EKI keeleürituste kalender

Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?
Toimumiskoht: Arvamusfestival / Paide
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 9. august 2019
Algusaeg: 12:30 - 14:00
Kirjeldus:

TLÜ teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga tuleb Paides arvamusfestivalil „Meie tuleviku“ alal 9. augustil kl 12.30‒14.00 arutelu

Teaduskeel(ed) kellele ja kuidas?

Kas peame keelerikkust sama vajalikuks kui elurikkust? Kas rahvusvahelisus tähendab inglise ükskeelsust? Eesti keele aastal arutlegem

  • milline peaks olema keelte roll Eesti teaduses ja kõrghariduses, et tagades eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade edendataks ühtlasi üleilmset teadusmõtet;
  • mil määral näitab hariduse headust keele täpsus ja selgus;
  • kuidas arendada kõrgkoolides teaduskeeleõpet;
  • mida teha, et õppejõude-teadureid valides tunnustataks rohkem eestikeelseid uurimusi, õpikuid ja terminitööd?

Kaalugem mõistlikke lahendusi juba lähitulevikuks.

Arutlusring

 

Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu liige

Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Eesti Inseneride Liidu liige

Gerhard Lock, Tallinna Ülikooli muusikateaduse lektor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant

Helle Metslang, Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor, Eesti keelenõukogu liige

Peep Nemvalts, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur,
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja

 

Arutelu juhib Toomas Kiho, ajakirja „Akadeemia“ peatoimetaja.

Arutelualalt teeb ülekande ERR.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

The Semiotic Origins of Mattering/Olu semiootilised lätted. Seminar Jeremy Shermaniga 26.06, kell 10, Struve 2

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.06.2019

The Semiotic Origins of Mattering /  Olu semiootilised lätted

 

Tere

TÜ semiootika osakond ja ELUSi Jakob von Uexkülli keskus korraldavad 26. juunil ELUSi majas Struve 2 väikse biosemiootika ürituse. Seminari peaesineja on teaduskirjanik Jeremy Sherman, kes kõneleb teemal “A deep dive into Terrence Deacon’s teleodynamic approach to biosemiotics”. Järgneb ümarlaud, mida juhib Kalevi Kull. Osalejatelt oodatakse diskussiooni panustamist ning mõne küsimuse tõstatamist, mis tundub hetkel biosemiootika jaoks probleemne.

Ürituse ajakava:

10  Jeremy Shermani loeng ja vestlus

13 lõuna

14 ümarlaud ja diskussioon

***

Hi

Department of Semiotics, University of Tartu and Jakob von Uexküll centre organise a small biosemiotics seminar on the 26th of June at the Estonian Naturalists’ Society’s building, Struwe 2. The main guest of the seminar is science writer Jeremy Sherman (see attachment for the bio note), who will give a talk “A deep dive into Terrence Deacon’s teleodynamic approach to biosemiotics”. The following discussion will be lead by Kalevi Kull. Everyone is welcome to attend, but all participants are expected to contribute to the discussion and introduce problems, which they consider most controversial for current biosemiotic studies.

The schedule is as follows:

10 Jeremy Sherman’s talk+ discussion

13 lunch

14 Round table discussion

Jeremy Sherman received his doctorate with biosemiotician Terrence Deacon and has studied and collaborated closely with Deacon for 22 years, these days in 1.5 hour, one-on-one conversations three times a week. Sherman is the author of Neither Ghost Nor Machine: The emergence and nature of selves (Columbia University Press, 2017), an attempt to make the full range of Deacon's ideas more accessible and intuitive to a wider audience. Biosemiotics research is a second career for Sherman. His first career was in social science, social marketing and political advocacy. He founded a national lobbying organization addressing nuclear weapons and the climate crisis. He brings to his biosemiotics work dedicated attention to its implications in the social sciences and continued interest in social marketing – how to convey the biosemiotic approach to as wide an audience as possible. He describes his work as "cradle to grave," from life's cradle at the origin of life to our current grave situation. Like Deacon, he works to detail the emergence of semiotics from chemistry and the evolution of language (as in Deacon's book, the Symbolic Species) – the radical differences to life's adaptive processes that result from humans adapting under the influence of symbolic competence. He believes that the life and social sciences are currently operating at a disadvantage in not having a scientific explanation for the emergence of the fundamental attributes assumed within these fields. Function (use, value, for-ness) fittedness (reference, representation, about-ness) and effort (the struggle for existence, striving, trying, by-ness) – all three unique to organisms are inescapable in the life/social sciences and impermissible in the physical sciences. Until we have a physical science explanation for how these traits emerge, the life/social sciences are too much like alchemy – researchers seeking value without understanding the core phenomena they're manipulating. For example, social scientists attempting to detail how motivations play out, with only a black-box, impressionistic understanding of what motivations are. With Deacon's explanatory hypothesis for how these attributes emerge with agency, selfhood, organisms, Sherman revisits and reinterprets living dynamics, in particular within the social sciences. To this end, Sherman has written over 1,000 blog articles that receive over 25k page-views a week. The articles are written all under the influence of Deacon's explanation for the emergence of biosemiotics.

 

Kind regards,

Riin Magnus

Info: riin.magnus [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool toetab Riia-Tartu keeleretke

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
10.06.2019
Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Toomemäel. Foto: Andres Tennus

Ligi kakssada õpilast alustas pühapäeval nädalast jalgsiretke Riiast Tartusse läbi paikade, kus paarsada aastat tagasi rändas Kristjan Jaak Peterson. Laupäeval toimus keeleretke avakonverents Eesti suursaatkonnas Riias. Retk kuulub eesti keele aasta tähistamise sündmuste ritta.

Jalgsiretk algas 9. juunil kell 10 Riias Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi juures ja lõpeb 15. juunil kell 15.30 Tartus Toomemäel Petersoni mälestussamba juures.

Retke põhimeeskonnaks on Annelinna gümnaasiumi, Hugo Treffneri gümnaasiumi, Jaan Poska gümnaasiumi, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, Miina Härma gümnaasiumi, Tamme gümnaasiumi, Rõngu  gümnaasiumi ning Riia eesti kooli õpilaste ja õpetajate ning Eesti Üliõpilaste Seltsi esindused. Nende vahel on jagatud kogu teekond Riiast Tartusse. 

Keeleretke korraldab Emakeele Selts, mille abiesimehe Jüri Valge sõnul on retke eesmärk propageerida eesti keelt ning anda selle kohta teadmisi nii osalevatele õpilastele kui ka laiemale üldsusele. Jüri Valge on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent.

Keeleretke vahekonverentsidele ning rännaku algusesse ja lõppu on oodatud on kõik huvilised.

Avakonverentsi ja vahekonverentside ajad, kohad, esinejad ja ettekanded on järgmised:

  • 8.06 Eesti Vabariigi suursaatkond (Riia, Skolas 13), kell 16.

Suursaadik Arti Hilpuse tervitus.
Jüri Valge, Eesti keele aasta 2019.
Kristi Metste, Kristjan Jaak Petersoni roll eesti keele arendamisel.
Risto Järv, Eesti mütoloogia keel/teel.
Guntars Godinš, Kuidas tõlkida eesti luulet läti keelde.
Triin Jürgenstein, Eesti keele õpetamisest Riias

  • 10.06 Võnnu Jaani kirik, kell 17.30.

Ilmar Tomusk, Poliitiline sõltumatus – riigikeeleks olemise eeldus.
Ago Pajur, Võnnu lahing (1919) Eesti ja Läti ajaloos.
Tiit Rosenberg, Johann Köler ja Läti.
Tuuli Tuisk, Liivi keelest ja liivlastest.

  • 11.06 Rubene kirik, kell 15.00.

Külli Habicht, Eesti vanast kirjakeelest.
Heiki Valk, Henriku kroonikast ja selle tõlkimisest eesti keelde.
Taavi Pae, Liivimaa—Lätimaa—Eestimaa: kujunemine ja piirid.
Mariko Faster, Ümera nimest.

  • 12.06 Valga muuseum (Vabaduse 8), kell 16.00.

Tiit Rosenberg, Cimze seminar eesti kultuuriloos.
Aive Aru-Raidsalu, Valga põhikool – Hans Eineri traditsiooni jätkaja.
Janika Kronberg, August Gailit, eesti ja läti kirjanik ja kultuuritegelane.
Jüri Viikberg, Murdeuurija Hella Keem.
Lembit Vaba, Eesti ja läti keele suhetest.

  • 13.06 Rõngu rahvamaja (Valga mnt 12), kell 16.00.

Mari-Liis Vanaisak, Rahvamaja roll Rõngu kultuurielus.
Külli Prillop, Rossihniuse eestikeelsetest kirikukäsiraamatutest.
Mart Velsker, Ivar Ivask – mees Eesti ja Läti vahel.
Jüri Valge, Eesti riigikeel 100 ja eesti keele aasta 2019.
Kadri Koreinik, Eesti murdekeeled.

Keeleretke toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Eesti Vabariigi Riia suursaatkond, Läti Eesti Selts, Riia eesti kool, Läti ülikooli soome-ugri programm, Valga vallavalitsus, Elva vallavalitsus, Nõo reaalgümnaasium ja Tartu Ülikool.

Lisateave: Jüri Valge, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent, 510 3977, juri.valge [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

TÜ tõlkeõpetuse õppekava võeti EMT liikmeks

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.06.2019

Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse õppekava võeti vastu maineka võrgustiku European Master’s in Translation (EMT) liikmeks. EMT on Euroopa Komisjoni ja tõlkemagistriõpet pakkuvate ülikoolide vaheline koostööprojekt, mille uus tegevusperiood kestab 2019-2024. EMT näol on tegemist olulise kvaliteedimärgiga, millega tunnustatakse kirjaliku tõlke õppekavasid, mis vastavad kõrgetele kvaliteedistandarditele. EMT võrgustikku kuuluvad 85 ülikooli 25 riigist. Eestis sai EMT märgi ainsana Tartu Ülikool. Täpsemat infot võrgustiku kohta leiab siit

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

4. juunil täitub eesti keelel riigikeelena sada aastat (HTMi pressiteade 4.06.2019)

EKI uudised

Täna täitub eesti keelel riigikeelena sada aastat

Täna, 4. juunil toimub rahvusooperis Estonia eesti keele aasta kontsertaktus, millega tähistatakse saja aasta täitumist eesti keele kui riigikeele esmakordsest mainimisest eelkonstitutsioonis.

Kontsertaktusele on kutsutud eesti keele hoidjad ja arendajad, õpetajad, õppejõud, teadlased ja paljud teised, kelle igapäevane töö aitab säilitada, õpetada ja arendada eesti keelt.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et 2019. aasta on eriline aasta mitmes mõttes. „See on eesti keele aasta, ÜRO põliskeelte aasta ja muidugi laulupeoaasta, samuti rahvusülikooli juubeliaasta," ütles Reps. „On, millele mõelda meie keelt, kultuuri ja omariiklust ning nende tulevikku silmas pidades. Kõik eelnimetatud moodustavad terviku ja traditsiooni, mis lubab meil olla jätkusuutlik rahvusena ning anda oma panus maailmakultuuri varamusse."

Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ütles, eesti keele hea käekäik pole iseenesestmõistetav. „Ei piisa sellest, kui eesti keele edendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad ainult üksikute erialade esindajad," sõnas Tender. „Eesti keele kestmisele ja arendamisele tuleb meil kõigil kaasa aidata: nii riigil kui ka selle elanikel, nii eesti keele aastal kui ka pärast seda."

Kontsertaktus algab kell 11.15 ning toimub koostöös Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega.

Aktusele järgneb Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid".

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord". Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Keeleteadlased lõid digimängu, mis aitab õppida eesti keele keerukusi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
31.05.2019
Õpilane "Käänukiga". Foto: Helena Metslang

 Tartu Ülikooli keeleteadlased koostöös Eesti Keele Instituudiga ja ettevõttega Interactive Fate on töötanud välja keeleõppemängu ja sõnastiku eesti keele kui teise keele grammatika õppeks. Keeleõppemängu „Käänuk“ moodustavad 40 humoorikat koomiksit koos lausete, lünkade, valikvastuste ning visuaal- ja heliefektidega. 

Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professori Helle Metslang selgitas, et õppekomplekt on mõeldud eesti keele õppijatele alates B1/B2-tasemest. „Materjal keskendub eriti sihitise käändevalikule, mis on keeleõppija jaoks üks keerukamaid grammatikateemasid,“ kommenteeris professor Metslang.

Mängule on lisatud keeleõpet hõlbustavad selgitused nii õppijale kui ka õpetajale. Uue õppeaasta künnisel, augustis 2019 toimuvad õpetajatele ka õppekomplekti kasutamise koolitused.

„Käänuki“ loomisel tehti koostööd Läänemere Gümnaasiumi ja Annelinna Gümnaasiumiga ja ka teiste koolidega Tallinnast ja Narvast. Mängu on testinud nii õpilased kui ka üliõpilased, eesti keele õpetajad, keeleteadlased ja teised keelespetsialistid.

Õppekomplekti töörühma kuuluvad Tartu Ülikoolist Helena Metslang, Helle Metslang, Raili Pool, David Ogren; Eesti Keele Instituudist Natalia Vaiss; ettevõttest Interactive Fate Edvin Aedma, Levar Lõhmus, Toomas Laasik.

Mängu valmimist on toetanud SA Innove Euroopa Sotsiaalfond.

Mäng „Käänuk“ koos sihitisesõnastikuga on kättesaadav Eesti Keele Instituudi veebilehel.

Lisateave: Helle Metslang, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor, 522 5074, helle.metslang [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

30. mail kl 17.15 esineb Kalevi Kull avaliku loenguga ’Elu teooria vaimust’.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.05.2019

30. mail kl 17.15 esineb Kalevi Kull avaliku loenguga ’Elu teooria vaimust’. Ettekanne tõukub osalt tema äsjailmunud raamatust ’Teoreetilisest bioloogiast: eluteadus matemaatika ja semiootika vahel’.  Toimumiskoht on  Eesti Looduseuurijate Seltsi maja saal, Struve 2.

Olete oodatud!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 4. juunil kell 17, Struve 2, Lauri Laanisto, Silver Rattasepp, Riin Magnus ja Kalevi Kull

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.05.2019

4. juunil kell 17:00 toimub kevadsemestri viimane Semiosalong, kus Lauri Laanisto, Silver Rattasepp ja Riin Magnus arutlevad koos Kalevi Kulliga viimase värskelt ilmunud raamatust “Teoreetilisest bioloogiast: eluteadus matemaatika ja semiootika vahel”.

Salongiõhtu toimub Eesti Looduseuurijate Seltsi majas, Struve 2, Tartus.

Kõik on osalema ja kaasa arutlema oodatud!

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Riia-Tartu keeleretk Kristjan Jaak Petersoni radadel

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.05.2019

Keeleretk Riia—Tartu
Kristjan Jaak Petersoni radadel
8.VI—15.VI 2019


Eesti keele aasta kavva kuulub Emakeele Seltsi jalgsiretk Riiast Tartusse läbi paikade, kus paarsada aastat tagasi rändas Kristjan Jaak Peterson. Retke põhimeeskonnaks on Annelinna gümnaasiumi, Hugo Treffneri gümnaasiumi, Jaan Poska gümnaasiumi, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, Miina Härma gümnaasiumi, Tamme gümnaasiumi, Rõngu  keskkooli ning Riia eesti kooli  õpilaste ja õpetajate ning Eesti Üliõpilaste Seltsi esindused. Nende vahel on jagatud kogu teekond Riiast Tartusse.  
Keeleretke avakonverents on  Eesti Vabariigi suursaatkonnas Riias 8. juunil, retk ise algab 9. juunil kl 10 Riias Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi juures (Meness iela 1) ja lõpeb 15. juunil kl 15.30 Tartus Toomemäel Petersoni mälestussamba juures. Kokkuvõte tehakse 24. septembri konverentsil kl 14 Tartu ülikooli ajaloo muuseumis. Keeleretke vahekonverentsidele ning rännaku algusesse (Meness iela 1) ja lõppu (Tartu Toomemäel) on sissepääs vaba, oodatud on kõik huvilised.

Keeleretke avakonverentsi ja vahekonverentside ajad, kohad, esinejad ja ettekanded on järgmised:

08.06 Eesti Vabariigi suursaatkond (Riia, Skolas 13), kl 16
        Suursaadik Arti Hilpuse tervitus
        Jüri Valge, Eesti keele aasta 2019
        Kristi Metste, Kristjan Jaak Petersoni roll eesti keele arendamisel
        Risto Järv, Eesti mütoloogia keel/teel
        Guntars Godinš, Kuidas tõlkida eesti luulet läti keelde
        Triin Jürgenstein, Eesti keele õpetamisest Riias

10.06 Võnnu Jaani kirik, kl 17.30
        Ilmar Tomusk, Poliitiline sõltumatus – riigikeeleks olemise eeldus
        Ago Pajur, Võnnu lahing (1919) Eesti ja Läti ajaloos
        Tiit Rosenberg, Johann Köler ja Läti
        Tuuli Tuisk, Liivi keelest ja liivlastest

11.06 Rubene kirik, kl 15.00
        Külli Habicht, Eesti vanast kirjakeelest
        Heiki Valk, Henriku kroonikast ja selle tõlkimisest eesti keelde
        Taavi Pae, Liivimaa—Lätimaa—Eestimaa: kujunemine ja piirid
        Mariko Faster, Ümera nimest

12.06 Valga muuseum (Vabaduse 8), kl 16.00
        Tiit Rosenberg, Cimze seminar eesti kultuuriloos
        Aive Aru-Raidsalu, Valga põhikool – Hans Eineri traditsiooni jätkaja
        Janika Kronberg, August Gailit, eesti ja läti kirjanik ja
        kultuuritegelane
        Jüri Viikberg, Murdeuurija Hella Keem
        Lembit Vaba, Eesti ja läti keele suhetest

13.06 Rõngu rahvamaja (Valga mnt 12), 16.00
        Mari-Liis Vanaisak,  Rahvamaja roll Rõngu kultuurielus
        Külli Prillop, Rossihniuse eestikeelsetest kirikukäsiraamatutest
        Mart Velsker, Ivar Ivask – mees Eesti ja Läti vahel
        Jüri Valge, Eesti riigikeel 100 ja eesti keele aasta 2019
        Kadri Koreinik, Eesti murdekeeled

Keeleretke korraldamist toetavad: Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Eesti Vabariigi Riia suursaatkond, Läti Eesti Selts, Riia eesti kool, Läti ülikooli soome-ugri programm, ERFi Wiedemanni fond, AS A. Le Coq, Valga vallavalitsus, Elva vallavalitsus, Nõo reaalgümnaasium, Tartu ülikool.

Info: Jüri Valge, juri.valge [ät] ut.ee, 510 3977
Emakeele Seltsi juhatus

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

(BIO)SEMIOSALONG 4. JUUNIL

Eesti Semiootika Seltsi uudised
4. juunil kell 17:00 toimub kevadsemestri viimane Semiosalong, kus Lauri Laanisto, Silver Rattasepp ja Riin Magnus arutlevad koos Kalevi Kulliga viimase värskelt ilmunud raamatust “Teoreetilisest bioloogiast: eluteadus matemaatika ja semiootika vahel”. Salongiõhtu toimub Eesti Looduseuurijate Seltsi majas, Struve 2, Tartus. Kõik on
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

"Kuusalu rannakeele sõnaraamatu" esitlus Viinistul

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: "Kuusalu rannakeele sõnaraamatu" esitlus Viinistul
Toimumiskoht: Viinistu kunstimuuseum / Kuusalu vald
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. juuni 2019
Algusaeg: 16:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia BA ja MA lõputööde kaitsmised

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.05.2019

Magistritööd teoreetilises filosoofias
27. mai, Jakobi 2-336

10.00 Roland Schimanski
Open Future in Eternalist Universe
Supervisor Bruno Mölder, reviewer Bryan Frances

11.05 Saviour De-Graft Ametefio
Against Epistemic Partiality in Friendship
Supervisor Alexander Stewart Davies, reviewer Patrick Shirreff

12.15 Viktoriia Iugai
The Discrepancy between Free Will and Moral Responsibility
Supervisor Bruno Mölder, reviewer Uku Tooming

27. mai, Jakobi 2-322

14.15 Arunkumar Rajavel
On the Implausibility of Slow-Switching Arguments in Establishing Incompatibility Thesis
Supervisors Bryan Frances, Juhani Yli-Vakkuri, reviewer Uku Tooming

15.20 Ching Hei Yau
A Classical Degree-Theoretic Treatment of the Sorites Paradox
Supervisors Juhani Yli-Vakkuri, Bryan Frances, reviewer Alexander Stewart Davies

16.45 Hinded

Magistritööd filosoofia ajaloos
28. mai, Jakobi 2-336

14:00 Jose Cañete Correas
Saying Beyond Phenomenology: Levinas's Response to Derrida
Supervisor Jaanus Sooväli, reviewer Siobhan Kattago

Magistritööd praktilises filosoofias
31. mai, Jakobi 2-336

13.15 Wael Wehbe
A Comparative Approach to Tax Exemption: Differences Between Hospitals and Religious Institutions
Supervisor Mats Volberg, reviewer Siobhan Kattago

14.15 Jay Allen Zameska
Valuing Health: Against the Ethical View
Supervisor Kadri Simm, reviewer Mats Volberg

15.30 Hinded

Lisainfo: Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Bakalaureusetööd praktilises filosoofias
3. juunil, Jakobi 2-336

12.30 Siim Bachmann
Noël Carrolli sisupõhise esteetilise kogemuse definitsiooni kaitse
Juhendaja Marek Volt, retsensent Merike Reiljan (MA)

13.15 Roland Pütsepp
Gratitude Towards States of Affairs
Juhendaja Heidy Meriste, retsensent Margit Sutrop

14.00 Taavi Luik
How Can Artificial Intelligence Be Risky?
Juhendaja Mats Volberg, retsensent Siobhan Kattago

15.00 Oto Tuul
Vabadus solvata: filosoofiline uurimus vihakõnest ja sõnavabaduse piiridest
Juhendaja Mats Volberg, retsensent Kadri Simm

15.45 Heiko Leesment
Kas liberaalne paternalism on rakendatav Robert Nozicki kontseptsioonina ideaalsest riigist?
Juhendaja Mats Volberg, retsensent Marek Volt

16.45 Hinnete teatamine

Filosoofia ajalugu ja teoreetiline filosoofia
4. juunil, Jakobi 2-336

11.15 Ove Averin
Henry More ja hinge rännak läbi eri tüüpi kehade
Juhendaja Roomet Jakapi, retsensent Eduard Parhomenko

12.15 Helo Liis Soodla
Slur or False Friend? An Assessment of "False Friends” Arguments
Juhendaja Alexander Stewart Davies, retsensent Uku Tooming

13.30 Hinnete teatamine

Lisainfo: Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Ülimahukas, 30 000 märksõnaga „Vadja keele sõnaraamat“ jõudis veebi (Pressiteade 23.05.2019)

EKI uudised

 

Eesti Keele Instituudi veebisõnastike hulka on lisandunud ülimalt mahukas „Vadja keele sõnaraamat“.

Veebisõnastiku (www.eki.ee/dict/vadja) aluseks on 2013. aastal raamatuna ilmunud „Vadja keele sõnaraamat“, mille maht äratab aukartust: 1800 lehekülge ja umbes 30 000 märksõnaartiklit. Sõnaraamat on kolmekeelne, lisaks eesti ja vadja keeleinfole leiab sellest ka venekeelsed tõlkevasted.

Sõnaraamatut koostati kaua ja süvitsi, aluseks põhjalik sedelkogu ja lindistused. Koostamist alustati akadeemik professor Paul Ariste juhtimisel juba 1959. aastal, esmatrüki seitse köidet ilmusid aastatel 1990–2011, toimetajaks Elna Adler, Silja Grünberg ja Merle Leppik. Üheköiteline 2., täiendatud ja parandatud trükk ilmus 2013. aastal, selle toimetaja oli Silja Grünberg. Nüüd veebis ilmunud „Vadja keele sõnaraamatu“ 3., kohandatud veebiväljaande veebiliidese looja on Indrek Hein, märksõnaviiteid on ühtlustanud Marit Alas ja Tiina Laansalu.

„Vadja keele sõnaraamat“ on mälestusmärk vadja keelele – eesti keele lähimale sugulaskeelele. Vadja keele emakeelena kõnelejaid arvatavasti enam ei leidu. Vadja külad Narvast kirde poole jääval Ingerimaal on hääbunud, viimase allesjäänud murdeala kõrvale kerkis Ust-Luga sadam tuhandete seal töötavate uusasukatega. Vadja kirjakeel jäigi tekkimata. Killuke vadja keelele omapärast on säilinud Kirde-Eesti murretes.

Keeleteadlane Kristiina Ross on suursõnaraamatu kohta kirjutanud: „Vadja sõnaraamat pole lihtsalt sõnaraamat, see on kunstiteos. Vähemalt peidab see endas lisaks teaduslikule sõnavaralisele teabele veel igasuguseid muid seoseid ja allusioone. Ühelt poolt võib rikkalikust näitelausestikust lugeda välja nii mõndagi läänemeresoome rahvaste ajaloo ja kultuuriloolise tähenduse kohta, teiselt poolt pakub materjali põhjalik ja süsteemne esitusviis omamoodi kvintessentsi kunagisest humanitaarsest teadusparadigmast ja oma tegijaist. Nii et see sõnaraamat räägib, võiks öelda, elust üldse.“

Lisaks „Vadja keele sõnaraamatule“ leiab Eesti Keele Instituudi veebilehelt veel teisigi sugulaskeelte sõnaraamatuid: „Eesti-ersa sõnaraamatu“ (2019), „Eesti-mari sõnaraamatu“ (2017) ja „Eesti-udmurdi sõnaraamatu“ (2015).

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ESS-i ÜLDKOOSOLEKU JÄRELKAJA

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Seltsi järjekordne aastakoosolek on värskelt seljataga ning alljärgnevalt mõned olulisemad punktid, mida arutati, ja hetked, mis väärivad talletamist. Kohal oli 21 osalist (neist neli külalisena) ja volituste kaudu esindatud 12 seltsilist. “SEMIOOTILINE JÄLG” “Semiootilise jälje” auhinnaga pärjati sel
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 18.05.2019. Väärtustades põlist

EKI uudised

Iris Metsmägi

Kõige eestilikumad sõnad on valitud. Kolmekümnele enim hääli saanud sõnale pilku heites on selge, et eestilik sõna märgib meile olulisi asju ja kõlab hästi, isegi põnevalt (jäääär või pööriöö). Vormi poolest hakkab silma liitsõnade rohkus. Aga missuguse päritoluga tüvedest need sõnad koosnevad?

Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sel nädalal külastab semiootika osakonda María Inés Arrizabalaga (Universidad Nacional de Córdoba)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.05.2019

Teisipäev, 21.05, 14.15-15.45 (Jakobi 2-305)

“Translation and the formation of a literary canon from the perspective of Semiotics of Culture.”

Kolmapäev, 22.05, 14.15-15.45 (Jakobi 2-305)

“The role of cultural semiotics, relational translation and post translation as categories of analysis in the research group Estudios de Traducción Total [EsTraTo] at UNC, Argentina."

Neljapäev, 23. mail kell 14.15 (Jakobi 2 – 306)

“Reception of Lotmanian semiotics in Latin America.”

María Inés Arrizabalaga on tuntud tõlketeadlane ja semiootika-alaste tööde tõlkija.

Ta on Argentiinas Cordoba Ülikooli (Universidad Nacional de Córdoba) Keeltekooli professor ja teadlane CONICETis (National Scientific and Technical Research Council).

Loeng on inglise keeles.

Kõik on teretulnud kuulama!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Joosep Sepa näitus „„Mino Võromaa“ illustratsioonid“

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
20.05.2019


Joosep Sepa näitus „„Mino Võromaa“ illustratsioonid“ Tartu Ülikooli Philosophicumi (Jakobi 2) IV korruse fuajees
13. mai – 31. august 2019

Joosep Sepp on Võrust pärit noor kunstnik, kellele meeldib katsetada uute ja erinevate kunstistiilidega: „Tsõõrikväelise“ illustratsioonid on loodud digimaalidena, kohviga maalimise tulemust saab imetleda kohvikus Crepp (Tartus Rüütli tänaval). Joosep alustas kunstiõpinguid 7-aastasena Võru Kunstikoolis, jätkas Tartu Kunstikoolis illustraatori erialal. Praegu õpib ta Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas meediadisaini osakonnas.

Illustratsioonid on saanud inspiratsiooni Võru Instituudis koostatud kogumiku „Tsõõrikväeline. Mino Võromaa 30“ lugudest ja luuletustest. „Tsõõrikväeline“ on noorte võrukeelse loomingu võistluse juubelikogumik, mis sisaldab 30 aasta jooksul võistlusel osalenud kirjatööde paremikku.

Raamatut ennast saab osta Võro Instituudi e-poest (https://umapuut.ee/index.php/raamatud/tsoorikvaeline) ja TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusest.

 

Joosep Sepp

Lisainfo: Eva Saar (eva.saar [ät] ut.ee), TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

 

     

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvaheline töötuba "Self-Determination of Peoples in Historical Perspective" (17 May, 2019)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.05.2019

Rahvusvaheline töötuba "Self-Determination of Peoples in Historical Perspective"

Reede, 17. mai, 2019

Filosoofia ja semiootika instituudis, Jakobi 2-336

On May 17, 2019, the Department of Philosophy and the Johan Skytte Institute of Political Studies are holding a workshop on "Self-determination of peoples in historical perspective". The workshop will explore selected theoretical discussions and controversies about the idea and principle of self-determination of peoples in long-range perspective. While this would include the exploration of the ways in which theorists were seeking to contribute to their contemporary philosophical, political and territorial disputes, we are particularly interested in testing the possibility of linking different 20th-century interpretations of self-determination to early modern political languages and characteristic theoretical idioms, so as to highlight the continuities and ruptures in the long-term intellectual history of this concept. 

This event has been supported by the Centre of Excellence in Estonian Studies (European Union, European Regional Development Fund) and is related to research projects IUT20-5 and IUT20-39 (Estonian Ministry of Education and Research).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

16. mail peab avaliku loengu professor David Armitage

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.05.2019

Neljapäeval, 16. mail peab Tartu Ülikoolis avaliku loengu Harvardi Ülikooli professor David Armitage teemal:

TREATIES IN DANGER? CONTEMPORARY CRISES OF INTERNATIONAL ORDER IN HISTORICAL PERSPECTIVE.

Loengu kokkuvõte:

The rise of political populism in Europe and the United States, together with its accompanying nationalism and isolationism, has generated widespread apprehension that instability and division at the national level are scaling up to unsettle the international realm as well. The symptoms seem to be widespread: the Trump administration's withdrawal from international agreements; Russia's invasion of Crimea; Brexit; even a failed referendum in Switzerland to prefer "Swiss law over foreign judges": all seem to indicate a crisis of the so-called "rules-based international order". The ligaments of that order are treaties--the ties that bind international actors together in webs of trust and obligation. But where did the idea that treaties could create order come from? And what is the relation of treaties to various forms of disorder, such as empire, power politics, and the supremacy of the state over the individual and other competing actors? This lecture traces ideas of treaty-making and treaty-breaking over the centuries to place contemporary concerns in long-range historical perspective.

 David Armitage (Lloyd C. Blankfein Professor of History, Harvard University; Fellow, Wissenschaftskolleg zu Berlin) on üks praeguse aja juhtivaid ideeajaloolasi ning rahvusvahelise poliitilise mõtte ajaloo alusepanijaid. Ta on autori või koostajana avaldanud 17 raamatut, nende hulgas “The Ideological Origins of the British Empire” (2000), “The Declaration of Independence: A Global History” (2007), “Foundations of Modern International Thought” (2013), “The History Manifesto” (koos Jo Guldiga, 2014) ja “Civil Wars: A History in Ideas” (2017).

Inglisekeelne loeng toimub 16. mail kl. 16.15 Tartu Ülikooli aulas. Kõik huvilised on oodatud!

Loengu korraldajad: Filosoofia ja semiootika instituut ning Johan Skytte poliitikauuringute instituut.

Loengu toimumist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus), ning see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektidega IUT20-5 ja IUT20-39.

Liitu üritusega siin

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Teadusseltside terminoloogiapäeval arutletakse oskuskeele tuleviku üle (Pressiteade, 16.05.2019)

EKI uudised

Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts ja Eesti Keele Instituut korraldavad
16. mail 2019 kell 12 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn)
teadusseltside terminoloogiapäeva.


Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud teadusseltside terminoloogiapäev
toimub esimest korda. Osalevad 21 teadusseltsi ja 7 assotsieerunud asutuse esindajad, lisaks teadlased ülikoolidest ja terminikomisjonidest.

Terminoloogiapäeva kava:
Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere tervitus
Ettekanded (juhatab Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang)
Sirli Zupping (HTMi keeleosakond) „Oskuskeelekorraldus - kuidas edasi?“
Jakob Kübarsepp, Priit Kulu (Inseneride Liit) „Terminiarendusest inseneriteaduste alal“
Toomas Kukk (Looduseuurijate Selts) „Uute eestikeelsete taimenimetuste sünniloost“
Tiina Soon (Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond) „Terminikirje osised - kahe silma vahelt välja“


Päev lõpeb teadusseltside ümarlauaga „Millist tõuget vajab eesti oskuskeel?“, mida juhatab Ekilexi arendaja Arvi Tavast. Lisaks ettekandjatele osalevad ümarlauas veel Andres Kollist (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu), Lea Leppik (Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia sõjandusterminoloogia töörühm) ja Mari Palgi (Eesti Inimesegeneetika Ühing).

 

Teadusseltside terminoloogiapäev kuulub eesti keele aasta ürituste hulka. Maikuu on terminoloogia ja oskuskeele kuu. Keelaasta sündmuste kava saab vaadata siin: http://portaal.eki.ee/kalender/2616-keeleaasta2019.html

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 11.05.2019. Retooriliselt retoorikast

EKI uudised

Tiina Paet

Viimasel ajal ei möödu päevagi, mil ajalehtede esikülgedel ei kohtaks sõna retoorika. Üha kindlamalt püütakse selle sõna alla koondada kogu (eeskätt poliitiline) eneseväljendus. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

16. mai Jututarõ külalisteks on Aare Hõrn, Paul Hagu ja Rein Järvelill

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.05.2019

TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse JUTUTARÕ toimub neljapäeval, 16. mail 2019 kell 17 Jakobi 2-103, Tartus.

Jututare külalisteks on Aare Hõrn, Paul Hagu ja Rein Järvelill, kes tutvustavad uuemat setokeelset kirjandust, millest tähtsaim on kahtlemata setokeelne Eesti Vabariigi alusdokumentide kogumik „Eesti riigi põhikirä’”.

 

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: : Eva Saar (eva.saar [ät] ut.ee), TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Robin Wilsoni ja Amirouche Moktefi raamatu esitlusseminar 30. mai

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.05.2019

Kõik huvilised on oodatud raamatu “The Mathematical World of Charles L. Dodgson (Lewis Carroll)” (toimetajad Robin Wilson ja Amirouche Moktefi) esitlusele ja seminarile 30. mail kell 16.15 Jakobi 2 ruumis 336. Amirouche Moktefi (Tallinna Tehnikaülikool) seminariettekande lühikokkuvõte on toodud allpool. Seminari korraldab TÜ filosoofia ja semiootika instituudi teadusfilosoofia õppetool.

Abstract:
Charles Lutwidge Dodgson is best known for his 'Alice' books written under his pen name of Lewis Carroll. Yet, whilst lauded for his work in children's fiction and his pioneering work in the world of Victorian photography, his everyday job was a lecturer in Mathematics at Christ Church, Oxford University. His mathematical work covers disciplines such as geometry, algebra, logic, the theory of voting, and recreational mathematics. Although there is dispute as to the mathematical importance of Dodgson's work, the chief aim of this talk is to highlight its historical importance. It offers a beautiful instance of Victorian intellectual life, grounded in the ideals of liberal education but facing the growing influence of natural sciences. I will particularly address Dodgson's effort to popularize logic and his interventions in public debates to disprove fallacies.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ESS-i üldkoosolek 2019

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Head seltsi tänased ja tulevased liikmed, Eesti Semiootika Seltsi iga-aastane üldkoosolek toimub seekord laupäeval, 18. mail 2019 kell 16:30 Jakobi 2-306.  Otsustasime korraldada sel aastal üldkoosoleku nädalavahetusel, pealegi Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutuleku päeval, et osaleda saaks ka seltsilised kaugemalt –
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Keeletehnoloogia tutvustus Õpetajate Lehes

Eesti Keeleressursside Keskus

Õpetajate Lehes ilmus 3. mail 2019 lugu "Mis on Kreutzwaldil pistmist keeletehnoloogiaga?". Artiklis tutvustab Eesti Keeleressursside Keskuse tegevjuht Kadri Vider Eesti keeletehnoloogiat, keeleressursse ja mis neist õpetamisel kasu võib olla, lisaks mõningaid toredaid keelemänge.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

EKRK teenuste tutvustus ERÜ kevadkonverentsil 2019

Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti Rakenduslingvistika Ühingu kevadkonverentsil 25. aprillil 2019 Tallinnas tutvustas EKRK kuulajatele enda ja CLARINi veebiteenuseid. 

EKRK teenustest tuntakse humanitaaride hulgas enim KORPi - korpuste päringusüsteemi, mis loodud Rootsi Keelepangas (Språkbanken) ja mis võimaldab keelekasutust uurida eri tasemel märgendatud korpustest ning saada vastuseks lisaks tavapärasele konkordantsile ka statistilised näitajad ja kollokatsioonid. Päring on väga paindlik ja hõlpsalt muudetav. Eesti KORPis on praegu erinevaid korpusi kokku enam kui 850 miljonit sõnet (tekstisõna). Hoopis rohkem sõnesid ja võimalusi on aga Kielipankki KORPis, kus näiteks piiratud kasutustingimustega andmestikule pääsevad ligi ka Eesti teadlased oma teadusasutuse konto kaudu.

Uudis EKRK keeleuurimise vahendites on sisuotsingu süsteem RABA, kus lihtsast sõnapäringust alustades saab korraga infot nii EKRK KORPist, TTÜ kõnetehnoloogia ja TÜ foneetikalabori helikorpustest kui ka EKI Sõnaveebi sõnastikest.

Veelgi mahukamad andmestikud on kasutada RABA eeskujuks oleval CLARINi ühendatud sisuotsingul (Federated Content Search), mis otsib üle kõigi CLARINi registris kirjeldatud ressursside. Eestikeskse RABA ja Euroopa ühendatud sisuotsinguga saame kiiresti leida neid andmestikke, mis meid huvitavaid nähtusi sisaldavad. Nende põhjalikku kirjeldust, juurdepääsutingimusi ja sarnaste andmestike olemasolu on mugav leida Virtuaalsest Keeleobservatooriumist (Virtual Language Observatory, VLO), mis kogub ressursside kirjeldusi ja nende uuendusi automaatselt kõigist CLARINi keskustest ja muudestki digiarhiividest.

Kui VLO-st ei leia vajalikku eestikeelset andmestikku üles, pole seda ehk kirjeldatud EKRK keeleressursside registris Meta-share. Üksikasjalikule kirjeldusele ja nähtavusele lisaks on Metashare’il veel üks oluline eelis: kõik registreeritud keeleressursid saavad püsiidentifikaatori DOI, mille abil on lihtne vajalikku ressurssi taasleida ja viidata oma publikatsioonides.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut tutvustab Tallinna päeval 15. mail keelenõu ja Sõnaveebi

EKI uudised

Eesti Keele Instituut tutvustab Tallinna päeval 15. mail Vabaduse platsil Rahvarinde muuseumi ees telgis oma teenuseid - keelenõuannet ja Sõnaveebi. Tallinna päeva kava. 

Olete oodatud! 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti keele toeta virtuaalassistendid võivad keele säilimisele teha karuteene (07.05.2019)

EKI uudised

Google avalikustas hiljuti eestikeelse kõnetuvastuse, mis Eesti keeletehnoloogide sõnul aitab küll kaasa eesti keele alahoidmisele, kuid tõstab esile uue võimaliku probleemi. Kui Eestiski muutuvad populaarseks virtuaalsed assistendid, mis nende hinnangul lähiajal eesti keeles rääkima ei hakka, siis hakkavad lapsed nendega rääkima inglise keeles, mis võib eesti keele säilimisele teha karuteene.

Sõna sekka ütlevad TalTechi tarkvarateaduse instituudi vanemteadur Tanel Alumäe, Eesti Keele Instituudi kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakonna juhataja-vanemteadur Meelis Mihkla ja Eesti Keele Instituudi kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakonna vanemteadur Liisi Piits.

Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Uus veebiportaal Murdekiiker avab Eesti murrete algkujud (ERR, 06.05.2019)

EKI uudised

Eesti keele instituut avas uue interaktiivse veebiportaali Murdekiiker, mis peaks tooma lähemale kõik eesti murdealad, mida esindavad 12 omaaegset kihelkonnamurrakut.

Välja on toodud murretele iseloomulikud jooned ja sõnavara, mida võib kuulata helisalvestistelt autentses esituses, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kiikri koostaja Jüri Viikberg ütles, et moodsale veebiplatvormile sai alus pandud juba vähemalt 100 aastat tagasi, kui eesti murrete uurimist alustati. Vaata uudislõiku siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kuula: kas tead, kuidas kõlas rannikueesti või Tartu murrak? (PM 06.05.2019)

EKI uudised

 

Eesti Keele Instituudi uues murdeveebis Murdekiiker saab kuulata, lugeda ja analüüsida erinevate vanade eesti keele murrete kõla ja sõnavara.

Murdekiiker toob ehtsa murdekeele kõigest hiirekliki kaugusele. Selle kaudu pääseb lähemalt tutvuma kõigi murdealadega, mida on valitud esindama 12 omaaegset kihelkonnamurrakut.

Oma kõrvaga võib kuulda põliste keelejuhtide pajatusi (aastaist 1938–1973), kõrvale saab lugeda nendesamade lugude tekste nii murdes kui ka kirjakeelses tõlkes. Keelenäidetele taustaks näitab murdekiiker veel põhiandmeid kihelkondade, iseloomulike murdejoonte, sõnavara ning Eesti Keele Instituudi keelekogude kohta. Nupukad leiavad eest ka nuputamisülesandeid. Veebiportaal on mõeldud kõigile (murde)keelest ja rahvakultuurist huvitatuile. See võiks olla toeks murdeid tutvustavates koolitundides ning lävepakuks murdemaailmaga lähema tutvumise teel.

Murdekiikri koostas Jüri Viikberg, tehniliselt teostasid Marko Petron ja Indrek Hein, toimetasid Mari-Liis Kalvik ja Tiina Laansalu.

Postimees 06.05.2019 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudis valmis interaktiivne veebiportaal Murdekiiker (Pressiteade 06.05.2019)

EKI uudised

Murdekiiker (www.eki.ee/murded/kiiker) on omanäoline veebivärav eesti keele rikkalikku murdemaailma. Selle kaudu pääseb lähemalt tutvuma kõigi Eesti murdealadega, mida on valitud esindama 12 omaaegset kihelkonnamurrakut.

Murdekiiker toob ehtsa murdekeele kõigest hiirekliki kaugusele. Oma kõrvaga võib kuulda põliste keelejuhtide pajatusi (aastaist 1938–1973), kõrvale saab lugeda nendesamade lugude tekste nii murdes kui ka kirjakeelses tõlkes. Keelenäidetele taustaks näitab murdekiiker veel põhiandmeid kihelkondade, iseloomulike murdejoonte, sõnavara ning Eesti Keele Instituudi keelekogude kohta. Nupukad leiavad eest ka nuputamisülesandeid. Veebiportaal on mõeldud kõigile (murde)keelest ja rahvakultuurist huvitatuile. See võiks olla toeks murdeid tutvustavates koolitundides ning lävepakuks murdemaailmaga lähema tutvumise teel.

Murdekiikri koostas Jüri Viikberg, tehniliselt teostasid Marko Petron ja Indrek Hein, toimetasid Mari-Liis Kalvik ja Tiina Laansalu. 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 04.05.2019. Segadus eksitussõnadega

EKI uudised

Tiina Laansalu

Aeg-ajalt viskame nalja eesti ja soome keele sarnaste sõnade väga erinevate tähenduste üle, olgu selleks näiteks mage (soome makea tähendab 'magus'), edel (sm etelä 'lõuna'), hallitus (sm hallitus 'valitsus') või sulane (sm sulhanen 'peigmees'). Neid on kutsutud eksitussõnadeks.

Samasugust tähenduslikku üllatust ja ka huumorit võivad pakkuda meie oma eesti keele murdesõnad. Näiteks teame ju kõik, mida tähendavad menuk, nõustama, näidis ja tankima. Või kas ikka teame? Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Maria Reile doktoritöö kaitsmine 19. juunil kell 15.00

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.05.2019

19. juunil 2019 kell 15.00 kaitseb Maria Reile doktoritööd „Estonian demonstratives in exophoric use: an experimental approach“.

Juhendaja on professor Renate Pajusalu, oponent emeriitprofessor Ritva Laury (Helsingi ülikool).

Doktoritöö kaitsmine toimub Jakobi 2 aud 106.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hõimuklubi 8. mail: Vene riigi soomeugriline algupära

EKI uudised

FENNO-UGRIA HÕIMUKLUBI: VENE RIIGI SOOMEUGRILINE ALGUPÄRA

Kolmapäeval, 8. mail 2019 kell 17

Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

 

Loengu teema on saanud tõuke Enn Haabsaare postuumselt ilmunud raamatust "Vene riigi saamine. Novgorodi föderatiivne feodaalvabariik" (Argo, 2019).Vene riik tekkis algselt slaavlaste osaluseta ja laienes alles hiljem - jõuga - slaavi aladele. Ajaloolane Andres Adamson räägib sellest, kuidas see kõik nii kujunes ning mis edasi sai.

 Hõimuklubi on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale.

 

Korraldajad:

MTÜ Fenno-Ugria Asutus: www.fennougria.ee

Eesti Keele Instituut: www.eki.ee

 

Toetajad:

Tallinna Kultuuriamet, Eesti Kultuurkapital, HTM hõimurahvaste programm

Kõik huvilised on oodatud! Osavõtt sündmusest on prii.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Vilistlaspäev 18. mail

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
30.04.2019

Rahvusülikooli sajandal aastal toimuva vilistlaspäeva sõnum on ühtehoidmine ja koosminemine. See päev on täis innustavaid taaskohtumisi, ringkäike vanades õppehoonetes, legendaarsete õppejõudude loenguid, põnevaid arutelusid ja sportlikku meelelahutust, toimub ühine rongkäik ja suurejooneline pidu. Pidustused haaravad tervet Tartu linna – see päev on alma mater’i vilistlaste päralt. Kokkutuleku päevakava ja instituudis toimuvate üritustega saate tutvuda vilistlaspäeva kodulehel.

Kokkutulekupäev algab kell 12 kogunemisega ülikooli peahoone ees, kus teid tervitab rektor Toomas Asser. Vilistlaste nimel peab kõne ettevõtja ja ajakirjanik Tiit Pruuli. Toomemäel peetakse kaasahaaravatel teemadel mõttetalgud, et rääkida ülikooli tulevikust, Tartu omapärast ja eelistest ning sellest, kas vilistlane vilistab Tartule. Aulas esitletakse Theodor Lutsu 1932. aastal valminud filmi „Alma mater Tartuensis“ restaureeritud versiooni.

Kell 18 koguneme Raekoja platsile, et näidata alma mater’i ja vilistlaste ühtsustunnet ühislaulmisel. Seejärel lähme rongkäigus õhtusesse peopaika Tartu Ülikooli spordihoones. Meeleolu loovad tuntud artistid Curly Strings, Ultima Thule ja Marten Kuningas.

Tutvu programmiga kokkutuleku kodulehel.

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi uksed on kõigile avatud kell 14-16 Jakobi 2 IV korrusel. Sellele järgnevad meie õppejõudude Tiit Hennoste ja Liina Lindströmi loengud peahoone auditooriumis 139.
Tiit Hennoste „Igavene vigade parandus. Probleemide lahendamise vestlusanalüüs“ kell 16-17.
Liina Lindström „Keele uurimisest digiajastul“ kell 17-18.
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kevadkool "Konfliktisemiootika", mis toimub 5.-7. juunini, kutsub osalejaid (6. maini)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.04.2019

Kevadkool toimub inglise keeles ja selle koduleht asub siin: https://www.flfi.ut.ee/en/news/spring-school-semiotics-conflict-taking-p...

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofiaolümpiaadil olid tähelepanu all patsifism ja tehnoloogiline surematus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.04.2019

Filosoofiaolümpiaadi lõppvoorus selgitati võitjad võõrkeelse essee, väitluse ja testide põhjal. Esikoha sai Robin Haljak Tallinna Reaalkoolist ja teise koha tema koolivend Hans Kristjan Veri. Nemad esindavad Eestit 16.–19. mail rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil Roomas.

Žürii hinnangul oli tänavuse olümpiaadi õpilaste tase väga ühtlane. Kolmanda koha sai Karoline Poska ja neljanda koha Emili Maiste, kes õpivad Tallinna Inglise Kolledžis. Võistluse täielikud tulemused on teaduskooli veebilehel.

28.–31. märtsil Tartus peetud filosoofiaolümpiaadi lõppvooru oli eelvooru tulemuste põhjal kutsutud 10 õpilast. Eelvoorus tuli kirjutada filosoofiline essee ja seda tegi tänavu 31 õpilast 11 koolist.

Olümpiaadi lõppvoor algas kahepäevase koolitusega, millele järgnes kaks päeva võistlusi. Olulisimal kohal oli võõrkeelse essee kirjutamine. „Patriotism on uskumuste süsteem, mida inimesed kasutavad eksistentsiaalse ängi vähendamiseks — et anda elule mõte. Ent selleks, et vähendada oma uskumuste süsteemi tõetaotluse ebakindlust, püüavad patrioodid endale sisendada, et nad on valmis tooma oma kodumaa eest suurima ohvri,“ kirjutas oma essees Robin Haljak. Arutluse lõpetas ta kokkuvõttega: „Patrioodid jäävad rääkima oma kodumaa eest suremisest, kuid väldivad seejuures kõnelemist tapmisest.“

Väitlus peeti tehnoloogilise surematuse teemal pealkirja all „Igavesti on hea elada.“ Teema välja pakkunud Tartu Ülikooli filosoofia- ja semiootika instituudi teaduri Mats Volbergi sõnul näitasid õpilased klassikaliste argumentide head tundmist, kuid suhtusid tehnoloogilisse progressi mõnevõrra sinisilmselt. „Kuigi õpilased argumenteerisid, et igavese eluga kaasnevad hüved, nagu teadmiste kõrgem tase või kiirenev progress, kulges surematusega seostuvate probleemide teemal argumenteerimine ebakindlamalt,“ kirjeldas Volberg väitluse kulgu.

Filosoofiaolümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool. Ruumidega toetasid Tartu Ülikooli filosoofia- ja semiootika instituut ning Herbert Masingu kool. Lisaks tänab žürii EYS Veljestot ja Tallinna Ülikooli kirjastust, kes toetasid olümpiaadi auhinnaraamatutega.

Lisainfo: Heidy Meriste, žürii esimees, e-post: heidy.meriste [ät] ut.ee

Teate edastas: Marek Järvik, TÜ teaduskooli kommunikatsioonispetsialist, e-post: marek.jarvik [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 27.04.2019. Mida teha tabuga?

EKI uudised

Maire Raadik

On teemasid, millest pole sünnis või mõistlik rääkida. Kui seda siiski teha, kasutame teatavaid sõnu – eufemisme. Eufemism ehk peitesõna asendab keelatud ehk tabusõna ning aitab meil öeldut pehmendada (asi on perses asemel ütleme asi on pekkis) või ilustada (looma surmamise või hukkamise asemel ütleme eutaneerimine). Eufemismide kaudu loodab inimene ümbritsevat muuta: et mitte asjata kurja välja kutsuda, tuli kunagi öelda kuradi asemel sarvik või hundi asemel võsavillem. Praegu peetakse üha tähtsamaks kaaluda sõnavalikut rassidest, rahvustest, sugudest, vähemustest jne rääkimisel. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Saare maakonna keelepäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Saare maakonna keelepäev
Toimumiskoht: Kuressaare kultuurikeskus / Kuressaare
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 4. juuni 2019
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:
Eesti keele aasta maakondlik keelepäev Kuressaares toimub teisipäeval, 4. juunil kell 12 Kuressaare rahvamajas (Tallinna 6). 
Esinevad Jüri Viikberg, Peep Nemvalts, Jüri Tuulik jt.

Kava on tegemisel.

Eesti keele aasta ürituste raames toimuvad eesti keele päevad veel paljudes maakondades. 
Vaata lähemalt https://www.facebook.com/eestikeelepaevad2019/

Lisainfo:
Jaan Õispuu jaan.oispuu@mail.ee

Korraldaja: Emakeele Selts
Keelepäeva rahastab Haridus- ja Teadusministeerium
 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Heikki Hurtta. Esimene Eesti-Soome tunnel käigus (Sirp 26.4.2019)

EKI uudised

 

Merealune tunnel on plaanis, virtuaalne valmis: EKI ja Soome Kodumaa Keelte Keskuse koostööna valmis 2019. aasta alguses eesti-soome veebisõnaraamat, soome-eesti suursõnaraamatu veebiversioon läks käiku juba 2017. aastal.

Eesti-soome sõnaraamatu (http://www.eki.ee/dict/efi/) ilmumisega tähistasid hõimurahvad Eesti vabariigi juubeliaastat. Selle paariline, mahukas kaheköiteline soome-eesti suursõnaraamat, ilmus trükis küll juba 2003. aastal, kuid selle veebiversioon tehti tasuta kättesaadavaks samuti juubeli puhul, Soome vabariigi 100. sünnipäevaks 2017. aastal.

Loe edasi siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Geda Paulsen. Keelele tuleb kasuks (Sirp 26.4.2019)

EKI uudised

Kui räägitakse eesti keele arengustrateegiast, on sageli kuulda sõna „keeletaristu“, mis hõlmab keelevaldkonna arengukava järgi keele arenguks ja heaoluks vajalikku süsteemi. See iseenesest mitte nii kergelt määratletav mõiste toob mulle meelde aia ja maaharimise ning ka hoolsa aedniku, kes rikastab-kobestab mulda ning kitkub välja umbrohu, et taimed saaksid vohada ja vilja kanda.

Tänapäeva keel, millest peetakse lugu, on mitmekülgselt kaetud leksikograafiliste kirjeldustega. Eesti keele sõnaraamatupeenardel käib usin töö ning värskeim vili, sõnastikuportaal Sõnaveeb, on märk leksikograafilise väljundi kohanemisest uute tingimustega. Üks uuemaid eesti keele sõnaraamatuid on Sõnaveebis ilmunud „Eesti keele naabersõnad 2019“, eesti keele leksikograafias mitmelgi moel uuenduslik samm.

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudis on valminud „Eesti õigekeelsuskäsiraamat“ (Pressiteade 24.04.2019)

EKI uudised

„Eesti õigekeelsuskäsiraamat“ veebis on mõeldud õigekeelsussõnaraamatu ehk ÕSi paariliseks. Selle eesmärk on anda ÕSi kasutajale soovituste korral pikemaid selgitusi, miks üht või teist vormi eelistada.

Veebikäsiraamat võimaldab kaht allikat vastastikku linkida, näiteks võib ÕSi sõnaartiklist viia viide vastava käsiraamatu peatüki juurde või käsiraamatust ÕSi sõnaartikli juurde. Reeglikogumik on koostatud Wikimedia tarkvara abil.

Veebikäsiraamat käsitleb täheortograafiat, algustäheortograafiat, kokku- ja lahkukirjutamist, lühendamist, arvukirjutust, kirjavahemärke ja vormistust. Käsiraamatu juhatab sisse ülevaade kirjast ja tähestikust, kirjaviisist ja õigekirjapõhimõtetest. Reeglite kõrval annab käsiraamat uudsena ka taustainfot, kirjeldades võimaluse korral konkreetse reegli kujunemise lugu ja diskussiooni selle ümber, praktilisi probleeme reegli järgimisel ja nõuandeid. Iga teema kohta on antud ka põhjalik kirjanduse loetelu.

Õigekeelsuskäsiraamat toetub varasematele õigekeelsusallikatele, nagu Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“, Mati Erelti, Tiiu Erelti ja Kristiina Rossi „Eesti keele käsiraamat“, samuti vabariikliku õigekeelsuskomisjoni ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustele.

„Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ reeglid on läbi arutatud Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. Alates 26. aprillist 2019 saavad kõik huvilised vast valminud käsiraamatuga tutvuda ja öelda ka oma arvamuse. Märkused ja ettepanekud on oodatud aadressil maire.raadik@eki.ee kuni 15. septembrini 2019, käsiraamat paikneb aadressil https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/.

„Eesti õigekeelsuskäsiraamat“ on valminud Eesti Keele Instituudis riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014–2018)“ toel. Käsiraamatu koostajad on Tiina Leemets, Argo Mund, Sirje Mäearu, Peeter Päll, Maire Raadik ja Tuuli Rehemaa, toimetaja on Maire Raadik. Veebilahenduse on kohandanud Indrek Hein.

 

 

                

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev “Kes loeb, see loeb!”

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev “Kes loeb, see loeb!”
Toimumiskoht: Eesti Lastekirjanduse Keskus / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 15. mai 2019 - 15. mai 2019
Algusaeg: 10:30 - 15:30
Kirjeldus:

2019. aasta on pühendatud eesti keelele, mis annab õiguse veel kõvemini trummi põristada, kui tähtis lugemine ikka on. Selle aasta õpipäeva ettekanded keskenduvad keelele ja laste lugema innustamisele, sekka pakume muud kasulikku ja inspireerivat töös laste ja raamatutega. Ootame õpipäevale osalema laste ja noortega tegelevaid raamatukoguhoidjaid, õpetajaid ja teisi huvilisi. Osavõtt on tasuta, eelregistreerimine avatud 11. maini või kuni kohtade täitumiseni. Olete oodatud! Lisainfo: Anneli Kengsepp anneli@elk.ee, tel 617 7233

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 20.04.2019. Mõiste mõistmise mõistatus

EKI uudised

Tiina Soon

Pealkirja näppasin kelleltki, aga ei tea kellelt. Hea sõber Google paraku ei aidanud mälu värskendada. Kahjuks, sest allikad ja nende fikseerimine on terminitöö vaieldamatu osa. Olgu tegemist termini, definitsiooni või kontekstiga, ikka tuleb lisada allikaviide. Ka siis, kui termini või definitsiooni on välja mõelnud terminikomisjon ise. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Registreerimine rakenduslingvistika kevadkonverentsile 23. aprillini

EKI uudised

25.-26. aprillil toimub Eesti Rakenduslingvistika Ühingu 18. kevadkonverents. Palume osalejatel kodulehel asuva lingi kaudu registreerida enne 23. aprilli https://www.rakenduslingvistika.ee/kevadkonverents/

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Fenno-Ugria kutsub tähistama ersa keele päeva hõimuklubisse 17. aprillil

EKI uudised

Fenno-Ugria hõimuklubide sarjas räägib kolmapäeval, 17. aprillil kell 17.00 keeleteadlane Jack Rueter Helsingi Ülikoolist Mordvamaal elavate ersade ja mokšade erinevatest identiteetidest ja ersa keele võimalustest digiajastul. Sven-Erik Soosaar tutvustab Eesti Keele Instituudis koostatud elektroonilist eesti-ersa sõnaraamatut.

 

Hõimuklubi „Ersa keelemeel“ toimub Eesti Keele Instituudi III korruse saalis (Roosikrantsi 6) ning see on pühendatud ersa keele päevale (16.04) ja ÜRO põliskeelte aastale.

Soome-ugri keelte volga rühma kuuluvad ersa ja mokša keel on üsna sarnased, kuid erinevusi leidub kõigil keeletasanditel: häälikuis, grammatikas, sõnavaras. Neid keeli kõnelevaid inimesi nimetatakse asukohamaa järgi mordvalasteks.  Aeg-ajalt on tehtud katseid luua mordva ühist kirjakeelt, mis lingvistide arvamusel viiks aga mõlema keele väljasuremiseni.

Mordvalased (ersad ja mokšad) on ühed tänapäeva suurimad soome-ugri rahvad. Venemaal elavate rahvaste hulgas on nad arvuliselt kaheksandal kohal. Venemaa 2010. aasta rahvaloendusel määratles end mordvalasena 744 236 inimest. Neist 57 008 määratlesid oma rahvuseks ersa ja 4767 mokša. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 562 mordvalast.

Ersa keele päeva tähistakse keeleteadlase, ühiskonnategelase ning esimese ersa keele professori Anatoli Rjabovi (1894-1938) sünniaastapäeval 16. aprillil. Traditsiooni algatas Ersa keele päästmise fond 1993. aastal Mordvamaal Saranskis, hiljem levis see ersa kogukondadesse ka mujal Venemaal. 1994. aastast tähistatakse ersa keele päeva ka Eestis. Tänavused üritused on pühendatud Anatoli Rjabovi 125. sünniaastapäevale. Rjabov hukati 1938. aastal repressioonide käigus.

 PhD Jack Rueter on kaitsnud 2010.  aastal doktorikraadi Helsingi ülikoolis uurimusega omistusliidete kasutamisest ersa keele morfoloogilises süsteemis ja töötab samas grandiuurijana. Tema üheks uurimisvaldkonnaks on soome-ugri keelte toimimine digiajastul. Pikka aega on ta töötanud ka Mordva riikliku ülikooli soome keele lektorina. Eesti Keele Instituudi teaduri Sven-Erik Soosaare põhiliseks uurimisvaldkonnaks on eesti keele sõnavara ajalugu. Ühtlasi on ta instituudis välja antavate elektrooniliste soome-ugri keelte sõnaraamatute toimetajaks.

Klubisse on oodatud kõik huvilised,  osavõtt on tasuta.

Fenno-Ugria korraldab klubiõhtuid, kus astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed alates 2001. aastast. Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 13.04.2019. Sõnad on raha

EKI uudised

Peeter Päll

Olmetähelepanekud kinnistavad teinekord hoiakuid, millel ei pruugi olla tõepõhja all. Millegipärast olen hakanud umbusaldama neid tooteid, teenuseid jne, mille nimetuses peitub mõni hinnanguline sõna, näiteks «hea», «muinasjutuline», «legendaarne». Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kurat ja vikerkaar on päritolu poolest väga eestilikud sõnad (ERR, AK, 15.04.2019)

EKI uudised

ERR otsis kõige eestilikumat sõna ning hääletuse tulemusena selgus, et kõige eestilikum sõna on sõnajalaõis. Sõnad ei teki keelde aga päris tühjalt kohalt ning ERR Novaator uuris, kuidas mõni haruldasem sõna, mille inimesed konkursil esitasid, näiteks kurat, millimallikas või jonn, on Eesti keelde jõudnud. Sõnu kommenteerivad Eesti Keele Instituudi teadurid Sven-Erik Soosaar ja Iris Metsmägi. Vaata siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartus toimub rahvusvaheline noorte filoloogide konverents

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.04.2019
19.–21. aprill 2019 a. viib Tartu Ülikooli slavistika osakond Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli ning Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli toetusel läbi „Rahvusvahelise noorte filoloogide konverentsi”, mis toimub sellel aastal juba 46 korda. Esimene üliõpilastele mõeldud konverents toimus 1963. aastal ning alates sellest ajast pole nende korraldamise traditsioon katkenud (konverentsid toimusid ka eelnevalt, kuid need olid ülikoolisisesed).

Tartu konverentsid on slavistika üliõpilaste teaduslikud kohtumised, mis ühendavad kümneid üliõpilasi, magistrante ja doktorante mitte ainult erinevatest Euroopa riikidest kui ka tervest maailmast, annavad neile suurepärase võimaluse tutvuda uute teadusvoolude ja -teooriatega. Tänavu osaleb konverentsil 65 noort teadlast Eestist, Venemaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt ja Lätist.

Konverentsi temaatika on sel aastal väga mitmekülgne ning haarab slaavi keelte uurimise, sotsiolingvitika ja etnolingvistika, kulturoloogia, ideoloogia, Vene ja Euroopa ajaloo ning kirjanduse probleeme, tõlkeküsimusi ja samuti emigrandikultuuri problemaatikat. Toimub kaks põhisektsiooni — keeleteaduslik (Lossi 3, aud 222) ja kirjandusteaduslik (Lossi 3, aud 307). Töö toimub vene ja inglise keeles.

Kirjandusteaduliku sektsiooni raames toimuvad lisaks auditoorsetele ettekannetele ka videoetteasted (traditsiooniliste posterettekannete analoog), millega on võimalik eelnevalt tutvuda. Viited videotele (samuti nende tekstidele) saadetakse kõigile soovijatele varem ette ning nende üle arutlemine toimub konverentsi põhiprogrammi raames. Soovi korral saate tutvuda kava antud osaga, andes sellest teada kirjandusteadusliku sektsiooni korraldajale.

Konverentsi aukülaliseks on Oxfordi Ülikooli professor Andrey Zorin, kes peab osalejatele sissejuhatava loengu teemal „Tranformatsiooni mütoloogia vene kultuuris“.

Traditsiooniliselt avaldatakse parimad ettekanded noorte filoloogide artiklite kogumikus „Vene filoloogia”. Eelmise aasta materjalide põhjal koostatud kogumiku „Vene filoloogia. 30” esitlus toimub konverentsi avamisel.

Korraldajad tänavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli ning Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli ürituse rahastamise eest.

Konverentsi kava leiate: http://www.ruthenia.ru/anons/553075.html.

Lisainfo: Maria Borovikova (kirjandusteaduslik sektsioon) maria.borovikova [ät] gmail.com
Alessandra Dezi (keeleteaduslik sektsioon) alessandradezi [ät] gmail.com 
 
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Terminitöö jaoks saab toetust taotleda 8. maini

EKI uudised

Eesti Keele Instituut on välja kuulutanud nii terminikomisjonide kui ka terminoloogiaõppe toetamise konkursi.

Ühe konkursi eesmärk on eri valdkondade oskuskeele edendamisele pühendunud terminikomisjonide ja töörühmade tegevuse toetamine. Toetatakse nii uute terminibaaside loomist kui ka olemasolevate täiendamist ja korrastamist.

Teine konkurss on mõeldud avalik-õiguslike kõrgkoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolide terminoloogiaõppe toetamiseks: terminoloogiakursuste väljatöötamiseks, terminoloogiakonverentside korraldamiseks ning terminoloogiakogumike ja -õpikute ettevalmistamiseks.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond. Taotlusi saab esitada 8. maini 2019. Taotlusvorm ja konkursside statuudid on kättesaadavad Eesti terminitöö kodulehel terminoloogia.ee.

Eesti riik on üle kümne aasta sihikindlalt toetanud terminikomisjone ja töörühmi, kes omaalgatuslikult tegelevad oma valdkonna oskuskeele arendamisega. Haridus- ja teadusminister kinnitas riikliku terminoloogiaprogrammi 8. veebruaril 2008. Enne seda oli alates taasiseseisvumisest toetatud vaid üksikprojekte.

Terminikomisjonid on tegevustoetust taotlenud päris aktiivselt: kui 2013. aastal oli taotlejaid vaid kuus, siis kolm aastat hiljem juba 37.

Eesti keele aasta puhul on paslik meenutada, et esimene eesti terminikomisjon tegutses juba sada aastat tagasi ja see oli matemaatika oskussõnade komisjon.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks