EKI keeleürituste kalender

Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev “Kes loeb, see loeb!”

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev “Kes loeb, see loeb!”
Toimumiskoht: Eesti Lastekirjanduse Keskus / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 15. mai 2019 - 15. mai 2019
Algusaeg: 10:30 - 15:30
Kirjeldus:

2019. aasta on pühendatud eesti keelele, mis annab õiguse veel kõvemini trummi põristada, kui tähtis lugemine ikka on. Selle aasta õpipäeva ettekanded keskenduvad keelele ja laste lugema innustamisele, sekka pakume muud kasulikku ja inspireerivat töös laste ja raamatutega. Ootame õpipäevale osalema laste ja noortega tegelevaid raamatukoguhoidjaid, õpetajaid ja teisi huvilisi. Osavõtt on tasuta, eelregistreerimine avatud 11. maini või kuni kohtade täitumiseni. Olete oodatud! Lisainfo: Anneli Kengsepp anneli@elk.ee, tel 617 7233

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Registreerimine rakenduslingvistika kevadkonverentsile 23. aprillini

EKI uudised

25.-26. aprillil toimub Eesti Rakenduslingvistika Ühingu 18. kevadkonverents. Palume osalejatel kodulehel asuva lingi kaudu registreerida enne 23. aprilli https://www.rakenduslingvistika.ee/kevadkonverents/

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartus toimub rahvusvaheline noorte filoloogide konverents

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.04.2019
19.–21. aprill 2019 a. viib Tartu Ülikooli slavistika osakond Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli ning Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli toetusel läbi „Rahvusvahelise noorte filoloogide konverentsi”, mis toimub sellel aastal juba 46 korda. Esimene üliõpilastele mõeldud konverents toimus 1963. aastal ning alates sellest ajast pole nende korraldamise traditsioon katkenud (konverentsid toimusid ka eelnevalt, kuid need olid ülikoolisisesed).

Tartu konverentsid on slavistika üliõpilaste teaduslikud kohtumised, mis ühendavad kümneid üliõpilasi, magistrante ja doktorante mitte ainult erinevatest Euroopa riikidest kui ka tervest maailmast, annavad neile suurepärase võimaluse tutvuda uute teadusvoolude ja -teooriatega. Tänavu osaleb konverentsil 65 noort teadlast Eestist, Venemaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt ja Lätist.

Konverentsi temaatika on sel aastal väga mitmekülgne ning haarab slaavi keelte uurimise, sotsiolingvitika ja etnolingvistika, kulturoloogia, ideoloogia, Vene ja Euroopa ajaloo ning kirjanduse probleeme, tõlkeküsimusi ja samuti emigrandikultuuri problemaatikat. Toimub kaks põhisektsiooni — keeleteaduslik (Lossi 3, aud 222) ja kirjandusteaduslik (Lossi 3, aud 307). Töö toimub vene ja inglise keeles.

Kirjandusteaduliku sektsiooni raames toimuvad lisaks auditoorsetele ettekannetele ka videoetteasted (traditsiooniliste posterettekannete analoog), millega on võimalik eelnevalt tutvuda. Viited videotele (samuti nende tekstidele) saadetakse kõigile soovijatele varem ette ning nende üle arutlemine toimub konverentsi põhiprogrammi raames. Soovi korral saate tutvuda kava antud osaga, andes sellest teada kirjandusteadusliku sektsiooni korraldajale.

Konverentsi aukülaliseks on Oxfordi Ülikooli professor Andrey Zorin, kes peab osalejatele sissejuhatava loengu teemal „Tranformatsiooni mütoloogia vene kultuuris“.

Traditsiooniliselt avaldatakse parimad ettekanded noorte filoloogide artiklite kogumikus „Vene filoloogia”. Eelmise aasta materjalide põhjal koostatud kogumiku „Vene filoloogia. 30” esitlus toimub konverentsi avamisel.

Korraldajad tänavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli ning Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli ürituse rahastamise eest.

Konverentsi kava leiate: http://www.ruthenia.ru/anons/553075.html.

Lisainfo: Maria Borovikova (kirjandusteaduslik sektsioon) maria.borovikova [ät] gmail.com
Alessandra Dezi (keeleteaduslik sektsioon) alessandradezi [ät] gmail.com 
 
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Terminihalduskeskkonna Ekilex esitlus Tartus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Terminihalduskeskkonna Ekilex esitlus Tartus
Toimumiskoht: Haridus- ja Teadusministeerium / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 30. mai 2019
Algusaeg: 11:00 - 13:00
Kirjeldus:

Eesti Keele Instituudis on arendamisel uus sõnastike ja terminibaaside koostamise keskkond Ekilex, kuhu on plaanis lähiajal koondada senised Termekis ja muudes terminihaldussüsteemides tehtud terminibaasid. Terminitöö jaoks on plaanitud uus keskkond avada tänavu maikuus.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Teadusseltside terminoloogiapäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Teadusseltside terminoloogiapäev
Toimumiskoht: Eesti Teaduste Akadeemia / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 16. mai 2019
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:

Emakeele Selts, Eesti Keele Instituut ja Eesti Teaduste Akadeemia korraldavad 16. mail 2019 Eesti Teaduste Akadeemia saalis teadusseltside terminoloogiapäeva.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rektor Toomas Asser ja professor Karl Pajusalu pälvisid Läti riikliku teenetemärgi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.04.2019

Läti Vabariigi president Raimonds Vējonis autasustas Tartu Ülikooli rektorit Toomas Asserit Läti riikliku teenetemärgi Tunnustusristi III klassi ordeniga ja Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalut Tunnustusristi IV klassi ordeniga.

Läti president annab Tunnustusristi lätlastele või välismaalastele, kellel on tähelepanuväärseid teeneid Läti teaduse, kultuuri või hariduse valdkonnas.

Tunnustusrist on Läti vanim autasu, asutatud aastal 1710 ja Läti Vabariigi autasuna kasutusele võetud aastal 1938. Autasu on taastatud Läti riikliku autasuna aastal 2004.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiootika doktorant Mirko Cerrone sai ajakirja Biosemiotics 2018. aasta parima artikli auhinna.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.04.2019

Meil on rõõm teatada, et semiootika doktorant Mirko Cerrone sai rahvusvahelise teadusajakirja Biosemiotics 2018. aasta parima artikli auhinna. Mirko artikkel “Umwelt and Ape Language Experiments: on the Role of Iconicity in the Human-Ape Pidgin Language” räägib inimeste ja ahvide vahelise kommunikatsiooni ikoonilisest aspektist. Hindamiskomisjon nimetab artiklit muljetavaldavaks nii selle teoreetilise sügavuse kui ka originaalsuse poolest. https://rdcu.be/bv2C9

Palju õnne, Mirko!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Valmisid videod Homerose "Iliase" lugemisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.04.2019

22. märtsil 2019 toimus Vana Anatoomikumi ringauditooriumis Lyoni Festival Europeen Grec-Latin eestvedamisel ülemaailmne Homerose “Iliase” lugemine. Üritusest on nüüd valminud ka videod. "Iliast" loeti näiteks eesti, inglise, läti, leedu, itaalia, hollandi, vene, jaapani, hiina, prantsuse, vana kreeka jt keeltes. Täispika video üritusest leiab siit.
Rohkem infot toimunud ürituse kohta leiab siit.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Lingvistikaolümpiaadil uuriti mohoogi keele hääldust

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.04.2019
Foto: Miina Norvik

16.-17. märtsil toimus Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 17. lingvistikaolümpiaadi lõppvoor, millest võttis osa 44 eelvooru parimat osalejat. Olümpiaadil pidid õpilased loogikat rakendades ning etteantud keelematerjali kasutades lahti murdma nii Hiina kirjamärkide järjestamiseks kasutatud koodi, mansi keele arvusüsteemi kui ka punktkirjas rehkendusi. Samuti oli ülesanne Kanadas kõneldava mohoogi keele häälduse kohta ning türgi keele sõnade ja fraaside tähenduse väljaselgitamise peale.

Esikoha võitis teist aastat järjest Hant Mikit Kolk (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium). Teise koha pälvis Roosmari Pihlak (10. klass, Tallinna Mustamäe Gümnaasium) ja kolmanda koha Anna Talas (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium). Neljandaks tuli Ove Üllar Viesemann (11. klass, Nõo Reaalgümnaasium). Neli võitjat saavad Eestit esindada 17. rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Lõuna-Koreas. Täielikud võistlustulemused on Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.  

Olümpiaadižürii tunnustas ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi lingvistikaringi eestvedajat Kristiina Pungat ja esile tõsteti Nõo Reaalgümnaasiumi õpilast Ove Üllar Viesemanni, kes korraldas sügisel oma koolis kaasõpilastele kolm menukat lingvistikaolümpiaadi infotundi ja viis läbi ka koolivooru. „On tõesti tore tõdeda, et leidub selliseid innukaid õpetajaid ja õpilasi, kes taoliste ringide läbiviimisega aitavad huvi äratada lingvistikaolümpiaadi ja ühtlasi ka erinevate maailma keelte vastu,“ rõõmustas lingvistikaolümpiaadi žürii esimees Miina Norvik.

Pärast neljatunnist ülesannete lahendamist jagus õpilastel entusiasmi ühiselt arutleda lingvistikateemaliste uuringute ning lingvistika teadmiste rakendamisvõimaluste üle igapäevaelus. Sõbralik õhkkond liitis osalejaid ning aitas leida uusi mõttekaaslasi.

Olümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldas Tartu Ülikooli teaduskool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning maailma keelte ja kultuuride kolledži anglistika osakond.

Lisateave: Miina Norvik, TÜ läänemeresoome keelte teadur ja lingvistikaolümpiaadi žürii esimees, miina.norvik [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

11. aprilli Jututarõ külaliseks on Urmas Kalla

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
08.04.2019

Neljapäeval, 11. aprillil 2019 kell 17 Jakobi 2-103, Tartus on TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse JUTUTARÕ külaliseks Urmas Kalla.

Juttu tuleb tänavu juba 20. sünnipäeva tähistavast eesti rahvamuusikatöötluste festivalist Mooste Elohelü.

 

Kõik huvilised on oodatud!

Jututare toimumist toetab Võro Instituut

Lisainfo: Eva Saar, TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Tel 737 5422, eva.saar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Dr Inga Hilbigi seminar Leedust ja eestlastest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.04.2019

Teisipäeval, 9. aprillil kell 16.15 peab dr. Inga Hilbig (Vilniuse Ülikool) interaktiivse avatud seminari teemal "Praeguse aja Leedu ja leedukad: sotsiokultuurilised küsimused. Ja mida nad arvavad eestlastest?" (Lithuania and Lithuanians today: sociocultural matters. And what do they think about Estonians?). Seminar toimub TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis (Lossi 3-304). 

Seminar keskendub leedukate mõttemustrite analüüsimisele ning võrdleb eestlaste ja leedukate mõtteviisi erinevusi. Samuti arutleb ta, kuidas need erinevused mõjutavad meie igapäevaelu.

Rohkem infot seminari kohta leiab siit.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ilmunud on mahukas raamat „Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas: uus vaatenurk“

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.04.2019
Algselt Oxfordi Ülikooli kirjastuses 2000. aastal ilmunud koguteose koostaja on Oxfordi Ülikooli klassikalise filoloogia professor Oliver Taplin ning 17 peatüki autoreiks on kreeka ja rooma kirjanduse tipptundjad.

Erinevalt traditsioonilistest kirjanduslugudest on selle raamatu fookuses kirjanduse vastuvõtjad: publik, lugejad, vaatajad ja kuulajad. Peatükid ei järgi traditsioonilist kreeka ja rooma kirjanduse perioodilist jaotust, vaid lähenevad materjalile eelkõige žanrilisest ja sisulisest küljest, aidates mõtestada kirjanduse teket, kasvu, levikut ja tähendust laiemas plaanis kui tavapärased kirjanduslood. Kaetakse materjal varasemaist vanakreeka luulenäiteist kuni Rooma impeeriumi lõpuni. Vaadeldakse kirjandusliike, mis on lääne kultuuri vorminud: eepikat, lüürikat, tragöödiat, komöödiat, ajalookirjandust, filosoofilist kirjandust, retoorikat, epigrammi, eleegiat, pastoraali, satiiri, biograafilist kirjandust, kirju, deklamatsioone ja panegüürikat. Kes oli nende publik ja miks nad pidasid kirjandust niivõrd tähtsaks?

Raamatu juhatab sisse Oliver Taplini põhjalik saatesõna, raamat on varustatud kronoloogiaosa, bibliograafia ja registriga ning illustreeritud kaartide, vaasimaalide ja muude kunstiteostega. Raamatu teeb eriti väärtuslikuks see, et tõlge lisab eesti keelde sadu värsse ja kümneid lehekülgi proosanäiteid antiikautorite teostest, mis seni eesti keeles kättesaadavad ei olnud. Raamatu põhiosa on inglise keelest tõlkinud Kersti Unt, kõik seni ilmumata katkendid antiikautoreilt tõlkis vanakreeka ja ladina keelest Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor Janika Päll.

594-leheküljelise raamatu toimetajad olid Janika Päll ja Ivo Volt, selle andis välja Tartu Ülikooli Kirjastus, väljaandmist toetasid nii Eesti Kultuurkapital kui ka Tartu Ülikool.

Raamat Tartu Ülikooli Kirjastuse kodulehel: http://www.tyk.ee/taplin
Lähem info: Ivo Volt, Ivo.Volt [ät] ut.ee, tel 5271764
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Valmisid eesti keele e-kogud II ja III kooliastmele

EKI uudised

Eesti Keele Instituudi, Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös on valmis saanud eesti keele kui emakeele pädevusi hindavate elektrooniliste ülesannete kogud II ja III kooliastmele.

Vastvalminud eesti keele kaheksa e-kogu teemad on lauseõpetus, sõnade kokku- ja lahkukirjutamine, häälikuõpetus, sõnavaraõpetus ning lugemine ja kuulamine. E-kogud on õppevahendid, mis pakuvad õpilastele lisavõimalusi oma teadmisi ja oskusi kinnistada ning vajaduse korral ka täiendada. Samuti aitavad e-kogud õpetajatel kokku hoida aega (ülesannete automaatne kontroll ning punktiline ja sõnaline tagasiside õpilastele ja õpetajale) ning suunata õppeprotsessi vastavalt sellele, kuidas õpilastel uute teadmiste ja oskuste omandamine edeneb.

Osa e-kogudest sisaldavad ka diagnostilisi teste, mille abil saab õpetaja enne õppeprotsessi algust välja selgitada õpilaste eelteadmised mingi teema kohta või kontrollida õppeprotsessi lõpus, kas õpilased on taotletud õpitulemused omandanud.

Eesti keele e-kogud on seotud Eesti elukestva õppe strateegia rakendamiseks loodud digipöörde programmiga. Kogude koostamist koordineeris Eesti Keele Instituut. Valminud e-kogud on õpetajatele ja õpilastele kasutamiseks üleval Eksamite Infosüsteemis (e-kogusid näevad ainult EISi sisse loginud kasutajad).

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

IV Eduard Ahrensi konverents „Meil oma sõna kinnita“ Tallinna Toomkoolis (Pressiteade 03.04.2019)

EKI uudised

Eduard Ahrensi päeva IV konverents toimub Tallinna Toomkoolis

IV Eduard Ahrensi konverents „Meil oma sõna kinnita“ toimub 3. aprillil kell 11 Tallinna Toomkoolis.

Tervitused konverentsile toovad Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelesakonna nõunik Sirli Zupping ja Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Viikberg. Konverentsi juhatab Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Konverentsi ettekanded on järgmised:

Heiki Haljasorg „Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil“

Mikk Metsmägi (Tallinna Toomkooli 7p klassi õpilane; juhendaja Iris Metsmägi) „Kümme Eesti keelemeest“

Sanne Säär (Kolga kooli 8. klassi õpilane; juhendaja Terje Varul) „Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas“

Sulev Valdmaa „Eduard Ahrens – Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja”

Kristiina Ross „Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada“

Aivar Põldvee „Külakeelest ja kirikukeelest“

Rasmus Puur „Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana“

Üritust korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts, Tallinna Toomkool.

 Esimene Ahrensi konverents toimus 30. märtsil 2015. a Teaduste Akadeemia saalis Toompeal. 2017. aastal 10. augustil avati Kuusalu ajaloolise pastoraadi ees Eduard Ahrensile mälestusmärk. Sellele järgnes Ahrensi päeva II konverents. III Ahrensi konverents toimus 2018. aastal Kuusalu rahvamajas.

Kirikuõpetaja ning keeleuuendaja Eduard Ahrens (1803-1863)oli tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor. Ta oli Kuusalu vaimulik alates 1837. aastast kuni oma surmani 1863. aastal. Ta on maetud Kuusalu kalmistule. Ahrensi keeletöö peaeesmärk oli kirikukeele parandamine ja uurimine. Tema põhiteos on „Grammatik der Ehstnischen Sprache” (1842, 2 tr 1853). Selle esitrükis kasutas ta ise veel peamiselt vana, ent selle sõnastiku osas (Etymilogisches Wörterbüchlein) juba uut kirjaviisi. Esimene raamat, kus pruugitakse läbivalt Ahrensi uut kirjaviisi, on Jõelähtme pastori G. H. Schüdlöffeli teos „Toomas Vesten, Lapo rahva uso ärataja Norra maal” (1844). Kuigi uut kirjaviisi hakati vähehaaval pruukima juba 1850. aastatel, algab selle laialdasem kasutuselevõtt järgmise kümnendi keskel F. R. Kreutzwaldi, J. Hurda ja kooliraamatutes C. R. Jakobsoni poolt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Vene keele olümpiaadil olid vaatluse all tänapäevased keeleilmingud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
02.04.2019
Foto: Nadezhda Leontjeva

11. märtsil peeti Tartus vene keel emakeelena olümpiaadi lõppvooru, millest võttis osa 21 õpilast 11 koolist.

Tänavune lõppvoor toimus uues formaadis, nimelt kui varem on üritus kestnud kaks päeva, siis sel aastal toimus lõppvoor ühel päeval. Seoses sellega oli ülesandeid vähem ja ja õpilased kirjutasid võistlustööd nelja tunni asemel kolm tundi.

Ülesannete esimese osa moodustasid traditsioonilised lingvistilised ülesanded. Teise osa ülesanded olid varasemast erinevad ja õpilastel oli võimalus kahest tekstist valida üks, mida analüüsida erinevate parameetrite põhjal. Kõik ülesanded eeldasid õpilastelt ennekõike oskust analüüsida ja iseseisvalt mõeldes loomingulisi lahendusi leida.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent ning žürii esimees Svetlana Jevstratova tundis head meelt, et gümnasistide kõrval võistles ka kolm põhikooliõpilast. „Rõõmu teeb asjaolu, et julgetakse ennast proovile panna juba varasemal keeleõppimise etapil,“ lisas ta.

Kõige edukamad olid lahendamisel Margarita Kolegova Narva Kreenholmi gümnaasiumi 11. klassist, Arina Zimina Narva keeltelütseumi 11. klassist ja Alesja Baranova Narva Pähklimäe gümnaasiumi 10. klassist. Täielikud tulemused ja lõppvooru ülesanded on Tartu Ülikooli teaduskooli veebis.

Tunnustust väärib iga osalenud õpilane. „Vene keelt emakeelena rääkivatele lastele suunatud vabariikliku olümpiaadi läbiviimine on väga  tähtis: see aitab venekeelsetel noortel oma emakeelt hoida ja ennast harida,“ ütles Jevstratova.

Peale võistlust oli osalejatele korraldatud kohtumine ja vestlusring Tartu Ülikooli slavistika osakonna doktorantide ja õppejõududega.

Vene keele olümpiaadi lõppvooru korraldas TÜ slavistika osakond, koordineeris TÜ teaduskool ja rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Svetlana Jevstratova, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent ja žürii esimees, svetlana.jevstratova [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Õ ja Ö kasutamine antakse vabaks (Pressiteade 01.04.2019)

EKI uudised

 

PRESSITEADE

01.04.2019

 

Eesti Keele Instituudi õigekirjanõukogu on võtnud vastu järgmise otsuse.


Seoses sellega, et häälikud õ ja ö ei ole eesti keeles fonoloogilises opositsioonis, antakse alates tänasest õ ja ö kasutamine eesti keeles vabaks. Nii lõpeks ka saarlaste pikaajaline diskrimineerimine ja sildistamine.


Fonoloogilise opositsiooni puudumine tähendab, et õ ja ö ei moodusta minimaalpaare – nad ei ole distinktiivsed ehk sõna tähendusi eristavad. Näiteks ei ole eritähenduslikud sõnad köök ja kõõk, küll aga köök ja kook.


Kahjuks ei jöutud uut reeglit kajastada 2018. aasta öigekeelsussönaraamatus (ÖS), kuid tänavuse eesti keele riigieksami tõõdes loetakse öigeks juba mölemad variandid.


Öigekirjanöukogu kaalub ka edasist vokaalide lihtsustamist. Näiteks vöiks edaspidi eesti keeles piirduda ühe vokaaliga, nöö möötöks kööl vöölgö löhtsömöks.

 

 

EKI logo tunnuslausega

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ESS KUTSUB KINNO: “TÕDE JA ÕIGUS” KOOS ANDREI HVOSTOVIGA

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Selts koostöös Elektriteatriga kutsub kõiki semiootikuid kinno, et üheskoos vaadata Tanel Toomi suurfilmi „Tõde ja õigus“.  Seanss toimub 5. aprillil algusega kell 19.00 Elektriteatris (Jakobi 1). Pärast filmi saame kuulata kirjanik Andrei Hvostovi mõtteid „Tõe ja õiguse“ erinevate
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Seminar “Tõlkes leitud – väljakutsed ja võimalused väikesel turul”

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

28. märtsil oli Tallinna Ülikoolis tõlketeemaline seminar, kus kohtusid tõlkijad, terminoloogid ja keeletoimetajad.
Seminar algas ettekannetega ja jätkus töötubadega. Sai kuulata ettekandeid selge keele, Eesti Keele Instituudi uus sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilexi ning Eesti tõlkijate ja DGT koostöövõimaluste kohta. Töötubades räägiti kvaliteedinõuetest ja terminoloogiast, koostöövõimalustest ning arutleti tõlkija elukutse üle.

Seminari korraldas Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat (DGT) koostöös Tallinna Ülikooli Konverentsikeskusega.

Vt kava.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hõimuklubi 27. märtsil: Eesti pseudomütoloogia algus ja allikad

EKI uudised

Hõimuklubi: Eesti pseudomütoloogia algus ja allikad

27. märtsil kell 17

Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

 

Ajaloolane Aivar Põldvee räägib oma ettekandes ajalooallikatest ja uurimis-meetoditest, mis võimaldavad meil saada teadmisi sellest, kuidas on loodud eesti jumalaid Kristjan Jaak Petersonist „Kalevipojani“.

Oma ettekande kohta kirjutab Aivar, et tegelikult on meie jumalate ja panteoni sünnilugu päris hästi uuritud, kuid siiski on huvitav jälgida, kuidas erinevatel aegadel on püütud kirjeldada eestlaste mütoloogiat. Eelkõige vaatleb ta varajasi soome ja saami eeskujusid meie mütoloogias, nende vahendamist  näiteks Thomas Hiärne kroonikast, samuti jumalate kirjeldusi alates Soome reformaatorist Mikael Agricolast, lõpetades baltisaksa kirjaniku Garlieb Merkeli ja teistega. Osa Soomest pärit jumalaid, nagu laulujumal Vanemuine on leidnud oma väärika koha meie pseudomütoloogias, aga näiteks Turisel pole nii hästi läinud.

Alates 1860. aas­tatest said seni eelkõige saksakeelses kultuuriruumis hõljunud pseudojumalad eesti rahvusliku identiteedi sümboliteks ja kujundajateks. Jumalate kohtumine rahvaga kujunes siiski erine­vaks, Vanemuine ja Turis on siin heaks näi­teks. Vanemuise selts, laulupeod ja isamaa­luule tegid laulujumala rahvaomaseks ning eestlased laulurahvaks, sõjajumala kuvandil ei olnud aga tõsiseltvõetavat katet minevikus ega eluvaimu ja -tingimusi olevikus

Aivar Põldvee töötab vanemteadurina Tallinna Ülikoolis. Uurinud on ta peamiselt eesti hariduse, kultuuri ja kirjakeele ajalugu varauusajal. Värskeim uurimus on Käsu Hansu eestikeelsete kirjade publikatsioon, mis ilmus möödunud aasta lõpus ajakirjas „Tuna“ (2018/4).

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eesti keele aasta. Jõgeva maakonna keelepäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eesti keele aasta. Jõgeva maakonna keelepäev
Toimumiskoht: Põltsamaa Ühisgümnaasium / Põltsamaa
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 29. märts 2019
Algusaeg: 10:00 - 13:30
Kirjeldus:

I osa
Muusikaline tervitus
Avasõnad. Miina Norvik (Emakeele Selts, Tartu Ülikool)
Karl August Hermannist. Uku Jürgenson ja Madis Miks (Põltsamaa Ühisgümnaasium)
Väldete hääldusest ja õigekirjast. Pire Teras (Tartu Ülikool)
C. R. Jakobsonist ja tema kooliõpikutest. Anette Välb ja Liis Urvik (Torma Põhikool)
Emotsioonidest biifini. Mart Kivastik, kirjanik
pere-tüüpi sõnadest. Kadi Värnik (Jõgevamaa Gümnaasium)

Vaheaeg kell 11.25-12.10. Võimalik külastada eesti keele aastaks valminud keeleteemalist rändnäitust; võimalik saada ka sooja sööki (täiskasvanule 2 eurot, õpilasele 1 euro), kui registreerite söögisoovi hiljemalt 26. märtsil siin: https://doodle.com/poll/tz2anct872eubxnr

II osa (algus kell 12.10)
Välismaalaste mõtisklusi eesti keelest (videoklipid)
Mõtisklusi emakeelest ja emakeeles kirjutamisest. Veronika Kivisilla, luuletaja
100 aastat ÕSi. Kuidas muutub keel? Tiina Paet (Eesti Keele Instituut)

Ürituse orienteeruv lõpp kell 13.30

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Peeter Päll räägib eesti keele tervisest (ERR, Prillitoos 10.03.2019)

EKI uudised

Vaata saadet siin. (u 16:20)

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

“Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted”, 22. märts 2019, Jakobi 2-114

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.03.2019

Reedel, 22. märtsil toimub uurimisseminar „Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted“ (Jakobi 2-114). Veel on võimalik registreeruda kuulajaks (tähtaeg pikendatud 21. märtsini): http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration.

Olete oodatud!

Kontakt ja lisainformatsioon / Contact and additional information: Elin Sütiste elin.sytiste [ät] ut.ee.
 
 

INTER- JA TRANSMEEDIALISE TÕLKE ANALÜÜS: MEETODID JA MÕISTED

INTER- AND TRANSMEDIAL TRANSLATION ANALYSIS: METHODS AND CONCEPTS                            

22.03.2019, Jakobi 2-114                                                        

9:00-9:30  Tervituskohv ja registreerimine / Welcome coffee and registration                                

I sessioon (eesti keeles)/ 1st panel (in Estonian)              

9:30-10:00          Elin Sütiste „Intermeedialisest tõlkest transmeedialise tekstini“

10:00-10:30        Klaarika Kaldjärv „Don Juani teekond Tallinna“

10:30-11:00        Katiliina Gielen „Oo Romeo, miks oled Romeo…“                            

11:00-11:30        Kohvipaus / Coffee break                                         

II sessioon (eesti keeles) / 2nd panel (in Estonian)           

11:30-12:00        Tiina Põllu „Transmeedialise tõlke aspektid Alberto Moravia raamatu "Konfomist" ja Bernardo Bertolucci samanimelise filmi kahe ekraaniversiooni võrdluses“

12:00-12:30        Līva Bodniece, Jovita Dikmoniene, Audronė Kučinskienė, Maria Lotman “Oidipuse transmeedialine teekond Balti kultuurides“

12:30-13:00        Eduard Parhomenko „Madis Kõivu theatrum philosophicum. Ehk kuidas lavastada Ding an sich'i?“                          

13:00-14:00        Lõuna (omal käel) / Lunch (on your own)                                         

III sessioon (inglise keeles) / 3rd panel (in English)           

14:00-14:30        Alin Olteanu „The case for a media semiotic theory of translation“

14:30-15:00        Fruzsina Kovács „Intersemiotic translation and its contextual elements“

15:00-15:30        Ehte Puhang „A text and its author(s): the story of a translation“                             

15:30-16:00        Kohvipaus / Coffee break                                         

IV sessioon (inglise keeles) / 4th panel (in English)           

16:00-16:30        Katre Pärn „Modelling transmedial textuality“

16:30-17:00        Tatjana Pilipoveca „Fanfiction in the genre of crossover as a result of transmedial translation: 'The Snow Queen' in a world of modern readers“

17:00-17:30        Peeter Torop „Transmediality and the ontology of a translation text“                            

17:30-18:00        Avatud arutelu jookide ja suupistetega / Open discussion with drinks and snacks  

Seminar toimub Tartu Ülikooli humanitaarvaldkonna baasfinantseeritava projekti PHVFI17926 „Transmeedialine tõlkelugu: transmeedialiste tekstide analüüsi alused“ raames. / The seminar is part of the base financed project PHVFI17926 "Transmedial translation history: foundations of transmedial text analysis" supported by the Faculty of Arts and Humanities of the University of Tartu.

Lähem info kodulehel: https://www.flfi.ut.ee/en/research-seminar-inter-and-transmedial-translation-analysis-methods-and-concepts-march-22-2019

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Cary Campbelli (Simon Fraseri Ülikool, Vancouver, Kanada) külalisloeng "Enacting education from the inside: on the continuity of semiotic learning", 25. märtsil, 14.15, Jakobi 2-306

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.03.2019

Abstrakt inglise keeles:

Enacting education from the inside: on the continuity of semiotic learning

In a landmark 1943 article “Our Educational Emphases”, anthropologist Margaret Mead posed a very simple question: “from what basis can we see the educational processes of traditional indigenous societies as continuous with the forms of education practiced in modern industrialized society?”

Mead argues that educational processes in general are defined by the fact that an emphasis on learning is more primary and foundational (existentially, but also culturally) than an emphasis on teaching. By contrast, in modern globalized society “our concepts of education have been shaped by the will to teach, convert, colonize, or assimilate” (1943, p. 63) pupils, rather than to channel or foster learning.

Based on ethnographic insights, Mead concludes that the consistent meaning of education in human cultures is to create forms of continuity (in particular, intergenerational forms) and responsiveness to future uncertainty.

In this talk, I wish to bring such observations from the anthropology of education into the context of recent discussions within educational semiotic discourses – particularly as influenced by biosemiotic conceptualizations of learning (in particular, as expressed recently by Kull (2018), as well as by the recent special issue of Sign Systems Studies “Learning and Adaptation” (Olteanu and Stables[eds.], 2018).

Building on the central premise that both the life process and the learning process are expressed through forms of semiotic engagement (Stables, 2006) and involve continual adaptation and meaning-making, I wish to argue, building on my earlier insights (Campbell, 2018), that these discourses may allow an avenue from which to understand educational dynamics as non-instrumental and continuous with other forms of learning and life.

This perspective allows us to take, what I would call, an internal view of educational processes. I further elaborate that from this perspective learning has a sporadic identity: it is emergent in the specificity of events and must be discerned within the practices that enact it. Realizing learning as something emergently enacted in the educative encounter, and not something that can be determined and implemented, allows us to resist turning learning into an accountability tool that can easily be used towards ideological ends.

Several educational semiotic authors have made the claim that educational institutions should be understood as instances of exaptation, that evolved naturally to channel (but not to determine) learning more efficiently for specific social groups. I conclude by speculating on how this emphasis on continuity in our educational approaches is central to preparing adaptive human societies that would be equipped to deal with challenges of climate change and ecological crises.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 15.03.2019. Kolm kuud eesti-soome sõnaraamatu elust

EKI uudised

Külli Kuusk

Eesti Keele Instituut ja Kotimaisten Kielten Keskus esitlesid selle aasta 9. jaanuaril eesti-soome sõnaraamatut, mida on olnud võimalik kasutada varsti juba 3 kuud. Statistika ütleb mustvalgelt, et päringuid on teadaolevas minevikus kokku 84 000 ehk siis umbes 750 päevas. Need on ilusad arvud, mis lubavad loota, et huvi ja vajadus sõnaraamatute järele meie masintõlke poole kalduval ajastul pole kustunud. Loe edasi Postimehest.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Ženii aeg Eestis jäi üürikeseks (PM 15.03.2019)

EKI uudised

tiina.paet2

Koloniis töötanud anniline hirurg hässitas koerad huntsantsaka peale hurisema, samal ajal kui ženii maalis pardlit. Tuntud poliitikus waatles imetsedes jõude lonkivat hulkrut.

Kui mõni keeletundlikum lugeja on nüüd infarkti äärel ja otsib nii vigase teksti parandamiseks punast pliiatsit, siis ärgu parem nähku vaeva. Kõik kirjapandu on igati korrektne, seda küll 1918. aastal ilmunud Eesti esimese õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) järgi.

«Saja aasta jooksul on eesti keeles muutunud nii kirjakuju, ortograafia kui ka sõnade tähendused,» selgitas Eesti Keele Instituudi keelekorraldaja Tiina Paet, miks toonane tekst tänapäeva lugejale täiesti vigane tundub.

1918. aastal ilmunud «Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamatus» on üksjagu sellised sõnu, mille tähendus on aja jooksul muutunud. Näiteks ei tähendanud sõna pardel toona sugugi mitte habemeajamisaparaati, mille leiutamiseni kulus pea paarkümmend aastat, vaid hoopis leopardi või pantrit.

Ženii aga pole keegi muu kui geenius. «Kuna tegu oli laenuga prantsuse keelest (génie – toim), siis on toonases ÕS-is antud selle sõna häälduspärane kirjaviis,» selgitas Paet. Selliseid sõnu, mille kirjapilt on saja aasta jooksul tundmatuseni muutunud, leidub üksjagu.

Kui vanasti masin hundas ja huntsantsakad hässitasid koeri, siis nüüdseks on paljude sõnade algusest h kadunud.

Ka kaksisvee (w) oli esimese ÕSi ilmudes kasutusel viimaseid aegu, enne kui see v vastu välja vahetati.

Edasi saab lugeda siit: Postimees 15.03.2019 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kutse kantseliidikampaania üritusele 1. aprillil

EKI uudised

 kantseliidikorje FB pais

KUTSE

 

Ootame Sind 1. aprillil kell 11 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6), et kokku võtta kampaania „Märka kantseliiti!“.

Esinevad Karl-Martin Sinijärv ja Riina Reinsalu.

Tagasisidet annavad Katrin Hallik ja Katre Kasemets.

Tunnustame kampaaniast osavõtjaid.

Üritus kestab umbes kaks tundi.

Anna palun oma osavõtusoovist teada

selle vormi kaudu.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Põliskeelte aasta: udmurdi keele ja kultuuri tund 19. märtsil

EKI uudised

UDMURDI KEELE JA KULTUURI TUND
19.03.2019
Kell 17
Asukoht: MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Pärnu mnt 28-9, Tallinn

MTÜ Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki udmurdi keele ja kultuuri tundi, mis toimub 19. märtsil kell 17:15 Fenno-Ugria ruumes! Tunni viib Elena Kirt, kes on Eestis elavate udmurtide seltsi esimees. (Ošmes: Eestis elavate udmurtide selts)

Registreerumine: Palume kõigil oma osavõtust märku anda hiljemalt sündmuse toimumise päeval aadressil info@fennougria.ee või telefoni teel, numbril 6445119!

Sissepääs: prii

LÄHEMALT:
Soome-ugri vähemus- ja põliskeelte hääbumise üheks põhjuseks on see, et neid keeli kasutatakse üksnes kogukonnasiseselt, mitte teiste rahvastega suheldes. Sugulaskeeli õppides aitame kaasa sellele, et need keeled kõlaksid vene keele asemel ka rahvaste vahelises suhtlemises. Samuti tõuseb seeläbi nende keelte maine.

ÜRO on 2019. aasta kuulutanud põliskeelte aastaks. Selle puhul pakub Fenno-Ugria kõigile huvilistele võimalust meie sugulaskeeltega tutvust teha.

Korraldame Fenno-Ugrias soome-ugri keelte lühitunde, kus:
• omandatakse keelte mõned olulisemad väljendid;
• saadakse lühiülevaade keele grammatikast, mis aitab kaasa EKI veebisõnastike kasutamisele;
• õpitakse tundma eesti keelega sarnaseid sõnu;
• saadakse teada, millised keelekontaktid on keelt mõjutanud;
• lauldakse-mängitakse;
• tutvutakse ka kõnealuse rahva kultuuriga.
• Kevadhoojal toimuvad udmurdi, mari, komi, ersa keele lühitunnid.

Sügisel jätkame läänemeresoome keeltega.

Tunde viime läbi koostöös Eestis tegutsevate soome-ugri seltsidega, kelle esindajad on ka tundides õpetajateks. Huvi korral võib meie õpetajad kutsuda tunde läbi viima ka koolidesse, lasteaedadesse, raamatukogudesse jm kultuuriasutustesse.

Elena Kirt elab Eestis ja on Tallinna Tehnikaülikooli Karjäärikeskuse juhataja ning Udmurdi Seltsi „Ošmes“ esimees.


/////SEOTUD SÜNDMUSED://////

• N 03 kell 16:00 avatakse Tallinna Ülikooli Mare maja 1. korruse fuajees näitus „Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017“. Sündmust korraldab on Eesti Rahva Muuseum. Näitus jääb avatuks 3. maini 2019. aastal. Näituse kohta saab lähemalt lugeda siin: https://bit.ly/2EXBERX

• N 21.03 kell 19:00 toimub Hõimuõhtu ning ansambli Invis kontsert Vanalinna Muusikamajas. Sündmust korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Lähem teave kontserdi kohta siin: Hõimuõhtu kontsert: Udmurdi maailmavaade ja silmapiir

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Tõnu Tender: keeleseadus on õigusakt, manifest ja loits (Postimees, 14.03.2019)

EKI uudised

30-aastaseks saanud keeleseadus on oma aja laps, mis on võib-olla hakanud ajale jalgu jääma, arutleb Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Loe edasi Postimehest.

Sõna peaks seadusi andma,
mõõk nad täide kandma,
mõõk sõna alla vand'ma.

Juhan Liiv

1989. aasta keeleseaduse vastuvõtmisest möödus k. a 18. jaanuaril 30 aastat.

Iga seadus on õigusakt ehk õigusliku reguleerimise vahend. Allpool ei analüüsita toonase keele¬seaduse õiguslikke külgi; ei võrrelda seda varasema, st 1934. a keeleseadusega ega ka hilisemate, s.o 1995. ja 2011. a keele¬seadusega. Kirjutise peamine ees¬märk on vaadelda 1989. aasta keeleseadust teise nurga alt – kui manifesti ja kui loitsu. Samuti on soovitud rõhutada toonase keeleseaduse ühiskondlikku tähendust ja tähtsust ning avaldatud nõnda lugu¬pidamist selle koostaja¬tele, seaduse projekti arvukale toetajaskonnale ning toonase ülemnõukogu nendele liikme¬tele, kes seaduse vastu võtsid.

Keeleseaduse tähendusest
Sel ajal oli Nõukogude Liidus perestroika ja glasnosti aeg. Eesti NSVs elati Nõukogude Liidu seaduste ja korralduste järgi. Eestlaste suhtarv oli rahvastikus vähenenud sõjajärgselt 97,3%lt 61,5%ni. See oli organiseeritud sisserände tagajärg. Kirde-Eestisse rajatud suur¬tööstuse tarbeks asustati sinna arvukalt inimesi, kelle ühiseks suhtlus¬keeleks oli vene keel. Eestisse asunud muu¬keelsetel inimestel puudus eesti keele õppimise vajadus, kuna kõikjal oli võimalik asju ajada vene keeles. Eestikeelse koolisüsteemiga rööbiti tegutses vene õppe¬keelega koolivõrk. Eestlastel tuli mitmes Eesti piirkonnas ja eluvaldkonnas – ametnike, arstide, teenindus¬töö¬tajatega jne – suhelda vene keeles, sest sisse¬rännanud eesti keelt ei osanud.
1988. aasta lõpus ja 1989. alguses sai eesti keel Eesti ühiskondliku elu tähtsaimaks teemaks. Keeleseadus – eesti keelele riigikeele staatus! – oli IME ehk isemajandava Eesti kõrval kogu ühiskonda erutanud küsimus. Selle väljatöötamine oli üld¬rahvalik ettevõtmine. Väidet kinnitab 1988. aasta sügisel aset leidnud allkirjade kogumise suur¬aktsioon. Eesti NSV suveräänsus¬deklaratsiooni toetuseks anti 860 000 allkirja ning ajalehtedes avaldatud Eesti NSV keele¬seaduse projekti toetuseks saadeti Eesti NSV Ülemnõukogule 10 404 kirja. Need töötas kahe nädala jooksul läbi Keele ja Kirjanduse Instituudi (praeguse Eesti Keele Insti¬tuudi eelkäija) 23 töötajat. Ilmnes, et kirjadele oli lisatud 325 660 inimese allkirjad, neist keeleseaduse projekti poolt anti 306 552 allkirja (ehk 90,4 %) ja selle vastu 19 108 allkirja. Ükski varasem ega hilisem seaduseelnõu ei ole pälvinud nii laialdast toetust. Eesti NSV keeleseadus oli esimene omataoline NSV Liidus, millele järgnesid teiste liiduvabariikide keeleseadused. Toonane keeleseadus oli kompromisside tulemus, seetõttu tekkis õigusakti rakendamisel raskusi. Ehk Juhan Liivi luuleridade valguses: sõna andis seaduse, aga selles puudus täide kandev mõõk ... Toonast keeleseadust tuleks vaadelda teise nurga alt.

Keeleseadus kui manifest
Manifest on tähendanud riigipea või kõrgeima riikliku institutsiooni pidulikku kirjalikku pöördumist rahva poole mingi tähtsa poliitilise sündmuste puhul. Samuti on see tähendanud erakonna või rühmituse programmilise sisuga avalikku teadaannet.
Akadeemik Jaan Undusk on ilmekalt kirjeldanud manifesti tunnuslikke jooni. Tema järgi on iga manifest kõrgstiilne tekst, kuna kuulutab millegi uue olemasolu, mis sel ajahetkel pole iseenesestmõistetav. Manifest ei põhjenda ega tuleta, vaid kehtestab ja sätestab mingi siiani tundmatu suuruse (nt eesti keele riigikeelena). Iga manifest algab pooleldi tühjalt kohalt, seda kohta ise täites. Manifesti tuumaks on uued põhimõtted, mis tunduvad senise kogemuse põhjal meele¬valdsena. Kellegi teise huvide vaatevinklist toimitakse kas järsult või hoolimatult, senine mänguplats tehakse puhtaks ja kõike alustatakse mingis mõttes uuesti. Iga manifest taotleb mõtlemisrutiini muutust, on märk leppimatusest, olukorrast, kus vanu kokku¬leppeid ei peeta enam võima¬likuks. Manifest teeb esimest korda avalikuks selle, mida oodatakse ja kardetakse. Akadeemiku arvates pole loogiliselt või juriidiliselt põhjendatud manifest enam manifest. Kuid vaadeldav keeleseadus on ehk erand: selle rakenduslik osa oli väike, seaduse rakendamiseks puudusid hoovad.
Toonane keeleseadus oli ülal nimetatu järgi manifest: Eestis elavate Nõukogude Liidu eri paigust pärit inimestele oli 1989. aasta keeleseadus seniseid arusaamu ja tõekspidamisi riivav, arusaamatu, ootamatu, hoolimatu, leppimatu, ahistav, natsionalistlik ning meele¬valdne. Sai ju Eesti NSVs seni vene keeles pea kõiki oma asju lahendada.

Keeleseadus kui loits
Loits põhineb usul sõna maagilisse jõusse. Loits on sõnaline pöördumine looduse ja kõrgemate jõudude poole, maagiline akt, mille abil soovitakse allutada üleloomulik vägi (siin: vene keele ülem¬võim) oma tahtele, püütakse mõjutada inimesi ja loodusjõude, muuta maa¬ilma, saavutada tasakaalu, ravida haigusi jne. Sageli on loits värssides vormel. Folklorist Mare Kõiva määratluse järgi paiknevad loitsud (rahva¬päraselt: sõnad, nõiasõnad) sõnamaagia ja sakraalse pärimuse ühisalal. Need on olnud praktilise ja püha teadmise sulam, ühelt poolt kõigile avatud ja teisalt vähestele tuntud. Nõiasõnadel on tavalisest kõnest erinev lausestus, rütm ja struktuur, oma grammatiliste vormide kasutamis¬viis.
Loitsudel on ühisosa ütluste, regilaulude, palvete ja vaimuliku traditsiooniga, rahva-päraste õnnistamis- ja sajatamis¬vormelitega jms. Loitsudena on kasutatud eepilisi regilaule ja nende katkeid, piibli kirjakohti, lauluraamatu laule jne. Mitmedki laulud on olnud varem loitsud, osa ennustamis- ja ravimissõnu on muutunud aja jooksul meelelahutuslikeks või nihkunud täiskasvanutelt laste¬ repertuaari. Loitsud võivad sisaldada tähenduseta sõnu, levinud on olendite ja tegevuste loendamine ning kordused. Üks ise¬loomulikke jooni on keele¬-vahetus, st teiste keelte kasutamine loitsimisel, nt ladina, vene, saksa jne keeles. Loitsudel on olemuslik seos rituaalide ja riitustega, eelkõige kasutati neid hädas olles.
16.–22. oktoobril 1988 tähistati Tallinnas, Torontos, Rakveres ja Stockholmis eesti keele nädalat. 22. oktoobril, just enne keeleseaduse projekti avaldamist toimus Tallinnas Raekoja platsil keeleloits ja vanne. Häda ei andnud häbeneda, võõra võimu ja vaimu vastu kasutati keeleloitsu abi. Jupike sellest sündmusest on jäädvustatud Andres Söödi doku-mentaal¬filmis Draakoniaasta, 1988.
Toonase keeleseaduse tekstigi võib vaadelda loitsuna: sellel on oma rütm ja struktuur (paragrahvid), selles esineb kordusi. Seaduse tekst ei ole küll lõppriimilises värsivormis, kuid esineb (eesti keelele omast) eesriimilisust, algriimilisust: paljudel kordadel esineb riigivõimu- ja riigivalitsusasutused; asjaomase asutuse; on õigus õppe- ja kasvatuskeelte; vastavalt venekeelse elanikkonna; vastavalt vabariigi vajadustele ja võimalustele; eestikeelse erialakoolituse; eesõigus eestikeelsete trükiste tootmisele; jne.
Võõrkeelseid (palve)väljendeid keeleseaduse tekstis ei esine, kuid nt paragrahvis 27 on sätestatud, et Eesti kohal on üksainus ametlik nimi ja see on „fikseeritud eesti-ladina tähestikus". Võõrkeelseteks väljenditeks võiks kujundlikult lugeda ka vene keelele jäetud õigusi, nt paragrahvis 3: „Üksikisikutele on tagatud võimalus ka venekeelseks asjaajamiseks ja suhtlemiseks Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes".
Toonane keeleseadus soovis tõrjuda vene keele ainuvõimu, saada sellest lahti nagu mõnest tõvest või tüütust soolatüükast. Seadus püüdis tõrjuda venepärast nimekasutust, nt isanime kasutamine kellegi poole pöördumisel ei ole eestlastele omane, vt paragrahvi 28 „eesti rahvusest kodaniku nimi koosneb ühest või enamast eesnimest ja ühe- või kahekordses perekonnanimest". Jne.
Seega, 1989. aasta keeleseadust võib ehk pidada manifestiks ja loitsuks. Ehk on käes aeg uueks manifestiks ja/või loitsuks.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eestikeelsed tehishääled ja iselugevad tekstid Windowsi keskkonnas (Pressiteade 14.03.2019)

EKI uudised

Eesti Keele Instituudis on valminud uus eestikeelse kõnesünteesi liides Windowsi platvormile. Selle abil on võimalik eestikeelseid tehishääli kasutada kõigis Windowsi häälrakendustes. Kasutajal on võimalik valida meeshääle Tõnu ja naishääle Eva vahel ning lasta neil ette lugeda tekstifaile või veebilehti otse oma arvutist (vajalik on paigaldada veebibrauseris ja tekstitöötlusprogrammis teksti ettelugemist võimaldavad lisad). Tekst-kõne teisendajast on suur abi vaegnägijatel ja -lugejatel arvutist info hankimisel, sest allalaetavaid tehishääli saab kasutada ekraanilugejates. Eesti Pimedate Liidu inimesed Artur Räpi juhtimisel lõid aktiivselt kaasa kõnesünteesi liidese funktsionaalse viimistluse ja testimise protsessis. Aga tänapäeval on kõnesüntees väljunud nišitoote seisusest ning leidnud koha ka tavainimeste igapäevaelus. Sellest annavad tunnistust subtiitrite häälega ettelugemise (ETV kanalites) ja raamatute kuulamise võimaluse (Vox Populi) ning uudiste taskuhäälingute (Eesti Ekspress ja Postimees) aktiivne kasutamine.

Sünteesiliideses kasutatakse Eesti Keele Instituudi kõnesüntesaatorit, mille on loonud Indrek Kiissel. Eestikeelse tekst-kõne süntesaatori väga keeruka sobitusülesande Windowsi süsteemse Sapi5 liidesega lahendas Rene Prillop Ränivägi OÜ-st. Kõnesünteesi liides on vabavarana väljas ja kõigile huvilistele kättesaadav EKI kodulehel https://www.eki.ee/heli/.  

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Adrian Currie avalikud loengud ajalooliste teaduste filosoofiast, 18-21 märts 2019

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.03.2019

Adrian Currie (University of Exeter) peab neli avalikku loengut ajalooliste teaduste, nagu arheoloogia, paleontoloogia, geoloogia jne, filosoofiast. Loengud on osa töötoast “Science & the Deep Past”, mis toimub 18.-21. märts 2019 filosoofia osakonnas (Jakobi 2) ja loodusmuuseumis (Vanemuise 46).

Loengud on avatud kõigile kuulajatele. Loengud on inglise keeles.

Aeg: 16:15-17:45, 18.-21. märts 2019
Koht: Tartu, Jakobi 2 ruum 114 (Philosophicum)

Loengute lühikokkuvõtted

Esmaspäev 18. märts: The marsupial bulldog: omnivory, narrative & historical evidence
Thylacoleo carnifex was the size of a small lion: the largest marsupial predator to have ever lived. It existed during the Australian Pliocene and Pleistocene periods and, so it is argued, hunted large prey (sub-adult Diprodoton, rhinoceros-sized marsupial herbivores) by dispatching them with an extremely powerful bite. How do paleontologists get access to the ecological and behavioural features of critters long extinct? Historical scientists are in the business of reconstructing events in the deep past. Their evidence is often degraded, experiments are of limited value, and observations of contemporary systems sometimes provide little guide to past systems. And yet, historical scientists often provide rich, well-confirmed windows into the deep past. How do they do this? I argue that a sufficient explanation of scientific success in this arena must include at least two things. First, a recognition of the flexible, adaptive and opportunistic strategies historical scientist adopt: they are methodological omnivores. Second, understanding the evidential role that narrative plays in linking our picture of the past together. Via examining the science of T. carnifex, I’ll analyse these two notions and demonstrate their importance for successful historical science.

Teisipäev 19. märts: The unreasonable effectiveness of traces
Obdurodon tharalkooschild was an enormous platypus living in Australia around fifteen million years ago. The lineage’s existence only became known in the last decade, and only due to an entirely to a single molar tooth. Most philosophers and scientists, when reflecting on historical reconstruction, provide trace-centric accounts of how we access the past. In this paper I’ll present a problem for these accounts, before resolving and drawing lessons about how philosophers should think about evidence. Traces are the downstream remains of past events: fossils (of molars, for instance) and trackways in paleobiology, middens and ruins for archaeologists, background radiation for cosmologists, and so on. By tracing how such remains form, historical scientists infer from remains to the past. An account of methods in historical science is ‘trace-centric’ to the extent that it construes inferences from traces to the past as the main business of those methods.

In this paper, I’ll suggest that traces, as understood by trace-centric accounts, are unreasonably effective. A charge of ‘unreasonable effectiveness’, most common in mathematics, suggests that something works better than it ought to given our conception of it. The charge suggests some explanatory failure on the part of our understanding of that thing. In cases like O. tharalkooschild, highly stable, well-supported and rich reconstructions of the past are made on the basis of very small data-sets. On the face of it, if historical reconstruction is simply a matter of the relationship between traces and the past, these cases are problematic: surprising claims need a lot of evidence, and these claims apparently only require a few scrappy traces.
I’ll resolve this puzzle by emphasizing the role of middle-range theory, our knowledge of how traces form, which are required for taking traces as evidence in the first place. When we appeal to the fine-grained details of these—the amount of knowledge we have about how mammalian molars form, for instance—how so much can be done with so little is no longer puzzling. Traces are not unreasonably effective after all, but to understand them we need to attend to the local details. I’ll consider what upshots this has for abstract philosophical accounts of evidential reasoning, suggesting that their very abstractness obscures the local, explanatory detail.

Kolmapäev 20. märts: History is peculiar
The Cretaceous Terrestrial Revolution was a critical event shaping the modern world, seeing radiations in mammals, squamate lizards, snakes, birds and (maybe) dinosaurs, as well as the emergence of flowering plants (angiosperms) and their accompanying menagerie of pollinating insects. The revolution is at least in part thought to be related to the contemporaneous final breakup of Pangea into smaller continents, and the new angiosperm-insect alliance likely drove radiations in other lineages.

It is often thought that historical explanation is in some sense narrative explanation, or at least that history is particularly well-suited to narrative. Perhaps geographical changes from the relatively homogenous Pangea to the more heterogeneous modern continents led to a wider variety of habitats with more haphazardly distributed taxa, thus opening the door to diversification in the mid-Cretaceous. The earlier event (continental breakup) gains significance in terms of its downstream consequences, and a narrative explanation captures both link and significance. This connection between narrative and history has led some to ask whether there is some logic or essential property to narratives, others to draw links between the literary and the historical, and others to question whether narrative structures are discovered or constructed. I have a hunch about what makes narratives powerful answers to historical questions, which emerges from a hunch about why history matters for knowledge. History, I want to argue, matters when it generates ‘peculiarity’. Some target is peculiar to the extent that its modal profile is sensitive to the diversity-boosting or dampening features of the processes which produce or maintain it. Some processes are diversity-boosting rather than dampening, more likely to produce heterogeneous products than homogenous products. A single supercontinent is potentially diversity-dampening, as environments are homogenized and populations are less isolated: Pangea’s breakup then, could be diversity-boosting. The outcomes of these processes might themselves be robust or fragile, but what matters for peculiarity is that this robustness or fragility is explained as being the result of structures emerging from a diversity-boosting, or being maintained by a diversity-dampening, process. The insect-angiosperm alliance has proven remarkably stable and robust through the Cenozoic, yet is (perhaps) the result of a diversity-boosting process like the Cretaceous tectonic shifts. Because narratives are able to accommodate sequential changes over time, they are particularly well suited to capturing peculiarity. In addition to capturing narrative, this view accommodates a (relatively humble) realism about narratives: insofar as they describe peculiarity, historical narratives are discovered rather than invented. It also helps explain the localness of historical knowledge: history’s peculiarity often restricts regularities and patterns to within relatively narrow trajectories.

Teisipäev 21. märts: How to build a sea-urchin: simulations as smoking guns.
The echinoderms are an ancient lineage whose modern-day representatives include sand-dollars and sea-urchins. In the deep past, echinoderms were much more diverse. Prior to the end of the Paleozoic (around 250 million years ago), echinoderms boasted a wide variety of morphologies. What happened? In this paper, I’ll examine how the use of simulations and other models can help resolve questions about the deep past: that they can act as ‘smoking guns’. Carol Cleland’s notion of a ‘smoking gun’ refers specifically to new trace evidence which empirically discriminates between hypotheses about events in the deep past (the discovery of shocked quartz at the K-Pg boundary, for instance, favoured extra-terrestrial impact over mass volcanism occurring at the time). By developing simple geometric models of echinoderm development, paleontologists are able to examine under what conditions lead to various body-forms. I’ll argue that such results can provide genuine evidence which can distinguish between historical hypotheses: that is, that they are smoking guns. Simulations, then, can generate evidence about the past in a way analogous to (but not, I’ll argue, exactly the same as) observational evidence.

Ave Mets
University of Tartu, Department of Philosophy
avemets [ät] ut.ee
tel 56854926

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Looduskultuuri seminar: Loodushoiu sõnumid

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli semiootika osakond ja TLU Keskkonnaajaloo Keskus korraldavad 4.-5. aprillil 2019 Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses kahepäevase Looduskultuuri seminari: „Loodushoiu tulevik“.  Ürituse näol on tegemist kolmanda kohtumisega sarjas „Looduskultuuri seminar“, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja Eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Emakeelepäeva avalik loeng Tartu Ülikoolis

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Emakeelepäeva avalik loeng Tartu Ülikoolis
Toimumiskoht: Tartu Ülikooli peahoone aula / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 14. märts 2019
Algusaeg: 13:00
Kirjeldus:

Emakeelepäeva avalik loeng "Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?" 

 

Tartu Ülikoolis tavaks saanud emakeelepäeva avaliku loengu peab tänavu eesti keele dotsent Liina Lindström. Loengule ülikooli aulasse on oodatud kogu ülikoolipere ja külalised.

Loengust teeb uttv.ee ka otseülekande ja salvestuse.

Elame ajajärgul, mil suur osa meie igapäevakeelest sünnib kirjalikult. Võrreldes veel paarikümne aasta taguse ajaga on plahvatuslikult kasvanud nii tekstide hulk kui ka autorite hulk, kes neid tekste toodavad. Kui varem oli avalike tekstide kirjutamine pelgalt väikese haritlaskonna pärusmaa, siis nüüd on sotsiaalmeedia kujul oma auditoorium ka neil, kes mõnikümmend aastat tagasi poleks avalike tekstide kirjutamisele mõelnudki.

Kuidas on see kõik mõjutanud meie igapäevakeelt? Kuidas on muutnud meie suhtumine eestikeelsetesse avalikesse tekstidesse ja nende autoritesse? Kas oleme muutunud erinevate keelekasutusviiside või -tasemete vastu sallivamaks? Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng üldisemalt meie keelekasutust ja keele uurimist? Mis keeles suhtlevad meie lapsed sotsiaalmeedias ja mida teha, et eesti keel peaks vastu ka digiajastul? 

Emakeelepäev on hea põhjus neid küsimusi küsida ja kogu problemaatikat paremini teadvustada.

Vaadake eelmiste aastate emakeelepäeva konverentsi ja loenguid järele uttv.ee-st.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe peab inauguratsiooniloengu „Orjus ja vabadus Eesti mõtteloos“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.03.2019
Pärtel Piirimäe. Foto: Andres Tennus.

Neljapäeval, 14. märtsil kell 16.15 toimuva inauguratsiooniloengu eesmärk on vaadelda, kuidas mõistete „orjus“ ja „vabadus“ tähendusväli ja kasutusviisid on Eesti mõtteloos pikas plaanis muutunud ning milliste teooriate ja argumentidega on eri aegadel orjust põhjendatud, õigustatud ja kritiseeritud.

Tänavu möödub 200 aastat Liivimaa talurahva vabastamisest pärisorjusest ja 150 aastat sellele sündmusele pühendatud esimesest üldlaulupeost. „Orjus“ ja „vabadus“ on üks keskseid mõistepaare Eesti ajalookirjutuses, folklooris, kirjanduses ja mõtteloos. Eesti rahvusliku ajalookontseptsiooni üks läbivaid motiive on eestlaste vabadusepüüe. Vabaduse kõige selgem vastand on orjus, mis on kaasnenud võõrvallutuse ja -võimuga.

Vabadus võib tähendada iseenda peremeheks olemist nii üksikisikuna kui ka terve rahvusena, määrates ise enda saatust ning olles peremeheks omal maal. Vabaduse ja orjuse vastandpaar on olnud üks peamine lähtealus Eesti ajaloo periodiseerimisel ning eri ajajärkudele hinnangu andmisel.

Selle mõtteloolise ekskursiooni taust on orjuse ja pärisorjuse kontseptsioonide areng Euroopa mõtteloos antiikajast uusajani, mis on kujundanud ka siinseid arusaamu selle kohta, mida orjus õieti tähendab nii individuaalsel kui ka rahvuslikul tasandil. Vaatluse alla võetavad peamised ajajärgud on Rootsi aeg, valgustusajastu, ärkamisaeg ja iseseisva Eesti riigi loomine 20. sajandi algul.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani Margit Sutropi sõnul näitab loengu teema ilmekalt, kuidas rahvuslik ja rahvusvaheline kontekst mõtteloo uurimises põimuvad. „Uurides, mida orjuse ja vabaduse all on eri aegadel Eestis mõeldud, aitab Pärtel Piirimäe kuulajal mõista süvitsi meie ajalugu ja kultuuri. Tõlgendades Eesti autorite seisukohti aga Euroopa mõtteloo kontekstis, annab Piirimäe panuse rahvusvahelisse mõtteloo uurimisse,“ ütles Sutrop.

Pärtel Piirimäe on õppinud Tartus ja Göttingenis (Saksamaa) ajalugu ning Cambridge’is (Suurbritannia) mõttelugu ja poliitiliste ideede ajalugu. 2007. aastal kaitses ta Cambridge’i Ülikoolis doktorikraadi ajaloo erialal. Aastatel 2002–2006 töötas Piirimäe külalisõppejõuna University College Londonis ja teadurina Cambridge’i Ülikooli St. John’s College’is ning aastatel 2006–2018 vanemteaduri ja dotsendina Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis. Ta on olnud teadur Swedish Collegium for Advanced Study instituudis (Uppsala, Rootsi) ning külalisteadur Harvardi Ülikoolis. Alates 2018. aastast töötab ta mõtteloo professorina Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis.

Pärtel Piirimäe uurimisvaldkonnad on rahvusvahelise poliitilise ja õigusliku mõtte ajalugu, varauusaja propaganda, publitsistika ja ajalookirjutuse ajalugu ning Eesti ja Läänemere piirkonna mõttelugu Euroopa mõtteloo kontekstis. Tema praegune peamine uurimisteema on loomuõiguse ja rahvusvahelise õiguse ajalugu varauusaja Euroopas ning nende ideede retseptsioon ja rakendamine Põhja-Euroopas ja Balti provintsides.

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave: Pärtel Piirimäe, TÜ mõtteloo professor, partel.piirimae [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

HÕIMUKLUBI: "Mina, sina ja Väinämöinen" 13. märtsil

EKI uudised

Hõimuklubi “Mina, sina ja vana Väinämöinen: sõnad läänemeresoome regilauludes”

Kolmapäeval, 13. märtsil kell 17 koguneb Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6) taas Hõimuklubi. Sel korral on õhtu teemaks “Mina, sina ja vana Väinämöinen: sõnad läänemeresoome regilauludes”. Õhtut veab folklorist Mari Sarv.

Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mari Sarv plaanib kõneleda läänemeresoome regilaulualadest sõnastatistika valguses.

“Läänemeresoomlastelt kirja pandud ja Soome ja Eesti rahvaluulearhiividesse kogutud regilaulud on praeguseks kasutatavad digitaalkujul ja sellisena pakuvad teadlastele uusi ja huvitavaid võimalusi neid analüüsida. Ettekandes vaadeldakse sõnastatistikale tuginedes, millised on läänemeresoome regilaulualad, mis neid eristab ja iseloomustab,” kirjutab Mari Sarv.

Huvitav on ka nt fakt, et temaatiliselt on läänemeresoome laulude keskmes näiteks koduloomad, Väinämöinen või perekonnaelu. Kõige sagedasem nimisõna regilauludes on isa.

Mari Sarv on ise kasvanud üles kasvanud perekonnas, kus regilaulud kuulusid igapäevaelu juurde. “Isa ja vennad laulsid ja mängisid rahvamuusikaansamblis “Leegajus” ja regilaulude üle kodus ka arutleti. Rahvaluulearhiivis hakkasin tööle 1996, esimeseks ettekandeks oli “Kõik regilaulud arvutisse ja kolkasse elama!” mõttega, et regilaulud tuleks teha uurijatele ja huvilistele kergesti kättesaadavaks,” kirjutab Sarv.

Tema enda uurimused on käsitlenud regilaulude keelt ja poeetikat ning erinevate piirkondade kultuurilist eripära. Mari Sarve hinnangul on Eestis kirja pandud ca 150 000 regilaulu. Seega kõiki läbi lugeda ja meelde jätta on võimatu. “Siin tulevadki appi arvutianalüüsi võimalused,” sõnas Sarv.

Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi saab vaadata SIIN.

MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Eesti Keele Instituut korraldavad Hõimuklubi 2001. aastast alates. Õhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega tegelevad inimesed.

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI teadlased esinevad Rapla maakonna keelepäeval 29. märtsil

EKI uudised

Tule Rapla maakonna keelepäevale!

 

Rapla maakonna keelepäev toimub Rapla Gümnaasiumis (Kooli 8) reedel, 29. märtsil 2019 kell 12.

Kava

Aime Klandorf. Avasõnad

Luulepõimik "Kõik on õnn" Doris Kareva luulest Rapla Gümnaasiumi noorte
esituses

Tekstipõimik "Meie keel" Märjamaa Gümnaasiumi draamaringi esituses

Peeter Päll. Raplamaa vanu kohanimesid

Jüri Metssalu. Kohapärimuse andmebaasist ja kaardirakendusest

Jüri Viikberg. Hans Tiismann, Alust pärit keelemees

Kohvipaus

Ilmar Tomusk. Keeleinspektsiooni igapäevatööst põhiseaduse kontekstis

Katrin Hallik. Selge keel kui mõtteviis ja tööriist

Liisi Piits. Kuidas rääkida masinatega

Korraldajad: Rapla Gümnaasium, Emakeele Selts
Keelepäeva rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Eesti keele aasta ürituste raames toimuvad eesti keele päevad veel paljudes maakondades.
Vaata lähemalt facebook.com/eestikeelepaevad2019
ja EKI keelekalendrist

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Emakeelepäeva avalik loeng "Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.03.2019
Liina Lindström. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikoolis tavaks saanud emakeelepäeva avaliku loengu peab tänavu eesti keele dotsent Liina Lindström.

14. märtsil kell 13 toimuvale loengule ülikooli aulasse on oodatud kogu ülikoolipere. Loengust teeb uttv.ee ka otseülekande ja salvestuse.

Elame ajajärgul, mil suur osa meie igapäevakeelest sünnib kirjalikult. Võrreldes veel paarikümne aasta taguse ajaga on plahvatuslikult kasvanud nii tekstide hulk kui ka autorite hulk, kes neid tekste toodavad. Kui varem oli avalike tekstide kirjutamine pelgalt väikese haritlaskonna pärusmaa, siis nüüd on sotsiaalmeedia kujul oma auditoorium ka neil, kes mõnikümmend aastat tagasi poleks avalike tekstide kirjutamisele mõelnudki.

Kuidas on see kõik mõjutanud meie igapäevakeelt? Kuidas on muutnud meie suhtumine eestikeelsetesse avalikesse tekstidesse ja nende autoritesse? Kas oleme muutunud erinevate keelekasutusviiside või -tasemete vastu sallivamaks? Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng üldisemalt meie keelekasutust ja keele uurimist? Mis keeles suhtlevad meie lapsed sotsiaalmeedias ja mida teha, et eesti keel peaks vastu ka digiajastul?

Emakeelepäev on hea põhjus neid küsimusi küsida ja kogu problemaatikat paremini teadvustada.

Eelmiste aastate emakeelepäeva konverentsi ja loenguid saab järele vaadata uttv.ee-st.

Lisateave: Kristel Ress, keelenõunik, 737 6568, kristel.ress [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Neljandad Leedu päevad Tartu Ülikoolis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.03.2019
Vaade Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigalerii poolt Lossi tänavale. Foto: Andres Tennus

11. märtsil tähistatakse Leedu taasiseseisvumispäeva ja traditsiooniliselt toimuvad Tartu Ülikoolis sel ajal Leedu päevad, tänavu juba neljandad.

Mitmekülgne programm algab 9. märtsil kell 16 Tähtvere rannas (Tähtvere staadioni lähedal) eheda leedu vastlapäevaga. Kavas on mängud, tantsud ja näha saab leedu maske, lisaks põletatakse talve sümbolMorė.

11. märtsil kell 16 avatakse Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis (Lossi 3) leedu animaatori ja illustraatori Reda Tomingase näitus „Taimed, loomad ja teised inimesed“, kus on võimalik tutvuda kunstniku meditatiivse ja salapärase maailmaga.

Samal päeval kell 18 näidatakse Jakobi 2–130 eestikeelsete subtiitritega ja tasuta Leedu ajaloolist filmi „Emilia Vabaduse alleelt“ (2017, rež Donatas Ulvydas). Filmi ajalooline taust on Romas Kalantaenesesüütamine ja sellele järgnenud rahutused Kaunases 1972. a. Filmi tutvustab Tartu Ülikooli leedu keele ja kultuuri õppejõud Tiina Kattel.

13. märtsil kl 17 peab ingliskeelse loengu „Rootsi-Poola sõda (1600–1629)“ Deividas Bankus, kes töötab Kaunases Vytautas Suure Sõjamuuseumis. Selles sõjas vallutasid Leedu väed kolm korda Tartu linna.

16. märtsil kell 12 tervitatakse loodusmajas (Lille 10) kevadet ja värvitakse pühademune (ld margučiai) koos Birutė Petrauskaitėga. Selleks kasutatakse, nagu Leedus, nii vahatehnikat, graveerimist kui ka taimedega värvimist.

Leedu päevi Tartu Ülikoolis korraldab tegus meeskond, kuhu kuuluvad Leedu Vabariigi aukonsul prof Birute Klaas-Lang, maailma keelte ja kultuuride kolledži Balti regiooni keelte osakond, kolledži asedirektor Tiina Kattel ning Tartu Leedulaste Selts eesotsas Sigita Matulevičienėga. Täname ka Leedu Vabariigi Välisministeeriumit ja sihtasutust Global Lithuanian Leaders.

„Leedu päevadega tähistame ühelt poolt Leedu taasiseseisvumise aastapäeva. Teiselt poolt püüame korraldajatena tuua Leedu lähemale tartlastele ning eriti Tartu Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele – nii akadeemiliselt kui ka kultuuriliselt,“ selgitas Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja ja Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang. „Ootame rohket osavõttu,“ lisas ta.

Rohkem infot ürituste kohta saab lugeda maailma keelte ja kultuuride kolledži veebist.

Lisateave: Birute Klaas-Lang, TÜ rakenduslingvistika osakonna juhataja, 737 5225, 506 9749, birute.klaas-lang [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Tee trenni Vikerraadio e-etteütluseks (ERR, 06.03.2019)

EKI uudised

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 10.30 toimub Vikerraadios taas e-etteütluse võistlus. Siin on Eesti Keele Instituudi koostatud harjutus varasemate etteütluste põhjal. Õiged vastused saab peale lahendamist kohe teada. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Elena Voronina doktoritöö kaitsmine

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
07.03.2019

16. aprillil 2019 kell 14.15 kaitseb Elena Voronina doktoritööd „Ихтионимы в марийском языке (историко-этимологический анализ)“.
Doktoritöö juhendajad on dr Tõnu Seilenthal ja filoloogiakandidaat Oleg Sergejev (Mari keele, kirjanduse ja ajaloo instituut).
Oponent on filoloogiakandidaat Elvira Peksheeva (Mari keele, kirjanduse ja ajaloo instituut).
Doktoritöö kaitsmine toimub TÜ senati saalis (Ülikooli 18-204).
Kaitsmise keel on vene keel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

3 rektori stipendiumi võitis Lauris Grins

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.03.2019
2017. aasta sügisel kuulutasid Tartu, Läti ja Vilniuse Ülikoolide rektorid välja ühise stipendiumikonkursi, millega soovitakse edendada eesti, läti ja leedu keele ning kultuuri õpetamist ja õppimist.

Teise 2000-eurose 3 rektori stipendiumi võitis 4. märtsil Lätis Riia ülikoolis toimunud lõppvoorus TÜ kirjandus- ja teatriteaduse magistrant Lauris Grins. Palju õnne!

Järgmisel õppeaastal toimub konkurss Leedus Vilniuse ülikoolis. Kõik on oodatud läti ja leedu keelt õppima ning osalema! Täpsem info stipendiumi kohta meie kodulehel.
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Emakeelepäeva kohtumine Krista Kergega Eesti Rahva Muuseumis 13. märtsil

EKI uudised

13. märtsil algusega kell 16 toimub kohtumine Ferdinand  Johann Wiedemanni keeleauhinna 2019. aasta laureaadi Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professori Krista Kergega Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis.

Krista Kerge räägib teemal „ Meie avarduv vaimu- ja keeleruum" ja vastab saalisviibijate küsimustele.  Vastse laureaadi elutööd  tutvustab filoloogiadoktor Reet Kasik.

Muusikaline sissejuhatus "Minu ilusas emakeeles" kammerkoorilt Helü, dirigent Küllike Joosing.

Krista Kerge pälvis kõrge tunnustuse pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.

Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi pälvis  Wiedemanni keeleauhinna Reet Kasik,  esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.


 

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Sven-Erik Soosaar tutvustab "Eesti-ersa sõnaraamatut" (ERR, "Terevisioon", 27.02.2019)

EKI uudised

Vaata siin.  01:24.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

In memoriam Tõnu Luik 1.05.1941 - 22.02.2019

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.02.2019

22. veebruaril lahkus meie seast Tõnu Luik, kauaaegne Tartu Ülikooli filosoofiaõppejõud. Ta on jäänud meelde kirgliku ja sügava mõtleja ja haruldase inimesena. Paljude üliõpilaste jaoks oli ta filosoofi võrdkuju.

Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, asus Tõnu Luik aspirantuuris uurima Hegeli filosoofiat. 1970. aastate alguses haaras teda Martin Heideggeri mõtlemine. Eeskätt Heideggeri radadele juhataja ja ahvatlejana teda tuntaksegi. Ent tagasi vaadates ilmnevad küsimused, millest Tõnu Luige mõtlemine oli kantud läbivalt, millele ta oli pühendunud asudes kahekõnesse nii Vana-Kreeka filosoofidega nagu Parmenides, Herakleitos, Platon, Aristoteles kui ka keskaja müstikutega nagu Meister Eckhart ning uusaja mõtlejatega nagu Kant, Hegel ja Nietzsche ning muidugi Heidegger. Nii hakkas Tõnu Luik juba varakult pärima keele ja filosoofia vahekorra järele eestikeelse filosoofilise mõtlemise võimalikkuse küsimuse valguses.

Eheda filosoofina filosofeeris Tõnu Luik nii Lõuna-Eesti maastikel Madis Kõivuga rännates kui Tartu kohvikuis Vaino Vahinguga vesteldes.

Vahing meenutab: „16. detsember 1971. Kohvikus rääkis Tõnu Luik paeluvalt Hegelist, Hölderlini ja Hegeli suhetest, keele etümoloogiast. Filosoofia ei saavat enam läbi ilma eesti keele etümoloogiata. Ta arvas, et eesti keel pole sugugi halb filosoofiline keel, kuna on palju sõnakombinatsioone, kõikvõimalikke sõnamänge, rohkelt liitsõnu. Vaja on liitsõnade olemuse ja tekke üle järele mõtelda...“.

1990. aastatel Tartu Ülikoolis Tõnu Luige peetud kursustest oli talle endale iseäranis südamelähedane „Martin Heideggeri kogemusest keele teil". Selle sisu võttis ta kokku järgnevalt: "Ülevaatena keele erinevast tähenduslikkusest Martin Heideggeri mõtteteekonnal ning käibivate keele-käsituste (universaalse märgilise kommunikatsioonivahendina) taustalt eritellakse lähemalt tema artikleid "Hölderlin ja luule loomus" ning "Keel", milles "keel tuleb keelde keelena", andes asu inimese maailmasolemise avatusele.“

Eesti keel on see, mis vermib Tõnu Luige filosoofiat üdini eelsokraatikute vanakreeka ja Heideggeri saksa keele mõtlemise põhjal. Määrav on kõnelisus – eesti keeles kõnelemise kõla ja võnkeline filosoofia Tõnu Luige kõne ainukordses sisestuslikkuses. Mõtlemise hääl kostab, kui võtta kätte Tõnu Luige loengute raamat „Filosoofiast kõnelda“ (2002) ja lasta loenguis või silmast silma vestlustes kogetut eneses kõlada.

TÜ filosoofia osakonna nimel
Eduard Parhomenko

Tõnu Luige ärasaatmine toimub Tartu krematooriumi suurest kabelist (Jaama 122) laupäeval, 2. märtsil 2019 algusega kell 15.00.
Tseremoonia kestab tund kuni poolteist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Kevadhooaja esimene Semiosalong

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Sel neljapäeval, 28. veebruaril 2019 kell 18:00 alustab kevadhooaega Semiosalong. Toimumiskohaks Eesti Looduseuurijate Seltsi maja, Struve 2. Seekordseks teemaks on ökosemiootilised vaated inimeste ja teiste liikide suhetele. Oma kogemustest ja uurimustest räägivad:  Keily Tammaru “Kuidas liblikatele valetada? Morpho liblikate püüdmine Amazonase vihmametsas” Riin
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hõimuklubis räägitakse liivlaste tänapäevast ja tulevikust

EKI uudised

 

Fenno-Ugria hõimuklubi  „Liivlased täna ja homme“ toimub  kolmapäeval, 27. veebruaril kell 17.00 Eesti Keele Instituudis. Keeleteadlane Valts Ernštreits kõneleb sellest, kes on liivlased ja milline on nende tänapäev, mis on toimumas liivi kultuurimaastikul ja Liivi rannas ning milline võiks olla liivi keele ja liivlaste tulevik.

 

2018. aasta on läinud liivlaste ajalukku: asutati nii Läti kui ka kogu maailma esimene liivlaste uurimisele pühendatud uurimisasutus – Läti Ülikooli Liivi Instituut – ning liivi kultuuriruum kanti Läti rahvusliku vaimse kultuuripärandi nimekirja.

 

Käesoleval aastal, mille UNESCO on kuulutanud põliskeelte aastaks, on alustatud ka teekonda liivi kultuuriruumi kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Suvel tähistatakse suurejooneliselt Liivi rahvamaja 80. juubelit. Liivlaste elus on ka muid huvitavaid sündmusi ja arenguid.

 

Valts Ernštreits on liivi kultuuri aktivist ja mullu loodud Liivi instituudi juhataja. 2010. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi teemal „Liivi kirjakeele kujunemine“. Ta on koostanud eesti-läti ja liivi-eesti-läti sõnaraamatud, publitseerinud teadusartikleid ning avaldanud mitu luulekogu.

 

Fenno-Ugria korraldab hõimuklubisid alates 2001. aastast  soome-ugri rahvaste ajaloo, kultuuride ja keeltega seotud uuringute ning ettevõtmiste tutvustamiseks. Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korraldamist toetavad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital ja HTMi hõimurahvaste programm.

Järgmine hõimuklubi toimub 13. märtsil. Siis räägib folklorist Mari Sarv seostest murrete ja regilaulude vahel ning selgitab, miks erinevalt teistest läänemeresoome rahvastest pole liivlastel ja vepslastel regilaule.

Hõimuklubisse on oodatud kõik huvilised, osavõtt on tasuta.

Lisateave:
Fenno-Ugria Asutus
Jaak Prozes

Tel 644 5119
info@fennougria.ee
https://fennougria.ee

FU hoimuklubi liivlaseed

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti keele instituudis valmis "Eesti-ersa sõnaraamat" (ERR, 25.02.2019)

EKI uudised

"Eesti-ersa sõnaraamat" on esimene suurem kakskeelne sõnaraamat eesti-mordva suhete ajaloos. Sõnaraamat sisaldab üle 6000 märksõna, sihtgrupp on ersa keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad ersad. Sõnastiku näitelaused ja -fraasid on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele. Sõnaraamatu koostajad on PhD Natalia Abrosimova ja PhD Natalia Ermakov, toimetaja PhD Olga Erina ning peatoimetaja ja projektijuht PhD Sven-Erik Soosaar. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kuidas mängida kantseliidiga ehk ... (Katrin Hallik, Katre Kasemets, Õpetajate Leht 22.02.2019)

EKI uudised

2019 on eesti keele aasta. Veebruar on keeletoimetamise ja selge keele kuu.

Keelemuredest on viimasel ajal palju juttu olnud. Kõrghariduses võtab võimust inglise keel, noored räägivad eesti-inglise segakeelt, kõnekeelsus on levinud lausa ÕS-i kaante vahele. Mure on tõsine asi ja paneb südame valutama. Aga mida me ise saame ära teha, et oma keeletunnet turvalisemaks muuta ning keele üle ka rõõmu tunda? Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eesti keele 100 aastat

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eesti keele 100 aastat
Toimumiskoht: Tartu Rahvaülikool / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 5. märts 2019 - 5. märts 2019
Algusaeg: 17:30 - 19:00
Kirjeldus:

Kutsume loengule!

Eesti keele aastal toob Tartu Rahvaülikool huvilisteni loengusarja „Eesti keel 100” keelest ja kirjandusest kõnelevate inimestega.

Sarja avaloengus„Eesti keele 100 aastat” 5. märtsil annab Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu ülevaate eesti keele arengust rahvus- ja riigikeelena.  

Olete oodatud! Soovitav on eelnevalt registreeruda rahvaülikooli kodulehel. Sissepääs 2 eurot, mille saab tasuda kohapeal. Pakume kohvi!

 

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sel neljapäeval, 28. veebruaril kell 18:00 alustab kevadhooaega Semiosalong

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.02.2019

Toimumiskohaks Eesti Looduseuurijate Seltsi maja, Struve 2.

Seekordseks teemaks on ökosemiootilised vaated inimeste ja teiste liikide suhetele.Oma kogemustest ja uurimustest räägivad: 

Keily Tammaru "Kuidas liblikatele valetada? Morpho liblikate püüdmine Amazonase vihmametsas"

Riin Magnus ja Tiit Remm "Talutud ja talumatud linnas: tulnukliigid tähenduste pöörises”

Kohtumiseni!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudis valmis „Eesti-ersa sõnaraamat“ (Pressiteade 25.02.2019)

EKI uudised

26. veebruaril algusega kell 15 esitleme Eesti Keele Instituudi (Roosikrantsi 6, Tallinn) III korruse saalis „Eesti-ersa sõnaraamatut“.

„Eesti-ersa sõnaraamat“ on uus veebisõnastik, mis kuulub Eesti Keele Instituudi sugulaskeelte sõnastike sarja. Eelnevalt on sarjas ilmunud  „Eesti-udmurdi sõnaraamat“ (2015) ja „Eesti-mari sõnaraamat“ (2017).

„Eesti-ersa sõnaraamat“ on esimene suurem kakskeelne sõnaraamat eesti-mordva suhete ajaloos. Sõnaraamat sisaldab üle 6000 märksõna, sihtgrupiks ersa keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad ersad. Sõnastiku näitelaused ja -fraasid on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele. Sõnaraamatu koostajateks on PhD Natalia Abrosimova ja PhD Natalia Ermakov, toimetajaks PhD Olga Erina ning peatoimetajaks ja projektijuhiks PhD Sven-Erik Soosaar. Autorid tänavad Nikolai Bajuškini, Jack Rueterit ja kõiki ersasid, kes on sõnaraamatu koostamisel abiks olnud.

Sõnastik on koostatud aastatel 2017‒2019 Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex. Sõnastiku valmimist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Hõimurahvaste Programm, MTÜ Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit ning Eesti Keele Instituut.

Ersa keel on Mordva Vabariigis ja mitmel pool mujal Venemaal kõneldav soome-ugri keel. See on Mordva Vabariigis mokša ja vene keele kõrval ametlikuks keeleks. 2010. aastal tunnistas end mordvalaseks 744 237 inimest, neist 392 941 kohta märkis rahvaloendaja, et ta oskab „mordva“ keelt. Hinnanguliselt on mordva keelte umbes 750 000 kõnelejast ersasid umbes 500 000 ja mokšasid umbes 250 000.

Ersad ja mokšad moodustasid 2010. aastal 40% Mordva Vabariigi elanikest. Lisaks Mordva Vabariigile räägitakse ersa keelt ersade kompaktsetel asualadel Nižni Novgorodi, Penza, Samara, Orenburgi ja Uljanovski oblastis ning Tšuvaššias ja Tatarstanis. Ka Eestis elab ersasid. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 562 mordvalast, kellest 221 rääkis ersa või mokša keelt. Eestis tegutseb ersade kultuuriühing Sjatko ja Eesti-Mordva Selts.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks