, et nii rasket tööd nagu eesti keeles raamatu kirjutamine ta enam ette võtta ei kavatse, on ta veel hiljemgi täiendanud oma „Materialistliku dialektika kategooriate“ käsieksemplari eestikeelsete ääremärkuste ja kommentaaridega. Ka tema Venemaal ilmunud venekeelsete teoste käsieksemplaridest võib leida äärtele märgitud filosoofiaterminite eesti vasteid (nt „Сложность и вариативность категорий диалектики“ / „Dialektika kategooriate keerulisus ja variatiivsus“ (1988)). „Materialistliku dialektika kategooriad“ oli tema eesti kolleegide seas õppevahendina kõrgelt hinnatud.

Paljuski Mihhail Makarovi teeneks võib pidada, et Tartu ülikooli filosoofia kateeder kujunes 1960. aastate vältel kohaks, kus eri rahvustest ja erialadelt sinna aspirantuuri filosoofiat uurima tulnuil oli võimalik nii eesti kui vene keeli elavalt arutada marksismi erinevate suundumuste üle, vaagida ja argumente katsetada kuni revisionistlike seisukohtadeni välja. Nii tundnud Mihhail Makarov ise huvi näiteks tänapäevalgi mõjusa itaalia marksisti Antonio Gramsci vastu. Teda tõmmanud ka Martin Heideggeri poole, kuigi loengus ei jätnud ta hoiatamata, et tegemist on „vaenlasega“. Aspirantidelt nõuti nii filosoofia ajaloo kui ka marksismi klassikute tudeerimist allikteoste põhjal ning nende tõlgendamist loovalt ja mõtestatult. Õhkkond aga muutus järsult 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmuste järel, kui Nõukogude Liidu tankidega eesotsas lämmatati Praha kevad, katse üles ehitada liberaalsemat „inimnäoga sotsialismi“. Tartu ülikooli filosoofia kateedris kajastus see avalikult teravas ideoloogilises vastasseisus Mihhail Makarovi ja Rem Blumi kui kahe kirgliku küll nõukogude, kuid ilmselt siiski erineva marksisti vahel, mis tipnes Rem Blumi ja Leonid Stolovitši suurvenelikelt positsioonidelt „sionismis“ süüdistamisega. Kas Mihhail Makarovit haaras hirm tema enda varemalt soositud vabameelsuse ees?

1971. aastal lahkus Mihhail Makarov Tartust Tallinna Polütehnilise Instituudi filosoofia kateedrisse juhatajaks ning 1972 Leningradi, kus tegutses 2005. aastani Venemaa Teaduste Akadeemia praeguse Peterburi osakonna filosoofia kateedri professorina.

Tänases Tartu Ülikoolis mäletatakse Mihhail Makarovit eeskätt nõudliku filosoofiaõpetaja ning silmapaistva filosoofiaajaloo uurijana, aga ka värvika, paiguti väga vastuolulise isiksusena. Tema kirglikud filosoofilis-ideoloogilised võitlused „tõelise“ marksismi eest pole jäljetult ununenud. Ka humoorikalt heatahtlikke anekdoote temast on veel ikka liikvel.

Mihhail Makarovi õpilaste ja endiste kolleegide mälestuste põhjal
E.P.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Fantastilised elukad

Eesti Semiootika Seltsi uudised
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Ekilexi ja terminitööd puudutavad kohtumised EKIs

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Kui Teil on Ekilexi kasutamise või sisulise terminitöö käigus tekkinud küsimusi või probleeme, olete oodatud 12. novembril ja 10. detsembril kell 14 Eesti Keele Instituuti (Roosikrantsi 6, Tallinn).

Eeskätt on kohtumised mõeldud tänavu toetust saanud terminikomisjonidele, aga vajaduse korral võivad osaleda ka teised Ekilexi kasutajad. Kohtumistel püütakse koos terminoloogide ja Ekilexi arendajatega Teie küsimustele vastused leida.

Kui soovite neil aegadel EKIsse tulla, palume sellest e-kirjaga teatada aadressile terminoloogia@eki.ee. Võimaluse korral palume ette saata ka kirjeldused probleemidest, mis lahendamist vajavad. Sel moel läheb kohtumine EKIs võimalikult produktiivselt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartus toimus maailma esimene 24-tunnine vikiartiklivõistlus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.11.2019
Kaarel, Joosep ja Carmen võistkonnast IITEE. Foto: Ivo Kruusamägi

Möödunud nädalavahetusel, 2.–3. novembrini korraldati Tartu Ülikoolis võistkondlik 24-tunnine vikiartiklite kirjutamise võistlus, mis on teadaolevalt maailmas esimene taoline ettevõtmine. Võidutööna valiti välja artikkel „Suure-Jaani”, mille koostas üliõpilasvõistkond IITEE.

Võistlustööde teemad loositi võistkondade vahel vahetult võistluse alguses. Seekord oli võimalik kirjutada Eesti linnadest. Võistluse käigus täiendati märkimisväärselt näiteks Rapla, Võru, Kuressaare ja Lihula vikiartikleid.

Pärast teemade loosimist oli osalejatel aega 24 tundi, et koguda materjali, mõelda välja artikli ülesehitus, kirjutada valmis tekst ja artikkel Vikipeedias nõuetekohaselt vormistada. Peapreemia 1000 eurot võitis võistkond ITEE koosseisus Tarmo Pungas, Kaarel Vesilind, Carmen Akkermann ja Joosep Näks. Võidu tõi põhjalik vikiartikkel Suure-Jaani kohta.

Osalejate sõnul oli võistlus huvitav ja kaasahaarav ning aeg möödus kiirelt, mistõttu uneaega peaaegu polnudki. „Olen varemgi Vikipeedias üht-teist parandanud, kuid eraldi artikli koostamiseks pole aega leidnud. Konkursile kandideerides mõtlesingi endale võimaluse anda ja vaadata, kas saame mahukasse entsüklopeediasse kirjutamisega hakkama. Tundus uudne ning huvitav kirjutada artikkel tiimitööna ja piiratud ajaga,” sõnas Kaarel Vesilind.

Žürii liige Ivo Kruusamägi rõhutas koostöö rolli Vikipeedia koostamisel. „Igale inimesele on antud võimalus Vikipeedia artikleid täiendada. Nii kasvab see võrguentsüklopeedia läbi paljude inimeste panuse, kes vastastikku üksteise loodut täiustavad. Sama võisime näha ka sellel võistlusel, kus osalejad artiklikoostamise etappe omavahel jagasid, üksteise tööd kontrollisid ning teineteist abistasid.”

2000-eurose auhinnafondi pani välja Swedbank. Võistluse korraldasid Tartu Ülikooli Miljon+ meeskond koos MTÜ Wikimedia Eesti ja Tartu Ülikooli Sihtasutusega.

Lisateave: Riina Reinsalu, TÜ eesti keele tekstiõpetuse lektor, 521 6752, riina.reinsalu [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikoolis tähistatakse traditsioonilist Gustav Adolfi päeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.11.2019
Rootsi kuninga Gustav II Adolfi monument Tartus. Foto: Mari-Liis Pintson

Kolmapäeval, 6. novembril peetakse Tartus Rootsi kuninga Gustav Adolfi päeva, et tähistada 387 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku 1632. aastal. Tähtpäeva puhul toimub ajalooseminar, asetatakse lilled mälestusmärkide juurde ja esineb vanatantsuansambel.

Päeva tähistamine algab kell 16 ajalooseminariga Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Esmalt räägib väljapaistev Rootsi ajaloolane, Lundi Ülikooli külalisprofessor Dick Harrison ingliskeelsel loengul Gustav Adolfist kui Euroopa monarhist ja Rootsi esiletõusust Põhja-Euroopa suurriigina. Harrison on pühendunud keskaja uuringutele ja on muu hulgas käsitlenud põhjalikult Rootsi monarhide elulugusid. Ta on kirjutanud arvukalt ajaloouurimusi ja populaarteaduslikke artikleid ning kolm ajalooainelist romaani. Professor Harrison osaleb konsultandina ka Rootsi Televisiooni ajalooteemalistes saadetes.

Seejärel kõneleb Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskuse Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo vanemteadur Meelis Friedenthal rändavatest ideedest ning akadeemilise rändega seotud praktilistest ja teoreetilistest aspektidest.

Friedenthali hinnangul tõi Gustav II Adolf Tartu linna maailmakaardile. „Ühele piirkonnale ei ole suuremat õnne kui see, et sinna asutatakse ülikool, ja koht, mida varem pidi kaardi pealt laternaga taga otsima, muutub korraga tuntuks kogu maailmas,“ ütles ta.

Kell 17 asetatakse lilled Gustav II Adolfi mälestusmärgi ja Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte monumendi juurde.

Kell 18.30 toimub tasuta tantsuetendus ülikooli aulas, kus kuningas Gustav II Adolfi ja kuninganna Kristiina aegsete tantsudega esineb Tartu vanatantsuansambel Saltatriculi ajastukohastes kostüümides.

Üritust korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Gustav Adolfi päeva sündmustel Tartus osaleb Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

Lisateave:
Madis Kanarbik, Rootsi aukonsul Tartus, 742 3625, 504 6570, madis.kanarbik [ät] norden.ee
Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor, +46 70603 4235, +372 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise ja rootsi keeles)

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Hingedepäev

Eesti Semiootika Seltsi uudised
A. Kivirähki teosest inspireeritud kollaaž.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.10.2019
XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens"

2.–3. novembril 2019 Annimatsi kämpingus toimuv XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens" võtab vaatluse alla mängu ja mängimise erinevad vormid kultuuris, uurides, kuidas on mängimine seotud inimeseks olemise ja maailma toimimisega.

Mundus ludens ehk mängiv maailm võib esmalt silme ette tuua Huizinga ja tema mängiva inimese. Huizinga oli üks esimesi, kes mängu omaette nähtusena üldse käsitles ja sügavamalt analüüsis, tänapäevaks on see valdkond aga tohutult laienenud. Mängivat maailma võib mõista mitut moodi. Homo ludensi esimeses peatükis nimetab Huizinga muuhulgas mängu omadusi seista väljaspool tavalist elu ja ümbritseda end salapäraga või eristada end tavalisest maailmast maskeerimise abil. Seega on mängiv maailm see osa elust ja maailmast, mis mängib ja tavalisele vastandub, ja selle maailma olemasolu on seda vajalikum, mida teravamaks muutub igapäevaelu. Mängiva maailma osa on ka looming. Looming ei saa kunagi tehtud, uuritud ja vaadatud, vaid vajab uuenemist, pidevat mõttevahetust looja ja vastuvõtja vahel.

Teiseks võib mõelda Huizinga teooriast natuke erinevale mänguteoreetilisele vaatevinklile, mille järgi võib mängu definitsioonile vastavaid strateegilisi situatsioone leida kõikjalt. Elame maailmas, kus lakkamatult võistlevad omavahel majandusettevõtted, poliitparteid, maailmavaated ja tõekspidamised ning kus see vaene mängiv inimene enam alati valida ei saa, mis mängu ta millal mängib. Samas on aina sügavamale inimeste teadvusesse jõudev kliimakatastroof otsekui mängust välja kiskuja, mängivast reaalsusest reaalsema reaalsuse tooja, mis inimese mängude tagajärjel vaid süveneb ja uut, reaalset lähenemist nõuab. Homo ludens‘i jaoks on see igal juhul väljakutse.

Sügiskooli esinejateks oleme kutsunud erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad rõhuasetusega teatril ja kirjandusel, mis aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus.

Sügiskooli korraldamist toetavad:

Eesti Kultuurkapital
Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootika instituut
Eesti Semiootika Selts

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Uus semiootika doktorant

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiootika osakonna doktoriseminari kõige armsam osaleja.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Denys Teptiuki doktoritöö kaitsmine

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.10.2019

13. detsembril 2019 kell 14.15 kaitseb Denys Teptiuk doktoritööd "Quotative indexes in Finno-Ugric (Komi, Udmurt, Hungarian, Finnish and Estonian)".
Doktoritöö juhendajad on prof Gerson Klumpp ja dr Anne Tamm (Károli Gáspár University of the Reformed Church in Hungary).
Oponent on dr Petar Kehayov (Leibniz Institute for East and Southeast European Studies).

Kaitsmine toimub TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Väärtustame terminitööd

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Ka sel sügisel algab üritustesari, kus on võimalus teada saada Eesti terminitöö käekäigust ja suundumustest, jagada oma kogemusi ning kohtuda teiste terminitööd väärtustavate inimestega.

·        1. novembril 2019 – Terminoloogiakonverents „Tõhusa terminitöö nimel“ Tallinna Tehnikaülikoolis, vt https://www.ttu.ee/asutused/keelte-ja-kommunikatsiooni-keskus/

·      21. novembril 2019 – VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ Eesti Teaduste Akadeemias, vt https://www.tlu.ee/ht/uudised/vii-eesti-teaduskeele-konverents-eestikeelne-ja-uleilmne-teadus

·        31. jaanuaril 2020 – Terminipäevak Eesti Maaülikoolis

·        27. veebruaril 2020 – Terminoloogia õpetamise ja terminitöö konverents TTÜ Virumaa kolledžis

Kutsume kõiki osalema! Terminitööd tutvustavaid üritusi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Konverents "Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
24.10.2019

Konverents toimub 28. novembril 2019 algusega kell 11.00 Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis (W. Struve 1, Tartu).

Konverentsi kava https://sisu.ut.ee/rahvuskeeled/avaleht

Ürituse esimene osa koosneb ettekannetest, sellele järgneb humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna raamatu ”Humanitaaria 100-aastases rahvusülikoolis“ esitlus.

Konverentsil on sünkroontõlge eesti, leedu ja läti keelde.

Palume registreeruda 20. novembriks 2019 siin https://sisu.ut.ee/rahvuskeeled/rahvuskeeled

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Hommiku märgid

Eesti Semiootika Seltsi uudised
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kuuendad Puškini lugemised Tartus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.10.2019

„Puškin kaasaegsete ringis“

8.-10. novembril 2019 toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline konverents „Kuuendad Puškini lugemised Tartus“. Lugemiste traditsioon sai alguse 1987.aastal, kui vene kirjanduse õppetool kutsus Tartusse 19. saj kirjanduse ja ajaloo uurijad Eestist, Lätist ning Venemaalt. Korraldajaks ja konverentsi hingeks oli Juri Lotman.

Käesoleval ajal, 32 aasta pärast esimest konverentsi ning Aleksandr Puškini 220. sünniaastapäeval esitatakse lugemistel teadlaste ettekanded, kes tulevad Euroopa maadest (Itaalia, Šveits, Ukraina, Venemaa, Eesti) ja USA-st (Madison, Princeton). Konverentsil kõlab 21 ettekannet, mis on pühendatud Puškini ja tema kaasaegsete loomingule. Käsitletakse kirjanduslooliste uurimuste erinevaid aspekte – poeetika kirjeldustest kuni biograafiliste rekonstruktsioonideni, temaatilise modelleerimise uusimate meetodite kasutamisest kuni retseptsiooni ajalooni.

Teadusfoorumi tööst võtavad osa maailmamainega teadlased. Silmapaistev spetsialist vene-inglise kirjandussidemete alal, Puškini ja Nabokovi loomingu uurija Aleksandr Dolinin (Madison) esineb ettekandega kommentaaridest „Jevgeni Onegini“ värssidele. Moskva professor Andrei Nemzer räägib ühest kõige intrigeerivamast süžeest vene kirjanduse ajaloos – Gogoli „Surnud hingede“ loomisloost ja Puškini rollist selle kujunemises. Konverentsile saabub suur rühm teadlasi Peterburist – Puškini Majast, Venemaa TA Vene kirjanduse instituudist, juhtivast uurimisasutusest kirjandusteaduse vallas. Loomulikult võtavad teadusüritusest osa ka Tartu ülikooli slavistika osakonna õppejõud.

Märkimisväärne on, et esinejate hulgas on nii teenekaid teadlasi kui ka neid, kes alustavad oma teaduslikku karjääri – Artjoms Šela, kes on hiljuti kaitsnud oma doktoriväitekirja Tartus vene kirjanduse alal ning tema kaasautor – esimese kursuse doktorant Antonina Martõnenko. Just nende ettekandes arendatakse digitaalsete uurimuste humanitaardimensiooni metodoloogiat.
Tavapäraselt tunnevad vene kirjanduse õppetooli konverentside vastu huvi mitmete teiste erialade tudengid ning Tartu linna elanikud. Ootame kõiki huvilisi. Konverentsi töökeeleks on vene keel.

Täpsem info:

dotsent Roman Leibov
korralduskomitee esimees
roman.leibov [ät] ut.ee
Tel: 7375 353 / 55609063

Korraldajad tänavad humanitaarteaduse ja kunstide teaduskonda finantstoetuse eest.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

TEDxTartuSalon: ээсти кээлest

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: TEDxTartuSalon: ээсти кээлest
Toimumiskoht: Tartu Jaan Poska Gümnaasium / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 20. november 2019
Algusaeg: 18:00 - 21:00
Kirjeldus:

Vaja läheb: 14 käänet, 3 väldet, käputäis slaavi, germaani ja balti laene, 6 pööret ning natuke emalikku armastust. Kolmandas TEDxTartuSalon ürituses räägime ээсти кээлest, sest 2019. aasta on kuulutatud eesti keele aastaks. Salongiõhtu toimub kolmapäeval, 20. novembril, algusega kell 18.00 Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis.

Pileteid saab osta nii eelmüügist kui ka kohapeal. Kohtade arv on piiratud! Rohkem infot leiab TEDxTartu Facebooki lehel.

TEDxTartuSalon kuulub TEDxTartu salongiõhtute üritustesarja. TEDxTartu on iseseisvalt korraldatud üritus, mis toimub TED litsentsi alusel ning võimaldab jagada TED-konverentside vaimu üle maailma.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Fennougristika rajaja Antal Reguly 200. sünniaastapäeva tähistamine 23. oktoobril

EKI uudised


Hõimuklubi avab oma sügisese hooaja fennougristika rajaja Antal Reguly 200. sünniaastapäeva tähistamisega kolmapäeval, 23. oktoobril kell 17 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6).
Keeleteadlane Szilárd Tibor Tóth räägib väljapaistvast ungari teadlases, tema panusest soome-ugri rahvaste etnograafia, folkloori, kartograafia ja keeleteaduse uurimisse. Tema kogutud folkloor on pannud aluse paljude Venemaa soome-ugri rahvaste ilukirjandusele.
Eesti Rahva Muuseumi teadlane Svetlana Karm räägib oma viimatisest uurimisreisist Handi- ja Mansimaale, mille käigus vallutati Polaar-Uuralites asuv Reguly mäetipp. Näidatakse uurimisreisi materjalidel põhinevat dokumentaalfilmi, mille autor on Maido Selgmäe.
Sündmus toimub 2019. aasta hõimupäevade raames, mis on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale.
Samal päeval, 23. oktoobril kell 15.30 toimub Ungari Instituudi galeriis ka Antal Reguly 200. sünniaastapäevale pühendatud näituse avamine.
Tutvuge hõimupäevade programmiga www.fennougria.ee

Korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee
Eesti Ungari Selts
Ungari Instituut

Toetavad:

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Eesti Kultuurkapital
HTM hõimurahvaste programm

Kõik huvilised on oodatud!

Üritusest osavõtt on prii.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 19.10.2019. Keel on teema

EKI uudised

Maire Raadik 

Mis on teema? Neil, kelle kooliaeg jääb pigem aastate taha, tuleb võib-olla meelde kirjandite kirjutamine. Mäletate, olid kirjanduslikud teemad ja olid vabad teemad. Esimesed eeldasid kohustusliku lugemisvara tundmist, teised suuremat julgust ja oskust omaenda mõtteid väljendada. Oli ka hirm, et kirjutad etteantud teemast mööda. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Krenholm

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiootika osakonna väljasõit Narvasse.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Külm(etuse) hooaeg

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Selts alustab semiootiliste päevikute sarjaga “Märkmik”, paludes semiootikutel talletada sõnas ja/või pildis tähelepanekuid ja mõtteid oma tegemiste või maailmas toimuva kohta. “Märkmiku” esimeseks kaasautoriks on Alexandra Milyakina, kes järgneva kuu jooksul jagab meiega oma pildilisi mõtteid. Alexandra Milyakina
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik – semiootiline päevik

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Selts alustab semiootiliste päevikute sarjaga “Märkmik”, paludes semiootikutel talletada sõnas ja/või pildis tähelepanekuid ja mõtteid oma tegemiste või maailmas toimuva kohta. “Märkmiku” esimeseks kaasautoriks on Alexandra Milyakina, kes järgneva kuu jooksul jagab meiega oma visuaalseid märkmeid. Alexandra Milyakina
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

XX Semiootika sügiskool

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Mundus ludens 2.-3. novembril toimub järjekorras kahekümnes Semiootika sügiskool, teemaks “Mundus ludens” ja esinejateks erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad rõhuasetusega teatril ja kirjandusel, mis aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus.  Koduleht/registreerimine: sygiskool.semiootika.ee
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Von Krahli etenduse “Jaik” ühiskülastus

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Selts kutsub kõiki semiootikuid teatrisse! Laupäeval, 19. oktoobril kl 16 etendub Von Krahli teatris Peeter Jalakase eepos “JAIK”. Tegu on Von Krahli ajaloo mahukaima teosega, milles visandatud nägemus tuleviku-Eestist seob kokku fantaasiad ja reaalsuse, teatri ja teleseriaali, tehiseluvormid
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

TARTU SUMMER SCHOOL OF SEMIOTICS 2019

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiotic dimensions of spaces & literacies August 17-20, 2019, Tartu & Koigi Juri Lotman proposed that the primary semiotic dualism lies in the duplication of the world in language and the duplication of the human in space: „Genetically speaking, culture
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 12.10.2019. Selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju

EKI uudised

Katre Kasemets 

Käimas on selge sõnumi võistluse viimane nädal.EKI keelekool: selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju
Viie aasta jooksul on meile selge sõnumi auhinna kandidaate saadetud ligi 400. Nüüd on käimas kuues selge sõnumi võistlus ja 18. oktoobrini saab töid esitada kodulehel selgesonum.ee asuva vormi kaudu.

Loe  artiklit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Sven-Erik Soosaar: põliskeeled ja eesti keel (ERR 13.10.2019)

EKI uudised

ÜRO peaassamblee otsusega on 2019. aasta rahvusvaheline põliskeelte aasta. Mida tähendab see Eesti ja eesti keele jaoks, küsib Eesti Keele Instituudi vanemteadur Sven-Erik Soosaar algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.

Rahvusvahelise põliskeelte aasta eesmärgid on tõsta teadlikkust põliskeeltest ja nende probleemidest ning jagada põliskeelte säilitamise ja arengu tagamise häid kogemusi. Samuti on oluline eesmärk põlisrahvaste õigustest kinnipidamine, nende kaasamine otsustusprotsessidesse nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil ning keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamine.

Eesti keelt rahvusvahelise õiguse mõttes põliskeeleks (inglise indigenous language) pidada ei saa, sest kuigi oleme omal maal põline rahvas ja elanud siin eelajaloolisest ajast, oleme siin oma suveräänsuse teostanud oma riigi näol ning eesti keele riigikeelena kehtestanud.

Põlisrahvasteks loetakse neid rahvaid, kes elavad koloniseeritud aladel või koloniaalvõimude loodud riikide aladel ning kelle põhirahvus on enamasti marginaliseerinud.

Edasi saab lugeda siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Professor Margit Sutrop avab oma esimese fotonäituse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.10.2019

Margit Sutrop avab 15. oktoobril oma esimese fotonäituse „Peegel peeglis“, mille inspiratsioon pärineb Arvo Pärdi muusikast. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professori tehtud fotod hakkavad kaunistama Philosophicum’i trepigaleriid ning koridore.

„Peegel peeglis“ pildid on tehtud 2017.–2019. aastal Brüsselis, Haapsalus, Käärikul, Peipsi ääres Nina külas, Nõmmel, Saaremaal, Tallinnas, Tartus, Pangodis, Vastse-Kuuste rabas ja Veronas. „Minu eesmärk polnud mitte jäädvustada kauneid maastikke või põnevaid objekte, vaid näha tavalises erilist ning peegeldada meeleseisundeid,“ selgitab Sutrop, kust pärineb tööde inspiratsioon. Ta loodab, et see näitus julgustab ka teisi valdkonna töötajaid Jakobi 2 trepigaleriis oma loomingut näitama.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaanina on Sutropi sõnul kõige inspireerivamaks ülesandeks olnud korraldada vabade kunstide professori kutsumist ülikooli. Vabade kunstide professuur on loodud eesmärgiga arendada ülikoolipere loovust ja sidet kultuurimaailmaga. Näituse nimifoto – „Spiegel im Spiegel“ – on inspireeritud vabade kunstide professori Arvo Pärdi muusikapalast, millele Sutrop otsis pildilist vastet Eestimaa looduses: „Kõrvus on kumisenud Arvo Pärdi mõte, mida ta vabade kunstide professorina tudengitele oma noodivihiku servalt ette luges: „Peaaegu mitte midagi ei muutu paremaks sinu loomingus, kui sa ise puhtamaks ei muutu.“ Minu pildid on andnud mulle tuge. Loodan, et nad inspireerivad ka vaatajat.“ Näituse nimifoto on prof Sutrop lubanud kinkida Arvo Pärdi keskusele.

Piltide graafilise disaini ja näituse kujunduse tegi raamatukujundaja ja fotograaf Peeter Paasmäe. Piltide väljavalimisel ning näituse ettevalmistamisel aitasid fotograaf Peeter Laurits, kunstnik Kärt Summatavet, kirjanik Tiia Kõnnussaar, kirjandusteadlane Tiina Kirss, kolleegid Triin Paaver, Eva-Kaia Vabamäe, Klaarika Marton, Õnne Allaje ja paljud töökaaslased, sõbrad ning pereliikmed.

Näitus on üleval kuni 15. veebruarini 2020. Philosophicum’i trepigalerii on uus näitusepind Tartus. Ettepanekutega järgmiste näituste korraldamiseks võib pöörduda TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuhile Eva-Kaia Vabamäele (Eva-Kaia.Vabamae [ät] ut.ee).

Margit Sutrop (sünd. 1963) on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse eriala diplomitööga „Martin Heideggeri kunstikäsitus“. Ta on kaitsnud magistrikraadi filosoofias Tartu Ülikoolis teemal „Fenomenoloogiline kirjandusvaatlus. Kadunud teost otsimas“ ja doktorikraadi Konstanzi Ülikoolis teemal „Fiktsioon ja kujutlus. Kirjanduse antropoloogiline funktsioon“, mis on avaldatud ka raamatuna (Mentis, 2000).

Teadustöö kõrval on ta kirjutanud kirjandus- ja teatrikriitikat; täiendanud end Inglismaal, Norras, Saksamaal ja USAs. 1996–2000 õpetas ta Konstanzi Ülikoolis filosoofiat ja uuris Adam Smithi moraalitunnete teooriat. Olles 2000. aastal valitud Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professoriks, naasis ta Eestisse. Sellest ajast alates on tema suur töö olnud  Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutamine ja arendamine rahvusvaheliselt tunnustatud keskuseks. Alates 2013. aastast on ta olnud Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan.

Lisainfo:
Triin Paaver, TÜ eetikakeskuse koordinaator, triin.paaver [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide esindajad kogunevad Tallinnas (Pressiteade, 8.10.2019)

EKI uudised

Tallinnas toimub 9.–11. oktoobril Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide ühenduse (European Federation of National Institutions for Language ehk EFNIL) aastakoosolek ja rahvusvaheline konverents „Keel ja majandus: keeletööstus mitmekeelses Euroopas“. Eesti esindajatena kuuluvad EFNILi Eesti Keele Instituut ning Eesti Keelenõukogu.

Konverentsi avavad kultuuriminister Tõnis Lukas, Euroopa komisjoni uue koosseisu volinik Kadri Simson, Euroopa Parlamendi endine liige Tunne Kelam ja EFNILi president Johan Van Hoorde. Avaettekande peab mainekas keeleteadlane Florian Coulmas.

Konverentsile saabub ligi sada keeleteadlast, keelekorraldajat, keele­tehnoloogi, tõlki ja tõlki­jat jm keele­valdkonna asjatundjat üle Euroopa. Ettekanded käsitlevad avatud majanduse ja mitmekeelsuse seoseid, ELi keeletööstust ja keeletööstuse uuringuid, tõlkimist Euroopa Liidus, sh mida uut on vaja tõlkijatel teada ja osata; selget keelt; keeletehnoloogiat: selle uuemaid saavutusi; keeleressursse, sh moodsaid sõnaraamatuid jm.

„Aasta tagasi pakkus EFNILi juhatus Eestile võimaluse korraldada ühenduse aasta­konverents. Kaalumise järel võtsime ettepaneku vastu ning eesti keele aastal toimub Eestis ka rahvus­vaheline keelekonverents. Meil on võimalus külalistelt õppida, kuid jagada neile ka Eesti kogemusi. Näiteks sõnaraamatute koostamisel on Eesti Euroopa tippe. Eesti keele seisukohast on oluline seegi, et rahvusvahelisel konverentsil on meil võimalus ja auväärne kohustus kasutada eesti keelt ning külalistele tagatakse tõlge,“ ütles Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

17. EFNILi konverentsi Tallinnas korraldavad Eesti Keele Instituut, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadus­ministeerium, Tallinna Linnavalitsus, Emakeele Selts ja Euroopa Komisjon (ELi Eesti esindus, kirjaliku tõlke peadirektoraat ja suulise tõlke peadirektoraat).

Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide ühendus EFNIL asutati 2003. aastal. Sinna kuuluvad ELi liikmesriikides tegutsevad keeleinstitutsioonid, mille ülesandeks on oma riigi ametliku keele või keelte uurimine ja arendamine, keelekorraldus ja -hoole, samuti keelepoliitika arendamine. Ühenduse eesmärk on pakkuda institutsioonidele ametlikku foorumit ja kõlapinda, vahetada omavahel kogemusi ning neid levitada.

 

Konverentsi kava leiate siin.

 


 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 06.10.2019. Miks kannavad naised läbivalt vaid pükse?

EKI uudised

Veebist nopitud lause ei võta allpool jutuks naiste püksilembust, vaid sõna läbivalt kasutuse. Tegusõna läbima tähendab 'millestki läbi minema', ka 'midagi läbi tegema', kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu.
Loe lähemalt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Värske edetabel kinnitab Tartu Ülikooli humanitaarteaduste maailmataset

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.10.2019

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialad tõusid Times Higher Educationi värskes erialade edetabelis kohale vahemikus 251–300. Kõigi erialade koondarvestuses on Tartu Ülikool 301–350 parima seas.

„Tartu Ülikooli humanitaarteaduste kõrge koht mainekas rahvusvahelises edetabelis on ilus kingitus rahvusülikooli sajandaks sünnipäevaks. Usun, et emakeelse ülikooli loojad oleksid meie üle väga uhked, et oleme viinud rahvusteadused maailmakaardile. Humanitaarteaduste edu on tõestus sellest, et ei ole mingit konflikti rahvusülikoolina ja rahvusvahelise ülikoolina toimimise vahel,“ ütles Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop.

Ta lisas, et rahvusvahelist nähtavust on kindlasti kasvatanud eri keeltes publitseerimine, rahvusvaheliste konverentside korraldamine, ingliskeelsete magistriõppekavade loomine, välisõppejõudude siia kutsumine, üliõpilasvahetus ning meie teadlaste osalemine arvukates koostöövõrgustikes ja teadusprojektides. Sutrop avaldas arvamust, et Tartu Ülikooli humanitaarteadlased on olnud rahvusvaheliselt edukad ka seetõttu, et on oskuslikult kasutanud ära meie ülikooli kui universistas’e võimalusi ning teinud tihedat koostööd teiste erialade teadlastega.

„Lisaks teaduskoostöö edendamiseks moodustatud erialadevahelistele konsortsiumidele oleme käivitanud ka kolm valdkondlikku magistrikooli, mis lõimivad sarnaseid õppekavu ning pakuvad tudengitele mitmekesisemat õpet, juhendamist ja praktikavõimalusi,“ iseloomustas Sutrop valdkonna uuendusmeelsust.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida ta kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Lisateave: Margit Sutrop, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor, 737 5317, 520 7183, margit.sutrop [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Värske edetabel kinnitab Tartu Ülikooli humanitaarteaduste maailmataset

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
03.10.2019

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialad tõusid Times Higher Educationi värskes erialade edetabelis kohale vahemikus 251–300. Kõigi erialade koondarvestuses on Tartu Ülikool 301–350 parima seas.

„Tartu Ülikooli humanitaarteaduste kõrge koht mainekas rahvusvahelises edetabelis on ilus kingitus rahvusülikooli sajandaks sünnipäevaks. Usun, et emakeelse ülikooli loojad oleksid meie üle väga uhked, et oleme viinud rahvusteadused maailmakaardile. Humanitaarteaduste edu on tõestus sellest, et ei ole mingit konflikti rahvusülikoolina ja rahvusvahelise ülikoolina toimimise vahel,“ ütles Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop.

Ta lisas, et rahvusvahelist nähtavust on kindlasti kasvatanud eri keeltes publitseerimine, rahvusvaheliste konverentside korraldamine, ingliskeelsete magistriõppekavade loomine, välisõppejõudude siia kutsumine, üliõpilasvahetus ning meie teadlaste osalemine arvukates koostöövõrgustikes ja teadusprojektides. Sutrop avaldas arvamust, et Tartu Ülikooli humanitaarteadlased on olnud rahvusvaheliselt edukad ka seetõttu, et on oskuslikult kasutanud ära meie ülikooli kui universistas’e võimalusi ning teinud tihedat koostööd teiste erialade teadlastega.

„Lisaks teaduskoostöö edendamiseks moodustatud erialadevahelistele konsortsiumidele oleme käivitanud ka kolm valdkondlikku magistrikooli, mis lõimivad sarnaseid õppekavu ning pakuvad tudengitele mitmekesisemat õpet, juhendamist ja praktikavõimalusi,“ iseloomustas Sutrop valdkonna uuendusmeelsust.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida ta kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Lisateave: Margit Sutrop, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor, 737 5317, 520 7183, margit.sutrop [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Värske edetabel kinnitab Tartu Ülikooli humanitaarteaduste maailmataset

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.10.2019

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialad tõusid Times Higher Educationi värskes erialade edetabelis kohale vahemikus 251–300. Kõigi erialade koondarvestuses on Tartu Ülikool 301–350 parima seas.

„Tartu Ülikooli humanitaarteaduste kõrge koht mainekas rahvusvahelises edetabelis on ilus kingitus rahvusülikooli sajandaks sünnipäevaks. Usun, et emakeelse ülikooli loojad oleksid meie üle väga uhked, et oleme viinud rahvusteadused maailmakaardile. Humanitaarteaduste edu on tõestus sellest, et ei ole mingit konflikti rahvusülikoolina ja rahvusvahelise ülikoolina toimimise vahel,“ ütles Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop.

Ta lisas, et rahvusvahelist nähtavust on kindlasti kasvatanud eri keeltes publitseerimine, rahvusvaheliste konverentside korraldamine, ingliskeelsete magistriõppekavade loomine, välisõppejõudude siia kutsumine, üliõpilasvahetus ning meie teadlaste osalemine arvukates koostöövõrgustikes ja teadusprojektides. Sutrop avaldas arvamust, et Tartu Ülikooli humanitaarteadlased on olnud rahvusvaheliselt edukad ka seetõttu, et on oskuslikult kasutanud ära meie ülikooli kui universistas’e võimalusi ning teinud tihedat koostööd teiste erialade teadlastega.

„Lisaks teaduskoostöö edendamiseks moodustatud erialadevahelistele konsortsiumidele oleme käivitanud ka kolm valdkondlikku magistrikooli, mis lõimivad sarnaseid õppekavu ning pakuvad tudengitele mitmekesisemat õpet, juhendamist ja praktikavõimalusi,“ iseloomustas Sutrop valdkonna uuendusmeelsust.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida ta kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Lisateave: Margit Sutrop, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor, 737 5317, 520 7183, margit.sutrop [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooliga saab tutvuda tudengivarjuna

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
02.10.2019
Foto: Tartu Ülikool

Kui oled üks neist, kes seisab järgmisel kevadel silmitsi otsusega, kuhu edasi õppima minna, siis leiad Tartu Ülikoolist suurepärase võimaluse end teadlikuma valiku tegemiseks ette valmistada.

Nimelt ootame huvilisi kogu õppeaasta vältel varjuna meie üliõpilasi saatma. Tudengivarjuna saad ühe koolipäeva jooksul rohkem teada nii huvipakkuva eriala sisust kui ka ülikooliõpingutest ja tudengielust üldisemalt.

Tudengivarju projekt on kestnud juba mitu aastat ja eelmisel õppeaastal käis meie tudengeid koolipäevadel saatmas üle 900 kooliõpilase. Kui soovid tulla Tartu Ülikooli tudengivarjuks, registreeri end veebilehel ut.ee/tudengivari.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks