EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi V konverents Kuusalus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi V konverents Kuusalus
Toimumiskoht: Kuusalu kiriku pastoraat / Kuusalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. august 2019
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:
Eduard Ahrensi V konverents Kuusalu pastoraadis 

Algus kell 14.00
Ulvi Meier "Kuusalulaste ja soomlaste suhetest läbi aegade Kolga muuseumi pilgu läbi”
Sulev Valdmaa “Eduard Ahrens. Mis andmeid on leida tema elust?”
Hannu Remes "Eduard Ahrensi grammatika ja soomlased”
15.30 - 16.30 SÖÖGI- JA SUHTLUSPAUS (võimalus käia Kuusalu kalmistul E. Ahrensi haual)
Jüri Valge "Lauri Kettunen ja Emakeele Selts"
Auli Hakulinen "Eesti keele grammatika 1993 - Iso suomen kielioppi 2004 - Eesti keele varamu 2017: Kogemusi ja mälestusi grammatikatööst traditsiooni ja
innovatiivsuse vahel” 

Vaba mõttevahetus. Lõpp orienteeruvalt kell 18 Kell 18.00 lauritsapäeva jumalateenistus Kuusalu kirikus Kell 19.00 - XXXIII rahvusvahelise orelifestivali lõppkontsert Kuusalu kirikus (https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=11645&lang=est <<a href="https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=11645&lang=est">https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=11645&lang=est>)

Konverentsi korraldavad Laurentsiuse Selts, Emakeele Selts ja Kuusalu vallavalitsus.
Olete lahkesti oodatud!

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Riigikeele aasta: Pärnu maakonna keelepäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Riigikeele aasta: Pärnu maakonna keelepäev
Toimumiskoht: Pärnu muuseum / Pärnu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 1. november 2019
Algusaeg: 12:00 - 17:00
Kirjeldus:
Eesti keele aasta maakondlik keelepäev Pärnus toimub 1. novembril Pärnu muuseumis (Aida 3).
Kava on koostamisel.

Korraldaja: Emakeele Selts
Keelepäeva rahastab Haridus- ja Teadusministeerium
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valik- ja vabaaineid filosoofiast sügissemestril 2019

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.07.2019

Eestikeelsed kursused

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko

P 16-18, Jakobi 2-226 (ringauditoorium), n 2, 4, 8, 10, 14
Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.
Kõigile huvilistele.

FLFI.00.002 Sissejuhatus filosoofiasse (2 EAP)
Andrus Tool

N 16-18 Jakobi 2-337, n 3-12
Ülevaade filosoofia kesksetest suundadest, teooriatest ja valdkondadest.
Kõigile huvilistele.

FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)
Mats Volberg

E 16-18 Jakobi 2-306, n 2-13
Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.
Kõigile huvilistele.

HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP)
Margit Sutrop jt

N 14-18 Jakobi 2-336, n 1-15
Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.
Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.104 Filosoofia ajalugu II (6 EAP)
Andrus Tool

T ja R 10-12 Jakobi 2-337, n 2-15
Õppeaines vaadeldakse ajalooliste filosoofiliste õpetuste probleemipüstitusi ja -lahendusi, põhimõisteid, argumenteerimisviise ning õpitakse neid seostama nii kaasaegse ajaloolis-kultuurilise kontekstiga kui ka varasema filosoofiatraditsiooniga. Analüüsitakse antiik- ja uusajast pärinevaid klassikalisi filosoofilisi terviktekste ning püütakse rekonstrueerida nende autorite probleemipüstitusi ja lahendustele jõudmise viise.
Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusaine FLFI.01.103 (või sarnane aine).

FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)
Margit Sutrop jt

N 12-14 Jakobi 2 ringauditooriumis (loengud), Jakobi 2-102, Jakobi 2-130, n 2-12
Kursuses antakse ülevaade eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse eetika peamisi teooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.168 Praktiline eetika (6 EAP)
Kadri Simm jt

K 16-18 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursuse raames vaatleme eetika rakendusvõimalusi erinevates praktilistes valdkondades - nii igapäevaelu praktiliste küsimuste (nt loodus- ja keskkonnahoid) või teaduse ning tehnika arengu tagajärjel esile kerkinud eetiliste probleemide (abort, eutanaasia, organidoonorlus, geenitehnoloogia moraalsed aspektid jne) lahendamisel. Õpime tundma praktilises eetikas käibivaid erinevaid argumenteerimisviise, mõistma vastava valdkonna avalikke arutelusid ja oma arvamust põhjendama.Kõigile huvilistele.

FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)
Mari-Liis Nummert

P 12-14 Jakobi 2-336, n 2,4,6,8,10
Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Õpetajaõpe, huvilised kraadiõppest.

FLFI.03.007 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia (3 EAP)
Endla Lõhkivi

K 14-16 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid: teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, seadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste).
Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.

FLFI.04.085 Vaimufilosoofia II (3 EAP)
Bruno Mölder

T 16-18 Jakobi 2-337, n 2-12
Aine käsitleb vaimufilosoofia edasijõudnud teemasid nagu näiteks mentaalne sisu, sotsiaalne tunnetus, emotsioonid, enaktivism ja tehisintellekti filosoofilised küsimused. Kõigile huvilistele, soovitav on varasem kokkupuude vaimufilosoofiaga.

FLFI.05.007 Oma ja võõras: Eesti kultuur ja mõttelugu (6 EAP)
Tiina Kirss

T 16-18 Jakobi 2-305, n 2-15
Kursus püüab mõtestada eesti kultuuri ning selle ajalugu “mentaliteedi” ning “mõtteloo” kaudu. Alustades eesti kultuuri kirjeldamisest 18. sajandil ja veel varem võõraste poolt, tõuseb küsimuse alla, millal, kuidas, ning milliste eeskujudega hakati otsima võimalusi omakultuuri iseloomustamiseks, kirjeldamiseks ning edendamiseks. Kultuuritõlke ja -ülekande vaatevinklist: kus on oma ja võõras, millal mõni võõras saab omaks, millal mõni jääb võõraks? Püüame kaardistada ajaloolises plaanis, mis on eesti mõtte- või kultuuriloo isepära ja koordinaadid. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.014 Filosoofia, genealoogia, ajalugu (3 EAP)
Jaanus Sooväli

T 14-16 Jakobi 2-337, n 3-12
Genealoogia ja mõisteajaloo klassikute võtmetekstide lugemise ja arutelu käigus keskendutakse kultuurilis-filosoofilisele kontekstidele, millest genealoogia ja mõisteajalugu välja kasvasid, nendega seotud filosoofilistele küsimustele ja probleemidele, nende filosoofilistele eesmärkidele ning lõpuks kohale, mille nad 20. ja 21. sajandi filosoofias ja mõtteloos hõivavad. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.022 Euroopa mõtteloo sissejuhatus (6 EAP)
Pärtel Piirimäe

E 16-18 Jakobi 2-336, K 10-12 Jakobi 2 ringauditoorium, n 1-16
Aine ülesehitus lähtub põhiterminitest, mida läbi ajaloo on kasutatud inimese ühiskondliku ja poliitilise tegevuse mõtestamiseks. Kursus vaatleb, kuidas need põhimõisted on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, sõltuvalt ideedesüsteemidest, mille raames neid kasutati. Ideede ajalugu paigutatakse omakorda konkreetsesse ajaloolisse konteksti: antakse ülevaade ühiskondlik-poliitilistest struktuuridest ja sündmustest, mida teoreetikud seletasid, õigustasid või kritiseerisid.
Kursus hõlmab perioodi antiigist uusajani (kuni ca 19. saj.), olles seega ettevalmistuseks 20. sajandi ühiskondlik-poliitiliste teooriate mõistmiseks. Tugevdatud tähelepanu pööratakse perioodile humanismist romantismini – otsustavale etapile moodsa mõttemaailma väljakujunemisel. Antakse ülevaade peamistest moraalsetest ideedest (sõprus, armastus, au, õnn), mis on olulised ühiskonna ja poliitika aluste mõistmiseks ning poliitilistest alusideedest nagu riik, demokraatia, õiglus, sõda, vabadus ja impeerium. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.023 Rahvusvahelise poliitilise mõtte ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe

T 10-12 Jakobi 2-305, n 2-15
Läbi ajaloo on inimesed lahterdanud teisi inimesi "omadeks" ja "võõrasteks" ning arutlenud selle üle, kuidas peaksid erinevad kogukonnad üksteise suhtes toimima. Rahvusvaheliste suhete teooria ajalugu on traditsiooniliselt keskendunud suveräänsete riikide omavahelistele suhetele, ent maailma jagamine iseseisvateks riikideks on vaid üks ajalooliselt kujunenud võimalus globaalse korra mõtestamiseks. Kursusel vaatleme "maailmakorra" küsimuse lahendusi Lääne mõtteloos antiigist uusajani, tehes seda kolmel olulisemal tasandil: 1) printsiibid, mille alusel on maailma jaotatud erinevateks kogukondadeks; 2) printsiibid ja mehhanismid, mis reguleerivad globaalse korralduse või “süsteemi” toimimist ja säilimist; 3) normatiivne sfäär ehk moraali- ja õigusnormide roll ja sisu nimetatud süsteemis. Konkreetsemalt pöörame tähelepanu järgmistele teemadele: tsivilisatsioon ja barbaarsus, õiglane sõda, impeerium ja suveräänne riik, universaalmonarhia ja jõudude tasakaal, eraomandi filosoofilised alused, kolonialismi õigustamine. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.025 Eesti mõtteloo tüvitekstid (6 EAP)
Pärtel Piirimäe, Tiina Kirss, Eduard Parhomenko, Jaanus Sooväli

E 14-16 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursus annab ülevaade Eesti mõtteloo valitud põhisuundumustest või kesksetest probleemidest nii lähemas kohalikus kui ka kaugemas, euroopalikus ja üleilmses kontekstis. Õpitakse analüüsima Eesti mõtlejate ideid nii nende ajaloolises, tänapäevases kui ka tulevikulises mõõtmes ning tõlgendama erilaadilisi erinevatelt teadmis- ja tegevusaladelt pärinevaid mõttekäike ja mõtteallikaid Eesti mõttelugu loovana -- Eesti enesemõtestamist võimaldavana. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.027 Euroopa religioosse mõtte lugu (6 EAP)
Meelis Friedenthal

K 12-14 Jakobi 2-336, n 1-15
Kursus käsitleb perioodi antiikajast kuni 21. sajandini. Antakse ülevaade Euroopa religioosse mõtte ajaloo põhisündmustest ning nende seostest poliitilise, sotsiaal- ja kultuuriajaloo arengutega. Samuti tutvustatakse peamiseid vaidlusküsimusi religiooni, teaduse, poliitika ja hariduse valdkonnas käsitletava perioodi vältel. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.028 Migratsioon ja külalislahkus (3 EAP)
Eduard Parhomenko, Margus Maiste

N 18-20 Jakobi 2-336, n 2-15
Kursus käsitleb migratsiooniga kaasnevaid moraalifilosoofilisi probleeme demograafilise, poliitilise ja õigusliku lähenemise pingeväljas. Keskmes on “külalislahkuse eetika”, mille valguses vaagitakse meie suhet ja suhtumisi migrantidesse (Refugees Welcome! / Kui on must, näita ust!), seades aluseks fenomenoloogilise käsituse võõrast / teise teisesusest. Küsimuseks on, kas sisserännanu / põgenik saab olla vastu võetud üksnes piiravatel tingimustel või saab filosoofiliselt mõtelda ka midagi niisugust, mis kohustaks vastu võtma, seadmata tingimusi ette. “Tingimusteta ehk absoluutse külalislahkuse” moraalifilosoofilist kontseptsiooni, selle seost subjektsuse ja identiteedi fenomenoloogilise ja dekonstruktivistliku kriitikaga ning paradoksset vahekorda poliitiliselt ja õiguslikult määratletud “tingimusliku külalislahkuse” ja migratsiooni kui objektiivse protsessiga selle variatiivsuses uuritakse Jacques Derrida, Emmanuel Levinasi, Bernhard Waldenfelsi ja Immanuel Kanti kirjatööde varal, pidades ühtlasi ühe kontekstina silmas Eesti ajalugu 20. sajandil. Kõigile huvilistele.

Ingliskeelsed kursused

Introduction to Philosophy FLFI.00.113 (6 ECTS)
Alexander Davies

Mon 12-14 Jakobi 2-336, weeks 2-12
An introduction to a diverse handful of philosophical questions and to the argument-based approach to answering these questions that is typical of contemporary analytic philosophy.
The following fields will be covered:
* Ethics (two topics)
* Metaphysics (two topics)
* Epistemology (two topics)
* Political Philosophy (two topics)
* Philosophy of Mind (two topics)

Introduction to History of Philosophy FLFI.01.111 (6 ECTS)
Roomet Jakapi, Pärtel Piirimäe, Toomas Lott

Tue 16-18 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course focuses on the ideas and arguments of some key thinkers in Ancient Greek and Early Modern Philosophy such as Plato, Sextus Empiricus, Cicero, Descartes, and Locke. More specifically, the course will concentrate on the historical development of skepticism in the context of epistemology, moral and political philosophy. Seminar texts will include both primary and secondary literature.

Main Topics in Ethics FLFI.02.148 (6 ECTS)
Merike Reiljan, Sergei Sazonov

Wed 10-12 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course introduces the students to the main problems and terms in ethics: what are ethics and morality? Descriptive vs evaluative judgments. The origin of moral norms. Are values subjective or objective? Are moral standards universal or relative to culture? Responsibility. Moral motivation. Self-interest. The course also gives a brief overview of the main theories of ethics: ethics of virtue, utilitarianism, Kantianism, contractualism. In seminars, students read and discuss central texts that deal with the aforementioned topics.

Classics in Moral Philosophy FLFI.02.153 (6 ECTS)
Semen Reshenin

Fri 14-16 Jakobi 2-337, weeks 2-13
The central focus of this seminar will be Kant's Groundwork of the Metaphysics of Morals (1785). According to Kant, the only thing which is unconditionally good is a good (or autonomous) will, whereas all other things - talents of the mind, qualities of temperament, gifts of fortune, and happiness - can be good only conditionally. We will engage in a close reading of the text to gain both a sympathetic and critical understanding of Kant's moral philosophy.

Modernity and Its Discontents FLFI.02.169 (6 ECTS)
Siobhan Kattago

Wed 12-14 Jakobi 2-337, weeks 1-15
The course presents an overview of classical and contemporary social theory and discussions of major themes in contemporary social thought. Beginning with thinkers such as Rousseau, Marx and Weber, we will discuss ways in which the advent of industrialization and emergence of capitalism have affected social relations between individuals. Secularization, mass production, urbanization and the growing importance of technology are part of modern society. During the semester, we will examine thinkers, who embraced the modern ideals of progress and science and others who despaired at the tyranny and power inherent within modern society. Throughout the course, we will examine different conceptions of modernity. Readings may include some of the following authors: Rousseau, Marx, Weber, Freud, Arendt, Adorno, Horkheimer, Habermas, Foucault, Appadurai, Lyotard and Bauman.

Practice-Based Philosophy of Science Reading Group FLFI.03.094 (3 ECTS)
Ave Mets

Mon 14-16 Jakobi 2-327, weeks 1-14
Postphenomenology reading group is a preparatory course for an intensive workshop "Postphenomenology, Technoscience and Hermeneutics" with Don Ihde in 4-7 May 2020, see more under FLFI.03.107.

FLFI.04.060 Philosophy of Mind (6 EAP)
Juhani Yli-Vakkuri

Wed 14-16 Jakobi 2-336, weeks 2-11
An introduction to main issues in the philosophy of mind, including the main approaches to the mind-body problem, consciousness, artificial intelligence, thought and language etc.

FLFI.04.054 Formal Semantics (6 EAP)
Alexander Davies

Mon 16-18, Thu 12-14 Jakobi 2-337, weeks 2-12
Formal semantics is the empirical project of providing and testing precise hypotheses about the semantic properties of linguistic expressions. These hypotheses are stated using the tools of formal logic and some related areas of mathematics. The course will introduce the methods of formal semantics by working through a variety of examples of linguistic expression, their semantic behaviour and attempts to construct models of this behaviour in light of the available evidence. For all the students interested in the subject matter.

FLFI.04.077 Formal Semantics: Supplement (3 EAP)
Alexander Davies

Mon 16-18, Thu 12-14 Jakobi 2-337, weeks 12-16
Supplement course for all the students taking the main course in Formal Semantics (FLFI.04.054).

Philosophy of Art FLFI.04.080 (6 ECTS)
Patrick Shirreff

Mon 18-20, Wed 18-20 Jakobi 2-336, weeks 2-12
This course serves as an introduction to philosophy of art/ aesthetics. The course will begin trying to answer the seemingly simple but deceptively difficult question of "what is art?" To attempt to answer this question we look into real world examples of art forgery and what this can tell us about art's nature. The course will then look at relationships between works of art and those who view them. Specifically, we will discuss the way we value and judge art, the nature of art appreciation, and how we interpret, or ought to interpret, art. The course will then move on to examining the moral status of art; we will try to understand what makes an artwork immoral and look at the relationship between art and society. Lastly, we will look at specific aesthetic issues that arise due to the nature of music.

Paradoxes in Philosophy FLFI.04.081 (6 ECTS)
Bryan Frances

Tue 14-16 Jakobi 2-336, weeks 1-15
In this course we'll examine in great detail some of the most intractable metaphysical paradoxes in philosophy, the kind that have kept philosophers--and logicians and some scientists--confused for many centuries: the Liar, Vagueness, and Material Composition. We will finish the course by considering what these paradoxes mean for our knowledge of reality.

Introduction to Estonian Culture FLFI.05.006 (6 ECTS)
Tiina Kirss

Tue and Thu 10-12 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course begins with an overview of some signs in contemporary Estonian culture, and continues to read them in historical perspective, with particular attention to material culture of daily life (food, textiles, housing), transportation and innovation; social and ritual events (country fairs, customs practiced at birth, marriage, death), and the phenomenon of the folk song. The deeper dynamics of Estonian culture are approached through the secular and sacred imprint of colonization, town vs village (city vs rural) dialectics, cultural hybridity, and the perplexities of "becoming modern" in a provincial corner of Europe, recognized by its self-described identity.

Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS)
Kadri Simm et al.

Thu 16-18 Jakobi 2-327, weeks 2-15 (or fully Web-based)
Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation at the second module.

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Millal muutub sõna rassistlikuks?

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.07.2019
Sõnal võib olla mitmeid tähendusi. Autor/allikas: Aaron Burden/Unsplash

Äsja filosoofia osakonnas kaitstud bakalauseusetöö käsitles rassiga seotud nimisõnade omadusi. Kas mustanahalistele viitavatel sõnadel "nigger" ja "neeger" on erinevad tähendused või mitte?

Ühelegi keelekasutajale ei pea meelde tuletama sõnade võimu ja mitmekesiseid kasutusvõimalusi, küll aga väärib eraldi analüüsi see, kuidas võimusuhte enda olemus avaldub keeles. Angloameerika maailmas on olemas keelekategooriat tähistav termin slur, millega tähistatakse selliste sõnade kategooriat, mis viitavad kellelegi spetsiifilise grupikuuluvuse põhjal ning kannavad sealjuures teatavat negatiivset tähendusvarjundit - olgu see siis vihjatud või uhkusega välja öeldud.

Eesti keeles on tõlkevasteks pakutud vaenusõna või vaenunime, kuid juurdunud antud liigitus ei ole. Bakalaureusetöö keskendus mustanahalistele viitavale sõnale nigger ning eestikeelsele terminile neeger. Esimest peetakse üldjuhul plahvatuslikuks ja haavavaks vaenusõnaks, teist ümbritsevad ühiskondlikud debatid selle halvustavuse, solvavuse ning lubatavuse üle. Nendele vastandustele ning eripäradele läheneti töös teoreetilise filosoofia raamistiku kaudu.

Eesti meedias on neegrit käsitletud niggeri virvasõnana (false friend). Virvasõna on termin, mis sarnaneb vormilt, näiteks kirjapildilt või häälduselt, mõne teise sõnaga, kuid mille tähendus on täielikult või osaliselt võrdlussõnast erinev. Näiteks sobivad hästi dekaad ja decade - eestikeelne sõna tähistab kümmet päeva, ingliskeelne kümmet aastat. Kuivõrd mõlemad viitavad ajaperioodile, on olemas jagatud tähendust, kuid esineb ka erisusi, mis piiravad muuhulgas kasutusvõimalusi.

Loe edasi Novaatorist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Juulis võib esineda tõrkeid EKI sõnastike kasutamisel

EKI uudised

TEADAANNE ⚠ ⚡
Eesti Keele Instituudis renoveeritakse elektrisüsteemi, mistõttu võib juulikuus esineda tõrkeid sõnastike kasutamisel.
9. juuli remonttööd on tehtud, järgmised, umbes tunniajalised katkestused on ette nähtud 22. ja 23. juulil. Katkestuse ajal ei ole sõnaraamatud ja (e-)keelenõu ligipääsetavad.
Loodame teie mõistvale suhtumisele!

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?
Toimumiskoht: Arvamusfestival / Paide
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 9. august 2019
Algusaeg: 12:30 - 14:00
Kirjeldus:

TLÜ teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga tuleb Paides arvamusfestivalil „Meie tuleviku“ alal 9. augustil kl 12.30‒14.00 arutelu

Teaduskeel(ed) kellele ja kuidas?

Kas peame keelerikkust sama vajalikuks kui elurikkust? Kas rahvusvahelisus tähendab inglise ükskeelsust? Eesti keele aastal arutlegem

  • milline peaks olema keelte roll Eesti teaduses ja kõrghariduses, et tagades eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade edendataks ühtlasi üleilmset teadusmõtet;
  • mil määral näitab hariduse headust keele täpsus ja selgus;
  • kuidas arendada kõrgkoolides teaduskeeleõpet;
  • mida teha, et õppejõude-teadureid valides tunnustataks rohkem eestikeelseid uurimusi, õpikuid ja terminitööd?

Kaalugem mõistlikke lahendusi juba lähitulevikuks.

Arutlusring

 

Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu liige

Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Eesti Inseneride Liidu liige

Gerhard Lock, Tallinna Ülikooli muusikateaduse lektor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant

Helle Metslang, Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor, Eesti keelenõukogu liige

Peep Nemvalts, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur,
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja

 

Arutelu juhib Toomas Kiho, ajakirja „Akadeemia“ peatoimetaja.

Arutelualalt teeb ülekande ERR.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kaheksa küsimust: kui hästi oskad eesti keelt? (Postimees, 22.06.2019)

EKI uudised

Keelereeglite muutmise ettepaneku võib Eestis teha igaüks, piisab vaid, kui anda Emakeele Seltsi keeletoimkonnale kirjalikult teada, millist muudatust soovitakse ja mis põhjusel. «Iga inimene võib teha ettepaneku, et ta on märganud keeles muutust ja äkki oleks aeg reegleid muuta,» ütles keelekorraldaja Maire Raadik. Keeletoimkond arutab ettepanekut ja kui leitakse, et see on põhjendatud, võidaksegi normingut muuta. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Oh sa vaene eesti keel! (Postimees, 21.06.2019)

EKI uudised

«No kuhu see kõlbab – enam pole vahet, kas mingi asi lõpeb või lõppeb, ja vastuvõtukutsel võib Rootsi laua kirjutada nii suure kui ka väikese algustähega. Kogu aeg lastakse keelereegleid lõdvemaks ja varsti pole enam mingeid reegleid – kirjuta, kuidas tahad.» Sellist nurinat kuuleb ikka ja jälle, kui avastatakse, et koolis suure vaevaga selgeks saanud keelereegel enam paika ei pea.
«See on nüüd küll liialdus öelda, et keelereegleid muudetakse kogu aeg,» ei ole Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik nurisejatega nõus. Reegleid vaadatakse aeg-ajalt ikka üle, seda on tehtud kõik need sada aastat, mil Emakeele Selts on neil silma peal hoidnud. «Keelereegel fikseerib teatud seisu, aga keel areneb ju edasi. Kui reegel enam tegelikkusele ei vasta, siis tulebki seda võib-olla muuta,» selgitab Raadik. Samas lükkab ta ümber laialt levinud arvamuse, nagu muudetaks keelereegleid igal aastal: «Vast aasta kohta üks tuleb, aga mõnel aastal pole sedagi.» Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

The Semiotic Origins of Mattering/Olu semiootilised lätted. Seminar Jeremy Shermaniga 26.06, kell 10, Struve 2

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.06.2019

The Semiotic Origins of Mattering /  Olu semiootilised lätted

 

Tere

TÜ semiootika osakond ja ELUSi Jakob von Uexkülli keskus korraldavad 26. juunil ELUSi majas Struve 2 väikse biosemiootika ürituse. Seminari peaesineja on teaduskirjanik Jeremy Sherman, kes kõneleb teemal “A deep dive into Terrence Deacon’s teleodynamic approach to biosemiotics”. Järgneb ümarlaud, mida juhib Kalevi Kull. Osalejatelt oodatakse diskussiooni panustamist ning mõne küsimuse tõstatamist, mis tundub hetkel biosemiootika jaoks probleemne.

Ürituse ajakava:

10  Jeremy Shermani loeng ja vestlus

13 lõuna

14 ümarlaud ja diskussioon

***

Hi

Department of Semiotics, University of Tartu and Jakob von Uexküll centre organise a small biosemiotics seminar on the 26th of June at the Estonian Naturalists’ Society’s building, Struwe 2. The main guest of the seminar is science writer Jeremy Sherman (see attachment for the bio note), who will give a talk “A deep dive into Terrence Deacon’s teleodynamic approach to biosemiotics”. The following discussion will be lead by Kalevi Kull. Everyone is welcome to attend, but all participants are expected to contribute to the discussion and introduce problems, which they consider most controversial for current biosemiotic studies.

The schedule is as follows:

10 Jeremy Sherman’s talk+ discussion

13 lunch

14 Round table discussion

Jeremy Sherman received his doctorate with biosemiotician Terrence Deacon and has studied and collaborated closely with Deacon for 22 years, these days in 1.5 hour, one-on-one conversations three times a week. Sherman is the author of Neither Ghost Nor Machine: The emergence and nature of selves (Columbia University Press, 2017), an attempt to make the full range of Deacon's ideas more accessible and intuitive to a wider audience. Biosemiotics research is a second career for Sherman. His first career was in social science, social marketing and political advocacy. He founded a national lobbying organization addressing nuclear weapons and the climate crisis. He brings to his biosemiotics work dedicated attention to its implications in the social sciences and continued interest in social marketing – how to convey the biosemiotic approach to as wide an audience as possible. He describes his work as "cradle to grave," from life's cradle at the origin of life to our current grave situation. Like Deacon, he works to detail the emergence of semiotics from chemistry and the evolution of language (as in Deacon's book, the Symbolic Species) – the radical differences to life's adaptive processes that result from humans adapting under the influence of symbolic competence. He believes that the life and social sciences are currently operating at a disadvantage in not having a scientific explanation for the emergence of the fundamental attributes assumed within these fields. Function (use, value, for-ness) fittedness (reference, representation, about-ness) and effort (the struggle for existence, striving, trying, by-ness) – all three unique to organisms are inescapable in the life/social sciences and impermissible in the physical sciences. Until we have a physical science explanation for how these traits emerge, the life/social sciences are too much like alchemy – researchers seeking value without understanding the core phenomena they're manipulating. For example, social scientists attempting to detail how motivations play out, with only a black-box, impressionistic understanding of what motivations are. With Deacon's explanatory hypothesis for how these attributes emerge with agency, selfhood, organisms, Sherman revisits and reinterprets living dynamics, in particular within the social sciences. To this end, Sherman has written over 1,000 blog articles that receive over 25k page-views a week. The articles are written all under the influence of Deacon's explanation for the emergence of biosemiotics.

 

Kind regards,

Riin Magnus

Info: riin.magnus [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Romaanivõistluse võitis Paavo Matsin käsikirjaga "Kongo tango" (ERR, 20.06.2019)

EKI uudised

Eesti kirjanike liidu romaanivõistlusel pärjati esikohaga kirjanik Paavo Matsini käsikiri "Kongo tango". Teise koha vääriliseks valiti Joel Jans käsikirjaga "Tribestria". Žürii otsusel anti välja kaks kolmandat kohta, mille pälvisid Taavi Liias käsikirjaga "Taliib" ja Eia Uus käsikirjaga "Tüdrukune".

(...) Postimehe eriauhinna pälvis Taavi Jakobson, Eesti keele instituudi ja Emakeele sihtasutuse auhinna Paul Raud ning Margus Karu eriauhinna Liine Roos.
Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Siseministeerium ei lubaks koosellunud paaridel ühist nime võtta (ERR, 19.06.2019)

EKI uudised

Kui praegu lubab nimeseadus kõigile, ka samasoolistele paaridele, ühist perekonnanime, siis värske eelnõu järgi peaks nimemuutja tulema välja originaalse perekonnanimega. Ühtlasi soovib siseministeerium piirata nimemuutmist kurjategijatele.

Kui jätta kõrvale nii-öelda normaalsed perekonnatoimingud, muutis läinud aastal oma nime 1469 inimest. Neist suurem osa vahetas välja perekonnanime. Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) saatis nüüd kooskõlastusele uue nimeseaduse eelnõu, mille järgi tuleks nimemuutjatel praegusest enam aru pidada, sest juba olemasolevat perekonnanime paljud neist enam võtta ei tohiks. (...)

 

Selleks, et inimestel uue nime otsingul liialt peamurdmist ei oleks, lubab Eesti Keele Instituut koostada vabade perekonnanimede loetelu.

Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 15.06.2019. Maailma kõige sõltumatum riik

EKI uudised

Maire Raadik

Küllap olete kuulnud küsimust, missugune on kõige sõltumatum riik maailmas. Ja tõenäoliselt teate vastustki: Mongoolia, sest temast ei sõltu mitte midagi. Kuid mida tähendab õigupoolest see, et Mongooliast – või ka mõnest teisest maast – ei sõltu mitte midagi? Kas seda, et sellest riigist ei sõltu ükski teine? Või hoopis seda, et sellest riigist ei olene midagi? Loe edasi. 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool toetab Riia-Tartu keeleretke

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
10.06.2019
Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Toomemäel. Foto: Andres Tennus

Ligi kakssada õpilast alustas pühapäeval nädalast jalgsiretke Riiast Tartusse läbi paikade, kus paarsada aastat tagasi rändas Kristjan Jaak Peterson. Laupäeval toimus keeleretke avakonverents Eesti suursaatkonnas Riias. Retk kuulub eesti keele aasta tähistamise sündmuste ritta.

Jalgsiretk algas 9. juunil kell 10 Riias Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi juures ja lõpeb 15. juunil kell 15.30 Tartus Toomemäel Petersoni mälestussamba juures.

Retke põhimeeskonnaks on Annelinna gümnaasiumi, Hugo Treffneri gümnaasiumi, Jaan Poska gümnaasiumi, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, Miina Härma gümnaasiumi, Tamme gümnaasiumi, Rõngu  gümnaasiumi ning Riia eesti kooli õpilaste ja õpetajate ning Eesti Üliõpilaste Seltsi esindused. Nende vahel on jagatud kogu teekond Riiast Tartusse. 

Keeleretke korraldab Emakeele Selts, mille abiesimehe Jüri Valge sõnul on retke eesmärk propageerida eesti keelt ning anda selle kohta teadmisi nii osalevatele õpilastele kui ka laiemale üldsusele. Jüri Valge on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent.

Keeleretke vahekonverentsidele ning rännaku algusesse ja lõppu on oodatud on kõik huvilised.

Avakonverentsi ja vahekonverentside ajad, kohad, esinejad ja ettekanded on järgmised:

  • 8.06 Eesti Vabariigi suursaatkond (Riia, Skolas 13), kell 16.

Suursaadik Arti Hilpuse tervitus.
Jüri Valge, Eesti keele aasta 2019.
Kristi Metste, Kristjan Jaak Petersoni roll eesti keele arendamisel.
Risto Järv, Eesti mütoloogia keel/teel.
Guntars Godinš, Kuidas tõlkida eesti luulet läti keelde.
Triin Jürgenstein, Eesti keele õpetamisest Riias

  • 10.06 Võnnu Jaani kirik, kell 17.30.

Ilmar Tomusk, Poliitiline sõltumatus – riigikeeleks olemise eeldus.
Ago Pajur, Võnnu lahing (1919) Eesti ja Läti ajaloos.
Tiit Rosenberg, Johann Köler ja Läti.
Tuuli Tuisk, Liivi keelest ja liivlastest.

  • 11.06 Rubene kirik, kell 15.00.

Külli Habicht, Eesti vanast kirjakeelest.
Heiki Valk, Henriku kroonikast ja selle tõlkimisest eesti keelde.
Taavi Pae, Liivimaa—Lätimaa—Eestimaa: kujunemine ja piirid.
Mariko Faster, Ümera nimest.

  • 12.06 Valga muuseum (Vabaduse 8), kell 16.00.

Tiit Rosenberg, Cimze seminar eesti kultuuriloos.
Aive Aru-Raidsalu, Valga põhikool – Hans Eineri traditsiooni jätkaja.
Janika Kronberg, August Gailit, eesti ja läti kirjanik ja kultuuritegelane.
Jüri Viikberg, Murdeuurija Hella Keem.
Lembit Vaba, Eesti ja läti keele suhetest.

  • 13.06 Rõngu rahvamaja (Valga mnt 12), kell 16.00.

Mari-Liis Vanaisak, Rahvamaja roll Rõngu kultuurielus.
Külli Prillop, Rossihniuse eestikeelsetest kirikukäsiraamatutest.
Mart Velsker, Ivar Ivask – mees Eesti ja Läti vahel.
Jüri Valge, Eesti riigikeel 100 ja eesti keele aasta 2019.
Kadri Koreinik, Eesti murdekeeled.

Keeleretke toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Eesti Vabariigi Riia suursaatkond, Läti Eesti Selts, Riia eesti kool, Läti ülikooli soome-ugri programm, Valga vallavalitsus, Elva vallavalitsus, Nõo reaalgümnaasium ja Tartu Ülikool.

Lisateave: Jüri Valge, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent, 510 3977, juri.valge [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Valmis Kuusalu rannakeele sõnaraamat (TV 3 uudised, 07.06.2019)

EKI uudised

Me kõik teame, et on seto või võro murre, aga rannarahva oma, mis sarnaneb päris palju soome keelega, on vähem tuntud. Kaante vahele sai üle 7000 sõna ja järgnevas loos ka kuuleme ise, kuidas see keel siis ikkagi kõlab.

Vaata siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 09.06.2019. Veskist Ekilexini

EKI uudised

Tiina Soon

Ülikoolis usu- ja loodusteadust tudeerinud, kuid keelemehena ajalukku läinud Johannes Voldemar Veski jõudis oma pika elu jooksul olla kaastegev 30–40 oskussõnastiku koostamisel. Sõnastikud hõlmasid üle 150 000 termini. Matemaatikast ja taimenimetustest sõjanduse ja fotograafiani. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Õpilased hakkasid eesti keele auks Riiast jala Tartusse tulema (Tartu Postimees, 09.06.2019)

EKI uudised

Täna hommikul alustas Riias ligi kakssada õpilast nädalast jalgsiretke Tartusse läbi paikade, kus paarsada aastat tagasi liikus ringi Kristian Jaak Peterson. Eesti keele aasta tähistamise sündmuste ritta kuuluva retke avakonverents toimus laupäeval Eesti suursaatkonnas Riias. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudis on valminud Kuusalu rannakeele sõnaraamat (PM 07.06.2019)

EKI uudised

10. juunil kell 16.00 esitletakse Viinistu kunstimuuseumis Kuusalu rannakeele sõnaraamatut.  

«Kuusalu rannakeele sõnaraamat» liitub 6. väljaandena Eesti Keele Instituudi väikeste murdesõnastike sarja. Kuusalu rannarahva eripärast murdekeelt on räägitud endise Kuusalu kihelkonna rannikul Kaberneemest Salmistuni ning Juminda ja Pärispea poolsaarel. Nii kummagi poolsaare kui ka läänepoolsete randlaste keeles on silmatorkavaid erisusi, ehk «igess kuoss ise viis, igess tuass ise taba». 

Sõnaraamatusse on koondatud üle 7000 märksõna, mis iseloomustavad rannarahva elukeskkonda ja traditsioonilist elujärge, kuhu kuuluvad meresõit ja kalapüük, käsitöömeistrid ja rahvalaulikud. Märksõnade enamiku moodustavad randlastele eriomased sõnad, mis erinevad kirjakeelest vormi või sisu poolest, nende kasutust avavad näitelaused ja täpsustavad kirja­keelsed selgitused. 

Teos pakub mitmekesist keeleainest randlastele, rannakeele õppijaile, õpetajaile ning uurijaile, aga ka kõigile teistele Kuusalu rannarahva keelest ja kultuurist huvitatuile. 

Sõnaraamat on valminud Eesti Keele Instituudi ja Juminda Poolsaare Seltsi ühistööna, selle koostasid Piret Norvik ja Heli Kendra, toimetas Vilja Oja.

Postimees 07.06.2019

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudis on valminud Kuusalu rannakeele sõnaraamat (Pressiteade 07.06.2019)

EKI uudised

10. juunil kell 16.00 esitleme Viinistu kunstimuuseumis Kuusalu rannakeele sõnaraamatut.

„Kuusalu rannakeele sõnaraamat" liitub 6. väljaandena Eesti Keele Instituudi väikeste murdesõnastike sarja. Kuusalu rannarahva eripärast murdekeelt on räägitud endise Kuusalu kihelkonna rannikul Kaberneemest Salmistuni ning Juminda ja Pärispea poolsaarel. Nii kummagi poolsaare kui ka läänepoolsete randlaste keeles on silmatorkavaid erisusi, ehk „igess kuoss ise viis, igess tuass ise taba".
Sõnaraamatusse on koondatud üle 7000 märksõna, mis iseloomustavad rannarahva elukeskkonda ja traditsioonilist elujärge, kuhu kuuluvad meresõit ja kalapüük, käsitöömeistrid ja rahvalaulikud. Märksõnade enamiku moodustavad randlastele eriomased sõnad, mis erinevad kirjakeelest vormi või sisu poolest, nende kasutust avavad näitelaused ja täpsustavad kirja¬keelsed selgitused.
Teos pakub mitmekesist keeleainest randlastele, rannakeele õppijaile, õpetajaile ning uurijaile, aga ka kõigile teistele Kuusalu rannarahva keelest ja kultuurist huvitatuile.
Sõnaraamat on valminud Eesti Keele Instituudi ja Juminda Poolsaare Seltsi ühistööna, selle koostasid Piret Norvik ja Heli Kendra, toimetas Vilja Oja.
.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

TÜ tõlkeõpetuse õppekava võeti EMT liikmeks

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.06.2019

Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse õppekava võeti vastu maineka võrgustiku European Master’s in Translation (EMT) liikmeks. EMT on Euroopa Komisjoni ja tõlkemagistriõpet pakkuvate ülikoolide vaheline koostööprojekt, mille uus tegevusperiood kestab 2019-2024. EMT näol on tegemist olulise kvaliteedimärgiga, millega tunnustatakse kirjaliku tõlke õppekavasid, mis vastavad kõrgetele kvaliteedistandarditele. EMT võrgustikku kuuluvad 85 ülikooli 25 riigist. Eestis sai EMT märgi ainsana Tartu Ülikool. Täpsemat infot võrgustiku kohta leiab siit

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Mailis Reps: keelel on väga suur jõud (HTMi pressiteade 4.06.2019)

EKI uudised

Rahvusooperis Estonia tähistati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljakuulutatud eesti keele aastat suure kontsertaktusega. Eesti keele kui riigikeele saja aasta täitumise puhul toimunud aktusel osales ligikaudu 800 keele hoidjat, arendajat ja õpetajat.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles tervituskõnes, et keelel on praegusel digiajastul väga suur jõud. „Tekstid liiguvad ja jõuavad avalikkuseni kiiremini kui kunagi varem. On oluline, et kvaliteetseid eestikeelseid tekste ringleks nii digi- kui traditsioonilises suhtlusruumis võimalikult palju, sest need kujundavad meie keelekasutust," sõnas Reps ja lisas, et riik on taganud selle, et sõnastikud, terminibaasid ja rikkalik keeletugi on kõigile tasuta kättesaadavad.

Minister Reps märkis, et viimasel ajal on palju räägitud eestikeelse kõrghariduse tähtsusest, kirjakeele rollist rahvaks olemisel, emakeeleõpetusest põhikoolis, riigi ja poliitikute kohustusest kaitsta eesti keelt, õpetajahariduse keeleteadlikkusest, ühtsest eestikeelsest koolist ja muudest kaitset vajavatest keeleteemadest. „Sõna "kaitsma" aga kätkeb endas õigustamist, ohu tõrjumist, vastuhakku, ka varjamist. Selle asemel võiksime sagedamini kasutada sõna "hoidma", mille kaunimad tähendusvarjundid viitavad kellegi või millegi eest hoolitsemisele ning kiindumisele. Arvan, et eesti keelt hoida on kaunim ja üllam eesmärk kui eesti keelt kaitsta," sõnas minister.

Minister Mailis Reps tänas kõiki eesti keele hoidjaid, kes on aidanud sellel jõuda meie kooli ja koju, raamatusse ja arvutisse, ajalehte ja televiisorisse, turule ja poodi, teadusesse ja tööstusesse, ning mis kõige tähtsam – meie mõtlemisse. „Avaldan siirast tänu kõigile, kes eestikeelsete väljendusvõimaluste heaks töötavad ja jälgivad keelekasutust Eestis. Tänan keeleasutusi, seltse, vabaühendusi, sõnaraamatute koostajaid ja terminolooge, keeletoimetajaid, keeletehnolooge ja nõustajaid. Suur tänu õpetajatele, keeleteadlastele ja –uurijatele. Tervitan ka estofiile, kes välisriikides eesti keelega tegelevad."

Eesti keele aasta kontsertaktusel esinesid Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased, sõnavõtuga esines ka Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender. Aktusele järgnes Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid".


Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et väärtustada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi. Keeleaastat tähistatakse arvukate sündmuste ja tegevustega, mis keskenduvad keele hindamisele ja hoidmisele.
• Sündmused ja tegevused toimuvad terve aasta, igas kuus on mõni keskne sündmus. Juunis keskendutakse keele staatusele ja mainele.
• Eesti keele aasta tegevusi korraldavad paljud partnerid: Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Teaduste Akadeemia, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Rahvusringhääling jpt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

4. juunil täitub eesti keelel riigikeelena sada aastat (HTMi pressiteade 4.06.2019)

EKI uudised

Täna täitub eesti keelel riigikeelena sada aastat

Täna, 4. juunil toimub rahvusooperis Estonia eesti keele aasta kontsertaktus, millega tähistatakse saja aasta täitumist eesti keele kui riigikeele esmakordsest mainimisest eelkonstitutsioonis.

Kontsertaktusele on kutsutud eesti keele hoidjad ja arendajad, õpetajad, õppejõud, teadlased ja paljud teised, kelle igapäevane töö aitab säilitada, õpetada ja arendada eesti keelt.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et 2019. aasta on eriline aasta mitmes mõttes. „See on eesti keele aasta, ÜRO põliskeelte aasta ja muidugi laulupeoaasta, samuti rahvusülikooli juubeliaasta," ütles Reps. „On, millele mõelda meie keelt, kultuuri ja omariiklust ning nende tulevikku silmas pidades. Kõik eelnimetatud moodustavad terviku ja traditsiooni, mis lubab meil olla jätkusuutlik rahvusena ning anda oma panus maailmakultuuri varamusse."

Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ütles, eesti keele hea käekäik pole iseenesestmõistetav. „Ei piisa sellest, kui eesti keele edendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad ainult üksikute erialade esindajad," sõnas Tender. „Eesti keele kestmisele ja arendamisele tuleb meil kõigil kaasa aidata: nii riigil kui ka selle elanikel, nii eesti keele aastal kui ka pärast seda."

Kontsertaktus algab kell 11.15 ning toimub koostöös Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega.

Aktusele järgneb Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid".

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord". Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 01.06.2019. Riigikeel ja riigi keel

EKI uudised

Peeter Päll

Vahel tundub, et sõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid on mõeldud eeskätt õigekirjagurmaanidele. Suulises kõnes meil ju nii kindlat eristust ei ole, kuigi vana ema ja vanaema vahel võime häälduse ja kaasteksti põhjal ka suuliselt enamasti vahet teha. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Keeleteadlased lõid digimängu, mis aitab õppida eesti keele keerukusi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
31.05.2019
Õpilane "Käänukiga". Foto: Helena Metslang

 Tartu Ülikooli keeleteadlased koostöös Eesti Keele Instituudiga ja ettevõttega Interactive Fate on töötanud välja keeleõppemängu ja sõnastiku eesti keele kui teise keele grammatika õppeks. Keeleõppemängu „Käänuk“ moodustavad 40 humoorikat koomiksit koos lausete, lünkade, valikvastuste ning visuaal- ja heliefektidega. 

Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professori Helle Metslang selgitas, et õppekomplekt on mõeldud eesti keele õppijatele alates B1/B2-tasemest. „Materjal keskendub eriti sihitise käändevalikule, mis on keeleõppija jaoks üks keerukamaid grammatikateemasid,“ kommenteeris professor Metslang.

Mängule on lisatud keeleõpet hõlbustavad selgitused nii õppijale kui ka õpetajale. Uue õppeaasta künnisel, augustis 2019 toimuvad õpetajatele ka õppekomplekti kasutamise koolitused.

„Käänuki“ loomisel tehti koostööd Läänemere Gümnaasiumi ja Annelinna Gümnaasiumiga ja ka teiste koolidega Tallinnast ja Narvast. Mängu on testinud nii õpilased kui ka üliõpilased, eesti keele õpetajad, keeleteadlased ja teised keelespetsialistid.

Õppekomplekti töörühma kuuluvad Tartu Ülikoolist Helena Metslang, Helle Metslang, Raili Pool, David Ogren; Eesti Keele Instituudist Natalia Vaiss; ettevõttest Interactive Fate Edvin Aedma, Levar Lõhmus, Toomas Laasik.

Mängu valmimist on toetanud SA Innove Euroopa Sotsiaalfond.

Mäng „Käänuk“ koos sihitisesõnastikuga on kättesaadav Eesti Keele Instituudi veebilehel.

Lisateave: Helle Metslang, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor, 522 5074, helle.metslang [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

30. mail kl 17.15 esineb Kalevi Kull avaliku loenguga ’Elu teooria vaimust’.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.05.2019

30. mail kl 17.15 esineb Kalevi Kull avaliku loenguga ’Elu teooria vaimust’. Ettekanne tõukub osalt tema äsjailmunud raamatust ’Teoreetilisest bioloogiast: eluteadus matemaatika ja semiootika vahel’.  Toimumiskoht on  Eesti Looduseuurijate Seltsi maja saal, Struve 2.

Olete oodatud!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 4. juunil kell 17, Struve 2, Lauri Laanisto, Silver Rattasepp, Riin Magnus ja Kalevi Kull

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.05.2019

4. juunil kell 17:00 toimub kevadsemestri viimane Semiosalong, kus Lauri Laanisto, Silver Rattasepp ja Riin Magnus arutlevad koos Kalevi Kulliga viimase värskelt ilmunud raamatust “Teoreetilisest bioloogiast: eluteadus matemaatika ja semiootika vahel”.

Salongiõhtu toimub Eesti Looduseuurijate Seltsi majas, Struve 2, Tartus.

Kõik on osalema ja kaasa arutlema oodatud!

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Riia-Tartu keeleretk Kristjan Jaak Petersoni radadel

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.05.2019

Keeleretk Riia—Tartu
Kristjan Jaak Petersoni radadel
8.VI—15.VI 2019


Eesti keele aasta kavva kuulub Emakeele Seltsi jalgsiretk Riiast Tartusse läbi paikade, kus paarsada aastat tagasi rändas Kristjan Jaak Peterson. Retke põhimeeskonnaks on Annelinna gümnaasiumi, Hugo Treffneri gümnaasiumi, Jaan Poska gümnaasiumi, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, Miina Härma gümnaasiumi, Tamme gümnaasiumi, Rõngu  keskkooli ning Riia eesti kooli  õpilaste ja õpetajate ning Eesti Üliõpilaste Seltsi esindused. Nende vahel on jagatud kogu teekond Riiast Tartusse.  
Keeleretke avakonverents on  Eesti Vabariigi suursaatkonnas Riias 8. juunil, retk ise algab 9. juunil kl 10 Riias Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi juures (Meness iela 1) ja lõpeb 15. juunil kl 15.30 Tartus Toomemäel Petersoni mälestussamba juures. Kokkuvõte tehakse 24. septembri konverentsil kl 14 Tartu ülikooli ajaloo muuseumis. Keeleretke vahekonverentsidele ning rännaku algusesse (Meness iela 1) ja lõppu (Tartu Toomemäel) on sissepääs vaba, oodatud on kõik huvilised.

Keeleretke avakonverentsi ja vahekonverentside ajad, kohad, esinejad ja ettekanded on järgmised:

08.06 Eesti Vabariigi suursaatkond (Riia, Skolas 13), kl 16
        Suursaadik Arti Hilpuse tervitus
        Jüri Valge, Eesti keele aasta 2019
        Kristi Metste, Kristjan Jaak Petersoni roll eesti keele arendamisel
        Risto Järv, Eesti mütoloogia keel/teel
        Guntars Godinš, Kuidas tõlkida eesti luulet läti keelde
        Triin Jürgenstein, Eesti keele õpetamisest Riias

10.06 Võnnu Jaani kirik, kl 17.30
        Ilmar Tomusk, Poliitiline sõltumatus – riigikeeleks olemise eeldus
        Ago Pajur, Võnnu lahing (1919) Eesti ja Läti ajaloos
        Tiit Rosenberg, Johann Köler ja Läti
        Tuuli Tuisk, Liivi keelest ja liivlastest

11.06 Rubene kirik, kl 15.00
        Külli Habicht, Eesti vanast kirjakeelest
        Heiki Valk, Henriku kroonikast ja selle tõlkimisest eesti keelde
        Taavi Pae, Liivimaa—Lätimaa—Eestimaa: kujunemine ja piirid
        Mariko Faster, Ümera nimest

12.06 Valga muuseum (Vabaduse 8), kl 16.00
        Tiit Rosenberg, Cimze seminar eesti kultuuriloos
        Aive Aru-Raidsalu, Valga põhikool – Hans Eineri traditsiooni jätkaja
        Janika Kronberg, August Gailit, eesti ja läti kirjanik ja
        kultuuritegelane
        Jüri Viikberg, Murdeuurija Hella Keem
        Lembit Vaba, Eesti ja läti keele suhetest

13.06 Rõngu rahvamaja (Valga mnt 12), 16.00
        Mari-Liis Vanaisak,  Rahvamaja roll Rõngu kultuurielus
        Külli Prillop, Rossihniuse eestikeelsetest kirikukäsiraamatutest
        Mart Velsker, Ivar Ivask – mees Eesti ja Läti vahel
        Jüri Valge, Eesti riigikeel 100 ja eesti keele aasta 2019
        Kadri Koreinik, Eesti murdekeeled

Keeleretke korraldamist toetavad: Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Eesti Vabariigi Riia suursaatkond, Läti Eesti Selts, Riia eesti kool, Läti ülikooli soome-ugri programm, ERFi Wiedemanni fond, AS A. Le Coq, Valga vallavalitsus, Elva vallavalitsus, Nõo reaalgümnaasium, Tartu ülikool.

Info: Jüri Valge, juri.valge [ät] ut.ee, 510 3977
Emakeele Seltsi juhatus

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

(BIO)SEMIOSALONG 4. JUUNIL

Eesti Semiootika Seltsi uudised
4. juunil kell 17:00 toimub kevadsemestri viimane Semiosalong, kus Lauri Laanisto, Silver Rattasepp ja Riin Magnus arutlevad koos Kalevi Kulliga viimase värskelt ilmunud raamatust “Teoreetilisest bioloogiast: eluteadus matemaatika ja semiootika vahel”. Salongiõhtu toimub Eesti Looduseuurijate Seltsi majas, Struve 2, Tartus. Kõik on
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 25.05.2019. Taaskasutus on popp!

EKI uudised

Arvi Tavast

Tuhandeid aastaid on sõnaraamatud püsinud paberil üsna muutumatuna. Veeb lõi uued võimalused – nüüd soovime kogu vajaliku info sõna kohta kätte saada ainsa otsinguga. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

"Kuusalu rannakeele sõnaraamatu" esitlus Viinistul

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: "Kuusalu rannakeele sõnaraamatu" esitlus Viinistul
Toimumiskoht: Viinistu kunstimuuseum / Kuusalu vald
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. juuni 2019
Algusaeg: 16:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia BA ja MA lõputööde kaitsmised

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.05.2019

Magistritööd teoreetilises filosoofias
27. mai, Jakobi 2-336

10.00 Roland Schimanski
Open Future in Eternalist Universe
Supervisor Bruno Mölder, reviewer Bryan Frances

11.05 Saviour De-Graft Ametefio
Against Epistemic Partiality in Friendship
Supervisor Alexander Stewart Davies, reviewer Patrick Shirreff

12.15 Viktoriia Iugai
The Discrepancy between Free Will and Moral Responsibility
Supervisor Bruno Mölder, reviewer Uku Tooming

27. mai, Jakobi 2-322

14.15 Arunkumar Rajavel
On the Implausibility of Slow-Switching Arguments in Establishing Incompatibility Thesis
Supervisors Bryan Frances, Juhani Yli-Vakkuri, reviewer Uku Tooming

15.20 Ching Hei Yau
A Classical Degree-Theoretic Treatment of the Sorites Paradox
Supervisors Juhani Yli-Vakkuri, Bryan Frances, reviewer Alexander Stewart Davies

16.45 Hinded

Magistritööd filosoofia ajaloos
28. mai, Jakobi 2-336

14:00 Jose Cañete Correas
Saying Beyond Phenomenology: Levinas's Response to Derrida
Supervisor Jaanus Sooväli, reviewer Siobhan Kattago

Magistritööd praktilises filosoofias
31. mai, Jakobi 2-336

13.15 Wael Wehbe
A Comparative Approach to Tax Exemption: Differences Between Hospitals and Religious Institutions
Supervisor Mats Volberg, reviewer Siobhan Kattago

14.15 Jay Allen Zameska
Valuing Health: Against the Ethical View
Supervisor Kadri Simm, reviewer Mats Volberg

15.30 Hinded

Lisainfo: Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Bakalaureusetööd praktilises filosoofias
3. juunil, Jakobi 2-336

12.30 Siim Bachmann
Noël Carrolli sisupõhise esteetilise kogemuse definitsiooni kaitse
Juhendaja Marek Volt, retsensent Merike Reiljan (MA)

13.15 Roland Pütsepp
Gratitude Towards States of Affairs
Juhendaja Heidy Meriste, retsensent Margit Sutrop

14.00 Taavi Luik
How Can Artificial Intelligence Be Risky?
Juhendaja Mats Volberg, retsensent Siobhan Kattago

15.00 Oto Tuul
Vabadus solvata: filosoofiline uurimus vihakõnest ja sõnavabaduse piiridest
Juhendaja Mats Volberg, retsensent Kadri Simm

15.45 Heiko Leesment
Kas liberaalne paternalism on rakendatav Robert Nozicki kontseptsioonina ideaalsest riigist?
Juhendaja Mats Volberg, retsensent Marek Volt

16.45 Hinnete teatamine

Filosoofia ajalugu ja teoreetiline filosoofia
4. juunil, Jakobi 2-336

11.15 Ove Averin
Henry More ja hinge rännak läbi eri tüüpi kehade
Juhendaja Roomet Jakapi, retsensent Eduard Parhomenko

12.15 Helo Liis Soodla
Slur or False Friend? An Assessment of "False Friends” Arguments
Juhendaja Alexander Stewart Davies, retsensent Uku Tooming

13.30 Hinnete teatamine

Lisainfo: Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Ülimahukas, 30 000 märksõnaga „Vadja keele sõnaraamat“ jõudis veebi (Pressiteade 23.05.2019)

EKI uudised

 

Eesti Keele Instituudi veebisõnastike hulka on lisandunud ülimalt mahukas „Vadja keele sõnaraamat“.

Veebisõnastiku (www.eki.ee/dict/vadja) aluseks on 2013. aastal raamatuna ilmunud „Vadja keele sõnaraamat“, mille maht äratab aukartust: 1800 lehekülge ja umbes 30 000 märksõnaartiklit. Sõnaraamat on kolmekeelne, lisaks eesti ja vadja keeleinfole leiab sellest ka venekeelsed tõlkevasted.

Sõnaraamatut koostati kaua ja süvitsi, aluseks põhjalik sedelkogu ja lindistused. Koostamist alustati akadeemik professor Paul Ariste juhtimisel juba 1959. aastal, esmatrüki seitse köidet ilmusid aastatel 1990–2011, toimetajaks Elna Adler, Silja Grünberg ja Merle Leppik. Üheköiteline 2., täiendatud ja parandatud trükk ilmus 2013. aastal, selle toimetaja oli Silja Grünberg. Nüüd veebis ilmunud „Vadja keele sõnaraamatu“ 3., kohandatud veebiväljaande veebiliidese looja on Indrek Hein, märksõnaviiteid on ühtlustanud Marit Alas ja Tiina Laansalu.

„Vadja keele sõnaraamat“ on mälestusmärk vadja keelele – eesti keele lähimale sugulaskeelele. Vadja keele emakeelena kõnelejaid arvatavasti enam ei leidu. Vadja külad Narvast kirde poole jääval Ingerimaal on hääbunud, viimase allesjäänud murdeala kõrvale kerkis Ust-Luga sadam tuhandete seal töötavate uusasukatega. Vadja kirjakeel jäigi tekkimata. Killuke vadja keelele omapärast on säilinud Kirde-Eesti murretes.

Keeleteadlane Kristiina Ross on suursõnaraamatu kohta kirjutanud: „Vadja sõnaraamat pole lihtsalt sõnaraamat, see on kunstiteos. Vähemalt peidab see endas lisaks teaduslikule sõnavaralisele teabele veel igasuguseid muid seoseid ja allusioone. Ühelt poolt võib rikkalikust näitelausestikust lugeda välja nii mõndagi läänemeresoome rahvaste ajaloo ja kultuuriloolise tähenduse kohta, teiselt poolt pakub materjali põhjalik ja süsteemne esitusviis omamoodi kvintessentsi kunagisest humanitaarsest teadusparadigmast ja oma tegijaist. Nii et see sõnaraamat räägib, võiks öelda, elust üldse.“

Lisaks „Vadja keele sõnaraamatule“ leiab Eesti Keele Instituudi veebilehelt veel teisigi sugulaskeelte sõnaraamatuid: „Eesti-ersa sõnaraamatu“ (2019), „Eesti-mari sõnaraamatu“ (2017) ja „Eesti-udmurdi sõnaraamatu“ (2015).

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ESS-i ÜLDKOOSOLEKU JÄRELKAJA

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Seltsi järjekordne aastakoosolek on värskelt seljataga ning alljärgnevalt mõned olulisemad punktid, mida arutati, ja hetked, mis väärivad talletamist. Kohal oli 21 osalist (neist neli külalisena) ja volituste kaudu esindatud 12 seltsilist. “SEMIOOTILINE JÄLG” “Semiootilise jälje” auhinnaga pärjati sel
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 18.05.2019. Väärtustades põlist

EKI uudised

Iris Metsmägi

Kõige eestilikumad sõnad on valitud. Kolmekümnele enim hääli saanud sõnale pilku heites on selge, et eestilik sõna märgib meile olulisi asju ja kõlab hästi, isegi põnevalt (jäääär või pööriöö). Vormi poolest hakkab silma liitsõnade rohkus. Aga missuguse päritoluga tüvedest need sõnad koosnevad?

Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sel nädalal külastab semiootika osakonda María Inés Arrizabalaga (Universidad Nacional de Córdoba)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.05.2019

Teisipäev, 21.05, 14.15-15.45 (Jakobi 2-305)

“Translation and the formation of a literary canon from the perspective of Semiotics of Culture.”

Kolmapäev, 22.05, 14.15-15.45 (Jakobi 2-305)

“The role of cultural semiotics, relational translation and post translation as categories of analysis in the research group Estudios de Traducción Total [EsTraTo] at UNC, Argentina."

Neljapäev, 23. mail kell 14.15 (Jakobi 2 – 306)

“Reception of Lotmanian semiotics in Latin America.”

María Inés Arrizabalaga on tuntud tõlketeadlane ja semiootika-alaste tööde tõlkija.

Ta on Argentiinas Cordoba Ülikooli (Universidad Nacional de Córdoba) Keeltekooli professor ja teadlane CONICETis (National Scientific and Technical Research Council).

Loeng on inglise keeles.

Kõik on teretulnud kuulama!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Joosep Sepa näitus „„Mino Võromaa“ illustratsioonid“

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
20.05.2019


Joosep Sepa näitus „„Mino Võromaa“ illustratsioonid“ Tartu Ülikooli Philosophicumi (Jakobi 2) IV korruse fuajees
13. mai – 31. august 2019

Joosep Sepp on Võrust pärit noor kunstnik, kellele meeldib katsetada uute ja erinevate kunstistiilidega: „Tsõõrikväelise“ illustratsioonid on loodud digimaalidena, kohviga maalimise tulemust saab imetleda kohvikus Crepp (Tartus Rüütli tänaval). Joosep alustas kunstiõpinguid 7-aastasena Võru Kunstikoolis, jätkas Tartu Kunstikoolis illustraatori erialal. Praegu õpib ta Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas meediadisaini osakonnas.

Illustratsioonid on saanud inspiratsiooni Võru Instituudis koostatud kogumiku „Tsõõrikväeline. Mino Võromaa 30“ lugudest ja luuletustest. „Tsõõrikväeline“ on noorte võrukeelse loomingu võistluse juubelikogumik, mis sisaldab 30 aasta jooksul võistlusel osalenud kirjatööde paremikku.

Raamatut ennast saab osta Võro Instituudi e-poest (https://umapuut.ee/index.php/raamatud/tsoorikvaeline) ja TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusest.

 

Joosep Sepp

Lisainfo: Eva Saar (eva.saar [ät] ut.ee), TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

 

     

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvaheline töötuba "Self-Determination of Peoples in Historical Perspective" (17 May, 2019)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.05.2019

Rahvusvaheline töötuba "Self-Determination of Peoples in Historical Perspective"

Reede, 17. mai, 2019

Filosoofia ja semiootika instituudis, Jakobi 2-336

On May 17, 2019, the Department of Philosophy and the Johan Skytte Institute of Political Studies are holding a workshop on "Self-determination of peoples in historical perspective". The workshop will explore selected theoretical discussions and controversies about the idea and principle of self-determination of peoples in long-range perspective. While this would include the exploration of the ways in which theorists were seeking to contribute to their contemporary philosophical, political and territorial disputes, we are particularly interested in testing the possibility of linking different 20th-century interpretations of self-determination to early modern political languages and characteristic theoretical idioms, so as to highlight the continuities and ruptures in the long-term intellectual history of this concept. 

This event has been supported by the Centre of Excellence in Estonian Studies (European Union, European Regional Development Fund) and is related to research projects IUT20-5 and IUT20-39 (Estonian Ministry of Education and Research).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

16. mail peab avaliku loengu professor David Armitage

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.05.2019

Neljapäeval, 16. mail peab Tartu Ülikoolis avaliku loengu Harvardi Ülikooli professor David Armitage teemal:

TREATIES IN DANGER? CONTEMPORARY CRISES OF INTERNATIONAL ORDER IN HISTORICAL PERSPECTIVE.

Loengu kokkuvõte:

The rise of political populism in Europe and the United States, together with its accompanying nationalism and isolationism, has generated widespread apprehension that instability and division at the national level are scaling up to unsettle the international realm as well. The symptoms seem to be widespread: the Trump administration's withdrawal from international agreements; Russia's invasion of Crimea; Brexit; even a failed referendum in Switzerland to prefer "Swiss law over foreign judges": all seem to indicate a crisis of the so-called "rules-based international order". The ligaments of that order are treaties--the ties that bind international actors together in webs of trust and obligation. But where did the idea that treaties could create order come from? And what is the relation of treaties to various forms of disorder, such as empire, power politics, and the supremacy of the state over the individual and other competing actors? This lecture traces ideas of treaty-making and treaty-breaking over the centuries to place contemporary concerns in long-range historical perspective.

 David Armitage (Lloyd C. Blankfein Professor of History, Harvard University; Fellow, Wissenschaftskolleg zu Berlin) on üks praeguse aja juhtivaid ideeajaloolasi ning rahvusvahelise poliitilise mõtte ajaloo alusepanijaid. Ta on autori või koostajana avaldanud 17 raamatut, nende hulgas “The Ideological Origins of the British Empire” (2000), “The Declaration of Independence: A Global History” (2007), “Foundations of Modern International Thought” (2013), “The History Manifesto” (koos Jo Guldiga, 2014) ja “Civil Wars: A History in Ideas” (2017).

Inglisekeelne loeng toimub 16. mail kl. 16.15 Tartu Ülikooli aulas. Kõik huvilised on oodatud!

Loengu korraldajad: Filosoofia ja semiootika instituut ning Johan Skytte poliitikauuringute instituut.

Loengu toimumist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus), ning see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektidega IUT20-5 ja IUT20-39.

Liitu üritusega siin

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Teadusseltside terminoloogiapäeval arutletakse oskuskeele tuleviku üle (Pressiteade, 16.05.2019)

EKI uudised

Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts ja Eesti Keele Instituut korraldavad
16. mail 2019 kell 12 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn)
teadusseltside terminoloogiapäeva.


Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud teadusseltside terminoloogiapäev
toimub esimest korda. Osalevad 21 teadusseltsi ja 7 assotsieerunud asutuse esindajad, lisaks teadlased ülikoolidest ja terminikomisjonidest.

Terminoloogiapäeva kava:
Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere tervitus
Ettekanded (juhatab Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang)
Sirli Zupping (HTMi keeleosakond) „Oskuskeelekorraldus - kuidas edasi?“
Jakob Kübarsepp, Priit Kulu (Inseneride Liit) „Terminiarendusest inseneriteaduste alal“
Toomas Kukk (Looduseuurijate Selts) „Uute eestikeelsete taimenimetuste sünniloost“
Tiina Soon (Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond) „Terminikirje osised - kahe silma vahelt välja“


Päev lõpeb teadusseltside ümarlauaga „Millist tõuget vajab eesti oskuskeel?“, mida juhatab Ekilexi arendaja Arvi Tavast. Lisaks ettekandjatele osalevad ümarlauas veel Andres Kollist (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu), Lea Leppik (Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia sõjandusterminoloogia töörühm) ja Mari Palgi (Eesti Inimesegeneetika Ühing).

 

Teadusseltside terminoloogiapäev kuulub eesti keele aasta ürituste hulka. Maikuu on terminoloogia ja oskuskeele kuu. Keelaasta sündmuste kava saab vaadata siin: http://portaal.eki.ee/kalender/2616-keeleaasta2019.html

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 11.05.2019. Retooriliselt retoorikast

EKI uudised

Tiina Paet

Viimasel ajal ei möödu päevagi, mil ajalehtede esikülgedel ei kohtaks sõna retoorika. Üha kindlamalt püütakse selle sõna alla koondada kogu (eeskätt poliitiline) eneseväljendus. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

16. mai Jututarõ külalisteks on Aare Hõrn, Paul Hagu ja Rein Järvelill

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.05.2019

TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse JUTUTARÕ toimub neljapäeval, 16. mail 2019 kell 17 Jakobi 2-103, Tartus.

Jututare külalisteks on Aare Hõrn, Paul Hagu ja Rein Järvelill, kes tutvustavad uuemat setokeelset kirjandust, millest tähtsaim on kahtlemata setokeelne Eesti Vabariigi alusdokumentide kogumik „Eesti riigi põhikirä’”.

 

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: : Eva Saar (eva.saar [ät] ut.ee), TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Robin Wilsoni ja Amirouche Moktefi raamatu esitlusseminar 30. mai

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.05.2019

Kõik huvilised on oodatud raamatu “The Mathematical World of Charles L. Dodgson (Lewis Carroll)” (toimetajad Robin Wilson ja Amirouche Moktefi) esitlusele ja seminarile 30. mail kell 16.15 Jakobi 2 ruumis 336. Amirouche Moktefi (Tallinna Tehnikaülikool) seminariettekande lühikokkuvõte on toodud allpool. Seminari korraldab TÜ filosoofia ja semiootika instituudi teadusfilosoofia õppetool.

Abstract:
Charles Lutwidge Dodgson is best known for his 'Alice' books written under his pen name of Lewis Carroll. Yet, whilst lauded for his work in children's fiction and his pioneering work in the world of Victorian photography, his everyday job was a lecturer in Mathematics at Christ Church, Oxford University. His mathematical work covers disciplines such as geometry, algebra, logic, the theory of voting, and recreational mathematics. Although there is dispute as to the mathematical importance of Dodgson's work, the chief aim of this talk is to highlight its historical importance. It offers a beautiful instance of Victorian intellectual life, grounded in the ideals of liberal education but facing the growing influence of natural sciences. I will particularly address Dodgson's effort to popularize logic and his interventions in public debates to disprove fallacies.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ESS-i üldkoosolek 2019

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Head seltsi tänased ja tulevased liikmed, Eesti Semiootika Seltsi iga-aastane üldkoosolek toimub seekord laupäeval, 18. mail 2019 kell 16:30 Jakobi 2-306.  Otsustasime korraldada sel aastal üldkoosoleku nädalavahetusel, pealegi Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutuleku päeval, et osaleda saaks ka seltsilised kaugemalt –
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Keeletehnoloogia tutvustus Õpetajate Lehes

Eesti Keeleressursside Keskus

Õpetajate Lehes ilmus 3. mail 2019 lugu "Mis on Kreutzwaldil pistmist keeletehnoloogiaga?". Artiklis tutvustab Eesti Keeleressursside Keskuse tegevjuht Kadri Vider Eesti keeletehnoloogiat, keeleressursse ja mis neist õpetamisel kasu võib olla, lisaks mõningaid toredaid keelemänge.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

EKRK teenuste tutvustus ERÜ kevadkonverentsil 2019

Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti Rakenduslingvistika Ühingu kevadkonverentsil 25. aprillil 2019 Tallinnas tutvustas EKRK kuulajatele enda ja CLARINi veebiteenuseid. 

EKRK teenustest tuntakse humanitaaride hulgas enim KORPi - korpuste päringusüsteemi, mis loodud Rootsi Keelepangas (Språkbanken) ja mis võimaldab keelekasutust uurida eri tasemel märgendatud korpustest ning saada vastuseks lisaks tavapärasele konkordantsile ka statistilised näitajad ja kollokatsioonid. Päring on väga paindlik ja hõlpsalt muudetav. Eesti KORPis on praegu erinevaid korpusi kokku enam kui 850 miljonit sõnet (tekstisõna). Hoopis rohkem sõnesid ja võimalusi on aga Kielipankki KORPis, kus näiteks piiratud kasutustingimustega andmestikule pääsevad ligi ka Eesti teadlased oma teadusasutuse konto kaudu.

Uudis EKRK keeleuurimise vahendites on sisuotsingu süsteem RABA, kus lihtsast sõnapäringust alustades saab korraga infot nii EKRK KORPist, TTÜ kõnetehnoloogia ja TÜ foneetikalabori helikorpustest kui ka EKI Sõnaveebi sõnastikest.

Veelgi mahukamad andmestikud on kasutada RABA eeskujuks oleval CLARINi ühendatud sisuotsingul (Federated Content Search), mis otsib üle kõigi CLARINi registris kirjeldatud ressursside. Eestikeskse RABA ja Euroopa ühendatud sisuotsinguga saame kiiresti leida neid andmestikke, mis meid huvitavaid nähtusi sisaldavad. Nende põhjalikku kirjeldust, juurdepääsutingimusi ja sarnaste andmestike olemasolu on mugav leida Virtuaalsest Keeleobservatooriumist (Virtual Language Observatory, VLO), mis kogub ressursside kirjeldusi ja nende uuendusi automaatselt kõigist CLARINi keskustest ja muudestki digiarhiividest.

Kui VLO-st ei leia vajalikku eestikeelset andmestikku üles, pole seda ehk kirjeldatud EKRK keeleressursside registris Meta-share. Üksikasjalikule kirjeldusele ja nähtavusele lisaks on Metashare’il veel üks oluline eelis: kõik registreeritud keeleressursid saavad püsiidentifikaatori DOI, mille abil on lihtne vajalikku ressurssi taasleida ja viidata oma publikatsioonides.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut tutvustab Tallinna päeval 15. mail keelenõu ja Sõnaveebi

EKI uudised

Eesti Keele Instituut tutvustab Tallinna päeval 15. mail Vabaduse platsil Rahvarinde muuseumi ees telgis oma teenuseid - keelenõuannet ja Sõnaveebi. Tallinna päeva kava. 

Olete oodatud! 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti keele toeta virtuaalassistendid võivad keele säilimisele teha karuteene (07.05.2019)

EKI uudised

Google avalikustas hiljuti eestikeelse kõnetuvastuse, mis Eesti keeletehnoloogide sõnul aitab küll kaasa eesti keele alahoidmisele, kuid tõstab esile uue võimaliku probleemi. Kui Eestiski muutuvad populaarseks virtuaalsed assistendid, mis nende hinnangul lähiajal eesti keeles rääkima ei hakka, siis hakkavad lapsed nendega rääkima inglise keeles, mis võib eesti keele säilimisele teha karuteene.

Sõna sekka ütlevad TalTechi tarkvarateaduse instituudi vanemteadur Tanel Alumäe, Eesti Keele Instituudi kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakonna juhataja-vanemteadur Meelis Mihkla ja Eesti Keele Instituudi kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakonna vanemteadur Liisi Piits.

Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Uus veebiportaal Murdekiiker avab Eesti murrete algkujud (ERR, 06.05.2019)

EKI uudised

Eesti keele instituut avas uue interaktiivse veebiportaali Murdekiiker, mis peaks tooma lähemale kõik eesti murdealad, mida esindavad 12 omaaegset kihelkonnamurrakut.

Välja on toodud murretele iseloomulikud jooned ja sõnavara, mida võib kuulata helisalvestistelt autentses esituses, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kiikri koostaja Jüri Viikberg ütles, et moodsale veebiplatvormile sai alus pandud juba vähemalt 100 aastat tagasi, kui eesti murrete uurimist alustati. Vaata uudislõiku siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kuula: kas tead, kuidas kõlas rannikueesti või Tartu murrak? (PM 06.05.2019)

EKI uudised

 

Eesti Keele Instituudi uues murdeveebis Murdekiiker saab kuulata, lugeda ja analüüsida erinevate vanade eesti keele murrete kõla ja sõnavara.

Murdekiiker toob ehtsa murdekeele kõigest hiirekliki kaugusele. Selle kaudu pääseb lähemalt tutvuma kõigi murdealadega, mida on valitud esindama 12 omaaegset kihelkonnamurrakut.

Oma kõrvaga võib kuulda põliste keelejuhtide pajatusi (aastaist 1938–1973), kõrvale saab lugeda nendesamade lugude tekste nii murdes kui ka kirjakeelses tõlkes. Keelenäidetele taustaks näitab murdekiiker veel põhiandmeid kihelkondade, iseloomulike murdejoonte, sõnavara ning Eesti Keele Instituudi keelekogude kohta. Nupukad leiavad eest ka nuputamisülesandeid. Veebiportaal on mõeldud kõigile (murde)keelest ja rahvakultuurist huvitatuile. See võiks olla toeks murdeid tutvustavates koolitundides ning lävepakuks murdemaailmaga lähema tutvumise teel.

Murdekiikri koostas Jüri Viikberg, tehniliselt teostasid Marko Petron ja Indrek Hein, toimetasid Mari-Liis Kalvik ja Tiina Laansalu.

Postimees 06.05.2019 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudis valmis interaktiivne veebiportaal Murdekiiker (Pressiteade 06.05.2019)

EKI uudised

Murdekiiker (www.eki.ee/murded/kiiker) on omanäoline veebivärav eesti keele rikkalikku murdemaailma. Selle kaudu pääseb lähemalt tutvuma kõigi Eesti murdealadega, mida on valitud esindama 12 omaaegset kihelkonnamurrakut.

Murdekiiker toob ehtsa murdekeele kõigest hiirekliki kaugusele. Oma kõrvaga võib kuulda põliste keelejuhtide pajatusi (aastaist 1938–1973), kõrvale saab lugeda nendesamade lugude tekste nii murdes kui ka kirjakeelses tõlkes. Keelenäidetele taustaks näitab murdekiiker veel põhiandmeid kihelkondade, iseloomulike murdejoonte, sõnavara ning Eesti Keele Instituudi keelekogude kohta. Nupukad leiavad eest ka nuputamisülesandeid. Veebiportaal on mõeldud kõigile (murde)keelest ja rahvakultuurist huvitatuile. See võiks olla toeks murdeid tutvustavates koolitundides ning lävepakuks murdemaailmaga lähema tutvumise teel.

Murdekiikri koostas Jüri Viikberg, tehniliselt teostasid Marko Petron ja Indrek Hein, toimetasid Mari-Liis Kalvik ja Tiina Laansalu. 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 04.05.2019. Segadus eksitussõnadega

EKI uudised

Tiina Laansalu

Aeg-ajalt viskame nalja eesti ja soome keele sarnaste sõnade väga erinevate tähenduste üle, olgu selleks näiteks mage (soome makea tähendab 'magus'), edel (sm etelä 'lõuna'), hallitus (sm hallitus 'valitsus') või sulane (sm sulhanen 'peigmees'). Neid on kutsutud eksitussõnadeks.

Samasugust tähenduslikku üllatust ja ka huumorit võivad pakkuda meie oma eesti keele murdesõnad. Näiteks teame ju kõik, mida tähendavad menuk, nõustama, näidis ja tankima. Või kas ikka teame? Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks