TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu konverentsibüroo tunnustas IFUSCO korraldajaid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.02.2019

19. veebruaril toimub Kammivabriku klubis Tartu konverentsibüroo tänuüritus, kus tunnustati 2018. a suuremate konverentside korraldajaid. Eduka ja silmapaistva sündmuse korraldamise eest said aukirja IFUSCO korraldajad üliõpilased Merit Müller, Carmen Nõlvak, Anna Kuznetova ja lektor Nikolay Kuznetsov.

34. rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaste konverents toimus Tartu Ülikoolis 2.-5. maini 2018. Osalejaid oli 173, esindatud riike 12. Peeti 99 ettekannet, läbivalt oli olemas keeleteaduse sektsioon, teiste sektsioonide teemadeks olid kirjandus, ajalugu, folkloor, kultuur, ühiskond, meedia ja haridus. Kõik ettekanded puudutasid mõnd soome-ugri keelt või rahvast. Kokku kasutati ettekannetes 21 erinevat keelt.
Foto: Ove Maidla

Foto: Ove Maidla

Foto: Ove Maidla

Fotode autor: Ove Maidla

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Looduskultuuri seminar: Loodushoiu tulevik 4.-5. aprill 2019, Tallinna Loomaaed

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
14.02.2019

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond koostöös TLU Keskkonnaajaloo Keskusega korraldavad 4.-5. aprillil 2019 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: Loodushoiu tulevik”.

Looduse hoidmine on seotud inimeste arusaamadega sellest, mis on loodus ja milline on looduse sobiv ja soovitud seisund. Kesksel kohal on ka inimese ja laiemalt kultuuri mälu ja teadmised selle seisundi kohta. Samas on loodushoid tulevikku vaatav ja kõikvõimalikes eri arengustsenaariumites mõtlev – küsimused, nagu kuidas võib inimmõju keskkonda ohustada või milleks üldse loodust hoida, eeldavad tulevikuperspektiivi. Loodushoiu praktikatel on samuti nii minevikku kui ka tulevikku suunatud mõõde – kogemuste põhjal kujundatakse homseid tegutsemisviise ning töö tulemusena loodetakse paremini hoitud loodust.

Kolmandal Looduskultuuri seminaril kutsumegi arutlema loodushoiu tuleviku üle, pöörates tähelepanu nii loodushoiu institutsionaalsetele ja filosoofilistele aspektidele kui ka (igapäeva)praktikatele. 21. sajandil on kiires arengus ja muutumises nii ühiskondlikud protsessid, tehnoloogiad kui ka keskkond ise. Suurel kiirenemisel (great acceleration) on märgatav mõju nii keskkonnale kui ka inimese loodustunnetusele ning kindlasti mõjutab see paljudel viisidel tuleviku loodushoiu väljakutseid ja lahendusi.

Loodame seminaril tähelepanu pöörata järgmistele teemadele:

  • Kuidas peaksid tuleviku loodushoius suhestuma globaalne ja lokaalne vaade?
  • Kuidas kujutati loodushoiu tulevikku ette minevikus (ajaloos)? Mida on meil sellest õppida?
  • Milline on loodushoiu ja looduse uus normaalsus (millist rolli mängib üksikisiku aktiivsus, looduse tundmine; millised on uued ökosüsteemid)?
  • Kuidas muutub looduskultuuri roll meie rahvuslikus (või paikkondlikus) identiteedis ning kuidas mõjutab meie identiteet loodushoidu?
  • Kuidas muutuvad seadusandluse ja loodushoiu suhted: kas loodus võiks olla seaduse subjekt?
  • Millised on regulatiivsed ja ühiskondlikud võimalused loodushoiu praktikate muutmiseks?
  • Kuidas mõjutab tuleviku loodushoidu inimese looduskogemuse kasvav digitaalne vahendatus?
  • Milline on globaalse keskkonnamuutuse mõju looduskaitse tulevikule Eestis?
  • Kuidas mõjutavad tuleviku loodushoidu rahvastikuprotsessid ja majanduse areng? Millised on migratsiooni ja loodushoiu vastasmõjud?
  • Kuidas sobitub loodushoiu tuleviku küsimustering nn suure ajaloo (Big History) lähenemisega?

Ootame ettepanekuid ettekanneteks (ettekande pealkiri ja kolmelauseline teematutvustus) pikkusega 20 minuti 1. märtsiks meiliaadressile: looduskultuur [ät] gmail.com.

Seminaril esinevad teiste seas Aveliina Helm (Tartu Ülikool), Linda Kaljundi (Tallinna Ülikool, KAJAK) Tiit Maran (Tallinna Loomaaed) Seminari toetab uurimisprojekt PUT1363 „Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsioonikonfliktid”

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ameerika Ühendriikide saatkonna näituse "Ameerikat kujutades" avamine

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
11.02.2019
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND ESITLEB:
TERE TULEMAST NÄITUSELE „AMEERIKAT KUJUTADES“: AMEERIKA AJALUGU LÄBI KUNSTI

Soov rääkida Ameerika lugu kunsti kaudu inspireeris USA Riiklikku Humanitaarteaduste Toetusfondi (NEH) looma näitust „Ameerikat kujutades“.  Näitus tutvustab Ameerika ajaloo- ja kultuurikonteksti ning ameerika erinevate ideaalide tõlgendusi. Need 40 teost aitavad praegusinimestel mõista ja mõtestada Ameerika ajalugu

Näituse avamine toimub 12. veebruaril 2019 Maailma keelte ja kultuuride kolledži fuajees aadressil Lossi 3 kell 16:00. Näituse avab Carlo Boehm, USA suursaatkonna konsul.
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ESS tegevused 2018

Eesti Semiootika Seltsi uudised
2018. aastal tähistas Eesti Semiootika Selts oma 20. tegutsemisaastat. Aasta jooksul jätkasime erinevate teaduslike ja populaarteaduslike ürituste korraldamisega, aitasime ellu viia mitmesuguseid semiootikute projekte ning katsetasime mitme uue ettevõtmisega.  Kevad algas semiootika populariseerimisele suunatud Semiosalongi kevadhooajaga, mille teemaks oli „Kord kaoses(t)“.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Loeng Johann Kölerist ja Peterburi patriootide ringist

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
01.02.2019
Laupäeval, 2. veebruaril kell 13 räägib Kadrioru kunstimuuseumis Tartu Ülikooli slaavi filoloogia osakonna juhataja ja vene kirjanduse professor Ljubov Kisseljova, kuidas eesti haritlastest koosnev Peterburi patriootide ringkond ja Johann Köler panustasid eesti kultuuri ning ühiskonna arengutesse 19. sajandi teisel poolel. Loeng toimub näituse «Alguses olid … Köler ja Weizenberg» raames.

Peterburi patriootideks nimetatakse 1850. aastate lõpust 1870. aastateni tegutsenud Peterburi eesti haritlaste rühma, kuhu kuulus erinevate kultuuri- ja sotsiaalpoliitiliste vaadete, erineva tausta ja positsiooniga eesti haritlasi ametnikest ja õpetajatest vabakutselisteni. Rühma liikmed olid näiteks keisri ihuarst doktor Philipp Karell, mereministeeriumi kõrgem ametnik Aleksander Jurjev, kunstnik ja museoloog Friedrich Nikolai Russow ning ka maalikunstnik ja keisri laste joonistusõpetaja Johann Köler. Just Köleri vahendusel sidusid mitmed Peterburi patrioodid end kodumaalt lähtunud rahvusliku liikumise algatustega. Peterburi patriootide ringi liikmetest ning nende ja Johann Köleri panusest eesti kultuuri ja ühiskondlikesse arengutesse tulebki loengus lähemalt juttu.
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kutse: “Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted”, 22. märts 2019, Jakobi 2-114

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.01.2019

Kutse uurimisseminarile “Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted”

22. märts 2019, Jakobi 2-114, Tartu Ülikool

Tekstide liikumine ühest meediumist teise ja toimimine paralleelselt eri meediumites on meile nähtustena tuttavad nii tänapäevast kui ka ajaloost (nt sama tekst kirjandusteosena, filmina, koomiksina; lugu jutustatuna suuliselt või kirjalikult, piltidena, lauludena jne).

Uurimisseminari fookus on meediumitevahelise (intermeedialise) ja -ülese (transmeedialise) tõlke analüüsi võimalustel: millised kontseptuaalsed vahendid ja millised meetodid sobivad inter- ja transmeedialise tõlke mõtestamiseks. Seminari töökeeled on eesti ja inglise keel.

Ootame seminarile ettekandeid (pikkusega kuni 30 minutit), mis keskenduvad mõnele inter- ja/või transmeedialise tõlke analüüsimise aspektile. Ettekanded võivad, ent ei pruugi lähtuda järgmistest teemadest:

  • Kuidas analüüsida intermeedialist / transmeedialist tõlget? Mõisted ja meetodid.
  • Keeltevaheliste tõlgete vs. inter- ja transmeedialise tõlgete analüüsimisel kasutatavate meetodite võrdlus: ühisosad ja erinevused.
  • Eri meediumites esitatud tekstide (või tekstiosade, -tasandite) omavaheline suhe inter- ja/või transmeedialises tõlkes.
  • Sarnaste, ent teisiti nimetatud kultuurinähtuste (nt intersemiootiline tõlge, ümberkirjutus (rewriting), ekraniseering, adaptatsioon, remiks, kaver jne) tõlkeliste aspektide analüüsi meetodid.
  • Transmeedialine tekst: mõiste, tunnused ja analüüsivõimalused.

Ettekande abstrakti (kuni 300 sõna) palume esitada 8. märtsiks 2019 aadressil http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration

Ootame seminarist osa võtma (ka ilma ettekandeta) kõiki teemast huvitatuid. Palume anda oma osalemisest märku hiljemalt 18. märtsiks 2019 registreerudes aadressil http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration

Kontakt ja lisainformatsioon: Elin Sütiste elin.sytiste [ät] ut.ee  

Seminar toimub Tartu Ülikooli humanitaarvaldkonna baasfinantseeritava projekti PHVFI17926 „Transmeedialine tõlkelugu: transmeedialiste tekstide analüüsi alused“ raames.

In English

CFP: Research seminar “Inter- and transmedial translation analysis: methods and concepts”

22 March 2019, Jakobi 2-114, University of Tartu

The movement of texts from one medium to another and their parallel manifestation in various media are phenomena that are well-known to us from our everyday life as well as from history (e.g. the same text as a work of literature, as a film or as a comic strip; the same story told orally or in written form, as pictures or as songs etc.).

The research seminar focuses on the possibilities of analysing intermedial and transmedial translation: which conceptual means and which methods are suitable for understanding and explaining inter- and transmedial translation. The working languages of the seminar are Estonian and English.

We invite papers (30 minutes) that center on some aspect of analysing inter- and/or transmedial translation. Possible topics include (but are not limited to):

  • How to analyse intermedial / transmedial translation? Concepts and methods;
  • Comparison between the methods used in the analysis of interlingual vs. inter- and transmedial translations: common traits and differences;
  • The interrelations of texts in different media (or parts or levels of text) in inter- and/or transmedial translation;
  • Methods used in the analysis of the translational aspects of similar, but differently named phenomena (e.g. intersemiotic translation, rewriting, screen version, adaptation, remix, cover etc.);
  • Transmedial text: concept, characteristics and possibilities of analysis.

Presentation abstracts (max 300 words) can be submitted until 8 March 2019 at http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration

Everyone interested is invited to attend the seminar (also just as a listener). Please register your participation no later than 18 March 2019 at http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration

Contact and further information: Elin Sütiste elin.sytiste [ät] ut.ee 

The seminar is part of the base financed project PHVFI17926 "Transmedial translation history: foundations of transmedial text analysis" supported by the Faculty of Arts and Humanities of the University of Tartu.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ljubov Kisseljova pälvib Valgetähe IV klassi teenetemärgi

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
30.01.2019
President Kersti Kaljulaid annab vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgi tänuks 112 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Vabariigi presidendi otsusega saab Valgetähe IV klassi teenetemärgi Tartu Ülikooli slavistika osakonna juhataja, vene kirjanduse professor Ljubov Kisseljova.

Kisseljova on kirjandusteadlane ja Tartu Ülikooli vene kirjanduse professor. Ta on slaavi filoloogia osakonna juhataja ja hing. Ta alustas Tartu Ülikoolis tööd 1970. aastal ning on olnud vene keele ja kirjanduse osakonnaga seotud ligikaudu pool sajandit.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on 18. ja 19. sajandi esimese poole vene kirjanduse ajalugu, Vassili Žukovski looming ning vene kirjandus teiste rahvuste kultuurikontekstis, samuti Tartu Ülikooli ajalugu ja Juri Lotmani pärand. Ta on süvitsi uurinud ka Jaan Krossi loomingut ja pälvinud selle eest Eesti Kultuurkapitali preemia. Möödunud aastal ilmus tema monograafia „Eesti-vene kultuuriruum“.
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia ja semiootika instituudi juhatajaks valiti Bruno Mölder

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.01.2019
Filosoofia ja semiootika instituudi nõukogu valis 24. jaanuaril ühehäälselt instituudi juhatajaks dotsent Bruno Mölderi. Instituudi praeguse juhataja kultuurisemiootika professor Peeter Toropi ametiaeg lõpeb 31. jaanuaril 2019. Uus juhataja asub ametisse 1. veebruaril.  

Instituudi juhina lubas Bruno Mölder seista selle eest, et instituudi kahe osakonna – filosoofia ja semiootika – vahel valitseks tasakaal, nagu ka seni kombeks on olnud. „Samuti tuleb hoida osakondade praegust väga head taset. Filosoofia ja semiootika osakonnad on omal alal Eesti juhtivad keskused nii teadustöö mahu kui ka töötajate arvu poolest. Nõnda peaks see jääma ka tulevikus,“ rääkis Mölder.

Instituudi põhilisteks murekohtadeks on rahaline ebakindlus, ruumikitsikus ja väike sisseastujate arv. Need on teemad, millega tuleb Mölderi meelest tulevikus kindlasti sihipäraselt tegeleda. Ta lisas, et õnneks on instituudis olemas väga hea potentsiaal teadusraha sissetoomiseks. Samuti on instituudiga liitunud mitmed rahvusvaheliselt tuntud teadlased, kelle renomee võiks üliõpilaskandidaate senisest enam ligi meelitada. „Peame leidma mõistliku proportsiooni inglis- ja eestikeelsete tegevuste vahel. Meie instituut on nii õppejõudude kui õppetöö poolest olnud väga rahvusvaheline. See on väärtus, mida tuleks kindlasti hoida, kuid seejuures ei tohi kannatada eestikeelse õppe kvaliteet,“ sõnas Mölder.

Bruno Mölder lõpetas Tartu Ülikooli 1997. aastal filosoofia ja psühholoogia erialal. Magistrikraadid on ta saanud Tartu Ülikoolist ja Cambridge’i Ülikoolist ning doktorikraadi kaitses 2007. aastal Konstanzi Ülikoolis. Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas on ta töötanud 2004. aastast, sh alates 2016. aastast teoreetilise filosoofia dotsendina. 21. detsembril 2018 valiti Bruno Mölder ülikooli senatis vaimufilosoofia professoriks. Tema ametiaeg professorina algab 1. märtsil. Bruno Mölderi peamine uurimisvaldkond ongi vaimufilosoofia, põhiliselt on ta tegelenud interpretivistliku käsituse arendamise ning ajakogemuse filosoofiliste aspektide uurimisega. Tema juhendamisel on kaitstud kaks ja valmimas veel kolm doktoritööd. Lisaks teadustöödele on ta avaldanud arvukalt filosoofiatekstide tõlkeid. Mullu ilmus Mölderilt koos kaasautorite Roomet Jakapi ja Marek Voltiga kirjutatud kõrgkooliõpik „Sissejuhatus filosoofiasse“.

Mölder on täitnud filosoofiateaduskonna teadusprodekaani (2013-15) ja alates 2016. aastast filosoofia osakonna juhataja kohustusi. Viimasele ametipostile valis instituudi nõukogu ta 24. jaanuari koosolekul veel üheks ametiajaks tagasi.

Instituutide juhatajad valitakse ülikoolis kolmeks aastaks. Bruno Mölderi ametiaeg filosoofia ja semiootika instituudi juhatajana kestab 31. jaanuarini 2022.

Lisateave: Ruth Jürjo, filosoofia ja semiootika instituudi koordinaator, 737 5314, ruth.jurjo [ät] ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“
Toimumiskoht: üle Eesti /
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 1. veebruar 2019 - 28. veebruar 2019
Algusaeg: 12:00 - 16:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Ülemaailmne laste kirjutamisvõistlus "Minu maailm"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Ülemaailmne laste kirjutamisvõistlus "Minu maailm"
Toimumiskoht: Helsingi linnavalitsuse saal / Helsingi
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 8. märts 2019
Algusaeg: 17:00 - 18:30
Kirjeldus:

Ülemaailmne kirjutamisvõistlus “Minu maailm” välismaal elavatele eestikeelsetele lastele

Soomes tegutsev Eestikeelse Hariduse Selts on juba kaheksa aastat korraldanud Soomes elavatele eesti lastele kirjutamisvõistlusi „Minu ...“. Kirjutamisvõistlused on olnud väga populaarsed ja lapsed on kirjutanud toredaid töid oma elust ja mõtetest.

Sel aastal kutsume osalema kõiki väljaspool Eestit elavaid eestikeelseid lapsi.

  • teema on ”Minu maailm”;
  • kirjuta eesti keeles;
  • kirjutamisel aitab sind see, kui mõtled, mida kõike võib mõista maailma all;
  • võid kirjutada jutukese, luuletuse, arutluse või muu läbimõeldud teksti; 
  • kirjuta tööle oma ees- ja perekonnanimi, riik, meiliaadress või kodune aadress. Kui käid eesti keele tunnis, lisa ka koht ja eesti keele õpetaja nimi;
  • saada töö hiljemalt 4.02.2019 meiliaadressile kirjutamine19@gmail.com või postiaadressile (faili nimeks eesnimi_perekonnanimi_riik)

Žüriisse kuulub kolm Eestikeelse Hariduse Seltsi liiget ja üks õpetaja teisest välisriigist. Žürii hindab töid mitmes vanusegrupis. 

Tublimate autasustamine toimub 8.03.2019 Helsingi linnavalitsuse saalis eemakeelepäeva pidulikul üritusel.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

ÜRO põliskeelte aasta maailmas ja Eestis

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: ÜRO põliskeelte aasta maailmas ja Eestis
Toimumiskoht: Kirjanike Liidu musta laega saal / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 15. veebruar 2019
Algusaeg: 10:30 - 14:00
Kirjeldus:

ÜRO kuulutas 2019. aasta rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks ning määras selle juhtorganiks UNESCO. Eestis tähistatakse 2019. aastal ka eesti keele aastat. Millised on põliskeelte aasta rahvusvahelised tegevussuunad ja kuidas saab selles tegevuses kaasa lüüa? Kuidas soome-ugri suunal tegutsevad Eesti asutused ja ühendused põliskeelte aastasse panustavad? Mis on Eesti põliskeeled ja milline on nende kujunemislugu? Mida tehakse eesti keele aastal eesti keele väärtustamiseks? Kuidas Eesti riik toetab murdekeelte hoidmist ja arendamist? Kuidas kõlab ehe võrukeelne luule autori esituses? Kõigest sellest kuuleb lähemalt rahvusvahelise põliskeelte aasta Eesti avaüritusel, mis toimub 15. veebruaril 2019 Kirjanike Liidu musta laega saalis (Harju 1, Tallinn).

Huvilised on oodatud! Registreeruda saab 13. veebruarini lingil https://goo.gl/forms/zhOPUFEArAg1Qa783

Üritust modereerib Meelis Kompus, Kultuuriministeerium

10.30–11.00       Kogunemine ja kohvilaud
11.00–11.10       Avamine             

11.10–11.30       Rahvusvaheline põliskeelte aasta ja Eesti osalus selle juhtkomitees
Karmen Laus - Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor

11.30–12.15       Eesti põliskeeled ja -murded.
Karl Pajusalu - Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor

12.30–13.30       Paneeldiskussioon (moderaator Meelis Kompus; osalejad Piret Kärtner / Eesti keele aasta juhtkomitee; Eino Pedanik /Kultuuriministeerium; Kadi Raudalainen/ MTÜ Fenno-Ugria Asutus; Oliver Loode/, MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus)                     

Eesti keele aasta eesmärk on väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi, regionaalsed kultuuriprogrammid väärtustavad kohalikke keeli ja murdeid kui kultuuri väljendusvahendit. MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus tegutsevad soome-ugri hõimurahvaste suunal ja panustavad põliskeelte aasta rahvusvahelistesse tegevustesse. Kas ja kuidas need tegevused üksteist toetavad ja võimendavad?

13.30–13.50       Contra esitab oma võrukeelset loomingut 

13.50–14.20       Kohvilaud ja vaba vestlus.

Korraldavad Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja UNESCO ERK  

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

10. üleilmsed väliseesti õpetajate emakeelepäevad

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: 10. üleilmsed väliseesti õpetajate emakeelepäevad
Toimumiskoht: Eesti Maja / Helsingi
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 7. märts 2019 - 10. märts 2019
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:

Väliseesti õpetajad kogunevad 10. korda koolituspäevadele.

Täpsem KAVA

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool tähistab 2019. aastal rahvusülikooli sajandat aastapäeva

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
21.01.2019

1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul üle Eesti kultuuriprogrammi, arvamusfestivali ja kõigi aegade suurima vilistlaskokkutulekuga. Juubeliaasta kulmineerub detsembris.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.

Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Rahvusülikooli juubeliaastal koostatakse ka Tartu Ülikooli uut arengukava, millega seatakse alma materi sihte aastateks 2020-2025. Arengukava koostamise käigus toimuvad ülikoolisisesed arutelud ülikooli rolli ja eesmärkide üle. Täna, 21. jaanuaril toimub arengukava esimene seminar „Eesti keel ja rahvusvahelistumine”. Järgmised seminarid on pühendatud tasulise kõrghariduse temaatikale, teaduse rahastamisele, õppekavaarendusele ning ülikooli eesmärkidele ühiskonna teenimisel. 17. mail oodatakse kõiki nende teemade üle arutlema ülikooli visioonikonverentsile.

Lisainfo:
Kadri Asmer
„Rahvusülikool 100“ projektijuht
529 9994
kadri.asmer [ät] ut.ee

Andres Soosaar
„Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees
5919 1116
andres.soosaar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool tähistab 2019. aastal rahvusülikooli sajandat aastapäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
21.01.2019

1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul üle Eesti kultuuriprogrammi, arvamusfestivali ja kõigi aegade suurima vilistlaskokkutulekuga. Juubeliaasta kulmineerub detsembris.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.

Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Rahvusülikooli juubeliaastal koostatakse ka Tartu Ülikooli uut arengukava, millega seatakse alma materi sihte aastateks 2020-2025. Arengukava koostamise käigus toimuvad ülikoolisisesed arutelud ülikooli rolli ja eesmärkide üle. Täna, 21. jaanuaril toimub arengukava esimene seminar „Eesti keel ja rahvusvahelistumine”. Järgmised seminarid on pühendatud tasulise kõrghariduse temaatikale, teaduse rahastamisele, õppekavaarendusele ning ülikooli eesmärkidele ühiskonna teenimisel. 17. mail oodatakse kõiki nende teemade üle arutlema ülikooli visioonikonverentsile.

Lisainfo:
Kadri Asmer
„Rahvusülikool 100“ projektijuht
529 9994
kadri.asmer [ät] ut.ee

Andres Soosaar
„Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees
5919 1116
andres.soosaar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool tähistab 2019. aastal rahvusülikooli sajandat aastapäeva

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.01.2019

1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul üle Eesti kultuuriprogrammi, arvamusfestivali ja kõigi aegade suurima vilistlaskokkutulekuga. Juubeliaasta kulmineerub detsembris.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.

Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Rahvusülikooli juubeliaastal koostatakse ka Tartu Ülikooli uut arengukava, millega seatakse alma materi sihte aastateks 2020-2025. Arengukava koostamise käigus toimuvad ülikoolisisesed arutelud ülikooli rolli ja eesmärkide üle. Täna, 21. jaanuaril toimub arengukava esimene seminar „Eesti keel ja rahvusvahelistumine”. Järgmised seminarid on pühendatud tasulise kõrghariduse temaatikale, teaduse rahastamisele, õppekavaarendusele ning ülikooli eesmärkidele ühiskonna teenimisel. 17. mail oodatakse kõiki nende teemade üle arutlema ülikooli visioonikonverentsile.

Lisainfo:
Kadri Asmer
„Rahvusülikool 100“ projektijuht
529 9994
kadri.asmer [ät] ut.ee

Andres Soosaar
„Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees
5919 1116
andres.soosaar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Vladimir-Admoni stipendiumiprogrammi konkurss

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
18.01.2019
Vladimir-Admoni programm kuulutab välja konkursi vabale stipendiumile alates 1. veebruarist 2019. 
Rahvusvaheline doktoriõpet toetav programm avati DAADi (Deutscher Akademischer Austauschdienst) toel Tartu ülikooli germanistika osakonnas 2018. aasta jaanuaris koostöös Göttingeni Georg Augusti ülikooliga ja see kestab 2020. aasta lõpuni. Lähem info programmi kohta DAADi kodulehel: https://www.daad.de/hochschulen/programme-weltweit/hochschulpartnerschaf....
Vladimir-Admoni programmi saavad kandideerida kõik Tartu Ülikooli üliõpilased, kelle doktoritöö on seotud saksa keele, kirjanduse või kultuuriga. Programmi eesmärgiks on toetada germanistika ja (balti)saksa uuringutega seotud teadustegevust Tartu Ülikoolis. 
Vladimir-Admoni programm näeb ette igakuise stipendiumi suuruses 300 eurot. Igale doktorandile on ette nähtud kaasjuhendaja Göttingeni ülikooli germanistika osakonnast. Doktorantidel ja nende Tartu juhendajatel on kuni kahe kuu kestel aastas võimalus viibida enesetäiendusel Göttingenis. Lisaks korraldatakse koostöös Göttingeni ülikooliga saksakeelseid seminare, konverentse, suvekoole jne. 
Vladimir-Admoni programm ootab kandideerima kõigi humanitaaralade magistrikraadiga lõpetanuid ja juba doktoriõppesse astunuid (nt saksa filoloogia, eesti filoloogia, üldkeeleteadus, võrdlev kirjandusteadus ja kultuuriteadused, ajalugu, teoloogia, filosoofia, folkloristika jne).
Kandideerimiseks vajalikud dokumendid (esitada saksa keeles):
• CV
• doktoritöö kava ja motivatsioonikiri
• töökava kogu doktoriõppe kestel
• soovituskirjad kahelt õppejõult
Kandideerimisdokumendid esitada 28. jaanuariks 2019 aadressil terje.loogus [ät] ut.ee või tuua Lossi 3 ruumi 225 (Milvi Kaberi kätte).
Lähem info:
Terje Loogus (Vladimir-Admoni programmi koordinaator)
Germanistika osakonna juhataja
Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Tartu Ülikool
Lossi 3-207
51003 Tartu
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Riigikeele aasta: Viljandi maakonna keelepäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Riigikeele aasta: Viljandi maakonna keelepäev
Toimumiskoht: Viljandi linnaraamatukogu / Viljandi
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 14. veebruar 2019
Algusaeg: 11:00
Kirjeldus:
Riigikeele aasta maakondlik keelepäev Viljandis

EMTA lavakunsti õppetooli esimese aasta üliõpilased esinevad Runneli luulekavaga.


Info täieneb.

Korraldaja: Emakeele Selts
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

"Keeleteo" konkursi lõpuüritus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: "Keeleteo" konkursi lõpuüritus
Toimumiskoht: Miina Härma Gümnaasium / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 13. märts 2019
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala bakalaureusetöö kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.01.2019

Praktilise filosoofia õppetool

22. jaanuaril, Jakobi 2 - 336

12.15 Marie Soone
Teaduse terviklikkus teaduse eetikakoodeksi raames
Juhendaja Heidy Meriste, retsensent Kadri Simm

Huvilised on teretulnud kuulama!
Lisainfo: Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 12.1.2019. Head ilusa ja selge eesti keele aastat!

EKI uudised

Katre Kasemets 

Aasta alguses on ikka tavaks endale ja teistele häid soove öelda. Eesti Keele Instituudi pühadekaardil oli kirjas selle artikli pealkiri «Head ilusa ja selge eesti keele aastat!» Kui võtaks alanud eesti keele aastal eesmärgiks väljenduda emakeeles selgelt ja arusaadavalt.
Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool tähistab 2019. aastal rahvusülikooli sajandat aastapäeva

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.01.2019

1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul üle Eesti kultuuriprogrammi, arvamusfestivali ja kõigi aegade suurima vilistlaskokkutulekuga. Juubeliaasta kulmineerub detsembris.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) restaureeritud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskond seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka traditsiooniline tõrvikurongkäik, valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.
Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Lisateave:
Kadri Asmer, „Rahvusülikool 100“ projektijuht, 529 9994, kadri.asmer [ät] ut.ee
Andres Soosaar, „Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool tähistab 2019. aastal rahvusülikooli sajandat aastapäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
11.01.2019

1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul üle Eesti kultuuriprogrammi, arvamusfestivali ja kõigi aegade suurima vilistlaskokkutulekuga. Juubeliaasta kulmineerub detsembris.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) restaureeritud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskond seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka traditsiooniline tõrvikurongkäik, valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.
Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Lisateave:
Kadri Asmer, „Rahvusülikool 100“ projektijuht, 529 9994, kadri.asmer [ät] ut.ee
Andres Soosaar, „Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool tähistab 2019. aastal rahvusülikooli sajandat aastapäeva

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.01.2019

1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul üle Eesti kultuuriprogrammi, arvamusfestivali ja kõigi aegade suurima vilistlaskokkutulekuga. Juubeliaasta kulmineerub detsembris.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) restaureeritud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskond seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka traditsiooniline tõrvikurongkäik, valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.
Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Lisateave:
Kadri Asmer, „Rahvusülikool 100“ projektijuht, 529 9994, kadri.asmer [ät] ut.ee
Andres Soosaar, „Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

V eesti-soome grammatikakonverents "Grammatikat lüpsmas / Kielioppia lypsämässä"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.01.2019

Konverentsi koduleht:
https://estdiasyn.ut.ee/lypsikas

11.-13.04.2019 Tartu Ülikoolis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudis esitleti uut eesti-soome veebisõnaraamatut (PM 9.1.2019)

EKI uudised

Nüüdsest on veebis kasutajaile avatud uus sõnaraamat, mis on valminud Soome Kodumaiste Keelte Instituudi ja Eesti Keele Instituudi koostööna. Eesti ja Soome 100. sünnipäevaks valminud sõnaraamat sisaldab ligi 40 000 sõna ja väljendit. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Terevisiooni saatejuhid otsivad sõnu uuest eesti-soome veebisõnaraamatust (ERR 9.1.2019)

EKI uudised

Vaata siin.

 Ajaskaalal u 1:33

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Tõnu Tender: iga eesti poliitik võiks mõne sõna soome keelt töngata (PM 9.1.2019)

EKI uudised

Soome silla tugisambad

 Tõnu Tender

Eesti ja Soome suhted on olnud väga tihedad ning valdavalt sõbralikud. Arusaamatusi ja tülisid – näiteks Kalevipoja riid Soome sepa vanema pojaga jt sarnased ebameeldivad intsidendid – on naabrite vahel ette tulnud harva ning need ei ole sõprussidemeid pikaks ajaks tumestanud. Kahe maa ja rahva sõbralike side­mete kirjel­da­miseks on Kreutzwaldist ja Koidulast alates kasutatud poeetilist kujundit „Soome sild“. 

Lähiminevikus on mõnigi meie väljapaistev kultuuri- ja poliiti­ka­tegelane pidanud vajalikuks ja võimalikuks Soome-Eesti ühis­riigi, uniooni, loomist. Iseenesest oleks põnev, kuigi tulutu, fanta­seerida: mis kõik võinuks juhtuda või mis oleks praegu teisiti, kui Soome oleks sajandi eest Eesti ette­panekule jaatavalt vastanud. 

Eesti–Soome unioonist ei saanud asja, kuid Soome sild on püsinud. Sellel on vähemalt kaks olulist vaimset tugisammast.

Esimene neist on mõlema vabariigi hümni ühine viis, (saksa päritolu) helilooja Fredrik Paciuse meloodia. Johann Voldemar Jannsen kirjutas viisile eestikeelsed sõnad ning „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kõlas ilmaliku lauluna juba 1869. aastal Tartus esimesel üle-eestilisel (üld)laulupeol.

Aeg-ajalt on kostnud ettepanekuid valida Eesti Vabariigi hümniks mõni teine lugu. Soomeski on kaalutud võimalust võtta „Maamme“ asemel uueks Soome hümniks Jean SibeliuseFinlandia“.

Alalhoidlikkus on siiski peale jäänud ning traditsioon on püsinud. Liivlaste hümnilgi „Min izāmō, min sindimō“ (Mu isamaa, mu sünnimaa) on sama meloodia, mis Soome ja Eesti hümnil.

Soome silla teine oluline tugitala on olnud keelesugulus. Nii soome kui ka eesti keel kuuluvad soome-ugri keelte hulka. Seni on oluliseks peetud nii soome kui ka eesti keele oskust mõlemal pool Soome lahte. Sedagi põhimõtet püütakse viimasel ajal kõigutada. Peamiselt noorema põlvkonna esindajate arvates võiksid eestlased ja soomlased omavahel suhelda „keeles mida mõlemad oskavad”. Ja selliseks keeleks – soome ja eesti keele kõrval – on pahatihti valitud nüüdisaja lingua franca – inglise keel. Viimase kasutamine sugulas­rahvaste vahel on võimalik, mõnes olukorras isegi mõistetav. Kuid ühendavaks ja suhteid tugevdavaks sillaks seda suhtluskeelt pidada ei saa: see on nagu majavamm, mis puidust ehitise (lähisuhte) läbi närib.

Samas on soome keele oskajate arv Eesti ühiskonnas pidevalt kasvanud. Kui 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oskas soome keelt 0,5 % elanikkonnast (5 729 inimest), siis 2011. aastal juba 12,9 % elanikkonnast (167 315 inimest). Soome keele oskuse kasv on seotud Eesti elanike tihedate Soome-sidemetega, sh põhjanaabrite juures töötamisega. Soomes töötab hinnangu­liselt u 100 000 Eesti elanikku, kellest u pooled (50 000) elavad Soomes, neist omakorda pooled on seal ametlikult tööl. Osa eestlastest ei ela alaliselt Soomes, vaid pendeldab kahe riigi vahel.

Eestis on soome keelt õpitud peamiselt väljas­pool formaalharidussüsteemi. Samas on olnud võimalusi seda ka koolis õppida: nõukogude ajal mõnes koolis valikainena, Eesti taas­ise­seisvumise järel 3. või 4. võõrkeelena ning alates 2011. aastast ka 2. võõrkeelena (vt Põhikooli riiklik õppe­kava 2011). Mõni Eesti kool on kasutanud soome keele 2. võõrkeelena õpetamise võimalust.

Soome ja eesti keel ei ole teisele poolele ilma õppimata mõistetav. Leidub mitmeidki erinevusi häälduses, sõnavaras ja grammatikas. Mõlemas keeles leidub nn eksitussõnu, kus vormilt ühesugune sõna tähistab eesti ja soome keeles erinevaid asju või nähtusi (nt pulmad tähistavad eestlasele abiellumist, soome keeles märgib pulma probleemi jne). Samas on soome keel eestlasele mõne teise võõrkeele (saksa, vene, prantsuse keele) õppi­mi­sest märksa hõlpsam ning kiirem.

Mõnedki on kahelnud soome keele õpetamise-õppimise vajalikkuses või pidanud seda koguni riiki õõnestavaks tegevuseks: inimesed õpivad Eestis soome keele selgeks ning lahkuvad kodumaalt. Vastuseks: inimene võib soovi korral Eestist vabalt mujale siirduda – see on üks tema põhi­õigusi – ka võõrkeeleoskuseta ning tegeleda keeleõppega väljaspool Eestit. Ja kas mõnda teist võõrkeelt osates ei minda võõrsile? Kas Iirimaal töötanud inimestele on ette heidetud inglise keele oskust? Vägisi ei saa kedagi kodumaal kinni hoida.

See on tõsi, et Soome on nüüdseks muutunud paljude eestlaste alaliseks või ajutiseks koduks. Sealne eluolu on Eestiga mõneti sarnane, soome keel meie sugulaskeelena on hõlpsasti omandatav, inimeste temperament on sarnane, poest saab osta kodust kaupa. Eestist minemise peamine põhjus peitub asjaolus, et Soome palgad ja sotsiaalkindlustussüsteem on Eesti omast paremad. Kuid Soomes elavate eestlaste Eesti-sidemete hoidmine-arendamine ei ole siinse kirjutise fookuses.

Seega: nii soome kui ka eesti keele õppi­mine ja õpetamine mõlemal pool Soome lahte on jätku­valt vajalik ja aktuaalne. Kahe riigi vaheline ametlik suhtlus võiks toimuda valdavalt eesti ja soome keeles. Poliitik, kes ei ole soome keelt õppinud või pole seda kaua aega praktiseerinud, on võimeline mõne viisakusväljendi ära õppima või teksti paberilt lugema.


Eesti Rahvusringhääling on viimasel ajal näidanud kena eeskuju ning kasutanud Soome asjade tutvustamisel, Soome riigitegelaste intervjueerimisel hea soome keele oskusega töötajaid.

Ideaalis võiksid mõlema riigi esindajad kasutada suhtlemisel oma emakeelt, st soome või eesti keelt ning vajadusel aitaksid neid keeleeksperdid: tõlgid ja tõlkijad. Võimalik, et tulevikus toetab suhtlemist masintõlge: reaal­ajas toimuv masin­­­tõlge ühest sugu­la­s­keelest teise, st tekst või kõne tõlgitakse kohe soome keelest eesti keelde ja vastupidi.

Keelõppijad vajavad ajakohaseid abivahendeid, sh sõnaraamatuid. Soome kodumaa keelte keskuse (Kotimaisten Kielten Keskusehk KOTUS) ja Eesti Keele Instituudi (EKI) ühistööna on valminud Eesti–soome veebisõnaraamat. See on leitav EKI kodulehelt (sõnaraamatute alt) ning kõik huvilistele tasuta kasutada. Kestku Soome sild, hinnakem nii eesti kui ka soome keele oskust!

Loe artiklit Postimehest.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Abstraktide tähtaeg 15. jaanuaril: XII Tartu semiootika suvekool “Ruumide ja kirjaoskuste semiootilised mõõtmed”, 17.-20. augustil 2019

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.01.2019

17.-20. augustil 2019 toimub järjekordne Tartu semiootika suvekool teemal “Ruumide ja kirjaoskuste semiootilised mõõtmed”. Teema lähtub vaatest, et keel ja ruum on kaks keskset maailmakogemuse korrastamise vahendit. XII semiootika suvekoolis uuritakse kirjaoskuse mõiste ja ruumimudelite ülekantavust ja rakendatavust kahe probleemideringi analüüsimisel: digitaalse tehnoloogiaga kaasnevad muutused kultuuris ja ühiskonnas ning teiste liikide ruumikogemus ja agentsus mitmeliigilises keskkonnas. 

CFP: *Tartu Summer School of Semiotics: Semiotic dimensions of spaces & literacies*

Juri Lotman proposed that the primary semiotic dualism lies in the duplication of the world in language and the duplication of the human in space: „Genetically speaking, culture is built upon two primary languages. One of these is the natural language used by humans in everyday communication. […] The nature of the second primary language is not so obvious. What is under discussion is the structural model of space“ (Lotman 1992: 142). The organizers of the next Tartu Summer School of Semiotics find continuous inspiration in this statement and call for discussing the functioning of cultural languages as mediators of human and non-human environments and as developers of cultural competence.

Understanding culture via its spatial organization has been a characteristic of Tartu semiotics. The structural models of space facilitate making sense of nature, society and culture as living environments. The creation of such models is simultaneously creation of descriptive languages for conceptualising cultural experience and on a more essential level, cultural mediation. The latter affects both individual and collective capacity to interpret reality and underpins the formation and perception of cultural identity. On the one hand, the contemporary cultural dynamics has underlined the necessity of studying the cultural environment in relation to the technological advancement: from the digitalization of (everyday) culture to cultural polyglotism, including improved foreign language skills, digital literacy and emergence of transmedial spaces of communication.

On the other hand, the ecological changes in our living environment have created the need to analyse the mutual influences of human cultural and non-human spaces: the ways that different species both encode and interpret their surroundings and contexts. These include the human modes of textualising space in artistic and non-artistic languages, other species’ modes of learning about their surroundings and the ways their agency becomes manifested in their relations with our mutually shared environments. At the same time, the scientific understanding of these relations clearly needs to be balanced with the development of related literacies for mediating the knowledge to the members of culture.

We invite all the semioticians studying the dynamics of nature, society and culture to Tartu in order to discuss a topic simultaneously universal and current for the era of the Anthropocene - the semiotic dimensions of spaces and literacies. We welcome both 20 minute presentations as well as more unconventional formats (à 5-10 minutes) that would provoke thoughts by introducing works and ideas in progress. 300-600 words abstracts (for 20 minute papers) or short comments on why you would like to share your work in progress at Tartu Summer School of Semiotics should be submitted by January 15th, 2019 to semiotics [ät] ut.ee. Additional information will be available at: tsss.ut.ee

Topics that we welcome non-exhaustively include:

 * Making sense of digital fragmentation through spatial models and

   metalanguage;

 * Spatial applications for mediating cultural heritage;

 * Developmental changes in the structuring and literacy of space;

 * Animal agencies in adapting to anthropogenic and hybrid environments;

 * Interactions of semiotic and spatial practices in environmental education.

Reference: Lotman, Juri 1992a. Tekst i poliglotizm kul’tury [Text and cultural polyglotism]. In: Lotman, Juri, Izbrannye stat’i. Vol. 1. Stat’i po tipologii kul’tury. Tallinn: Aleksandra, 142–147.

The event is supported by the University of Tartu's ASTRA project PER ASPERA (European Union, European Regional Development Fund).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Pressiteade. Ilmub uus eesti-soome veebisõnaraamat (8.1.2019)

EKI uudised

9. jaanuaril kell 13.30 esitletakse Eesti Keele Instituudis uut eesti-soome veebisõnaraamatut. Sõnaraamat on valminud Soome Kodumaiste Keelte Instituudi ja Eesti Keele Instituudi koostööna. Sõnaraamat sisaldab ligi 40 000 sõna ja väljendit.

Sõnaraamatu mõte sündis juba 2003. aastal, kui valmis kaheköiteline “Soome-eesti suursõnaraamat”.  „2015. aasta sügisel jõuti kahe riigi ühise otsuseni välja anda kaks sõnaraamatut, mis mõlemad on seotud riikide tähtpäevaga,“ ütles Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. „Soome Vabariigi 100. sünnipäevaks 2017. aastal sai tasuta kättesaadavaks “Soome-eesti suursõnaraamatu” (2003) veebiversioon ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistab uus eesti-soome sõnaraamat,“  lisas Soome-poolne sõnaraamatu peatoimetaja Heikki Hurtta.

Uue eesti-soome sõnaraamatu andmebaas loodi Eesti Keele Instituudis automaatselt, taaskasutades mitme sõnakogu andmeid. Sõnaraamatu koostamisel on arvestatud sõnade kasutussagedust eesti keeles. Eraldi on tähelepanu pööratud uutele sõnadele, väljenditele, lühenditele, samuti kohanimedele ja teistele pärisnimedele. Sõnaraamat asub Eesti Keele Instituudi kodulehel. Veebiliideses on kaks keelesuunda ühendatud nii, et hõlpsasti on võimalik mõlemast veebisõnaraamatust otsida nii soome kui ka eesti sõnu ja lauseid.

Sõnaraamatu on koostanud Sofia Björklöf, Anu Haak, Külli Kuusk, Saarni Laitinen, Ilona Paajanen ja Ulla Vanhatalo. Grammatikaekspert on Ülle Viks. Veebiliidese on loonud Indrek Hein. Sõnaraamatu toimetajad on Heikki Hurtta ja Margit Langemets.

Sõnaraamatu patroon on proua Jenni Haukio. Sõnaraamatu ilmumisega tähistame Eesti 100. sünnipäeva ja alanud eesti keele aastat. Soome Vabariigi 100. sünnipäevaks 2017. aasta detsembris ilmus vastupidise keelesuunaga soome-eesti veebisõnaraamat.

Esimene eesti-soome sõnaraamat (“Virolais-suomalainen sanakirja”) ilmus pisut rohkem kui sada aastat tagasi, 1917. aastal Helsingis Lauri Kettuse sulest.

Lisainfo:

Margit Langemets, eesti-soome sõnaraamatu toimetaja, sõnaraamatute osakonna juhataja (Eesti Keele Instituut)
margit.langemets@eki.ee, +372  5343 0772

Heikki Hurtta, eesti-soome sõnaraamatu toimetaja (Soome Kodumaiste Keelte Instituut)
heikki.hurtta@kotus.fi,  +295 333 235

Teate edastas Eesti Keele Instituudi teabejuht Annika Koppel,  tel 617 7502

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Mida hakkavad Eesti teadlased uurima 8,7 miljoni euro eest? (ERR 5.01.2019)

EKI uudised

Graafikud: mida hakkavad Eesti teadlased uurima 8,7 miljoni euro eest?

Haruldaste geneetiliste haiguste põhjused, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine, piimalehmade eluiga – need on mõned teemadest, mida 2019. aastal personaalsete uurimistoetuste toel uurima hakatakse. Rahastuse saanud projektide puhul torkab silma nende rakenduslik suunitlus.

Eesti Teadusagentuur rahastab tänavu 76 uut uurimisprojekti. Toetuse saab 14 järeldoktori-, 24 stardi- ja 38 rühmaprojekti kogumahus 8 727 100 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, siis kokku on nende projektide väärtus rahas umbes 40 miljonit eurot.

Seda, millised valdkonnad kui palju grante said, saab vaadata artikli lõpuosas olevatelt graafikutelt. Mida aga hakkavad rahastuse saanud teadlased uurima? Mõni näide: 

/--/ 

Sven-Erik Soosaar (Eesti Keele Instituut) ja järeldoktorigrant: Protoeuroopa substraat lõunaläänemeresoome keelte sõnavaras

alt

Sven-Erik Soosaar. Foto: ETAg

Projekt keskendub Eesti alal kõneldud protoeuroopa keele uurimisele. Projekti eesmärk on välja selgitada, millised jäljed eesti keele ja teiste lõunaläänemeresoome keelte (lõunaeesti, liivi, vadja) sõnavaras on säilinud varem siin elanud rahva keelest. Kogutud ja süstematiseeritud keelelist materjali on võimalik siduda populatsioonigeneetika andmestikuga. Projekti tulemused on olulised, kuna võimaldavad rakendada ajaloolise keeleteaduse andmestikku eestlaste esiajaloo väljaselgitamiseks.

Loe lähemalt ja vaata graafikuid siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Valitsus nimetas ametisse Wiedemanni keeleauhinna komisjoni (PM 3.01.2019)

EKI uudised

Valitsus nimetas ametisse Wiedemanni keeleauhinna komisjoni

Valitsus nimetas neljapäevasel istungil ametisse F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni uue koosseisu. Komisjoni esimees on haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Komisjoni liikmetena jätkavad haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik, Emakeele Seltsi abiesimees Reili Argus, Väike-Maarja vallavalitsuse esindaja Indrek Lillemägi, Eesti Kirjanike Liidu liige Paul-Eerik Rummo ja Tallinna Ülikooli dotsent Jüri Viikberg.

Uued komisjoni liikmed on Eesti Keele Instituudi juhtivteadur Kristiina Ross, Tartu Ülikooli eesti keel võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid. Komisjoni volitused kestavad kolm aastat. 

Wiedemanni keeleauhind antakse üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega. 

Allikas: Postimees 3.01.2019 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

2019 on eesti keele aasta (EPL 2.01.2019)

EKI uudised

 

2019 on eesti keele aasta

Eesti haridus- ja teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et keel on meie ühine väärtus ja põhiosa Eesti identiteedist. „Eesti keele, kultuuri ja omariikluse kestlikkuseks tuleb meil endil tööd teha ja vaeva näha. Hea keelekasutusega saab igaüks anda panuse eesti keele säilimiseks ja arenguks. Soovin kõigile selget ja arenevat keelekasutust ning head eesti keele aastat 2019.“

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

Eesti keele aasta tegevused ja sündmused toimuvad terve aasta, igas kuus on mõni keskne sündmus. Jaanuar on kirjanduse kuu, veebruar keeletoimetamise ja selge keele kuu, märts emakeelekuu, aprill eesti keeleteaduse kuu, mai terminoloogia ja oskuskeele kuu ning juuni keele staatuse ja maine kuu. Juuli on laulupeokuu, august rahvuskaaslaste kuu, september keeleõppe ja tõlkijate kuu, oktoober lugemise ja mängukuu, november eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu ning detsember eestikeelse hariduse kuu.

Mitmed ettevõtmised kestavad terve aasta vältel. Emakeele Selts koostöös kohalike omavalitsustega korraldab Eesti maakondades kümme keelepäeva, kus tutvustatakse eesti keele riigikeeleks kujunemist ja riigikeele rolli kõigile huvilistele. Raadio 4 vahendusel toimuvad eesti keele kursused mitte-eestlastele, kokku 50 saadet, mida saab ka järelkuulata. Eesti Keele Instituut valmistab ja ETV näitab uusi keelekildusid, mis tutvustavad keeletööstust ja erialasid. Rahvusringhääling käivitab intervjuude sarja tuntud inimestega, kus nad räägivad oma suhetest eesti keelega ja eesti keele olulisusest. Lisaks korraldab Rahvusringhääling kampaania, millega teadvustatakse kaunist emakeelt kõige ilusama sõna otsimisega. Saatejuhid ja ajakirjanikud kutsuvad kogu Eesti rahvast üles jagama nende jaoks kõige ilusamaid sõnu, ettevõtmine kulmineerub rahvahääletusega. EV 100 ürituste sarja jätkab „Hakkame sõnu sättima“, mis on terminitööd tutvustav, terminiloomesse kaasav ja eestikeelsete terminite olemasolu tähtsustav tegevuste sari.

Allikas: Eesti Päevaleht 2.01.2019 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Alanud on vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.01.2019

2. jaanuaril algas vastuvõtt ingliskeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Kõigepealt saavad kandideerida välistudengid, Eesti üliõpilaste vastuvõtt avatakse 1. veebruaril.

2019. aastal võetakse õppima 27 ingliskeelse õppekava alusel, mille seas on kaks bakalaureuseõppekava, üks integreeritud õppekava ja 24 magistriõppekava. Peaaegu kõigil õppekavadel pakutakse sihtstipendiume, mis katavad õppemaksu. Loe lisateavet ingliskeelsete õppekavade kohta.

Magistriõppekavadel on kandideerimise tähtaeg 15. märts.

Bakalaureuseõppekavadel ja integreeritud õppekaval on kandideerimise tähtaeg 15. aprill.

Välistudengid saavad avalduse esitada DreamApply’s, Eesti üliõpilased SAIS-is.

2019. aastal avatakse neli uut ingliskeelset magistriõppekava: biotehnika, heli- ja visuaaltehnoloogia, materjaliteadus ja tehnoloogia ning tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringud.

Biotehnika õppekava käsitleb nii bioloogiliste süsteemide rakendamise kui ka insenerarvutuste aluseid ja valmistab ette inimesi, kes on valmis panustama Eesti teadusmahuka tööstuse arengusse. Suurt rõhku pannakse eriala praktiliste oskuste omandamisele. Erialased spetsialiseerumisvõimalused ja tööturu väljund avanevad näiteks biotehnoloogia, biomeditsiini, keskkonnatehnoloogia, biomajanduse, bioressursside väärindamise, energia, toidutööstuse ja kõrgtehnoloogilise põllumajanduse sektoris.

Heli- ja visuaaltehnoloogia õppekaval on kaks suunda: helitehnoloogia ja visuaaltehnoloogia. Erialaõpingute käigus omandatakse süvitsi heli- või valgusdisaini teadmised ning õpitakse tundma suurürituste spetsiifikat. Mõlema suuna üliõpilased võivad valida aineid ja omandada põhjalikud teadmised ka teisest valdkonnast. Üldainetega omandatakse meeskonnajuhtimise, projektijuhtimise ning iduettevõtluse pädevus, samuti tutvutakse erialaspetsiifiliste kultuuriteooriate ja terminoloogiaga.

Materjaliteaduse ja tehnoloogia õppekaval annab materjaliteaduse mooduli läbimine üliõpilasele ülevaatlikud teadmised aine ehitusest, materjalide valmistamise tehnoloogiatest, uurimismeetoditest, rakendusviisidest ja materjaliarendusest. Ettevõtlusmoodul annab alusteadmised ettevõtlusest ning sisaldab seminare oma väikeettevõtte loomise ja arendamise teemal. Valikained lubavad süvendatult õppida mõnda Tartu Ülikoolis arendatavat materjaliteaduse suunda või omandada lisateadmisi majandusest. Praktika käigus saab üliõpilane erialase töö kogemuse ettevõttes või teaduslaboris.

Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute valdkondadevaheline õppekava hõlmab Aasia ja Lähis-Ida riikide majandust ja ettevõtlust, poliitilist arengut, demograafilist olukorda ning rännet. Õpingute käigus saab tutvuda valitud piirkonna kultuuri ja religiooniga ning analüüsida traditsioonide mõju tänapäeva maailmale. Eraldi teemadena käsitletakse globaliseerumist ning Aasia ja Lähis-Ida kokkupuutepunkte nii Euroopa, Põhja-Ameerika kui ka teiste maailma piirkondadega. Erilist rõhku pannakse valitud riigi või piirkonna keele õppimisele.

Lisateave:

TÜ vastuvõtutalitus
737 6031, 737 5153
sisseastumine [ät] ut.ee
Ülikooli 18-132, Tartu

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Magistrandid töötavad välja uut inglise keele kursust gümnaasiumile

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
03.01.2019

2017. aasta sügisel käivitus kaheaastane projekt „Inglise keele õppe alane koostöö Tartu Annelinna Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli anglistika osakonna vahel”, mis sai SA Innovelt struktuurtoetuse perioodiks 2017-2019 kategoorias „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul”. 

Projekt viib kokku Annelinna Gümnaasiumi vene emakeelega õpilased ja inglise keele õpetajaks õppivad eesti emakeelega magistrandid. Projekti eesmärgiks on välja töötada ja läbi viia 35-tunnine inglise suhtluskeele valikkursus, mis annaks 10. klassi õpilastele julguse inglise keelt aktiivsemalt kasutada ja ideid oma võõrkeeleoskuse edasiseks arendamiseks. Magistrandidega suheldes saavad nad ka teavet Tartu Ülikooli ja siin õppimise kohta ning inglise keele olulisuse kohta nii edasistes õpingutes kui tööturule sisenemisel.

Võõrkeeleõpetaja programmi magistrandidele annab väljatöötatav kursus omakorda võimaluse õpetada teise emakeelega õpilasi saades mitmekesist tagasisidet oma tööle. Suhtluskursuse pingevaba õhkkond tõstab õpilaste motivatsiooni inglise keeles suhelda ja annab magistrandidele julguse õpetada ka vene õppekeelega koolis. 

Projekti esimesest etapist võtsid osa magistrandid Sille Eero, Kristi Tihkan, Maili Koorep ja Gregory Klas. Anglistika osakonna õppejõudude Ülle Türgi ja Natalja Zagura juhendamisel viisid nad läbi vajaduste analüüsi, töötasid välja inglise keele suhtluskursuse kava, koostasid sobivad õppematerjalid ja viisid läbi suhtluskursuse kahele 10. klassi rühmale. Kooliõpilased jäid uue valikkursusega igati rahule ning noored õpetajad hindasid oma esimest koolis õpetamise kogemust kõrgelt.  

Detsembris 2018 käivitus projekti teine etapp, mille käigus magistrandid Lisanna Lipu, Kristina Männik, Carmen Neerut ja Morten Mägi Ravn täiendasid suhtluskursuse õppematerjale ja viisid läbi 35-tunnise valikaine veel kahele 10. klassi rühmale. Projekti tulemusena valmis noorte inimeste vajadustele ja huvidele vastav õppematerjalide komplekt, mida saab ka tulevikus inglise keele suhtluskursuse läbiviimiseks kasutada.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 21.12.2018. Masust Põxitini

EKI uudised

Tiina Leemets 

Mis on ühist rulal, sudul, kolhoosil ja brantšil? Kõik need sõnad on kokku pandud kahest muust sõnast. Rula on sama mis liitsõna rulllaudsudus on koos suits ja uduKolhoos on eesti kirjatava järgi muganenud laen vene keelest (колхоз ) ja brantš inglise keelest (brunch + lunch).  Loe edasi.

 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Tõnu Tender: emakeele tulevik sõltub meist endist (Postimees, 29.12.2018)

EKI uudised

Eesti keele tulevik sõltub paljudest asjaoludest: eelkõige eesti keele emakeelena kõnelejate soovist oma keelt väärtustada, hoida, õppida, õpetada ja arendada; eesti keele kõrgest mainest; arukast ja tasakaalustatud võõrkeelepoliitikast, sest eesti keel ei paikne isoleeritud kesk­konnas, vaid avatud maailmas teiste keelte seas jne. Allpool vaatlengi põgusalt paari eesti keele püsimisele olulist tahku.


Eestlaste, aga teistegi väikese kõnelejaskonnaga rahvaste saatuseks on õppida ja osata eesti keele kõrval erinevaid keeli. Mida rohkem, seda uhkem. Just mitmekeelsed inimesed, paljude keelte (ja murrete) oskajad, on suhtunud väikese kõnelejaskonnaga keeltesse, sh eesti keelde kõige soojemalt. Keelteoskus on olnud haritud, loomingulise, elus keskmisest paremini hakkama saava inimese tunnuseks.

Eestis on eri aja­perioodidel arutatud keelehariduse põhimõtete üle. Esmatähtis on olnud õppe­keele küsimus, st millis(t)es keel(t)es toimub õppeasutustes õppetöö. Eesti Vaba­riigiks sai selleks (peamiselt) eesti keel. Seejärel – millised on õpetatavad võõrkeeled ja millises järjekorras neid õpetatakse: kas esimese (A), teise (B), jne võõrkeelena; keeletunnis või mõne õppe­ainega lõimitult; võõr­­keele­­­­õppega alusta­mise aeg ning kestus; võõrkeele­tundide arv; õpi­tule­muste hinda­mine, keele­oskuse mõõtmine ja selle läbipaistvus jne. Tulemusliku keele­hariduse tulemusena peaks inimene keeltesse lugupidavalt suhtuma, väärtustama mitme­keelsust: pidama lugu­ nii (eesti) ema­keelest kui ka teistest keeltest. 

1920.–1930.aastatel peeti Eestis vaidlusi esimese võõrkeele asjus ning leiti, et selleks võiks olla inglise keel, mida toona suhteliselt vähe osati (1934. a rahvaloenduse järgi oskas inglise keelt vaid 1,9% Eesti elanikkonnast.) Seda suunda toetas mh Jaan Tõnisson, eesti keele õiguste eest seisja, venestamise ja saksastumise vastu võitleja, eesti keele kasutamise propageerija kõikides valdkondades ja elualadel. Tõnisson pidas teemakohaseid kõnesid, nt 14. II 1929 riigikogus „Inglise keel esimeseks võõrkeeleks meie koolides“ (ilmus Postimees nr 47, 17.02.1929). Samas kõnes pidas Tõnisson loomu­likuks saksa keele vaba valdamist ning teatud ringkondades ka vene keele tundmist. Inglise keele õppimise tähtsust kordas Tõnisson 3. üleriigilisel haridus­kongressil: see olgu esimene võõrkeel. Inglise keel tasakaalustas saksa ja vene keele mõju. Ehitati üles eestikeelset riiki ja ühiskonda. Võõrkeelte ja eesti keele kasutamine oli tasakaalustatud.

Ainult ühe võõrkeele õpetamine viib kraavi

Eestis (aga mitmes teiseski Euroopa riigis) on süvenenud suundumus, kus esimese (või ainsa) võõr­keelena õpetatakse ja õpitakse inglise keelt, kuigi riiklik õppekava lubab esimese õpitava võõrkeele valida nelja keele hulgast: inglise, prantsuse, saksa või vene keel. Paljud lapse­vanemad peavad ainutähtsaks inglise keele õpetamist ja oskust. Siinkirjutaja eesmärk ei ole inglise keele õppimise ega oskamise vastu seista. Muret valmistab vastuolu mitmekeelsuse (kohati deklaratiivsete) võimaluste ning tegeliku olukorra (praktika) vahel: teiste võõrkeelte õppimist-oskamist ei peeta tihti enam vajalikuks. Ajakirjanduseski on mõned muidu väga asjalikud inimesed avaldatud arvamust, et teise ja kolmanda võõrkeele õppimine on ajaraisk ning tuleks ära lõpetada. Paraku oleks ainult inglise keelele panustamine nii Eesti riigile kui ka eesti keelele pikas plaanis kahjulik lahendus. Eelkõige just ühe keele oskajate seas leidub valeprohveteid, kelle väitel ei leidu eesti keeles piisavalt väljendeid ning see keel polevat kõigis valdkondades kasutamiseks sobilik. Lükakem säärased väited tagasi: eesti keelega saab väljendada kõiki ideid, tundeid ja visioone. Eesti keel sobib kõrgkultuuri väljendajaks, vahendiks ja vahendajaks.

Küllap sõdiks Jaan Tõnissoni vaim käte ja jalgadega lühinägeliku otsuse (ainult inglise keele õpe) vastu.

Inglise keel on nüüdisajal üks põhioskusi, üldkasutatav keel, lingua franca, mitte „tavaline“ võõrkeel, seetõttu erineb selle õppimine nn tavaliste võõrkeelte õppimisest. Meie õppekavad ei tee inglise keele ning teiste võõrkeelte vahel vahet, samas eeldavad ülikoolid ning mitmed tööandjadki, et noored oskavad inglise keelt.

Vajalik on mõtestatud ja tasakaalukas arutelu, mõelda läbi võõrkeelte õppe ja kasutamise korraldamise alused, kuidas mitme võõrkeele õppe ja kasutamisega jätkata, sest see kujundab harjumusi, keelehoiakuid ning mõjutab ka eesti keele tulevikku.

Inglise keel on aastate jooksul hõivanud või hõivamas mõne varasemal ajal eesti keele kuulunud valdkonna: nt teaduse, kõrghariduse, popkultuuri. Kas see on ajutine ning vaid mõnda elu­vald­konda puudutav nähtus või hoopis üha süvenev ja laienev suundumus? Kui meie endi huvi ja soov eesti keelt tarvitada ja arendada on vähenemas, siis on see tõsisema ohu märk.

Ülioluline on leida tasakaal eesti keele ja teiste keelte õpetamisel ja kasutamisel. Eesti keel ei tohiks olla Eestis teiste keeltega võrreldes halvemas olukorras. Riik ei ole nüüdisajal enam keelepoliitika ainukujundaja, vaid üks toimija paljude teiste hulgas. Kuid riik peab vastutama oma osa eest: Eesti peamised avaliku keele­kasutuse valdkonnad peaksid olema valdavalt eestikeelsed.

Kas eesti keel on maailma üks raskemaid keeli?

Üsna levinud on arvamus, nagu oleks eesti keel maailma üks keerulisemaid keeli. Seda ei omandavat paljud eestlasedki, rääkimata välismaalastest. See väide vajab ümberlükkamist, kuna pärsib eesti keele kestlikkust.

Eesti keel on mõnele raskem, teistele kergem õppida. Õpitava keele tulemus­likkus, sh kiirus sõltub mh õppija ema­keele kaugu­sest või lähedusest õpita­vale keelele, inimese õpi­oskustest, moti­vat­sioonist, võimalusest ja soovist õpita­vat keelt kasutada jne. Eesti keel ei kuulu ülikeeruliste keelte hulka, mida selgeks õppida ei saa. Saab küll ning selle kohta leidub rohkesti näiteid.

Kui soovime keeleõppes (olgu emakeeles või võõrkeeles) väga head tulemust saavutada, siis tuleb selleks vaeva näha. Sellest vaatepunktist on iga keele õppimine raske. Igal keelel on oma eripära, oma keerulisemad või lihtsamad küljed. 


Eesti keele õppimise võimalikud raskused

Eesti keele 14 käänet tegevat selle õppimise võõrkeelena keeruliseks. Tegelikult ei ole käänded midagi hirmkeerulist või üleloomulikku. Teades kolme esimest, eelkõige omastavat käänet, saab moodustada kõiki teisi. Käänete arvu poolest märksa arvukamad on dagestani keeled: bežta keeles leidub koguni 60 käänet. Eesti keele võõrkeelena õppimisel võib esialgu keeruline olla laadivaheldus, nt ladu: lao : lattu.

Eesti keele eripäraks on kolme eri pikkusega (lühike, pikk, ülipikk) vokaalide (täishäälikute) ning konsonantide (kaashäälikute) kasutamine. Seegi võib esialgu raskusi tekitada.

Eesti keeles ei ole grammatilist sugu, tema ~ ta tähistab nii mees- kui ka naissoost isikut. Indo-euroopa, nt inglise või vene keeles on olemas grammatilised sood (mees-, nais- ja kesksugu). Bantu keeles võib sugusid olla kuni paarkümmend!

Keelte õppimise keerukused on erinevad, raskused võivad paikneda eri tasandil (grammatikas, sõnavaras, häälduses vm). Inglise keel lingua francana (üldkasutatav keel) on mõneti lihtsustunud keelekuju. Kõrgtasemel inglise keel on keerulisem: inglise keele grammatika on suhteliselt lihtne, kuid on keeruline suure hulga idiomaatiliste ehk püsiväljendite poolest.

Eesti keele vast tuntakse huvi, seda õpitakse ja osatakse mujal maailmaski. Ilmekas on tõsiasi, et Hiina RV pealinnas Pekingis õpetetakse eesti keelt kolmes ülikoolis. Loomulikuks peaks muutuma hoiak: eesti keel on huvitav ja eripärane ning seda on võimalik ladusalt selgeks saada.

Eesti keele aasta

Haridus- ja teadusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks. Selle peaeesmärgikson algatada avalik arutelu, kuidas eesti keelt arendada ja tugevdada, kaasata teiste valdkondade esindajaid ning noori et eesti keele kasutamine ja arendamine muutuks taas meie kõigi ühishuviks. Kutsuda inimesi üles eesti keele heaks tegutsema, näidata eesti keele tugevusi ja võimalusi, tutvustada keeleressursse ja neist saadavat kasu. Suurendada lapsevanemate valmisolekut õpetada võõrsil elades oma lastele eesti keelt. Teadvustada vajadust luua ja arendada eestikeelset terminoloogiat erinevates valdkondades ning väärtustada eesti keeles õppimist ja eestikeelset teadust. Levitada mõne teise emakeelega inimeste eesti keele õppimise edulugusid, mis innustavad eesti keelt õppima ja kasutama erinevaid keeleõppemeetodeid, tasuta rakendusi jne.

 

Me ei ole osanud või soovinud õigusaktides sisalduvaid eesti keele õigusi ja võimalusi rahumeelselt maksma panna: mitmedki seadusesätted on jäänud kõlavaks, kuid tühjaks sõnajadaks. Tegudeks ei ole alati jagunud eneseusku, meelekindlust, tarkust, üksmeelt või püsivust. Eesti keele tulevik on paljuski meie enese teha. Sõnad on vaja tegudega täita.

Artikkel Postimehes.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti keel uues kuues: Eesti keele sõnaraamat 2018 (ERR, 21.12.2018)

EKI uudised

Margit Langemets, Mai Tiits, Udo Uibo, Tiia Valdre, Piret Voll

Artikkel detsembri Keelest ja Kirjandusest

Kirjeldasime üsna põhjalikult 2010. aastal ilmunud artiklis "In spe: üheköiteline eesti keele sõnaraamat" (Langemets jt 2010), kuidas kavatseme koostada üheköitelist, nn lauasõnaraamatu mõõtu teost. Selline sõnaraamat kujutab endast tavaliselt järgmist leksikograafilist korrust võimsal vundamendil, milleks sageli on pika aja jooksul paljudes köidetes ilmunud akadeemiline sõnaraamat – meil on selleks mahukas eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 1988–2007, 2. trükk EKSS 2009). Uue üheköitelise sõnaraamatu ettevalmistustöid alustasime 2009. aastal, rööbiti sõnaraamatu 2. trüki (EKSS 2009) toimetamisega.

Ometi on asjad läinud teisiti. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Riina Reinsalu doktoritöö kaitsmine 6. veebruaril

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
21.12.2018

6. veeburaril kell 14.15 kaitseb Riina Reinsalu doktoritööd "Juhendavad haldustekstid žanriteoreetilises raamistikus".

Juhendaja on dr Reet Kasik, oponent dr Pirkko Nuolijärvi (KOTUS).

Kaitsmine toimub TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valik- ja vabaaineid filosoofiast kevadsemestril 2019

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.12.2018

Eestikeelsed ained

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Bruno Mölder jt

Loengud E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis, seminarid gruppides.
Aine käigus antakse ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Käsitletakse ka peamisi filosoofilisi probleeme ja nende lahendamisviise. Kõigile huvilistele, humanitaarvaldkonna BA alusmooduli valikaine.

FLFI.00.079 Argumentatsiooniteooria alused (3 EAP)
Eve Kitsik

E 14-16 Jakobi 2-336
Kursusel tutvustatakse mitteformaalse loogika mõistestikku, sh õpitakse tundma argumenditüüpe ning tähtsamaid üldlevinud argumenteerimisvigu. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.080 Sissejuhatus filosoofia ajalukku doktorantidele (3 EAP)
Andrus Tool

R 10-12 Jakobi 2-337
Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.096 Sissejuhatus fenomenoloogiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko

N 12-14 Jakobi 2-337
Süstemaatiline sissejuhatus fenomenoloogilisse filosoofiasse, selle kujunemiskäiku ja suundumustesse fenomenoloogia põhimiste esindajate (Husserl, Heidegger, Sartre, Merleau-Ponty, Levinas, Derrida) ja nende sõnastatud küsimuste käsitlemise kaudu. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.103 Filosoofia ajalugu I (6 EAP)
Andrus Tool

T 10-12, N 10-12 Jakobi 2-337
Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, I. Kanti teoreetiline ja praktiline filosoofia, G.W.F. Hegeli spekulatiivse filosoofia süsteem, F. Nietzsche õpetus euroopalikust nihilismist, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.110 Abstraktse kunsti fenomenoloogia (3 EAP)
Eduard Parhomenko

N 18-20 Jakobi 2-337
Keskendudes Michel Henry raamatule "Voir l'invisible. Sur Kandinsky" / "Näha nähtamatut. Kandinskyst" (1988), on seminarid sissejuhatuseks nii Vassili Kandinsky abstraktse kunsti loomingusse kui ka Michel Henry materiaalsesse fenomenoloogiasse. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.008 Poliitikafilosoofia (6 EAP)
Kadri Simm

K 12-14 Jakobi 2-336
Vaadeldakse järgmisi küsimusi: Mis on poliitikafilosoofia? Kuidas põhjendada riiki? Kes peaks valitsema? Kuidas mõista vabadust? dKuidas jaotada hüvesid? Kas soorollid on sotsiaalselt konstrueeritud? Antakse ülevaade poliitilise filosoofia põhiteemadest ja -mõistetest. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.138 Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung

T 16-18 n 36, N 14-18 n 37-39, T 10-14 n 40 Salme 1a
Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt. Kõigile huvilistele, eriti õpetajaerialade magistrantidele.

FLFI.03.098 Teaduslugu (6 EAP)
Endla Lõhkivi jt

K 14-16 Jakobi 2-337
Kursuse käigus tutvutakse ideedeajaloo teoreetiliste lähenemistega nagu kontekstualism, realism, relativism, eksternalism, internalism jt ning analüüsitakse Euroopa teaduslike ideede ajaloo olulisemaid näiteid nagu üleminek müüdiliselt mõtlemiselt teaduslikule, geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, njuutonlik pööre ja tänapäevase teaduse tekkimine, alkeemia ja keemia, valgustusideed ja teadus, evolutsiooniideed, näiteid inimese- ja ühiskonnakäsitluste ajaloost. Kõigile huvilistele.

FLFI.04.060 Vaimufilosoofia (6 EAP)
Bruno Mölder

T 14-16 Jakobi 2-336
Aine käsitleb sissejuhatavalt vaimufilosoofia teemasid, mille hulka kuuluvad peamised lähenemised keha-vaimu probleemile, teadvus, tehisintellekt, mõtlemine ja keel jt. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.007 Eesti kultuur ja mõttelugu (6 EAP)
Tiina Ann Kirss

T 12-14 Jakobi 2-337
Kursus püüab mõtestada eesti kultuuri ning selle ajalugu "mentaliteedi" ning "mõtteloo" kaudu. Millal, kuidas, ning milliste eeskujudega hakati otsima võimalusi omakultuuri iseloomustamiseks, kirjeldamiseks ning edendamiseks? Kuidas käsitletakse pärisorjuse mõju ning arme omakultuurile? Millistes tingimustes saab juba kõneleda mentaliteedist (kadakasakslus, karske eluviis jm)? Kus on oma ja võõras, millal mõni võõras saab omaks, millal mõni jääb võõraks? Kursuse lõpus püüame kaardistada ajaloolises plaanis, mis on eesti mõtte- või kultuuriloo isepära ja koordinaadid. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.023 Rahvusvahelise poliitilise mõtte ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe

E 12-14 Jakobi 2-336
Kursusel vaatleme "maailmakorra" küsimuse lahendusi Lääne mõtteloos antiigist uusajani, tehes seda kolmel olulisemal tasandil: 1) printsiibid, mille alusel on maailma jaotatud erinevateks kogukondadeks; 2) printsiibid ja mehhanismid, mis globaalse korralduse või "süsteemi" toimimist ja säilimist reguleerivad 3) normatiivne sfäär ehk moraali- ja õigusnormide roll ja sisu nimetatud süsteemis. Konkreetsemalt pöörame tähelepanu järgmistele teemadele: tsivilisatsioon ja barbaarsus, partikularism ja kosmopolitism, õiglane sõda, impeerium ja suveräänne riik, universaalmonarhia ja jõudude tasakaal ning eraomandi päritolu. Kõigile huvilistele.

HVFI.01.003 Filosoofilised lahkarvamused (6 EAP)
Kadri Simm jt

N 16-18 Jakobi 2-337 või täielikult veebipõhisena
Aine esimene osa keskendub kriitilise mõtlemise ning argumenteerimise alustele, teine osa tutvustab mitmeid distsipliinideüleseid filosoofilisi probleeme. Kõigi erialade doktorantidele.

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Ingliskeelsed ained

FLFI.01.105 The Philosophy of Existence (3 ECTS)
Jaanus Sooväli

Thu 14-16 Jakobi 2-337
In the course of reading major texts of the philosophy of existence, the following topics will be focused on: (1) The cultural and philosophical context the philosophy of existence grows out of; (2) The fundamental philosophical problems and questions pertaining to the philosophy of existence; (3) The place of the philosophy of existence in the wider context of modern philosophy. For everybody interested in the topic.

FLFI.02.142 Political Philosophy Reading Group I: Religious Exemptions (3 ECTS)
Wael Wehbe

Wed 10-12 Jakobi 2-337
The topic of the weekly seminar for spring semester 2019 (3 credits) will be Religious Exemptions: Why we need them? Why are they interesting to look at? What is the debate surrounding them trying to achieve? What should we do about them? For everybody interested in the topic.

FLFI.02.154 Metaethics (6 ECTS)
Francesco Orsi

Mon 14-16 (Jakobi 2-337), Wed 14-16 (Jakobi 2-336)
What is it to make a moral judgment? On the one hand, moral judgments are an expression of our emotional and practical subjectivity. They certainly can express our attitudes and lead us to action. Yet they are not treated as mere matters of taste, and they seem to be objectively true or false, regardless of what anyone in particular may think. Analyzing this tension, the course will give a critical overview of the main questions and theories in contemporary metaethics, and relating these theories to issues in philosophy of language, metaphysics, epistemology, philosophy of mind. For everybody interested in the topic (some previous knowledge of ethics is expected).

FLFI.02.160 Social and Ethical Aspects of Engineering (3 ECTS)
Ave Mets et al.

Tue 10-14, Ravila 14A – 1100
Social and value dimensions of technologies. Overview of ethical theories. Environmental ethics and engineering. Research ethics and professional ethics. Moral relativism and cultural context of engineering. For everybody interested in the topic.

FLFI.02.164 A World Without Morality? (3 ECTS)
Francesco Orsi

Tue 12-14, Jakobi 2-327
The seminar will involve reading and critically discussing a series of texts on the following questions: Is a world without morality (without moral thought, concepts, sentiments, institutions etc.) possible and desirable? What would be lost? What would be gained? What is the peculiar role of morality in our individual and social lives? Is there room for a reduction of morality's importance? Is there room for different kinds of morality? The texts will be philosophical, but will include references to relevant scientific disciplines and theories (like psychology and evolutionary theory). For advanced BA and graduate students interested in the topic; philosophical background is desirable.

FLFI.02.166 From Human Vulnerability to Flourishing and beyond. Philosophy of Martha Nussbaum (3 ECTS)
Kadri Simm

Tue 16-18, Jakobi 2-337
Martha Nussbaum is undoubtedly one of the most influential amongst contemporary liberal philosophers. Her work is wide-ranging and interdisciplinary to the core as she has researched, taught and written on topics ranging from classics and literary theory, law, human and social development to issues in contemporary moral and political philosophy. During this course we will together read articles and chapters from a selection of her publications with the aim of gaining insights into her broad and influential corpus. Criticisms of Nussbaum will also be given space. For all the students interested in the subject matter.

FLFI.03.105 Science and the Deep Past (3 EAP)
Ave Mets

March 18-21, Jakobi 2-114
The deep past is difficult to study: the remnants of it are often scattered and incomplete, and the relevant sciences (palaeontology, archaeology, geology) cannot perform experiments. What explains the success of these sciences in the face of such challenges? Is there anything distinctive about historical sciences compared to other sciences? What do such sciences teach us about the nature of history? Are there lessons to be drawn about knowledge generally from our knowledge of the past?
For all the students interested in the subject matter. Participants are expected to read the book before the workshop: Currie, Adrian 2018. Rock, Bone and Ruin: An Optimist's Guide to the Historical Sciences MIT Press.

FLFI.04.054 Formal Semantics (6 EAP)
Alexander Davies

Mon 12-14 Jakobi 2-337, Wed 12-14 Jakobi 2-428
Formal semantics is the empirical project of providing and testing precise hypotheses about the semantic properties of linguistic expressions. These hypotheses are stated using the tools of formal logic and some related areas of mathematics. The course will introduce the methods of formal semantics by working through a variety of examples of linguistic expression, their semantic behaviour and attempts to construct models of this behaviour in light of the available evidence. For all the students interested in the subject matter.

FLFI.04.077 Formal Semantics: Supplement (3 EAP)
Alexander Davies

Mon 12-14 Jakobi 2-337, Wed 12-14 Jakobi 2-428
Supplement course for all the students taking the main course in Formal Semantics (FLFI.04.054).

FLFI.04.068 Philosophy of Language (6 EAP)
Juhani Yli-Vakkuri

Thu 18-20 Jakobi 2-336
The course covers main issues in the philosophy of language, introducing the theories of meaning, semantics, and communication. For all the students interested in the subject matter.

FLFI.04.075 Intellectual Conduct (3 EAP)
Bryan Frances

Wed 16-18 Jakobi 2-337
In this course we focus on the issue of how to conduct one's intellectual life. More specifically, we'll consider these fundamental themes: Knowledge, Truth, Evidence, Rationality, and Belief; Group Disagreements; Disagreement with or among Experts; Special Problems with Evidence; Cognitive and Social Bias; and Religious belief. For all MA and PhD students interested in the subject matter.

FLFI.04.076 Modal Logic: A Semantic Perspective (6 ECTS)
Amirhossein Kiani

Tue 12-14 Jakobi 2-336
This course will cover basic formal propositional modal logic plus certain modern notions, techniques and results in the vicinity of the semantics of modal logic. For all students with pre-requisite minimum knowledge of logic.

HVFI.01.002 Research Integrity: Framework Requirements, Values and Principles of Action (6 ECTS)
Margit Sutrop et al.

Thu 14-18 Jakobi 2-336
The aim of the course is to provide participants with an overview of the key issues of research integrity: making decisions about the authorship of a scientific publication in multi-author publications, obtaining informed consent, processing data, ensuring the protection of privacy and personal data of the subjects involved in the study, obtaining necessary permissions, consents and ethics committee approvals for research and understanding their meaning. The entire course is supported by an e-learning environment that brings together materials that are relevant to different fields of science. From them, the doctoral student chooses 6 EAP worth of assignments. The course is structured in such a way that doctoral students can choose topics and tasks appropriate for their specialty and specifics of research there. The course also includes seminars where doctoral students from different disciplines can experience disciplinary differences in interpreting the Code of Conduct for Research Integrity. For all doctoral students interested in the topic.

Additional info and late registrations:
Coordinator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Juri Lotmani stipendiumi konkurss 2019. Tähtaeg 15. jaanuar.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.12.2018

MTÜ Juri Lotmani Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi Tartu Ülikooli magistrantidele ja doktorantidele, kes oma uurimistöös jätkavad J. Lotmani ja tema koolkonna traditsioone filoloogias ja semiootikas. 

2019. a. antakse välja kaks stipendiumi á 600 eurot, vastavalt vene filoloogia ning semiootika ja kultuuriteooria eriala magistrandile või doktorandile. Stipendiaatide nimed tehakse teatavaks Juri Lotmani sünnipäeval 28. veebruaril 2019.

Stipendiumi taotlemiseks võib esitada originaalseid trükis ilmunud või trükki antud  uurimistöid – teaduslikke artikleid või artikliseeriaid, kaitstud bakalaureuse- või magistritöid ja spetsiaalselt stipendiumikonkursi jaoks kirjutatud töid, mis on valminud viimase kahe aasta jooksul esitamise kuupäevast arvates. 

Konkursitööde temaatika ei ole piiratud. Esitatud tööd võivad olla eesti, vene või inglise keeles ning peavad olema varustatud teiskeelse resümeega. 

Konkursitööd palume esitada ühes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt 15. jaanuariks 2019  TÜ vene kirjanduse õppetooli aadressil Lossi 3 – 225 (filoloogiaalased tööd) ja semiootika osakonda Jakobi 2 – 317 (semiootikaalased tööd).

Stipendiumi taotlejal tuleb lisaks konkursitööle esitada:

  • akadeemiline CV,
  • teadusliku juhendaja soovitus,
  • akadeemiline õiend jooksvate õppetulemuste kohta (esimese aasta magistrantidel ja doktorantidel vastavalt bakalaureuse- või magistridiplomi akadeemilise õiendi koopia).

Lisainfo: 

Milvi Kaber, Maailma keelte ja kultuuride kolledž, tel. 737 5228,

e-mail: milvi.kaber [ät] ut.ee;

Ulvi Urm, Filosoofia ja semiootika instituut, tel. 737 5933,

e-mail: ulvi.urm [ät] ut.ee              

Alates 2002. aastast on Juri Lotmani Fond iga aasta 28. veebruaril välja andnud kaks stipendiumi - ühe semiootika eriala ning teise vene filoloogia tudengile. Stipendium on mõeldud Tartu Ülikooli semiootika ja vene filoloogia magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, kelle töö kannab edasi Lotmani ning tema koolkonna vaimu.

Annetusi Juri Lotmani fondi saab teha fondi pangaarvele:

EE402200221015826045; Swedbank, SWIFT kood/BIC: HABAEE2X

https://www.flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/juri-lotmani-stipendium

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

100aastane ÕS kolis veebi (Tiina Paet, Sirp, 14.12.1918)

EKI uudised
 
Juba 1908. aastal räägiti vajadusest välja anda õigekirjutuse sõnastik, koostamispõhimõtted pandi paika 1910. aastal. Kokku pidas Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond (tollal keeletoimekond) ligi 160 istungit (istangut).
 
Poliitilised olud olid Eestis keerulised nii „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ (EKÕS) koostamise alustamise kui ka ilmumise ajal. Oli õnnelik juhus, et esimene ÕS ilmus Eesti riigi sünniaastal (küll Saksa okupatsiooni ajal), just siis, kui seda kõige rohkem vajati. EKÕSi teeb kirjakeele ajaloos tähtsaks (nagu on osutanud ka Tiiu Erelt) kahtlemata asjaolu, et see oli tollal veel tugevasti kõikuva kirjakeele ühtlustaja ja eesti õigekeelsussõnaraamatute teerajaja. Tänapäeval pakub see aga kirjakeele sõnavara ja normimuutuste uurimiseks huvitavat materjali. EKÕS on ka esimene selgelt keelekorraldusliku eesmärgiga sõnaraamat, mis pani aluse korraldatud ja normeeritud riigikeelele ning Eesti kollektiivse keelekorralduse traditsioonile. Loe edasi.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Keelekonverents "Keeleseadus 30"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Keelekonverents "Keeleseadus 30"
Toimumiskoht: Filmimuuseumi konverentsisaal / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 18. jaanuar 2019
Algusaeg: 12:00 - 16:00
Kirjeldus:

Keeleseaduse vastuvõtmisest möödub 18. jaanuaril 30 aastat. Selle tähistamiseks toimub reedel, 18. jaanuaril 2019 kella 12-16 Filmimuuseumi konverentsisaalis keelekonverents. 

Ettekandega esinevad Ülle Madise, Tõnu Tender, Mart Rannut ja Ilmar Tomusk. 

 

Info täieneb jooksvalt. 

Korraldajad: Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI suured teod – „ÕS 100“ (Aili Künstler, Sirp, 14.12.2018)

EKI uudised
 
Eesti põhiseaduse mõtte edasikandmisel on kahtlemata suur roll kirjakeele korraldamisel, et tagada eesti keele kasutamine kõikjal – vältimatult kõrghariduses ja teaduses. Esimene „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ ilmus 1918. aastal ja oli vastses riigis kohe käepärast võtta (nüüd veebivariandis samuti). Vastu eesti keele aastaks kuulutatud 2019. aastat võtan „EV 100“ tähe all kulgenu keeleteadlaste panusest rääkides appi eesti kirjakeele algaegade keelemehe Jakob Hurda 1871. aastal ilmunud kirjatöö „Kas eesti keelele uusi sõno tarvis“.1 Jakob Hurt: „Tahame meie Eestikeelt kõrgemais koolides õpetada lasta – ja seda tahame meie ommeti, – siis peab meie kirjakeelt veel häste haritama ja rahvas peab harimist kannatama.“ Loe edasi.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti keele erakond. Keelesoovid 2019. aastaks (Tõnu Tender, Sirp, 14.12.2018),

EKI uudised
 
2018. aasta saab peagi minevikuks. Seega on õige aeg uue aasta soovide edastamiseks. Juhan Liivile kuuluvad sõnad „Minu erakond on eesti keel“. Eesti keelest hoolimine – veendumus, et eesti keel on hüve ning väärtus – peaks olema iga Eesti elaniku, aga ka välismaal elava ja töötava eestlase, samuti iga Eesti erakonna põhimõte. Loe edasi.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 14.12. 2018. Häid sõnu pole kunagi liiga palju

EKI uudised

Ene Vainik

Lähenemas on jõulud – heategevuse, heade tegude ning ka heade sõnade aeg. Ärksamad meie seast märkavad aga, et argipäevadel meie suhtluses häid ja tunnustavaid sõnu napib. Näiteks kirjutas Rain Tunger hiljuti Postimehes „Miks on head sõnad nii loetud?“ (5.11.2018). Samast murest – heade sõnade puudusest meie igapäevases sõnavaras – on ajendatud ka eesti keele entusiastide Lembit Berkise ja Maimu Kindma koostatud väike kogumik positiivseid, toetavaid sõnu „Head sõnad“. Loe edasi. 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Ilmus Acta Semiotica Estica XV

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Ilmunud on Acta Semiotica Estica XV . Numbri toimetajateks on Silvi Salupere, Ott Puumeister ja Heike Olmre. Numbriga saad lähemalt tutvuda siin. NUMBRI SISUST Acta Semiotica Estica XV juubelinumber on eelkäijatest tummisem ja rõõmustab erinevate autorite rohkuse ja mitmekesisusega. Rõõm on nentida, et autorite hulgas on erinevate põlvkondade
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ROBERT VARIK: MÕTTE ILU EHK LOTMAN KUI KUNSTNIK*

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Ühes Ööülikooli loengus arutles psühholoog Andero Uusberg oma noorpõlve dilemma üle, kas minna Tartu Ülikooli psühholoogia instituuti või Tallinnasse filmikooli**.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

KASPAR KRUUP: KUIDAS RÄÄKIDA SEMIOOTIKAST?

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiootikal on kommunikatsiooniprobleem. Pärast semiootika õpiku (Kull jt 2018) ilmumist levis taas arvamusi mida esindab nt Marek Tamme (2018) arvustus: “…ilmselt ei soovitaks ma raamatut huvilisele, kes tahab saada suuremat selgust küsimuses, mis see semiootika siiski on ja milleks seda vaja on”.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

2005-2009 – SEMIOOTILISED SALONGID

Eesti Semiootika Seltsi uudised
“Semiootilised salongid” oli kultuuriõhtute sari, mille eesmärgiks oli populariseerida semiootikat ettekannete, kirjandustutvustuste ja filmide kaudu ning pakkuda semiootikahuvilistele võimalust ühistegevuseks. Sari kasvas välja filmiõhtutest “Elav semiootika” ja “Elav mõte”. Sarja algatajaks ja peakorraldajaks oli Tiit Kuuskmäe. 2006  Eesti Semiootika Seltsi
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Usundiloo seltsi konverentsil kõneldakse esoteerikast

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.12.2018

Reedel, 14. detsembril peab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts on tavapärast aastalõpukonverentsi, mis seekord keskendub esoteerika rollile ühiskonnas ja inimelus.

Viimaste aastatega on üha enam levinud ja kinnistunud teadmine Eesti ühiskonna ja inimeste erakordsest esoteerikalembusest, samuti sellise hoiaku ühemõttelisest kahjulikkusest, tarbetusest ja naeruväärsusest.

“Ometigi pole antud olukord kellegi kujutlus või väljamõeldis, vaid ühiskondlik, maailmapildiline, ka religioosne reaalsus siin ja nüüd. Konverentsi üheksas ettekandes vaadeldaksegi antud nähtust nii Eestis kui ka laiemalt,” märkis usundiloo seltsi president, TÜ kultuuriuuringute teadur Madis Arukask.

Konverentsi peaesineja on Marco Pasi Amsterdami ülikoolist. Pasi plenaarettekanne keskendub seksuaalsuse sotsiaalsetele ja religioossetele aspektidele Lääne esoteerikas.

Konverents toimub 14. detsembril  kell 10.10 Tartus Ülikooli 16 ruumis 214. Oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo: Madis Arukask, EAUSi president, madis.arukask [ät] ut.ee

 

 

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 737 5681, made.laas [ät] ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks