TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

24. novembril esineb semiootika osakonnas külalislektor Zviad Sulaberidze Gruusiast ettekandega "Finding Opportunities for Biosemiotics in Robotics and AI"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.11.2017

Next Friday, 24.11 at 12.15-14.00 in room 306 we will have a guest lecturer Zviad Sulaberidze from Georgia. He works as a head of Robotics and Engineering Lab and Computer Science and Mathematics School in Free University of Tbilisi. He creates platforms that involve computer, electrical and mechanical engineering, and opportunities for students to apply their theoretical knowledge in practical projects. One of the platforms is a human size robot called Tato, which was designed by French 3D designer Gael Langevin (inmoov.fr) as a 3D printable open source robot.

Here's a little synopsis of his talk: 

Finding Opportunities for Biosemiotics in Robotics and AI

Modern development of technologies allow to design a vast spectrum of autonomous machines, with various functions, shape and "intellect". There is a significant portion of the machines imitating creations of nature, such as animals, reptiles, insects and of course humans. Each type of these machines "try" to look alive, to allow more easy and natural communication with humans. This opens space for many disciplines and  biosemiotics is one of the interesting field, that can be useful for designing of shape and intellect of "natural" machines.

Everyone is warmly welcome to listen and participate in the discussion.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Sümpoosion "Teadlane kirjutab eesti keeles"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Sümpoosion "Teadlane kirjutab eesti keeles"
Toimumiskoht: Eesti Maaülikool / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 13. detsember 2017 - 13. detsember 2017
Algusaeg: 13:00 - 16:00
Kirjeldus:

Sümpoosion

Teadlased kirjutavad eesti keeles

13. detsembril 2017 kell 13.00–16.00 Maaülikooli peahoone aulas Tartus, Fr. R. Kreutzwaldi 1a

  • Kes tellib, kes loeb, kes tsiteerib eestikeelsed teadusartikleid teie valdkonnas?
  • Mis motiveerib teid kirjutama eestikeelset teadusartiklit?
  • Originaaltekst või tõlge?
  • Missugune on teie valdkonna eestikeelse oskussõnavara kajastus teadusartiklis?
  • Kas rahvusvahelise töörühma eestikeelne artikkel on võimalik?
  • Eestikeelse teadusartikli mõju ja väärtus: kas teie valdkonnas kehtivad järgmised väited?
    Eestikeelsed teadusartiklid annavad reaalse võimaluse teadustöö arenguks minu valdkonnas.
    Eestikeelsed teadusartiklid on hariduse ja innovatsiooni alus.

Kõnelevad Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Eesti Teadusagentuuri ning Eesti Keele Instituudi spetsialistid ja doktorandid

Pakume kohvi ja suupisteid

Korraldaja

Eesti Maaülikooli keelekeskus koostöös riikliku “Eestikeelse terminoloogia programmiga 2013–2017

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

AKK Magistrikooli sügiskooli kava 23.-24. novembriks

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.11.2017

Ajaloo, kirjandus- ja kultuuriteaduste (AKK) magistrikooli sügiskool toimub 23.-24. november 2017 Vanas Anatoomikumis.

https://sisu.ut.ee/akksugiskool/avaleht?lang=et

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Välismaal õppimise infolõuna ootab tudengeid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.11.2017

Sulle meeldib reisida? Saada uusi sõpru, omandada uusi teadmisi, panna ennast proovile uutes olukordades? Seda kõike pakuvad õpingud välismaal!

Tule 17. novembril kell 12 Tartu ülikooli peahoonesse (Ülikooli 18-140) ning saa teada: 

  • millised ülikoolid sobivad Sinu õppekava tudengile eriti hästi? 
  • kuidas valida õppeaineid? 
  • kas välismaal õppimise ajaks on keeruline elukohta leida? 
  • millised kulutused välisõpingutega kaasnevad ja kuidas säästlikult toime tulla?

Rohkem infot Facebookis: https://goo.gl/ekhFEa 
ja valdkonna kodulehel: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/oppimine/valismaal-oppimise-infolouna

… ja kui Sa ikka veel kahtled, siis loe, miks on õpiränne tudengile kasulik.

Ole kohal, sest järgmine aasta võib olla just Sinu välisõpingute aasta!

Lisainfo:
hv.dekanaat [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Välismaal õppimise infolõuna ootab tudengeid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.11.2017

Sulle meeldib reisida? Saada uusi sõpru, omandada uusi teadmisi, panna ennast proovile uutes olukordades? Seda kõike pakuvad õpingud välismaal!

Tule 17. novembril kell 12 Tartu ülikooli peahoonesse (Ülikooli 18-140) ning saa teada: 

  • millised ülikoolid sobivad Sinu õppekava tudengile eriti hästi? 
  • kuidas valida õppeaineid? 
  • kas välismaal õppimise ajaks on keeruline elukohta leida? 
  • millised kulutused välisõpingutega kaasnevad ja kuidas säästlikult toime tulla?

Rohkem infot Facebookis: https://goo.gl/ekhFEa 
ja valdkonna kodulehel: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/oppimine/valismaal-oppimise-infolouna

… ja kui Sa ikka veel kahtled, siis loe, miks on õpiränne tudengile kasulik.

Ole kohal, sest järgmine aasta võib olla just Sinu välisõpingute aasta!

Lisainfo:
hv.dekanaat [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Välismaal õppimise infolõuna ootab tudengeid

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.11.2017

Sulle meeldib reisida? Saada uusi sõpru, omandada uusi teadmisi, panna ennast proovile uutes olukordades? Seda kõike pakuvad õpingud välismaal!

Tule 17. novembril kell 12 Tartu ülikooli peahoonesse (Ülikooli 18-140) ning saa teada: 

  • millised ülikoolid sobivad Sinu õppekava tudengile eriti hästi? 
  • kuidas valida õppeaineid? 
  • kas välismaal õppimise ajaks on keeruline elukohta leida? 
  • millised kulutused välisõpingutega kaasnevad ja kuidas säästlikult toime tulla?

Rohkem infot Facebookis: https://goo.gl/ekhFEa 
ja valdkonna kodulehel: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/oppimine/valismaal-oppimise-infolouna

… ja kui Sa ikka veel kahtled, siis loe, miks on õpiränne tudengile kasulik.

Ole kohal, sest järgmine aasta võib olla just Sinu välisõpingute aasta!

Lisainfo:
hv.dekanaat [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Selgusid Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi antava stipendiumi saajad

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.11.2017

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium annavad eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele välja kuus 400-eurost stipendiumi. Kandideerida võivad nii päevases õppes kui ka avatud ülikooli kaudu õppijad.
Tänavu laekus Emakeele Seltsi 14 taotlust.
Ühekordne stipendium määrati järgmistele üliõpilastele:Ele Jaagusoo, Kaidi Kolsar, Elli Kõiv, Merilyn Martis, Madis Pilv ja Hiie Rüütel.

Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong "Õpetamine on õpetamine" algab 21. novembril Kristi Mummi ettekandega

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
14.11.2017

Semiosalongi esimene kohtumine toimub Arhiivis kell 18.30

2017 a. sügissemestri Semiosalong pakub esmalt huvitavat vaadet õpetamisele ja haridusele ning teiseks tegeleb ka hariduse küsimusega semiootikute jaoks ning semiootika kui haridusega – semiootika õpetamine ülikoolis ning ka väljaspool seda.

Kas me mitte kõik ei õpeta, ennast ja teisi, terve oma elu vältel? Keda ja kuidas peaks haridus ja õpetamine aitama ja „ravima“? Õpetamine ja haridus ei jäta mõjutamata ühtegi inimest, ühiskonda ega ka teadusvaldkonda. Seekordne Semiosalong läheneb haridusele nii laiemalt, Kristi Mummi eestvedamisel, kui ka semiootikakesksemalt (5. detsembri aruteluga semiootikast ja õpetamisest). Laiemas mõttes on õpetamine ja haridus laiad ning kõiki puudutavad teemad. Me püüame esmalt teada, mida haridus ja õpetamine erinevate inimeste jaoks tähendavad? Kuidas on nad õpetamise poolt mõjutatud. Samas on ka iga teadusvaldkond õpetamisest nii otseselt kui kaudselt sõltuv ning erandiks pole ka semiootika. Eelneval kahel semiootika maailmakongressil on olnud eraldi haridussemiootika paneel. Peale hariduse ja õpetamise üldiselt ning haridussemiootika on Semiosalongis arutlusel ka semiootika kui haridus. Sel semestril ilmub esimene eestikeelne semiootika õpik. Lisaks jätkub semiootika e-kursuste arendamine. Semiootika keskselt küsime näiteks – mis tingib ühtse lähenemise puudumise semiootika õpetamisel? Mis rolli omab semiootika õpetamine Eestis ja ka laiemalt? Kas semiootika õpe saaks, võiks ja peaks olema eestlaste seas populaarsem? Kas me suudame kerkivatele probleemidele lahendusi pakkuda? Semiosalong pakub seekord haaravaid seminare koos õpetamisel lähemal seisvate inimestega. Arutledes haridusest ning õpetamisest nii üldiselt kui ka seemiootikakeskselt.

Semiosalong on Eesti Semiootika Seltsi egiidi all tegutsev mitteformaalne seminarisari, kus rakendatakse semiootilist analüüsimeetodit erinevatele maailma nähtustele ning tähistatakse seda, kui äge on semiootika.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Balti ülikoolide rektorid kuulutasid välja ühise stipendiumi

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
14.11.2017
Foto autor: Ilze Talberga

Novembri alguses kohtus TÜ rektor Volli Kalm Riias oma Balti kolleegidega Läti ja Vilniuse ülikoolist. Kohtumise tulemusel kuulutati ühiselt välja Balti riikide keelte stipendiumikonkurss.

Stipendiumikonkursiga soovitakse edendada eesti, läti ja leedu keele ning kultuuri õpetamist ja õppimist stipendiumi algatanud ülikoolides. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ja kandideerima on oodatud Tartu, Läti ning Vilniuse ülikooli kõikidel õppekavadel ja õppeastmetel täiskoormusel õppivad üliõpilased, kes valdavad ühte Balti riikide keelt tasemel C1 ning teisi keeli vähemalt tasemel A2.

Rektorid annavad stipendiumi välja kordamööda. Esimesena korraldab konkursi lõppvooru ja maksab stipendiumi välja Tartu ülikool.

Konkursil hinnatakse kandidaate kolmes voorus, pöörates eraldi tähelepanu nii suulisele kui kirjalikule väljendusoskusele. Konkursitööd tuleb esitada Tartu puhul TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži koordinaatoritele meiliaadressil keeled [ät] ut.ee pealkirjaga „Rektori stipendium eesti, läti ja leedu keele oskajatele”. Rohkem infot konkursi tingimuste ja ajakava kohta leiab maailma keelte ja kultuuride kolledži koduleheküljelt.

Lisainfo: Kätlin Lehiste, juhiabi, 737 5358, katlin.lehiste [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rahvusvaheline teadusajakiri tähistab sümpoosioniga juubelit

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.11.2017
Rahvaluule kogumine. Foto: H. Tampere (1961)

13. novembril 2017 algusega kell 16.15 toimub Tartu ülikooli peahoone senati saalis sümpoosion „Humanitaaria rahvusvahelises ja rahvuslikus teadusruumis“, millega tähistatakse ajakirja „Journal of Ethnology and Folkloristics“ 10. sünnipäeva.

Sümpoosionil arutatakse teadusajakirjade rolli üle. Ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics (JEF)  loomisel mängis olulist rolli teaduspoliitiline tellimus ja sellest tulenev ingliskeelne ajakirjastumine. Peatoimetaja Ergo-Hart Västrik selgitab: „Teaduspoliitika ei tähenda lihtsat skeemi, et ametnikud kirjeldavad soovitud tulevikureaalsust ja teadlased peavad selle ellu viima. Poliitilise tellimuse ja teaduse praktilise tegemise vahel toimuvad nüansirikkamad dialoogid. Sellistele praktikatele ja mõttelaadidele on eriti oluline tähelepanu pöörata rahvusteaduste kontekstis. Sümpoosionil arutlevadki ajakirja toimetuse liikmed ning väliskolleegid, kuidas leida tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadusruumi ning ühiskondliku vastutuse ja teaduspoliitilise tellimuse vahel.“

Ühe kitsama teemaringina käsitletakse sümpoosionil keeleküsimusi: rahvusteaduste vahendamine omakeelsena või selle tõlkimine rahvusvaheliseks kannavad erinevaid tähendusi. Samuti puudutakse teemat, kuidas kõnetada korraga nii kohalikku kui rahvusvahelist auditooriumi: kuidas jääda kohaliku uurimiskeskuse kroonikuks, kuuludes samal ajal üleilmsesse sotsiaalsesse võrgustikku. Kolmandaks intrigeerivad ettekandjaid distsipliinide ja valdkondade piirid. Distsiplinaarsed ja valdkondlikud valikud mõjutavad nii ajakirja identiteeti kui seda, kuidas seda mõistetakse rahvusvaheliselt.

Journal of Ethnology and Folkloristics  loodi 2007. aastal Tartu ülikooli, Eesti rahva muuseumi ja Eesti kirjandusmuuseumi ühise ajakirjana. Etnoloogia ja folkloristika kõrval avaldatakse uurimusi museoloogiast ja kultuuri- ning sotsiaalantropoloogiast. JEF on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas. Kogu sisule on tagatud vaba juurdepääs ning nähtavuse tõstmiseks teeb ajakiri alates 2016. aastast koostööd rahvusvahelise kirjastajaga De Gruyter Open.

Lisainfo: Ergo-Hart Västrik, ajakirja peatoimetaja, 737 6214, ergo-hart.vastrik [ät] ut.ee

 

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Seminar "Multispecies City: diversity, communication, conflicts" on registreerimiseks avatud 19. novembrini

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.11.2017

Linnades elab palju loomi ja taimi – lemmikloomad, introdutseeritud puud ja põõsad, parasiidid jm inimkaaslejad aga ka antud paikkonna loodusele iseloomulikud liigid. Need liigid on seotud paljude eri tüüpi seoste kaudu: toitumiseahelad, käitumuslikud kohastumused, liikidevaheline kommunikatsioon, ühiste ressursside kasutamine ja inimese puhul ka kultuurilised representatsioonid. Suhete mitmekesisus teeb linnalooduse uurimise keeruliseks – selleks on vaja distsipliinide vahelist koostööd ja avarat metodoloogilist lähenemist. Suhete mitmekülgsem mõistmine võimaldab paremini aru saada liikide vahelistest konfliktidest ja neid ka lahendada.

Seminari eesmärk on esile tuua linnas eri liikidega tegelevate valdkondade (semiootika, linnaplaneerimine, ökoloogia, keskkonnaharidus, ornitoloogia, keskkonnakaitse jt) kattuvused ja otsida võimalusi edasiseks koostööks.

Seminari toetab (Euroopa Liidu) Euroopa Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA Projekt PER ASPERA).

Seminari koduleht: https://www.flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/seminar-multispecies-city-diversity-communication-conflicts

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Aasia religioonide uurijad võtavad vaatluse alla jumalad, vaimud ja deemonid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
08.11.2017
Deemon Jaapani folkloorist / Foto: http://mentalfloss.com/article/59737/10-horrifying-demons-and-spirits-japanese-folklore

8.-10. novembrini toimub Tartu ülikoolis konverents „Jumalad, vaimud ja deemonid Aasia rahvapärastes uskumustes ning rituaalides".

Aasia religioonide uurimises on üha olulisemale kohale tõusmas kohaliku levikuga rahvapärased traditsioonid, mida ei toeta alati usulised institutsioonid. Jumalate, vaimude ja deemonitega seotud pärimused ning rituaalid on suuresti külavaimulike, ravitsejate ning teadjate hoida, kelle autoriteet põhineb paljuski sellistel teadmistel. Neid kohaliku tähtsusega üleloomulikke olendeid on organiseeritud religioonide õpetustes tihti ignoreeritud, kuid sellest hoolimata on neil oluline koht Aasia inimeste argielus, samuti ühiskondlikes ja poliitilistes suhetes. Vastavad pärimused on küll muutumas, kuid mitte hääbumas.

TÜ kultuuriteaduste instituudi juhataja Ülo Valk: „Kui Euroopa kultuuri ilmet on kujundanud ristiusk, siis Aasias on usundilisi maailmavaateid palju. Ühine on siiski see, et religioonide silmatorkavad erijooned avalduvad kohalikul, kogukondlikul ja üksikisiku tasandil, kusjuures just neid nähtusi on palju vähem uuritud kui pühakirju ja filosoofilisi õpetusi. Ratsionaalselt mõtleva ilmaliku vähemuse esindajatel on raske mõista seda mõjuvõimu, mis on üleloomulikel jõududel miljardite inimeste jaoks, kes elavad teistsuguses kultuuris. Nendega arvestatakse, neid austatakse ja neid kardetakse – ja tundub, et mida ebaturvalisem on keskkond, seda enam. Näiteks Indias ja mujalgi on jumalad kolinud internetikeskkonda, rääkimata nende visuaalsest kohalolust linnatänavatel ja ühistranspordis, samas on säilitanud oma mõjuvõimu vanad teadmised nagu astroloogia ja maagiline meditsiin. Et maailm muutub, muutuvad ka pärimused ja need sümboolsed ja rituaalsed vahendid, millega püütakse valitsevaid jõude mõjutada.“

Konverentsile oodatakse folkloriste, antropolooge ja religiooniuurijaid mitmetest riikidest. Muuhulgas tulevad vaatluse alla rahvapärased usundilised teooriad, usundilised žanrid, pühakohad ja kummituspaigad, rituaalid ja nende korraldajad, üleloomulikud olendid linnakeskkonnas, elavate ja surnute suhted, üleloomulikkus ja maagia rahvapärastes arusaamades, samuti teised seotud teemad.
Konverentsi töökeel on inglise keel, ettekannete pikkus 20 minutit, millele järgneb 10-minutine diskussioon.

Konverentsi korraldab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond koostöös Napoli „L’Orientale“ ülikooli Aasia, Aafrika ja Vahemeremaade osakonna ning TÜ Aasia keskusega.

Korralduskomiteesse kuuluvad Kikee D. Bhutia, Margaret Lyngdoh, Valentina Punzi, Baburam Saikia, Alevtina Solovyeva ja Ülo Valk.

Lisainfo: Ülo Valk, TÜ kultuuriteaduste instituudi juhataja, 737 5310, ulo.valk [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Sven-Erik Soosaare doktoritöö kaitsmine 12. detsembril kell 14.15

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.11.2017

Sven-Erik Soosaar kaitseb 12. detsembril kell 14.15 doktoritööd "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni - eesti keel kui piirikeel".

Juhendajad on prof Urmas Sutrop ja dr Kristiina Ross (Eesti Keele Instituut), oponent emeriitprofessor Kaisa Häkkinen (Turu ülikool).

Kaitsmine toimub peahoones senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Reedel on võimalik jälgida videoülekannet Martin Ehala uue raamatu arutelust

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.11.2017

ERR kultuuriportaal teeb reedel, 10. novembril kell 16.15 ülekande Martin Ehala monograafias “Signs of Identity” esitatud identiteedi märgiteooria aruteluseminarist. Teost analüüsivad Tallinna ülikooli teadlased Liisi Keedus, Daniele Monticelli, Marek Tamm ja Aaro Toomela. Kommentaaridele vastab raamatu autor, millele järgneb avatud arutelu. 

Sellel sügissemestril alustab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut (TÜHI) koostöös TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskusega ebaregulaarsete avatud seminaride sarja, milles võetakse vaatluse alla parasjagu ühiskonnas, kultuuris või teaduses aktuaalseid teemasid, nähtusi või saavutusi.

Seminari formaat ei ole rangelt fikseeritud, ent mõte on igaks seminariks koondada erinevaid akadeemilisi eksperte nii Tallinna ülikoolist kui ka kaugemalt, et ühiselt analüüsida konkreetset küsimust, raamatut, filmi vms.

Esimene TÜHI pop-up seminar leiab aset 10. novembril algusega kell 16.15 Tallinna ülikooli senati saalis (Uus-Sadama 5, M-648). Seminari fookuses on Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professori Martin Ehala vastne raamat "The Signs of Identity: The Anatomy of Belonging" (New York: Routledge, 2017). Teosega saab osaliselt tutvuda veebis. Raamat pakub välja uue algupärase identiteediteooria, mida autor nimetab identiteedi märgiteooriaks. Selle kohaselt on iga identiteet oma olemuselt märk, nii nagu märgi mõistet kasutatakse semiootikas ja keeleteaduses. See tähendab, et identiteedil nagu teistelgi märkidel on kaks poolt – tähistaja ja tähistatav.

Tähistaja on mingi empiiriliselt tajutav signaal, mis viitab teatud kindlale identiteedile, tähistatav on tähenduste hulk, mis seda identiteeti iseloomustab. Sõnastatud teooriast saab tuletada olulisi järeldusi identiteedi olemuse kohta, neist kõige olulisem on see, et inimene ja identiteet ei ole sama asi, nad pole lahutamatud. Identiteet ei ole see, mis inimene on; identiteet on miski, mis inimesel on.

Seminaris võtavad raamatut analüüsida TÜHI filosoofia vanemteadur Liisi Keedus, TÜHI Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli, TÜHI kultuuriajaloo professor Marek Tamm ja TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela. Kolleegide kommentaaridele vastab raamatu autor Martin Ehala.

Kõik huvilised on oodatud seminaris osalema.

Rohkem infot: http://kultuur.err.ee/639506/otseulekanne-reedel-martin-ehala-uue-raamatu-arutelu

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.11.2017
Gustav II Adolf / Foto: Andres Tennus

Esmaspäeval, 6. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 385. asutamispäeva loengute, barokkmuusika kontserdi ja näitusega.

„Juba traditsiooniks saanud Gustav Adolfi päev kinnitab ka käesoleval juubeliaastal hariduse, kõrgemate ideaalide poole püüdlemise ja koostöö olulisust. Aegade jooksul on need olulised universitase põhimõtted jäänud peaasjalikult samaks,“ rääkis TÜ skandinavistika osakonna juhataja Kristina Mullamaa.

Kell 14 avatakse Johan Skytte poliitikauuringute instituudis (Lossi 36) näitus „Rändajate portreed“.

Kell 15 peab Uppsala ülikooli kirjanduse professor ja ülikooli raamatukogu direktor Lars Burman ettekande teemal „Talutarest uhkesse paleesse. Neli edulugu 17. sajandist“. Järgneb Kristi Viidingu, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteaduri loeng „Ajaloo kujundamine luule kaudu: Friedrich Meniuse ladina- ja saksakeelsed epikeediumid Gustav Adolfile“. Loengud toimuvad aadressil Jakobi 2-114.

Kell 17.20 asetatakse lilled Johan Skytte monumendi juurde Toomemäel ning Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde ülikooli peahoone taga.

Päev lõpeb kell 18.00 algava barokkmuusika kontserdiga. Kavaga „Kuninganna Kristiina ja tema aeg. Muusikalised sillad 17. sajandi Euroopas“ esinevad ülikooli aulas Pirjo Jonas (sopran), barokkansambel koosseisus Meelis Orgse (barokkviiul), Villu Vihermäe (viola da gamba, barokktšello), Kristo Käo (teorb, barokk-kitarr). Kõlavad Corelli, Monteverdi, Purcelli, Baltzari jt barokiaja meistrite säravad muusikapärlid. Kontsert on kõigile tasuta.

Gustav Adolfi päeva ja Academia Gustaviana 385. asutamispäeva tähistamine saab teoks Tartu ülikooli, TÜ skandinavistika osakonna, Rootsi suursaatkond Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse koostöö tulemusel.

Lisainfo: Kady Sõstar, Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee.

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

UNESCO Filosoofiapäeva arutelu 16. novembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
31.10.2017

UNESCO Eesti rahvuslikul komisjonil ja Tartu ülikooli filosoofia osakonnal on hea meel kutsuda teid Tartusse filosoofiapäeva tähistama.

Filosoofiapäev toimub neljapäeval, 16. novembril 2017. Selle aasta teemaks on „Kogu inimkond kui üks ühiskond – kas näilisus või reaalsus globaliseeruvas maailmas?“

2017. aasta filosoofiapäeval arutame ja mõtleme globaliseerumise ja maailmakodanikuks olemise teemadel. Kas kogu inimkond moodustab globaliseeruvas maailmas ühe ühiskonna ja kuidas võiksime sellisel juhul mõista ja mõtestada oma suhet teiste ühiskonnaliikmetega? Kas maailma üleilmastumine kätkeb eluviiside standardiseerimist ning mis on normiks? Kas ühiskonnast eristumine tingib paratamatult ühiskonnast eraldumise?

Nende ja teiste küsimuste arutlevad Markus Järvi ja Ahto Lobjakas ning nende arutelu juhib Kadri Simm.

Arutelu toimub Jakobi 2 ringauditooriumis (sissepääs maja küljelt) algusega kell 10:30.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Mõtteloo professoriks valiti Pärtel Piirimäe

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
31.10.2017

Reede, 27 oktoobri istungil valis TÜ senat seitse professorit ja viis juhtivteadurit, teiste seas valiti ka mõtteloo professor.

Mõtteloo professori ametikoha pingerea moodustasid senati eelistuste põhjal Pärtel Piirimäe, Jaan Undusk, Tiina Ann Kirss ja Peeter Müürsepp.

Vaata täpsemat kajastust ERRi kodulehelt.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Professor Martin Ehala rõhutab avalikul ettekandel religioosseid ja ilmalikke tuumväärtuseid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.10.2017
Prof Martin Ehala / Foto: Andres Tennus

Neljapäeval, 2. novembril kell 17.00 peab Tartu ülikooli emakeeleõpetuse ja Helsingi ülikooli eesti keele professor Martin Ehala TÜ peahoones ettekande „Religioossed ja ilmalikud tuumväärtused ning ühtekuuluvustunne“.

Martin Ehala sõnul iseloomustab iga kollektiivset identiteeti teatud väike hulk tuumväärtusi, mis on rühma liikmete emotsionaalse ühtekuuluvustunde aluseks. “Jagatud tuumväärtused vähendavad määramatust ja suurendavad vastastikust mõistmist, luues sellega turvalisema sotsiaalse keskkonna,“ leiab Ehala.

Ettekandes uuritakse, milline on religioossete ja ilmalike tuumväärtuste mõju inimkoosluste kestlikkusele ja dünaamikale. Ettekanne põhineb autori hiljuti ilmunud monograafial Signs of Identity: The Anatomy of Belonging („Identiteedi märgid: kokkukuuluvustunde anatoomia“).

Ettekanne toimub Eesti akadeemilises usundiloo seltsis Tartu ülikooli peahoone ruumis 139. Seltsi eesmärgiks on arendada usundite ja religioossuse akadeemilist uurimist ning tuua selles tegevuses kokku eri distsipliinide uurijaid.

Ettekannet on oodatud kuulama kõik huvilised. Eelnev registreerumine pole vajalik.

Lisainfo: Madis Arukask, EAUSi president, madis.arukask [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kolme minuti loengute konkursi galaõhtu

EKI uudised

Reedel, 27. oktoobril algusega kell 18 toimub Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) kolme minuti loengute konkursi galaõhtu.


Eesti Keele Instituuti esindab seal Tiina Laansalu, kelle lühiloeng kannab pealkirja "Nomen est omen  -ehk millest räägivad kohanimed". Tiina õpib Tartu Ülikooli doktoriõppes eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal. Konkursil esindab ta Eesti Keele Instituuti, kus töötab
vanemleksikograafina „Eesti murrete sõnaraamatu“ töörühmas ning juhib eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonda. Tema doktoritöö uurimisvaldkond on onomastika, täpsemalt keskendub ta Kesk-Harjumaa kohanimede uurimisele.


Hoiame Tiinale pöialt! Üritus on kutsetega, ent otseülekande teeb ERR Novaator.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kutse XV Eesti kohanimepäevale (1. novembril Paides)

EKI uudised

 

Kohanimenõukogu kutsub kõiki nimehuvilisi XV Eesti kohanimepäevale, mis toimub 1. novembril Paide raekojas.

Kava ja eelregistreerimise kontaktid leiab siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kairi Tamuri käis "Terevisioonis" kõnesünteesist kõnelemas

EKI uudised

Kõnet sünteesiv robot analüüsib viha ja kurbust kõnes

Saatesari: "Terevisioon"

Kairi Tamuri kaitses doktoritöö "Põhiemotsioonid eestikeelses etteloetud kõnes: akustiline analüüs ja modelleerimine", mille koostamise käigus selgitati välja viha ja kurbuse akustiline kõla etteloetud tekstis ja kõnet sünteesiv robot õppis selle selgeks.

Saatelõiku saab vaadata siit

(ERR 11.10.2017) 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKIs kõneldakse murretest ja esitletakse uut murderaamatut

EKI uudised

Neljapäeval, 19. oktoobril kell 15 toimub Eesti Keele Instituudi 3. korruse saalis Emakeele Seltsi kõnekoosolek „Murdeaines sõnas ja helis“ ning esitletakse Evi Juhkami uudisteost „Loode-Eesti murdelood. Valimik murdetekste IX“.

Kõnekoosolekul räägib Anu Haak Loode-Harjumaa murdekeele kogumisest ja uurimisest, Ellen Niit vaatleb murdesõna sõnastikus ja Liis Ermus tutvustab, kuidas uurida murdeid kodust lahkumata.

Esitletava raamatu „Loode-Eesti murdelood“ keeleaines pärineb Risti ja Harju-Madise kihelkonna 21 küla 34 keelejuhilt ja on kogutud aastail 1957–1991. Murdejuttudes leidub omaaegseid etnograafilisi kirjeldusi taluelust ja -töödest, rahvameditsiinist, uskumustest ja kultuuriloost. Tegu on eheda murdekeelega, mida tänapäeval enam ei kuule. Keelelises ülevaates on toodud esile keeleala eripära ning seosed naabermurrete ja -keeltega, tekstidele järgneb sõnastik. Tekstiköide on oluline kogu eesti dialektoloogia seisukohast, sest Loode-Eesti murrakuist on seni avaldatud vähe materjali. 280-leheküljeline tekstiköide annab sellele olulist lisa. Teose kasutajatena on silmas peetud nii murdeuurijaid kui ka laiemat lugejaskonda, varasemast kultuuriloost huvitatud inimesi.

Sõna võtavad autor Evi Juhkam ja toimetajad Mari-Liis Kalvik ning Jüri Viikberg.
Teos on valminud Emakeele Seltsi, Eesti Keele Instituudi ja EKSA koostöös.

Kõik keelehuvilised on oodatud! 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Murdeaineline kõnekoosolek ja raamatuesitlus 19. oktoobril

EKI uudised

Neljapäeval, 19. oktoobril kell 15 toimub Eesti Keele Instituudi 3. korruse saalis Emakeele Seltsi kõnekoosolek "Murdeaines sõnas ja helis".

Kõnekoosolekul räägib Anu Haak Loode-Harjumaa murdekeele kogumisest ja uurimisest, Ellen Niit vaatleb murdesõna sõnastikus ja Liis Ermus tutvustab, kuidas uurida murdeid kodust lahkumata.

Samas esitleme Evi Juhkami uudisteost "Loode-Eesti murdelood. Valimik murdetekste IX". „Loode-Eesti murdelugude“ keeleaines pärineb Risti ja Harju-Madise kihelkonna 21 küla 34 keelejuhilt ja on kogutud aastail 1957–1991. Murdejuttudes leidub omaaegseid etnograafilisi kirjeldusi taluelust ja -töödest, rahvameditsiinist, uskumustest ja kultuuriloost. Tegu on eheda murdekeelega, mida tänapäeval enam ei kuule. Keelelises ülevaates on toodud esile keeleala eripära ning seosed naabermurrete ja -keeltega, tekstidele järgneb sõnastik. Tekstiköide on oluline kogu eesti dialektoloogia seisukohast, sest Loode-Eesti murrakuist on seni avaldatud vähe materjali. 280-leheküljeline tekstiköide annab sellele olulist lisa. Teose kasutajatena on silmas peetud nii murdeuurijaid kui ka laiemat lugejaskonda, varasemast kultuuriloost huvitatud inimesi.

Sõna võtavad autor Evi Juhkam ning toimetajad Mari-Liis Kalvik ja Jüri Viikberg.
Teos on valminud Emakeele Seltsi, Eesti Keele Instituudi ja EKSA koostöös. Kõik keelehuvilised on oodatud! 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Lõbus ja vajalik vidin: pane kõneroboti emotsioonid proovile (ERR 17.10.2017)

EKI uudised

Tänu teadustööle saavad kõnepuudega inimesed oma emotsioone lisaks sõnavalikule ka häälega väljendada.

Hiljuti kaitses Tartu ülikoolis doktoritöö keeletehnoloog Kairi Tamuri, kes õpetas koos kolleegidega eesti keele instituudist kõnesüntesaatori väljendama inimese kolme põhiemotsiooni. Tänu teadustööle saab nüüd igaüks ise proovida, kuidas kõlab rõõmus, kurb ja vihane sünteeskõne.

Selleks tuleb minna eesti keele instituudi kodulehele eki.ee/heli ja kirjutada üleval paremal nurgas olevasse kasti oma tekst. Seejärel tuleb valida HTS-häältest kas Eva või Tõnu ja paremalt kastikesest emotsioon ning vajutada allpool olevale rohelisele noodile. Lisaks Evale ja Tõnule on võimalik valida ka Liisi ja Riina sünteeshääl, kuid nende hääled emotsioone ei väljenda. 

Eesti keele instituut tegi rakenduse avalikuks seepärast, et igaüks võiks ise proovida, kuidas emotsionaalne sünteeskõne kõlab. Kuid Kairi Tamuri ütles, et teda teeks väga rõõmsaks see, kui rakendus leiaks kasutamist ka muul eesmärgil kui ainult meelelahutus.

Edasi saab lugeda siit. (ERR, Novaator 17.10.2017) 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

ES-i kõnekoosolek "Murdeaines sõnas ja helis" 19. oktoobril kell 15.00

EKI uudised

Emakeele Seltsi kõnekoosolek "Murdeaines sõnas ja helis"  toimub neljapäeval, 19. oktoobril 2017 kell 15.00

Päevakord

Anu Haak – Loode-Harjumaa murdekeele kogumisest ja uurimisest

Ellen Niit – Murdesõna sõnastikus

Liis Ermus – Kuidas uurida murdeid kodust lahkumata

Evi Juhkami uudisteose "Loode-Eesti murdelood. Valimik murdetekste IX" esitlemine.

Sõna võtavad autor ja toimetajad. Teos on valminud Emakeele Seltsi, Eesti Keele Instituudi ja EKSA koostöös.

Kõik keelehuvilised on oodatud!

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eva Saare doktoritöö "Isuri keele Soikkola murde sõnamuutmissüsteem" kaitsmine 3. novembril algusega kell 14.15

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.10.2017

Doktoritöö juhendajad on emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso, dotsent Heinike Heinsoo ja dr Külli Prillop. Oponent on professor Klaus Laalo Tampere ülikoolist. Kaitsmine toimub ülikooli peahoones senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Selgunud on selle aasta selge sõnumi auhinna võitjad. Pressiteade 13.10.2017

EKI uudised

2017. aasta selge sõnumi auhinna saavad Juhani Püttsepa raamat „Mina olen enda oma“, Tervise Arengu Instituudi tegelik toidupüramiid, Eesti ELi Nõukogu eesistumise videod ning Päästeameti tegevus. Võistluse patroon õiguskantsler Ülle Madise annab võitjatele auhinnad üle 13. oktoobril, rahvusvahelisel selge keele päeval õiguskantsleri majas toimuval galal.

Ülle Madise sõnul on selge väljendumine raske, sest eeldab asjadest sisulist arusaamist, oma sõnade eest vastutuse võtmist ja pingutust. Teabe saajasse peaks suhtuma austusega ning ütlema peenutseva keerutamiseta otse, kes, kus ja mida peab tegema.

Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvib Juhani Püttsepa raamat „Mina olen enda oma“. Lastekaitse Liidu välja antud raamat räägib lastega nende enda keeles sellest, kuidas saab keerulisi ja ebamugavaid olukordi koos vanematega lahendada.

Tarbeteksti kategoorias märkis žürii ära tõlk Ülle Leisi arvamusartiklid Postimehes ja diplomaat Matti Maasika ajaveebi „Gondori kroonika“.

Parima selge sõnumiga tarbepildi auhind antakse Tervise Arengu Instituudi tegelikule toidupüramiidile. Rahvastiku toitumise uuringu põhjal koostatud toitumispüramiidil on selgelt näha, mida me võrreldes toitumissoovitustega tegelikult sööme.

Tarbepildi kategoorias märgiti ära Urmas Nemvaltsi karikatuurid Postimehes ja diplomaat Jüri Trei Eesti 100 aasta juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis“.

Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on Eesti ELi Nõukogu eesistumise videod. Selge graafikaga konkreetsed ja asjalikud videod muudavad keerulise eesistumise teema arusaadavaks, annavad teavet eesistumisega seotud liikluspiirangute kohta jms.

Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga leidsid äramärkimist Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse teenuseid tutvustavad skeemid, ETV saatesari „Meie Eestid“, OSKA tööjõu- ja oskuste tuleviku-uuringute lühiaruanded ning Tartu Ülikooli e-kursus „Õiguse alused”.

2017. aasta selge sõnumi edendaja on Päästeamet, kes on aastaid teinud sisukaid ja aktiivseid ühiskondlikke teavituskampaaniaid, mis on läinud aina täpsemaks, selgemaks ja hoolivamaks.

Edendaja kategoorias märgiti ära SEB Pank, ETV2 vestlussaade „Plekktrumm“ ja ERRi raadioajakirjanik Kaja Kärner.

2017. aasta selge sõnumi auhinna võistlustöid hindas Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja E-riigi Akadeemia esindajatest koosnev žürii.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofiaklubi gümnaasiumiõpliastele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.10.2017

Tartu Ülikooli filosoofiaosakond kutsub gümnasiste Filosoofiaklubisse.

2017 sügisel ja talvel kohtub Filosoofiaklubi teisipäeva õhtuti.

Esimene järgmine kohtumine toimub 17. oktoobril kell 18.00, teemaks on siis see kas ja kuidas me saame teada millised teised olendid on teadvusel. Klubi kohtub Jakobi 2-327. 

Klubi kohtumistel tavaliselt:

  • Vaatame koos filme, pärast filmi arutlusring TÜ filosoofide ja teiste eriteadlastega
  • Vestlusõhtud põnevatel teemadel TÜ filosoofide ja filosoofia üliõpilastega


Filosoofiaklubi on Sulle, kui oled 9.-12. klassi õpilane ja

  • soovid tutvuda filosoofia ja filosoofilise meetodiga
  • soovid harjutada argumenteerimisoskust
  • tahad kaasa mõelda ja arutleda olulistel sotsiaalsetelt teemadel
  • Sind huvitavad filosoofilised küsimused nagu:
    • Mis on teadus? Kuidas teha vahet teadusel ja libateadusel? Millised on head teadusteooriad? Kas tavainimestel peaks olema õigus kaasa rääkida teaduspoliitikas?
    • Mis on eetika? Kuidas langetada moraaliotsuseid?
    • Kuidas tuleks riiki valitseda? Mis on õiglus?
    • Kas meil on loomade ees moraalseid kohustusi ja miks?
    • Bioeetika ja loomaeetika küsimused
    • Mis on väärtused ja mida õpetavad meile väärtuskonfliktid?
    • Kuidas me saame teada, mis toimub teiste inimeste peas? Kas see on üldse võimalik? Mida tähendab tunda empaatiat ja kas empaatia on moraalseks käitumiseks vajalik?
    • Mis teeb sinust sinu ja kui kauaks?
    • Mis on emotsioonid ja moraalsed emotsioonid? Häbi, uhkus jt.
    • Mis on hariduse mõte ja mis on hea haridus?


Üritused toimuvad teisipäeviti kell 18, Jakobi 2-327 (TÜ filosoofiaosakonnas). Üritused kestavad keskmiselt tund kuni kaks. 
Registreeruda saab klubisse siin: Registreerumise vorm

Rohkem infot facebookis: Filosoofiaklubi grupp

Küsimuste korral kirjuta: merike.reiljan [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

TÜ hispaania filoloogia eriala tähistab 25. aastapäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.10.2017

20. oktoobril tähistab TÜ hispaania filoloogia eriala oma 25. aastapäeva, millest on osa võtma palutud kõik üliõpilased, vilistlased ja teised huvilised. 

Aastapäeva ürituste raames toimub 20. oktoobril kell 10.00 konverents (Lossi 38-234), kus saab kuulda ettekandeid nii hispanistika eriala vilistlastelt kui ka endistelt ja praegustelt õppejõududelt. Kell 16 avatakse Lossi 3 õppehoone trepigaleriis posternäitus „Hispanistika eesti tõlkeloos“. Päeva lõpetab peoõhtu Illegaardis. 

19. oktoobril kell 18 saab aga vaadata Arturo Dueñase filmi  "Tierras construidas" ning toimub kohtumine ka filmi režissööriga. Film on hispaania keeles ning ingliskeelsete subtiitritega. Filmiõhtu toimub (Lossi 3-307).

Lisainfo Facebookis: 25 aastat hispanistikat Tartu Ülikoolis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

In memoriam: Vjatšeslav V. Ivánov

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.10.2017

7. oktoobril lahkus meie seast üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna algatajaid Vjatšeslav V. Ivánov.

1960ndate aastate alul Tartu ja Moskva intellektuaalide liiduna sündinud semiootikute koolkonda juhtis Tartu poolt Juri Lotman, Moskva poolt aga Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivánov (21. Aug. 1929 – 7. okt. 2017). V. V. Ivánov oli polümaat, kelle huvid ühendusid semiootikas. Tema uurimused haarasid masintõlget, indo-euroopa keelte ja kultuuride varast ajalugu, hetiidi kultuuri ja heti keelt, kirjandusteadust, matemaatilist lingvistikat, kultuuriantropoloogiat jm.

Ivánov lõpetas Moskva Ülikooli filoloogina aastal 1951. Ta jäi sinna ka õppejõuna tööle ning kaitses väitekirja nelja aasta pärast. Aastal 1958 vallandati ta Moskva Ülikoolist, sest ei olnud nõus võimude ametliku hinnanguga Boris Pasternaki romaanile „Doktor Živago“ ning toetas avalikult Roman Jakobsoni (sealhulgas tema semiootilisi) vaateid. Järgnevad 30 aastat töötas ta teise kuulsa Tartu-Moskva semiootikakoolkonna esindaja Vladimir Toporovi kõrval Teaduste Akadeemia slavistika ja balkanistika instituudis. Ta ennistati Moskva Ülikooli alles aastal 1988. Seejärel tegutses ta aktiivselt mitmes valdkonnas: õpetades  Stanfordi Ülikoolis ja hoides professuuri  California Ülikoolis Los Angeleses ning toimetades seal ka slavistika ja võrdleva kultuurisemiootika ajakirja Elementa (1993–2000) oli ta samal ajal alates 1989. aastast Moskva väliskirjanduse raamatukogu direktor ning alates 1992 juhatas ta Moskva Ülikoolis maailmakultuuri teooria ja ajaloo instituuti.

Tartuga oli ta seotud kuni viimase ajani siin välja antava semiootikaajakirja Sign Systems Studies kaudu. Juri Lotmani eluajal oli V. Ivánov aktiivne suvekoolide osaline, pidas Tartus mitmeid erikursusi (Boris Pasternakist, Sergei Eisensteinist) ja oli Sign Systems Studies olulisemaid kaasautoreid. Moskva Ülikooli maailmakultuuri teooria ja ajaloo instituudi loomisse kaasas ta Juri Lotmani, kes kirjutas ka uurimisprogrammi selle instituudi vene kirjanduse osakonnale. Koostöös Tartu Ülikooliga algatas instituut J. Lotmani akadeemilise kogutud teoste väljaandmise, millele V. Ivánov kirjutas eessõna.  Nagu J. Lotmanit, nii ka V. Ivánovit mälestades ei tohi nende harukordse ja aegumatu teadusliku pärandi kõrval unustada nende sotsiaalset tundlikkust ning eetilist kindlameelsust.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Seminar "Paljuliigiline linn: mitmekesisus, kommunikatsioon, konfliktid"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.10.2017

1.–2. detsembrini toimub Tartu loodusmajas (Lille, 10 Tartu) seminar "Paljuliigiline linn: mitmekesisus, kommunikatsioon, konfliktid". Ettekandesoovist tuleks teada anda 31. oktoobriks.

Linnades elab palju loomi ja taimi – lemmikloomad, introdutseeritud puud ja põõsad, parasiidid jm inimkaaslejad aga ka antud paikkonna loodusele iseloomulikud liigid. Need liigid on seotud paljude eri tüüpi seoste kaudu: toitumiseahelad, käitumuslikud kohastumused, liikidevaheline kommunikatsioon, ühiste ressursside kasutamine ja inimese puhul ka kultuurilised representatsioonid. Suhete mitmekesisus teeb linnalooduse uurimise keeruliseks – selleks on vaja distsipliinide vahelist koostööd ja avarat metodoloogilist lähenemist. Suhete mitmekülgsem mõistmine võimaldab paremini aru saada liikide vahelistest konfliktidest ja neid ka lahendada.

Seminari eesmärk on esile tuua linnas eri liikidega tegelevate valdkondade (semiootika, linnaplaneerimine, ökoloogia, keskkonnaharidus, ornitoloogia, keskkonnakaitse jt) kattuvused ja otsida võimalusi edasiseks koostööks.

Ettekandesoovist tuleks teada anda 31. oktoobriks 2017 e-mailile timo.maran [ät] ut.ee.

Lisainfo:
Timo Maran
vanemteadur
semiootika osakond
Tartu ülikool
timo.maran [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kirjastused käsivad teadlaste veebivõrgustikust eemaldada teadusartikleid (ERR 9.10.2017)

EKI uudised

Teaduskirjastajad nõuavad, et teadlaste akadeemiline sotsiaalvõrgustik ResearchGate eemaldaks miljonid teadusartiklid, millele võrgustikul puuduvad autoriõigused.

ResearchGate on akadeemiline sotsiaalvõrgustik, kus teadlased saavad ise avaldada oma teadusartiklite täistekste. See aga tähendab, et sealtkaudu on võimalik saada kätte ka need publikatsioonid, mille on avaldanud mainekad teadusajakirjad. 

Edasi saab lugeda siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

XVIII Semiootika sügiskool "Simulatsioon" toimub 4.-5. novembril 2017 Taevaskoja puhkekeskuses

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.10.2017

Sügiskool on pühendatud Jean Baudrillardi kümnendale surma-aastapäevale ja tema kesksele mõistele SIMULATSIOON.

Sügiskoolis arutleme simulatsioonide üle erinevates valdkondades ja küsime, mis on meie jaoks päris ja mis on simulatsioon. Mõtleme simulatsioonist filosoofias ja semiootikas, teatris ja ulmekirjanduses; süveneme virtuaalreaalsuse loomisesse ja tehisintellekti võimesse simuleerida inimese mõtteprotsesse; vaatame, kuidas suhestuvad simulatsiooniga meedia ja poliitikaga, räägime psühholoogiast ning reaalsuse tajumisest. 

Kõnelevad Andreas Kaju, Madis Ligema, Ahto Lobjakas, Katre Pärn, Andres Luure, Jaak Tomberg, Madis Vasser jt. Lisaks saavad laupäeva õhtul kõik osalejad koostöös Psühhobussiga võimaluse katsetada virtuaalreaalsust.

Täpne programm saab avalikuks õige pea! 

Registreeruda saab aadressil:
http://semiootikasygiskool.blogspot.com.ee/p/registreerimine.html
 
Lisainfo Facebookis: 
 
ja sügiskooli blogis:
http://semiootikasygiskool.blogspot.com.ee/ 

XVIII Semiootika sügiskooli korraldavad Eesti Semiootika Selts ja Semiootikaüliõpilaste liit Semioon.
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

TÜ doktorant õpetas roboti emotsioone väljendama

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.10.2017
Pilt: The Green Ants / www.thegreenants.com

6. oktoobril kaitses Kairi Tamur Tartu ülikoolis doktoritöö „Põhiemotsioonid eestikeelses etteloetud kõnes: akustiline analüüs ja modelleerimine“, mille koostamise käigus õnnestus välja selgitada viha ning kurbuse akustiline kõla etteloetud tekstis ning nende väljendamine kõnet sünteesivale robotile selgeks õpetada.

Sünteeskõnet rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks inimese ja masina suhtluses, multimeedias ning puuetega inimeste abivahendites, mistõttu on oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna. Üks viis sünteeskõne loomulikumaks muutmiseks on lisada sellesse emotsioone akustiliste mudelite abil. Mudelite loomiseks tuleb teada, kuidas emotsioonid inimkõnes hääleliselt väljenduvad, st millised on täpsed akustilised parameetrid, et masin suudaks neid järgides emotsioone äratuntavalt väljendada. 

 „Emotsioonid on inimkõnes alati olemas ja seepärast peaksid need olema tajutavad ka inimkõnet matkivas sünteeskõnes,” sõnas töö autor Kairi Tamur teema olulisuse kohta. „Kõne tähtsus on igapäevaelus tajutav näiteks telefonivestlustes, kus kogu suhtlus ongi vaid heli tasandil.“

Doktoritöös oli autoril kaks eesmärki: saada teada, milline on kolme põhiemotsiooni – rõõmu, kurbuse ja viha – akustiline väljendumine eestikeelses etteloetud kõnes, ning luua tulemuste põhjal eestikeelsele kõnesüntesaatorile sünteesi jaoks emotsionaalse kõne akustilised mudelid. Et emotsioonide väljendamine erineb keeleti ning kultuuriti, vajasid mõlemad eesmärgid eraldi uurimist.

Mudelite loomiseks tuli välja selgitada, kas, millisel määral ja mis suunas emotsioonid akustiliste parameetrite, näiteks põhitooni, intensiivsuse ja kõnetempo väärtusi mõjutavad ning millised parameetrid emotsioone üksteisest ja neutraalsest kõnest eristavad. Töös seatud eesmärk täitus osaliselt – kui viha ning kurbuse väljendamisega sai süntesaator rahuldavalt hakkama, ei suutnud see rõõmu akustiliste mudelite põhjal arusaadavalt edasi anda.

 „Probleem ei seisnenud mitte rõõmu äratundmises eestikeelses inimkõnes - rõõmu väljendamises ja selle tajumises pole midagi rasket. Keeruliseks osutus see justnimelt kõnesünteesis. Olukorda võiks parandada parameetrite otsinguala suuremaks tegemine, st nende väärtustega veidi suuremal skaalal mängimine kui praeguses uuringus. Kindlasti tasuks proovida emotsionaalset sünteeskõnet ka masinõppe meetoditega. Emotsioonide akustika uurimine ja emotsioonide modelleerimine on alles algusjärgus ja arenguruumi jagub,“ võttis Tamur tulemused kokku.

Sünteesitud heliklippe saab kuulata EKI kodulehel.

Doktoritööst ilmus seda tutvustav artikkel ERR Novaator portaalis.

Lisainfo: Kairi Tamur, doktoritöö autor, 50 655 72, kairi.tamur [ät] ut.eeMaria Kristiina PrassTartu ülikooli pressinõuniku assistent

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Keeleuuenduse seminar - Aaviku Selts 25

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Keeleuuenduse seminar - Aaviku Selts 25
Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli Silva-maja (keeltemaja) / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 13. oktoober 2017
Algusaeg: 17:00 - 20:00
Kirjeldus:

TLÜ teaduskeelekeskus kutsub:

KEELEUUENDUSE SEMINAR

tähistamaks

JOHANNES AAVIKU SELTSI

25. tegevusaastat

13. oktoobril 2017 kell 17.00

Tallinna Ülikooli Silva-hoones ruumis S240


Helgi Vihma (Aaviku Seltsi auesimees)
         Avasõnad

Kaarina Rein (Tartu Ülikool)
        Johannes Aaviku ladina keele õpi- ja õppepõhimõtted

Peeter Järvelaid (TLÜ ühiskonnateaduste instituut)
        Keeleuuendajaist juristid

Peep Nemvalts (TLÜ humanitaarteaduste instituut, teaduskeelekeskus)
        Keeleuuendus ja keeleunustus


Kogumiku „Artikleid ja arhivaale V“ ning kirjamargi esitlus
Kohv ja tee


KÕIK HUVILISED ON OODATUD!
Palume teatada osalemissoovist hiljemalt 11. oktoobriks
aadressil teave@aavikuselts.org
www.aavikuselts.org

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Avatud veebikursused filosoofias

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.10.2017

Filosoofiaosakond pakub gümnasistidele kaht veebipõhist minikursust Moodle keskkonnas: vaimufilosoofia kursust ja eetika kursust autonoomia teemal.

Autonoomia kursus on sulle, kui sind huvitavad ühiskondlikud ja ajaloost tõusvad filosoofilised küsimused, eetika probleemid ja tahad arutleda selle üle, mil määral on sinu olulised valikud päriselt sinu omad, mil määral aga ühiskondliku surve tulemus. Registreerumine avatud kuni 10. okt 2017, kursuse kestus: 10. okt - 20. nov.

Vaimufilosoofia kursus tegeleb küsimustega, mis puudutavad vaimu ja kogemuslike seisundite (nagu külma ja sooja tunne või emotsioonid) ning ajuseisundite suhet. Vaimufilosoofia on sulle, kui sind huvitab, mis teeb sinust sinu, mis on mõtlemine ja teadvus ning kas vaimu saab loodusteaduslikult uurida. Registreerumine avatud kuni 16. okt 2017, kursuse kestus: 16. okt - 4. dets.

Kursustel osalemine on tasuta. Kumbki kursus annab 1 ainepunkti, mille saab ülikoolis õppima asudes oma üle kanda.

Kursuse detailsem kirjeldus

Küsimuste korral kirjuta: merike.reiljan [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Doktorant õpetas eestikeelsele kõnesüntesaatorile kurbust ja viha (ERR 6.10.2017)

EKI uudised

Täna Tartu ülikoolis doktoritööd kaitsev keeletehnoloog Kairi Tamuri tahtis kõnesüntesaatorile õpetada selgeks kolm põhiemotsiooni: rõõmu, kurbuse ja viha. Paraku õnnestus tema eksperiment vaid osaliselt. Ta suutis õpetada eestikeelse iselugeja väljendama viha ja kurbust, kuid mitte rõõmu.

“Emotsioonid on inimkõnes alati olemas ja seepärast peaksid need olema tajutavad ka inimkõnet matkivas sünteeskõnes,” on Tamuri veendunud.

Sünteeskõne on kõnesüntesaatori ehk iselugeja kõne, kus kirjalik tekst on muudetud suuliseks. Üks maailma kuulsamaid kõnesüntesaatori kasutajaid on Stephen Hawking, kes põeb amüotroofset lateraalskleroosi ja ei saa seetõttu ise rääkida.

Kõnesünteesi rakendataksegi enim nägemis-, lugemis- ja kõnepuudega inimeste abivahendites ning inimese ja masina suhtluses, multimeedias. Seepärast on väga oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna, võimalikult inimese rääkimise moodi kõigis selle aspektides.

Kuna emotsioonide väljendumine erineb keeleti ja kultuuriti ning kõnes esinevaid emotsioone tuntakse heli järgi paremini ära just sama keele ja kultuuri sees, vajas eestikeelsele kõnesüntesaatorile emotsioonide selgekstegemine eraldi uurimust.

Loe edasi Novaatorist.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Emakeeleõpetajate sügiskonverents "Emakeeleõppe mõõtkava"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.10.2017

Eesti keele ja kirjanduse õpetajad on 3.-4. novembril 2017 oodatud Tartusse sügiskonverentsile ja EESi sügispäevadele „Emakeeleõppe mõõtkava“.
Registreerida saab 24. oktoobrini siin.
 
Sügiskonverentsi ja sügispäevade kava
Reede, 3. november
Konverents HTMi saalis (Munga 18, Tartu)
10.20–11.00 registreerimine ja tervituskohv
11.00–11.30 Mida OSKA uuringutest emakeeleõppesse võtta? Tiia Randma (Kutsekoda)
11.30–12.15 Tekstimõistmise erinevad tasandid ja nende hindamine. Krista Uibu, Mairi Männamaa, Triinu Kärbla (TÜ)
12.15–13.15 Töötuba “Tekstimõistmise hindamine tasemetöödes” (juhib Triinu Kärbla)
13.15–14.00 lõuna
14.00–14.30 eesti keele ja kirjanduse ainekava arendamine (ainekava arendamise töörühm)
14.30–15.30 töötuba (ainekava arendamise töörühm)
15.30–15.45 sirutuspaus
15.45–16.15 Eesti keele, kirjanduse ja keemia lõimimisest koolitunnis. Anu Kell
16.15–16.45 Koomiks ainete ühendajana. Monika Undo 
16.45–17.00 EESi sõnavõtuminutid. Emakeeleõpetuse sõbra väljakuulutamine.
Konverentsi modereerib Miina Härma Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ivika Hein (EES).
Reedel kell 19.00 on EESi kirjandussalong “Värske rõhuga loomingust” Tartu loomemajanduskeskuses. (Osalustasu 10 eurot maksta kohapeal.)
Kirjandussalongis on kohal emakeeleõpetuse sõber.
Eesti noore kirjanduse rõhku mõõdavad Värske Rõhu toimetajad Carolina Pihelgas, Tõnis Vilu ja Hanna Linda Korp.
Loomingu peatoimetaja Janika Kronberg mõtiskleb kirjandusajakirja rollist õppekavas.    
Emakeeles ja eesti luuletajate tekstidele seatud loomingut esitavad muusikud.  
Kohv, suupisted.
 
Laupäev, 4. november
Sügispäevad Miina Härma Gümnaasiumi raamatukogus (Tõnissoni 3, Tartu)
9.30–9.55 EESi üldkoosolek
10.00–10.45 15 aastat lingvistikaolümpiaade – kellele ja milleks? Miina Norvik (TÜ)
10.45–11.45 Online-meediast. Kadri Ugur (TÜ)
11.45–12.00 kohvipaus
12.00–12.30 Tammsaare muuseumi programmid. Annika Heinsalu
12.30–13.00 Kalevipojast ja Tasujast sõnas ja pildis – kirjanduse ja kunsti lõimimine KUMU-s. Tiina-Mall Kreem 
13.00 Sügispäevade lõpetamine ja soovijatele tutvumine MHGga 
 
Konverentsi ja sügispäevi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Selgusid parimad eestikeelsed ettevõttenimed (PM 3.10.2017)

EKI uudised

OÜ Hiire Õnn, Vinoteek Mulks, Ajapaik ja MTÜ Rabarber on kõlalt ja kirjapildilt kõige eestipärasemate nimedega ettevõtted. Vähemalt nii arvab žürii, kes valis need nimevõistluse võitjateks.

Eesti Keelenõukogu ja Emakeele Seltsi korraldatud eestikeelse ettevõttenime võistluse võitsid OÜ Hiire Õnn tööstusettevõtte kategoorias, Vinoteek Mulks teenindusettevõtte kategoorias, Ajapaik vabaühenduste kategoorias ning MTÜ Rabarber aasta uustulnuka kategoorias.

 

Edasi saab lugeda siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

In memoriam: Emeriitprofessor Larissa Volpert

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
03.10.2017

Meie seast on lahkunud tuntud õpetlane ja malesuurmeister emeriitprofessor Larissa Volpert. See kurb teade saabus oktoobri esimesel päeval New Yorgist, kus ta veetis viimased eluaastad oma poja juures. 

Filoloogiadoktor Larissa Volpert sündis 1926. a Leningradis tuntud arsti perekonnas. Ta lõpetas Leningradi ülikooli romaani-germaani osakonna 1949. a, paralleelselt arendades maletajakarjääri. Aastatel 1947-1948 võitis ta Leningradi meistrivõistlused, aastatel 1954, 1958, 1959 osutus ta NSVL meistrivõistluste võitjaks, 1955-1961 osales male maailmameistrivõistlustel. 1955. a kaitses Volpert kandidaadiväitekirja, kuid teadusliku tegevuse õitseng saabus 1960-ndate algul, siis kui ta alustas Juri Lotmani soovitusel Puškini loomingu ning vene-prantsuse kirjandussidemete uurimist. 

Tartuga oli Larissa Volpert seotud 1950-ndatest, kui siia asusid tööle tema abikaasa Pavel Reifman ning tema ülikoolikaaslastest sõbrad Juri Lotman ja Zara Mints. Kuid siis polnud Tartus võimalik leida tööd maailmakirjanduse õppejõuna ning 1962. a alustas L. Volpert õpetamist Pihkva Pedagoogilises Instituudis. Kuni 1977. aastani reisis ta pidevalt Pihkva ja Tartu vahel, siis aga avanes võimalus kandideerida Tartu ülikooli maailmakirjanduse dotsendi kohale. Tartus kirjutas L. Volpert enamiku oma 200 teadustööst, sealhulgas kõik monograafiad: „Puškin Puškini rollis“ (1998, valminud 1993, eessõna jõudis veel kirjutada J. Lotman), „Lermontov ja Prantsusmaa kirjandus“ (2005), „Puškini Prantsusmaa“ (2007), viimast täiendas ta pidevalt elektrooniliselt. 1989. a kaitses ta Leningradi ülikoolis oma doktoriväitekirja „Puškin ja psühholoogiline traditsioon prantsuse kirjanduses“. 1990. a sai temast TÜ professor, 1993. a emeriitprofessor, kuid veel kümme aastat jätkas ta maailmakirjanduse õpetamist vene filoloogidele. Mitme aasta vältel õpetas ta prantsuse kirjandust romanistidele prantsuse keeles. 

L. Volperti sulest on ilmunud huvitavad memuaarid ja ka näidend Tartu kultuurielust 19. saj alguses. Oma viimase artikli lõpetas ta 2017. a augustis.

Malesuurmeistrina kaitses Larissa Volpert ülikooli, Tartu linna ning Eestimaa au erinevatel malemeistrivõistlustel. 

Larissa Volperti särav isiksus, tema heatahtlikkus, sõbralikkus, avatus jäävad alati meiega. Jagame tema poja ja lähedaste leina raske kaotuse puhul.


Slavistika osakonna nimel
prof. Ljubov Kisseljova
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kairi Tamuri doktoritöö kaitsmine 6. okt kl 14.15 TÜ-s

EKI uudised
 

6. oktoobril kell 14.15 kaitseb Kairi Tamuri doktoritööd eesti ja üldkeeleteaduse instituudis teemal  „Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling“ ("Põhiemotsioonid eestikeelses etteloetud kõnes: akustiline analüüs ja modelleerimine").

Juhendajad:
professor Karl Pajusalu, Tartu Ülikool
filoloogiakandidaat Hille Pajupuu, Eesti Keele Instituut

Oponendid:
professor Jean Léo Leonard PhD, Université Paris – Sorbonne
professor Jaan Ross, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Probleemi kirjeldus
Sünteeskõnet rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks inimese ja masina suhtluses, multimeedias või puuetega inimeste abivahendites.

Seepärast on väga oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna, võimalikult inimese rääkimise moodi. Üks viis, kuidas muuta sünteeskõne loomulikumaks, on lisada sellesse emotsioone, tehes seda mudelite abil, mis annavad süntesaatorile ette emotsioonide väljendamiseks vajalikud akustiliste parameetrite väärtuste kombinatsioonid. Emotsionaalse kõne mudelite loomiseks peab teadma, kuidas emotsioonid inimkõnes hääleliselt väljenduvad.

Selleks tuli uurida, kas, millisel määral ja mis suunas emotsioonid akustiliste parameetrite (näiteks põhitooni, intensiivsuse ja kõnetempo) väärtusi mõjutavad ning millised parameetrid emotsioone üksteisest ja neutraalsest kõnest eristavad.

Doktoritööl oli kaks eesmärki: saada teada, milline on kolme põhiemotsiooni – rõõmu, kurbuse ja viha – akustiline väljendumine eestikeelses etteloetud kõnes, ning luua uurimistulemustele tuginedes eestikeelsele kõnesüntesaatorile parameetrilise sünteesi jaoks emotsionaalse kõne akustilised mudelid, mis aitaksid süntesaatoril äratuntavalt nimetatud emotsioone väljendada.

Tulemus ja kasutegur
Eestikeelse etteloetud emotsionaalse kõne akustilise analüüsi tulemuste põhjal oli võimalik luua emotsioonide akustilised katsemudelid, mille järgi sünteesitud emotsionaalset kõnet saab kuulata aadressil https://www.eki.ee/heli/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=494.

Katseisikud hindasid, milliste mudelite järgi on emotsioonid sünteeskõnes äratuntavad. Eksperiment näitas, et akustikaanalüüsi tulemustele tuginevate mudelitega suudab eestikeelne kõnesüntesaator rahuldavalt väljendada nii kurbust kui ka viha, kuid mitte rõõmu. Doktoritöö kajastab üht võimalikku viisi, kuidas rõõm, kurbus ja viha eestikeelses kõnes hääleliselt väljenduvad, ning esitab mudelid, mille abil saab emotsioone eestikeelsesse sünteeskõnesse lisada. Uurimistöö on lähtepunkt edasisele eestikeelse emotsionaalse sünteeskõne akustiliste mudelite arendamisele.

Toimumiskoht: 
TÜ senati saal
 
 
 
 
 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Folkloristid kogunevad Narvas kuuluvusest rääkima

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
02.10.2017
Foto: http://tourism.narva.ee/et/ekskursioonid

4.-6. oktoobril toimub Narvas noorte folkloristide konverents „Kuulumise ja eristumise praktikad“, kus kohtuvad üle 60 teadlase 14 riigist.

Seitsmes rahvusvaheline noorte folkloristide konverents „Negotiations of Belonging“ jätkab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ja Leedu kirjanduse ja folkloori instituudi ellu kutsutud ürituste sarja. Konverentsil osalevad noored uurijad ja kraadiõppurid, et tutvustada oma uurimistööd rahvusvahelisele publikule ning sõlmida erialaseid kontakte.

„Kuuluvus on eluline ja emotsionaalne teema, sest me kõik teeme iga päev asju, mis meid ühtedega liidavad ja teistest lahutavad,“ sõnab teemavaliku kohta konverentsi korraldustoimkonna liige Elo-Hanna Seljamaa. „Tänapäeval rännatakse varasemast rohkem, nii vabatahtlikult kui ka sunnitult, ja see mõjutab ka paigalejääjaid. Folkloristika osakonnas on käsil mitu uurimisprojekti kuulumise ja mittekuulumise loomisest ja kogemisest Eestis. Konverents aitab asetada siin toimuva rahvusvahelisse konteksti, võrrelda tänast eilsega ning mõista argielus peituvaid võimalusi erinevustega toimetulekuks.“

Ettekannete kõrval on ürituse kavas kohtumised ja töötoad, kus käsitletakse Narva ja eesti-vene kogemuste näitel kuulumise temaatika erinevaid tahke ning võimalusi nende käsitlemiseks. Programmis on ka kaks plenaarloengut, milles kõnelevad rahvusvahelised eksperdid: Suurbritannia professor Nira Yuval-Davis ning, „Soome 100” programmi raames, dotsent Tuulikki Kurki Soomest.

Ettekandeid kuulama ja töötubades osalema oodatakse kõiki huvilisi. Programmi ja teesivihiku leiab ürituse kodulehelt.

Konverentsi toetavad Eesti kultuurkapital, Eesti teadusagentuur (projekti „Traditsioon, loovus ja ühiskond: vähemused ja alternatiivsed diskursused“ vahendusel), Euroopa Liidu regionaalarengu fond (Tartu ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA), Hasartmängumaksu nõukogu, Peipsi koostöö keskus, TÜ rahvusteaduste baasfinantseerimise grant („Folkloristlik vaade kuulumisele ja mitte-kuulumisele Eestis“) ja Soome instituut Eestis.

Konverentsi korraldab Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond koostöös TÜ kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli, TÜ Narva kolledži, Tartu NEFA rühma ja Leedu kirjanduse ja folkloori instituudiga.

Lisainfo: Elo-Hanna Seljamaa, korraldustoimkonna liige, elo-hanna.seljamaa [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

TÜ tudengid pälvisid Rootsi saatkonna stipendiumi

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.09.2017
Foto: http://blogs.studyinsweden.se/2017/07/23/sweden-taught/

Rootsi suursaatkond ja Rootsi kaubanduskoda Eestis kuulutasid suve alguses välja stipendiumikonkursi. Stipendiumi pälvisid Mari-Liis Korkus ja Marite Sild.

Stipendiumi finantseerijad soovivad toetada ja arendada Rootsi ja Eesti ärisuhteid. Toetusega tunnustatakse tudengit väga heade õpitulemuste eest ja julgustatakse valitud erialal ka magistrantuuris õpinguid jätkama. Samuti eeldati kandidaatidelt ühiskondlikku aktiivsust ja/või oma erialaste teadmiste rakendamist tööelus.

Stipendiumi saanud Marite Sillal stipendiumi rakendamiseks plaane veel pole: „Ma olin juba suvel jooksul unustanud, et olin kandideerinud ning teadaanne, et olen üks stipendiumi saajatest, tuli üsna suure üllatusena. Võib-olla soetan endale mõned rootsi keele õpikud, millele olen varem mõelnud või panen hoopis raha kõrvale Rootsi kolimise jaoks, mis peale lõpetamist plaanis.“

Mari-Liis Korkusel aga on stipendiumi kasutamiseks juba plaan paigas: „Kui kevadel konkurss välja kuulutati, olin ausalt öeldes kandideerimisega väga pelglik. Lõpuks arvasin, et kõiki oma võimalusi tuleb proovida ja viimasel hetkel esitasin kandideerimispaberid. Stipendiumi saamine sai päris hästi ajastatud - viibin parasjagu vahetusõpingute raames Uppsalas ja summa tulebki suuresti kasuks õpingute toetamisel.“

TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži direktori Kersti Lepajõe sõnul on toetajate tegevused ja suur liikmeskond tudengitele väga heaks näiteks, kui paljud erinevad ettevõtted vajavad võõrast kultuuriruumi hästi tundvaid eksperte: „Et ärisuhted oleksid edukad, on vaja vahendajaid, kes tunnevad nii Eesti kui ka Rootsi ärikliimat ja -tavasid. Lisaks majandus- ja äriteadmistega inimestele on vaja ka asjatundlikke keele- ja kultuurispetsialiste.“

Stipendiumite üleandmine toimub 29. septembril kell 12.00 aadressil Lossi 3-213, maailma keelte ja kultuuride kolledži raamatukogus.
 

Lisainfo: Viivika Voodla, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži õppekorralduse spetsialist, 737 5212, viivika.voodla [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kristjan Laasiku külalisloengud 3. ja 5. oktoobril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.09.2017

Filosoofia osakonda külastab dotsent Kristjan Laasik (Shandongi ülikool), kes peab siin kaks ettekannet ning juhendab doktoranti.

Teisipäeval, 3. oktoobril algusega kl 18.15 ettekanne Analüütilise filosoofia seminari raames ruumis 322 "Fenomenoloogilisi refleksioone instinktide üle"

Püüan vastata seoses Edmund Husserli hilisfilosoofia instinktikäsitlusega tõusetuvatele küsimustele, tuginedes mõningatele Husserli varasematele mõttekäikudele ja tekstilõikudele hiljuti avaldatud käsikirjades.

Neljapäeval, 5. oktoobril algusega 16.15 ettekanne osakonna kollokviumi raames ruumis 337 „Phenomenal Intentionality: Husserlian Reflections“. Ettekanne on inglise keeles.

In their recent paper, Andrew Bailey and Bradley Richards criticize Terence Horgan's and John Tienson's arguments in support of phenomenal intentionality. I use Husserlian ideas to counter Bailey and Richards' criticisms.

Kuna üritusi toetab Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool, siis on ootame doktorante kindlasti ettekandeid kuulama.

Kristjan Laasik omandas Tartu Ülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi filosoofias, seejärel Miami Ülikoolis PhD filosoofias (2011). Alates 2013. aastast on ta töötanud lektori ja dotsendina Shandongi Ülikoolis Hiinas. Tegeleb vaimu- ja tajufilosoofiaga, teisalt aga ka fenomenoloogiaga Edmund Husserli traditsioonis. On nendel teemadel avaldanud mitmeid artikleid, nt. ajakirjades Phenomenology and the Cognitive Sciences ja European Journal of Philosophy.

Ürituse toimumist toetab Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Frege loengud 2017

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.09.2017

9.-10. oktoobril peab Tim Crane Frege loengud 2017 teemal "Mõtted, mõtlemine ja mõtlejad".

Vaata rohkem infot loengute kohta

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rootsi Kaubanduskoja ja Rootsi Suursaatkonna stipendiumi saajad on selgunud.

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.09.2017

29. septembril kl 12 (Lossi 3-213) annavad Rootsi Kaubanduskoda Eestis ja Rootsi Suursaatkond Eestis üle oma ühise stipendiumi kahele tublile rootsi keele ja kirjanduse eriala üliõpilasele. 500 euro suuruse stipendiumi osalisteks said Mari-Liis Korkus ja Marite Sild.

Stipendiumi nõuetele – head akadeemilised tulemused ja tõestatud ühiskondlik aktiivsus, sh. õpitava eriala populariseerimine erinevate tegevuste (mh. ilukirjanduslik tõlge, õpetamine) või erialaga seonduva töökoha kaudu – vastasid kõik kandidaadid. Komisjoni kuulusid skandinavistika osakonna õppejõud, professor Daniel Sävborg, kolledži direktor Kersti Lepajõe, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eestis esindaja ja Rootsi aukonsul Tartus Madis Kanarbik, Rootsi Suursaatkonna kultuurisekretär Liina Kümnik ja Rootsi Kaubandus- ja Tööstuskoda Eestis ombudsman Kristiina Sikk. 

Osakonna juhataja Kristina Mullamaa sõnul on väga rõõmustav, et järelkasvu erialal koostööpartnerite poolt motiveeritakse. Käimas on teisigi põnevaid projekte, näiteks lõppes äsja tööde esitamine tõlkevõistlusele "Eesti hääled Põhjala keeltes - Eesti 100, Põhjala koostöö 25", millega tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ning Eesti ja Põhjala koostöö 25. aastapäeva.

Rootsi keelt on Tartu Ülikoolis kõneldud juba Akademia Gustaviana aegadest. Eesti esimese iseseseisvuse perioodil õpetas Tartu Ülikoolis rootsi keelt professor Paul Ariste. 1960test on välja kasvanud põlvkond tuntud ilukirjandustõlkijaid, õppejõude, sõnaraamatute ja õpikute autoreid. Põhierialana saab ülikoolis skandinaavia keeli õppida alates aastast 1991. Möödunud aastal tähistas TÜ skandinavistika osakond 25. juubelit. Väljaantud on mitmeid teoseid sarjas Nordistica Tartuensia, aastate jooksul on korraldatud olulisi rahvusvahelisi teadusseminare, näitusi ja ühisüritusi, sealhulgas ka iga-aastast Gustav Adolfi päeva.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Open call for short-time visiting lecturer in digital humanities or quantitative humanities studies

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.09.2017
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Maarja Vaino: kõrgharidusteenus murrab rahvusteadusi (PM 27.09.2017)

EKI uudised

Omakeelse teaduseta kahaneb eesti keele kasutusala radikaalselt ning eesti kultuur ei saa end enam lugeda kõrgkultuuriks, hoiatab kolumnist Maarja Vaino.

 

Hiljuti puhkes pahameel Tartu Ülikoolis asutatava mõtteloo professuuri venia legendi (avalik loeng, kus tulevane õppejõud tutvustab oma teadusteemat) ümber. See, et väidetavalt Eesti mõtteloole keskenduva eestikeelse professuuri tutvustav loeng peab olema ingliskeelne, mõjus kergelt absurdsena.

On hea, et eestikeelse teaduse üha süvenev hülgamine meie ülikoolides kriitilise valgusvihu alla sattus. Üldiselt elab akadeemiline maailm ju omaette. Ometi – just ülikoolides toimuv on otseselt seotud eesti kultuuri elujõulisusega. Ilma omakeelse teaduseta kahaneb eesti keele kasutusala radikaalselt ning eesti kultuur ei saa end enam lugeda kõrgkultuuriks.

Küsimus ei ole paaris avalikus loengus, vaid märksa laiemas probleemis. Üks osa sellest on omaksvõetud mõttemall, et (kõrg)hariduse andmine on teenuse osutamine.

Loe artiklit edasi siit

(Postimees 27.09.2017)

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tarmo Tiroli doktoritöö kaitsmine 4. oktoober

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.09.2017

Eestikeelne doktoritöö Sartre'i filosoofiast

Kolmapäeval, 4. oktoobril 2017 alates kl 14.00 kaitseb Tarmo Tirol Tartu Ülikooli Senati saalis oma doktoriväitekirja "Subjektiivsus Jean-Paul Sartre'i eksistentsialismis". Tegemist on eestikeelse, filosoofia ajaloo alase monograafiaga, mille üle autor, oponendid ja teised kohalviibijad väitlevad eesti keeles, jäädes truuks rahvusvahelise tippteaduse sisulistele nõuetele. Väitekiri kirjutati Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo õppetooli juures Roomet Jakapi ja Jaanus Soovälja juhendamisel. Oponentideks on tipptasemel asjatundjad meilt ja mujalt: Margus Vihalem (Tallinna Ülikool) ja Kristjan Laasik (Shandongi Ülikool, Hiina).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sel reedel, 29. septembril toimub semiootikute traditsiooniline varasügisene väljasõit loodusesse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
26.09.2017

Väljasõidu töökeel on inglise keel.

Kava:

Dear semiotician!

We invite you to come and visit Viljandi together on Friday, 29 September. The schedule is not very precise yet, but here's a rough sketch:

Start at 9.30 in the morning of 29th in front of our department, Jakobi 2.

10.30-13.00 taking a look around UT Viljandi Culture Academy.

13.30 Lunch at Heimtali

14.30 Visiting a museum at Heimtali

15.30 Hike at bog Riisaraba

18.00 Back to Tartu 

Since some things in life are not for free, we need to collect a small participation fee. The exact amount will be specified, but it should be roughly 6-7 euros. 

Please register yourselves at Liina Sieberk's office (Jakobi 2-318) before 26 September and bring your participation fee to her too. We have limited space in the bus, so please register sooner rather than later.

Kind regards,

organisers

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks