TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

IFUSCO

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.04.2018

2.-5. mail 2018 toimub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 34. IFUSCO (rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaskonverents). Konverents toob kokku soome-ugri keeltest ja kultuurist huvitatud tudengeid erinevatelt erialadelt ning mitmest riigist.


 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filmi "Hannah Arendt" (2012) ühisvaatamine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.04.2018

Esmaspäeval 7. mail kell 12:00 ruumis Jakobi 2-336 toimub kursuse Hannah Arendti poliitikafilosoofia raames filmi "Hannah Arendt" (2012) ühisvaatamine.

Vaata filmi treilerit.

Kõik huvilised on oodatud osalema.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hõimuklubi liivi keelest 18.04 EKI-s kl 17

EKI uudised

Kolmapäeval, 18. aprillil 2018 kell 17 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6)

Mis on peidus liivi keeles?

Keeleteadlased Tuuli Tuisk ja Miina Norvik tutvustavad oma liiviteemalisi doktoritöid. Tuuli väitekiri on liivi keele hääldusest, selle sarnastest joontest nii teiste soome-ugri keeltega kui ka balti ja skandinaavia keeltega. Miina võrdleb oma doktoritöös tuleviku väljendamist liivi ja teistes läänemeresoome keeltes. 

Korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Kõik huvilised on oodatud!
Üritusest osavõtt on prii.

Kontakt 
MTÜ Fenno-Ugria Asutus
info@fennougria.ee, tel 644 5119

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Talgulised keeletoimetasid üle 700 Vikipeedia artikli

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.04.2018

Talgulised keeletoimetasid üle 700 Vikipeedia artikli

Laupäeval, 14. aprillil selgusid Vikipeedia keeletoimetamistalgute parimad toimetajad. Tallinnas toimunud Eesti Keeletoimetajate Liidu seminaril võttis 1000-eurose peapreemia vastu Tartu Ülikoolis õppiv Merily Šmidt.

Mullu detsembrist tänavu märtsini kestnud talgute jooksul keeletoimetasid 40 talgulist 735 Vikipeedia artiklit. Parimate väljavalimisel hinnati keeletoimetaja ametiülesannete korrektset täitmist. Tublisid keeletoimetajaid tunnustas Tartu Hansa Rotary Klubi kokku 2000 euroga. Auhinna väärilisteks keeletoimetajateks osutusid lisaks Merily Šmidtile veel Hanna Pook (600 eurot) ja Mariin Pantelejev (400 eurot). Miljon+ eriauhinna sai Svea Tarkin.

Tartu Ülikoolis 2. kursusel eesti ja soome-ugri keeleteadust õppiv Merily Šmidt toimetas talgutel kokku 140 artiklit. „Korrektoritööga olen varem kokku puutunud, aga enne talguid ei teadnud ma, et Vikipeedias keeletoimetada saab,“ rääkis ta. „Mul on väga hea meel, et Vikipeedias õigekeelsusele tähelepanu pööratakse.”

Talgute eesmärk oli keeletoimetaja tööd väärtustada ja Vikipeedia artikleid keeleliselt parandada. “Keeletoimetamistalgutel võisid oma oskusi kinnistada professionaalid ja kätt proovida algajad – võidutsesid just viimased, sest esimene ja teine koht läksid Tartu Ülikooli tudengitele,“ rääkis keeletoimetamistalgute žürii esimees Ann Siiman. „Talgutest tõusis otsene kasu ka Vikipeediale, kus tänu osalejatele kahanes jõudsalt keeletoimetamist ootavate artiklite arv.”

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuulusid Maarja Valk ja Marju Randlane Eesti Keeletoimetajate Liidust, Ann Siiman ja Sirli Zupping Tartu Ülikoolist, Annika Hussar Tallinna Ülikoolist ning Sven-Erik Soosaar MTÜ Wikimedia Eesti esindajana.

Talguid korraldasid Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Talgud on osa eestikeelse Vikipeedia edendamise projektist Miljon+, mille eesmärk on jõuda miljoni artikliga Vikipeediate hulka.

Lisainfo: Ann Siiman, Tartu Ülikooli digihariduse spetsialist, 53 487 608, ann.siiman [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

17. aprillil peab semiootika osakonnas külalisloengu Ivo Velinov teemal "On basic and complex cultural transformations: Peirce, Greimas, Lotman"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.04.2018

17. aprill, 2018. 14:15 ruumis 306. Loeng toimub inglise keeles.

Next week we will have another guest lecturer, Dr. Ivo Iv. Velinov He is a Senior Research Fellow in South-East European Centre for Semiotic Studies, New Bulgarian University and a Researcher in cultural transformation. Former ERASMUS PhD Student, University of Tartu, Estonia (2007-2008). Visiting Scholar at the Moscow State Linguistic University, Moscow, Russia. His research papers are published in academic volumes in Italy, Greece and Russia.

2014: Senior Research Fellow in Cultural Transformation (BG Code 3.1. Sociology, Anthropology, and Cultural Studies)
2012: PhD in Contemporary Philosophy (BG Code 2.3. Philosophy of Culture, Politics, Law, and Economics)
The lecture will take place on Tuesday, 17.04 at 14.15 in room 306.
"On basic and complex cultural transformations: Peirce, Greimas, Lotman"

Annotation:
The thesis I wish to present here is that sign systems improve the process to perceive physically and mentally certain facts for exploitation and dissemination of visual representation in space and time.
1. Understanding the processes of σημείωσις in the landscape of otherness, we construct the importance of ideals in cultural representation. Ideals in culture are often shown as emotional reaction in recognition the cultural milieu and contemporary faith.
2. Because of specific cultural differences in recognition the cultural milieu, sign systems deal with texts from metahistorical social events to describe a space-time process. Individual uses space as a value to identify with. Values are in the process of transition, penetrated uncontrollably by transience, novelty and diversity.
3. Dynamics of social challenges and being under the influence of the past register the specifics of social reality in three case studies concerning boundaries of time and space. Devotion to time and space is situated in the field of symbolical, theoretical and cultural representations.
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 3: Alexander Davies ja Mihhail Lotman

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.04.2018

Esmaspäeval, 16. aprillil, 18.00 Genialistide Klubis.

Semiosalong on Eesti Semiootika Seltsi egiidi all tegutsev mitteformaalne seminarisari, kus rakendatakse semiootilist analüüsimeetodit erinevatele maailma nähtustele ning tähistatakse seda, kui äge on semiootika.

Sel kevadel on seminaridesarja teemaks ORDER IN/FROM CHAOS: SELF-ORGANISING SYSTEMS

Alexander Davies: "Choice Bounded by a System: UT Students and their Course-Load"
Mihhail Lotman: "Ilya Prigogine far from Equilibrium: The Semiotics of Self-Organising Systems"
 

Self-organizing structures arise spontaneously from the interaction of the parts of a disorganized whole. The emergent order is decentralized, but in the case of living systems often entails mass cooperation between organisms. The parts involved in the ant colony may not be aware of any common aim but work together nevertheless, to realize a whole greater than the sum. The extent to which the parts of a human society are aware of any common aim behind their swarming is equally disputable, but it is certain that neither the case of the ant colony nor the metropolis can be explained mechanistically. Is it possible that conscious, instrumental aims might inhibit the emergence of new self-organized systems? The spring Semiosalong 2018 series investigates the intersection of complex systems and political philosophy by considering how cooperative spontaneous orders emerge independent of the conscious intention of their individual parts.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kohtumine rektorikandidaatidega humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.04.2018

18. aprillil kell 10.15 toimub professor Margit Sutropi ja professor Toomas Asseri kohtumine humanitaarteaduste- ja kunstide valdkonna töötajatega. Arutelu juhib õppeprorektor professor Anneli Saro.

Kõigil osalejatel on võimalik kohapeal esitada resktorikandidaatidele küsimusi. Kellel osaleda pole võimalik, saab küsimused saata dekanaadi sekretärile e-kirja teel helena.teemets [ät] ut.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Kohtumine toimub Tartu Ülikooli peahoone ruumis 139. 

Lisainfo:
Helena Teemets
helena.teemets [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kohtumine rektorikandidaatidega humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
09.04.2018

18. aprillil kell 10.15 toimub professor Margit Sutropi ja professor Toomas Asseri kohtumine humanitaarteaduste- ja kunstide valdkonna töötajatega. Arutelu juhib õppeprorektor professor Anneli Saro.

Kõigil osalejatel on võimalik kohapeal esitada resktorikandidaatidele küsimusi. Kellel osaleda pole võimalik, saab küsimused saata dekanaadi sekretärile e-kirja teel helena.teemets [ät] ut.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Kohtumine toimub Tartu Ülikooli peahoone ruumis 139. 

Lisainfo:
Helena Teemets
helena.teemets [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kohtumine rektorikandidaatidega humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.04.2018

18. aprillil kell 10.15 toimub professor Margit Sutropi ja professor Toomas Asseri kohtumine humanitaarteaduste- ja kunstide valdkonna töötajatega. Arutelu juhib õppeprorektor professor Anneli Saro.

Kõigil osalejatel on võimalik kohapeal esitada resktorikandidaatidele küsimusi. Kellel osaleda pole võimalik, saab küsimused saata dekanaadi sekretärile e-kirja teel helena.teemets [ät] ut.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Kohtumine toimub Tartu Ülikooli peahoone ruumis 139. 

Lisainfo:
Helena Teemets
helena.teemets [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kohtumine rektorikandidaatidega humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
09.04.2018

18. aprillil kell 10.15 toimub professor Margit Sutropi ja professor Toomas Asseri kohtumine humanitaarteaduste- ja kunstide valdkonna töötajatega. Arutelu juhib õppeprorektor professor Anneli Saro.

Kõigil osalejatel on võimalik kohapeal esitada rektorikandidaatidele küsimusi. Kellel osaleda pole võimalik, saab küsimused saata dekanaadi sekretärile e-kirja teel helena.teemets [ät] ut.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Kohtumine toimub Tartu Ülikooli peahoone ruumis 139. 

Lisainfo:
Helena Teemets
helena.teemets [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Viktors Freibergsi (Läti Ülikool) avalikud loengud filmisemiootikast 10.-12. aprillil 2018

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.04.2018
Järgmisel nädalal, 10.-12. aprillil külastab semiootika osakonda tuntud Läti filmiuurija ja -semiootik Viktors Freibergs, kes peab neli avalikku loengut filmisemiootikast:
 
Teisipäeval, 10. aprillil kell 14:15-15:45 Semiotics and Cinema: Elements of Film Language (How does film signify? Functioning of angle, point of view, colour, lighting: basic elements of cinematic expressivity that contribute to signifying process in cinema.) – Jakobi 2-306
 
Kolmapäeval, 11. aprillil kell 14:15-15:45 Gilles Deleuze and Andrey Tarkovsky: Time and Space Image in "The Mirror" – Jakobi 2-226 (Keemiaring)
 
Neljapäeval, 12. aprillil kell 12:15-13:45 Visual Communication in Film I: Terence Davies, Roy Andersson, Sergey Paradjanov – Jakobi 2-306
 
Neljapäeval, 12. aprillil kell 14:15-15:45 Visual Communication in Film II: Bill Viola, Matthew Barney, Peter Greenaway – Jakobi 2-306
 
Loengud on avatud kõigile huvilistele ning neid saab kuulata nii ühekaupa kui ka neljast loengust koosneva minikursusena (FLSE.00.306 „Semiootika ja film: sissejuhatus“ 1 EAP). Viimasel juhul on tudengitel 1 EAP saamiseks vajalik lisaks osalemisele kõigil loengutel läbi lugeda ka kursuse juurde kuuluvad materjalid (saadaval ÕISis aine õppematerjalide kaustas).
 
Viktors Freibergs on Läti Ülikooli sotsiaalteaduste teaduskonna kommunikatsiooniuuringute osakonna juhataja ja dotsent. Tema peamised uurimisvaldkonnad on semiootika, filmisemiootika, filmiteooria ja visuaalne narratiiv filmis. Enamik Viktor Freibergsi loengukursusi Läti Ülikoolis on seotud filmi või filmi narratiiviuuringutega, muude seas on ta lugenud järgmisi kursusi: Kommunikatsioon ja semiootika (sissejuhatav kursus semiootikasse), Film ja uus meedia (uute digitehnoloogiate mõjust kinokeelele ja filmi vastuvõtule), Visuaalne narratiiv filmis (mittenarratiivne film, visuaalselt fokuseeritud jutustus), valikkursus Jim Jarmuschist ja Peter Greenawayst. Viktors Freibergs peab regulaarselt avalikke loenguid filmist (Teisiku kujust filmis, Gooti filmi ajalugu jt). Samuti teeb ta kaastööd online-kinoajakirjale Kino Raksti.
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

TÜ saadab rahvusvahelisele teaduskonkursile Jason Dydynski

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.04.2018
Konkursi võitja Jason Dydynski

21. märtsil valiti doktorantide seas korraldatud võistlusel välja parim ettekanne, mis esindab Tartu Ülikooli Coimbra Grupi rahvusvahelisel konkursil «Teadus kolme minutiga».

Doktorantidel tuli võistlusel tutvustada oma teadustööd nii haaravalt ja arusaadavalt kui võimalik. Võitjaks valis žürii üksmeelselt semiootika ja kultuuriteooria doktorandi Jason Mario Dydynski, kes kirjeldas oma ettekandes looduskaitseotsuste tegemise kultuurilist ja tunnetuslikku tausta.

„Looduskaitse on väga päevakajaline teema, eriti kuna hiljuti kuulutati põhjapoolne valge-ninasarvik väljasurnuks. Pöörame küll tähelepanu suurtele imetajatele, aga meid ei huvita vähem veetlevad liigid, mis on samuti ohus,“ muretses Dydynski. Tema sõnul läheb suuremale osale teadlastest ja avalikkusest korda imetajate käekäik, samal ajal kui ämblikud, ussid ja närilised on ökosüsteemi tervise seisukohast isegi tähtsamad ning neid on ka odavam kaitsta.

„Tahan seda suundumust käsitledes teistele teadvustada, kuidas erapoolikusega võidelda. Miks on inimestel lihtsam mõista pandakarude kaitsmise vajalikkust kui näiteks ohustatud ämblikuliikide oma? Tuleb leida viisid, kuidas panna inimesed kaasa tundma ka „koledatele“ liikidele,“ rääkis noormees.

Dydynskil on pikk avaliku esinemise kogemus. Ta on tegelenud väitlemisega ja edukalt osalenud paljudel kõnevõistlustel. Tartu Ülikoolis õpetab ameeriklane teistele doktorantidele ingliskeelsete konverentsiettekannete koostamist.

Tartu Ülikool saatis Dydynski ettekande „Liiga kole Noa laeva jaoks: kuidas välimus ja meeldimine mõjutab liigikaitset“ salvestuse Coimbra Grupi liikmesülikoolide rahvusvahelisele konkursile. Kõigi osalejate seast valitakse aprilli keskel välja kolm finalisti, kes 1. juunil esinevad Hispaanias Salamanca Ülikoolis korraldatavas finaalis publiku ees.

Jason Mario Dydynski võiduettekannet saab vaadata Tartu Ülikooli YouTube’i kanalist.

Lisainfo: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni peaspetsialist, 522 9383, randel.kreitsberg [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu Ülikooli avalike suhete spetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 5566 2832
e-post maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Foneetika päevad 5.–6. aprillini Tartus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.04.2018

5.-6. aprillini toimuvad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi korraldamisel XXXII foneetika päevad. Esmakordselt leiavad foneetika päevad aset Tartus.

Seekordsel konverentsil on oma ala tippteadlastelt üle 30 ettekande, mis käsitlevad eesti, soome ja saami keeli ning erinevaid foneetilisi aspekte.

Foneetika päevi on Soomes korraldatud alates 1971. aastast ja see konverents on traditsiooniliselt olnud Soome foneetikute ja kõnetehnoloogide kohtumispaigaks. Peale Eesti taasiseseisvumist on nendel konverentsidel enamasti osalenud ka foneetikud Eestist, samas on see alles kolmas kord, mil konverents toimub Eestis.

Rohkem infot konverentsi kohta leiab konverentsi kodulehelt või kirjutades foneetikapaevad2018 [ät] ut.ee

Lisainfo:
Pärtel Lippus
eesti foneetika vanemteadur
partel.lippus [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Professor Johanna Nicholsi loengud 2.-6. aprillini

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.03.2018

Topics in areal typology  (with emphasis on northwestern Eurasia)

University of Tartu,  April 2-6, 2018

Johanna Nichols

 

Monday, April 2, 10.15-11.45, Jakobi 2-428  (1)  Introduction. The accretion zones of western Eurasia.

Tuesday, April 3, 10.15-11.45, Jakobi 2-422  (2) Typological features relevant to contact situations

Wednesday, April 4, 10.15-11.45, Jakobi 2-129 (3)  Typological features with large east-west distributions

Thursday, April 5, 12.15-13.45, Jakobi 2-106 (4)  Brief survey of some quantitative areal work

Friday, April 6, 10.15-11.45, Jakobi 2-106  (5)  Summary, conclusions, outlook

 

Course description:

            This course gives an overview of areal linguistic typology, focusing on two issues of northern Eurasian geolinguistics:  the high-diversity accretion zones and the large-scale distributions of grammatical properties that link all of northern Eurasia (and indeed all of the northern hemisphere) into a single linguistic area.

            The course consists of four lecture units, a summary and overview, and some discussion and question time.  Units 1, 4, and 5 are designed to be of interest to non-linguists.  The second and third deal more with grammatical issues. 

            One hour of discussion and question time, including discussion of homework and preparation for the final essay, will be worked into units 3 and 4.  All lectures will have some time for questions and discussion at the end.

            Course work includes reading, two homework assignments (linguistic problems), and a final essay (also a linguistic problem, with some discussion).  Also, attending lectures and, ideally, making contributions to discussion.

            I have knowingly listed more reading than you can realistically do, and I don't expect you to read everything.  This is training for an important part of academic life:  learning how to prioritize topics and decide which of the many relevant works you will actually read. 

            Readings will be available online.

 

This event has been supported by the University of Tartu ASTRA Project PER ASPERA (European Regional Development Fund).

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudi seminar „Võimusuhted ja identiteet 16.–18. sajandi eesti kirjakeeles" 11.04

EKI uudised

11. aprillil 2018 kell 15–17 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) seminar „Võimusuhted ja identiteet 16.–18. sajandi eesti kirjakeeles“. Kõik huvilised on oodatud!

 

Kava

Kristiina Ross – „Uurimiskava üldtutvustus“

Kai Tafenau – „Varase eesti keelemõtte allikad“

Ahti Lohk – „H. Stahli ja J. Rossihniuse perikoopide võrdlemisest“

Heiki Reila – „Kirikulaulude konkordantsist“

 

 

Lisainfo: Heete.Sahkai@eki.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Otsetee

Eesti Keeleressursside Keskus

Vaata teenuseid      Sisene registrikeskkonda

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Otsetee

Eesti Keeleressursside Keskus

Vaata teenuseid      Sisene registrikeskkonda

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Otsetee

Eesti Keeleressursside Keskus

Vaata teenuseid      Sisene registrikeskkonda

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 2: Peeter Tinits, Oleg Sobchuk

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.03.2018

Esmaspäeval 2. aprillil, 18.00 Genialistide Klubis.

Semiosalong on Eesti Semiootika Seltsi egiidi all tegutsev mitteformaalne seminarisari, kus rakendatakse semiootilist analüüsimeetodit erinevatele maailma nähtustele ning tähistatakse seda, kui äge on semiootika.

Sel kevadel on seminaridesarja teemaks ORDER IN/FROM CHAOS: SELF-ORGANISING SYSTEMS

Self-organizing structures arise spontaneously from the interaction of the parts of a disorganized whole. The emergent order is decentralized, but in the case of living systems often entails mass cooperation between organisms. The parts involved in the ant colony may not be aware of any common aim but work together nevertheless, to realize a whole greater than the sum. The extent to which the parts of a human society are aware of any common aim behind their swarming is equally disputable, but it is certain that neither the case of the ant colony nor the metropolis can be explained mechanistically. Is it possible that conscious, instrumental aims might inhibit the emergence of new self-organized systems? The spring Semiosalong 2018 series investigates the intersection of complex systems and political philosophy by considering how cooperative spontaneous orders emerge independent of the conscious intention of their individual parts.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Tartu Ülikooli Tallinna nädalal

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
26.03.2018

2.-6. aprillini toimub Tartu Ülikooli Tallinna nädal, mis tutvustab pealinnas Tartu Ülikooli elukestva õppe võimalusi.

Pakutakse eri sihtrühmadele mitmekesist valikut huvitavaid ja innustavaid loenguid ning töötubasid, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja teadlased. Kõik üritused on tasuta.

Humanitaarteaduste ja kundtise valdkond on esindatud programmis järgmiselt:

  • Esmaspäev, 2. aprill. Oma kuued, oma lõimed

12.00–13.30 loeng „Eesti ajaloo küsimusi 1917–1919 uute arhiiviallikate valgusel“
Anu Raudsepp, ajaloo didaktika dotsent
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Eesti külakeskkond 21. sajandil. Traditsioonid ja võimalused“
Leele Välja, rahvusliku ehituse programmijuht
Registreeru SIIT

17.30–19.00 loeng „Soome-ugri maailmapilt“
Art Leete, etnoloogia professor
Registreeru SIIT

  • Teisipäev, 3. aprill. Ilmaelu on kui arukas kivi

15.00–16.30 töötuba „Regilaulu mõnu“
Celia Roose, pärimusmuusika dotsent
Registreeru SIIT

  • Neljapäev, 5. aprill. Igal linnul oma viis

15.00–16.30 loeng „Mitmekeelsus – kas oht või võimalus?“
Ülle Türk, inglise keele ja kultuuri assistent
Registreeru SIIT

  • Reede, 6. aprill. Hea sõna võidab võõra väe

12.00–13.30 loeng „Kuidas uurida viisakust?“
Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Kas Piibel räägib tõtt? Mida ütlevad piibliteadused?“
Urmas Nõmmik, Vana Testamendi ja semitistika dotsent
Registreeru SIIT

Kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda. Kavas võib ette tulla muudatusi.

Tutvu kogu Tallinna nädala kavaga Tartu Ülikooli kodulehel.

Info: Tartu Ülikooli Tallinna esindus, 737 6600, esindus [ät] tallinn.ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Tartu Ülikooli Tallinna nädalal

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
26.03.2018

2.-6. aprillini toimub Tartu Ülikooli Tallinna nädal, mis tutvustab pealinnas Tartu Ülikooli elukestva õppe võimalusi.

Pakutakse eri sihtrühmadele mitmekesist valikut huvitavaid ja innustavaid loenguid ning töötubasid, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja teadlased. Kõik üritused on tasuta.

Humanitaarteaduste ja kundtise valdkond on esindatud programmis järgmiselt:

  • Esmaspäev, 2. aprill. Oma kuued, oma lõimed

12.00–13.30 loeng „Eesti ajaloo küsimusi 1917–1919 uute arhiiviallikate valgusel“
Anu Raudsepp, ajaloo didaktika dotsent
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Eesti külakeskkond 21. sajandil. Traditsioonid ja võimalused“
Leele Välja, rahvusliku ehituse programmijuht
Registreeru SIIT

17.30–19.00 loeng „Soome-ugri maailmapilt“
Art Leete, etnoloogia professor
Registreeru SIIT

  • Teisipäev, 3. aprill. Ilmaelu on kui arukas kivi

15.00–16.30 töötuba „Regilaulu mõnu“
Celia Roose, pärimusmuusika dotsent
Registreeru SIIT

  • Neljapäev, 5. aprill. Igal linnul oma viis

15.00–16.30 loeng „Mitmekeelsus – kas oht või võimalus?“
Ülle Türk, inglise keele ja kultuuri assistent
Registreeru SIIT

  • Reede, 6. aprill. Hea sõna võidab võõra väe

12.00–13.30 loeng „Kuidas uurida viisakust?“
Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Kas Piibel räägib tõtt? Mida ütlevad piibliteadused?“
Urmas Nõmmik, Vana Testamendi ja semitistika dotsent
Registreeru SIIT

Kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda. Kavas võib ette tulla muudatusi.

Tutvu kogu Tallinna nädala kavaga Tartu Ülikooli kodulehel.

Info: Tartu Ülikooli Tallinna esindus, 737 6600, esindus [ät] tallinn.ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Tartu Ülikooli Tallinna nädalal

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
26.03.2018

2.-6. aprillini toimub Tartu Ülikooli Tallinna nädal, mis tutvustab pealinnas Tartu Ülikooli elukestva õppe võimalusi.

Pakutakse eri sihtrühmadele mitmekesist valikut huvitavaid ja innustavaid loenguid ning töötubasid, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja teadlased. Kõik üritused on tasuta.

Humanitaarteaduste ja kundtise valdkond on esindatud programmis järgmiselt:

  • Esmaspäev, 2. aprill. Oma kuued, oma lõimed

12.00–13.30 loeng „Eesti ajaloo küsimusi 1917–1919 uute arhiiviallikate valgusel“
Anu Raudsepp, ajaloo didaktika dotsent
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Eesti külakeskkond 21. sajandil. Traditsioonid ja võimalused“
Leele Välja, rahvusliku ehituse programmijuht
Registreeru SIIT

17.30–19.00 loeng „Soome-ugri maailmapilt“
Art Leete, etnoloogia professor
Registreeru SIIT

  • Teisipäev, 3. aprill. Ilmaelu on kui arukas kivi

15.00–16.30 töötuba „Regilaulu mõnu“
Celia Roose, pärimusmuusika dotsent
Registreeru SIIT

  • Neljapäev, 5. aprill. Igal linnul oma viis

15.00–16.30 loeng „Mitmekeelsus – kas oht või võimalus?“
Ülle Türk, inglise keele ja kultuuri assistent
Registreeru SIIT

  • Reede, 6. aprill. Hea sõna võidab võõra väe

12.00–13.30 loeng „Kuidas uurida viisakust?“
Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Kas Piibel räägib tõtt? Mida ütlevad piibliteadused?“
Urmas Nõmmik, Vana Testamendi ja semitistika dotsent
Registreeru SIIT

Kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda. Kavas võib ette tulla muudatusi.

Tutvu kogu Tallinna nädala kavaga Tartu Ülikooli kodulehel.

Info: Tartu Ülikooli Tallinna esindus, 737 6600, esindus [ät] tallinn.ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Tartu Ülikooli Tallinna nädalal

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
26.03.2018

2.-6. aprillini toimub Tartu Ülikooli Tallinna nädal, mis tutvustab pealinnas Tartu Ülikooli elukestva õppe võimalusi.

Pakutakse eri sihtrühmadele mitmekesist valikut huvitavaid ja innustavaid loenguid ning töötubasid, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja teadlased. Kõik üritused on tasuta.

Humanitaarteaduste ja kundtise valdkond on esindatud programmis järgmiselt:

  • Esmaspäev, 2. aprill. Oma kuued, oma lõimed

12.00–13.30 loeng „Eesti ajaloo küsimusi 1917–1919 uute arhiiviallikate valgusel“
Anu Raudsepp, ajaloo didaktika dotsent
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Eesti külakeskkond 21. sajandil. Traditsioonid ja võimalused“
Leele Välja, rahvusliku ehituse programmijuht
Registreeru SIIT

17.30–19.00 loeng „Soome-ugri maailmapilt“
Art Leete, etnoloogia professor
Registreeru SIIT

  • Teisipäev, 3. aprill. Ilmaelu on kui arukas kivi

15.00–16.30 töötuba „Regilaulu mõnu“
Celia Roose, pärimusmuusika dotsent
Registreeru SIIT

  • Neljapäev, 5. aprill. Igal linnul oma viis

15.00–16.30 loeng „Mitmekeelsus – kas oht või võimalus?“
Ülle Türk, inglise keele ja kultuuri assistent
Registreeru SIIT

  • Reede, 6. aprill. Hea sõna võidab võõra väe

12.00–13.30 loeng „Kuidas uurida viisakust?“
Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Kas Piibel räägib tõtt? Mida ütlevad piibliteadused?“
Urmas Nõmmik, Vana Testamendi ja semitistika dotsent
Registreeru SIIT

Kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda. Kavas võib ette tulla muudatusi.

Tutvu kogu Tallinna nädala kavaga Tartu Ülikooli kodulehel.

Info: Tartu Ülikooli Tallinna esindus, 737 6600, esindus [ät] tallinn.ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Tartu Ülikooli Tallinna nädalal

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
26.03.2018

2.-6. aprillini toimub Tartu Ülikooli Tallinna nädal, mis tutvustab pealinnas Tartu Ülikooli elukestva õppe võimalusi.

Pakutakse eri sihtrühmadele mitmekesist valikut huvitavaid ja innustavaid loenguid ning töötubasid, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja teadlased. Kõik üritused on tasuta.

Humanitaarteaduste ja kundtise valdkond on esindatud programmis järgmiselt:

  • Esmaspäev, 2. aprill. Oma kuued, oma lõimed

12.00–13.30 loeng „Eesti ajaloo küsimusi 1917–1919 uute arhiiviallikate valgusel“
Anu Raudsepp, ajaloo didaktika dotsent
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Eesti külakeskkond 21. sajandil. Traditsioonid ja võimalused“
Leele Välja, rahvusliku ehituse programmijuht
Registreeru SIIT

17.30–19.00 loeng „Soome-ugri maailmapilt“
Art Leete, etnoloogia professor
Registreeru SIIT

  • Teisipäev, 3. aprill. Ilmaelu on kui arukas kivi

15.00–16.30 töötuba „Regilaulu mõnu“
Celia Roose, pärimusmuusika dotsent
Registreeru SIIT

  • Neljapäev, 5. aprill. Igal linnul oma viis

15.00–16.30 loeng „Mitmekeelsus – kas oht või võimalus?“
Ülle Türk, inglise keele ja kultuuri assistent
Registreeru SIIT

  • Reede, 6. aprill. Hea sõna võidab võõra väe

12.00–13.30 loeng „Kuidas uurida viisakust?“
Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Kas Piibel räägib tõtt? Mida ütlevad piibliteadused?“
Urmas Nõmmik, Vana Testamendi ja semitistika dotsent
Registreeru SIIT

Kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda. Kavas võib ette tulla muudatusi.

Tutvu kogu Tallinna nädala kavaga Tartu Ülikooli kodulehel.

Info: Tartu Ülikooli Tallinna esindus, 737 6600, esindus [ät] tallinn.ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Paneeldiskussioon "(Mis)uses of Memory", ettekannetega Vjeran Pavlakovićilt, Siobhan Kattagolt ja Peeter Toropilt

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
26.03.2018

Reedel, 6. aprillil, 11.15, Jakobi 2-336. Järgneb diskussioon. Üritus toimub inglise keeles.

We kindly invite you to the panel (Mis)uses of Memory that will take place on Friday the 6th of April at 11.15h, Jakobi 2, room 336. We will have the opportunity to listen to three presentations followed by a Q&A and a discussion. Details about the presenters can be found below.

Vjeran Pavlaković is an associate professor at the Department of Cultural Studies at the University of Rijeka, Croatia. He received his Ph.D. in History in 2005 from the University of Washington, and has published articles on cultural memory, transitional justice in the former Yugoslavia, and the Spanish Civil War. Recent publications include “Remembering War the European Way: Croatia’s Commemorative Culture on the Eve of EU Membership” in Pero Maldini and Davor Pauković, eds., Croatia and the European Union: Changes and Development (2015), The Battle for Spain Is Ours: Croatia and the Spanish Civil War 1936-1939 (2014), and “Symbols and the Culture of Memory in Republika Srpska Krajina,” Nationalities Papers (2013). He is also the lead researcher on the project “Framing the Nation and Collective Identity in Croatia: Political Rituals and the Cultural Memory of 20th Century Traumas” funded by the Croatian Science Foundation (HRZZ). The topic of his presentation is "Framing the Nation and Contested Narratives: Commemorative practices in Croatia."

Siobhan Kattago is a Senior Research Fellow in Practical Philosophy at the University of Tartu in Estonia. Her research interests include collective memory, philosophy of history, political philosophy and twentieth-century European history. She edited The Ashgate Research Companion to Memory Studies (2015) and is the author of Memory and Representation in Contemporary Europe (2012) and Ambiguous Memory: The Nazi Past and German National Identity (2001). The topic of her presentation is "Reflections on the misuse of memory."

Peeter Torop is a professor of semiotics of culture and the former head of the Institute of Philosophy and Semiotics at the University of Tartu in Estonia. His research interests include semiotics and theory of culture, semiotics of translation, Russian literature and Dostoevsky, and intersemiotic processes in culture. He is the co-editor of the journal Sign System Studies and book series Tartu Semiotics Library. The projects he is currently working on are "Semiotic modelling of self-description mechanisms: Theory and applications" and "Culture as education: transmediality and digitality in cultural autocommunication".  The topic of his presentation is "The ambiguity of history and languages of memory."

Moderator: Katarina Damčević, MA

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Postimehe aasta arvamusliidri tiitli sai semiootik Mihhail Lotman

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.03.2018

Arvamusliidri tiitel antakse inimesele, kelle "roll Eesti ajakirjanduses ja ühiskonnas on Jannseni saavutuste kõrgusel."

Postimehe uudislugu "Postimehe aasta arvamusliidri tiitli sai Mihhail Lotman" (Georgi Beltadze):

https://arvamus.postimees.ee/4447113/postimehe-aasta-arvamusliidri-tiitli-sai-mihhail-lotman?gallery=121157&image=7711973

Postimehe intervjuu Mihhail Lotmaniga, "POSTIMEHE ARVAMUSLIIDER Mihhail Lotman: pealiskaudsus ühiskonnas on konstant" (Marian Võsumets):

https://www.postimees.ee/4447747/postimehe-arvamusliider-mihhail-lotman-pealiskaudsus-uhiskonnas-on-konstant?_ga=2.94847327.2126432767.1521732555-655581514.1487063811

Intervjuu inglise keeles "Taking offence is not only Estonia’s problem" (Anneli Ammas):

https://news.postimees.ee/4448549/taking-offence-is-not-only-estonia-s-problem

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikoolis tuleb avalik loeng piiblitõlgete mõjust ühiskonnale

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.03.2018
Foto: http://toomkirik.ee/toomkogudus/jumalateenistus/piibel/

Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis peetakse 26. märtsil esimene uurimisseminar. Professor Marko Pajević peab kell 18.15 ingliskeelse loengu „Poetics’ transformative power. Bible translation and society“, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Loengus arutletakse selle üle, kuidas eri ajast pärit piiblitõlked on mõjutanud laiemalt kogu kristlikku ühiskonda. Tartu Ülikooli germanistika professor Marko Pajević selgitas, et peale mõju, mida piibel ja selle tõlked on avaldanud kristlikule kultuurile, on konkreetselt Lutheri tõlge pannud aluse saksa kirjakeelele, vormides keelt ja selle kaudu kogu Saksamaad veel nüüdisajalgi.

„Soovin oma panusega analüüsida Franz Rosenzweigi ja Martin Buberi tõlget 20. sajandist, millega autorid püüdsid luua piiblisse koha ka juudi ja heebrea traditsioonidele, et selle kaudu ühendada saksa juute ja kristlasi. Kuigi nende eesmärk ei täitunud, oli see märkimisväärne katse muuta keelt ja avardada lugeja maailmavaadet. Kõrvutan autorite tööd Henri Meschonnici tõlgete ja keeleteooriaga, mida piibli tõlkimine mõjutas fundamentaalselt,“ tõi Pajević esile oma loengu fookuse.

Loeng toimub Tartus Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Kuulajatele pakutakse veini ja suupisteid. Oodatud on kõik huvilised.

Maailma keelte ja kultuuride kolledži uurimisseminar on erialasid ühendav uus seminarisari Tartu Ülikoolis, mille loojad on kolledži professorid. Seminariga soovitakse pakkuda foorumit teaduslikuks aruteluks ja kolledžis tehtava teadustöö esitlemiseks.

Germanistika professori ametikohta rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt „PER ASPERA“).

 

Lisainfo: Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise keeles)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikoolis tuleb avalik loeng piiblitõlgete mõjust ühiskonnale

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.03.2018
Foto: http://toomkirik.ee/toomkogudus/jumalateenistus/piibel/

Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis peetakse 26. märtsil esimene uurimisseminar. Professor Marko Pajević peab kell 18.15 ingliskeelse loengu „Poetics’ transformative power. Bible translation and society“, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Loengus arutletakse selle üle, kuidas eri ajast pärit piiblitõlked on mõjutanud laiemalt kogu kristlikku ühiskonda. Tartu Ülikooli germanistika professor Marko Pajević selgitas, et peale mõju, mida piibel ja selle tõlked on avaldanud kristlikule kultuurile, on konkreetselt Lutheri tõlge pannud aluse saksa kirjakeelele, vormides keelt ja selle kaudu kogu Saksamaad veel nüüdisajalgi.

„Soovin oma panusega analüüsida Franz Rosenzweigi ja Martin Buberi tõlget 20. sajandist, millega autorid püüdsid luua piiblisse koha ka juudi ja heebrea traditsioonidele, et selle kaudu ühendada saksa juute ja kristlasi. Kuigi nende eesmärk ei täitunud, oli see märkimisväärne katse muuta keelt ja avardada lugeja maailmavaadet. Kõrvutan autorite tööd Henri Meschonnici tõlgete ja keeleteooriaga, mida piibli tõlkimine mõjutas fundamentaalselt,“ tõi Pajević esile oma loengu fookuse.

Loeng toimub Tartus Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Kuulajatele pakutakse veini ja suupisteid. Oodatud on kõik huvilised.

Maailma keelte ja kultuuride kolledži uurimisseminar on erialasid ühendav uus seminarisari Tartu Ülikoolis, mille loojad on kolledži professorid. Seminariga soovitakse pakkuda foorumit teaduslikuks aruteluks ja kolledžis tehtava teadustöö esitlemiseks.

Germanistika professori ametikohta rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt „PER ASPERA“).

 

Lisainfo: Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise keeles)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikoolis tuleb avalik loeng piiblitõlgete mõjust ühiskonnale

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.03.2018
Foto: http://toomkirik.ee/toomkogudus/jumalateenistus/piibel/

Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis peetakse 26. märtsil esimene uurimisseminar. Professor Marko Pajević peab kell 18.15 ingliskeelse loengu „Poetics’ transformative power. Bible translation and society“, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Loengus arutletakse selle üle, kuidas eri ajast pärit piiblitõlked on mõjutanud laiemalt kogu kristlikku ühiskonda. Tartu Ülikooli germanistika professor Marko Pajević selgitas, et peale mõju, mida piibel ja selle tõlked on avaldanud kristlikule kultuurile, on konkreetselt Lutheri tõlge pannud aluse saksa kirjakeelele, vormides keelt ja selle kaudu kogu Saksamaad veel nüüdisajalgi.

„Soovin oma panusega analüüsida Franz Rosenzweigi ja Martin Buberi tõlget 20. sajandist, millega autorid püüdsid luua piiblisse koha ka juudi ja heebrea traditsioonidele, et selle kaudu ühendada saksa juute ja kristlasi. Kuigi nende eesmärk ei täitunud, oli see märkimisväärne katse muuta keelt ja avardada lugeja maailmavaadet. Kõrvutan autorite tööd Henri Meschonnici tõlgete ja keeleteooriaga, mida piibli tõlkimine mõjutas fundamentaalselt,“ tõi Pajević esile oma loengu fookuse.

Loeng toimub Tartus Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Kuulajatele pakutakse veini ja suupisteid. Oodatud on kõik huvilised.

Maailma keelte ja kultuuride kolledži uurimisseminar on erialasid ühendav uus seminarisari Tartu Ülikoolis, mille loojad on kolledži professorid. Seminariga soovitakse pakkuda foorumit teaduslikuks aruteluks ja kolledžis tehtava teadustöö esitlemiseks.

Germanistika professori ametikohta rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt „PER ASPERA“).

 

Lisainfo: Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise keeles)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Seminaril võetakse vaatluse alla loodushoiuteemalised meediakajastused

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.03.2018
Foto: Andres Tennus, TÜ

22. ja 23. märtsil korraldavad Tartu Ülikooli semiootika osakond ja Tallinna Loomaaed kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar. Loodushoiu sõnumid“, kus võetakse vaatluse alla loodushoiuga seotud meediakajastused.

Tallinna Loomaaias toimuval seminaril arutletakse looduskeskkonna ja Eesti kultuuri omavahelise seoste ning probleemide üle ning tähelepanu all on loodushoiuteema meedias. Ühiselt püütakse selgitada välja, kuidas levivad avalikkuses hoiakud ja teadmised looduse ja loodushoiu kohta, kuidas tekkivad kommunikatsioonikonfliktid ning millised on nende lahendamise võimalused.

Üritusel esinevad teiste seas Asko Lõhmus (Tartu Ülikooli zooloogia osakond), Annika Lepp (MTÜ Loomus) ja Leelo Kukk (Keskkonnaamet) ning osaleb üle saja huvilise meediaväljaannetest, keskkonnaorganisatsioonidest ja ülikoolidest.

Seminari kavaga saab tutvuda TÜ semiootika osakonna kodulehel.

Seminari toetab uurimisprojekt PUT1363 „Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsioonikonfliktid“.

 

Lisainfo: Timo Maran, TÜ semiootika osakonna juhataja, 737 6139, timo.maran [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu Ülikooli avalike suhete spetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 5566 2832
e-post maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Igor Černov 75

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.03.2018

18. märtsil sai seitsmekümneviieseks semiootika osakonna esimene juhataja, professor Igor Černov. Ta juhatas meie osakonda aastail 1992–1997.

Olles Juri Lotmani õpilase ja kolleegina Tartus aktiivne nii semiootika entusiasti, korraldaja, õpetaja kui suhtlejana juba aastast 1963, on tal Tartu kui semiootikakeskuse kujundajana olnud erakordselt oluline, mitmes osas koguni määrav roll.

Palavad õnnitlused kõigi semiootikute ja sõprade poolt!

Igor Černovi tööst on väike ülevaade ajakirjas Acta Semiotica Estica 10 (2013), lk. 193–203.

Vaata ka temast:

http://aaree.blogspot.com.ee/2013/03/igor-cernov.html

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

FU hõimuklubi EKIs 21.03.2018 kl 17: Uued arusaamad läänemeresoome rahvaste etnogeneesis

EKI uudised

Uued arusaamad läänemeresoome rahvaste etnogeneesis                                                                                          

Kolmapäeval, 21. märtsil kell 17.00 esineb Eesti Keele Instituudis
arheoloog ja akadeemik Valter Lang.

Uuele faktoloogilisele andmestikule tuginedes käsitleb Valter Lang oma ettekandes läänemeresoome etnogeneesi sõlmküsimusi: millal ja kuidas läänemeresoomlaste esivanemad Läänemere äärde jõudsid; millised olid nende suhted naaberhõimudega; kus, kuidas ja millal omandati läänemeresoomlastele tunnuslikud tugevad balti ja germaani mõjutused ning millal ja kuidas toimus ühtse läänemeresoome keele ja kultuuri hargnemine hilisemateks läänemeresoome keelteks ja rahvasteks.

Valter Lang on akadeemik ja Tartu ülikooli arheoloogia professor. 2018. aasta alguses ilmus tema menukas monograafia „„Läänemeresoome tulemised" (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, 320 lk).

Fenno-Ugria korraldab alates 2001. aastast klubiõhtuid, kus astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega tegelevad inimesed. Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korraldamist toetavad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm.

Järgmised hõimuklubid toimuvad Eesti Keele Instituudis 4. aprillil, kui ehtekunstnik ja õppejõud Kärt Summatavet räägib soome-ugri mustritest ehtekunstis ning 18. aprillil kõnelevad liiviteemalisel õhtul keeleteadlased Miina Norvik ja Tuuli Tuisk.

Kõik huvilised on klubisse oodatud ja üritusest osavõtt on prii!

Lisateave:
Fenno-Ugria Asutus

Jaak Prozes
644 5119
info@fennougria.ee
www.fennougria.ee

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tänavuse emakeeleolümpiaadi võitjad õpivad Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.03.2018
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Jouni-Matti Kuukkanen räägib õpitoas, miks ajalugu on oluline

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.03.2018
Jouni-Matti Kuukkanen. Foto: Oulu Ülikool

Algaval nädalal korraldab 19.–22. märtsil TÜ filosoofia ja semiootika instituudi teadusfilosoofia õppetool rahvusvahelise õpitoa „Miks on ajalugu oluline: historiograafia ratsionaalsetest alustest“ Oulu Ülikooli professori Jouni-Matti Kuukkaneni juhendamisel.

Õpitoas, mis kannab inglise keeles nime „Why History Matters: The Rational Grounding of Historiography“, keskendutakse ajaloo- ja historiograafiafilosoofia hetkeseisule. Arutletakse narrativismi, ratsionaalsuse, representatsionalismi ja pragmatismi üle historiograafiafilosoofia kontekstis. Kesksed küsimused on, mis on ajalooteadmine ja kuidas seda põhjendada. Tuginetakse Jouni-Matti Kuukkaneni auhinnatud raamatule „Postnarrativist Philosophy of Historiography” (Palgrave, Macmillan, 2015) ja selles esitatud seisukohale, et historiograafia on omaette ratsionaalne praktika. Kuukkanen tutvustab ka oma poolelioleva raamatu „Why History Matters: The Rational Grounding of Historiography” kava. Õpituba toimub inglise keeles. Selle sihtgrühm on filosoofia, ajaloo ja teiste erialade kraadiõppurid. Seminaride ja loengute kõrval on kavas muuseumikülastus ja praktiline töö. Õpitoa loengud on kõigile avatud.

Loenguteemad on järgmised.

Esmaspäeval, 19.03.2018: „Representationalism as a Paradigm and Knowing How“
Teisipäeval, 20.03.2018: „Truth-making and Performativity“
Kolmapäeval, 21.03.2018: „Inferentialism and Conceptualism“
Neljapäeval, 22.03.2018: „Rational Grounding of Historiography“

Loengud toimuvad kõigil päevadel kell 16–18 Jakobi 2–336.

Täpsema info ja loengute tutvustuse leiab instituudi kodulehelt.

Õpitoa korraldamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli vahendusel, TÜ humanitaarteaduste valdkond, TÜ filosoofia ja semiootika instituut, Eesti Teadusagentuur (PUT 732), Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 20-5) ja Eesti-uuringute Tippkeskus (CEES).

 

Lisainfo: Endla Lõhkivi, TÜ teadusfilosoofia dotsent, 512 7709, endla.lohkivi [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu Ülikooli avalike suhete spetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 5566 2832
e-post maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Projekti Miljon+ tunnustati eesti keelt väärtustava keeleteo eest

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.03.2018

2017. aasta parimad keeleteod kuulutati välja 16. märtsil Türi Ühisgümnaasiumis. Peaauhinna võitis Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni”. Tartu Ülikooli projekti Miljon+ tunnustati nominendina.
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituudil on hea meel teada anda, et keeleteo nominendiks oli esitatud ka Vikipeedia arendamise projekt Miljon+. “Vikipeedia täiendamine on tõesti hoo sisse saanud ja Miljon+ on väga paljude inimeste keeletegu,” sõnas projektijuht Sirli Zupping. “See keeletegu on aga pooleli ja kutsume nüüd kõiki Vikipeediat täiendama,” lisas ta.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ljubov Kisseljova monograafia ja slavistika osakonna Eesti-teemaliste projektide esitlus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.03.2018

20. märtsil algusega kell 16 esitletakse TÜ kunstimuuseumis slavistika osakonna Eesti-teemalisi projekte. Üritust korraldab maailma keelte ja kultuuride kolledž koostöös TÜ Kirjastusega ning see on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. 

Ürituse kava:

  • Prof. Ljubov Kisseljova monograafia “Eesti – vene kultuuriruum“ (Tartu, 2017) esitlus.
  • Prof. Ljubov Kisseljova ja Maria Borovikova tutvustavad andmebaasi "Vene kultuur EV eestikeelsete ajakirjade veergudel, 1918-1940" loomise põhimõtteid ajakirja "Looming" näitel.
  • Vanemteadur Lea Pild esitleb IUTi projekti raames valminud teadusväljaandeid "Wiener Slawistischer Almanach. Sb. 93" (Wien, 2017. Peter Lang Verlag) ja "Translation Strategies and State Control" (Tartu, 2017. TÜ Kirjastus).
  • Emeriitprofessor Irina Külmoja tutvustab projekti "Vanausuliste rahvakultuuri leksikoni koostamine".

“Eesti – vene kultuuriruum“ raamatu autor jätkab Juri Lotmani koolkonna uurimissuunda, arendades teksti, kultuuriruumi, „piiri“ kategooria, „oma“ ja „võõra“ semiootilist kontseptsiooni, kaasates analüüsi kaasaegsete impeeriumiuuringute, „ideoloogilise geograafia“, mentaalse kartograafia ja rahvusliku diskursuse instrumentaariumi. Analüüsitakse väga erinevaid proosa-, luule- ja draama tekste, mille autorid on eri rahvustest – eestlased, venelased, baltisakslased, lätlased, poolakad, juudid, kes on elanud 19. ja 20. sajandil ning rääkinud erinevaid keeli. Räägitakse lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja tema mõttekaaslase Friedrich Nikolai Russowi, eesti maalikunsti isa Johann Köleri, baltisakslase ja vene kirjaniku parun Jegor von Roseni tegevusest, Jaan Krossi vene ajaloo käsitlusest, erinevate vene kirjanike ja Tartu Ülikooli karismaatiliste professorite  J. Baudouin de Courtenay ja Juri Lotmani rollist eesti-vene kultuuriruumi kujundamisel jm. 

Teaduskogumik „19.-20. vene kultuuri ideoloogilised kontekstid ja tõlkepoeetika“ on hiljuti ilmunud TÜ vene kirjanduse õppetooli poolt ette valmistatud maineka ajakirja „Wiener Slawistischer Almanach“ erinumbrina (kirjastus Peter Lang, Wien, 2017). Mõistet „ideoloogia“ tõlgendatakse kogumikus laiemas plaanis, kui mis tahes vaadete süsteeme (poliitilisi, kõlbelis-religioosseid, filosoofilisi, esteetilisi jne.), kuid käsitletakse ka kitsamas tähenduses (teatud sotsiaalsele rühmitusele omane ideede kompleks). „Ideoloogia tõlkimise“ all mõistetakse lähteteksti elementide transformatsiooni või transponeerimist sihttekstis. Eesti teemaga seotud artiklites pööratakse erilist tähelepanu „kodustavale“ (I. Even-Zohari tõlketeoreetilise kontseptsiooni raames) tõlkele, mis üldjoontes iseloomustab nõukogude perioodi tõlkepoeetikat. Kogumik valmis koostöös Moskva Kõrgema Majanduskooli filoloogia teaduskonna teadlastega, kes varasemalt kaitsesid TÜ slavistika osakonnas doktoriväitekirja. Artiklite järjestus kogumikus on allutatud ajaloolis-kirjanduslikule põhimõttele: 18.saj ikonostaasi struktuurist 20.saj filmi keele analüüsini.

Eelretsenseeritavas teaduskogumikus „Translation Strategies and State Control“ (Tartu, 2017. TÜ Kirjastus) analüüsitakse totalitaarse režiimi aegset tõlkediskursust, selle formeerumisega ja „ebakõladega“ seotud probleeme. Artiklites on näidatud, kuidas tekkisid ning järg-järgult laienesid „ebakõlad“ ja nihked nõukogudeaegses totalitaarses tõlkediskursuses, mis tingisid lõppkokkuvõttes selle lagunemise ning hävimise. Seda protsessi on käsitletud peamiselt vene kirjandusklassikute eestikeelsete tõlketeoste põhjal. Kogumik valmis koostöös eesti ja välisriikide tõlketeadlaste, kirjandusteadlaste, keeleteadlaste, semiootikute, ajaloolaste ja klassikaliste filoloogidega viiest riigist, kelle töödes tuuakse välja totalitaarse diskursuse eripärasid mitte ainult Eestis, vaid ka nõukogude Venemaal, mis annab soodsa võimaluse tõlkeideoloogia ja tõlkepoeetika erinevate ilmingute tüpoloogiliseks kõrvutamiseks; pööratakse tähelepanu ka balti-saksa kirjanduse eestikeelsetele tõlgetele, iseäranis nõukogude perioodil.

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo:
Ljubov Kisseljova (ljubov.kisseljova [ät] ut.ee, 737 5353)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ljubov Kisseljova monograafia ja slavistika osakonna Eesti-teemaliste projektide esitlus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.03.2018

20. märtsil algusega kell 16 esitletakse TÜ kunstimuuseumis slavistika osakonna Eesti-teemalisi projekte. Üritust korraldab maailma keelte ja kultuuride kolledž koostöös TÜ Kirjastusega ning see on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. 

Ürituse kava:

  • Prof. Ljubov Kisseljova monograafia “Eesti – vene kultuuriruum“ (Tartu, 2017) esitlus.
  • Prof. Ljubov Kisseljova ja Maria Borovikova tutvustavad andmebaasi "Vene kultuur EV eestikeelsete ajakirjade veergudel, 1918-1940" loomise põhimõtteid ajakirja "Looming" näitel.
  • Vanemteadur Lea Pild esitleb IUTi projekti raames valminud teadusväljaandeid "Wiener Slawistischer Almanach. Sb. 93" (Wien, 2017. Peter Lang Verlag) ja "Translation Strategies and State Control" (Tartu, 2017. TÜ Kirjastus).
  • Emeriitprofessor Irina Külmoja tutvustab projekti "Vanausuliste rahvakultuuri leksikoni koostamine".

“Eesti – vene kultuuriruum“ raamatu autor jätkab Juri Lotmani koolkonna uurimissuunda, arendades teksti, kultuuriruumi, „piiri“ kategooria, „oma“ ja „võõra“ semiootilist kontseptsiooni, kaasates analüüsi kaasaegsete impeeriumiuuringute, „ideoloogilise geograafia“, mentaalse kartograafia ja rahvusliku diskursuse instrumentaariumi. Analüüsitakse väga erinevaid proosa-, luule- ja draama tekste, mille autorid on eri rahvustest – eestlased, venelased, baltisakslased, lätlased, poolakad, juudid, kes on elanud 19. ja 20. sajandil ning rääkinud erinevaid keeli. Räägitakse lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja tema mõttekaaslase Friedrich Nikolai Russowi, eesti maalikunsti isa Johann Köleri, baltisakslase ja vene kirjaniku parun Jegor von Roseni tegevusest, Jaan Krossi vene ajaloo käsitlusest, erinevate vene kirjanike ja Tartu Ülikooli karismaatiliste professorite  J. Baudouin de Courtenay ja Juri Lotmani rollist eesti-vene kultuuriruumi kujundamisel jm. 

Teaduskogumik „19.-20. vene kultuuri ideoloogilised kontekstid ja tõlkepoeetika“ on hiljuti ilmunud TÜ vene kirjanduse õppetooli poolt ette valmistatud maineka ajakirja „Wiener Slawistischer Almanach“ erinumbrina (kirjastus Peter Lang, Wien, 2017). Mõistet „ideoloogia“ tõlgendatakse kogumikus laiemas plaanis, kui mis tahes vaadete süsteeme (poliitilisi, kõlbelis-religioosseid, filosoofilisi, esteetilisi jne.), kuid käsitletakse ka kitsamas tähenduses (teatud sotsiaalsele rühmitusele omane ideede kompleks). „Ideoloogia tõlkimise“ all mõistetakse lähteteksti elementide transformatsiooni või transponeerimist sihttekstis. Eesti teemaga seotud artiklites pööratakse erilist tähelepanu „kodustavale“ (I. Even-Zohari tõlketeoreetilise kontseptsiooni raames) tõlkele, mis üldjoontes iseloomustab nõukogude perioodi tõlkepoeetikat. Kogumik valmis koostöös Moskva Kõrgema Majanduskooli filoloogia teaduskonna teadlastega, kes varasemalt kaitsesid TÜ slavistika osakonnas doktoriväitekirja. Artiklite järjestus kogumikus on allutatud ajaloolis-kirjanduslikule põhimõttele: 18.saj ikonostaasi struktuurist 20.saj filmi keele analüüsini.

Eelretsenseeritavas teaduskogumikus „Translation Strategies and State Control“ (Tartu, 2017. TÜ Kirjastus) analüüsitakse totalitaarse režiimi aegset tõlkediskursust, selle formeerumisega ja „ebakõladega“ seotud probleeme. Artiklites on näidatud, kuidas tekkisid ning järg-järgult laienesid „ebakõlad“ ja nihked nõukogudeaegses totalitaarses tõlkediskursuses, mis tingisid lõppkokkuvõttes selle lagunemise ning hävimise. Seda protsessi on käsitletud peamiselt vene kirjandusklassikute eestikeelsete tõlketeoste põhjal. Kogumik valmis koostöös eesti ja välisriikide tõlketeadlaste, kirjandusteadlaste, keeleteadlaste, semiootikute, ajaloolaste ja klassikaliste filoloogidega viiest riigist, kelle töödes tuuakse välja totalitaarse diskursuse eripärasid mitte ainult Eestis, vaid ka nõukogude Venemaal, mis annab soodsa võimaluse tõlkeideoloogia ja tõlkepoeetika erinevate ilmingute tüpoloogiliseks kõrvutamiseks; pööratakse tähelepanu ka balti-saksa kirjanduse eestikeelsetele tõlgetele, iseäranis nõukogude perioodil.

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo:
Ljubov Kisseljova (ljubov.kisseljova [ät] ut.ee, 737 5353)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ljubov Kisseljova monograafia ja slavistika osakonna Eesti-teemaliste projektide esitlus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.03.2018

20. märtsil algusega kell 16 esitletakse TÜ kunstimuuseumis slavistika osakonna Eesti-teemalisi projekte. Üritust korraldab maailma keelte ja kultuuride kolledž koostöös TÜ Kirjastusega ning see on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. 

Ürituse kava:

  • Prof. Ljubov Kisseljova monograafia “Eesti – vene kultuuriruum“ (Tartu, 2017) esitlus.
  • Prof. Ljubov Kisseljova ja Maria Borovikova tutvustavad andmebaasi "Vene kultuur EV eestikeelsete ajakirjade veergudel, 1918-1940" loomise põhimõtteid ajakirja "Looming" näitel.
  • Vanemteadur Lea Pild esitleb IUTi projekti raames valminud teadusväljaandeid "Wiener Slawistischer Almanach. Sb. 93" (Wien, 2017. Peter Lang Verlag) ja "Translation Strategies and State Control" (Tartu, 2017. TÜ Kirjastus).
  • Emeriitprofessor Irina Külmoja tutvustab projekti "Vanausuliste rahvakultuuri leksikoni koostamine".

“Eesti – vene kultuuriruum“ raamatu autor jätkab Juri Lotmani koolkonna uurimissuunda, arendades teksti, kultuuriruumi, „piiri“ kategooria, „oma“ ja „võõra“ semiootilist kontseptsiooni, kaasates analüüsi kaasaegsete impeeriumiuuringute, „ideoloogilise geograafia“, mentaalse kartograafia ja rahvusliku diskursuse instrumentaariumi. Analüüsitakse väga erinevaid proosa-, luule- ja draama tekste, mille autorid on eri rahvustest – eestlased, venelased, baltisakslased, lätlased, poolakad, juudid, kes on elanud 19. ja 20. sajandil ning rääkinud erinevaid keeli. Räägitakse lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja tema mõttekaaslase Friedrich Nikolai Russowi, eesti maalikunsti isa Johann Köleri, baltisakslase ja vene kirjaniku parun Jegor von Roseni tegevusest, Jaan Krossi vene ajaloo käsitlusest, erinevate vene kirjanike ja Tartu Ülikooli karismaatiliste professorite  J. Baudouin de Courtenay ja Juri Lotmani rollist eesti-vene kultuuriruumi kujundamisel jm. 

Teaduskogumik „19.-20. vene kultuuri ideoloogilised kontekstid ja tõlkepoeetika“ on hiljuti ilmunud TÜ vene kirjanduse õppetooli poolt ette valmistatud maineka ajakirja „Wiener Slawistischer Almanach“ erinumbrina (kirjastus Peter Lang, Wien, 2017). Mõistet „ideoloogia“ tõlgendatakse kogumikus laiemas plaanis, kui mis tahes vaadete süsteeme (poliitilisi, kõlbelis-religioosseid, filosoofilisi, esteetilisi jne.), kuid käsitletakse ka kitsamas tähenduses (teatud sotsiaalsele rühmitusele omane ideede kompleks). „Ideoloogia tõlkimise“ all mõistetakse lähteteksti elementide transformatsiooni või transponeerimist sihttekstis. Eesti teemaga seotud artiklites pööratakse erilist tähelepanu „kodustavale“ (I. Even-Zohari tõlketeoreetilise kontseptsiooni raames) tõlkele, mis üldjoontes iseloomustab nõukogude perioodi tõlkepoeetikat. Kogumik valmis koostöös Moskva Kõrgema Majanduskooli filoloogia teaduskonna teadlastega, kes varasemalt kaitsesid TÜ slavistika osakonnas doktoriväitekirja. Artiklite järjestus kogumikus on allutatud ajaloolis-kirjanduslikule põhimõttele: 18.saj ikonostaasi struktuurist 20.saj filmi keele analüüsini.

Eelretsenseeritavas teaduskogumikus „Translation Strategies and State Control“ (Tartu, 2017. TÜ Kirjastus) analüüsitakse totalitaarse režiimi aegset tõlkediskursust, selle formeerumisega ja „ebakõladega“ seotud probleeme. Artiklites on näidatud, kuidas tekkisid ning järg-järgult laienesid „ebakõlad“ ja nihked nõukogudeaegses totalitaarses tõlkediskursuses, mis tingisid lõppkokkuvõttes selle lagunemise ning hävimise. Seda protsessi on käsitletud peamiselt vene kirjandusklassikute eestikeelsete tõlketeoste põhjal. Kogumik valmis koostöös eesti ja välisriikide tõlketeadlaste, kirjandusteadlaste, keeleteadlaste, semiootikute, ajaloolaste ja klassikaliste filoloogidega viiest riigist, kelle töödes tuuakse välja totalitaarse diskursuse eripärasid mitte ainult Eestis, vaid ka nõukogude Venemaal, mis annab soodsa võimaluse tõlkeideoloogia ja tõlkepoeetika erinevate ilmingute tüpoloogiliseks kõrvutamiseks; pööratakse tähelepanu ka balti-saksa kirjanduse eestikeelsetele tõlgetele, iseäranis nõukogude perioodil.

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo:
Ljubov Kisseljova (ljubov.kisseljova [ät] ut.ee, 737 5353)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on Eesti kirikulugu käsitlev kõrgkooliõpik

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.03.2018

Tartu ülikooli kirjastuse ja usuteaduskonna koostöös on pärast 80-aastast vaheaega ilmunud Eesti kirikulugu käsitlev kõrgkooliõpik "Eesti kiriku- ja religioonilugu".

Kui eelmise, 1938. aastal ilmunud õpiku ainuautoriks oli tollane kirikuloo professor Olaf Sild, siis uue õpiku koostajaks ja toimetajaks on tänane kirikuloo professor Riho Altnurme. Raamatu autoreid on kokku 21: Tõnno Jonuks, Anti Selart, Tiina Kala, Inna Jürjo, Juhan Kreem, Jüri Kivimäe, Lea Kõiv, Piret Lotman, Andres Andresen, Mati Laur, Kristiina Ross, Ülo Valk, Urmas Petti, Riho Altnurme, Toomas Schvak, Toivo Pilli, Atko Remmel, Priit Rohtmets, Andrei Sõtšov, Toomas Abiline ja Lea Altnurme.

Kiriku- ja religiooniloo uurimine on viimastel aastakümnetel märgatavalt elavnenud ning leidub hulgaliselt uusi uurimistulemusi, mis vajasid õpikus kajastamist. Paljud uue õpiku autorid lõid kaasa videoloengute sarja „Eesti kirikulugu“ salvestamisel 2013. aasta sügisel, mida saab vaadata Tartu ülikooli televisioonis uttv.ee.

Riho Altnurme: „On hea meel pärast 80-aastast vaheaega esitleda taas kõrgkooliõpikut Eesti kirikuloost. Tuleb tõdeda, et uue õpiku vaatenurk on võrreldes eelkäijaga märgatavalt muutunud. Kaasaegne käsitlus toob juurde eel- ja kõrvallugusid – kui võrrelda klassikalise kirikliku organisatsiooni ajalooga. Lugu algab arheoloogia tulemusi kasutava eelajalooga, pakub keeleteaduslikku vaadet piiblitõlke ajalukku, folkloristika vaadet rahvausundi uurimislukku ja lõpeb religioonisotsioloogilise pildiga tänapäeva religioossusest. 21 autori teadmiste abil on raamatusse koondatud asjatundlikud ülevaated erinevatest ajalooperioodidest ja erinevatest kirikutest. Lugeja, kellena on eelkõige mõeldud üliõpilast, peaks saama tervikliku ja tasakaalustatud käsitluse.“

Raamatu esitlus toimub pühapäeval, 18. märtsil kell 12.30 Tartu Jaani kirikus.

Raamatu tutvustust saab lugeda kirjastuse kodulehelt.

Lisainfo:
Riho Altnurme
TÜ kirikuloo professor
53441310
riho.altnurme [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ilmunud on Eesti kirikulugu käsitlev kõrgkooliõpik

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.03.2018

Tartu ülikooli kirjastuse ja usuteaduskonna koostöös on pärast 80-aastast vaheaega ilmunud Eesti kirikulugu käsitlev kõrgkooliõpik "Eesti kiriku- ja religioonilugu".

Kui eelmise, 1938. aastal ilmunud õpiku ainuautoriks oli tollane kirikuloo professor Olaf Sild, siis uue õpiku koostajaks ja toimetajaks on tänane kirikuloo professor Riho Altnurme. Raamatu autoreid on kokku 21: Tõnno Jonuks, Anti Selart, Tiina Kala, Inna Jürjo, Juhan Kreem, Jüri Kivimäe, Lea Kõiv, Piret Lotman, Andres Andresen, Mati Laur, Kristiina Ross, Ülo Valk, Urmas Petti, Riho Altnurme, Toomas Schvak, Toivo Pilli, Atko Remmel, Priit Rohtmets, Andrei Sõtšov, Toomas Abiline ja Lea Altnurme.

Kiriku- ja religiooniloo uurimine on viimastel aastakümnetel märgatavalt elavnenud ning leidub hulgaliselt uusi uurimistulemusi, mis vajasid õpikus kajastamist. Paljud uue õpiku autorid lõid kaasa videoloengute sarja „Eesti kirikulugu“ salvestamisel 2013. aasta sügisel, mida saab vaadata Tartu ülikooli televisioonis uttv.ee.

Riho Altnurme: „On hea meel pärast 80-aastast vaheaega esitleda taas kõrgkooliõpikut Eesti kirikuloost. Tuleb tõdeda, et uue õpiku vaatenurk on võrreldes eelkäijaga märgatavalt muutunud. Kaasaegne käsitlus toob juurde eel- ja kõrvallugusid – kui võrrelda klassikalise kirikliku organisatsiooni ajalooga. Lugu algab arheoloogia tulemusi kasutava eelajalooga, pakub keeleteaduslikku vaadet piiblitõlke ajalukku, folkloristika vaadet rahvausundi uurimislukku ja lõpeb religioonisotsioloogilise pildiga tänapäeva religioossusest. 21 autori teadmiste abil on raamatusse koondatud asjatundlikud ülevaated erinevatest ajalooperioodidest ja erinevatest kirikutest. Lugeja, kellena on eelkõige mõeldud üliõpilast, peaks saama tervikliku ja tasakaalustatud käsitluse.“

Raamatu esitlus toimub pühapäeval, 18. märtsil kell 12.30 Tartu Jaani kirikus.

Raamatu tutvustust saab lugeda kirjastuse kodulehelt.

Lisainfo:
Riho Altnurme
TÜ kirikuloo professor
53441310
riho.altnurme [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ilmunud on Eesti kirikulugu käsitlev kõrgkooliõpik

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.03.2018

Tartu ülikooli kirjastuse ja usuteaduskonna koostöös on pärast 80-aastast vaheaega ilmunud Eesti kirikulugu käsitlev kõrgkooliõpik "Eesti kiriku- ja religioonilugu".

Kui eelmise, 1938. aastal ilmunud õpiku ainuautoriks oli tollane kirikuloo professor Olaf Sild, siis uue õpiku koostajaks ja toimetajaks on tänane kirikuloo professor Riho Altnurme. Raamatu autoreid on kokku 21: Tõnno Jonuks, Anti Selart, Tiina Kala, Inna Jürjo, Juhan Kreem, Jüri Kivimäe, Lea Kõiv, Piret Lotman, Andres Andresen, Mati Laur, Kristiina Ross, Ülo Valk, Urmas Petti, Riho Altnurme, Toomas Schvak, Toivo Pilli, Atko Remmel, Priit Rohtmets, Andrei Sõtšov, Toomas Abiline ja Lea Altnurme.

Kiriku- ja religiooniloo uurimine on viimastel aastakümnetel märgatavalt elavnenud ning leidub hulgaliselt uusi uurimistulemusi, mis vajasid õpikus kajastamist. Paljud uue õpiku autorid lõid kaasa videoloengute sarja „Eesti kirikulugu“ salvestamisel 2013. aasta sügisel, mida saab vaadata Tartu ülikooli televisioonis uttv.ee.

Riho Altnurme: „On hea meel pärast 80-aastast vaheaega esitleda taas kõrgkooliõpikut Eesti kirikuloost. Tuleb tõdeda, et uue õpiku vaatenurk on võrreldes eelkäijaga märgatavalt muutunud. Kaasaegne käsitlus toob juurde eel- ja kõrvallugusid – kui võrrelda klassikalise kirikliku organisatsiooni ajalooga. Lugu algab arheoloogia tulemusi kasutava eelajalooga, pakub keeleteaduslikku vaadet piiblitõlke ajalukku, folkloristika vaadet rahvausundi uurimislukku ja lõpeb religioonisotsioloogilise pildiga tänapäeva religioossusest. 21 autori teadmiste abil on raamatusse koondatud asjatundlikud ülevaated erinevatest ajalooperioodidest ja erinevatest kirikutest. Lugeja, kellena on eelkõige mõeldud üliõpilast, peaks saama tervikliku ja tasakaalustatud käsitluse.“

Raamatu esitlus toimub pühapäeval, 18. märtsil kell 12.30 Tartu Jaani kirikus.

Raamatu tutvustust saab lugeda kirjastuse kodulehelt.

Lisainfo:
Riho Altnurme
TÜ kirikuloo professor
53441310
riho.altnurme [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kuus meie eriala on tõusnud QS-i edetabelitesse

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.03.2018

Maailma üks olulisimaid ülikoolide pingeridade koostajaid QS World University Rankings avalikustas hiljuti ülikoolide 2018. aasta edetabelid 48 eriala kohta. Tänavu mahtus neisse 6 Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna eriala, mis on rohkem, kui eelmisel aastal.

Edetabelit koostav rahvusvaheline nõustamisfirma Quacquarelli Symonds (QS) uurib oma edetabelite jaoks 4000 ülikooli üle maailma ja reastab edetabelites neist ainult väikese osa. Edetabelites on Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialadest:

  • filosoofia (101.-150. kohal)

  • semiootika (101.-150. kohal)

  • ajalugu (151.–200. kohal)

  • arheoloogia (151.-200. kohal)

  • inglise keel ja kirjandus (201.-250. kohal)

  • kaasaegsed keeled (251.-300. kohal)

Erialade edetabelites noppis taas kõige rohkem esikohti Harvardi ülikool, teisel kohal oli ka sel aastal Massachusettsi tehnoloogiaülikool. Edetabelid asuvad QS World University Rankingsi kodulehel.

Lisainfo: 
Lauri Randveer
TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist
737 5510
lauri.randveer [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kuus meie eriala on tõusnud QS-i edetabelitesse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.03.2018

Maailma üks olulisimaid ülikoolide pingeridade koostajaid QS World University Rankings avalikustas hiljuti ülikoolide 2018. aasta edetabelid 48 eriala kohta. Tänavu mahtus neisse 6 Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna eriala, mis on rohkem, kui eelmisel aastal.

Edetabelit koostav rahvusvaheline nõustamisfirma Quacquarelli Symonds (QS) uurib oma edetabelite jaoks 4000 ülikooli üle maailma ja reastab edetabelites neist ainult väikese osa. Edetabelites on Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialadest:

  • filosoofia (101.-150. kohal)

  • semiootika (101.-150. kohal)

  • ajalugu (151.–200. kohal)

  • arheoloogia (151.-200. kohal)

  • inglise keel ja kirjandus (201.-250. kohal)

  • kaasaegsed keeled (251.-300. kohal)

Erialade edetabelites noppis taas kõige rohkem esikohti Harvardi ülikool, teisel kohal oli ka sel aastal Massachusettsi tehnoloogiaülikool. Edetabelid asuvad QS World University Rankingsi kodulehel.

Lisainfo: 
Lauri Randveer
TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist
737 5510
lauri.randveer [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kuus meie eriala on tõusnud QS-i edetabelitesse

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.03.2018

Maailma üks olulisimaid ülikoolide pingeridade koostajaid QS World University Rankings avalikustas hiljuti ülikoolide 2018. aasta edetabelid 48 eriala kohta. Tänavu mahtus neisse 6 Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna eriala, mis on rohkem, kui eelmisel aastal.

Edetabelit koostav rahvusvaheline nõustamisfirma Quacquarelli Symonds (QS) uurib oma edetabelite jaoks 4000 ülikooli üle maailma ja reastab edetabelites neist ainult väikese osa. Edetabelites on Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialadest:

  • filosoofia (101.-150. kohal)

  • semiootika (101.-150. kohal)

  • ajalugu (151.–200. kohal)

  • arheoloogia (151.-200. kohal)

  • inglise keel ja kirjandus (201.-250. kohal)

  • kaasaegsed keeled (251.-300. kohal)

Erialade edetabelites noppis taas kõige rohkem esikohti Harvardi ülikool, teisel kohal oli ka sel aastal Massachusettsi tehnoloogiaülikool. Edetabelid asuvad QS World University Rankingsi kodulehel.

Lisainfo: 
Lauri Randveer
TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist
737 5510
lauri.randveer [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kuus meie eriala on tõusnud QS-i edetabelitesse

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.03.2018

Maailma üks olulisimaid ülikoolide pingeridade koostajaid QS World University Rankings avalikustas hiljuti ülikoolide 2018. aasta edetabelid 48 eriala kohta. Tänavu mahtus neisse 6 Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna eriala, mis on rohkem, kui eelmisel aastal.

Edetabelit koostav rahvusvaheline nõustamisfirma Quacquarelli Symonds (QS) uurib oma edetabelite jaoks 4000 ülikooli üle maailma ja reastab edetabelites neist ainult väikese osa. Edetabelites on Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialadest:

  • filosoofia (101.-150. kohal)

  • semiootika (101.-150. kohal)

  • ajalugu (151.–200. kohal)

  • arheoloogia (151.-200. kohal)

  • inglise keel ja kirjandus (201.-250. kohal)

  • kaasaegsed keeled (251.-300. kohal)

Erialade edetabelites noppis taas kõige rohkem esikohti Harvardi ülikool, teisel kohal oli ka sel aastal Massachusettsi tehnoloogiaülikool. Edetabelid asuvad QS World University Rankingsi kodulehel.

Lisainfo: 
Lauri Randveer
TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist
737 5510
lauri.randveer [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Töötuba Jouni-Matti Kuukkaneniga "Why History Matters: The Rational Grounding of Historiography"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
14.03.2018

19.-22. märts toimub töötuba Jouni-Matti Kuukkaneniga tema auhinnatud raamatu Postnarrativist Philosophy of Historiography põhjal. Töötoa raames toimub neli avalikku loengut. Kõik loengud algavad kell 16:15 ja toimuvad Jakobi 2-336, pealkirjad ning sisututvustused on allpool. Rohkem infot töötoa enda kohta.

Esmaspäev, 19. märts - Representationalism as a Paradigm and Knowing How
Richard Rorty, Robert Brandom and others have suggested that representationalism in epistemology and the philosophy of language has been a dominant paradigm since the seventeenth century. Pragmatist philosophers specifically have tried to outline an alternative to it. Also in Postnarrativist Philosophy of Historiography I labelled my position as non-representationalist. In this lecture, I consider in some more detail, what it means to make this shift in historiography. My suggestion is that historiography is still taken as knowledge producing activity but that knowledge is defined as being knowledge how, and not knowledge that.

Teisipäev, 20. märts - Truth-making and Performativity
Truth is an enigmatic concept. Despite this, it holds a special place in our culture. The idea of truth-making theories is a relatively recent attempt to explicate, why our claims and other potential truth-bearers are true. It is that something independent of our theories and us makes them true. In this lecture, I assess the idea of truth-making and use it to express, why truth-making and truth more generally is problematic in historiography. Regarding truth, my position had shifted towards deflationary theories of truth. A still better way to express this is to say that the role of truth-talk is to provide epistemic authority to what is claimed. The focus shifts therefore on the mechanisms that make our claims authoritative.

Kolmapäev, 21. märts - Inferentialism and Conceptualism
The main goal in this lecture is to understand Brandom’s inferentialism in more depth. A key idea of inferentialism is that implicit conceptual contents are made explicit by drawing inferences in a social-discursive situation. Conceptual contents entail and forbid some kinds of inferences, which is playing ‘the game of giving and asking for reasons’ in other words. Another Brandom’s presupposition is that our ordinary use of language is fundamentally normative. But where do our claims get their normative force? What is knowledge in the Brandomnian inferentialist framework? These and many other related questions are studied in detail.

Neljapäev, 22. märts - Rational Grounding of Historiography
A central question that has inspired my work is: What is historiography for? In other words, what is the fundamental rationale of researching and writing history? I argue that there is no noninferential description and knowledge, and that the dichotomy between pure description (of facts or other matters of fact) and interpretation is false. Instead, the dichotomy should be between old (inferential) and new(er) (inferential) descriptions. Both old and new inferential descriptions rely on different presuppositions, or perhaps on the presuppositions of different times. That all description is inferential is important regarding the rationale of historiography. Historiography at its best is rational criticism, which ‘unmasks’ old descriptions and their presuppositions, and proposes new rationally warranted to replace them.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong alustab taas seminarideseeriaga: Order In/From Chaos: Self-Organizing Systems

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.03.2018

19. märtsil kell 18.00 Genialistide klubis.

Seminarid toimuvad inglise keeles. Avakõnelejateks on Andres Kurismaa ja Israel Chavez.

Self-organizing structures arise spontaneously from the interaction of the parts of a disorganized whole. The emergent order is decentralized, but in the case of living systems often entails mass cooperation between organisms, The parts involved in the ant colony may not be aware of any common aim but work together nevertheless, to realize a whole greater than sum. The extent to which the parts of a human society are aware of any common aim behind their swarm is equally disputable, but it is certain that neither the case of the ant colony not the metropolis can be explained mechanistically. It is possible that conscious, instrumental aims might inhibit the emergence of new self-organized systems? The spring Semiosalong 2018 series investigates the intersection of complex systems and political philosophy by considering how cooperative spontaneous orders emerge independent of the conscious intention of their individual parts. 

Our first presenters will be Andres Kurismaa and Israel Chavez. Find the event on Facebook here: https://www.facebook.com/events/791210914404013/

Also, please check our the new instagram account for Semiosalong: https://www.instagram.com/semiosalong/?hl=en

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hinda sõnade meeldivust: uus keeleäpp Lemmad (Forte 12.03.2018)

EKI uudised

Sel nädalal valmis Eesti sajandaks juubeliks keeleäpp Lemmad. See laseb hinnata eestikeelsete sõnade meeldivust, kogutud häälte tulemusel selgub eestlaste lemmik.

Äpp põhineb Eesti Keele Instituudi andmebaasidel, kuhu on kogutud üle 170 000 eestikeelse sõna. Siin on ühendatud Õigekeelsussõnaraamat, Eesti keele seletav sõnaraamat, Sünonüümisõnastik ja eestikeelne Vikipeedia.

“Inspiratsioon rakenduse kirjutamiseks tuli sõpradevahelisest arutelust eesti keele ilusamate sõnade üle,” selgitas üks arendajatest Ekke Tõiv Uustalu. “Asja lähemalt uurides selgus, et meil on olemas mahukad eesti keele andmebaasid. Ja kuna 2018. aasta on Eesti Vabariigi juubeliaasta, otsustasime kirjutada uue rakenduse, et tõsta esile eesti keele rikkust.”

vt artiklit siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keelesaade "Maakeel, emakeel, eesti keel" (Vikerraadio, 4.03.2018, esineb Tõnu Tender))

EKI uudised

4. märtsil Vikerraadio keelesaates "Maakeel, emakeel, eesti keel"  rääkis Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender,  millal hakati rääkima maakeelest, emakeelest ja millal eesti keelest. Maa, isa, ema ja keel on iidvanad sõnad.
Läheneva emakeelepäeva eel räägime Kristjan Jaak Petersonist, kes küsis „kas siis selle maa keel laulutuules ei või igavikku omale otsida” ja Johann Voldemar Jannsenist, kes Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole.

Saadet saab kuulata siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Registreerugem konverentsile!

EKI uudised

Head kolleegid!

Olete lahkelt oodatud registreeruma Wiedemanni keeleauhinnale pühendatud konverentsile "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III". Konverents toimub 22.-24. aprillil Väike-Maarjas ja Rakveres. Registreeruda saab kuni 19. märtsini! Kava ja registreerimisvorm on siin: http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/180-emakeelne-eesti-emakeelne-euroopa-iii.html

Korraldajad

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks