TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool ja Tallinna loomaaed seisavad ühiselt Eesti looduskaitsealade heaolu eest

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.03.2017
Puhatu looduskaitseala

23.-24. märtsil korraldavad Tartu ülikooli semiootika osakond ja Tallinna loomaaed kahepäevase seminari “Looduskultuuri seminar: Kaitsealad”. Neljapäeval ja reedel toimuvad arutelud on esimeseks osaks seminaride sarjast, mille käigus pööratakse kõrgendatud tähelepanu looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumisele ning valupunktidele.

Tallinna loomaaed on Tartu ülikooli semiootika osakonna üks praktikabaase, kus semiootikud on teinud uurimistöid ja jätkavad oma tegevust seminaride sarja raames. Esimene looduskultuuri seminar võtab vaatluse alla Eesti looduskaitsealad kui paljutasandilise nähtuse, millega seostuvad keerukalt eri valdkonnad, vaatenurgad, huvid ja mõistmise võimalused.

„Kaitsealade üldine eesmärk on säilitada väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ja ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad mingitest eetilistest alusarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab kommunikatsiooni ühiskonnas. Kaitsealadel seonduvad kohalik tegevuslik, riiklik korralduslik ning üleilmne biosfääriline perspektiiv. Kaitsealadel on oma minevik ja roll Eesti kultuuriidentiteedis ning tulevik lahendamist vajavate keskkonnaprobleemidega,“ rääkis Tartu ülikooli semiootika vanemteadur Timo Maran.

”Looduskultuuri seminar: kaitsealad” võtab muuhulgas tähelepanu alla küsimused, kuidas on kaitsealad eesti ajaloos kujunenud ja muutunud; kuivõrd sarnased või erilised on meie kaitsealad võrreldes muu maailmaga; milline on kaitsealade laiem koht ja roll looduskaitses, majandustegevuses, sotsiaalsetes protsessides ja eesti kultuuri identiteedis ja millised on looduskaitse filosoofilised lähtekohad ja kuidas see mõjutab kaitsealasid.

Ettekannetega esinevad Aleksei Lotman, Helen Sooväli-Sepping, Rea Raus, Hendrik Relve.

Tutvu kõigi seminari teemadega siin: http://www.flfi.ut.ee/et/uudised/looduskultuuri-seminar-kaitsealad-23-24-marts-tallinn-ettekannete-kutse

Lisainfo: Timo Maran, TÜ semiootika vanemteadur, 737 6139, timo.maran [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Emakeeleolümpiaad kogub ka noormeeste seas üha enam populaarsust

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.03.2017
Õhtusel üritusel nuputati harvade sõnade tähendusi ja tehti nutiorienteerumist.

13.–14. märtsil toimus 32. emakeeleolümpiaad „Sõnavara ja stiil“. Kokku osales üle Eesti 83 õpilast, kellest tänavu 17 olid noormehed.

Emakeeleolümpiaadi tänavuses lõppvoorus pidid võistlejad tundma sõnade harvu grammatilisi vorme, tänapäevastama 1806. aastast pärit katekismuse tekst, parandama kantseliiti ja toortõlkeid, tundma kujundliku keele võtteid ning lugema Albert Kivikase teksti, põhjendades tema väiteid või vaieldes neile vastu.

Tööle järgnenud mängulisel õhtupoolikul otsiti nutiorienteerumise käigus luuletusi ning mõistatati harvade sõnade tähendusi. Emakeelepäeval käidi traditsioonilisel olümpiaadiekskursioonil. Sel korral külastati Riigikogu, kus tutvuti majaga ning roniti Pika Hermanni torni.

„Oleme selle üle väga uhked, et tavapärase käputäie asemel osales tänavu suisa 17 noormeest,“ märkis žürii esimees Merilin Aruvee. „Loodame, et need poisid ka meie juurde õppima jõuavad, sest just eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal valitseb suur noormeestepõud,“ lisas lektor Aruvee.

Võistlus toimus kolmes vanuseastmes: 7.–8. klass, 9.–10. klass ning 11.–12. klass. Lõppvooru kutsuti 87 õpilast üle Eesti, kellest seitse valiti välja uurimistööde põhjal ning 80 piirkonnavooru töö tegijatest. Olümpiaadi piirkonnavoorust võttis osa 1570 õpilast üle Eesti.

„Tähelepanu väärib, et noorimas astmes võitis võõrkeelses keelekeskkonnas elav tütarlaps, kelle piirkonnavooru töö tegemiseks žürii eraldi loa andis ning töö ka ise parandas,“ täheldas žürii esimees.

Olümpiaadi lõppvooru võitsid noorimate hulgas 7. klassi õpilane Kertu-Birgit Anton Brüsseli II Euroopa koolist, keskmises vanuseastmes Tallinna 21. kooli õpilane Luisa Susanna Kütson ning vanimatest Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Hanna Marrandi, kes pälvis esikoha juba teist aastat järjest. Ülevaate tulemustest leiab Teaduskooli lehelt (http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekek_2016_17_lv_tulemused.pdf ).

Järgmise aasta olümpiaadi teemaks on „Eesti riigikeel 100“ ning uuendusena lubatakse uurimistööna esitada ka Vikipeedia artikleid, et panustada „Miljon+“ projekti (http://www.miljonpluss.ut.ee/).

Kümme parimat olümpiaadilist pääsevad sisseastumiskatseteta Tallinna ülikooli (https://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope/eritingimustel-vastuvott), Tartu ülikool ootab õppima viit edukamat (http://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/eritingimus).

Lisainfo:
Ene Örd, TÜ teaduskooli olümpiaadide projektijuht, ene.ord [ät] ut.ee
Merilin Aruvee, žürii esimees, merilin [ät] tlu.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eesti filosoofia aastakonverents 2017 - Teeside esitamine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
14.03.2017

Eesti filosoofia aastakonverents 2017 - Faktid, vaidlused ja argumendid „tõejärgsuse” ajastul - toimub 11.-13. mail 2017 Käärikul

„Post-truth” (ee „tõejärgne”, „tõejärgsus”) on sõna, mille Oxfordi ülikooli kirjastuse alla kuuluv veebileht Oxford Dictionaries kuulutas 2016. aasta sõnaks. Mõnede autorite arvates on tõejärgsuse mõiste kasulik ja vajalik, et mõista mitmeid äsjaseid poliitilisi sündmusi. Ent mida tähendab tõejärgsus? On see tõesti nii kasulik mõiste, nagu paljud väidavad? Kas tõejärgsus on nähtus, mis kuulub vaid poliitikasse või läbistab see meie kultuuri tervikuna? Kas tõejärgsuse ajastul on veel üldse võimalik tõsine ja mõistuspärane arutelu faktide ja väärtuste üle? Vaadates filosoofia minevikku ja tänapäeva, võib küsida, kuidas seostub tõejärgsus aruteludega tõe olemuse, tõe genealoogia ja dekonstruktsiooni ning tõega seotud väärtuste nagu nt teadmise ja tõepärasuse üle. Ja viimaks, kas või mil moel me peaksime tõejärgsusega leppima? Kui ei, siis kuidas peaksime sellele nähtusele vastu seisma?

Ootame ettekandeid neil ja nendega seotud teemadel, sh soovi korral Eesti oludega seoses.
Samuti on oodatud ettekanded teistel teemadel filosoofia mis tahes harust.
Konverentsi töökeelteks on eesti ja inglise keel.

Teeside esitamise tähtaeg: 15. märts, vastused 31. märts
Nõuded teesidele: eesti või inglise keeles, 200-300 sõna, soovituslikult 3-5 märksõna
Teeside esitamise vorm

Täpsem info konverentsi kohta

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut tähistab emakeelepäeval 70. sünnipäeva (ERR 14.3.2017)

EKI uudised

 

Eesti Keele Instituut tähistab emakeelepäeval 70. sünnipäeva

Eesti Keele Instituut tähistab 14. märtsil kell 15 Kadrioru kunstimuuseumis oma 70. sünnipäeva kontserdi ja eesti keelele pühendatud luuletustega.

Märtsis toimub mitmeid emakeelega seotud üritusi. 6.–12. märtsil toimus Vikerraadios koos Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Sihtasutusega korraldatud keeleteemaline hommikumäng, kus esinesid EKI teadlased, leksikograafid ja terminoloogid: Jüri Viikberg, Tiina Paet, Tõnu Tender, Külli Kuusk, Mari Vaus, Meelis Mihkla, Peeter Päll. Vastajatele jagati auhinnaks eesti keele sõnaraamatuid.

15. märtsil kell 14 toimub EKI suures saalis (Roosikrantsi 6) seminar kodanikuteadusest ja rahvahankest ehk vabatahtlike abi kasutamisest keeleteaduses ja selle rakendustes. Jelena Kallas ja Maria Tuulik esinevad teemal "Rahvahange leksikograafias ja keeleõppes" ning Ene Vainik räägib teemal "Kodanikuteadusest Eesti Keele Instituudis".

22. märtsil kell 17 ootab EKI aga oma majja kõiki endisi töötajaid ja EKI sõpru. Koosviibimine kannab nime "Tule koju!". Kell 18 on kavas režissöör Vahur Laiapea värske dokumentaalfilmi "Mida keel meiega teeb" esilinastus.

EKI juubeliaasta juhatati sisse juba 1. veebruaril, kui kirjandusminister Mart Juure taktikepi all esitleti kahte selle aasta esimest väljaannet – Tõnu Tenderi raamatut "Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid" ning "Kihnu sõnaraamatut".

EKI on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis täidab riigikeele keskse keeleasutuse ülesandeid.

ERR 14.3.2017 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikooli 13 eriala kuuluvad maailma tippu

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.03.2017
Tartu ülikool / Foto: Andres Tennus

Rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) avalikustas täna edetabeli „QS World University Rankings by Subject 2017“, mis reastab maailma ülikoole 46 erialal. Tartu ülikool on tänavu edetabelis esindatud 13 erialaga.

Nagu läinud aastalgi, on kõrgeimal kohal keeleteadus (101-150), samal positsioonil on pärast 2015. aastat taas tabelisse sisenenud filosoofia. Järgnevad juba kuuendat aastat järjest tabelis esindatud kommunikatsiooni- ja meediauuringud ning arheoloogia (mõlemad positsioonil 151-200). Viiest suurest teadusvaldkonnast on kõrgeimal (301) kohal humanitaarteadused ja kunstid.

TÜ filosoofia ja semiootika instituudi juhataja Peeter Toropi sõnul tuleb filosoofia osakonna tööle tänavu nii kõrge hinnangu saamine viimaste aastate muudatustest terves instituudis. „Õppekavade reformimise käigus käivitati edukalt filosoofia rahvusvaheline magistriõpe ja parandati organisatsioonikultuuri. Loodi ametijuhendid programmijuhtidele ja osakondade juhatajatele ja filosoofia osakonnas tähendab see mõtestatud edukat koostööd koordinaatorite, programmijuhi ja juhataja vahel,” rääkis Torop ja lisas: „Filosoofid on ühed kõige edukamad teadusprojektide taotlejad humanitaaride seas ja nendega seotud publikatsioonid on nähtavalt kõrgetasemelised ning see nähtavus toob igal aastal Tartusse noori filosoofiadoktoreid kandideerima järeldoktorantuuri,” rääkis instituudi juhataja teguritest, mis aitavad kaasa kõrge akadeemilise reputatsiooni kujunemisele. 

Maailma ülikoolide paremustabelit „QS World University Rankings“ koostav QS seab alates 2011. aastast ülikoole pingeritta ka üksikute erialade kaupa – eesmärgiga anda avalikkuse käsutusse võrreldav informatsioon ülikoolide tugevuste kohta üksikerialade tasemel. Tegemist pole seega ühtse edetabeli, vaid 46 eraldi pingereaga, milles reastatavate ülikoolide arv varieerub erialati 50-st (nt stomatoloogia ja veterinaaria) kuni 500-ni (nt keemia ja arvutiteadus).

Pingeridade koostamisel võtab QS arvesse ülikooli mainet vastava eriala teadlaste ja tööandjate seas ning bibliomeetrilisi näitajaid (allikana kasutatakse kirjastuse Elsevier bibliograafilist andmebaasi Scopus). Nende indikaatorite osakaalud varieeruvad samuti erialati. Mõne eriala puhul (nt kunst ja disain) arvestatakse vaid maineuuringu tulemusi, suuremate publitseerimismahtudega reaalaladel on suurem kaal bibliomeetrial. Edetabeli 2017. aasta väljaande koostamisel analüüsiti kokku 4438 ülikooli andmeid, vähemalt ühe erialaga tabelisse jõudnud ülikoole oli 1117.

Edetabelite koostamise metoodikaga saab lähemalt tutvuda QS-i kodulehel: www.iu.qs.com/university-rankings/subject-tables/

QS-i maailma ülikoolide üldpingereas „QS World University Rankings“ tõusis Tartu ülikool 2016. a 347. kohale, mis on alates edetabeli loomisest 2004. aastal Eesti ülikoolide kõrgeim koht.

Lisainfo:

Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

FU hõimuklubi 8. märtsil kell 17.00: Soome keeleteadlaste uurimisreisid Siberisse

EKI uudised

Kolmapäeval, 08. märtsil kell 17.00 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

HÕIMUKLUBI

Soome keeleteadlaste uurimisreisid Siberisse

Kuulsad Soome keeleteadlased eesotsas A. J. Sjögreni ja M. A. Castréniga olid 19. sajandil esimesed uurijad, kes kogusid andmeid sugulasrahvaste kohta ja tõestasid, et Põhja-Venemaa etnilises koosseisus mängivad erinevaid soome-ugri keeli kõnelevad rahvad väga olulist rolli.

Helsingi ülikooli professor Riho Grünthal vaatleb lähemalt nende keeleteadlaste uurimisreiside tähendust toona ja hiljemgi nii akadeemilise elu kui ka rahvusliku identiteedi kujunemise seisukohast.

Korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Toetavad:
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Eesti Kultuurkapital
HTM hõimurahvaste programm

Kõik huvilised on oodatud!

Üritusest osavõtt on prii

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI 70 / Sünnipäevapidu "Tule koju!"

EKI uudised

 

Hea praegune või endine kolleeg! Instituut on saanud juba 70-aastaseks ja tahame sinuga koos ühe lõbusa koduse sünnipäevapeo maha pidada! Pidu toimub 22. märtsil EKI oma majas Roosikrantsi 6, algusega kl 17. Võta peolauale kaasa meelepärast söögi- või joogipoolist.

Kl 18 on kavas Vahur Laiapea värske instituudist vändatud dokumentaalfilmi esilinastus. Peo käigus saab läbi astuda oma endistest tööruumidest, toimub ka õnneloos.

Anna oma tulekust teada hiljemalt 17. märtsiks telefonil 6177 500 või aadressil eki@eki.ee. 
Riietus vaba. 
Ootame sind!

PS: Aita viia kutse kõigi endiste kolleegideni!

 

eki70

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

"Keeletegu 2016" lõpuüritus Vändra Gümnaasiumis

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: "Keeletegu 2016" lõpuüritus Vändra Gümnaasiumis
Toimumiskoht: Vändra Gümnaasium / Vändra
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 17. märts 2017
Algusaeg: 10:00
Kirjeldus:
Kutse "Keeletegu 2016" lõpuüritusele 17. märtsil Vändra gümnaasiumis.
Kontsert algab kell 10.30 (kohapeal registreerimine kell 10)


Üritusele registreerimine kuni 8. märtsini aadressil https://goo.gl/forms/I1UcP1prVaM1HsOl2


Korraldajad: Vändra Gümnaasium, Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Eesti 
Emakeeleõpetajate Selts

Vändra Gümnaasium, gymn@vandra.ee, 44 47 730
Kooli 13, Vändra, 87701 Pärnu maakond
NB! Bussiinfo lisatud registreerimisle.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalongi kevadsessioon algab sel neljapäeval, 9. märtsil Geoffroy Pavillet ja Lyudmyla Zaporozhtseva ettekannetega

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.03.2017

Sisututvustus inglise keeles:

The spring session of the popular Semiosalong series is going to commence this Thursday. Semiosalong is an ongoing biweekly salon style afterhours semiotic meetingplace.

Session 1: Geoffroy Pavillet: Famous Trials
and Lyudmyla Zaporozhtseva: Post-Truth and the Mythological Mind in Marketing Semiotics

Room number 306

Terms like fake news and alternative facts come from a state of paralysis in the flood of information. The proliferation of conflicting messages, the accelerated news cycle, and technologies of image and video manipulation marginalize verifiability as a criterion of truth. But even in a post-truth world we persist in the belief in our own ability to hear through the static what is really going on. When contradiction interrupts our daily broadcast we reject its sources, ignore its particulars, or troll the sender. In the process we legitimize the polarization of discourse. We do so tongue in cheek, or with fingers crossed behind our back, as if to absolve ourselves from the price. It is easier to dip back into a familiar echo chamber than to recognize the other. Can we extricate ourselves from the self-gratifying feedback loop? Where can semiotics enter into the discussion of the post-truth world?

Poster design by Mehmet Emir Uslu

Blog: http://semiosalong.blogspot.com.ee/

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Kutse ESSi konverentsile “Mõistma õppides”

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Seltsi ootab ettekandeid konverentsile MÕISTMA ÕPPIDES 6.-7. mai 2017, Tartu Õppimist ja õpetamist võib pidada semiosfääri, semiootilise universumi alusmehhanismiks. See idee avaldub Tartu kultuurisemiootika lähtemääratluses kultuurist kui mittepärilikust informatsioonist, teisisõnu teadmiste süsteemist, mida antakse edasi just õpetamise ja õppimise teel. Ent seda ideed kannavad ka biosemiootilised käsitlused, mis peavad just õppimisvõimet elusat eluta […]
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Leedu päevad toovad Tartusse kultuuri ja arutelusid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
02.03.2017
Leedu ja Eesti lipud

Tänasest 9. märtsini toimuvad Tartu ülikoolis järjekordsed Leedu päevad. Mitmekülgne programm algab 2. märtsil kell 18 Loodusmajas Leedu kultuuriõhtuga, kus on võimalik nautida leedu rahvatantse, harjutada polüfoonilist lauluvormi sutartinės ning meisterdada kuulsat leedu rahvustoitu tsepeliine.

Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang: „Leedu päevadega tähistame ühelt poolt Leedu taasiseseisvumise aastapäeva, teiselt poolt püüame korraldajatena tuua Leedu lähemale tartlastele ja eriti Tartu ülikooli töötajatele ja üliõpilastele, nii akadeemiliselt kui ka kultuuriliselt. Ootame rohket osavõttu!“

Programmis on ka kaks filmiõhtut: 6. märtsil kell 18 vaatame ülikooli peahoones dokumentaalkaadritega ilmestatud tõsielul tuginevat mängufilmi „Mes dainuosim” (Meie laulame/We Will Sing, 2015, režissöör Robert Mullan, ingliskeelsed subtiitrid). Film räägib traagilistest 1991. aasta jaanuarisündmustest, kui Vilniuse teletorni ja parlamendihoone kaitsel hukkus 14 inimest. Teine filmiõhtu toimub 8. märtsil kell 18, samuti ülikooli peahoones . Kavas on film „Vilniaus getas” (Ghetto / Vilniuse geto, 2006, režissöör Audrius Juzėnas, eestikeelsed subtiitrid), mis põhineb tõsielu sündmustel võitlusest ellujäämise nimel, aga räägib ka armastusest ja vihkamisest Vilniuse juudi getos II maailmasõja päevil.

Eeskätt lastele on mõeldud 7. märtsil kell 10.30 linnaraamatukogu lasteosakonnas toimuv muinasjutuhommik, kus Leedu lastekirjaniku Lina Žutautė „Kake Make” sarja raamatuid tutvustavad tõlkija Tiina Kattel ja kirjastus Pegasus. Raamatu peategelane Kornelia (Kake Make) on Leedus sama tuntud kui meie Lotte.

9. märtsil kell 13 avavad Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Neilas Tankevičius ja Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis (Lossi 3 fuajee) Eesti Rahvusarhiivi koostatud näituse „Koos iseseisvuse teel” (Eesti ja Leedu suhete taastamine arhiividokumentide põhjal). Sama päeva õhtul kell 18 toimub ülikooli peahoones ingliskeelne diskussioon väärtustest, identiteedist, patriotismist, leedulaseks ja eestlaseks olemisest ning sellestki, kuidas leida tee tagasi kodumaale. Arutlevad Kotryna Stankute-Jaščemskiene (juhib võrgustikku „Global Lithuanian Leaders”, mis ühendab välismaal elavaid leedulasi, kes soovivad anda oma panuse Leedu hüvanguks) ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson. Arutelu juhib professor Birute Klaas-Lang.

Leedu päevi Tartu ülikoolis korraldavad Leedu Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang, Maailma keelte ja kultuuride kolledži Balti regiooni keelte osakond ja kolledži asedirektor Tiina Kattel, Balti kaitsekolledž, Tartu Leedulaste Selts eesotsas Sigita Matulevičienėga, Loodusmaja ja Tartu ülikooli personaliarenduskeskus. Täname ka Leedu Vabariigi Välisministeeriumi Global Lithuania programmi.

Vt täpsemalt: http://www.maailmakeeled.ut.ee/et/osakonnad/leedu-paevad-lietuvos-dienos-2-9-marts-2017

Lisainfo: Birute Klaas-Lang, Leedu Vabariigi aukonsul professor, birute.klaas-lang [ät] ut.ee
 

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Emakeelenädal Vikerraadios 6.–12.3.2017

EKI uudised

Emakeelenädalal, s.o 6.–12. märtsil algusega kell 9.30 toimub Vikerraadios keeleteemaline hommikumäng.

Esinevad Eesti Keele Instituudi teadlased, leksikograafid ja terminoloogid: Jüri Viikberg (E, murded), Tiina Paet (T, keelekorraldus), Tõnu Tender (K, EKI 70), Külli Kuusk (N, sõnaraamatud), Mari Vaus (R, terminoloogia), Meelis Mihkla (L, keel ja arvuti), Peeter Päll (P, kohanimed).

Kõik on lahkesti oodatud kuulama ja keeleküsimustele vastama. Auhinnad on välja pannud Eesti Keele Sihtasutus.

Ettevõtmise korraldaja on Eesti Keele Instituut, kaaskorraldajad Emakeele Selts ja Eesti Keele Sihtasutus.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Hasok Changi avalikud loengud teadusfilosoofiast 6.-9. märtsini

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.02.2017

Seoses õpitoaga „Pragmatistlik realism: filosoofia, ajalugu ja teadus“ 6.-9. märts 2017 peab Cambridge’i ülikooli professor Hasok Chang avalikud loengud, mis toimuvad iga päev algusega kell 16:15 Tartu ülikooli filosoofia osakonnas, Jakobi 2 ruumis 336.

Loengute ajakava:
Esmaspäev, 6. märts: „The revival of pragmatism in the philosophy of science“
Teisipäev, 7. märts: „Coherence, truth and reality“
Kolmapäev, 8. märts: „Realism for realistic people“
Neljapäev, 9. märts: „Pluralism and humanism in science“

Huvilised on oodatud osalema!

Lisainfo:
Ave Mets
Filosoofia osakond
ave.mets [ät] ut.ee
Tel 56854926

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Uudiskiri semiootikast Eestis ja mujal

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Head semiootikahuvilised, Oleme kokku pannud ülevaate 2017. aasta esimesel poolaastal toimuvatest semiootikaalasest üritusest, hiljaaegu ilmunud raamatutest ja muust märkimisväärsest. Uudiskirja koos semiootika kalendriga leiad siit. Siinkohal tooks veel esile olulisema: Sel pühapäeval, 26. veebruaril algab kolmepäevane Lotmani seminar 2017. Üritus toimub Tartus, Jakobi 2-114. Teisipäeval, 28. veebruaril kell 10:30 toimub seminari raames Raadi kalmistu külastamine. Lisainfo […]
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Maailma mõjukamaid teaduskirjastusi avaldas Tartu ülikooli semiootiku raamatu mimikri semiootikast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.02.2017
Looma kaitsekohastumuseks looduses on varjevärvus / Foto: Wordpress

Teaduskirjastus Springer avaldas eesti semiootiku Timo Marani raamatu pealkirjaga Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry”, kus autor analüüsib olemasolevaid mimikrimudeleid ning  pakub välja semiootilised meetodid mimikrinähtuste võrdlevaks uurimiseks.

Mimikriks nimetatakse looduses olevaid petlikke sarnasusi, kus mõni looma- või taimeliik sarnaneb teisele liigile või ümbritsevale keskkonnale. Mimikri on üks bioloogia tuumteemasid, mida kasutati ka Darwini evolutsiooniteooriat toetava argumendina. Viimastel kümnenditel on mimikri kui teema populaarsus taas kasvanud kuna nüüd teatakse paremini kuidas sarnasused organismi varases arengus välja kujunevad.

„Mimikri on näiteks käomuna sarnasus selle linnuliigi munadele, kelle pessa kägu muneb.  Kasuvanem ei suuda käomuna oma kurnast eristada ning kasvatab seetõttu üles käopoja,“ toob Maran näite ja kinnitab, et mimikri on looduses väga laialt levinud nähtus. „Sarnasused võivad avalduda kehamustrite, helide või keemiliste ühendite vahel ja neid leiab väga erinevates looduslikes kooslustes,“ lisab semiootik.

Avaldatud raamat analüüsib mimikrit semiootika vaatenurgast kui petlikku sarnasust erinevate märkide vahel ja seda, kuidas see sarnasus kommunikatsioonis avaldub. „Mind huvitas näiteks, millised on märkide sarnasuse eri võimalused , et mimikri toimiks ning kuidas mõjutab mimikrit selle looma taju ja tõlgendamisvõime, keda petta üritatakse. Ühtlasi tahtsin teada, milline võiks olla mimikri roll ja tähtsus ökosüsteemis laiemalt,“ kirjeldab Timo Maran küsimusi, mis ajendasid teda raamatut kirjutama.

Avaldatud raamat on tõenäoliselt esimene mimikri semiootikale keskenduv teos maailmas. „Minu raamatu kõige innovaatilisem osa on seose kirjeldamine mimikri ja ökosüsteemide üldise semiootilisuse vahel. Ma näitan, kuidas mimikri kasutab kokkuleppeid või ökoloogilisi koode, mis ühendavad suurt hulka eri liike. Hea näide on siin madudele omased tunnused — kehakuju, looklev liikumine, sisin — mida suur hulk liike väldivad ja lausa kardavad, inimene kaasa arvatud. Aga näiteks tihased, kimalased ja teised liigid on õppinud seda märgikompleksi hiljem kasutama ohu korral sisistades,“ räägib Maran eri liikide jagatud arusaamadest.  

Lisainfo: Timo Maran, TÜ semiootika vanemteadur, 737 6139, timo.maran [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Lotmani seminar toob Tartusse 10 riigi teadlased

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
22.02.2017
Juri Lotman

26.-28. veebruaril tähistatakse Tartu ülikoolis maailmakuulsa teadlase professor Juri Lotmani 95. sünniaastapäeva rahvusvahelise seminariga.

Interdistsiplinaarne Lotmani seminar on rahvusvaheliselt tunnustatud iga-aastane „kuumade teemade“ teadusüritus. 2017. aastal on kavas 30 ettekannet teadlastelt Šveitsist, Prantsusmaalt, Soomest, Kanadast, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist. Mainekate teadlaste kõrval esinevad ka osakonna doktorandid ja värsked doktorid, kolleegid ajaloo, semiootika ja folkloristika osakondadest ning Tallinna ülikoolist.

Kokkusaamise korraldaja, Tartu ülikooli vene kirjanduse professori Ljubov Kisseljova sõnul on tänavuse seminari kava väga mitmekülgne, käsitledes teemasid üleloomulikest jõududest eesti folklooris ja paavsti legaadi visiidist Moskvasse 15. sajandil kaasaegse kirjanduseni. „Kava lubab tõsiseid intellektuaalseid elamusi,“ sõnas Kisseljova.

Seminaril esitletakse slavistika osakonna uut väljaannet, Viinis ilmuva maineka ajakirja „Wiener Slavistischer Almanach’i“ erinumbrit „18-20.saj vene kultuuri ideoloogilised kontekstid ja tõlkepoeetika“ (teadustoimetaja Lea Pild), ning raamatut, mille koostamisel osales osakonna dotsent Roman Leibov.  

Tavapäraselt antakse kätte ka Lotmani-nimelised stipendiumid teadustööde konkurssi võitnud kahele TÜ üliõpilasele – semiootikule ja slavistile.

Lisainfo: Ljubov Kisseljova, seminari peakorraldaja, 58414325, ljubov.kisseljova [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

FU hõimuklubi kolmapäeval, 22. veebr kell 17.00: Soome-ugri emandad ja isandad

EKI uudised

Kolmapäeval 22. veebruaril kell 17.00
Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6) 

HÕIMUKLUBI
Soome-ugri emandad ja isandad

Muuseum tuleb Tallinna!
Oktoobris avatud ja auhinnaga Muuseumirott 2016 pärjatud Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kultuuride püsinäitust “Uurali kaja” tutvustavad kuraatorid Tartu ülikooli etnoloogiaprofessor Art Leete ja ERMi teadur Svetlana Karm.

Kõik huvilised on oodatud! Üritusest osavõtt on prii.

Järgmised hõimuklubid:
08.03 Helsingi ülikooli fennougrist Riho Grünthal räägib 19. sajandi soome-ugri keeleuurijatest-rännumeestest

Korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Toetavad:
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Eesti Kultuurkapital
HTM hõimurahvaste programm

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sümpoosium "Füüsika ja filosoofia"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.02.2017

Füüsika ja filosoofia:
sümpoosium Piret Kuuse 70. sünnipäeva tähistamiseks

27. veebruaril algusega kell 16.15, Jakobi 2-336

korraldavad TÜ filosoofia ja semiootika instituut koos füüsika instituudi, teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühenduse (TTEÜ) ja analüütilise filosoofia seminariga (AFS)

 

Avasõnad Margit Sutrop, TÜ filosoofia ja semiootika instituut
“Science denial – kas uue ajastu algus?” Piret Kuusk, TÜ füüsika instituut, AFS, TTEÜ
“Peak science (?)” Jaak Kikas, TÜ füüsika instituut
”Tõejärgsusest, lohutavalt” Jaan Kivistik, AFS
”Measurement theory on the example of chemistry” Ave Mets, TÜ filosoofia ja semiootika instituut
”Füüsika ja f-teadus” Peeter Müürsepp, TTÜ majandusteaduskond, TTEÜ
„Füüsikakultuuri eri tahkudest“ Endla Lõhkivi, TÜ filosoofia ja semiootika instituut

Vahuvein ja suupisted

Olete oodatud osalema!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

26.–28. veebruaril 2017 toimub Juri Lotmani 95. sünniaastapäevale pühendatud "Lotmani seminar 2017"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.02.2017

Seminari kava.

26. veebruar 2017

Jakobi 2 – 114

10.30–11.00 Seminari avamine.

11.00–11.30 Anti Selart (Tartu). Paavsti legaat Аntonio Bonumbre Moskvas 1472.aastal.

11.30–12.00 Ljubov Kisseljova, Karina Novaševskaja (Tartu). Vangistatud prantslased Venemaal (kommentaarid M. Zagoskini romaanile “Roslavlev, või Venelased 1812.aastal).

12.00–12.30 Mihhail Veližev (Моskva). „Mõtted Venemaast“: Karamzini „Vana-Venest ja uuest Venemaast“ tundmatu koopia A.D. Tšertkovi arhiivist“.

12.30-13.00 Тimur Guzairov (Tartu). Stsenaarium ja ettearvamatus: 1837.a. Venemaa reisis osalejate muljed ning mõtisklused.

13.00–14.00 Lõuna.

14.00–14.30 Tatjana Stepaništševa, Maria Nesterenko (Tartu). Naiste looming professionaliseerumine Venemaal ning euroopa kogemus.

14.30–15.00 Аrtjom Šelja  (Tartu). S.D. Ponomarjova salong ning 1820.aa. „vene laulu“ lätted.

15.00–15.30 Inna Bulkina (Kiiev). Jevgeni Boratõnski „Moskva teksti“ kirjeldusest.

15.30–16.00 Alina Bodrova (Peterburg-Moskva). Luuletaja Jazõkov, tsensor Krassovski ja minister Šiškov: tsensuuri poliitika ajaloost 1824-2825.aa.

16.00–16.30 Kohvipaus.

16.30–17.00 Lea Pild (Tartu). Vassili Botkini memuaarse portree konstrueerimine A. Feti „Minu mälestustes“: kirjade kompressioon.

17.00–17.30 Albert Baiburin (Peterburg). Dokument konspiroloogia vaatevinklist.

17.30–18.00 Оleg Lekmanov, Mihhail Sverdlov (Moskva). Milleks sureb Valentina? (E. Bagritski „Pioneeri surmast“).

18.00 Arutelu.


27. veebruar 2017

Jakobi 2 – 114

10.30–11.00 Pavel Lavrinets (Vilnius). Pavel Kukolnik ja Vladimir Nazimov.

11.00–11.30 Аleksandr Feduta (Minsk). Leedu saadiku ilmumine: „ajaloolis-diplomaatiline kollisioon“ A.K. Tolstoi dramaatilises triloogias.

11.30–12.00 Аndrei Fedotov (Мoskva). Provints näitekirjanike vastu: Reveli suveteatri süüasi ning ajalehepoleemika dramaturgide õigustest 1871–1874.aa.

12.00–12.30 Boris Ravdin (Riia). Jutuajamised vene keelest saksaaegses trükisõnas (1941-1945).

12.30 Arutelu

13.00–14.00 Lõuna

14.00–14.30 Barbara Lönnqvist (Turku). Mitmekeelsuse tähendus Lev Tolstoi romaanis „Sõda ja rahu“.

14.30–15.00 Maria Borovikova (Tartu). Tsvetajeva looming 1939-1940.aa.: tõlgete ja originaalluule vahemaal.

15.00–15.30 Natalia Azarova (Moskva). Lähenemine poeetilise bilingvismi teooriale.

15.30–16.00 Jekaterina Velmezova (Lozanne). Strukturalismist generativismini: teoreetiline lingvistika ilukirjanduse peeglis.

16.00–16.30 Kohvipaus

16.30–17.00 Natalya Gamalova (Lyon). Antiiktragöödia Hõbeajastu näitekirjanduses: teostamata projektid.

17.00–17.30 Pavel Uspenski (Moskva). A. Krutšjonõhhi „Dõr bul štšõl“(1913): veel kord teksti allikatest ja funktsioneerimisest.

17.30–18.00 Konstantin Polivanov, Darja Polivanova (Moskva). Traditsioon ja kaasaeg Boris Pasternaki luuletsüklis "Talvehommik".

18.00–18.30 Roman Voitehhovitš (Tartu). Lao-zi ja hiina teema Tsvetajeva loomingus.

18.30 Arutelu.

28. veebruar 2017

10.30 Raadi kalmistu külastamine (buss väljub Lossi tänava algusest).

Jakobi 2-114

13.00 2016.a. Juri Lotmani nimelise stipendiumi kätteandmine – P.Torop, L.Kisseljova.

Vene kirjanduse õppetooli väljaannete esitlemine:

„Wiener Slawistischer Almanach’i“ eriväljaanne: „18-20.saj vene kultuuri ideoloogilised kontekstid ja tõlkepoeetika“. - Esitleb teadustoimetaja Lea Pild.
 
Juri Koval. Kolm jutustust Vasja Kurolessovist /Oleg Lekmanovi, Roman Leibovi, Ilja Beršteini kommentaaridega. Moskva, 2016. - Esitlevad O. Lekmanov, R. Leibov.

 

14.00–14.30 Peeter Torop (Tartu). Lotmani plahvatused.

14.30–15.00 Tatjana Kuzovkina (Tallinn). Jelena Pogosjan (Аlberta). Zara Mintsi arhiivimaterjalid Tallinna ülikoolis.

15.00–15.30 Aleksandr Jegorov (Pihkva). Tartu-Pihkva teadus- ja hariduskontaktid Juri Lotmani elus ja loomingus.

15.30–16.00 Kohvipaus

16.00–16.30 Мihhail Lotman (Tartu-Tallinn). Kas eksisteerivad (autonoomsed) luule rütmika seadused?  

16.30–17.00 Tatjana Smoljarova (Moskva–Toronto). 1923–1924: „Ajavahemiku“ rütm.

17.00–17.30 Ülo Valk (Tartu). Kuidas mõista kummituslugusid? Üleloomulikkuse rahvapärased tõlgendused tänapäeva Eestis.

17.30–18.00 Roman Leibov (Tartu). „Pseudoklassikud“: lüüriliste tekstide väär atributeerimine kaasaegses kultuuris.

18.00 Arutelu.

19.00 Pidulik õhtusöök.

Täname Tartu linnavalitsust ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani prof. M. Sutropi toetuse eest.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudi seminar kodanikuteadusest 15. märtsil kell 14

EKI uudised

15. märtsil 2017 kell 14 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis seminar kodanikuteadusest ja rahvahankest (crowdsourcing) ehk vabatahtlike abi kasutamisest keeleteaduses ja selle rakendustes. Kavas on kaks ettekannet:

Jelena Kallas ja Maria Tuulik „Rahvahange leksikograafias ja keeleõppes"
Ene Vainik „Kodanikuteadusest Eesti Keele Instituudis"

Kõik huvilised on oodatud!

Täpsem info: Heete.Sahkai@eki.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Menukas Tartu ülikooli karjääripäev keskendub tudengite huvidele ja tööturu vajadustele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.02.2017

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Menukas Tartu ülikooli karjääripäev keskendub tudengite huvidele ja tööturu vajadustele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
20.02.2017

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Menukas Tartu ülikooli karjääripäev keskendub tudengite huvidele ja tööturu vajadustele

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
20.02.2017

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kohanimede uurija Marja Kallasmaa: ega ükski nimi pelgalt iluasjana ei püsi (Maaleht 16.2.2017)

EKI uudised

Sulev Oll

Tänavu Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Marja Kallasmaa väidab, et kõik võimud tahavad peale suruda oma sõnavara ja endale omaseid nimesid, nende püsimajäämise otsustab aga praktiline vajadus.

Loe edasi tasulisest lehest

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Marja Kallasmaa: nimi, ka kohanimi, on võimu atribuut (Sirp 17.2.2017)

EKI uudised

Nimi, ka kohanimi, on võimu atribuut

Marja Kallasmaa: „Meid ümbritsevad eeskätt etümoloogiliselt läbipaistvad liitsõnalised kohanimed, kuigi nimeteaduses kaldutakse keskenduma haruldastele ja läbipaistmatutele.“

AILI KÜNSTLER

alt

 

Marja Kallasmaa

Maeve Leivo

2016. aastal pälvis F. J. Wiedemanni keeleauhinna EKI vanemleksikograaf Marja Kallasmaa oma tööga kohanimede talletamisel ja neisse kätketud ajaloo uurimisel. Tema huvi ei ole raugenud: „Pärnumaa Urumarja küla nimi näib olevat lihtne, kuid jäi kohanimeraamatus etümologiseerimata, sest Vrromarry või Uromari on esinenud mujal lisanimena juba XVI sajandist. Mis see ikkagi on?“

Eelmisel aastal valmis saanud „Eesti kohanimeraamat“,1 mille artiklitest ligi pool on teie tehtud ja mille toimetajagi olete, on kapitaalne töö, mille taga peab olema onomastikatraditsioon. Mille peal seisab eesti onomastika?

Marja Kallasmaa: Eesti nimeuurimine algas baltisakslastest estofiilide kohanimeharrastusest, mainimisväärne on A. W. Hupel. Ärkamisajal ja järel olid esimesi kohanimeuurijaid J. Hurt ja M. Veske. XX sajandist tuleb mainida P. Johansenit, P. Alvret ja P. Aristet ning M. J. Eiseni kogu põhjal etümoloogilise uurimistöö teinud L. Kettuneni. V. Palli töö tõttu sai eesti toponüümika kõrvalharrastusest tõsiselt võetav keeleteaduse haru: monumentaalne on tema kaheosaline teos „Põhja-Tartumaa kohanimed“ (1969, 1977). Piirkondlikku uurimissuunda olen püüdnud järgida ka mina2 Eesti läänesaarte kohanimede käsitlemisel, samuti E. Saar Võrumaa nimede puhul. XX sajandi nimekasutust uurib P. Päll, isikunimed on A. Hussari ja K. Henno valdkond. Lühemaid töid on ilmunud ka teistelt keeleteadlastelt, aja- ja koduloolastelt.

Päevakorrale on tõusnud sedastus, et Eestis ingliskeelestunud kõrghariduse saanud ei suuda end väljendada akadeemilises kirjakeeles ega arendada oma ala terminoloogiat. Kuidas on lood eesti onomastikaterminite ja kohanimeuurijate järelkasvuga?

Praeguseks on Eesti kohanimeraamatu seminaride põhjal välja kujunenud inimeste ring, kes nimedega tõsisemalt tegeleb. Eesti onomastikaterminid vaieldakse selgeks ja lepitakse kokku enamasti selle ringi sees. Üliõpilaste hulgas on nimeteema olnud populaarne, valminud on bakalaureuse- ja magistritöid nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Kohanimealast doktoritööd kirjutavad Marit Alas ja Tiina Laansalu. Loodetavasti pöördub nimede juurde tagasi ka Kairit Henno.

Kas ajaloolaste ja keeleteadlaste terminikasutus on ühtne või ei mõista nad teinekord teineteist?

Ajaloolaste ja keeleteadlaste kohta ei oska ütelda, kuid onomastik peab lugema ka ajaloolaste töid ja end ajalooterminitega kurssi viima, nii nagu ka rahvapärastega. Valdkonniti võib mõne termini tähendus erineda. Näiteks väikekoht on üldkeeles ’täistalust väiksem asustusüksus (popsikoht, saun, kandikoht jne)ʼ, aga ametlikus kasutuses ’asustusüksus, mis ei ole ei linn ega küla (näiteks endised aianduskooperatiivid, suvilakooperatiivid)ʼ.

Kas digiandmebaasid on muutnud termineid või nende sisu? Mis on näiteksnimetihedus ja kogumis­tihedus?

Otseselt ei ole tarvidust termineid muuta. Mõiste nimetihedus on laenatud soome uurijalt Eero Kiviniemilt, kitsamalt tähendab see kaardile kantud nimede hulka pinnaühiku kohta. Laiemalt on see hinnanguline: Eestis võib paiguti pinnaühiku kohta olla rohkem nimesid, paiguti vähem, olulisi nimetiheduse mõjutajaid on maastiku liigendus ja asustustihedus. Selleks et Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Instituudi sedelkogusid kuidagi mõõta, võtsin 20 aastat tagasi kasutusele mõiste kogumis­tihedus. Kuna need on paigutatud kihelkondade kaupa, siis sai välja arvutada sealt kogutud sedelite arvu põhjal nende arvu ruutkilomeetri kohta. Eesti ala kohanimed ei ole ühtlaselt kogutud, sellega on tulnud arvestada. Nüüdseks on kogud digiteeritud, kuid paremat meetodit ala ebaühtlase kogudega kaetuse silmaspidamiseks ei ole seni välja mõeldud.

Evar Saare doktoritööd3 käsitledes olete nentinud, et lõpuks ometi on Eesti kohanimede kirjeldamisel jõutud ka kõige levinumate leksikaalsete nimetüüpide tüpoloogilise käsitlemiseni.4 Miks oli see nii oluline saavutus?

Traditsioonilises etümologiseerivas nimeteaduses kaldutakse keskenduma haruldastele ja etümoloogiliselt läbipaistmatutele nimedele. Tegelikult ümbritsevad meid aga eeskätt etümoloogiliselt läbipaistvad lihtsate vahenditega moodustatud liitsõnalised nimetüübid. Tervikpildi saamiseks meie nimedest ei tohi neid kõige levinumaid leksikaalseid nimetüüpe kõrvale jätta.

Milles seisneb sünkrooniline ja diakrooniline uurimine? Milline on Eesti kohanimeuurimise seis neis valdkonnis?

Sünkrooniline uurimine annab läbilõike hetkeseisust (kohakeskne lähenemine, nimekorraldus ja nimede õigekiri), diakrooniline (nimekeskne lähenemine, nimelugu läbi sajandite, nime muutumine ja ränne, nime üldnimeline lähtekoht). Ma ei oska hinnata kohanimeuurimise üldseisu, kuid keeleinstituudi sees on kujunenud laias laastus nii, et Peeter Päll on tänapäev ja mina olen ajalugu.

Praegu on käsil haldusreform. Kas kohanimeuurijale näitab uute nimede panek ehk kätte ka mõne kunagise nime paneku põhjusi?

Konkreetselt mitte, aga see näitab selgesti, et nimi on võimu atribuut, ka kohtadel tunnetatakse nime ning võimu seotust.

Kas kohti on nimetatud ka meelevaldselt või on selleks alati mingi alus olnud? Miks ikkagi ei olnud kohanimenõukogu, teie selle liikmena sealhulgas, mõnede vallanimedega oma eelmise aasta lõpus peetud koosolekul5 päri?

Nime tekkel on alati mingi alus, seda mõjutavad nii keelelised kui ka keelevälised seigad. Kohanimenõukogu seisukoht koosolekul oli eelistada juba olemas vanu kohanimesid (Eesti kohanimede kaitse tuleneb kohanimeseadusest). Püüti jälgida, et suurte loodusobjektide nime (Peipsi, Võhandu) ei „omastaks“ üks omavalitsus. Omavalitsuse nime määrab Eesti valitsus, kui on kaalunud kohapealseid ettepanekuid ja kohanimenõukogu soovitusi. Ka jälgib kohanimenõukogu, et kohanimi ei nihkuks oma algsest paigast liiga kaugele. Tendentse on. Näiteks on Pärnumaa haaranud ka Halliste ja Karksi, aga Tõstamaa koos Kihnuga, Audru ja suures osas Mihkli ning Halinga hilisemast Pärnu-Jaagupist olid Läänemaa osad veel XVI sajandil. Pärnumaa on liikunud loodesse ja läände, sulatades endasse järjest Läänemaad, ja on kaotanud oma varasema ida- ning kaguosa. Kohanimede liikumistee jälgimine on üks diakroonilise nimeuurimise ülesanne, sünkroonias tekitab nimede nihkumine probleeme.

Kas nüüdseks juba kurikuulus spetsialistidest tüdinemine saab kuidagi näiteks kohanimede puhul asjale, s.o rahvale kasuks tulla?

Eesti kohanimede nn ametlikeks nimedeks muutmine ja kohanimeregistrisse kandmine ühel kindlaksmääratud kujul ei peaks kõrvaldama keelelist variatiivsust mujal kui ametlikes dokumentides. Rahvale ja eesti keelele on kasuks, kui kohanimesid tarvitatakse.

Millistes valdkondades peab vabalt orienteeruma, et olla hea kohanimeuurija?

Arvutiasjanduses. Lisaks filoloogilisele haridusele peavad olema põhiteadmised matemaatikast, statistikast. Ajaloos, eriti Eesti ajaloos. Kartograafias ja geograafias.

Kuhu peale „Eesti kohanimeraamatu“ tasub kohanimehuvilisel näiteks netis pilk heita ja millal saab seda kapitaalset teost e-kujul pruukida?

Peeter Pälli kohanimede andmebaasi KNAB, mis täieneb pidevalt. Leitavad on Pälli eestvõttel digiteeritud ESi ja EKI kohanimekartoteek ning Endel Varepi kogu. Ametlikke nimesid tasub vaadata riiklikust kohanimeregistrist, mida haldab Maa-amet. „Eesti kohanimeraamatu“ netiversioon ootab halduskorralduse kindlaksmääramist.

1 Kuula ka ERRi „Suvila“ saadet http://arhiiv.err.ee/guid/111518

2 Vt https://www.hm.ee/et/uudised/wiedemanni-keeleauhinna-tanavune-laureaat-marja-kallasmaa

3 Evar Saar, Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008.

4 Marja Kallasmaa, Samm edasi kohanimede uurimise teel. – Keel ja Kirjandus 2009, nr 3, lk 233−236.

5 https://www.eki.ee/knn/knpr75osa.pdf 

 

Sirp 17.2.2017

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI direktor kolimiskava kohta: ei usu, et see väga arukas plaan oleks (PM 14.2.2017)

EKI uudised

Kaspar Koort

Tänane Postimees avaldas riigihaldusministri Mihhail Korbi esialgse ettepaneku riigiasutuste Tallinnast välja viimise kavas. Teiste seas puudutab see ka 52 inimesele tööd andvat Eesti Keele Instituuti (EKI), mis peaks kava kohaselt leidma uue paiga Tartus. Mida arvab sellest EKI direktor Tõnu Tender?

Sain aru, et minister Korb ei tahtnud seda kava avaldada ja see on esialgne mustand. Me ei tea, kas see pärineb temalt või on eelmise ministri pärand.

Mihhail Korb on öelnud, et riiklikult tähtsaid institutsioone ja asutusi, kus on koos erinevad koostööpartnerid, ei liigutata. Ka täna on meie maja saalis kaitseministeeriumi töörühma keeleteemaline koosolek.

Samuti ei paikne EKI majas Rooskrantsi tänaval üksnes meie, siin on ka näiteks Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse ruumid ning siin tegutsevad ajakirjad ja ka Eesti kirjastuste liit. Ehk kooslus on märksa suurem ja see on vägagi õrn teema.

Ma arvan, et tegemist on ikkagi mustandiga, mida pole läbi räägitud ega läbi mõeldud. Ma ei usu, et see väga arukas plaan oleks.

Siit-sealt on aga kostunud, et väidetavalt sooviks Tartu ülikool EKIt näha enda koosseisus. Kuidas sellesse suhtuda?

Möödunud aasta lõpul koalitsiooniläbirääkimistel öeldi, et ülikooli ja EKI ühendamine ei ole aktuaalne ega päevakorras. Arutelude käigus ja teiste riikide kogemusi vaagides on jõutud järeldusele, et arukas on ikkagi see, kui riigil on oma riigikeele kestlikkuse tagamiseks eraldi institutsioon, Eestis EKI.

Loe ka siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Suvekool “Balti valgustus ja selle pärand”

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
14.02.2017

“Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand! Inimväärikuse tuline tunne haarab kõiki, ka metsikumaid rahvaid!” // “Die Vernunft hat gesiegt und das Jahrhundert der Gereichtigkeit beginnt. Feuriges Gefühl von Menschenwürde und Menschenrecht ergreift alle, auch die rohesten Nationen!” 

(Garlieb Merkel “Lätlased”/"Die Letten", 1797)
 

18. sajandi lõpul oli Balti publitsist Garlieb Merkel veendunud valgustuse ja mõistuse võidukäigus ning uue, õiglasema aja saabumises. Meie tänase avalikkuse ja demokraatlikes ühiskondades poliitikat tüüriva avaliku arvamuse lätted, teadmiste levitamise kanalite ja sotsiaalse korralduse juured on valgustusajas; tänaste teadmiste levitamise kanalite ja sotsiaalse korralduse juured. Täna, kaks sajandit hiljem, kõneleme tõejärgse ajastu saabumisest ja avaliku ruumi killustumisest. Mõistuslikkus, õiglus ja inimväärikus on endiselt tuliste arutelude keskmes, universaalsed väärtused kahtluse all. Millist maailma 18. sajandi valgustatud inimesesõbrad ehitasid ja kui palju sellest meie tänases maailmas on alles jäänud või endiselt teostamisel? Milliseid erinevaid viise leiti valgustusajal ideede  levitamiseks ja teostamiseks ning kuivõrd meie tänased kanalid neist erinevad? Mida väärtuslikku on valgustusajal meile veel öelda või meelde tuletada?

Tartu, Läti, Potsdami ja Bordeaux Montaigne'i ülikoolide ühises suvekoolis arutletakse rahvusvaheliselt ja interdistsiplinaarselt valgustuse ja selle pärandi üle. Kahe nädala jooksul keskendutakse Riias ja Tartus toimuvas suvekoolis Euroopa valgustuse taustal Balti provintsidele, tuues välja selle koloniaalsituatsioonist tingitud eripära ning avardades sel moel Euroopa valgustuse käsitlust. Interdistsiplinaarses õhkkonnas uuritakse valgustusideede levikut läbi erinevate meediumide nagu näiteks haridus, kirjandus, teater, ajakirjandus, poliitiline filosoofia; arutletakse valgustuse mõju üle muuseumidele, kollektsioonidele ja ümbritsevale keskkonnale. Loengute ja seminaride kõrval on oluline osa praktilistel töötubadel, kus saab oma oskusi täiendada nii etenduskunsti, paleograafia kui innovaatilise digihumanitaaria osas. Kuna suvekooli töökeeleks on saksa keel, pakub osalemine hea võimaluse saksa keele praktiseerimiseks ja oma keeleoskuse arendamiseks.

Praktiline info ja osalemine

Suvekool toimub 28. augustist kuni 9. septembrini 2017. Kandideerima on oodatud kõigi erialade ja õppeastmete üliõpilased, ent eelistatud on doktorandid ja magistrandid. Igast partnerülikoolist saab suvekoolis osaleda 8 tudengit, kokku on osalejaid 32. Kuna suvekooli töökeeleks on saksa keel, pakub osalemine hea võimaluse saksa keele praktiseerimiseks ja oma keeleoskuse arendamiseks. Saksa keele oskus peaks suvekooli alguseks olema  vähemalt tasemel B2.1. Oluline on, et keeleoskus võimaldaks lugeda erialaseid tekste ja osalejatel oleks julgust osaleda saksakeelsetes diskussioonides.

Suvekoolis osalevatele Tartu Ülikooli tudengitele on majutus Riias, transport Tartust Riiga ja tagasi ning kultuuriprogramm, lõunasöögid ja kohvipausid kogu suvekooli vältel tasuta. Osavõtutasu puudub. Suvekooli rahastab Erasmus+ programm.

Osalemise huvist märku andmiseks palume täita enne 10. maid 2017 eelregistreerumisvorm.

Esialgne programm ja rohkem informatsiooni on leitav suvekooli kodulehelt.

 

Küsimuste korral kirjuta suvekooli korraldajatele Tiina-Erika Friedenthalile (tef [ät] ut.ee) või Kadi Kähär-Petersonile (kadi.kahar-peterson [ät] ut.ee).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Erasmus+ projekt “Valgustusajastu teabevahendus”

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
14.02.2017

Tartu Ülikooli maailmakirjanduse ja saksa filoloogia õppejõud koostöös kolleegidega Potsdami, Läti ja Bordeaux Montaigne’i ülikoolidest osalesid edukalt Erasmus+ strateegilise partnerluse taotlusvoorus ja teevad nüüd ülikoolide vahelist koostööd nii õppe- kui ka teadustöös. Programm toetab nelja maa humanitaarteadlaste interdistsiplinaarset teadusprojekti ja sellega seotud ühiselt korraldatud õppetööd, samuti projektiga seotud õppejõudude ja üliõpilaste mobiilsust.

Teema on seotud 18. sajandi uurimisega ja kannab pealkirja „Valgustusajastu teabevahendus“ („Medienpraktiken der Aufklärung“). Valgustusajastus on tänapäevase infoühiskonna juured. Just sel ajal kujunes välja meediamaastik ehk avalikkus selles tähenduses, nagu seda tänagi tunneme. Nelja maa filoloogid, ajaloolased, kirjandusteadlased, teoloogid ja riigiteadlased uurivad, millised uued teadmise vahendamise viisid ning sotsiaalse suhtluse vormid valgustusajastul tekkisid, kuidas nad arenesid ja kandusid edasi, kujunedes tänapäeval uue meedia võimaldatud suhtlusvõrgustikeks. Projekti nelja partnerülikooli asukohad tähistavad Euroopa valgustuse levimise kulgu algusega Prantsusmaalt Saksamaa kaudu Eestisse ja Lätti. Millise värvi lisab Balti valgustus Euroopa üldisse valgustuspilti? Millised on Balti valgustuse meedialased praktikad?

Projekti olulisemad osad on nelja ülikooli vaheline üliõpilaste ja õppejõudude vahetus (alates 2017. aasta kevadest), Riias ja Tartus toimuv suvekool (august-september 2017), näituse korraldamine Riia Rahvusraamatukogus 2018. aasta kevadel, rahvusvaheline suvekool Potsdamis 2018. aastal ja programmi kokkuvõttev konverents 2019. aasta suvel Bordeaux´s. Nende käigus valmivad ühised õppeelemendid (MOOCid, moodul).

Suurt rõhku pannakse akadeemilise teadmise rakendusele ülikoolist väljaspool. Seetõttu on kaasatud ka ülikoolide välised partnerid, nagu arhiivid, raamatukogud ja kirjastused, mis ootavad projektis osalevaid tudengeid praktikale. Nii on võimalik teha praktikat Berliinis väga maineka akadeemilise De Gruyteri kirjastuse juures, Potsdami muuseumis, moodsas Läti Rahvusraamatukogus, Berliini Riigiraamatukogus või mujal.

Tartu Ülikooli humanitaarerialade bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe tudengitel on võimalus Saksa-Eesti-Prantsuse-Läti ühisprojektis osaleda mitmel viisil: näiteks osaleda Riia-Tartu suvekoolis 2017. aasta septembris, võtta osa Potsdami, Riia ja Bordeaux külalisõppejõudude seminaridest, minna vahetusüliõpilaseks ühte osalevatest ülikoolidest või hoopis sooritada praktika Bordeaux´s, Berliinis, Potsdamis või Riias. Võimalus on tutvuda nende maade üliõpilastega ja õppejõududega, saada inspiratsiooni oma uurimisprojekti alustamiseks või arendada seda edasi, leida endale pädev (kaas-)juhendaja. Osalust projektis arvestatakse õppetöö osana.

Tartus on projekti juhid Liina Lukas (maailmakirjandus) ja Silke Pasewalck (germanistika), osalevad ka Eva Piirimäe (poliitiline teooria), Reet Bender (germanistika), Peeter Tinits (Eesti Digitaalhumanitaaria Selts), suvekooli korraldavad doktorandid Tiina-Erika Friedenthal (teoloogia) ja Kadi Kähär-Peterson (ajalugu), veebiplatvormi ja kodulehekülge koostab Liina Uudelt (germanistika). Projekti lingua franca on saksa keel.

 

Küsimuste korral projekti tegevuses osalemise kohta palume pöörduda Liina Lukase (liina.lukas [ät] ut.ee) või Silke Pasewalcki (silke.pasewalck [ät] ut.ee) poole.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Algas aasta keeleteo valimine (PM 8.2.2017)

EKI uudised

 

2016. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 8. märtsi keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2016. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 28 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Tänavused kandidaadid on (esitamise järjekorras):

  • «Eesti kohanimeraamat»
  • Raamat «Eesti keele hääldus»
  • Eesti Keele Instituudi keeleklipid
  • Klassikaraadio saade «Folgialbum»
  • Eesti keele hea kasutuse ja kirjanduse (eriti luule) propageerimine kaasaegsetes meediakanalites (Twitter, Facebook); Säutsupääsukese kalambuurid
  • Eesti muuseumihariduse sõnastiku «Sõnastaja» koostamine
  • Lõiminguprojektid multikultuursetele lastele eestikeelses klassis/koolis
  • Elisa Raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt
  • Inimõiguste maailmakonverents eesti keeles
  • «Kihnu sõnaraamat»
  • «Hiiu keele raamand»
  • Konkurss «Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi»
  • «Mitmekeelne õppekeskkond – võimaluste paljus: 17 aastat keelekümblust»
  • Veebisõnastik «Alamsaksa laensõnad eesti keeles»
  • Mulgi aabits
  • Est-Rus Space
  • Abhaasia eestlastele eesti keele õpe
  • Eesti viipekeelse lavastuse «Müür» etendused
  • Pimedate punktkirjas menüüd pubides Ristiisa, Big Ben ja Pahad Poisid
  • Muukeelse lapse integreerimine eestikeelsesse õpi- ja elukeskkonda: Virtsu näide
  • Keelekohvik telekanalis ETV+
  • «Mänguline eesti keel» õpilastele
  • E-õpik «Praktiline eesti keel» I ja II osa
  • Keeletoimetaja kutsestandard
  • Saatesari «Keelesaade» Vikerraadios
  • Raamat «Eesti tunded. Sõnaportreed»
  • Ilusa eesti keele kasutamine, hoidmine ja propageerimine Eesti Raadios
  • Haridus- ja teadusministri määrus õpikute retsenseerimise kohta

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel kui ka e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Tänavused laureaadid tehakse teatavaks 17. märtsil Vändra Gümnaasiumis.

 

Postimees 8.02.2017 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Uma Pido fotonäitus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.02.2017

Jakobi 2 IV korrusel, foneetikute ja soomeugrilaste tiivas on üles seatud mulluse võrukeelse laulupeo Uma Pido fotonäitus.

Näitus räägib inimese ja looduse suhetest – mets ja väelised puud olid ka laulupeo teemaks. Inimesed näitusepiltidel on paarikaupa ja mitte juhuslikult, vaid väljendavad nende vahel ka päriselus olevat suhet, olgu seal siis õpetaja õpilasega, kolleeg kolleegiga, õde vennaga või vanem lapsega.

Näituse fotode ja kujunduse autor on Peeter Laurits. Näituse idee autorid on Anne Prangel, Peeter Laurits, Aapo Ilves, Triinu Ojar.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

FU hõimuklubi kolmapäeval, 8. veebr kell 17: Soome-ugri rahvad maailma põlisrahvaste liikumises

EKI uudised

Kolmapäeval 08. veebruaril kell 17.00
Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

 HÕIMUKLUBI
Soome-ugri rahvad maailma põlisrahvaste liikumises

Eestit aastail 2014–2016 ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil esindanud Oliver Loode räägib, kuidas soome-ugri rahvad rahvusvahelisel areenil silma paistavad.

Rahvusvahelises põlisrahvaste liikumises on soome-ugri põlisrahvaste seast kõige nähtavamad saamid, kes tähistavad täna rahvuspüha, mis sel aastal on eriti pidulik. Täpselt sada aastat tagasi 06.02.2017 peeti Norras, Trondheimis esimene saamide koosolek, mis pani aluse Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamide koostööle.

2017 on oluline aasta maailma põlisrahvaste õiguste kaitsmise seisukohast, kuna möödub 10 aastat ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni vastuvõtmisest. See on aeg vahekokkuvõtete tegemiseks ja hea võimalus Eestil oma põlisrahvaste suunaline poliitika üle vaadata. Seekordses hõimuklubis ongi sobilik arutleda, kas Eestis on põlisrahvaid ÜRO tähenduses ja kes need on või siis võiksid olla.

Järgmised hõimuklubid:
22.02 Tartu ülikooli etnoloogiaprofessor Art Leete ja ERMi teadur Svetlana Karm tutvustavad soome-ugri kultuuride püsinäitust “Uurali kaja”
08.03 Helsingi ülikooli fennougrist Riho Grünthal räägib 19. sajandi soome-ugri keeleuurijatest-rännumeestest

Kõik huvilised on oodatud! Üritusest osavõtt on prii.

Korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Toetavad:
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Eesti Kultuurkapital
HTM hõimurahvaste programm

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikool hakkab koostöös tõlkebürooga koolitama eurotõlkijaid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.02.2017
Pilt on illustratiivne / Foto: pictaram.com

Täna algab Luisa tõlkebüroos 12 nädane noortõlkijatele mõeldud intensiivkursus, kus keskendutakse Euroopa Liidu tekstidele. Tegemist on esimese taolise koostööga, kus ülikool ning tõlkebüroo kui reaalne tööandja koolitavad noortõlkijaid, kes koguvad kursuste eest ka ainepunkte.

TÜ tõlkeõpetuse ja –uuringute osakonna juhataja Terje Looguse sõnul on tegemist praktilise kursusega, mida viivad läbi pikaajalise Euroopa Liidu tekstide tõlkimise kogemusega spetsialistid. „Kursuse uudsus seisneb selles, et seal kasutatakse autentseid materjale ja Euroopa Liidu tekstide tõlkimiseks vajalikke andmebaase ning tõlketarkvara. Üliõpilaste jaoks on väärtuslik ka asjaolu, et nende intensiivsele iseseisvale tööle antakse põhjalikku tagasisidet. Kuna kursuse raames tõlgitakse arvestatavas mahus tekste, siis saavad kursuse edukalt läbinud üliõpilased selle eest praktika ainepunkte. Kursus on suurepärane hüppelaud kõigile tõlkeüliõpilastele, kes soovivad spetsialiseeruda ELi tekstide tõlkimisele,“ rääkis Loogus.

Intensiivkursuse jooksul tutvuvad osalejad ELi tekstide tõlkimise iseärasustega ja õpivad kasutama tõlkeabitarkvara, aga esmajoones saavad tõlkepraktikat ja otsest tagasisidet vanemtõlkijalt. Suur rõhk on iganädalasel iseseisval tööl ning vaheseminaridel. Juhendajateks on ELi tekstide vanemtõlkija ja ­toimetaja.

Tänavune kursus on juba huvilistega täitunud, kuid edaspidi on plaanis igal aastal regulaarselt sarnaseid kursuseid korraldada. Osalema pääsevad esmajoones juuniorikonkursi läbinud ja juba tegevad noortõlkijad, kel on huvi võtta suund perspektiivikale Euroopa Liidu teemale. Kursus on osalejatele tasuta ning selle saab lisada praktikaarvestusse. 

Lisainfo: Terje Loogus, TÜ tõlkeõpetuse ja -uuringute osakonna juhataja, 737 5348, terje.loogus [ät] ut.ee
 

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool hakkab koostöös tõlkebürooga koolitama eurotõlkijaid

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.02.2017
Pilt on illustratiivne / Foto: pictaram.com

Täna algab Luisa tõlkebüroos 12 nädane noortõlkijatele mõeldud intensiivkursus, kus keskendutakse Euroopa Liidu tekstidele. Tegemist on esimese taolise koostööga, kus ülikool ning tõlkebüroo kui reaalne tööandja koolitavad noortõlkijaid, kes koguvad kursuste eest ka ainepunkte.

TÜ tõlkeõpetuse ja –uuringute osakonna juhataja Terje Looguse sõnul on tegemist praktilise kursusega, mida viivad läbi pikaajalise Euroopa Liidu tekstide tõlkimise kogemusega spetsialistid. „Kursuse uudsus seisneb selles, et seal kasutatakse autentseid materjale ja Euroopa Liidu tekstide tõlkimiseks vajalikke andmebaase ning tõlketarkvara. Üliõpilaste jaoks on väärtuslik ka asjaolu, et nende intensiivsele iseseisvale tööle antakse põhjalikku tagasisidet. Kuna kursuse raames tõlgitakse arvestatavas mahus tekste, siis saavad kursuse edukalt läbinud üliõpilased selle eest praktika ainepunkte. Kursus on suurepärane hüppelaud kõigile tõlkeüliõpilastele, kes soovivad spetsialiseeruda ELi tekstide tõlkimisele,“ rääkis Loogus.

Intensiivkursuse jooksul tutvuvad osalejad ELi tekstide tõlkimise iseärasustega ja õpivad kasutama tõlkeabitarkvara, aga esmajoones saavad tõlkepraktikat ja otsest tagasisidet vanemtõlkijalt. Suur rõhk on iganädalasel iseseisval tööl ning vaheseminaridel. Juhendajateks on ELi tekstide vanemtõlkija ja ­toimetaja.

Tänavune kursus on juba huvilistega täitunud, kuid edaspidi on plaanis igal aastal regulaarselt sarnaseid kursuseid korraldada. Osalema pääsevad esmajoones juuniorikonkursi läbinud ja juba tegevad noortõlkijad, kel on huvi võtta suund perspektiivikale Euroopa Liidu teemale. Kursus on osalejatele tasuta ning selle saab lisada praktikaarvestusse. 

Lisainfo: Terje Loogus, TÜ tõlkeõpetuse ja -uuringute osakonna juhataja, 737 5348, terje.loogus [ät] ut.ee
 

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool hakkab koostöös tõlkebürooga koolitama eurotõlkijaid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.02.2017
Pilt on illustratiivne / Foto: pictaram.com

Täna algab Luisa tõlkebüroos 12 nädane noortõlkijatele mõeldud intensiivkursus, kus keskendutakse Euroopa Liidu tekstidele. Tegemist on esimese taolise koostööga, kus ülikool ning tõlkebüroo kui reaalne tööandja koolitavad noortõlkijaid, kes koguvad kursuste eest ka ainepunkte.

TÜ tõlkeõpetuse ja –uuringute osakonna juhataja Terje Looguse sõnul on tegemist praktilise kursusega, mida viivad läbi pikaajalise Euroopa Liidu tekstide tõlkimise kogemusega spetsialistid. „Kursuse uudsus seisneb selles, et seal kasutatakse autentseid materjale ja Euroopa Liidu tekstide tõlkimiseks vajalikke andmebaase ning tõlketarkvara. Üliõpilaste jaoks on väärtuslik ka asjaolu, et nende intensiivsele iseseisvale tööle antakse põhjalikku tagasisidet. Kuna kursuse raames tõlgitakse arvestatavas mahus tekste, siis saavad kursuse edukalt läbinud üliõpilased selle eest praktika ainepunkte. Kursus on suurepärane hüppelaud kõigile tõlkeüliõpilastele, kes soovivad spetsialiseeruda ELi tekstide tõlkimisele,“ rääkis Loogus.

Intensiivkursuse jooksul tutvuvad osalejad ELi tekstide tõlkimise iseärasustega ja õpivad kasutama tõlkeabitarkvara, aga esmajoones saavad tõlkepraktikat ja otsest tagasisidet vanemtõlkijalt. Suur rõhk on iganädalasel iseseisval tööl ning vaheseminaridel. Juhendajateks on ELi tekstide vanemtõlkija ja ­toimetaja.

Tänavune kursus on juba huvilistega täitunud, kuid edaspidi on plaanis igal aastal regulaarselt sarnaseid kursuseid korraldada. Osalema pääsevad esmajoones juuniorikonkursi läbinud ja juba tegevad noortõlkijad, kel on huvi võtta suund perspektiivikale Euroopa Liidu teemale. Kursus on osalejatele tasuta ning selle saab lisada praktikaarvestusse. 

Lisainfo: Terje Loogus, TÜ tõlkeõpetuse ja -uuringute osakonna juhataja, 737 5348, terje.loogus [ät] ut.ee
 

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI alustab oma 70. sünnipäeva tähistamist kahe raamatu esitlusega

EKI uudised

Pressiteade 26.01.2017

Eesti Keele Instituut alustab 70. sünnipäeva tähistamist kahe raamatu esitlusega

Eesti Keele Instituut (EKI) tähistab tänavu 70. sünnipäeva. Juubeliaasta avaüritusel, mis toimub 1. veebruaril kell 15 EKIs (Roosikrantsi 6), esitletakse selle aasta esimesi väljaandeid - Tõnu Tenderi raamatut „Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid“ ning „Kihnu sõnaraamatut“. Üritust juhib kirjandusminister Mart Juur.
Eesti Keele Instituudis tegeldakse eesti keele uurimise ja arendamisega. Instituudi teadlased avaldavad igal aastal mitmeid raamatuid. Nüüd on väikeste murdesõnastike sarja viienda raamatuna valminud „Kihnu sõnaraamat“. Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna ja selle koostasid kihnlased Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja saarlane Ellen Niit. Sõnaraamatu koostajatel olid abiks toimetajad Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg ning Kihnu Kielekoja keeletargad.
„Tänu vastsele Kihnu sõnaraamatule on saanud suuremaks ka eesti keel. On ju keel otsekui mahukas kärg, kus kirjakeele ümber on kobardunud allkeeled – murded, ametialade oskuskeeled, koolisläng jm. Mida tüsedam on keelekärg, seda elusam ja tegusam keel,“ ütles EKI vanemmurdelingvist Jüri Viikberg. „Kirjakeel ei ole mitte ainult murrete pinnalt loodud, vaid toitub murretest jätkuvalt hiljemgi ja nii on need talle eluliselt vajalikud.“ Raamat valmis Kihnu Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koostöös, selle kirjastas Eesti Keele Sihtasutus.
Tõnu Tenderi raamat „Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid“ püüab vastata küsimustele: Kui raisus on eesti keel? Miks mees naiseks muutub? Mitu riigikeelt peaks Eestis olema? Milleks meile Euroopa keelemapp? Kas dialekt ja dialektika on sugulased? Mida hakata peale kahe kirjakeelega? Millises järjekorras õppida võõrkeeli? Kas Euroopa Liidu ametlikud keeled on võrdsed? Kuidas sarnanevad võõrkeele õpe ja kokakunst? Mitmendal kohal on maailmas ilu poolest eesti keel?
Tõnu Tender on keeleteadlane, EKI direktor alates septembrist 2015. Ta on töötanud varem 14 aastat haridusministeeriumis ning raamat sisaldabki peamiselt valimikku nende aastate tööst: kirjutisi keelepoliitikast, mitmekeelsusest, võõrkeelte oskusest, keeleõppest, väikese kõnelejaskonnaga keeltest ja murretest. „Haridusministeeriumi vastutusalasse kuulub paljude muude ülesannete seas riigi keelepoliitika kavandamine ning keelevaldkonna korraldamine, “ lausus Tender. „Seetõttu võib haridusministreid ka keeleministriteks nimetada. Eesti riigi üheks olulisemaks sümboliks lipu ja hümni kõrval on eesti keel. Eesti Keele Instituut on 70 aasta jooksul andnud kaaluka panuse selle sümboli kestmisse ja arendamisse ning see töö jätkub läbi aegade.“

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI alustab 70. sünnipäeva tähistamist kahe raamatu esitlusega

EKI uudised

PRESSITEADE: Eesti Keele Instituut alustab 70. sünnipäeva  tähistamist kahe raamatu esitlusega

Eesti Keele Instituut (EKI) tähistab tänavu 70. sünnipäeva. Juubeliaasta avaüritusel, mis toimub 1. veebruaril kell 15 EKIs (Roosikrantsi 6), esitletakse selle aasta esimesi väljaandeid - Tõnu Tenderi raamatut „Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid“ ning „Kihnu sõnaraamatut“. Üritust juhib kirjandusminister Mart Juur.

Eesti Keele Instituudis tegeldakse eesti keele uurimise ja arendamisega. Instituudi teadlased avaldavad igal aastal mitmeid raamatuid. Nüüd on väikeste murdesõnastike sarja viienda raamatuna valminud „Kihnu sõnaraamat“. Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna ja selle koostasid kihnlased Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja saarlane Ellen Niit. Sõnaraamatu koostajatel olid abiks toimetajad Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg ning Kihnu Kielekoja keeletargad. 
„Tänu vastsele Kihnu sõnaraamatule on saanud suuremaks ka eesti keel. On ju keel otsekui mahukas kärg, kus kirjakeele ümber on kobardunud allkeeled – murded, ametialade oskuskeeled, koolisläng jm. Mida tüsedam on keelekärg, seda elusam ja tegusam keel,“ ütles EKI vanemmurdelingvist Jüri Viikberg. „Kirjakeel ei ole mitte ainult murrete pinnalt loodud, vaid toitub murretest jätkuvalt hiljemgi ja nii on need talle eluliselt vajalikud.“
Raamat valmis Kihnu Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koostöös, selle kirjastas Eesti Keele Sihtasutus.
Tõnu Tenderi raamat „Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid“  püüab vastata küsimustele: Kui raisus on eesti keel? Miks mees naiseks muutub? Mitu riigikeelt peaks Eestis olema? Milleks meile Euroopa keelemapp? Kas dialekt ja dialektika on sugulased? Mida hakata peale kahe kirjakeelega? Millises järjekorras õppida võõrkeeli? Kas Euroopa Liidu ametlikud keeled on võrdsed? Kuidas sarnanevad võõrkeele õpe ja kokakunst? Mitmendal kohal on maailmas ilu poolest eesti keel?
Tõnu Tender on keeleteadlane, EKI direktor alates septembrist 2015. Ta on töötanud varem 14 aastat haridusministeeriumis ning raamat sisaldabki peamiselt valimikku nende aastate tööst: kirjutisi keelepoliitikast, mitmekeelsusest, võõrkeelte oskusest, keeleõppest, väikese kõnelejaskonnaga keeltest ja murretest.  „Haridusministeeriumi vastutusalasse kuulub paljude muude ülesannete seas riigi keelepoliitika kavandamine ning keelevaldkonna korraldamine, “ lausus Tender. „Seetõttu võib haridusministreid ka keeleministriteks nimetada. Eesti riigi üheks olulisemaks sümboliks lipu ja hümni kõrval on eesti keel. Eesti Keele Instituut on 70 aasta jooksul andnud kaaluka panuse selle sümboli kestmisse ja arendamisse ning see töö jätkub läbi aegade.“

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Doktorikooli intensiivseminar: "Event in Literature, Arts and Life"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.01.2017

2016. aastal uuenenud doktorikoolid pakuvad jätkuvalt põnevat programmi. 

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis ootab lisaks jaanuaris toimuvale talvekoolile peatselt ees kõigile huvilistele avatud intensiivseminar pealkirjaga "Event in Literature, Arts, and Life", mis toimub 16.-17. veebruarini. Esimesel päeval räägivad nimekad külalislektorid Belgiast, Norrast ja Prantsusmaalt sündmuste kujutamisest filosoofilises, kognitiivses ja kirjanduslikus võtmes. Teisel päeval on magistrantidel ja doktorantidel võimalus endil kaasa lüüa, osaledes nii grupitöödes kui ka avalikes aruteludes.

Ürituse korraldajateks on maailma keelte ja kultuuride kolledž ning kultuuriteaduste ja kunstide instituut.
Kaasa mõtlema kutsutakse kõiki, keda paelub see teema meie sündmusterohkel ajastul!

Programm (inglise keeles)


Thursday, February 16
Ülikooli 18-139

9.30 Registration
9.45 Opening words

Morning session: moderator prof. Daniele Monticelli (Tallinn University)

10.00 Prof. Stéphane Lojkine (Aix-Marseille), “History after history: from Specters of Marx to The Gift of Death”
11.00 Discussion
11.30 Coffee break
11.45 Prof. Françoise Lavocat (Paris 3), “Event and Natural Catastrophes: construction and deconstruction”
12.45 Discussion
13.15 Lunch (for registered participants)

Afternoon session: moderator prof. Marina Grišakova (University of Tartu)

15.00 Dr. Karin Kukkonen (Oslo), “Reading Literary Narrative: Event and Experience”
16.30 Coffee break
16.45 Prof. Luc Herman (Antwerpen), “Skirting the Event: Evocations of 9/11 in the Work of Thomas Pynchon”
18.15 Discussion summary: prof. Marina Grišakova and prof. Daniele Monticelli
20.00 Dinner (for registered participants)

Friday, February 17 

10.00-13.00 Students workshops (Jakobi 2-109, 111, 113, 131)

Workshop 1: Prof. Luc Herman
Workshop 2: Prof. Françoise Lavocat
Workshop 3: Dr. Karin Kukkonen
Workshop 4: Prof. Stéphane Lojkine

13.00 Lunch (for registered participants)
14.00 Students presentations (Jakobi 2-110)
Moderator: Dr. Raili Marling (Univeristy of Tartu)

16.00 Coffee break
16.30 Discussion summary
18.00 Apéritif

Ainepunktide saamiseks tuleb end kirja panna ühte temaatilisse töötuppa.

Külalislektorid:

Prof. Luc Herman, University of Antwerp (Belgium). "Skirting the Event: Evocations of 9/11 in the Work of Thomas Pynchon"


Abstract: As the inaugurating event of the twenty-first century in the West, 9/11 still seems to require a combination of respect and grandness from those who wish to imagine it in the public sphere. New York author Thomas Pynchon moves from a short, almost allegorical representation in his novel Against the Day (2006) to a broad and yet distancing treatment of the terrorist attack in Bleeding Edge (2013). This lecture will investigate the fate of Pynchon’s “postmodernism” in the face of his intimidating topic. 

Luc Herman is professor of Literature in English and narrative theory at the University of Antwerp (Belgium). His research interests include American postmodernist fiction, ideology and philosophy of literature, cognitive and enactive approaches to narrative. As a prominent Pynchon specialist, he has co-edited The Cambridge Companion to Thomas Pynchon (2012) and co-authored Gravity's Rainbow, Domination, and Freedom (2013). As a narrative theorist, he has co-authored Handbook of Narrative Analysis (2005, second edition expected 2018) and a variety of essays and reviews in such journals as Narrative, Style and Poetics Today. He serves in the executive council of the International Society for the Study of Narrative.

Dr. Karin Kukkonen, University of Oslo (Norway). “Reading Literary Narrative: Event and Experience" 


Abstract: How do we know something is an event? How does telling a story contribute to our understanding of events? How does narrative connect the sharp instantaneousness of the event with the thick texture of experience? We will draw on Alfred North Whitehead's philosophy of process, current neurophenomenology and models of event cognition, as well as more traditional narratology, in order to address these questions and to see what these accounts can contribute to the study of literary narrative. 

Karin Kukkonen is Associate Professor of Comparative Literature at the University of Oslo (Norway). Her main research interests lie in cognitive narratology and cognitive literary study. As Balzan Research Fellow at St John's College, University of Oxford (2010-2013), she worked on the neoclassical rules of poetics and the ways in which they engage readers cognitively and emotionally. She has published widely on comics and graphic narrative (Contemporary Comics Storytelling, 2013; Studying Comics and Graphic Novels, 2013) and embodied and probabilistic approaches in cognitive narratology (with articles in Anglia, Style, Paragraph and elsewhere). Her latest monograph, A Prehistory of Cognitive Poetics: Neoclassicism and the Novel, which traces cognitive approaches to literature back to the seventeenth and eighteenth centuries, will appear with Oxford University Press in 2017. 

Prof. Françoise Lavocat, University of Paris III – Sorbonne-Nouvelle (France). “Event and Natural Catastrophes: Construction and Deconstruction"


Abstract: Here is an extract from a song written the same day as the assassination of the Charlie Hebdo cartoonists: 7 January 2015, I have no desire to go to bed / 
I prefer to take pen in hand because this evening I am Charlie ... This evening I am writing for you because I don’t know how to draw / 
Let 66 million have the same idea / And may their own ink cartridges never be empty / 
Let us leave indelible traces so that the future shall know
 / That their talent and their courage lives not only in our memories / 
Writers, lyricists, illustrators, graffiti artists / Musicians, poets, painters and sculptors
 / Celebrities, unknowns, professionals and amateurs / 
Let us ensure that this momentum will find a posting far beyond Twitter ... 
It is up to us to take up our pencils so that their struggle should have a meaning ... But no matter what happens, I have pen in hand because this evening I am Charlie Grand Corps Malade.

For the French rapper Grand Corps Malade the role of the arts is self-evident – all the arts, in concert, are to be mobilized so as to remember, to transmit memories, to themselves take up the fight, to create a point of collective identification, to construct an event – “I have pen in hand because I am Charlie.” It is an entire people, whatever their skills, who are supposed to respond through writing, images, music, sculpture ... Our era does not question what has become the invariable coupling of historical or natural catastrophes (Fukushima and Katrina gave rise to a flood of works) and artistic practices legitimated by the objectives of political engagement or fund-raising. It is this relationship between catastrophes, memory and the arts that I propose to explore by focusing on natural catastrophes, unloved by historians. It is indeed a paradoxical relationship: natural catastrophes are fated to be forgotten and effectively are: events are constructed and deconstructed. But natural catastrophes arouse – in a different fashion depending on the cultural space and the era – multiple artistic responses and memorial enterprises, sometimes of very great magnitude, entailing significant collective investments over a number of years. Moreover it is often in endowing them with intentionality, in associating them with political issues, in cross-referencing them metaphorically with catastrophes of another kind (historical) that one is able to prolong their memory, through the mediation of cultural artifacts. It is in a diachronic and comparative fashion that I propose to ponder on the different modalities in the relationship between natural catastrophes, collective memory and the arts. I hypothesize that there are three different regimes of the historicity and artification of natural catastrophes extending over a long period (fourteenth through the twenty-first centuries). This proposition is based on European and Western history while drawing comparisons with other areas of the world. 

Françoise Lavocat is Professor of Comparative Literature at the University of Paris III – Sorbonne-Nouvelle (France) and former President of the French Association of Comparative Literature. She has been a fellow at the Wissenschaftkolleg in Berlin (2014-2015). She primarily researches theories of fiction, including possible worlds theories. This year saw the publication of her comprehensive monograph Fait et fiction – Pour une frontière in which, as the title suggests, the author delves into the possibility and necessity of distinguishing the factual and the fictional on the theoretical, cognitive and ideological level. It is in this context Prof. Françoise Lavocat currently focuses on the remembering of disasters.

Prof. Stéphane Lojkine, Aix-Marseille University (France). “History After History: From Specters of Marx to the Gift of Death" 


Abstract: As any of Derrida’s books, Specters of Marx is not to be read as a treatise, but as a superimposition of ideologically heterogeneous references. This paper will explore three patterns for it. The first one draws the text back to its aesthetic grounding, from The Truth in Painting: aesthetics is what remains after history. The second one seems to prove that Marx’s call to the real and Derrida’s attraction to onto-theology “are not of the same side”: actually, that other side defines the “after history” call of post-modern theory. But there is a third one, the “conjuring scheme”, which leads from the uncanny in Marx’s texts to political action, through an implicit dialogue between Specters of Marx and The Gift of Death. Derrida’s shift from Marx to Patocka, from communist specters to European responsibility and Christian identity could initiate, more than a political withdrawal, an unexpected call back to history after history. 

Stéphane Lojkine is Professor of 18th-century French Literature at Aix-Marseille University (France) and the director of CRISIS and CIELAM, interdisciplinary research centres, at the same university. He is also the Vice-President of the Denis Diderot Society and one of the most distinguished Diderot scholars in the world. In addition to his work on the links between 18th-century literature, theatre and painting, Prof. Stéphane Lojkine has also explored 20th-century French political and aesthetic thought and philosophy (Derrida, Foucault, Lacan, Rancière). With Philippe Ortel and Arnaud Rykner he is one of the developers of the theory of operative devices (dispositifs).


Veebipõhine registreerimine on avatud 3. veebruarini 2017


Kontaktisik:
Liis Tamm 
liis.tamm [ät] ut.ee

Korraldajad:
Tanel Lepsoo, romanistika osakond, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž
Marina Grišakova, kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Raili Marling, anglistika osakond, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž

This intensive seminar is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, financed by the University of Tartu's ASTRA project PER ASPERA, and the Centre of Excellence in Estonian Studies (European Regional Development Fund) and is related to research project PUT1481 (Estonian Research Council, ETAG) as well as the baseline financing project PHVLC16936 (Estonian Ministry of Education and Research) of the University of Tartu.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Doktorikooli intensiivseminar: "Event in Literature, Arts and Life"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
25.01.2017

2016. aastal uuenenud doktorikoolid pakuvad jätkuvalt põnevat programmi. 

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis ootab lisaks jaanuaris toimuvale talvekoolile peatselt ees kõigile huvilistele avatud intensiivseminar pealkirjaga "Event in Literature, Arts, and Life", mis toimub 16.-17. veebruarini. Esimesel päeval räägivad nimekad külalislektorid Belgiast, Norrast ja Prantsusmaalt sündmuste kujutamisest filosoofilises, kognitiivses ja kirjanduslikus võtmes. Teisel päeval on magistrantidel ja doktorantidel võimalus endil kaasa lüüa, osaledes nii grupitöödes kui ka avalikes aruteludes.

Ürituse korraldajateks on maailma keelte ja kultuuride kolledž ning kultuuriteaduste ja kunstide instituut.
Kaasa mõtlema kutsutakse kõiki, keda paelub see teema meie sündmusterohkel ajastul!

Programm (inglise keeles)


Thursday, February 16
Ülikooli 18-139

9.30 Registration
9.45 Opening words

Morning session: moderator prof. Daniele Monticelli (Tallinn University)

10.00 Prof. Stéphane Lojkine (Aix-Marseille), “History after history: from Specters of Marx to The Gift of Death”
11.00 Discussion
11.30 Coffee break
11.45 Prof. Françoise Lavocat (Paris 3), “Event and Natural Catastrophes: construction and deconstruction”
12.45 Discussion
13.15 Lunch (for registered participants)

Afternoon session: moderator prof. Marina Grišakova (University of Tartu)

15.00 Dr. Karin Kukkonen (Oslo), “Reading Literary Narrative: Event and Experience”
16.30 Coffee break
16.45 Prof. Luc Herman (Antwerpen), “Skirting the Event: Evocations of 9/11 in the Work of Thomas Pynchon”
18.15 Discussion summary: prof. Marina Grišakova and prof. Daniele Monticelli
20.00 Dinner (for registered participants)

Friday, February 17 

10.00-13.00 Students workshops (Jakobi 2-109, 111, 113, 131)

Workshop 1: Prof. Luc Herman
Workshop 2: Prof. Françoise Lavocat
Workshop 3: Dr. Karin Kukkonen
Workshop 4: Prof. Stéphane Lojkine

13.00 Lunch (for registered participants)
14.00 Students presentations (Jakobi 2-110)
Moderator: Dr. Raili Marling (Univeristy of Tartu)

16.00 Coffee break
16.30 Discussion summary
18.00 Apéritif

Ainepunktide saamiseks tuleb end kirja panna ühte temaatilisse töötuppa.

Külalislektorid:

Prof. Luc Herman, University of Antwerp (Belgium). "Skirting the Event: Evocations of 9/11 in the Work of Thomas Pynchon"


Abstract: As the inaugurating event of the twenty-first century in the West, 9/11 still seems to require a combination of respect and grandness from those who wish to imagine it in the public sphere. New York author Thomas Pynchon moves from a short, almost allegorical representation in his novel Against the Day (2006) to a broad and yet distancing treatment of the terrorist attack in Bleeding Edge (2013). This lecture will investigate the fate of Pynchon’s “postmodernism” in the face of his intimidating topic. 

Luc Herman is professor of Literature in English and narrative theory at the University of Antwerp (Belgium). His research interests include American postmodernist fiction, ideology and philosophy of literature, cognitive and enactive approaches to narrative. As a prominent Pynchon specialist, he has co-edited The Cambridge Companion to Thomas Pynchon (2012) and co-authored Gravity's Rainbow, Domination, and Freedom (2013). As a narrative theorist, he has co-authored Handbook of Narrative Analysis (2005, second edition expected 2018) and a variety of essays and reviews in such journals as Narrative, Style and Poetics Today. He serves in the executive council of the International Society for the Study of Narrative.

Dr. Karin Kukkonen, University of Oslo (Norway). “Reading Literary Narrative: Event and Experience" 


Abstract: How do we know something is an event? How does telling a story contribute to our understanding of events? How does narrative connect the sharp instantaneousness of the event with the thick texture of experience? We will draw on Alfred North Whitehead's philosophy of process, current neurophenomenology and models of event cognition, as well as more traditional narratology, in order to address these questions and to see what these accounts can contribute to the study of literary narrative. 

Karin Kukkonen is Associate Professor of Comparative Literature at the University of Oslo (Norway). Her main research interests lie in cognitive narratology and cognitive literary study. As Balzan Research Fellow at St John's College, University of Oxford (2010-2013), she worked on the neoclassical rules of poetics and the ways in which they engage readers cognitively and emotionally. She has published widely on comics and graphic narrative (Contemporary Comics Storytelling, 2013; Studying Comics and Graphic Novels, 2013) and embodied and probabilistic approaches in cognitive narratology (with articles in Anglia, Style, Paragraph and elsewhere). Her latest monograph, A Prehistory of Cognitive Poetics: Neoclassicism and the Novel, which traces cognitive approaches to literature back to the seventeenth and eighteenth centuries, will appear with Oxford University Press in 2017. 

Prof. Françoise Lavocat, University of Paris III – Sorbonne-Nouvelle (France). “Event and Natural Catastrophes: Construction and Deconstruction"


Abstract: Here is an extract from a song written the same day as the assassination of the Charlie Hebdo cartoonists: 7 January 2015, I have no desire to go to bed / 
I prefer to take pen in hand because this evening I am Charlie ... This evening I am writing for you because I don’t know how to draw / 
Let 66 million have the same idea / And may their own ink cartridges never be empty / 
Let us leave indelible traces so that the future shall know
 / That their talent and their courage lives not only in our memories / 
Writers, lyricists, illustrators, graffiti artists / Musicians, poets, painters and sculptors
 / Celebrities, unknowns, professionals and amateurs / 
Let us ensure that this momentum will find a posting far beyond Twitter ... 
It is up to us to take up our pencils so that their struggle should have a meaning ... But no matter what happens, I have pen in hand because this evening I am Charlie Grand Corps Malade.

For the French rapper Grand Corps Malade the role of the arts is self-evident – all the arts, in concert, are to be mobilized so as to remember, to transmit memories, to themselves take up the fight, to create a point of collective identification, to construct an event – “I have pen in hand because I am Charlie.” It is an entire people, whatever their skills, who are supposed to respond through writing, images, music, sculpture ... Our era does not question what has become the invariable coupling of historical or natural catastrophes (Fukushima and Katrina gave rise to a flood of works) and artistic practices legitimated by the objectives of political engagement or fund-raising. It is this relationship between catastrophes, memory and the arts that I propose to explore by focusing on natural catastrophes, unloved by historians. It is indeed a paradoxical relationship: natural catastrophes are fated to be forgotten and effectively are: events are constructed and deconstructed. But natural catastrophes arouse – in a different fashion depending on the cultural space and the era – multiple artistic responses and memorial enterprises, sometimes of very great magnitude, entailing significant collective investments over a number of years. Moreover it is often in endowing them with intentionality, in associating them with political issues, in cross-referencing them metaphorically with catastrophes of another kind (historical) that one is able to prolong their memory, through the mediation of cultural artifacts. It is in a diachronic and comparative fashion that I propose to ponder on the different modalities in the relationship between natural catastrophes, collective memory and the arts. I hypothesize that there are three different regimes of the historicity and artification of natural catastrophes extending over a long period (fourteenth through the twenty-first centuries). This proposition is based on European and Western history while drawing comparisons with other areas of the world. 

Françoise Lavocat is Professor of Comparative Literature at the University of Paris III – Sorbonne-Nouvelle (France) and former President of the French Association of Comparative Literature. She has been a fellow at the Wissenschaftkolleg in Berlin (2014-2015). She primarily researches theories of fiction, including possible worlds theories. This year saw the publication of her comprehensive monograph Fait et fiction – Pour une frontière in which, as the title suggests, the author delves into the possibility and necessity of distinguishing the factual and the fictional on the theoretical, cognitive and ideological level. It is in this context Prof. Françoise Lavocat currently focuses on the remembering of disasters.

Prof. Stéphane Lojkine, Aix-Marseille University (France). “History After History: From Specters of Marx to the Gift of Death" 


Abstract: As any of Derrida’s books, Specters of Marx is not to be read as a treatise, but as a superimposition of ideologically heterogeneous references. This paper will explore three patterns for it. The first one draws the text back to its aesthetic grounding, from The Truth in Painting: aesthetics is what remains after history. The second one seems to prove that Marx’s call to the real and Derrida’s attraction to onto-theology “are not of the same side”: actually, that other side defines the “after history” call of post-modern theory. But there is a third one, the “conjuring scheme”, which leads from the uncanny in Marx’s texts to political action, through an implicit dialogue between Specters of Marx and The Gift of Death. Derrida’s shift from Marx to Patocka, from communist specters to European responsibility and Christian identity could initiate, more than a political withdrawal, an unexpected call back to history after history. 

Stéphane Lojkine is Professor of 18th-century French Literature at Aix-Marseille University (France) and the director of CRISIS and CIELAM, interdisciplinary research centres, at the same university. He is also the Vice-President of the Denis Diderot Society and one of the most distinguished Diderot scholars in the world. In addition to his work on the links between 18th-century literature, theatre and painting, Prof. Stéphane Lojkine has also explored 20th-century French political and aesthetic thought and philosophy (Derrida, Foucault, Lacan, Rancière). With Philippe Ortel and Arnaud Rykner he is one of the developers of the theory of operative devices (dispositifs).


Veebipõhine registreerimine on avatud 3. veebruarini 2017


Kontaktisik:
Liis Tamm 
liis.tamm [ät] ut.ee

Korraldajad:
Tanel Lepsoo, romanistika osakond, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž
Marina Grišakova, kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Raili Marling, anglistika osakond, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž

This intensive seminar is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, financed by the University of Tartu's ASTRA project PER ASPERA, and the Centre of Excellence in Estonian Studies (European Regional Development Fund) and is related to research project PUT1481 (Estonian Research Council, ETAG) as well as the baseline financing project PHVLC16936 (Estonian Ministry of Education and Research) of the University of Tartu.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Looduskultuuri seminar 'Kaitsealad' (23.-24. märts, Tallinn): ettekannete kutse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.01.2017

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 23.-24. märtsil 2017 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari “Looduskultuuri seminar: Kaitsealad”. Seminar on osa kursusest: Biosemiootika praktikum (FLSE.00.283)

 

Alustame Tallinna Loomaaia ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös seminaride sarja, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Esimene Looduskultuuri seminar võtab vaadelda Eesti looduskaitsealasid kui paljutasandilisi nähtusi, milles seostuvad keerukalt eri valdkonnad, vaatenurgad, huvid ja mõistmisvõimalused. Kaitsealade üldine eesmärk on säilitada väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ja ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad mingitest eetilistest alusarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab kommunikatsiooni ühiskonnas. Kaitsealadel seonduvad kohalik tegevuslik, riiklik korralduslik ning üleilmne biosfääriline perpektiiv. Kaitsealadel on oma minevik ja roll eesti kultuuriidentiteedis ning tulevik koos lahendamist vajavate keskkonnaprobleemidega.

Täpsemalt püüab ”Looduskultuuri seminar: kaitsealad” tõstatada järgmiseid teemasid:

  • Millised on looduskaitse filosoofilised lähtekohad ja kuidas see mõjutab kaitsealasid: näiteks, kas kaitsta üksikobjekti, liiki, kooslust, või terviklikku looduskompleksi, ja mil määral sobib kaitsealadele inimtegevus?

  • Kas kaitsealade eesmärk on alal hoida mingit kindlat looduse seisundit või peavad nad tagama ökoloogiliste protsesside toimimise?

  • Kuivõrd sarnased või erilised on meie kaitsealad võrreldes muu maailmaga?

  • Kuidas on kaitsealad eesti ajaloos kujunenud ja muutunud?

  • Kuidas kohtuvad kaitsealadel eri huvid ja perspektiivid: seadused ja regulatsioonid, kohalikud

    arusaamad, bioloogide teadmised ja turisti vaatenurk. Kas need eri lähenemised haakuvad

    üksteisega hästi või millised on siin suuremad probleemid?

  • Kuidas kujuneb kaitsealade tähendus kommunikatsioonis ja kuidas sellesse panustavad

    sümbolliigid, maastikusümbolid, kultuuriline vahendatus ja isiklikud ja kohalikud lood?

  • Milline on kaitsealade laiem koht ja roll looduskaitses, majandustegevuses, sotsiaalsetes

    protsessides ja eesti kultuuri identiteedis?

    Seminarist on lubanud ettekandega osa võtta Aleksei Lotman, Helen Sooväli-Sepping, Rea Raus, Hendrik Relve.

    Ootame ettepanekuid ettekanneteks pikkusega 20 minutit 31. jaanuariks meiliaadressile seminar [ät] semiootika.ee

    Tiit Maran, Timo Maran, Riin Magnus 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Looduskultuuri seminar 'Kaitsealad' (23.-24. märts, Tallinn): ettekannete kutse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.01.2017

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 23.-24. märtsil 2017 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari “Looduskultuuri seminar: Kaitsealad”. Seminar on osa kursusest: Biosemiootika praktikum (FLSE.00.283)

 

Alustame Tallinna Loomaaia ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös seminaride sarja, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Esimene Looduskultuuri seminar võtab vaadelda Eesti looduskaitsealasid kui paljutasandilisi nähtusi, milles seostuvad keerukalt eri valdkonnad, vaatenurgad, huvid ja mõistmisvõimalused. Kaitsealade üldine eesmärk on säilitada väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ja ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad mingitest eetilistest alusarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab kommunikatsiooni ühiskonnas. Kaitsealadel seonduvad kohalik tegevuslik, riiklik korralduslik ning üleilmne biosfääriline perpektiiv. Kaitsealadel on oma minevik ja roll eesti kultuuriidentiteedis ning tulevik koos lahendamist vajavate keskkonnaprobleemidega.

Täpsemalt püüab ”Looduskultuuri seminar: kaitsealad” tõstatada järgmiseid teemasid:

  • Millised on looduskaitse filosoofilised lähtekohad ja kuidas see mõjutab kaitsealasid: näiteks, kas kaitsta üksikobjekti, liiki, kooslust, või terviklikku looduskompleksi, ja mil määral sobib kaitsealadele inimtegevus?

  • Kas kaitsealade eesmärk on alal hoida mingit kindlat looduse seisundit või peavad nad tagama ökoloogiliste protsesside toimimise?

  • Kuivõrd sarnased või erilised on meie kaitsealad võrreldes muu maailmaga?

  • Kuidas on kaitsealad eesti ajaloos kujunenud ja muutunud?

  • Kuidas kohtuvad kaitsealadel eri huvid ja perspektiivid: seadused ja regulatsioonid, kohalikud

    arusaamad, bioloogide teadmised ja turisti vaatenurk. Kas need eri lähenemised haakuvad

    üksteisega hästi või millised on siin suuremad probleemid?

  • Kuidas kujuneb kaitsealade tähendus kommunikatsioonis ja kuidas sellesse panustavad

    sümbolliigid, maastikusümbolid, kultuuriline vahendatus ja isiklikud ja kohalikud lood?

  • Milline on kaitsealade laiem koht ja roll looduskaitses, majandustegevuses, sotsiaalsetes

    protsessides ja eesti kultuuri identiteedis?

    Seminarist on lubanud ettekandega osa võtta Aleksei Lotman, Helen Sooväli-Sepping, Rea Raus, Hendrik Relve.

    Ootame ettepanekuid ettekanneteks pikkusega 20 minutit 31. jaanuariks meiliaadressile seminar [ät] semiootika.ee

    Tiit Maran, Timo Maran, Riin Magnus 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvaheline teaduseetika konverents kutsub läbi rääkima head teadustava

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.01.2017

Tartu ülikooli eetikakeskus korraldab koostöös Eesti Teadusagentuuriga 10. veebruaril 2017 rahvusvahelise konverentsi "Aus teadus - mõtestades head teadustava", kus arutletakse, kuidas edendada head teadust ja piiritleda väärkäitumist ning küsitavaid praktikaid.

„Teadustöö tegemise mängureeglid on muutunud üha keerulisemaks,“ ütleb konverentsi peakorraldaja, eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop. „Teadlased ootavad ülikoolidelt ja teadusasutustelt nõu ja tuge, et muutuvate nõudmistega kaasas käia. Seetõttu rõhutab konverents organisatsiooni rolli hea teaduse tegemisel. Ootame osalema nii teadlasi kui ka kõiki juhte, kellest sõltub organisatsioonikultuuri kujundamine.“

Konverentsil esinevad Euroopa Komisjoni eetikarühma juht dr Isidoros Karatzas, Soome teaduseetika nõuandva kogu juht professor Krista Varantola, Stanfordi ülikooli vanemteadur dr Daniele Fanelli ja Norra tööuuringute instituudi vanemteadur prof Eric Breit. Prof Margit Sutropi ettekande "Miks on vaja Eesti head teadustava?" järel arutlevad prof Toivo Maimetsa juhitavas paneeldiskussioonis Eesti hea teadustava vajalikkuse üle avalik-õiguslike ülikoolide esindajad ja Eesti Teadusagentuuri ning Teaduste Akadeemia esindajad. Konverentsi eesti- ja ingliskeelsed töötoad pakuvad teadlastele võimalust Eesti hea teadustava loomises kaasa rääkida.

Konverentsil tutvustatakse esimest tööversiooni Eesti heast teadustavast, mille on koostanud Tartu ülikooli eetikakeskus koostöös Eesti Teadusagentuuri töögrupiga, kus osalevad avalik-õiguslike ülikoolide, Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

Konverents toimub 10. veebruaril Tartu Ülikooli peahoones.

Lisainfo ja registreerumine

Katrin Velbaum, tel 5519184

katrin.velbaum [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

FU hõimuklubi kolmapäeval, 25. jaan kell 17: Kas eelmine aasta oli liivi aasta?

EKI uudised

Keeleteadlane ja akadeemik Karl Pajusalu tutvustab nelja 2016. aastal ilmunud väljaannet liivi keelest ja kultuurist:

  • E. Winkleri ja K. Pajusalu koostatud monograafiat A. Sjögreni salatsiliivi talletustest
  • eesti ja soome-ugri keeleteadlaste ajakirja liivi erinumbrit
  • E. Vääri liivi uurimuste kogumikku ja liivi aastaraamatut. Siit loeb Pajusalu ka Kempi Karli laias Euroopas kirjutatud salatsiliivi luuletusi koos eestikeelsete tõlgetega.

Korraldajad:

MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee

Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Toetavad:

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Eesti Kultuurkapital

HTM hõimurahvaste programm

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Pärnus esitleti "Kihnu sõnaraamatut"

EKI uudised

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis esitleti "Kihnu sõnaraamatut", mis sisaldab üle 6000 märksõna. Sõnaraamat valmis Kihnu Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koostöös.

 

Loe sõnaraamatu ja ürituse kohta lisa ning vaata videoid ja pilte: 

ERR "Aktuaalne kaamera" (21.01.2017) 

Kanal 2 "Reporter" (21.01.2017) 

Pärnu Postimees (21.01.2017) 

Sirp (21.01.2017) 

Õhtuleht (17.01.2017) 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Küsimuste sadu: Jüri Viikberg "Kihnu sõnaraamatust" (20.01.2017)

EKI uudised

Raadio Elmar tundis huvi homme esitletava "Kihnu sõnaraamatu" vastu. Hommikuprogrammis vastas küsimustele Eesti Keele Instituudi murdeuurija ja raamatu toimetaja Jüri Viikberg. 

Kuula intervjuud siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Valdkonna lõpuaktused

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.01.2017

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriastme lõpuaktus toimub 15. juunil 2017 kell 13 ja bakalaureuseastme lõpuaktus 21. juunil 2017 kell 10. Aktused toimuvad ülikooli peahoone aulas.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Pärnus esitletakse "Kihnu sõnaraamatut" (ERR 16.01.2017)

EKI uudised

21. jaanuaril kell 12.00 esitletakse Pärnus Uue Kunsti Muuseumis uut "Kihnu sõnaraamatut", mille on koostanud kihnlased Reene Leas, Silvi Murulauk ja Reti Könninge ning saarlasest keeleteadlane Ellen Niit.

alt

Tegemist on mahukaima Kihnu keeleraamatuga, mis toob esile kihnlaste eripärase sõnavara ja annab edasi saarerahvale iseloomulikku töö- ning kultuurielu. Sõnastik ei piirdu sõnade tähenduse seletamisega eesti keeles, vaid iga sõna järel on näitelaused, kus on näha sõnade tegelik kasutus murdekeeles. Raamatust leiab veel valiku isiku- ja kohanimesid ning peotäie värvifotosid Kihnu kirjade ehk mustritega.

Suure töö on teinud Kihnu Kielekoda, kus on läbi arutatud enamik sõnatähendusi ning näitelauseid. Sõnaraamatu väljaandjad on Eesti Keele Instituut, Kihnu Kultuuri Instituut ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Teose on toimetanud akadeemik Karl Pajusalu ja vanemteadur Jüri Viikberg.

Sõnaraamat on mõeldud eelkõige kihnlastele, kuid ka kõigile huvilistele, kihnu keele õppijatele ja kasutajatele.

Esitlusel räägivad raamatu sünniloost selle koostajad ja toimetajad. Järgneb arutelu, kuidas elavdada Kihnu ja teiste murdekeelte kasutamist, süstida neisse elujõudu nii praegusteks kui tulevasteks aegadeks.

 

ERR 16.01.2017

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

KEEL ON TEEKOND. Katre Õimu meenutuskonverents.

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: KEEL ON TEEKOND. Katre Õimu meenutuskonverents.
Toimumiskoht: Tallinna Ülikool (Uus-Sadama 5) / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 17. veebruar 2017 - 17. veebruar 2017
Algusaeg: 10:00
Kirjeldus:

KEEL ON TEEKOND. Katre Õimu meenutuskonverents. Tallinn, 17. veebruar 2017 

Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5  auditoorium M-134

Algus kell 10.00

 

Tõnu Viik. Avasõnad

Pille Eslon. Lingvisti teekond

Ann Veismann. Ajast ajametafoorides

Reet Kasik. Struktuurne tähendus ja leksikaalne tähendus sõnamoodustuses

Mati Hint. Sihitise käände muutumine

Pirkko Muikku-Werner. Virolaiset ja suomalaiset idiomeja lainaamassa

Piret Voolaid. Folkloori lühivormide andmebaasid - keeleteekondade peegeldajad

Jelena Kallas, Margit Langemets. Püsiühendid sõnaraamatutes

Asta Õim. Uuendatud fraseoloogiasõnaraamat: tulevikunägemus

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Piia Taremaa doktoritöö kaitsmine 21.02.2017

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
17.01.2017

21. veebruaril kell 14.15 kaitseb Piia Taremaa doktoritööd "Attention meets language: a corpus study on the expression of motion in Estonian". Doktoritöö juhendajad on prof Renate Pajusalu ja dots Ilona Tragel, oponent PhD Anetta Kopecka (Université Lumière Lyon 2). Kaitsmine toimub ülikooli peahoone senati saalis.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala BA lõputööde kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.01.2017

Praktilise filosoofia ja filosoofia ajaloo õppesuunad
Neljapäeval, 26. jaanuaril Jakobi 2 ruumis 336

Kell 10.15
Mirt Kruusmaa (PF)

“The Relationship Between Thinking and the World in the Philosophy of Hannah Arendt”
juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Francesco Orsi

Kell 11.00
Kevin Sebastian Saaremäe (FA)

“Martin Heideggeri 1949. aasta Bremeni-ettekannete meediateoreetilisi implikatsioone“
juhendaja Eduard Parhomenko, retsensent Ülo Matjus

Kell 12.45 hinnete teatamine.

Huvilised on teretulnud.
Lisainfo: HVFI koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala BA lõputööde kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.01.2017

Praktilise filosoofia ja filosoofia ajaloo õppesuunad
Neljapäeval, 26. jaanuaril Jakobi 2 ruumis 336

Kell 10.15
Mirt Kruusmaa (PF)

“The Relationship Between Thinking and the World in the Philosophy of Hannah Arendt”
juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Francesco Orsi

Kell 11.00
Kevin Sebastian Saaremäe (FA)

“Martin Heideggeri 1949. aasta Bremeni-ettekannete meediateoreetilisi implikatsioone“
juhendaja Eduard Parhomenko, retsensent Ülo Matjus

Kell 12.45 hinnete teatamine.

Huvilised on teretulnud.
Lisainfo: HVFI koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks