TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Joosep Sepa näitus „„Mino Võromaa“ illustratsioonid“

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
20.05.2019


Joosep Sepa näitus „„Mino Võromaa“ illustratsioonid“ Tartu Ülikooli Philosophicumi (Jakobi 2) IV korruse fuajees
13. mai – 31. august 2019

Joosep Sepp on Võrust pärit noor kunstnik, kellele meeldib katsetada uute ja erinevate kunstistiilidega: „Tsõõrikväelise“ illustratsioonid on loodud digimaalidena, kohviga maalimise tulemust saab imetleda kohvikus Crepp (Tartus Rüütli tänaval). Joosep alustas kunstiõpinguid 7-aastasena Võru Kunstikoolis, jätkas Tartu Kunstikoolis illustraatori erialal. Praegu õpib ta Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas meediadisaini osakonnas.

Illustratsioonid on saanud inspiratsiooni Võru Instituudis koostatud kogumiku „Tsõõrikväeline. Mino Võromaa 30“ lugudest ja luuletustest. „Tsõõrikväeline“ on noorte võrukeelse loomingu võistluse juubelikogumik, mis sisaldab 30 aasta jooksul võistlusel osalenud kirjatööde paremikku.

Raamatut ennast saab osta Võro Instituudi e-poest (https://umapuut.ee/index.php/raamatud/tsoorikvaeline) ja TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusest.

 

Joosep Sepp

Lisainfo: Eva Saar (eva.saar [ät] ut.ee), TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

 

     

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvaheline töötuba "Self-Determination of Peoples in Historical Perspective" (17 May, 2019)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.05.2019

Rahvusvaheline töötuba "Self-Determination of Peoples in Historical Perspective"

Reede, 17. mai, 2019

Filosoofia ja semiootika instituudis, Jakobi 2-336

On May 17, 2019, the Department of Philosophy and the Johan Skytte Institute of Political Studies are holding a workshop on "Self-determination of peoples in historical perspective". The workshop will explore selected theoretical discussions and controversies about the idea and principle of self-determination of peoples in long-range perspective. While this would include the exploration of the ways in which theorists were seeking to contribute to their contemporary philosophical, political and territorial disputes, we are particularly interested in testing the possibility of linking different 20th-century interpretations of self-determination to early modern political languages and characteristic theoretical idioms, so as to highlight the continuities and ruptures in the long-term intellectual history of this concept. 

This event has been supported by the Centre of Excellence in Estonian Studies (European Union, European Regional Development Fund) and is related to research projects IUT20-5 and IUT20-39 (Estonian Ministry of Education and Research).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

16. mail peab avaliku loengu professor David Armitage

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.05.2019

Neljapäeval, 16. mail peab Tartu Ülikoolis avaliku loengu Harvardi Ülikooli professor David Armitage teemal:

TREATIES IN DANGER? CONTEMPORARY CRISES OF INTERNATIONAL ORDER IN HISTORICAL PERSPECTIVE.

Loengu kokkuvõte:

The rise of political populism in Europe and the United States, together with its accompanying nationalism and isolationism, has generated widespread apprehension that instability and division at the national level are scaling up to unsettle the international realm as well. The symptoms seem to be widespread: the Trump administration's withdrawal from international agreements; Russia's invasion of Crimea; Brexit; even a failed referendum in Switzerland to prefer "Swiss law over foreign judges": all seem to indicate a crisis of the so-called "rules-based international order". The ligaments of that order are treaties--the ties that bind international actors together in webs of trust and obligation. But where did the idea that treaties could create order come from? And what is the relation of treaties to various forms of disorder, such as empire, power politics, and the supremacy of the state over the individual and other competing actors? This lecture traces ideas of treaty-making and treaty-breaking over the centuries to place contemporary concerns in long-range historical perspective.

 David Armitage (Lloyd C. Blankfein Professor of History, Harvard University; Fellow, Wissenschaftskolleg zu Berlin) on üks praeguse aja juhtivaid ideeajaloolasi ning rahvusvahelise poliitilise mõtte ajaloo alusepanijaid. Ta on autori või koostajana avaldanud 17 raamatut, nende hulgas “The Ideological Origins of the British Empire” (2000), “The Declaration of Independence: A Global History” (2007), “Foundations of Modern International Thought” (2013), “The History Manifesto” (koos Jo Guldiga, 2014) ja “Civil Wars: A History in Ideas” (2017).

Inglisekeelne loeng toimub 16. mail kl. 16.15 Tartu Ülikooli aulas. Kõik huvilised on oodatud!

Loengu korraldajad: Filosoofia ja semiootika instituut ning Johan Skytte poliitikauuringute instituut.

Loengu toimumist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus), ning see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektidega IUT20-5 ja IUT20-39.

Liitu üritusega siin

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Teadusseltside terminoloogiapäeval arutletakse oskuskeele tuleviku üle (Pressiteade, 16.05.2019)

EKI uudised

Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts ja Eesti Keele Instituut korraldavad
16. mail 2019 kell 12 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn)
teadusseltside terminoloogiapäeva.


Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud teadusseltside terminoloogiapäev
toimub esimest korda. Osalevad 21 teadusseltsi ja 7 assotsieerunud asutuse esindajad, lisaks teadlased ülikoolidest ja terminikomisjonidest.

Terminoloogiapäeva kava:
Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere tervitus
Ettekanded (juhatab Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang)
Sirli Zupping (HTMi keeleosakond) „Oskuskeelekorraldus - kuidas edasi?“
Jakob Kübarsepp, Priit Kulu (Inseneride Liit) „Terminiarendusest inseneriteaduste alal“
Toomas Kukk (Looduseuurijate Selts) „Uute eestikeelsete taimenimetuste sünniloost“
Tiina Soon (Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond) „Terminikirje osised - kahe silma vahelt välja“


Päev lõpeb teadusseltside ümarlauaga „Millist tõuget vajab eesti oskuskeel?“, mida juhatab Ekilexi arendaja Arvi Tavast. Lisaks ettekandjatele osalevad ümarlauas veel Andres Kollist (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu), Lea Leppik (Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia sõjandusterminoloogia töörühm) ja Mari Palgi (Eesti Inimesegeneetika Ühing).

 

Teadusseltside terminoloogiapäev kuulub eesti keele aasta ürituste hulka. Maikuu on terminoloogia ja oskuskeele kuu. Keelaasta sündmuste kava saab vaadata siin: http://portaal.eki.ee/kalender/2616-keeleaasta2019.html

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

16. mai Jututarõ külalisteks on Aare Hõrn, Paul Hagu ja Rein Järvelill

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.05.2019

TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse JUTUTARÕ toimub neljapäeval, 16. mail 2019 kell 17 Jakobi 2-103, Tartus.

Jututare külalisteks on Aare Hõrn, Paul Hagu ja Rein Järvelill, kes tutvustavad uuemat setokeelset kirjandust, millest tähtsaim on kahtlemata setokeelne Eesti Vabariigi alusdokumentide kogumik „Eesti riigi põhikirä’”.

 

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: : Eva Saar (eva.saar [ät] ut.ee), TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Robin Wilsoni ja Amirouche Moktefi raamatu esitlusseminar 30. mai

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.05.2019

Kõik huvilised on oodatud raamatu “The Mathematical World of Charles L. Dodgson (Lewis Carroll)” (toimetajad Robin Wilson ja Amirouche Moktefi) esitlusele ja seminarile 30. mail kell 16.15 Jakobi 2 ruumis 336. Amirouche Moktefi (Tallinna Tehnikaülikool) seminariettekande lühikokkuvõte on toodud allpool. Seminari korraldab TÜ filosoofia ja semiootika instituudi teadusfilosoofia õppetool.

Abstract:
Charles Lutwidge Dodgson is best known for his 'Alice' books written under his pen name of Lewis Carroll. Yet, whilst lauded for his work in children's fiction and his pioneering work in the world of Victorian photography, his everyday job was a lecturer in Mathematics at Christ Church, Oxford University. His mathematical work covers disciplines such as geometry, algebra, logic, the theory of voting, and recreational mathematics. Although there is dispute as to the mathematical importance of Dodgson's work, the chief aim of this talk is to highlight its historical importance. It offers a beautiful instance of Victorian intellectual life, grounded in the ideals of liberal education but facing the growing influence of natural sciences. I will particularly address Dodgson's effort to popularize logic and his interventions in public debates to disprove fallacies.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ESS-i üldkoosolek 2019

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Head seltsi tänased ja tulevased liikmed, Eesti Semiootika Seltsi iga-aastane üldkoosolek toimub seekord laupäeval, 18. mail 2019 kell 16:30 Jakobi 2-306.  Otsustasime korraldada sel aastal üldkoosoleku nädalavahetusel, pealegi Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutuleku päeval, et osaleda saaks ka seltsilised kaugemalt –
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

Keeletehnoloogia tutvustus Õpetajate Lehes

Eesti Keeleressursside Keskus

Õpetajate Lehes ilmus 3. mail 2019 lugu "Mis on Kreutzwaldil pistmist keeletehnoloogiaga?". Artiklis tutvustab Eesti Keeleressursside Keskuse tegevjuht Kadri Vider Eesti keeletehnoloogiat, keeleressursse ja mis neist õpetamisel kasu võib olla, lisaks mõningaid toredaid keelemänge.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Keeleressursside Keskus

EKRK teenuste tutvustus ERÜ kevadkonverentsil 2019

Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti Rakenduslingvistika Ühingu kevadkonverentsil 25. aprillil 2019 Tallinnas tutvustas EKRK kuulajatele enda ja CLARINi veebiteenuseid. 

EKRK teenustest tuntakse humanitaaride hulgas enim KORPi - korpuste päringusüsteemi, mis loodud Rootsi Keelepangas (Språkbanken) ja mis võimaldab keelekasutust uurida eri tasemel märgendatud korpustest ning saada vastuseks lisaks tavapärasele konkordantsile ka statistilised näitajad ja kollokatsioonid. Päring on väga paindlik ja hõlpsalt muudetav. Eesti KORPis on praegu erinevaid korpusi kokku enam kui 850 miljonit sõnet (tekstisõna). Hoopis rohkem sõnesid ja võimalusi on aga Kielipankki KORPis, kus näiteks piiratud kasutustingimustega andmestikule pääsevad ligi ka Eesti teadlased oma teadusasutuse konto kaudu.

Uudis EKRK keeleuurimise vahendites on sisuotsingu süsteem RABA, kus lihtsast sõnapäringust alustades saab korraga infot nii EKRK KORPist, TTÜ kõnetehnoloogia ja TÜ foneetikalabori helikorpustest kui ka EKI Sõnaveebi sõnastikest.

Veelgi mahukamad andmestikud on kasutada RABA eeskujuks oleval CLARINi ühendatud sisuotsingul (Federated Content Search), mis otsib üle kõigi CLARINi registris kirjeldatud ressursside. Eestikeskse RABA ja Euroopa ühendatud sisuotsinguga saame kiiresti leida neid andmestikke, mis meid huvitavaid nähtusi sisaldavad. Nende põhjalikku kirjeldust, juurdepääsutingimusi ja sarnaste andmestike olemasolu on mugav leida Virtuaalsest Keeleobservatooriumist (Virtual Language Observatory, VLO), mis kogub ressursside kirjeldusi ja nende uuendusi automaatselt kõigist CLARINi keskustest ja muudestki digiarhiividest.

Kui VLO-st ei leia vajalikku eestikeelset andmestikku üles, pole seda ehk kirjeldatud EKRK keeleressursside registris Meta-share. Üksikasjalikule kirjeldusele ja nähtavusele lisaks on Metashare’il veel üks oluline eelis: kõik registreeritud keeleressursid saavad püsiidentifikaatori DOI, mille abil on lihtne vajalikku ressurssi taasleida ja viidata oma publikatsioonides.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut tutvustab Tallinna päeval 15. mail keelenõu ja Sõnaveebi

EKI uudised

Eesti Keele Instituut tutvustab Tallinna päeval 15. mail Vabaduse platsil Rahvarinde muuseumi ees telgis oma teenuseid - keelenõuannet ja Sõnaveebi. Tallinna päeva kava. 

Olete oodatud! 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudis valmis interaktiivne veebiportaal Murdekiiker (Pressiteade 06.05.2019)

EKI uudised

Murdekiiker (www.eki.ee/murded/kiiker) on omanäoline veebivärav eesti keele rikkalikku murdemaailma. Selle kaudu pääseb lähemalt tutvuma kõigi Eesti murdealadega, mida on valitud esindama 12 omaaegset kihelkonnamurrakut.

Murdekiiker toob ehtsa murdekeele kõigest hiirekliki kaugusele. Oma kõrvaga võib kuulda põliste keelejuhtide pajatusi (aastaist 1938–1973), kõrvale saab lugeda nendesamade lugude tekste nii murdes kui ka kirjakeelses tõlkes. Keelenäidetele taustaks näitab murdekiiker veel põhiandmeid kihelkondade, iseloomulike murdejoonte, sõnavara ning Eesti Keele Instituudi keelekogude kohta. Nupukad leiavad eest ka nuputamisülesandeid. Veebiportaal on mõeldud kõigile (murde)keelest ja rahvakultuurist huvitatuile. See võiks olla toeks murdeid tutvustavates koolitundides ning lävepakuks murdemaailmaga lähema tutvumise teel.

Murdekiikri koostas Jüri Viikberg, tehniliselt teostasid Marko Petron ja Indrek Hein, toimetasid Mari-Liis Kalvik ja Tiina Laansalu. 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Maria Reile doktoritöö kaitsmine 19. juunil kell 15.00

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.05.2019

19. juunil 2019 kell 15.00 kaitseb Maria Reile doktoritööd „Estonian demonstratives in exophoric use: an experimental approach“.

Juhendaja on professor Renate Pajusalu, oponent emeriitprofessor Ritva Laury (Helsingi ülikool).

Doktoritöö kaitsmine toimub Jakobi 2 aud 106.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hõimuklubi 8. mail: Vene riigi soomeugriline algupära

EKI uudised

FENNO-UGRIA HÕIMUKLUBI: VENE RIIGI SOOMEUGRILINE ALGUPÄRA

Kolmapäeval, 8. mail 2019 kell 17

Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

 

Loengu teema on saanud tõuke Enn Haabsaare postuumselt ilmunud raamatust "Vene riigi saamine. Novgorodi föderatiivne feodaalvabariik" (Argo, 2019).Vene riik tekkis algselt slaavlaste osaluseta ja laienes alles hiljem - jõuga - slaavi aladele. Ajaloolane Andres Adamson räägib sellest, kuidas see kõik nii kujunes ning mis edasi sai.

 Hõimuklubi on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale.

 

Korraldajad:

MTÜ Fenno-Ugria Asutus: www.fennougria.ee

Eesti Keele Instituut: www.eki.ee

 

Toetajad:

Tallinna Kultuuriamet, Eesti Kultuurkapital, HTM hõimurahvaste programm

Kõik huvilised on oodatud! Osavõtt sündmusest on prii.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Vilistlaspäev 18. mail

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
30.04.2019

Rahvusülikooli sajandal aastal toimuva vilistlaspäeva sõnum on ühtehoidmine ja koosminemine. See päev on täis innustavaid taaskohtumisi, ringkäike vanades õppehoonetes, legendaarsete õppejõudude loenguid, põnevaid arutelusid ja sportlikku meelelahutust, toimub ühine rongkäik ja suurejooneline pidu. Pidustused haaravad tervet Tartu linna – see päev on alma mater’i vilistlaste päralt. Kokkutuleku päevakava ja instituudis toimuvate üritustega saate tutvuda vilistlaspäeva kodulehel.

Kokkutulekupäev algab kell 12 kogunemisega ülikooli peahoone ees, kus teid tervitab rektor Toomas Asser. Vilistlaste nimel peab kõne ettevõtja ja ajakirjanik Tiit Pruuli. Toomemäel peetakse kaasahaaravatel teemadel mõttetalgud, et rääkida ülikooli tulevikust, Tartu omapärast ja eelistest ning sellest, kas vilistlane vilistab Tartule. Aulas esitletakse Theodor Lutsu 1932. aastal valminud filmi „Alma mater Tartuensis“ restaureeritud versiooni.

Kell 18 koguneme Raekoja platsile, et näidata alma mater’i ja vilistlaste ühtsustunnet ühislaulmisel. Seejärel lähme rongkäigus õhtusesse peopaika Tartu Ülikooli spordihoones. Meeleolu loovad tuntud artistid Curly Strings, Ultima Thule ja Marten Kuningas.

Tutvu programmiga kokkutuleku kodulehel.

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi uksed on kõigile avatud kell 14-16 Jakobi 2 IV korrusel. Sellele järgnevad meie õppejõudude Tiit Hennoste ja Liina Lindströmi loengud peahoone auditooriumis 139.
Tiit Hennoste „Igavene vigade parandus. Probleemide lahendamise vestlusanalüüs“ kell 16-17.
Liina Lindström „Keele uurimisest digiajastul“ kell 17-18.
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kevadkool "Konfliktisemiootika", mis toimub 5.-7. juunini, kutsub osalejaid (6. maini)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.04.2019

Kevadkool toimub inglise keeles ja selle koduleht asub siin: https://www.flfi.ut.ee/en/news/spring-school-semiotics-conflict-taking-p...

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofiaolümpiaadil olid tähelepanu all patsifism ja tehnoloogiline surematus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.04.2019

Filosoofiaolümpiaadi lõppvoorus selgitati võitjad võõrkeelse essee, väitluse ja testide põhjal. Esikoha sai Robin Haljak Tallinna Reaalkoolist ja teise koha tema koolivend Hans Kristjan Veri. Nemad esindavad Eestit 16.–19. mail rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil Roomas.

Žürii hinnangul oli tänavuse olümpiaadi õpilaste tase väga ühtlane. Kolmanda koha sai Karoline Poska ja neljanda koha Emili Maiste, kes õpivad Tallinna Inglise Kolledžis. Võistluse täielikud tulemused on teaduskooli veebilehel.

28.–31. märtsil Tartus peetud filosoofiaolümpiaadi lõppvooru oli eelvooru tulemuste põhjal kutsutud 10 õpilast. Eelvoorus tuli kirjutada filosoofiline essee ja seda tegi tänavu 31 õpilast 11 koolist.

Olümpiaadi lõppvoor algas kahepäevase koolitusega, millele järgnes kaks päeva võistlusi. Olulisimal kohal oli võõrkeelse essee kirjutamine. „Patriotism on uskumuste süsteem, mida inimesed kasutavad eksistentsiaalse ängi vähendamiseks — et anda elule mõte. Ent selleks, et vähendada oma uskumuste süsteemi tõetaotluse ebakindlust, püüavad patrioodid endale sisendada, et nad on valmis tooma oma kodumaa eest suurima ohvri,“ kirjutas oma essees Robin Haljak. Arutluse lõpetas ta kokkuvõttega: „Patrioodid jäävad rääkima oma kodumaa eest suremisest, kuid väldivad seejuures kõnelemist tapmisest.“

Väitlus peeti tehnoloogilise surematuse teemal pealkirja all „Igavesti on hea elada.“ Teema välja pakkunud Tartu Ülikooli filosoofia- ja semiootika instituudi teaduri Mats Volbergi sõnul näitasid õpilased klassikaliste argumentide head tundmist, kuid suhtusid tehnoloogilisse progressi mõnevõrra sinisilmselt. „Kuigi õpilased argumenteerisid, et igavese eluga kaasnevad hüved, nagu teadmiste kõrgem tase või kiirenev progress, kulges surematusega seostuvate probleemide teemal argumenteerimine ebakindlamalt,“ kirjeldas Volberg väitluse kulgu.

Filosoofiaolümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool. Ruumidega toetasid Tartu Ülikooli filosoofia- ja semiootika instituut ning Herbert Masingu kool. Lisaks tänab žürii EYS Veljestot ja Tallinna Ülikooli kirjastust, kes toetasid olümpiaadi auhinnaraamatutega.

Lisainfo: Heidy Meriste, žürii esimees, e-post: heidy.meriste [ät] ut.ee

Teate edastas: Marek Järvik, TÜ teaduskooli kommunikatsioonispetsialist, e-post: marek.jarvik [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Saare maakonna keelepäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Saare maakonna keelepäev
Toimumiskoht: Kuressaare kultuurikeskus / Kuressaare
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 4. juuni 2019
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:
Eesti keele aasta maakondlik keelepäev Kuressaares toimub teisipäeval, 4. juunil kell 12 Kuressaare rahvamajas (Tallinna 6). 
Esinevad Jüri Viikberg, Peep Nemvalts, Jüri Tuulik jt.

Kava on tegemisel.

Eesti keele aasta ürituste raames toimuvad eesti keele päevad veel paljudes maakondades. 
Vaata lähemalt https://www.facebook.com/eestikeelepaevad2019/

Lisainfo:
Jaan Õispuu jaan.oispuu@mail.ee

Korraldaja: Emakeele Selts
Keelepäeva rahastab Haridus- ja Teadusministeerium
 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev “Kes loeb, see loeb!”

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev “Kes loeb, see loeb!”
Toimumiskoht: Eesti Lastekirjanduse Keskus / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 15. mai 2019 - 15. mai 2019
Algusaeg: 10:30 - 15:30
Kirjeldus:

2019. aasta on pühendatud eesti keelele, mis annab õiguse veel kõvemini trummi põristada, kui tähtis lugemine ikka on. Selle aasta õpipäeva ettekanded keskenduvad keelele ja laste lugema innustamisele, sekka pakume muud kasulikku ja inspireerivat töös laste ja raamatutega. Ootame õpipäevale osalema laste ja noortega tegelevaid raamatukoguhoidjaid, õpetajaid ja teisi huvilisi. Osavõtt on tasuta, eelregistreerimine avatud 11. maini või kuni kohtade täitumiseni. Olete oodatud! Lisainfo: Anneli Kengsepp anneli@elk.ee, tel 617 7233

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Registreerimine rakenduslingvistika kevadkonverentsile 23. aprillini

EKI uudised

25.-26. aprillil toimub Eesti Rakenduslingvistika Ühingu 18. kevadkonverents. Palume osalejatel kodulehel asuva lingi kaudu registreerida enne 23. aprilli https://www.rakenduslingvistika.ee/kevadkonverents/

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Fenno-Ugria kutsub tähistama ersa keele päeva hõimuklubisse 17. aprillil

EKI uudised

Fenno-Ugria hõimuklubide sarjas räägib kolmapäeval, 17. aprillil kell 17.00 keeleteadlane Jack Rueter Helsingi Ülikoolist Mordvamaal elavate ersade ja mokšade erinevatest identiteetidest ja ersa keele võimalustest digiajastul. Sven-Erik Soosaar tutvustab Eesti Keele Instituudis koostatud elektroonilist eesti-ersa sõnaraamatut.

 

Hõimuklubi „Ersa keelemeel“ toimub Eesti Keele Instituudi III korruse saalis (Roosikrantsi 6) ning see on pühendatud ersa keele päevale (16.04) ja ÜRO põliskeelte aastale.

Soome-ugri keelte volga rühma kuuluvad ersa ja mokša keel on üsna sarnased, kuid erinevusi leidub kõigil keeletasanditel: häälikuis, grammatikas, sõnavaras. Neid keeli kõnelevaid inimesi nimetatakse asukohamaa järgi mordvalasteks.  Aeg-ajalt on tehtud katseid luua mordva ühist kirjakeelt, mis lingvistide arvamusel viiks aga mõlema keele väljasuremiseni.

Mordvalased (ersad ja mokšad) on ühed tänapäeva suurimad soome-ugri rahvad. Venemaal elavate rahvaste hulgas on nad arvuliselt kaheksandal kohal. Venemaa 2010. aasta rahvaloendusel määratles end mordvalasena 744 236 inimest. Neist 57 008 määratlesid oma rahvuseks ersa ja 4767 mokša. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 562 mordvalast.

Ersa keele päeva tähistakse keeleteadlase, ühiskonnategelase ning esimese ersa keele professori Anatoli Rjabovi (1894-1938) sünniaastapäeval 16. aprillil. Traditsiooni algatas Ersa keele päästmise fond 1993. aastal Mordvamaal Saranskis, hiljem levis see ersa kogukondadesse ka mujal Venemaal. 1994. aastast tähistatakse ersa keele päeva ka Eestis. Tänavused üritused on pühendatud Anatoli Rjabovi 125. sünniaastapäevale. Rjabov hukati 1938. aastal repressioonide käigus.

 PhD Jack Rueter on kaitsnud 2010.  aastal doktorikraadi Helsingi ülikoolis uurimusega omistusliidete kasutamisest ersa keele morfoloogilises süsteemis ja töötab samas grandiuurijana. Tema üheks uurimisvaldkonnaks on soome-ugri keelte toimimine digiajastul. Pikka aega on ta töötanud ka Mordva riikliku ülikooli soome keele lektorina. Eesti Keele Instituudi teaduri Sven-Erik Soosaare põhiliseks uurimisvaldkonnaks on eesti keele sõnavara ajalugu. Ühtlasi on ta instituudis välja antavate elektrooniliste soome-ugri keelte sõnaraamatute toimetajaks.

Klubisse on oodatud kõik huvilised,  osavõtt on tasuta.

Fenno-Ugria korraldab klubiõhtuid, kus astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed alates 2001. aastast. Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 13.04.2019. Sõnad on raha

EKI uudised

Peeter Päll

Olmetähelepanekud kinnistavad teinekord hoiakuid, millel ei pruugi olla tõepõhja all. Millegipärast olen hakanud umbusaldama neid tooteid, teenuseid jne, mille nimetuses peitub mõni hinnanguline sõna, näiteks «hea», «muinasjutuline», «legendaarne». Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kurat ja vikerkaar on päritolu poolest väga eestilikud sõnad (ERR, AK, 15.04.2019)

EKI uudised

ERR otsis kõige eestilikumat sõna ning hääletuse tulemusena selgus, et kõige eestilikum sõna on sõnajalaõis. Sõnad ei teki keelde aga päris tühjalt kohalt ning ERR Novaator uuris, kuidas mõni haruldasem sõna, mille inimesed konkursil esitasid, näiteks kurat, millimallikas või jonn, on Eesti keelde jõudnud. Sõnu kommenteerivad Eesti Keele Instituudi teadurid Sven-Erik Soosaar ja Iris Metsmägi. Vaata siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartus toimub rahvusvaheline noorte filoloogide konverents

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.04.2019
19.–21. aprill 2019 a. viib Tartu Ülikooli slavistika osakond Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli ning Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli toetusel läbi „Rahvusvahelise noorte filoloogide konverentsi”, mis toimub sellel aastal juba 46 korda. Esimene üliõpilastele mõeldud konverents toimus 1963. aastal ning alates sellest ajast pole nende korraldamise traditsioon katkenud (konverentsid toimusid ka eelnevalt, kuid need olid ülikoolisisesed).

Tartu konverentsid on slavistika üliõpilaste teaduslikud kohtumised, mis ühendavad kümneid üliõpilasi, magistrante ja doktorante mitte ainult erinevatest Euroopa riikidest kui ka tervest maailmast, annavad neile suurepärase võimaluse tutvuda uute teadusvoolude ja -teooriatega. Tänavu osaleb konverentsil 65 noort teadlast Eestist, Venemaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt ja Lätist.

Konverentsi temaatika on sel aastal väga mitmekülgne ning haarab slaavi keelte uurimise, sotsiolingvitika ja etnolingvistika, kulturoloogia, ideoloogia, Vene ja Euroopa ajaloo ning kirjanduse probleeme, tõlkeküsimusi ja samuti emigrandikultuuri problemaatikat. Toimub kaks põhisektsiooni — keeleteaduslik (Lossi 3, aud 222) ja kirjandusteaduslik (Lossi 3, aud 307). Töö toimub vene ja inglise keeles.

Kirjandusteaduliku sektsiooni raames toimuvad lisaks auditoorsetele ettekannetele ka videoetteasted (traditsiooniliste posterettekannete analoog), millega on võimalik eelnevalt tutvuda. Viited videotele (samuti nende tekstidele) saadetakse kõigile soovijatele varem ette ning nende üle arutlemine toimub konverentsi põhiprogrammi raames. Soovi korral saate tutvuda kava antud osaga, andes sellest teada kirjandusteadusliku sektsiooni korraldajale.

Konverentsi aukülaliseks on Oxfordi Ülikooli professor Andrey Zorin, kes peab osalejatele sissejuhatava loengu teemal „Tranformatsiooni mütoloogia vene kultuuris“.

Traditsiooniliselt avaldatakse parimad ettekanded noorte filoloogide artiklite kogumikus „Vene filoloogia”. Eelmise aasta materjalide põhjal koostatud kogumiku „Vene filoloogia. 30” esitlus toimub konverentsi avamisel.

Korraldajad tänavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli ning Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli ürituse rahastamise eest.

Konverentsi kava leiate: http://www.ruthenia.ru/anons/553075.html.

Lisainfo: Maria Borovikova (kirjandusteaduslik sektsioon) maria.borovikova [ät] gmail.com
Alessandra Dezi (keeleteaduslik sektsioon) alessandradezi [ät] gmail.com 
 
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Terminitöö jaoks saab toetust taotleda 8. maini

EKI uudised

Eesti Keele Instituut on välja kuulutanud nii terminikomisjonide kui ka terminoloogiaõppe toetamise konkursi.

Ühe konkursi eesmärk on eri valdkondade oskuskeele edendamisele pühendunud terminikomisjonide ja töörühmade tegevuse toetamine. Toetatakse nii uute terminibaaside loomist kui ka olemasolevate täiendamist ja korrastamist.

Teine konkurss on mõeldud avalik-õiguslike kõrgkoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolide terminoloogiaõppe toetamiseks: terminoloogiakursuste väljatöötamiseks, terminoloogiakonverentside korraldamiseks ning terminoloogiakogumike ja -õpikute ettevalmistamiseks.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond. Taotlusi saab esitada 8. maini 2019. Taotlusvorm ja konkursside statuudid on kättesaadavad Eesti terminitöö kodulehel terminoloogia.ee.

Eesti riik on üle kümne aasta sihikindlalt toetanud terminikomisjone ja töörühmi, kes omaalgatuslikult tegelevad oma valdkonna oskuskeele arendamisega. Haridus- ja teadusminister kinnitas riikliku terminoloogiaprogrammi 8. veebruaril 2008. Enne seda oli alates taasiseseisvumisest toetatud vaid üksikprojekte.

Terminikomisjonid on tegevustoetust taotlenud päris aktiivselt: kui 2013. aastal oli taotlejaid vaid kuus, siis kolm aastat hiljem juba 37.

Eesti keele aasta puhul on paslik meenutada, et esimene eesti terminikomisjon tegutses juba sada aastat tagasi ja see oli matemaatika oskussõnade komisjon.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Terminihalduskeskkonna Ekilex esitlus Tartus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Terminihalduskeskkonna Ekilex esitlus Tartus
Toimumiskoht: Haridus- ja Teadusministeerium / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 30. mai 2019
Algusaeg: 11:00 - 13:00
Kirjeldus:

Eesti Keele Instituudis on arendamisel uus sõnastike ja terminibaaside koostamise keskkond Ekilex, kuhu on plaanis lähiajal koondada senised Termekis ja muudes terminihaldussüsteemides tehtud terminibaasid. Terminitöö jaoks on plaanitud uus keskkond avada tänavu maikuus.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Teadusseltside terminoloogiapäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Teadusseltside terminoloogiapäev
Toimumiskoht: Eesti Teaduste Akadeemia / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 16. mai 2019
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:

Emakeele Selts, Eesti Keele Instituut ja Eesti Teaduste Akadeemia korraldavad 16. mail 2019 Eesti Teaduste Akadeemia saalis teadusseltside terminoloogiapäeva.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rektor Toomas Asser ja professor Karl Pajusalu pälvisid Läti riikliku teenetemärgi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.04.2019

Läti Vabariigi president Raimonds Vējonis autasustas Tartu Ülikooli rektorit Toomas Asserit Läti riikliku teenetemärgi Tunnustusristi III klassi ordeniga ja Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalut Tunnustusristi IV klassi ordeniga.

Läti president annab Tunnustusristi lätlastele või välismaalastele, kellel on tähelepanuväärseid teeneid Läti teaduse, kultuuri või hariduse valdkonnas.

Tunnustusrist on Läti vanim autasu, asutatud aastal 1710 ja Läti Vabariigi autasuna kasutusele võetud aastal 1938. Autasu on taastatud Läti riikliku autasuna aastal 2004.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiootika doktorant Mirko Cerrone sai ajakirja Biosemiotics 2018. aasta parima artikli auhinna.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.04.2019

Meil on rõõm teatada, et semiootika doktorant Mirko Cerrone sai rahvusvahelise teadusajakirja Biosemiotics 2018. aasta parima artikli auhinna. Mirko artikkel “Umwelt and Ape Language Experiments: on the Role of Iconicity in the Human-Ape Pidgin Language” räägib inimeste ja ahvide vahelise kommunikatsiooni ikoonilisest aspektist. Hindamiskomisjon nimetab artiklit muljetavaldavaks nii selle teoreetilise sügavuse kui ka originaalsuse poolest. https://rdcu.be/bv2C9

Palju õnne, Mirko!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti-Läti keeleauhinna võitis mees, kes tõlkis läti keelde «Kalevipoja» (Postimees, 10.04.2019)

EKI uudised

Eesti välisminister Sven Mikser ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutasid välja Eesti-Läti keeleauhinna võitja, kelleks osutus tõlkija ja luuletaja Guntars Godinš.  Loe edasi

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Murdehuvilised koostavad saare keele õpiku (10.04.2019 Saarte Hääl)

EKI uudised

Murdehuvilisi ühendav MTÜ Keelekaja valmistab ette saare murdekeele õpikut, mis koondab süsteemselt kaante vahele saartel levinud kõnepruugi olulisema sõnavara ja eripärad.  

Möödunud aasta alguses ilmus sõrulaste koostatud “Sörulase aabits”, juba 2011. aastast on veebis kättesaadav Muhu murde e-sõnastik.  

Eesti keele instituudi ja Tartu ülikooli koostööprojektina on viimastel aastatel valminud Kihnu, Hiiu, Mulgi ja idamurde sõnastikud, tuleval aastal näeb ehk trükivalgust ka Saare murdesõnastik, mille viimistlemine praegu käsil on. 

Saare sõnastikku koostav, Saaremaalt pärit murdeuurija Ellen Niit ütles Saarte Häälele, et kuigi tal on endal andmebaasis üle 9000 sõna, mahub neist raamatusse umbes 8000 ehk sama palju, kui on teistes juba ilmunud sõnastikes. Pensionipõlve pidav keeleteadlane nentis, et materjali ülekontrollimine võtab aega veel ehk poole aasta jagu, pärast mida saab käsikirja juba toimetaja kätte anda. 

Seetõttu satub ka Saare murde õpiku kokkupanemine päris heale ajale. Õpiku projektijuht Jaanis Prii nentis, et õpiku koostajad ei pea ise nüüd väga suurt sõnaraamatut tegema, küll tuleb õpikusse selles kasutatud sõnade sõnastik.

Edasi saab lugeda siit

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Valmisid videod Homerose "Iliase" lugemisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.04.2019

22. märtsil 2019 toimus Vana Anatoomikumi ringauditooriumis Lyoni Festival Europeen Grec-Latin eestvedamisel ülemaailmne Homerose “Iliase” lugemine. Üritusest on nüüd valminud ka videod. "Iliast" loeti näiteks eesti, inglise, läti, leedu, itaalia, hollandi, vene, jaapani, hiina, prantsuse, vana kreeka jt keeltes. Täispika video üritusest leiab siit.
Rohkem infot toimunud ürituse kohta leiab siit.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Lingvistikaolümpiaadil uuriti mohoogi keele hääldust

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.04.2019
Foto: Miina Norvik

16.-17. märtsil toimus Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 17. lingvistikaolümpiaadi lõppvoor, millest võttis osa 44 eelvooru parimat osalejat. Olümpiaadil pidid õpilased loogikat rakendades ning etteantud keelematerjali kasutades lahti murdma nii Hiina kirjamärkide järjestamiseks kasutatud koodi, mansi keele arvusüsteemi kui ka punktkirjas rehkendusi. Samuti oli ülesanne Kanadas kõneldava mohoogi keele häälduse kohta ning türgi keele sõnade ja fraaside tähenduse väljaselgitamise peale.

Esikoha võitis teist aastat järjest Hant Mikit Kolk (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium). Teise koha pälvis Roosmari Pihlak (10. klass, Tallinna Mustamäe Gümnaasium) ja kolmanda koha Anna Talas (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium). Neljandaks tuli Ove Üllar Viesemann (11. klass, Nõo Reaalgümnaasium). Neli võitjat saavad Eestit esindada 17. rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Lõuna-Koreas. Täielikud võistlustulemused on Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.  

Olümpiaadižürii tunnustas ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi lingvistikaringi eestvedajat Kristiina Pungat ja esile tõsteti Nõo Reaalgümnaasiumi õpilast Ove Üllar Viesemanni, kes korraldas sügisel oma koolis kaasõpilastele kolm menukat lingvistikaolümpiaadi infotundi ja viis läbi ka koolivooru. „On tõesti tore tõdeda, et leidub selliseid innukaid õpetajaid ja õpilasi, kes taoliste ringide läbiviimisega aitavad huvi äratada lingvistikaolümpiaadi ja ühtlasi ka erinevate maailma keelte vastu,“ rõõmustas lingvistikaolümpiaadi žürii esimees Miina Norvik.

Pärast neljatunnist ülesannete lahendamist jagus õpilastel entusiasmi ühiselt arutleda lingvistikateemaliste uuringute ning lingvistika teadmiste rakendamisvõimaluste üle igapäevaelus. Sõbralik õhkkond liitis osalejaid ning aitas leida uusi mõttekaaslasi.

Olümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldas Tartu Ülikooli teaduskool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning maailma keelte ja kultuuride kolledži anglistika osakond.

Lisateave: Miina Norvik, TÜ läänemeresoome keelte teadur ja lingvistikaolümpiaadi žürii esimees, miina.norvik [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

11. aprilli Jututarõ külaliseks on Urmas Kalla

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
08.04.2019

Neljapäeval, 11. aprillil 2019 kell 17 Jakobi 2-103, Tartus on TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse JUTUTARÕ külaliseks Urmas Kalla.

Juttu tuleb tänavu juba 20. sünnipäeva tähistavast eesti rahvamuusikatöötluste festivalist Mooste Elohelü.

 

Kõik huvilised on oodatud!

Jututare toimumist toetab Võro Instituut

Lisainfo: Eva Saar, TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Tel 737 5422, eva.saar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keelesaade. Sõnaveeb.ee (Vikerraadio, 07.04.2019)

EKI uudised

Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets tutvustab sõnaveebi. Kuula saadet siin.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 06.04.2019. Suunamudija haukab välevorsti

EKI uudised

Annika Koppel

Eesti keele aastal täidab meie meeli ja mõtteid eesti keel. Üks suuremaid murekohti näib olevat noorte keelekasutus ja inglise keele mõju. Koguni nii, et noored ja vanad ei pruugi üksteisest aru saada. Seda mitte põlvkondlike erinevuste, vaid keele tõttu. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Dr Inga Hilbigi seminar Leedust ja eestlastest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.04.2019

Teisipäeval, 9. aprillil kell 16.15 peab dr. Inga Hilbig (Vilniuse Ülikool) interaktiivse avatud seminari teemal "Praeguse aja Leedu ja leedukad: sotsiokultuurilised küsimused. Ja mida nad arvavad eestlastest?" (Lithuania and Lithuanians today: sociocultural matters. And what do they think about Estonians?). Seminar toimub TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis (Lossi 3-304). 

Seminar keskendub leedukate mõttemustrite analüüsimisele ning võrdleb eestlaste ja leedukate mõtteviisi erinevusi. Samuti arutleb ta, kuidas need erinevused mõjutavad meie igapäevaelu.

Rohkem infot seminari kohta leiab siit.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ilmunud on mahukas raamat „Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas: uus vaatenurk“

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.04.2019
Algselt Oxfordi Ülikooli kirjastuses 2000. aastal ilmunud koguteose koostaja on Oxfordi Ülikooli klassikalise filoloogia professor Oliver Taplin ning 17 peatüki autoreiks on kreeka ja rooma kirjanduse tipptundjad.

Erinevalt traditsioonilistest kirjanduslugudest on selle raamatu fookuses kirjanduse vastuvõtjad: publik, lugejad, vaatajad ja kuulajad. Peatükid ei järgi traditsioonilist kreeka ja rooma kirjanduse perioodilist jaotust, vaid lähenevad materjalile eelkõige žanrilisest ja sisulisest küljest, aidates mõtestada kirjanduse teket, kasvu, levikut ja tähendust laiemas plaanis kui tavapärased kirjanduslood. Kaetakse materjal varasemaist vanakreeka luulenäiteist kuni Rooma impeeriumi lõpuni. Vaadeldakse kirjandusliike, mis on lääne kultuuri vorminud: eepikat, lüürikat, tragöödiat, komöödiat, ajalookirjandust, filosoofilist kirjandust, retoorikat, epigrammi, eleegiat, pastoraali, satiiri, biograafilist kirjandust, kirju, deklamatsioone ja panegüürikat. Kes oli nende publik ja miks nad pidasid kirjandust niivõrd tähtsaks?

Raamatu juhatab sisse Oliver Taplini põhjalik saatesõna, raamat on varustatud kronoloogiaosa, bibliograafia ja registriga ning illustreeritud kaartide, vaasimaalide ja muude kunstiteostega. Raamatu teeb eriti väärtuslikuks see, et tõlge lisab eesti keelde sadu värsse ja kümneid lehekülgi proosanäiteid antiikautorite teostest, mis seni eesti keeles kättesaadavad ei olnud. Raamatu põhiosa on inglise keelest tõlkinud Kersti Unt, kõik seni ilmumata katkendid antiikautoreilt tõlkis vanakreeka ja ladina keelest Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor Janika Päll.

594-leheküljelise raamatu toimetajad olid Janika Päll ja Ivo Volt, selle andis välja Tartu Ülikooli Kirjastus, väljaandmist toetasid nii Eesti Kultuurkapital kui ka Tartu Ülikool.

Raamat Tartu Ülikooli Kirjastuse kodulehel: http://www.tyk.ee/taplin
Lähem info: Ivo Volt, Ivo.Volt [ät] ut.ee, tel 5271764
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Valmisid eesti keele e-kogud II ja III kooliastmele

EKI uudised

Eesti Keele Instituudi, Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös on valmis saanud eesti keele kui emakeele pädevusi hindavate elektrooniliste ülesannete kogud II ja III kooliastmele.

Vastvalminud eesti keele kaheksa e-kogu teemad on lauseõpetus, sõnade kokku- ja lahkukirjutamine, häälikuõpetus, sõnavaraõpetus ning lugemine ja kuulamine. E-kogud on õppevahendid, mis pakuvad õpilastele lisavõimalusi oma teadmisi ja oskusi kinnistada ning vajaduse korral ka täiendada. Samuti aitavad e-kogud õpetajatel kokku hoida aega (ülesannete automaatne kontroll ning punktiline ja sõnaline tagasiside õpilastele ja õpetajale) ning suunata õppeprotsessi vastavalt sellele, kuidas õpilastel uute teadmiste ja oskuste omandamine edeneb.

Osa e-kogudest sisaldavad ka diagnostilisi teste, mille abil saab õpetaja enne õppeprotsessi algust välja selgitada õpilaste eelteadmised mingi teema kohta või kontrollida õppeprotsessi lõpus, kas õpilased on taotletud õpitulemused omandanud.

Eesti keele e-kogud on seotud Eesti elukestva õppe strateegia rakendamiseks loodud digipöörde programmiga. Kogude koostamist koordineeris Eesti Keele Instituut. Valminud e-kogud on õpetajatele ja õpilastele kasutamiseks üleval Eksamite Infosüsteemis (e-kogusid näevad ainult EISi sisse loginud kasutajad).

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

IV Eduard Ahrensi konverents „Meil oma sõna kinnita“ Tallinna Toomkoolis (Pressiteade 03.04.2019)

EKI uudised

Eduard Ahrensi päeva IV konverents toimub Tallinna Toomkoolis

IV Eduard Ahrensi konverents „Meil oma sõna kinnita“ toimub 3. aprillil kell 11 Tallinna Toomkoolis.

Tervitused konverentsile toovad Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelesakonna nõunik Sirli Zupping ja Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Viikberg. Konverentsi juhatab Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Konverentsi ettekanded on järgmised:

Heiki Haljasorg „Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil“

Mikk Metsmägi (Tallinna Toomkooli 7p klassi õpilane; juhendaja Iris Metsmägi) „Kümme Eesti keelemeest“

Sanne Säär (Kolga kooli 8. klassi õpilane; juhendaja Terje Varul) „Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas“

Sulev Valdmaa „Eduard Ahrens – Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja”

Kristiina Ross „Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada“

Aivar Põldvee „Külakeelest ja kirikukeelest“

Rasmus Puur „Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana“

Üritust korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts, Tallinna Toomkool.

 Esimene Ahrensi konverents toimus 30. märtsil 2015. a Teaduste Akadeemia saalis Toompeal. 2017. aastal 10. augustil avati Kuusalu ajaloolise pastoraadi ees Eduard Ahrensile mälestusmärk. Sellele järgnes Ahrensi päeva II konverents. III Ahrensi konverents toimus 2018. aastal Kuusalu rahvamajas.

Kirikuõpetaja ning keeleuuendaja Eduard Ahrens (1803-1863)oli tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor. Ta oli Kuusalu vaimulik alates 1837. aastast kuni oma surmani 1863. aastal. Ta on maetud Kuusalu kalmistule. Ahrensi keeletöö peaeesmärk oli kirikukeele parandamine ja uurimine. Tema põhiteos on „Grammatik der Ehstnischen Sprache” (1842, 2 tr 1853). Selle esitrükis kasutas ta ise veel peamiselt vana, ent selle sõnastiku osas (Etymilogisches Wörterbüchlein) juba uut kirjaviisi. Esimene raamat, kus pruugitakse läbivalt Ahrensi uut kirjaviisi, on Jõelähtme pastori G. H. Schüdlöffeli teos „Toomas Vesten, Lapo rahva uso ärataja Norra maal” (1844). Kuigi uut kirjaviisi hakati vähehaaval pruukima juba 1850. aastatel, algab selle laialdasem kasutuselevõtt järgmise kümnendi keskel F. R. Kreutzwaldi, J. Hurda ja kooliraamatutes C. R. Jakobsoni poolt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 30.03.2019. Pole minu tassike teed

EKI uudised

 

Maire Raadik

Naistepäeva paiku said Helsingis kokku väliseesti emakeeleõpetajad, muu hulgas räägiti keele muutumisest ja ühe näitena tuli jutuks uus eesti väljend pole minu tass(ike) teed. Oleme selle tõenäoliselt üle võtnud inglise keelest, kus on ütlemine not my cup of tea. Teel on brittide kultuuris tähtis roll ning teega seotud väljendeid on neil muidki, nagu not for all the tea in China ’mitte mingi hinna eest’ või storm in a teacup ’torm veeklaasis’. Loe edasi Postimehest.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Vene keele olümpiaadil olid vaatluse all tänapäevased keeleilmingud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
02.04.2019
Foto: Nadezhda Leontjeva

11. märtsil peeti Tartus vene keel emakeelena olümpiaadi lõppvooru, millest võttis osa 21 õpilast 11 koolist.

Tänavune lõppvoor toimus uues formaadis, nimelt kui varem on üritus kestnud kaks päeva, siis sel aastal toimus lõppvoor ühel päeval. Seoses sellega oli ülesandeid vähem ja ja õpilased kirjutasid võistlustööd nelja tunni asemel kolm tundi.

Ülesannete esimese osa moodustasid traditsioonilised lingvistilised ülesanded. Teise osa ülesanded olid varasemast erinevad ja õpilastel oli võimalus kahest tekstist valida üks, mida analüüsida erinevate parameetrite põhjal. Kõik ülesanded eeldasid õpilastelt ennekõike oskust analüüsida ja iseseisvalt mõeldes loomingulisi lahendusi leida.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent ning žürii esimees Svetlana Jevstratova tundis head meelt, et gümnasistide kõrval võistles ka kolm põhikooliõpilast. „Rõõmu teeb asjaolu, et julgetakse ennast proovile panna juba varasemal keeleõppimise etapil,“ lisas ta.

Kõige edukamad olid lahendamisel Margarita Kolegova Narva Kreenholmi gümnaasiumi 11. klassist, Arina Zimina Narva keeltelütseumi 11. klassist ja Alesja Baranova Narva Pähklimäe gümnaasiumi 10. klassist. Täielikud tulemused ja lõppvooru ülesanded on Tartu Ülikooli teaduskooli veebis.

Tunnustust väärib iga osalenud õpilane. „Vene keelt emakeelena rääkivatele lastele suunatud vabariikliku olümpiaadi läbiviimine on väga  tähtis: see aitab venekeelsetel noortel oma emakeelt hoida ja ennast harida,“ ütles Jevstratova.

Peale võistlust oli osalejatele korraldatud kohtumine ja vestlusring Tartu Ülikooli slavistika osakonna doktorantide ja õppejõududega.

Vene keele olümpiaadi lõppvooru korraldas TÜ slavistika osakond, koordineeris TÜ teaduskool ja rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Svetlana Jevstratova, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent ja žürii esimees, svetlana.jevstratova [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Õ ja Ö kasutamine antakse vabaks (Pressiteade 01.04.2019)

EKI uudised

 

PRESSITEADE

01.04.2019

 

Eesti Keele Instituudi õigekirjanõukogu on võtnud vastu järgmise otsuse.


Seoses sellega, et häälikud õ ja ö ei ole eesti keeles fonoloogilises opositsioonis, antakse alates tänasest õ ja ö kasutamine eesti keeles vabaks. Nii lõpeks ka saarlaste pikaajaline diskrimineerimine ja sildistamine.


Fonoloogilise opositsiooni puudumine tähendab, et õ ja ö ei moodusta minimaalpaare – nad ei ole distinktiivsed ehk sõna tähendusi eristavad. Näiteks ei ole eritähenduslikud sõnad köök ja kõõk, küll aga köök ja kook.


Kahjuks ei jöutud uut reeglit kajastada 2018. aasta öigekeelsussönaraamatus (ÖS), kuid tänavuse eesti keele riigieksami tõõdes loetakse öigeks juba mölemad variandid.


Öigekirjanöukogu kaalub ka edasist vokaalide lihtsustamist. Näiteks vöiks edaspidi eesti keeles piirduda ühe vokaaliga, nöö möötöks kööl vöölgö löhtsömöks.

 

 

EKI logo tunnuslausega

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ESS KUTSUB KINNO: “TÕDE JA ÕIGUS” KOOS ANDREI HVOSTOVIGA

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Selts koostöös Elektriteatriga kutsub kõiki semiootikuid kinno, et üheskoos vaadata Tanel Toomi suurfilmi „Tõde ja õigus“.  Seanss toimub 5. aprillil algusega kell 19.00 Elektriteatris (Jakobi 1). Pärast filmi saame kuulata kirjanik Andrei Hvostovi mõtteid „Tõe ja õiguse“ erinevate
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Seminar “Tõlkes leitud – väljakutsed ja võimalused väikesel turul”

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

28. märtsil oli Tallinna Ülikoolis tõlketeemaline seminar, kus kohtusid tõlkijad, terminoloogid ja keeletoimetajad.
Seminar algas ettekannetega ja jätkus töötubadega. Sai kuulata ettekandeid selge keele, Eesti Keele Instituudi uus sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilexi ning Eesti tõlkijate ja DGT koostöövõimaluste kohta. Töötubades räägiti kvaliteedinõuetest ja terminoloogiast, koostöövõimalustest ning arutleti tõlkija elukutse üle.

Seminari korraldas Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat (DGT) koostöös Tallinna Ülikooli Konverentsikeskusega.

Vt kava.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

200 aastat perenimede panekust (ERR, "Ringvaade" 25.03.2019)

EKI uudised

Eesti Keele Instituudis koostatava perekonnanimeraamatu töörühma liige Fred Puss käis "Ringvaates" rääkimas, kuidas eestlased 200 aastat tagasi endale perekonnanimed said.

26. märtsil möödub 200 aastat päevast, mil tsaar Aleksander I kirjutas alla Liivimaa talurahva seadusele, millega nad vabastati pärisorjusest.

"See tähendas seda, et neil tekkis ka mingil määral liikumisvabadus. Nad ei olnud enam sõltuvad mõisnikust ja neile hakati andma perekonnanimesid, et neid identifitseerida. Varem olid nad hüütud ainult talude järgi või lihtsalt perekonnal oli mingisugune nimi, mida tavaliselt kasutati eesnime ees. See ei olnud neil alati fikseeritud. Nad läksid teise kohta ja siis said teise nime," selgitas Puss. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hõimuklubi 27. märtsil: Eesti pseudomütoloogia algus ja allikad

EKI uudised

Hõimuklubi: Eesti pseudomütoloogia algus ja allikad

27. märtsil kell 17

Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

 

Ajaloolane Aivar Põldvee räägib oma ettekandes ajalooallikatest ja uurimis-meetoditest, mis võimaldavad meil saada teadmisi sellest, kuidas on loodud eesti jumalaid Kristjan Jaak Petersonist „Kalevipojani“.

Oma ettekande kohta kirjutab Aivar, et tegelikult on meie jumalate ja panteoni sünnilugu päris hästi uuritud, kuid siiski on huvitav jälgida, kuidas erinevatel aegadel on püütud kirjeldada eestlaste mütoloogiat. Eelkõige vaatleb ta varajasi soome ja saami eeskujusid meie mütoloogias, nende vahendamist  näiteks Thomas Hiärne kroonikast, samuti jumalate kirjeldusi alates Soome reformaatorist Mikael Agricolast, lõpetades baltisaksa kirjaniku Garlieb Merkeli ja teistega. Osa Soomest pärit jumalaid, nagu laulujumal Vanemuine on leidnud oma väärika koha meie pseudomütoloogias, aga näiteks Turisel pole nii hästi läinud.

Alates 1860. aas­tatest said seni eelkõige saksakeelses kultuuriruumis hõljunud pseudojumalad eesti rahvusliku identiteedi sümboliteks ja kujundajateks. Jumalate kohtumine rahvaga kujunes siiski erine­vaks, Vanemuine ja Turis on siin heaks näi­teks. Vanemuise selts, laulupeod ja isamaa­luule tegid laulujumala rahvaomaseks ning eestlased laulurahvaks, sõjajumala kuvandil ei olnud aga tõsiseltvõetavat katet minevikus ega eluvaimu ja -tingimusi olevikus

Aivar Põldvee töötab vanemteadurina Tallinna Ülikoolis. Uurinud on ta peamiselt eesti hariduse, kultuuri ja kirjakeele ajalugu varauusajal. Värskeim uurimus on Käsu Hansu eestikeelsete kirjade publikatsioon, mis ilmus möödunud aasta lõpus ajakirjas „Tuna“ (2018/4).

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 23.03.2019. Eesti keele lähim kaugem sugulane

EKI uudised

Sven-Erik Soosaar

Käesoleval eesti keele aastal ja rahvusvahelisel põliskeelte aastal sobib meenutada, et eesti keelel on soome-ugri keelena mitmeid sugulaskeeli, millest suurem osa on ohustatud põliskeeled. Eesti keele lähemaid sugulaskeeli nimetatakse läänemeresoome keelteks, sest neid räägitakse Läänemere ümbruses ja soome keel on neist suurim. Neist põhja jäävad saami keeled, kuid idapoolsetest sugulaskeeltest on meile kõige lähemal mordva keeled: ersa ja mokša keel. Loe edasi Postimehest.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eesti keele aasta. Jõgeva maakonna keelepäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eesti keele aasta. Jõgeva maakonna keelepäev
Toimumiskoht: Põltsamaa Ühisgümnaasium / Põltsamaa
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 29. märts 2019
Algusaeg: 10:00 - 13:30
Kirjeldus:

I osa
Muusikaline tervitus
Avasõnad. Miina Norvik (Emakeele Selts, Tartu Ülikool)
Karl August Hermannist. Uku Jürgenson ja Madis Miks (Põltsamaa Ühisgümnaasium)
Väldete hääldusest ja õigekirjast. Pire Teras (Tartu Ülikool)
C. R. Jakobsonist ja tema kooliõpikutest. Anette Välb ja Liis Urvik (Torma Põhikool)
Emotsioonidest biifini. Mart Kivastik, kirjanik
pere-tüüpi sõnadest. Kadi Värnik (Jõgevamaa Gümnaasium)

Vaheaeg kell 11.25-12.10. Võimalik külastada eesti keele aastaks valminud keeleteemalist rändnäitust; võimalik saada ka sooja sööki (täiskasvanule 2 eurot, õpilasele 1 euro), kui registreerite söögisoovi hiljemalt 26. märtsil siin: https://doodle.com/poll/tz2anct872eubxnr

II osa (algus kell 12.10)
Välismaalaste mõtisklusi eesti keelest (videoklipid)
Mõtisklusi emakeelest ja emakeeles kirjutamisest. Veronika Kivisilla, luuletaja
100 aastat ÕSi. Kuidas muutub keel? Tiina Paet (Eesti Keele Instituut)

Ürituse orienteeruv lõpp kell 13.30

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Peeter Päll räägib eesti keele tervisest (ERR, Prillitoos 10.03.2019)

EKI uudised

Vaata saadet siin. (u 16:20)

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

“Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted”, 22. märts 2019, Jakobi 2-114

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.03.2019

Reedel, 22. märtsil toimub uurimisseminar „Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted“ (Jakobi 2-114). Veel on võimalik registreeruda kuulajaks (tähtaeg pikendatud 21. märtsini): http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration.

Olete oodatud!

Kontakt ja lisainformatsioon / Contact and additional information: Elin Sütiste elin.sytiste [ät] ut.ee.
 
 

INTER- JA TRANSMEEDIALISE TÕLKE ANALÜÜS: MEETODID JA MÕISTED

INTER- AND TRANSMEDIAL TRANSLATION ANALYSIS: METHODS AND CONCEPTS                            

22.03.2019, Jakobi 2-114                                                        

9:00-9:30  Tervituskohv ja registreerimine / Welcome coffee and registration                                

I sessioon (eesti keeles)/ 1st panel (in Estonian)              

9:30-10:00          Elin Sütiste „Intermeedialisest tõlkest transmeedialise tekstini“

10:00-10:30        Klaarika Kaldjärv „Don Juani teekond Tallinna“

10:30-11:00        Katiliina Gielen „Oo Romeo, miks oled Romeo…“                            

11:00-11:30        Kohvipaus / Coffee break                                         

II sessioon (eesti keeles) / 2nd panel (in Estonian)           

11:30-12:00        Tiina Põllu „Transmeedialise tõlke aspektid Alberto Moravia raamatu "Konfomist" ja Bernardo Bertolucci samanimelise filmi kahe ekraaniversiooni võrdluses“

12:00-12:30        Līva Bodniece, Jovita Dikmoniene, Audronė Kučinskienė, Maria Lotman “Oidipuse transmeedialine teekond Balti kultuurides“

12:30-13:00        Eduard Parhomenko „Madis Kõivu theatrum philosophicum. Ehk kuidas lavastada Ding an sich'i?“                          

13:00-14:00        Lõuna (omal käel) / Lunch (on your own)                                         

III sessioon (inglise keeles) / 3rd panel (in English)           

14:00-14:30        Alin Olteanu „The case for a media semiotic theory of translation“

14:30-15:00        Fruzsina Kovács „Intersemiotic translation and its contextual elements“

15:00-15:30        Ehte Puhang „A text and its author(s): the story of a translation“                             

15:30-16:00        Kohvipaus / Coffee break                                         

IV sessioon (inglise keeles) / 4th panel (in English)           

16:00-16:30        Katre Pärn „Modelling transmedial textuality“

16:30-17:00        Tatjana Pilipoveca „Fanfiction in the genre of crossover as a result of transmedial translation: 'The Snow Queen' in a world of modern readers“

17:00-17:30        Peeter Torop „Transmediality and the ontology of a translation text“                            

17:30-18:00        Avatud arutelu jookide ja suupistetega / Open discussion with drinks and snacks  

Seminar toimub Tartu Ülikooli humanitaarvaldkonna baasfinantseeritava projekti PHVFI17926 „Transmeedialine tõlkelugu: transmeedialiste tekstide analüüsi alused“ raames. / The seminar is part of the base financed project PHVFI17926 "Transmedial translation history: foundations of transmedial text analysis" supported by the Faculty of Arts and Humanities of the University of Tartu.

Lähem info kodulehel: https://www.flfi.ut.ee/en/research-seminar-inter-and-transmedial-translation-analysis-methods-and-concepts-march-22-2019

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks