TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

26.-28. veebruaril korraldab TÜ slavistika osakond rahvusvahelise Juri Lotmani seminari

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.02.2018

Kava on allalaetav siit

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

TÜ semiootika osakonnas antakse välja esimene eestikeelne semiootika õpik

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.02.2018

TÜ semiootika osakonna ja TÜ kirjastuse koostöös on 18 autori sulest ilmunud esimene eestikeelne õpik semiootikast, mis on mõeldud nii tudengitele kui ka kõigile teistele semiootikast huvitatutele.

Raamat „Semiootika“ jaguneb neljaks suuremaks osaks. Esimene neist annab ülevaate semiootika ajaloost ja peamistest koolkondadest. Teine osa on pühendatud semiootika peamistele klassikutele: antud valikus Charles S. Peirce, Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexküll, Charles Morris, Roman Jakobson, Algirdas Greimas, Juri Lotman, Thomas Sebeok ja Umberto Eco. Kolmas osa on ülevaateks kolmest olulisest semiootika valdkonnast — kultuuri-, sotsio- ja biosemiootikast ning neljandas osas esitatakse sissejuhatused mitmetesse semiootika harudesse ja rakendusaladesse.

„Tähendustemaailm on keskkond, milles me möödapääsmatult iga päev elame ja osaleme.  Semiootika ülesandeks pole mitte üksnes orienteeruda kõikvõimalikes tähendustasandites ja märgilisuse tüüpides, vaid ka tähendusloome praktikates, mis elu ja kogu kultuuri kujundab. Umberto Eco meelest on semiootika sarnane meditsiinile – üheltpoolt on ta paljusid erialasid haarav teadus, teiseltpoolt aga vahend hädade abiks ja konfliktide lahendamiseks ehk süsteemi tervise eest hoole kandmiseks,“ selgitab Silvi Salupere, üks õpiku autoritest, semiootika olulisust ühiskonnas.

Raamatu autorid on Kalevi Kull, Kati Lindström, Mihhail Lotman, Riin Magnus, Kaire Maimets, Timo Maran, Rauno Thomas Moss, Ülle Pärli, Katre Pärn, Anti Randviir, Tiit Remm, Silvi Salupere, Virve Sarapik, Elin Sütiste, Peeter Torop, Andreas Ventsel, Vadim Verenitš ja Katre Väli. Oma nägemuse klassikutest ja semiootika kujunemisest vormis raamatus piltideks semiootikust kunstnik Rauno Thomas Moss. 

„Semiootika“ väljaandmist toetas Sihtasutuse Archimedes eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programm.

Raamatu esitlus toimub 20. veebruaril algusega kell 16 TÜ kunstimuuseumis (Ülikooli 18). 


Lisainfo: Silvi Salupere, Tartu ülikooli semiootika lektor, 737 6154, silvi.salupere [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Professor Marco Caracciolo külalisloeng "Narratiiv ja inimliku-mitte-inimliku vahelised põimingud"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.02.2018

Teisipäeval, 20. veebruaril kell 10.15 peab professor Marco Caracciolo (Genti ülikool, Belgia) külalisloengu teemal “Narratiiv ja inimliku-mitte-inimliku vahelised põimingud“ (Narrative and Human-Nonhuman Entanglements). Loeng toimub kultuuriteaduste instituudis (Ülikooli 16-109).   

Loengututvustus: Kaasaegne ökoloogiline kriis seab terve rea kontseptuaalseid väljakutseid inimülestel ruumilis-ajalistel skaaladel, aga ka argikeele kasutusele, mis lääne kultuuris toob endaga kaasa subjekti ja objekti dualistliku lahutamise. Kliimamuutusi puudutavate laiemate filosoofiliste küsimuste valguses (nagu neid käsitleb näiteks Dale Jamieson), vaatlen oma loengus viise, kuidas narratiiv “mitte-inimlikke” reaalsusi haarata püüab: 1) õõnestades subjekti-objekti vaheliste suhete binaarsust; ja 2) käsitledes inimüleste nähtuste ja inimkoosluste fundamentaalset põimumist.  “Narratiivide” all pean ma silmas nii kaasaegse kirjanduse (eriti “kliima-kirjanduse” žanri) refleksiivseid narratiive, kui ka argivestlustes tekkivaid suulisi narratiive. Väidan, et kirjanduslike strateegiate uuringud avavad uusi võimalusi isikliku kogemuse uurimiseks ja analüüsiks, rõhutades vastastikuseid mõjutusi kirjandusliku väljenduse ja isikliku kokkupuute vahel ökoloogiliste ja keskkonna-küsimustega tegelemisel.

Marco Caracciolo on Genti ülikooli inglise keele ja kirjanduse professor ning ERC stardigrandi “Narrating the Mesh” (NARMESH) hoidja. Ta sai 2012. aastal Bologna ülikoolist võrdleva kirjanduse doktorikraadi ning töötas külalisteadurina Hamburgi, Groningeni ja Freiburgi ülikoolides. Marco Caracciolo töö keskendub narratiivi fenomenoloogiale ning narratiivi ja teaduslike mudelite vahelistestele suhetetele. Ta on avaldanud töid ajakirjades Narrative, Semiotica, Narrative Theory, Phenomenology and the Cognitive Sciences. Ta on kolme raamatu autor: The Experientiality of Narrative: An Enactivist Approach (De Gruyter, 2014; honorable mention for the Perkins Prize of the International Society for the Study of Narrative); Strange Narrators in Contemporary Fiction: Explorations in Readers’ Engagement with Characters (University of Nebraska Press, 2016); and A Passion for Specificity: Confronting Inner Experience in Literature and Science (co-authored with the psychologist Russell Hurlburt; Ohio State University Press, 2016).

Loengu toimumist toetab Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli semiootika osakonnas koostati esimene eestikeelne semiootika õpik

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
14.02.2018

Teisipäeval, 20. veebruaril 2018 kell 16 esitleme Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis raamatut SEMIOOTIKA.

Kõnelevad Silvi Salupere, Kalevi Kull, Peeter Torop

 TÜ semiootika osakond

TÜ kirjastus

 

Tartu Ülikooli semiootika osakonna ja TÜ Kirjastuse koostöös on ilmunud kauaoodatud õpik "Semiootika". Raamatul on 18 autorit - tähestiku reas Kalevi Kull, Kati Lindström, Mihhail Lotman, Riin Magnus, Kaire Maimets, Timo Maran, Rauno Thomas Moss, Ülle Pärli, Katre Pärn, Anti Randviir, Tiit Remm, Silvi Salupere, Virve Sarapik, Elin Sütiste, Peeter Torop, Andreas Ventsel, Vadim Verenitš, Katre Väli. 

Tähendustemaailm on keskkond, milles me möödapääsmatult iga päev elame ja osaleme.  Semiootika ülesandeks pole mitte üksnes orienteeruda kõikvõimalikes tähendustasandites ja märgilisuse tüüpides, vaid ka tähendusloome praktikates, mis elu ja kogu kultuuri kujundab. Umberto Eco meelest on semiootika sarnane meditsiinile – üheltpoolt on ta paljusid erialasid haarav teadus, teiseltpoolt aga vahend hädade abiks ja konfliktide lahendamiseks ehk süsteemi tervise eest hoole kandmiseks.

Selle raamatu valmimisele eelnes aastatepikkune töö. Kõigepealt peeti enam kui aasta jooksul rida seminare Tartu Ülikooli semiootika osakonnas, mille tulemusena valmis põhjalik ülevaade maailmas eri aegadel ja keeltes ilmunud semiootika sissejuhatavatest käsitlustest. Sellest tõukudes arutati läbi ka käesoleva õpiku lähtekohad, mille esimene versioon valmis juba 2014. aastal. 

Meie esmane soov oli kirjutada mõistetepõhine süstemaatiline ülevaade semiootika teooriast. See ülesanne osutus keerukamaks kui paistab, sest sobiv ühtne mõistetesüsteem, millega võiksime, vähemalt Tartu semiootikakoolkonna seisukohalt, enam-vähem rahul olla, nõuab veel üksjagu tööd. Valisime “ühtse” esituse asemel seekord “harulise”, pöörates enamat tähelepanu nendele semiootika tahkudele ja harudele, milles meil on suurem kogemus ja mis on esindatud meie õppekavades. Lähtena semiootikasse on raamatul ositi ka käsiraamatu ülesanne, andes juhatust edasisele lugemisvarale. 

Raamatu sissejuhatavale peatükile, milles esitatakse lühidalt semiootika määratlus ja tähtsamad allikad, järgnevad neli osa. Esimene neist annab ülevaate semiootika ajaloost ja peamistest koolkondadest. Teine osa on pühendatud semiootika peamistele klassikutele: meie valikus Charles S. Peirce, Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexküll, Charles Morris, Roman Jakobson, Algirdas Greimas, Juri Lotman, Thomas Sebeok ja Umberto Eco. Kolmas osa on ülevaateks kolmest olulisest semiootika valdkonnast — kultuuri-, sotsio- ja biosemiootikast. Neljandas osas esitatakse sissejuhatused reasse semiootika harudesse ja rakendusaladesse. Et jääda oma asjatundmise raamidesse, on mitmed olulised eriharud (näiteks keele-, reklaami- ja kognitiivsemiootika) ses raamatus pikemalt käsitlemata ja iseloomustatud vaid lühidalt. 

Oma nägemuse klassikutest ja semiootika kujunemisest vormis raamatu piltideks semiootikust kunstnik Rauno Thomas Moss. Õpiku lõpus on toodud peamiste mõistete lühiseletused, samuti nimede ja terminite loendid ning põhjalik bibliograafia. Kuigi raamat on mõeldud eeskätt abivahendiks semiootikatudengitele, on selle koostamisel ja kirjutamisel silmas peetud ka laiemat huvilisteringi. 

Raamatu väljaandmist toetas Sihtasutuse Archimedes eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programm.

Lisainfo: Silvi Salupere

semiootika lektor ja toimetaja

tel: 737 6154; silvi.salupere [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Klaus Ruthenbergi ettekanne "No analysis without synthesis"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.02.2018

Neljapäeval 22. veebruaril peab filosoofia osakonna kollokviumis Klaus Ruthenberg ettekanne "No analysis without synthesis"

Klaus Ruthenberg on keemia professor Coburgi rakendusteaduste ja kunstide ülikoolis Baierimaal, Saksamaa liitvabariigis, ta on olnud loodusteaduste dekaan ja teaduse ja kultuuriuuringute keskuse asutaja ning jätkuvalt selle liige. Tal on doktorikraad keemias (1989) ja MA teadusfilosoofias (1993). Viimase aja teadustööd on põhiliselt keemiafilosoofiast. Ta on õpetanud ja teinud uurimistööd Argentiinas, Hiinas, Belgias, Suurbritannias ja mujal. Viimastel aastatel on tema koostatud ja toimetatud näiteks järgmised väljaanded: Chemistry without atoms. František Wald and positivist chemistry. (Königshausen & Neumann, 2018). Foundations of Chemistry, Vol. 12, No. 2 – Special Issue ISPC Coburg 2008 (2010), Klaus Ruthenberg and Jaap van Brakel Stuff – The Nature of Chemical Substances (Königshausen & Neumann, 2008).

Ettekande lühikokkuvõte:
In 1860, Marcelin Berthelot claimed that “chemistry creates its subject”. In 2006, Joachim Schummer wrote in a similar intention: “Chemical synthesis is, to be sure, the most obvious peculiarity of chemistry, albeit the most neglected one because it is foreign to any received idea of philosophy of science.”

In the chemical sciences, it is a received and unquestioned opinion that analytical techniques are necessary for the validation of synthetic efforts. Hence, the picture of analytical chemistry as the subordinate “kitchen maid” of synthetic chemistry has become strong and seemingly inevitable. Very early, however, the significance of the reverse perspective has been mentioned, for example by Etienne-Francois Geoffroy (1704): “One is never sure, in fact, of having decomposed a mixt into its true principles until one can recompose it from the same principles. This reestablishment is not always possible. When it is not possible, it does not necessarily work against the analysis of the mixt, but when it is successful, the analysis is demonstrated.”

In the present contribution, I shall explore the (unusual?) reverse side of the dialectical relationship between analysis and synthesis in some detail. The main question will be: What exactly is the “Analytic-Synthetic Ideal” Mi Gyung Kim (2014) is referring to? My main claim is that no analytical procedure, qualitative or quantitative, can do without synthetic parts. By “synthetic”, I here mean the making of substances as well as the preparation and purification of standards for calibration. One more obvious case is the electrolysis of water: In order to quantify the composition of that substance, oxygen and hydrogen are prepared (synthesized) and their volumes measured and compared. By following the suggestion of Tony Edmonds (Chemical analysis is purification, synthesis, and comparison; 1999), I will try to support my thesis by a close look at various other intriguing examples, among them the “analysis” of noble gases, acids, and selected organics.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rahvusvaheline kogukond räägib Tartus sündmuse visuaalsest kujutamisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.02.2018
Üks seminari põhiesinejatest, Stéphane Lojkine. Foto: Kristi Henno

Maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimub 15.-16. veebruarini rahvusvaheline konverents pealkirjaga „Sündmus ja pilt“, millel pööratakse seekord põhitähelepanu sündmuse visuaalsetele kujutamisviisidele.

Tegemist on jätkuga möödunud aastal samal ajal kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames toimunud intensiivseminarile „Sündmus kirjanduses, kunstis ja elus“. „Kui eelmisel aastal oli töökeeleks inglise keel, siis seekord saavad meie prantsuse külalised rääkida valdavalt oma emakeeles,“ täpsustas konverentsi peakorraldaja Tanel Lepsoo. „Konverentsi esimesele ja ingliskeelsele seansile on aga oodatud kõik need, kes prantsuse keelt veel väga hästi ei mõista.“

Lisaks külalistele Kanadast ja Prantsusmaalt võtavad sõna ka TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži professorid, kelle hulgas peavad juba ettekande käesoleva aasta jaanuaris tööle asunud germanistika professor Marko Pajević, klassikalise filoloogia professor Janika Päll, anglistika professor Raili Marling ning romanistika professor Sara Bédard-Goulet. Konverentsi kokkuvõtva ettekande peab möödunud seminari üks põhiesinejatest Stéphane Lojkine (Aix-Marseille ülikoolist), kes seekord uurib, kas kujutatav sündmus on ikka juba ära olnud, nagu tavapäraselt arvatakse, või näitavad pildid meile hoopis midagi toimumatut, fantoomset.

Konverentsi kava on kättesaadav maailma keelte ja kultuuride kolledži kodulehel.

Lisainfo: Tanel Lepsoo, maailma keelte ja kultuuride kolledži asedirektor, 506 9641, tanel.lepsoo [ät] ut.ee
Age Allas, maailma keelte ja kultuuride kolledži tasemeõppe koordinaator, 737 6255, age.allas [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Uus teoreetilise filosoofia juhtivteadur

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.02.2018

Veebruaris liitus filosoofia osakonnaga teoreetilise filosoofia juhtivteadur Bryan Frances. Mobilitas Pluss tippteadlase toetuse saajana juhib ta kolmeaastast projekti "Ekspertiis ja fundamentaalsed lahkarvamused filosoofias ja teaduses" (MOBTT45).

Bryan on varem töötanud Leedsi, Fordhami ja Lingnani ülikoolis. Ta on uurinud lahkarvamuste epistemoloogiat, skeptitsismi, värvuse filosoofiat, filosoofia ja religiooni epistemoloogiat, sisu eksternalismi ning mitmeid teisi teemasid. Ta on avaldanud järgmised raamatud: Scepticism Comes Alive (Oxford University Press, 2008), Gratuitous Suffering and the Problem of Evil (Routledge, 2013), Disagreement (Polity, 2014). Kevadsemestril õpetab ta kursust paradoksides filosoofias (FLFI.04.072).

Bryan Francese koduleht.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rahvusvaheline konverents "Sündmus ja pilt"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.02.2018

Maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimub 15.-16. veebruarini rahvusvaheline konverents pealkirjaga „Sündmus ja pilt“. Tegemist on jätkuga möödunud aastal samal ajal kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames toimunud intensiivseminarile „Sündmus kirjanduses, kunstis ja elus“, kuid seekord pööratakse enam tähelepanu sündmuse visuaalsetele kujutamisviisidele.

„Kui eelmisel aastal oli töökeeleks inglise keel,“ täpsustab konverentsi peakorraldaja Tanel Lepsoo, „siis seekord saavad meie prantsuse külalised rääkida valdavalt oma emakeeles. Konverentsi esimesele ja ingliskeelsele seansile on aga oodatud kõik need, kes prantsuse keelt veel väga hästi ei mõista.“ Lisaks külalistele Kanadast ja Prantsusmaalt võtavad sõna ka TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži professorid, kelle hulgas peavad juba ettekande käesoleva aasta jaanuaris tööle asunud germanistika professor Marko Pajević, klassikalise filoloogia professor Janika Päll, anglistika professor Raili Marling ning romanistika professor Sara Bédard-Goulet. Konverentsi kokkuvõtva ettekande peab möödunud seminari üks põhiesinejatest Stéphane Lojkine (Aix-Marseille ülikoolist), kes seekord uurib, kas kujutatav sündmus on ikka juba ära olnud, nagu tavapäraselt arvatakse, või näitavad pildid meile hoopis midagi toimumatut, fantoomset.

Konverentsi kava.

Lisainfo:

Tanel Lepsoo (tanel.lepsoo [ät] ut.ee) ja Age Allas (age.allas [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

TÜ emeriitdotsent Reet Kasik pälvis Wiedemanni keeleauhinna

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
08.02.2018
Reet Kasik. Foto: Andres Tennus

Täna, 8. veebruaril otsustas valitsus anda Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Tartu ülikooli emeriitdotsent Reet Kasikule, pühendunud õppejõule ja õpetlasele sõnamoodustuse uurimise, tekstianalüüsi uurimissuuna väljaarendamise ning uute keeleteadlaste harimise ja innustamise eest.

Hairdus- ja teadusminister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Reet Kasik on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. „Reet Kasiku aastakümneid kestnud ühiskondlik aktiivsus eesti keele väärtustamisel on silmapaistev,“ sõnas Reps.

Filogoogiadoktor Reet Kasik on Tartu ülikooli kauaaegne õppejõud ning töötanud ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoolis. Ta on avaldanud üle saja teadusliku publikatsiooni ja arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on eesti keele sõnamoodustus, lingvistiline tekstianalüüs, kirjakeele allkeeled ning eesti keele uurimislugu.

Sõnamoodustuse alal on Reet Kasik Eesti juhtivaid uurijaid: ta on sel teemal kirjutanud nii oma kandidaaditöö (1973) kui ka doktoriväitekirja (1994), kirjeldanud eesti keele sõnamoodustussüsteemi tervikuna ning avaldanud kaks monograafiat.

Ka Eesti kriitilise tekstianalüüsi uurimissuuna väljaarendamist tuleb pidada Reet Kasiku teeneks. Ta on tutvustanud lingvistilise tekstianalüüsi teooriat ja metoodikat, uurinud ajaleheuudiste, reklaamtekstide ja ametikirjade keelt, koostanud artiklikogumikke ja kõrgkooliõpikuid.

Reet Kasik on koondanud enda ümber üliõpilasi ja kraadiõppureid ning edendanud järjepidevalt koostööd tekstiuurijate vahel. Kriitilist vaadet tekstidele ja nende kaudu ühiskonnas toimuva mõjutamisele on ta õpetanud üliõpilastele, kolleegidele, kooliõpilastele ja populariseerivate artiklite vormis kogu ühiskonnale.

Reet Kasik on lugupeetud ja armastatud nii kolleegide kui üliõpilaste seas ning hinnatud esineja mistahes kuulajaskonnale. Tema tegevuses ja sõnavõttudes peegeldub hool ja mure noorte põlvkondade emakeeleoskuse, eesti keele õpetamise ja kasutamise pärast üldhariduskoolist doktoriõppeni.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 20. veebruaril Läänemaa ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses. Auhinna suurus on 32 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Marja Kallasmaale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

FU hõimuklubi kolmapäeval, 7.2.2018: Soome-ugri keelte hiilgeajad ja tänapäev

EKI uudised

Fenno-Ugria hõimuklubi õhtul kolmapäeval, 07. veebruaril algusega kell 17 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) annab mainekas Ungari keeleteadlane János Pusztay ülevaate soome-ugri keelte olukorrast.

Nimekas Ungari fennougrist, keeleteadlane ja ühiskonnategelane János Pusztay kõneleb hõimuklubis maailma keelelisest olukorrast, keelte – nende hulgas ka uurali keelte – kadumisest. Optimistlikemategi prognooside järgi kaob selle sajandi lõpuks 50, mõningatel hinnangutel koguni kuni 80 protsenti praegu kõneldavatest keeltest. Kas neid protsesse on üldse võimalik peatada ning mis on selle põhjused. Üks võimalus sekkuda on keeleuuendus ja terminiloome, mille hea näide on projekt Terminologia scholaris.

Eestikeelespeetaval loengus tuleb juttu ka Venemaa uuest rahvuspoliitikast ning Euroopa Nõukogu, mille liikmesriik on ka Venemaa, värskest raportist vähemuskeelte toetamise ja kaitse kohta.

János Pusztay osaleb ka teisipäeval, 06. veebruaril kell 18 Ungari Instituudis (Piiskopi 2) toimuval soome-ugri kirjandusõhtul, kus tutvustatakse 2017. aastal ungari keeles ilmunud seto kultuuri ja keelt tutvustavaid teoseid, teiste seas setode rahvuseepose „Peko" ungarikeelset väljaannet. Lähemalt Ungari Instituudi Facebooki lehel.

PhD János Pusztay on Budapesti Loránd Eötvösi ülikooli ja Nitra Konštantíni ülikooli õppejõud. Ta on algatanud Venemaa soome-ugri rahvaste toetuseks mitmeid olulisi projekte, nagu kakskeelsed raamatusarjad ja omakeelsete terminite loome jpm. Pusztay on ka pikaaegne soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni president.

Järgmine hõimuklubi toimub kahe nädala pärast, 21. veebruaril kell 17 Eesti Keele Instituudis.

Fenno-Ugria korraldab klubiõhtuid, kus astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed alates 2001. aastast.Kõik huvilised on klubisse oodatud ja üritusest osavõtt on prii.

Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korraldamist toetavad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm.

 

Lisateave:
Fenno-Ugria Asutus
644 5119
info@fennougria.ee
www.fennougria.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

David Ogreni doktoritöö kaitsmine 9. märtsil kell 14.15

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.02.2018

David Ogren doktoritöö „Object case variation in Estonian da-infinitive constructions“ kaitsmine toimub 9. märtsil kell 14.15 TÜ senati saalis.

Doktoritöö juhendajad on prof Helle Metslang ja dr Helena Metslang, oponent dr Anne Tamm (Károly Gáspár University of the Reformed Church in Hungary).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Alates 1. veebruarist on semiootika osakonna juhataja kohusetäitja Timo Maran

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.02.2018

Timo Maran on semiootika osakonna vanemteadur. Lisaks paljudele teistele ettevõtmistele on ta raamatu "Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry" (2017, Springer) autor, raamatu "Readings in Zoosemiotics" (2011, de Gruyter) kaastoimetaja ja kaastoimetaja ajakirjale "Biosemiotics". Kalevi Kull jätkab biosemiootika professorina.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikool alustab vastuvõttu ingliskeelsetele õppekavadele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
01.02.2018
Tartu ülikooli peahoone.

Tartu ülikool ootab alates tänasest, 1. veebruarist nii Eesti kui ka välisriikide õppureid kandideerima 22 ingliskeelsele õppekavale. Lisaks algas täna vastuvõtt eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.

Ingliskeelsed õppekavad, mille vastuvõtt täna algas, ei ole suunatud vaid rahvusvahelistele tudengitele. Kandideerima on oodatud kõik, kes otsivad võimalust õppida rahvusvahelises keskkonnas, et seeläbi avardada oma maailmapilti ning panna juba varakult alus mitmekesisele suhtlusvõrgustikule. Enamik õppekohtadest on ingliskeelsetel õppekavadel kaetud sihtstipendiumitega, tänu millele on õppimine tudengi jaoks tasuta.

Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro märkis, et ingliskeelsed õppekavad tekitavad Eestis tihti vastandlikke reaktsioone. „Ühed näevad selles ohtu eestikeelsele kõrgharidusele, teised jälle rõhutavad rahvusvahelistumise plusse: võimalusi õppida multikultuurses seltskonnas, kaasata õppetöösse parimaid välisõppejõude ja -üliõpilasi ning tõsta õppetöö kvaliteeti,“ tõdes ta.

Tartu ülikoolis õpib sel õppeaastal 1200 välistudengit, see on 9% kõigist TÜ üliõpilastest. Anneli Saro sõnas, et kuna Tartu ülikooli ingliskeelsed õppekavad konkureerivad rahvusvaheliste õppimisvõimalustega üle kogu maailma, ei saa ülikool teha õppekvaliteedis mingit allahindlust. „Meie ingliskeelsed õppekavad on suurepäraseks hüppelauaks ka rahvusvahelise karjääri arendamisel,“ lisas ta.

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on näha, et kevadine kandideerimisaeg võib noortes tekitada segadust, sest paljudel juhtudel tuleb kandideerida olukorras, kus gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetamine seisab alles ees.

„Kuna soovime nii Eesti kui ka väliskandidaate vastu võtta samadel alustel ja ühistes pingeridades, siis sel kevadel kesk- või kõrgharidust omandavaid noori ootame kandideerima jooksvate õppetulemustega. Lõpetamist kontrollime sel juhul alles juuni lõpus,“ sõnas Kaldma. „Julgustan juba praegu ülikooli veebis meie õppekavadega tutvuma ning loomulikult ka kandideerima.“ Ta lisas, et küsimuste korral võib igal ajal pöörduda ülikooli vastuvõtutalitusse.

Ingliskeelsetele õppekavadele toimub Tartu ülikoolis vastuvõtt vaid kevadisel vastuvõtuperioodil. Kõigil õppekavadel tuleb kandideerimiseks esitada ingliskeelne motivatsioonikiri, lisaks arvestatakse vastuvõtul eelmise õppeastme õpitulemusi ning osadel õppekavadel tuleb sooritada ka sisseastumiseksam. Avalduse ja lisadokumendid kandideerimiseks saab esitada elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS).

Magistriõppesse kandideerimise viimane päev on 15. märts ning bakalaureuseõppesse kandideerimiseks 15. aprill. Ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimine ei piira suvel eestikeelsetele õppekavadele kandideerimist. Ingliskeelsete õppekavade ja neile kandideerimise kohta leiab täpsemat infot Tartu ülikooli kodulehelt.

Praktiline info

  • Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on vähemalt pooled õppekohtadest kaetud sihtstipendiumiga, mis võimaldab üliõpilasel õppida tasuta.
  • Ingliskeelsele õppekavale kandideerimise eelduseks on vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus. Seda saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega. Samuti on veebruaris-märtsis võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis.
  • Eestis kõrgkooli lõpetanud või sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada kuni 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini.
  • Lisaks ingliskeelsetele õppekavadel toimub vastuvõtt ka eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.
  • Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil.

 

Lisainfo:

Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 737 6201, anneli.saro [ät] ut.ee

Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool alustab vastuvõttu ingliskeelsetele õppekavadele

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
01.02.2018
Tartu ülikooli peahoone.

Tartu ülikool ootab alates tänasest, 1. veebruarist nii Eesti kui ka välisriikide õppureid kandideerima 22 ingliskeelsele õppekavale. Lisaks algas täna vastuvõtt eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.

Ingliskeelsed õppekavad, mille vastuvõtt täna algas, ei ole suunatud vaid rahvusvahelistele tudengitele. Kandideerima on oodatud kõik, kes otsivad võimalust õppida rahvusvahelises keskkonnas, et seeläbi avardada oma maailmapilti ning panna juba varakult alus mitmekesisele suhtlusvõrgustikule. Enamik õppekohtadest on ingliskeelsetel õppekavadel kaetud sihtstipendiumitega, tänu millele on õppimine tudengi jaoks tasuta.

Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro märkis, et ingliskeelsed õppekavad tekitavad Eestis tihti vastandlikke reaktsioone. „Ühed näevad selles ohtu eestikeelsele kõrgharidusele, teised jälle rõhutavad rahvusvahelistumise plusse: võimalusi õppida multikultuurses seltskonnas, kaasata õppetöösse parimaid välisõppejõude ja -üliõpilasi ning tõsta õppetöö kvaliteeti,“ tõdes ta.

Tartu ülikoolis õpib sel õppeaastal 1200 välistudengit, see on 9% kõigist TÜ üliõpilastest. Anneli Saro sõnas, et kuna Tartu ülikooli ingliskeelsed õppekavad konkureerivad rahvusvaheliste õppimisvõimalustega üle kogu maailma, ei saa ülikool teha õppekvaliteedis mingit allahindlust. „Meie ingliskeelsed õppekavad on suurepäraseks hüppelauaks ka rahvusvahelise karjääri arendamisel,“ lisas ta.

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on näha, et kevadine kandideerimisaeg võib noortes tekitada segadust, sest paljudel juhtudel tuleb kandideerida olukorras, kus gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetamine seisab alles ees.

„Kuna soovime nii Eesti kui ka väliskandidaate vastu võtta samadel alustel ja ühistes pingeridades, siis sel kevadel kesk- või kõrgharidust omandavaid noori ootame kandideerima jooksvate õppetulemustega. Lõpetamist kontrollime sel juhul alles juuni lõpus,“ sõnas Kaldma. „Julgustan juba praegu ülikooli veebis meie õppekavadega tutvuma ning loomulikult ka kandideerima.“ Ta lisas, et küsimuste korral võib igal ajal pöörduda ülikooli vastuvõtutalitusse.

Ingliskeelsetele õppekavadele toimub Tartu ülikoolis vastuvõtt vaid kevadisel vastuvõtuperioodil. Kõigil õppekavadel tuleb kandideerimiseks esitada ingliskeelne motivatsioonikiri, lisaks arvestatakse vastuvõtul eelmise õppeastme õpitulemusi ning osadel õppekavadel tuleb sooritada ka sisseastumiseksam. Avalduse ja lisadokumendid kandideerimiseks saab esitada elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS).

Magistriõppesse kandideerimise viimane päev on 15. märts ning bakalaureuseõppesse kandideerimiseks 15. aprill. Ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimine ei piira suvel eestikeelsetele õppekavadele kandideerimist. Ingliskeelsete õppekavade ja neile kandideerimise kohta leiab täpsemat infot Tartu ülikooli kodulehelt.

Praktiline info

  • Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on vähemalt pooled õppekohtadest kaetud sihtstipendiumiga, mis võimaldab üliõpilasel õppida tasuta.
  • Ingliskeelsele õppekavale kandideerimise eelduseks on vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus. Seda saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega. Samuti on veebruaris-märtsis võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis.
  • Eestis kõrgkooli lõpetanud või sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada kuni 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini.
  • Lisaks ingliskeelsetele õppekavadel toimub vastuvõtt ka eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.
  • Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil.

 

Lisainfo:

Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 737 6201, anneli.saro [ät] ut.ee

Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool alustab vastuvõttu ingliskeelsetele õppekavadele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
01.02.2018
Tartu ülikooli peahoone.

Tartu ülikool ootab alates tänasest, 1. veebruarist nii Eesti kui ka välisriikide õppureid kandideerima 22 ingliskeelsele õppekavale. Lisaks algas täna vastuvõtt eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.

Ingliskeelsed õppekavad, mille vastuvõtt täna algas, ei ole suunatud vaid rahvusvahelistele tudengitele. Kandideerima on oodatud kõik, kes otsivad võimalust õppida rahvusvahelises keskkonnas, et seeläbi avardada oma maailmapilti ning panna juba varakult alus mitmekesisele suhtlusvõrgustikule. Enamik õppekohtadest on ingliskeelsetel õppekavadel kaetud sihtstipendiumitega, tänu millele on õppimine tudengi jaoks tasuta.

Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro märkis, et ingliskeelsed õppekavad tekitavad Eestis tihti vastandlikke reaktsioone. „Ühed näevad selles ohtu eestikeelsele kõrgharidusele, teised jälle rõhutavad rahvusvahelistumise plusse: võimalusi õppida multikultuurses seltskonnas, kaasata õppetöösse parimaid välisõppejõude ja -üliõpilasi ning tõsta õppetöö kvaliteeti,“ tõdes ta.

Tartu ülikoolis õpib sel õppeaastal 1200 välistudengit, see on 9% kõigist TÜ üliõpilastest. Anneli Saro sõnas, et kuna Tartu ülikooli ingliskeelsed õppekavad konkureerivad rahvusvaheliste õppimisvõimalustega üle kogu maailma, ei saa ülikool teha õppekvaliteedis mingit allahindlust. „Meie ingliskeelsed õppekavad on suurepäraseks hüppelauaks ka rahvusvahelise karjääri arendamisel,“ lisas ta.

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on näha, et kevadine kandideerimisaeg võib noortes tekitada segadust, sest paljudel juhtudel tuleb kandideerida olukorras, kus gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetamine seisab alles ees.

„Kuna soovime nii Eesti kui ka väliskandidaate vastu võtta samadel alustel ja ühistes pingeridades, siis sel kevadel kesk- või kõrgharidust omandavaid noori ootame kandideerima jooksvate õppetulemustega. Lõpetamist kontrollime sel juhul alles juuni lõpus,“ sõnas Kaldma. „Julgustan juba praegu ülikooli veebis meie õppekavadega tutvuma ning loomulikult ka kandideerima.“ Ta lisas, et küsimuste korral võib igal ajal pöörduda ülikooli vastuvõtutalitusse.

Ingliskeelsetele õppekavadele toimub Tartu ülikoolis vastuvõtt vaid kevadisel vastuvõtuperioodil. Kõigil õppekavadel tuleb kandideerimiseks esitada ingliskeelne motivatsioonikiri, lisaks arvestatakse vastuvõtul eelmise õppeastme õpitulemusi ning osadel õppekavadel tuleb sooritada ka sisseastumiseksam. Avalduse ja lisadokumendid kandideerimiseks saab esitada elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS).

Magistriõppesse kandideerimise viimane päev on 15. märts ning bakalaureuseõppesse kandideerimiseks 15. aprill. Ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimine ei piira suvel eestikeelsetele õppekavadele kandideerimist. Ingliskeelsete õppekavade ja neile kandideerimise kohta leiab täpsemat infot Tartu ülikooli kodulehelt.

Praktiline info

  • Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on vähemalt pooled õppekohtadest kaetud sihtstipendiumiga, mis võimaldab üliõpilasel õppida tasuta.
  • Ingliskeelsele õppekavale kandideerimise eelduseks on vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus. Seda saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega. Samuti on veebruaris-märtsis võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis.
  • Eestis kõrgkooli lõpetanud või sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada kuni 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini.
  • Lisaks ingliskeelsetele õppekavadel toimub vastuvõtt ka eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.
  • Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil.

 

Lisainfo:

Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 737 6201, anneli.saro [ät] ut.ee

Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Studia Philosophica Estonica uusim number

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.01.2018

Meil on hea meel teatada, et ajakirja Studia Philosophica Estonica number 10.1 on nüüd ilmunud. Seda numbrit toimetas teadusfilosoofia teadur Edit Talpsepp-Randla ning selle pealkirjaks on "Contemporary Questions of Metaphysics in Science: NNPS 2016".

Ajkirja number koondab endas viimistletud versioone ettekannetest konverentsilt Fourth Meeting of the Nordic Network for Philosophy of Science, mis leidis aset 21.-23 aprill 2016 Pärnus ja mille organiseerisid teadusfilosoofia õppetooli liikmed. Nagu pealkiri viitab, siis kõik artiklid käsitlevad rohkemal või vähemal määral metafüüsilisi küsimusi, puudutates teadust üldiselt või mõnd eriteadust täpsemalt.

Kõik artiklid on internetist saadaval Studa Philosophica Estonica kodulehelt.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Praktikamess toob töövõimalused tudengile lähemale

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
29.01.2018

16. veebruaril kell 11–15 toimub Jakobi 2 õppehoones humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tudengite praktika- ja töömess. Kohal on praktikapakkujad üle Eesti, näiteks Tallink Grupp AS, Eesti Rahva Muuseum, Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, Rahvusarhiiv ja paljud teised.

Päeva jooksul on võimalik kuulata inspireerivaid ettekandeid tudengite ja asutuste varasematest praktikakogemustest ja sellest, kuidas minna välismaale praktikale. Lisaks on võimalik osaleda töötubades, kus jagatakse näpunäiteid, kuidas tööintervjuuks ette valmistuda või kuidas leida endale sobiv praktika- ja töökoht.

Kella 11–15ni on avatud messiala, kus ettevõtete ja asutuste esindajad tutvustavad praktika sooritamise võimalusi ning selgitavad oma ootusi tulevastele töötajatele. Praktikapakkumisi on ka välistudengitele, sest nii mõnedki ettevõtted võimaldavad praktikat läbi teha ka muudes keeltes.

Rohkem infot ajakava ning messil osalevate organisatsioonide kohta leiab kodulehelt: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/praktikamess

* Kavas võib toimuda muudatusi.

Lisainfo:
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
Jakobi 2-118
737 5341
hv.dekanaat [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Praktikamess toob töövõimalused tudengile lähemale

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.01.2018

16. veebruaril kell 11–15 toimub Jakobi 2 õppehoones humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tudengite praktika- ja töömess. Kohal on praktikapakkujad üle Eesti, näiteks Tallink Grupp AS, Eesti Rahva Muuseum, Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, Rahvusarhiiv ja paljud teised.

Päeva jooksul on võimalik kuulata inspireerivaid ettekandeid tudengite ja asutuste varasematest praktikakogemustest ja sellest, kuidas minna välismaale praktikale. Lisaks on võimalik osaleda töötubades, kus jagatakse näpunäiteid, kuidas tööintervjuuks ette valmistuda või kuidas leida endale sobiv praktika- ja töökoht.

Kella 11–15ni on avatud messiala, kus ettevõtete ja asutuste esindajad tutvustavad praktika sooritamise võimalusi ning selgitavad oma ootusi tulevastele töötajatele. Praktikapakkumisi on ka välistudengitele, sest nii mõnedki ettevõtted võimaldavad praktikat läbi teha ka muudes keeltes.

Rohkem infot ajakava ning messil osalevate organisatsioonide kohta leiab kodulehelt: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/praktikamess

* Kavas võib toimuda muudatusi.

Lisainfo:
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
Jakobi 2-118
737 5341
hv.dekanaat [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Praktikamess toob töövõimalused tudengile lähemale

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.01.2018

16. veebruaril kell 11–15 toimub Jakobi 2 õppehoones humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tudengite praktika- ja töömess. Kohal on praktikapakkujad üle Eesti, näiteks Tallink Grupp AS, Eesti Rahva Muuseum, Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, Rahvusarhiiv ja paljud teised.

Päeva jooksul on võimalik kuulata inspireerivaid ettekandeid tudengite ja asutuste varasematest praktikakogemustest ja sellest, kuidas minna välismaale praktikale. Lisaks on võimalik osaleda töötubades, kus jagatakse näpunäiteid, kuidas tööintervjuuks ette valmistuda või kuidas leida endale sobiv praktika- ja töökoht.

Kella 11–15ni on avatud messiala, kus ettevõtete ja asutuste esindajad tutvustavad praktika sooritamise võimalusi ning selgitavad oma ootusi tulevastele töötajatele. Praktikapakkumisi on ka välistudengitele, sest nii mõnedki ettevõtted võimaldavad praktikat läbi teha ka muudes keeltes.

Rohkem infot ajakava ning messil osalevate organisatsioonide kohta leiab kodulehelt: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/praktikamess

* Kavas võib toimuda muudatusi.

Lisainfo:
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
Jakobi 2-118
737 5341
hv.dekanaat [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia osakonda külastab teadusfilosoof Dr. Professor Paul Hoyningen-Huene

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.01.2018

 

Tartu ülikooli humanitaarteaduste doktorantide 2018.a. talvekooli “Fact and Method: data, borders and interpretation” kutsutud esinejana peab Prof. Paul Hoyningen-Huene Tartus kaks avalikku loengut, esimene neist toimub talvekooli raames 6. veebruaril kell 10.00 Jakobi 2 aud. 226, selle teemaks on humanitaarteaduste koht kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete teaduste skaalal, täpsemalt vaata doktorikooli kodulehelt.

Filosoofia osakonna kollokviumis, mis toimub erakorraliselt kolmapäeval, 7. veebruaril kell 16.15 Jakobi 2, ruumis 336, peab ta ettekande pealkirjaga “Strong Incommensurability and Deeply Opaque Ignorance”.

Prof. Paul Hoyningen-Huene on TÜ filosoofia osakonnas esinenud varemgi, eesti keelde tõlgituna ilmus ajakirjas “Akadeemia” 2002.a. tema käsitlus süstemaatilisusest teaduses, 2013.a. ilmus samal teemal raamat (ingl.k). 2016.a. oli ta Tallinnas TTÜs toimunud Eesti filosoofia aastakonverentsi üheks kutsutud esinejaks. Rahvusvahelise tuntuse saavutas ta oma 1993.a. raamatuga “Reconstructing Scientific Revolutions: Thomas S. Kuhn's Philosophy of Science”, milles ta esitab uus-kantliku tõlgenduse Kuhni teadusfilosoofiast. Samuti on tal töid ühismõõdutusest, seda käsitleb ka ettekanne TÜ filosoofia osakonna kollokviumis.

Kollokviumiettekande kokkuvõte:
Strong Incommensurability and Deeply Opaque Ignorance
Roughly speaking, “opaque ignorance” is a kind of ignorance in which one is not even aware of one’s ignorance. It has already been observed by some authors that there are different kinds of opaque ignorance, among them the particularly interesting case of “deeply opaque ignorance”. In the paper, I shall explore this kind of ignorance by relating it to the concept of incommensurability, more specifically to “strong incommensurability”, a new concept. Does strong incommensurability imply deeply opaque ignorance? I shall discuss this question both on an abstract level and by means of several cases studies from the history of science and the history of medicine (Mercury’s perihelion, viruses, prions).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Doktorantide talvekoolis arutletakse faktide ja meetodite seoste üle

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
29.01.2018

5.-9. veebruarini toimuv seitsmes humanitaarteaduste doktorantide talvekool toob Tartusse sadakond üliõpilast ja paarkümmend tippteadlast eri riigist ning kutsub osalejaid üles kriitiliselt arutlema faktide ja meetodite seoste üle eri humanitaardistsipliinide vaatepunktist.  

Tartu ülikooli humanitaarteaduste doktorantide talvekooli “Fact and Method: data, borders and interpretation” üks peakorraldajatest, Kristin Kuutma sõnab, et talvekooli valdkondlikult mitmekülgsete loengute ühine lähtekoht ongi see, milliseid uurimismeetodeid selles protsessis kasutatakse: millised on eri distsipliinide meetodid, et eristada, sõnastada, analüüsida ja tõlgendada fakte?  “Fakt on definitsiooni järgi infokild, mis esitab objektiivset reaalsust. Kuid akadeemilises maailmas valitseb teaduslike tõdede paljusus. Teadlased tõlgendavad fakte ja teadmisi pidevalt, tõe mõiste muutub ja paradigmad vahetuvad,” selgitab Kuutma.

Talvekooli loengutes keskendutakse erinevatele teemadele – migratsioon Süüria näitel, prügi ringlus kunstis ja sotsiaalvõrgustikes, afektiivne reaktsioon informatsioonile, faktide töötlus mereteaduses, võõrkeele omandamine.  

Lisaks loengutele toimuvad doktorantidele ka seminarid ning praktilisi oskusi edendavad töötoad. Talvekooli loengud toimuvad Jakobi 2-226 ning on kõigile huvilistele avatud.

Talvekoolis esinevad Gregory Alles (McDanieli kolledž), Ernst van Alphen (Leideni ülikool), Ewa Dąbrowska (Birminghami ülikool), Paul Hoyningen-Huene (Leibnizi ülikool Hannoveris, Zürichi ülikool), Jüri Kivimäe (Toronto ülikool), Ann Komaromi (Toronto ülikool), Annika Rabo (Stockholmi ülikool), Tarmo Soomere (Eesti teaduste akadeemia, Tallinna tehnikaülikool).

Töötube viivad läbi Alberto Acerbi (Eindhoveni tehnikaülikool), Monica Gonzalez-Marquez (Aacheni ülikool), Abel Polese (Tallinna ülikool), Jennifer Spenader (Groningeni ülikool), Anna Zawadzka (Poola teaduste akadeemia).

Talvekooli täpsem kava on leitav kodulehelt: http://doktorikool.humanitaarteadused.ut.ee/winter-schools

Doktorantide talvekooli korraldab Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool (KTKDK) koostöös Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga (KFSDK).

Üritust finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Lisainfo:
Anastasiya Astapova anastasiya.astapova [ät] ut.ee,
Ann Veismann ann.veismann [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Doktorantide talvekoolis arutletakse faktide ja meetodite seoste üle

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.01.2018

5.-9. veebruarini toimuv seitsmes humanitaarteaduste doktorantide talvekool toob Tartusse sadakond üliõpilast ja paarkümmend tippteadlast eri riigist ning kutsub osalejaid üles kriitiliselt arutlema faktide ja meetodite seoste üle eri humanitaardistsipliinide vaatepunktist.  

Tartu ülikooli humanitaarteaduste doktorantide talvekooli “Fact and Method: data, borders and interpretation” üks peakorraldajatest, Kristin Kuutma sõnab, et talvekooli valdkondlikult mitmekülgsete loengute ühine lähtekoht ongi see, milliseid uurimismeetodeid selles protsessis kasutatakse: millised on eri distsipliinide meetodid, et eristada, sõnastada, analüüsida ja tõlgendada fakte?  “Fakt on definitsiooni järgi infokild, mis esitab objektiivset reaalsust. Kuid akadeemilises maailmas valitseb teaduslike tõdede paljusus. Teadlased tõlgendavad fakte ja teadmisi pidevalt, tõe mõiste muutub ja paradigmad vahetuvad,” selgitab Kuutma.

Talvekooli loengutes keskendutakse erinevatele teemadele – migratsioon Süüria näitel, prügi ringlus kunstis ja sotsiaalvõrgustikes, afektiivne reaktsioon informatsioonile, faktide töötlus mereteaduses, võõrkeele omandamine.  

Lisaks loengutele toimuvad doktorantidele ka seminarid ning praktilisi oskusi edendavad töötoad. Talvekooli loengud toimuvad Jakobi 2-226 ning on kõigile huvilistele avatud.

Talvekoolis esinevad Gregory Alles (McDanieli kolledž), Ernst van Alphen (Leideni ülikool), Ewa Dąbrowska (Birminghami ülikool), Paul Hoyningen-Huene (Leibnizi ülikool Hannoveris, Zürichi ülikool), Jüri Kivimäe (Toronto ülikool), Ann Komaromi (Toronto ülikool), Annika Rabo (Stockholmi ülikool), Tarmo Soomere (Eesti teaduste akadeemia, Tallinna tehnikaülikool).

Töötube viivad läbi Alberto Acerbi (Eindhoveni tehnikaülikool), Monica Gonzalez-Marquez (Aacheni ülikool), Abel Polese (Tallinna ülikool), Jennifer Spenader (Groningeni ülikool), Anna Zawadzka (Poola teaduste akadeemia).

Talvekooli täpsem kava on leitav kodulehelt: http://doktorikool.humanitaarteadused.ut.ee/winter-schools

Doktorantide talvekooli korraldab Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool (KTKDK) koostöös Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga (KFSDK).

Üritust finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Lisainfo:
Anastasiya Astapova anastasiya.astapova [ät] ut.ee,
Ann Veismann ann.veismann [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Doktorantide talvekoolis arutletakse faktide ja meetodite seoste üle

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.01.2018

5.-9. veebruarini toimuv seitsmes humanitaarteaduste doktorantide talvekool toob Tartusse sadakond üliõpilast ja paarkümmend tippteadlast eri riigist ning kutsub osalejaid üles kriitiliselt arutlema faktide ja meetodite seoste üle eri humanitaardistsipliinide vaatepunktist.  

Tartu ülikooli humanitaarteaduste doktorantide talvekooli “Fact and Method: data, borders and interpretation” üks peakorraldajatest, Kristin Kuutma sõnab, et talvekooli valdkondlikult mitmekülgsete loengute ühine lähtekoht ongi see, milliseid uurimismeetodeid selles protsessis kasutatakse: millised on eri distsipliinide meetodid, et eristada, sõnastada, analüüsida ja tõlgendada fakte?  “Fakt on definitsiooni järgi infokild, mis esitab objektiivset reaalsust. Kuid akadeemilises maailmas valitseb teaduslike tõdede paljusus. Teadlased tõlgendavad fakte ja teadmisi pidevalt, tõe mõiste muutub ja paradigmad vahetuvad,” selgitab Kuutma.

Talvekooli loengutes keskendutakse erinevatele teemadele – migratsioon Süüria näitel, prügi ringlus kunstis ja sotsiaalvõrgustikes, afektiivne reaktsioon informatsioonile, faktide töötlus mereteaduses, võõrkeele omandamine.  

Lisaks loengutele toimuvad doktorantidele ka seminarid ning praktilisi oskusi edendavad töötoad. Talvekooli loengud toimuvad Jakobi 2-226 ning on kõigile huvilistele avatud.

Talvekoolis esinevad Gregory Alles (McDanieli kolledž), Ernst van Alphen (Leideni ülikool), Ewa Dąbrowska (Birminghami ülikool), Paul Hoyningen-Huene (Leibnizi ülikool Hannoveris, Zürichi ülikool), Jüri Kivimäe (Toronto ülikool), Ann Komaromi (Toronto ülikool), Annika Rabo (Stockholmi ülikool), Tarmo Soomere (Eesti teaduste akadeemia, Tallinna tehnikaülikool).

Töötube viivad läbi Alberto Acerbi (Eindhoveni tehnikaülikool), Monica Gonzalez-Marquez (Aacheni ülikool), Abel Polese (Tallinna ülikool), Jennifer Spenader (Groningeni ülikool), Anna Zawadzka (Poola teaduste akadeemia).

Talvekooli täpsem kava on leitav kodulehelt: http://doktorikool.humanitaarteadused.ut.ee/winter-schools

Doktorantide talvekooli korraldab Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool (KTKDK) koostöös Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga (KFSDK).

Üritust finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Lisainfo:
Anastasiya Astapova anastasiya.astapova [ät] ut.ee,
Ann Veismann ann.veismann [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Keeleteemalise luulevalimiku KEELE MAITSEST esitlus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Keeleteemalise luulevalimiku KEELE MAITSEST esitlus
Toimumiskoht: Kirjanike maja musta laega saal / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 7. veebruar 2018 - 7. veebruar 2018
Algusaeg: 14:00 - 17:00
Kirjeldus:

„Keele maitsest" on eestikeelse keeleteemalise luule antoloogia, mis koondab 117 luuletaja 351 teksti.Valimiku juhatab sisse Kristian Jaak Petersoni luuletus „Kuu", millega algavad õige paljud asjad, seejuures mitu eestikeelset raamatutki. Ühisest alguspunktist liiguvad raamatud ja tõlgendused eri suundades. Käesolev antoloogia on püüdnud arvestada võimalikult paljude liikumissuundadega. Siit leiab rahvuslikkust  ja kriitilisi seisukohavõtte, lihvitud kirjakeelt ja kohalikke murdeid, kõlasid ja pilte, olemist keele sees ja keelest väljas. Seda kõike, ja kindlasti veel palju muudki.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Germanistika osakonnas avati Admoni doktorantuuriprogramm

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
24.01.2018

Tartu ülikooli germanistika osakond avas 2018. aasta jaanuaris koostöös Göttingeni Georg Augusti ülikooliga ning DAADi (Deutscher Akademischer Austauschdienst) toel uue doktorantuuriprogrammi.

Vladimir Admoni doktorikooli toel on aastas kuni kuuel doktorandil võimalik Sur-Place-stipendiumi toel astuda doktorantuuri või saada (lisa)toetust oma senistele doktoriõpingutele (stipendiumi kestus doktorandi kohta kuni kolm aastat), samuti on igale doktorandile ette nähtud kaasjuhendaja Saksamaalt (Göttingeni ülikooli germanistika instituudist).

Doktorantidel ja nende Tartu-poolsetel juhendajatel on kuni kaks kuud aastas võimalus ennast täiendada Göttingenis. Lisandub hulk saksakeelseid kollokviume, töötubasid, seminare ja konverentse Tartus, kus doktorantidel ja nende juhendajatel on võimalik osaleda.

Admoni doktorikool on avatud kõigile Tartu ülikooli doktorantidele, erialast olenemata, nt. ajaloolastele, kirjandusteadlastele, folkloristidele, teoloogidele, lingvistidele, filosoofidele ja teistele, kelle doktoritöö teema on seotud saksa keele, kirjanduse ja kultuuriga (või ka nende seotusega Eesti ja/või Läti kultuuriga).

Info doktorantuuriprogrammi kohta kodulehelt

Lisainfo:
Silke Pasewalck
germanistika osakonna juhataja, saksa kirjanduse dotsent
silkep [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Germanistika osakonnas avati Admoni doktorantuuriprogramm

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
24.01.2018

Tartu ülikooli germanistika osakond avas 2018. aasta jaanuaris koostöös Göttingeni Georg Augusti ülikooliga ning DAADi (Deutscher Akademischer Austauschdienst) toel uue doktorantuuriprogrammi.

Vladimir Admoni doktorikooli toel on aastas kuni kuuel doktorandil võimalik Sur-Place-stipendiumi toel astuda doktorantuuri või saada (lisa)toetust oma senistele doktoriõpingutele (stipendiumi kestus doktorandi kohta kuni kolm aastat), samuti on igale doktorandile ette nähtud kaasjuhendaja Saksamaalt (Göttingeni ülikooli germanistika instituudist).

Doktorantidel ja nende Tartu-poolsetel juhendajatel on kuni kaks kuud aastas võimalus ennast täiendada Göttingenis. Lisandub hulk saksakeelseid kollokviume, töötubasid, seminare ja konverentse Tartus, kus doktorantidel ja nende juhendajatel on võimalik osaleda.

Admoni doktorikool on avatud kõigile Tartu ülikooli doktorantidele, erialast olenemata, nt. ajaloolastele, kirjandusteadlastele, folkloristidele, teoloogidele, lingvistidele, filosoofidele ja teistele, kelle doktoritöö teema on seotud saksa keele, kirjanduse ja kultuuriga (või ka nende seotusega Eesti ja/või Läti kultuuriga).

Info doktorantuuriprogrammi kohta kodulehelt

Lisainfo:
Silke Pasewalck
germanistika osakonna juhataja, saksa kirjanduse dotsent
silkep [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Germanistika osakonnas avati Admoni doktorantuuriprogramm

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.01.2018

Tartu ülikooli germanistika osakond avas 2018. aasta jaanuaris koostöös Göttingeni Georg Augusti ülikooliga ning DAADi (Deutscher Akademischer Austauschdienst) toel uue doktorantuuriprogrammi.

Vladimir Admoni doktorikooli toel on aastas kuni kuuel doktorandil võimalik Sur-Place-stipendiumi toel astuda doktorantuuri või saada (lisa)toetust oma senistele doktoriõpingutele (stipendiumi kestus doktorandi kohta kuni kolm aastat), samuti on igale doktorandile ette nähtud kaasjuhendaja Saksamaalt (Göttingeni ülikooli germanistika instituudist).

Doktorantidel ja nende Tartu-poolsetel juhendajatel on kuni kaks kuud aastas võimalus ennast täiendada Göttingenis. Lisandub hulk saksakeelseid kollokviume, töötubasid, seminare ja konverentse Tartus, kus doktorantidel ja nende juhendajatel on võimalik osaleda.

Admoni doktorikool on avatud kõigile Tartu ülikooli doktorantidele, erialast olenemata, nt. ajaloolastele, kirjandusteadlastele, folkloristidele, teoloogidele, lingvistidele, filosoofidele ja teistele, kelle doktoritöö teema on seotud saksa keele, kirjanduse ja kultuuriga (või ka nende seotusega Eesti ja/või Läti kultuuriga).

Info doktorantuuriprogrammi kohta kodulehelt

Lisainfo:
Silke Pasewalck
germanistika osakonna juhataja, saksa kirjanduse dotsent
silkep [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Looduskultuuri seminar: Loodushoiu sõnumid. Tallinna Loomaaed, 22.-23.03.2018

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.01.2018

Tallinna Loomaaed, 22.-23.03.2018

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 22.-23. märtsil 2018 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: Loodushoiu sõnumid”.

Seminarikutse

Ürituse näol on tegemist teise kohtumisega sarjas „Looduskultuuri seminarid“, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Esimene, kaitsealadele keskenduv seminar toimus aasta tagasi. Seekord võtame vaatluse alla loodushoiu kommunikatsiooni ning püüame kaardistada, kuidas levivad avalikkuses suhtumised ja teadmised looduse ja loodushoiu kohta, kuidas tekkivad kommunikatsioonikonfliktid ning millised on võimalused nende lahendamiseks. Avaliku kommunikatsiooni sfäär on möödapääsmatult eri huvigruppide, vaatenurkade, seisukohtade ja mõistekasutuste kohtumispaigaks, kuid samas on teadmiste levikuks vaja ka ühisosa ning oskust teistest osapooltest aru saada. Kutsume loodushoiu ja kommunikatsiooni seoste üle arutama ja kogemusi jagama meedia ja riigiametite esindajaid, vabaühenduste kommunikatsiooni-spetsialiste, kohalike kogukondade esindajaid, loodusteadlasi, semiootikuid, kommunikatsiooniuurijaid ja teisi huvilisi. Mõned teemad, millele loodame seminaril keskenduda, on järgmised:

  • Millised on või peaksid olema Eesti loodushoiu kesksed teemad ja motiivid, mis kommunikatsioonis kasutamist leiavad? Kuidas on need ajas muutnud?
  • Kuidas seostub loodushoiu teemaline kommunikatsioon looduses toimuvate sündmuste ja protsessidega s.h. loomade kommunikatsiooniga? Millal saab loodussündmus meediasündmuseks?
  • Kas loodus ja loodushoid on meedias piisavalt ja adekvaatselt esindatud? Millised on Eestis selle jaoks olulised meediakanalid? Kui professionaalne, avar või pealiskaudne on Eesti loodushoiu diskursus?
  • Millised on õnnestunud ja ebaõnnestunud loodusteemalised kommunikatsiooniolukorrad? Kuidas on need tekkinud ja kuidas lahenenud?
  • Kas kõigi loodushoidu puutuvate huvigruppide hääl jõuab vajalikul määral meediasse? Kes räägivad, kes vaikivad? Kas osalised kuulatakse ära või vaikitakse nende sõnumid maha?
  • Mis juhtub kui meedia tuleb loodusesse? Millist sõnumit edastavad sildid, viidad ja infotablood metsas?
  • Kuidas on kommunikatsioonimaastik muutunud loodushoidu silmas pidades: trükimeedia versus sotsiaalmeedia, sõna versus pilt, kohalikud versus rahvusvahelised keskkonnasündmused?

Seminaril esinevad teiste seas Asko Lõhmus (Tartu Ülikooli zooloogia osakond), Annika Lepp (MTÜ Loomus) ja Leelo Kukk (Keskkonnaamet).

Ootame ettepanekuid ettekanneteks (ettekande pealkiri ja kolmelauseline teematutvustus) pikkusega 20 minutit 15. veebruariks meiliaadressile: looduskultuur [ät] gmail.com. Seminari toetab uurimisprojekt PUT1363 "Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsiooni-konfliktid"

Timo Maran, Tiit Maran, Riin Magnus, Nelly Mäekivi

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Põhjamaade Semiootika Seltsi uudiskiri

Eesti Semiootika Seltsi uudised
NASSi uudiskiri sisaldab ülevaadet: Kaunases toimunud maailmakongressi raames aset leidnud NASS X konverentsist ja üldkoosolekust; NASS XI (2019) tööpealkirjaga “Anticipation and Change – the Semiotics of Development” eeinfot; uudiseid Põhjamaade semiootikakeskustelt; ülevaateid uutest semiootikaalastest publikatsioonidest; infot eesootavate semiootikaalaste ürituste kohta; 11_NASS Newsletter 11_Winter 2018. NASSi informatsioon on nüüdsest kättesaadav ka Facebookis.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Kutse 10. Lotmani konverentsile Tallinna Ülikoolis

Eesti Semiootika Seltsi uudised
The 10th Annual Lotman Conference at Tallinn University  “YOU CAN STILL SURPRISE ME” LOTMAN’S LATER OEUVRE: RESULTS AND RESEARCH PROBLEMS Tänavune Lotmani konverents arutab taas Lotmani hilisemaid töid (1980ndad ja 1990ndad) ning nende seoseid nii poststrukturalismi kui aktuaalsete poliitiliste protsessidega. Ingliskeelne peaesineja on Daniele Monticelli. Konverents toimub 8.-10. juunil 2018, teeside esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2018. […]
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õpetajakoolituse magistrikooli talvekool

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.01.2018

26.-27. jaanuaril toimub humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õpetajakoolituse magistrikooli (ÕKMA) talvekool, mille keskne teema on õpetaja professionaalne areng. Nelja õppekava magistrandid teevad kahe päeva jooksul koostööd erinevates seminarides (teemad: õpetaja enesekehtestamine ja vaimne tervis, väärtuskasvatus, reisiõpe, magistritöö kirjutamine). Lisaks TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas õpetajaks õppijatele osaleb talvekoolis ka grupp didaktikuid ja magistrante Tallinna ülikoolist.

Talvekooli kava

REEDE (26.01)
Jakobi 2-438

(9.30-10.15 teemalaat HVEE 1. aasta üliõpilastele)
10.15-11.45 seminar "Kuidas hakkama saada käitumisraskustega õpilasega?" (Lii Lilleoja)
sirutuspaus
12.00-13.30 seminar "Kuidas hakkama saada käitumisraskustega õpilasega?" (Lii Lilleoja)
13.30-14.00 ühine lõuna
14.00-15.30 seminar "Kuidas ära tunda ja ennetada läbipõlemist?" (Liina Adov)
15.30-17.00 magistritöö I plokk (rühmades)
17.00-18.15 “Väärtuste mäng” õpetajatele

 

LAUPÄEV (27.01)
Jakobi 2-438

9.30-11.45 reisiõpe kui õppevorm (Andrus Org)
11.45-12.00 sirutuspaus
12.00-14.00 magistritöö II plokk (rühmades)

 

Lisainfo: Maigi Vija (maigi.vija [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kunstide keskus pakub kevadsemestril ligi 40 põnevat ainekursust

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.01.2018

Algaval kevadesemestril pakub kunstide keskus kõigile üliõpilastele võimalust osaleda ligi 40 ainekursusel, millest seitseteist toimuvad ka inglise keeles.

Kursused on eri valdkondadest: visuaalkunstid, muusika, filmikunst, tants, eneseväljendus, käsitöö ja multimeedia. Samuti jätkub kevadel vabade kunstide professor Peeter Lauritsa loengusari „Metsik esteetika“.  Täiendusõppijatena on kursustele oodatud ka kõik huvilised väljastpoolt ülikooli. Mitmed kunstide keskuse ained sobivad väga hästi ka õpetajatele ja teiste elukutsete esindajatele. 

Lisaks ainetele, kus suur rõhk on loometööl (nt „Improvisatsiooniline joonistamine“ või „Õlimaal“), on valikus kursuseid, mis keskenduvad kunstide analüüsile. Raivo Kelomehe ja Heie Treieri kursus käsitleb 20. saj lõpu ja 21. saj alguse läänemaailma kunsti, vaadeldes kunsti muutumist teaduse, maalikunsti, fotograafia, arhitektuuri, filmi, video ja elektrooniliste kommunikatsioonitehnoloogiate ristumispunktidel. Teistlaadset lähenemisnurka pakub aga Soome kunstnik Matti Vanio seminaride sari „Kunsti vaadeldes“, kus kunstnikuga külastatakse galeriisid ja näituseid, et mitme erineva nurga alt kunstnike teostesse süveneda.

Eri suundadega kursuseid leiavad ka muusikahuvilised, kellel on võimalik tutvuda nii muusika loo ja analüüsiga ning arendada improvisatsioonioskusi eri instrumentidel või saada esmaseid praktilisi teadmisi helitehnoloogiast lihtsama helirežii koostamiseks.

Käsitöökursused keskenduvad nii pärimusele, jätkusuutlikkusele kui ka disainile. Sügissemestril tutvustas Triin Amur tudengitele moetööstuse telgitaguseid ja probleeme ning kevadsemestril jätkatakse praktilise tööga ja disainitakse ning õmmeldakse prügi ehk moetööstuse jääke. Sarnaselt rõivatööstusele uurib Kristina Rajando kursus pärimusliku nahatöö s(t)aatust kõrvuti tööstusliku nahatööga ning tutvustab nahatöö meetodeid ja töövahendeid ajaloost tänapäevani.

Kunstide keskus soovib üliõpilastele pakkuda kursuseid, mis toetavad nende erialaõpinguid, sillates kunste ja teadusi.

Kunstide keskuse koduleheküljelt leiab kõikide kursuste täpsemad kirjeldused. Tudengid saavad kursustele registreeruda õppeinfosüsteemis kuni 11. veebruarini. Täiendusõppijad saavad täita avalduse, mis on leitav koduleheküljelt koos täpsema infoga.

Lisainfo:
Margot Must
Kunstide keskuse koordinaator
506 3686 (3686)
//margot.must [ät] ut.ee/">margot.must [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kunstide keskus pakub kevadsemestril ligi 40 põnevat ainekursust

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.01.2018

Algaval kevadesemestril pakub kunstide keskus kõigile üliõpilastele võimalust osaleda ligi 40 ainekursusel, millest seitseteist toimuvad ka inglise keeles.

Kursused on eri valdkondadest: visuaalkunstid, muusika, filmikunst, tants, eneseväljendus, käsitöö ja multimeedia. Samuti jätkub kevadel vabade kunstide professor Peeter Lauritsa loengusari „Metsik esteetika“.  Täiendusõppijatena on kursustele oodatud ka kõik huvilised väljastpoolt ülikooli. Mitmed kunstide keskuse ained sobivad väga hästi ka õpetajatele ja teiste elukutsete esindajatele. 

Lisaks ainetele, kus suur rõhk on loometööl (nt „Improvisatsiooniline joonistamine“ või „Õlimaal“), on valikus kursuseid, mis keskenduvad kunstide analüüsile. Raivo Kelomehe ja Heie Treieri kursus käsitleb 20. saj lõpu ja 21. saj alguse läänemaailma kunsti, vaadeldes kunsti muutumist teaduse, maalikunsti, fotograafia, arhitektuuri, filmi, video ja elektrooniliste kommunikatsioonitehnoloogiate ristumispunktidel. Teistlaadset lähenemisnurka pakub aga Soome kunstnik Matti Vanio seminaride sari „Kunsti vaadeldes“, kus kunstnikuga külastatakse galeriisid ja näituseid, et mitme erineva nurga alt kunstnike teostesse süveneda.

Eri suundadega kursuseid leiavad ka muusikahuvilised, kellel on võimalik tutvuda nii muusika loo ja analüüsiga ning arendada improvisatsioonioskusi eri instrumentidel või saada esmaseid praktilisi teadmisi helitehnoloogiast lihtsama helirežii koostamiseks.

Käsitöökursused keskenduvad nii pärimusele, jätkusuutlikkusele kui ka disainile. Sügissemestril tutvustas Triin Amur tudengitele moetööstuse telgitaguseid ja probleeme ning kevadsemestril jätkatakse praktilise tööga ja disainitakse ning õmmeldakse prügi ehk moetööstuse jääke. Sarnaselt rõivatööstusele uurib Kristina Rajando kursus pärimusliku nahatöö s(t)aatust kõrvuti tööstusliku nahatööga ning tutvustab nahatöö meetodeid ja töövahendeid ajaloost tänapäevani.

Kunstide keskus soovib üliõpilastele pakkuda kursuseid, mis toetavad nende erialaõpinguid, sillates kunste ja teadusi.

Kunstide keskuse koduleheküljelt leiab kõikide kursuste täpsemad kirjeldused. Tudengid saavad kursustele registreeruda õppeinfosüsteemis kuni 11. veebruarini. Täiendusõppijad saavad täita avalduse, mis on leitav koduleheküljelt koos täpsema infoga.

Lisainfo:
Margot Must
Kunstide keskuse koordinaator
506 3686 (3686)
//margot.must [ät] ut.ee/">margot.must [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kunstide keskus pakub kevadsemestril ligi 40 põnevat ainekursust

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.01.2018

Algaval kevadesemestril pakub kunstide keskus kõigile üliõpilastele võimalust osaleda ligi 40 ainekursusel, millest seitseteist toimuvad ka inglise keeles.

Kursused on eri valdkondadest: visuaalkunstid, muusika, filmikunst, tants, eneseväljendus, käsitöö ja multimeedia. Samuti jätkub kevadel vabade kunstide professor Peeter Lauritsa loengusari „Metsik esteetika“.  Täiendusõppijatena on kursustele oodatud ka kõik huvilised väljastpoolt ülikooli. Mitmed kunstide keskuse ained sobivad väga hästi ka õpetajatele ja teiste elukutsete esindajatele. 

Lisaks ainetele, kus suur rõhk on loometööl (nt „Improvisatsiooniline joonistamine“ või „Õlimaal“), on valikus kursuseid, mis keskenduvad kunstide analüüsile. Raivo Kelomehe ja Heie Treieri kursus käsitleb 20. saj lõpu ja 21. saj alguse läänemaailma kunsti, vaadeldes kunsti muutumist teaduse, maalikunsti, fotograafia, arhitektuuri, filmi, video ja elektrooniliste kommunikatsioonitehnoloogiate ristumispunktidel. Teistlaadset lähenemisnurka pakub aga Soome kunstnik Matti Vanio seminaride sari „Kunsti vaadeldes“, kus kunstnikuga külastatakse galeriisid ja näituseid, et mitme erineva nurga alt kunstnike teostesse süveneda.

Eri suundadega kursuseid leiavad ka muusikahuvilised, kellel on võimalik tutvuda nii muusika loo ja analüüsiga ning arendada improvisatsioonioskusi eri instrumentidel või saada esmaseid praktilisi teadmisi helitehnoloogiast lihtsama helirežii koostamiseks.

Käsitöökursused keskenduvad nii pärimusele, jätkusuutlikkusele kui ka disainile. Sügissemestril tutvustas Triin Amur tudengitele moetööstuse telgitaguseid ja probleeme ning kevadsemestril jätkatakse praktilise tööga ja disainitakse ning õmmeldakse prügi ehk moetööstuse jääke. Sarnaselt rõivatööstusele uurib Kristina Rajando kursus pärimusliku nahatöö s(t)aatust kõrvuti tööstusliku nahatööga ning tutvustab nahatöö meetodeid ja töövahendeid ajaloost tänapäevani.

Kunstide keskus soovib üliõpilastele pakkuda kursuseid, mis toetavad nende erialaõpinguid, sillates kunste ja teadusi.

Kunstide keskuse koduleheküljelt leiab kõikide kursuste täpsemad kirjeldused. Tudengid saavad kursustele registreeruda õppeinfosüsteemis kuni 11. veebruarini. Täiendusõppijad saavad täita avalduse, mis on leitav koduleheküljelt koos täpsema infoga.

Lisainfo:
Margot Must
Kunstide keskuse koordinaator
506 3686 (3686)
//margot.must [ät] ut.ee/">margot.must [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Sõna sai pildiks noorte käe all (Pressiteade 8.01.2018)

EKI uudised

Kuressaare ametikool, Tartu Kunstikool ja Eesti Keele Instituut tegid koostööprojekti Ene Vainiku raamatu "Eesti tunded. Sõnaportreed" ainetel.

Projekti lähtekohaks oli tõdemus, et kanname ingliskeelsete kirjadega T-särke enamasti mõtlemata, mida sõnad neil tähendavad ja kujutavad, kuigi eesti keel on täis lahedaid piltlikke väljendeid.

Õpilased lugesid Ene Vainiku raamatut, kujundasid tundesõnadest piktograafilised portreed, trükkisid T-särgid ja tegid fotoseeria seitsmest tundest: kadedus, kartus, lõbu, mõnu, uhkus, viha, õnn.  

Projekti algataja Merit Karise, Kuressaare ametikooli disainisuuna õpetaja, peab Ene Vainiku raamatut üheks huvitavamaks eesti keele raamatuks üldse. „See on suurepärane, inspireeriv vahend õppetöös, et lõimida eesti keel erialaainetega nagu piktograafia, fotograafia, vektorgraafika ja reklaam,“ lisas Merit Karise.

 „Tulemus on tore ja annab rõõmustamiseks põhjust,“ tõdes Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. „Mul on väga hea meel, et noored on tajunud eesti keele rikkust, nad on soovinud ja suutnud seda teistelegi vaimukalt näidata.“

 EKI vanemteadur Ene Vainik ütles, et valminud särgid valmistasid talle aasta alguse puhul meeldiva üllatuse.

„Raamatu autorina olen väga rõõmus ja elevil, et mu tekst on õpilasi inspireerinud looma vaimukaid ja pilkupüüdvaid teoseid. Hea näide sellest, kuidas ühe inimese looming võib inspireerida kedagi teist, millest omakorda võib välja kasvada midagi kolmandat,“ ütles Ene Vainik.

Ene Vainiku raamat „Eesti tunded: sõnaportreed“ ilmus Eesti Keele Sihtasutuse väljaandes 2016. aastal.

Vaata fotoseeriat

Vaata ka:  http://www.eki.ee/~ene/tundesonad/esikaas.html

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kairi Tamuri. Kuidas õpetada arvuti emotsioone väljendama? (Sirp 5.01.2018)

EKI uudised

Esimene katsetus panna eestikeelne kõnesüntesaator emotsioone väljendama võiks olla lähtepunkt edasisele eestikeelse emotsionaalse sünteeskõne akustiliste mudelite arendamisele.

Arvutitel ei ole emotsioone, nad ei tunne midagi. Emotsioonid on inimestel, kes arvuteid loovad. Inimesed püüavad teha arvutitest iseenda asendajaid ning õpetada neile inimestele omaseid oskusi. Üks selline võime on kõnelemine, mis muu hulgas sisaldab ka emotsioonide väljendamist.

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

10. jaanuaril kaitseb Silvi Salupere semiootika osakonnas doktoriväitekirja „Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.01.2018

10. jaanuaril 2018 algusega kell 12.15 kaitseb Silvi Salupere Jakobi 2-336  filosoofiadoktori kraadi (semiootika ja kultuuriteooria) taotlemiseks esitatud väitekirja "О метаязыке Юрия Лотмана: проблемы, контекст, источники" („Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad“ (On Juri Lotman's Metalanguage: Problems, Context, and Sources))

Juhendaja: Irina Avramets (PhD)

Oponendid:  Peter Grzybek (Ao. Univ. Prof. Mag. Dr., University of Graz, Austria) ja Kestutis Nastopka (Prof. Habil. Dr, A.J. Greimas Centre of Semiotics and Literary Theory, Vilnius)

Kokkuvõte:

Silvi Salupere doktoritöö “Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad” uurib Juri Lotmani metakeele geneesi, dünaamikat, muutusi ja arenguid. Töö keskendub Lotmanile kui semiootikule, st vaatluse alt jääb välja eelstrukturalistlik periood. Eelkõige rahulolematus tolleaegse kirjandusteaduse esitusviisidega viis Lotmani tõdemuseni, et kirjanduse uurimine peab saama teaduseks. Jälgitakse Lotmani metakeele suhestumisi strukturalistliku ja semiootilise, matemaatika ja informatsiooniteooria, küberneetika ja lingvistika mõistetega. Näidatakse, kuidas strukturaalpoeetikast, kunstitekstide analüüsist kasvas välja kultuurisemiootika ja kuidas kultuuri enda mõiste muutus järjest „subjektiivsemaks“, päädides arusaamaga kultuurist kui kollektiivsest intellektist. Dissertatsioon käsitleb Lotmani metakeelt tervikliku süsteemina, mille modelleerimisel lähtutakse Lotmani poolt esitatud semiootilise süsteemi dünaamilisest mudelist, mis ehitub vastandustele staatika–dünaamika, süsteemne–mittesüsteemne, ühetähenduslikkus–ambivalentsus, tuum–perifeeria, kirjeldatud–mittekirjeldatud. Lotmani viimasel elukümnendil oli tema huvikeskmes just nende vastanduste teine pool, küsimus sellest, kuidas adekvaatselt kirjeldada mittediskreetset, kontinuaalset, mittesüsteemset – nn „kontrastne semiootika“, kus kohtuvad teadus ja kunst, loogika ja retoorika. 

Abstract:

Silvi Salupere’s doctoral dissertation On Juri Lotman’s Metalanguage: Problems, context, and sources explores the genesis, dynamics, change, and evolution of Juri Lotman’s metalanguage. The study focuses on Lotman’s semiotic work and does not extend to the pre-structuralist period. Dissatisfaction with contemporary methods of literary scholarship led Lotman to see the necessity of developing the scientific study of literature. The dissertation explores the impact of structuralist, semiotic, mathematical, information theory, cybernetic and linguistic concepts on Lotman’s metalanguage. It demonstrates how the semiotics of culture germinated in structural poetics and the study of artistic texts, and how the concept itself of culture, increasingly “subjectified”, culminated in the understanding of culture as a collective mind. The dissertation considers Lotman’s metalanguage as a systemic whole, as based on the Lotmanian “dynamic model of a semiotic system” structured by the oppositions of statics and dynamics, systemic and non-systemic,  monolingual and multilingual, center and periphery, described and non-described.  During the last decade of Lotman’s life, the focus of his interest lay in the second part of the opposition and the possibility to capture and adequately describe the non-discrete, continual, and non-systemic – the so-called “contrastive/contrast semiotics” where science and art, logic and rhetoric meet.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rektor Volli Kalmu ärasaatmine 30. detsembril 2017 TÜ aulas

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.12.2017
Foto: Andres Tennus, TÜ

Tartu ülikooli rektor Volli Kalmu ärasaatmine toimub Tartu ülikooli aulas laupäeval, 30. detsembril kl 11. Aula uksed on avatud alates kl 10.30. 

Kõik leinajad aulasse ära ei mahu, seal toimuvat on võimalik jälgida senati saalis ning peahoone esimese korruse auditooriumi 139 ekraanidelt. 

Pärjad ja kimbud võib aulasse kaasa tuua, kuid võimalusel soovitavad korraldajad need võtta kaasa alles kalmistule, sest aulast väljumisel ei pruugi kõik leida enda toodud lilli (pärjad antakse väljujatele kaasa järjest). Pärjad ja kimbud, mis ei mahu aulasse, paigutatakse fuajeesse. Peahoone eest liigub leinarong Raadi kalmistule, kus toimub muldasängitamine. Leinarongis liigutakse ühiste bussidega ning samuti viivad bussid kalmistult Tartu ülikooli muuseumisse, kus toimub Volli Kalmu mälestusõhtu. Mälestusteenistus nii aulas, kalmistul kui ka muuseumis on kõigile leinajatele avatud. 

Palume võimaluse korral matusele tulla autota. Parkimiseks on erandkorras avatud Lossi 3 ning Munga 4 asuvad parklad, samuti on muudatused linna parkimisskeemis

Lähedaste soovil ei ole ülikooli aulas ja muuseumis lubatud pildistamine ega filmimine. Palume austada leinajate privaatsust.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rektor Volli Kalmu ärasaatmine 30. detsembril 2017 TÜ aulas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.12.2017
Foto: Andres Tennus, TÜ

Tartu ülikooli rektor Volli Kalmu ärasaatmine toimub Tartu ülikooli aulas laupäeval, 30. detsembril kl 11. Aula uksed on avatud alates kl 10.30. 

Kõik leinajad aulasse ära ei mahu, seal toimuvat on võimalik jälgida senati saalis ning peahoone esimese korruse auditooriumi 139 ekraanidelt. 

Pärjad ja kimbud võib aulasse kaasa tuua, kuid võimalusel soovitavad korraldajad need võtta kaasa alles kalmistule, sest aulast väljumisel ei pruugi kõik leida enda toodud lilli (pärjad antakse väljujatele kaasa järjest). Pärjad ja kimbud, mis ei mahu aulasse, paigutatakse fuajeesse. Peahoone eest liigub leinarong Raadi kalmistule, kus toimub muldasängitamine. Leinarongis liigutakse ühiste bussidega ning samuti viivad bussid kalmistult Tartu ülikooli muuseumisse, kus toimub Volli Kalmu mälestusõhtu. Mälestusteenistus nii aulas, kalmistul kui ka muuseumis on kõigile leinajatele avatud. 

Palume võimaluse korral matusele tulla autota. Parkimiseks on erandkorras avatud Lossi 3 ning Munga 4 asuvad parklad, samuti on muudatused linna parkimisskeemis

Lähedaste soovil ei ole ülikooli aulas ja muuseumis lubatud pildistamine ega filmimine. Palume austada leinajate privaatsust.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rektor Volli Kalmu ärasaatmine 30. detsembril 2017 TÜ aulas

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
29.12.2017
Foto: Andres Tennus, TÜ

Tartu ülikooli rektor Volli Kalmu ärasaatmine toimub Tartu ülikooli aulas laupäeval, 30. detsembril kl 11. Aula uksed on avatud alates kl 10.30. 

Kõik leinajad aulasse ära ei mahu, seal toimuvat on võimalik jälgida senati saalis ning peahoone esimese korruse auditooriumi 139 ekraanidelt. 

Pärjad ja kimbud võib aulasse kaasa tuua, kuid võimalusel soovitavad korraldajad need võtta kaasa alles kalmistule, sest aulast väljumisel ei pruugi kõik leida enda toodud lilli (pärjad antakse väljujatele kaasa järjest). Pärjad ja kimbud, mis ei mahu aulasse, paigutatakse fuajeesse. Peahoone eest liigub leinarong Raadi kalmistule, kus toimub muldasängitamine. Leinarongis liigutakse ühiste bussidega ning samuti viivad bussid kalmistult Tartu ülikooli muuseumisse, kus toimub Volli Kalmu mälestusõhtu. Mälestusteenistus nii aulas, kalmistul kui ka muuseumis on kõigile leinajatele avatud. 

Palume võimaluse korral matusele tulla autota. Parkimiseks on erandkorras avatud Lossi 3 ning Munga 4 asuvad parklad, samuti on muudatused linna parkimisskeemis

Lähedaste soovil ei ole ülikooli aulas ja muuseumis lubatud pildistamine ega filmimine. Palume austada leinajate privaatsust.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikooli rektori kohusetäitja on Tõnu Lehtsaar

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.12.2017
TÜ rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar. Foto: Raul Mee

Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare.

Lehtsaar ütles oma kõnes senatile, et tema peamine eesmärk ülikooli rektori kohusetäitjana on tagada stabiilsus ja tuua majja uus rektor. "Hoiame ülikooli töös. Küsisin täna hommikul rektoraadi koosolekul ka kõikidelt rektoraadi liikmetelt, kas nad on nõus oma ametis jätkama. Ma ei oodanud neilt vastust kohe, kuid sain neilt kinnituse, et läheme koos edasi," ütles ta.     

Tõnu Lehtsaare volitused rektori kohusetäitjana algasid tänasest ja kestavad maksimaalselt ühe aasta, kuid mitte kauem kui 23. detsembrini 2018.

Rektori valimiste toimumise aja ja korra otsustab ülikooli nõukogu.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikooli rektori kohusetäitja on Tõnu Lehtsaar

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
27.12.2017
TÜ rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar. Foto: Raul Mee

Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare.

Lehtsaar ütles oma kõnes senatile, et tema peamine eesmärk ülikooli rektori kohusetäitjana on tagada stabiilsus ja tuua majja uus rektor. "Hoiame ülikooli töös. Küsisin täna hommikul rektoraadi koosolekul ka kõikidelt rektoraadi liikmetelt, kas nad on nõus oma ametis jätkama. Ma ei oodanud neilt vastust kohe, kuid sain neilt kinnituse, et läheme koos edasi," ütles ta.     

Tõnu Lehtsaare volitused rektori kohusetäitjana algasid tänasest ja kestavad maksimaalselt ühe aasta, kuid mitte kauem kui 23. detsembrini 2018.

Rektori valimiste toimumise aja ja korra otsustab ülikooli nõukogu.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikooli rektori kohusetäitja on Tõnu Lehtsaar

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.12.2017
TÜ rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar. Foto: Raul Mee

Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare.

Lehtsaar ütles oma kõnes senatile, et tema peamine eesmärk ülikooli rektori kohusetäitjana on tagada stabiilsus ja tuua majja uus rektor. "Hoiame ülikooli töös. Küsisin täna hommikul rektoraadi koosolekul ka kõikidelt rektoraadi liikmetelt, kas nad on nõus oma ametis jätkama. Ma ei oodanud neilt vastust kohe, kuid sain neilt kinnituse, et läheme koos edasi," ütles ta.     

Tõnu Lehtsaare volitused rektori kohusetäitjana algasid tänasest ja kestavad maksimaalselt ühe aasta, kuid mitte kauem kui 23. detsembrini 2018.

Rektori valimiste toimumise aja ja korra otsustab ülikooli nõukogu.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

IN MEMORIAM. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.12.2017
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm. Foto: Priit Simson, EPL/Delfi

Laupäeval, 23. detsembril kustusid Tartu Ülikooli peahoone valgete sammaste ümber põimitud säravad jõulutuled. Peahoone kella all süüdati musta leinalindiga küünal. Ülikool on ootamatult kaotanud oma väärika juhi, Eesti teadus ja kõrgharidus julge ja targa eestkõneleja ning Eesti riik rahvuslikult meelestatud rahvusvahelise haardega haritlase, rektor professor Volli Kalmu.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953 Vändras. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli ning lõpetas 1976. aastal geoloogia eriala. Seejärel oli ta aspirantuuris Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis. 1984. aastal kaitses ta geoloogiakandidaadi kraadi ja asus 1986. aastal lektorina tööle Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna geoloogia instituudis. 1988. aastal suundus ta Alberta Ülikooli järeldoktorantuuri. 1992. aastal valiti ta Tartu Ülikooli geoloogia professoriks. Volli Kalmu teadustegevus oli suunatud paleokliimale, mandrijäätumiste paleogeograafiale ja kronoloogiale, sedimentoloogiale ja geoarheoloogiale.

Aastatel 1998–2003 oli ta Tartu Ülikooli õppeprorektor. 2012. aastal valiti Volli Kalm Tartu Ülikooli rektoriks. Tänavu suvel, alustades teist ametiaega rektorina, võis ta rahulolevalt tõdeda, et tugevnenud on Tartu Ülikooli positsioon nii rahvusülikoolina kui ka rahvusvahelise teadusülikoolina, õppe- ja teadustöö ning ettevõtlikkusega tegelemine on paremini lõimunud ja erialade vaheline koostöö kasvanud. Volli Kalmu juhtimise all on Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites tõusnud 200 koha võrra. Ta ei võtnud kogu au endale, vaid rõhutas, et edu on tulnud tänu ülikooli kõikide töötajate pühendunud tööle ja varem tehtud tarkadele otsustele.

Volli Kalm pidas väga oluliseks ülikooli rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. 2016. aastal sai Tartu Ülikool tema juhtimisel teadusülikoolide võrgustiku The Guild liikmeks, tänavu valiti Kalm ka selle juhatuse liikmeks. Tal oli tugev usk, et partnerlus maailma tippülikoolidega võimaldab Tartu Ülikoolil kujundada Euroopa teaduspoliitikat ning kasvatada ülikooli võimekust. The Guildi ülikoolide juhid on järelehüüetes nimetanud Kalmu visionääriks ja oluliseks teejuhiks kogu Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustikule. Tänavu novembris valiti Volli Kalm Thbilisi Riikliku Ülikooli audoktoriks.

Samasuguse vastutustundega nagu rahvusvahelisse töösse suhtus Kalm ka Tartu Ülikooli missiooni teenida oma riiki ja rahvast. «Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk, kuna rahvusülikoolina on meie ülesanded edetabelites mõõdetavast märksa laiemad, näiteks eestikeelse õppe, teaduskeele ja rahvusteaduste ning kultuuri arendamine, eesti haritlaskonna kasvatamine,» märkis Kalm hiljuti Sirbile antud intervjuus.

Kevadel toimunud rektorivalimiste käigus küsiti Volli Kalmult, mis on tema elu suurim saavutus. Ta vastas: «Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.»

Volli Kalm oli juhina nõudlik ja sirgjooneline. Pikaajaliste eesmärkide seadjana võttis ta ette ulatuslikke reforme ja kavandas suuri muutusi. Volli Kalm on aidanud reformida Eesti teadusrahastuse süsteemi, ta osales Eesti Teadusagentuuri loomises ning oli selle esimene juht. Tartu Ülikooli rektorina viis ta lõpule pikka aega kavandatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi. Rektorite Nõukogus oli tema sõnal oluline kaal. Tema panust Eesti eri nõuandvates ja otsustuskogudes hinnati kõrgelt.

Tema suunamisel on uuendatud ülikooli õppekavad ja saavutatud positsioon Baltimaade suurima ettevõtete ja avaliku sektori arenduspartnerina. Tema aktiivsel osalusel toimus Eesti teadusasutuste konsolideerimise protsess, mille ühe osana liitub ülikooliga juba lähipäevil Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus.

Väga oluline oli Volli Kalmu jaoks tulevaste õpetajate koolitamine. Küllap mängis siin rolli seegi, et ta oli õpetaja poeg. Kevaditi aulas lõpetajatele diplomeid jagades rõhutas rektor alati, et kõige tähtsamat tööd hakkavad tegema need, kes suunduvad kooli õpetajaks. Volli Kalmu annetuse abil toetatakse igal aastal ühte õpetajakoolituse üliõpilast.

Oma teise ametiaja üheks tähtsamaks ülesandeks pidas ta akadeemilise karjäärimudeli uuendamist. Detsembris jõuti vastu võtta akadeemiliste töötajate uued ametijuhendid. Tal oli südamel nii doktorantidele elamisväärse sissetuleku tagamine kui ka teenekatele töötajatele väärika vanaduspensioni võimaldamine. Pooleli jäi uue IT- ja ettevõtlusmaja Delta rajamine, mille valmimise eest ta koos linnajuhtidega vankumatult seisis.

Rektor Volli Kalmu pühendumus, sihikindlus ja töövõime on eeskujuks paljudele. «Jääme teda mäletama kui ausat inimest, kellel olid selged seisukohad, keerutamata väljendusviis, nõudlikkus, kursisolek ja hooliv tähelepanu ülikooli kõigi valdkondade suhtes. Temale sai kindel olla,» meenutab üks tema kolleege. «Kogu Volli töise elu võib võtta kokku ühe lausega: lühim tee kahe punkti vahel on sirge tee ja see tee sai laotud täpselt ja tugevalt. Seevastu vabadel hetkedel, mida Volli oma üliõpilaste ja kolleegidega jagas, oli sirgjoonelisus unustatud, kas seigeldes mägedes või matkates maakodu lähedal asuvas soos,» mäletab lahkunud rektorit teine lähedane kolleeg.

Volli Kalm olevat oma nime saanud ema Leida lemmikvennalt Voldemarilt, keda kodus kutsuti Volliks. Onu viidi Siberisse ning ta suri seal külma tõttu, sest andis oma palitu kellelegi, kes külmetas veel rohkem. Volli Kalm rääkis onu osavõtlikkusest austuse ja imetlusega. Volli Kalm lahkus justkui sümboolselt oma onu Voldemari 115. sünniaastapäeval.

Volli Kalmu elulõng katkes ülekohtuselt vara. Oma elu jooksul jõudis ta aga väga palju ära teha, olles sealjuures ka oma perele pühendunud armastav isa ja abikaasa. Tunneme sügavat tänutunnet suure töö eest, mida professor Volli Kalm teadlase ja rektorina ülikooli ja Eesti kõrghariduse, teaduse ja ühiskonna heaks on teinud.

Volli Kalmu ärasaatmine toimub laupäeval, 30. detsembril kell 11 Tartu Ülikooli aulas. Aula uksed on avatud alates kella 10.30st. Ärasaatmistalitusele aulas järgneb muldasängitamine Raadi kalmistul ja mälestusõhtu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis. Peahoone fuajees saab teha sissekandeid järelehüüderaamatusse, see võimalus on ka Tartu Ülikooli koduleheküljel.

Sügavas leinas langetame pea lahkunud rektori mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Järelehüüe ilmus 27. detsembri 2017 Postimehes.

 

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

IN MEMORIAM. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
27.12.2017
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm. Foto: Priit Simson, EPL/Delfi

Laupäeval, 23. detsembril kustusid Tartu Ülikooli peahoone valgete sammaste ümber põimitud säravad jõulutuled. Peahoone kella all süüdati musta leinalindiga küünal. Ülikool on ootamatult kaotanud oma väärika juhi, Eesti teadus ja kõrgharidus julge ja targa eestkõneleja ning Eesti riik rahvuslikult meelestatud rahvusvahelise haardega haritlase, rektor professor Volli Kalmu.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953 Vändras. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli ning lõpetas 1976. aastal geoloogia eriala. Seejärel oli ta aspirantuuris Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis. 1984. aastal kaitses ta geoloogiakandidaadi kraadi ja asus 1986. aastal lektorina tööle Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna geoloogia instituudis. 1988. aastal suundus ta Alberta Ülikooli järeldoktorantuuri. 1992. aastal valiti ta Tartu Ülikooli geoloogia professoriks. Volli Kalmu teadustegevus oli suunatud paleokliimale, mandrijäätumiste paleogeograafiale ja kronoloogiale, sedimentoloogiale ja geoarheoloogiale.

Aastatel 1998–2003 oli ta Tartu Ülikooli õppeprorektor. 2012. aastal valiti Volli Kalm Tartu Ülikooli rektoriks. Tänavu suvel, alustades teist ametiaega rektorina, võis ta rahulolevalt tõdeda, et tugevnenud on Tartu Ülikooli positsioon nii rahvusülikoolina kui ka rahvusvahelise teadusülikoolina, õppe- ja teadustöö ning ettevõtlikkusega tegelemine on paremini lõimunud ja erialade vaheline koostöö kasvanud. Volli Kalmu juhtimise all on Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites tõusnud 200 koha võrra. Ta ei võtnud kogu au endale, vaid rõhutas, et edu on tulnud tänu ülikooli kõikide töötajate pühendunud tööle ja varem tehtud tarkadele otsustele.

Volli Kalm pidas väga oluliseks ülikooli rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. 2016. aastal sai Tartu Ülikool tema juhtimisel teadusülikoolide võrgustiku The Guild liikmeks, tänavu valiti Kalm ka selle juhatuse liikmeks. Tal oli tugev usk, et partnerlus maailma tippülikoolidega võimaldab Tartu Ülikoolil kujundada Euroopa teaduspoliitikat ning kasvatada ülikooli võimekust. The Guildi ülikoolide juhid on järelehüüetes nimetanud Kalmu visionääriks ja oluliseks teejuhiks kogu Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustikule. Tänavu novembris valiti Volli Kalm Thbilisi Riikliku Ülikooli audoktoriks.

Samasuguse vastutustundega nagu rahvusvahelisse töösse suhtus Kalm ka Tartu Ülikooli missiooni teenida oma riiki ja rahvast. «Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk, kuna rahvusülikoolina on meie ülesanded edetabelites mõõdetavast märksa laiemad, näiteks eestikeelse õppe, teaduskeele ja rahvusteaduste ning kultuuri arendamine, eesti haritlaskonna kasvatamine,» märkis Kalm hiljuti Sirbile antud intervjuus.

Kevadel toimunud rektorivalimiste käigus küsiti Volli Kalmult, mis on tema elu suurim saavutus. Ta vastas: «Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.»

Volli Kalm oli juhina nõudlik ja sirgjooneline. Pikaajaliste eesmärkide seadjana võttis ta ette ulatuslikke reforme ja kavandas suuri muutusi. Volli Kalm on aidanud reformida Eesti teadusrahastuse süsteemi, ta osales Eesti Teadusagentuuri loomises ning oli selle esimene juht. Tartu Ülikooli rektorina viis ta lõpule pikka aega kavandatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi. Rektorite Nõukogus oli tema sõnal oluline kaal. Tema panust Eesti eri nõuandvates ja otsustuskogudes hinnati kõrgelt.

Tema suunamisel on uuendatud ülikooli õppekavad ja saavutatud positsioon Baltimaade suurima ettevõtete ja avaliku sektori arenduspartnerina. Tema aktiivsel osalusel toimus Eesti teadusasutuste konsolideerimise protsess, mille ühe osana liitub ülikooliga juba lähipäevil Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus.

Väga oluline oli Volli Kalmu jaoks tulevaste õpetajate koolitamine. Küllap mängis siin rolli seegi, et ta oli õpetaja poeg. Kevaditi aulas lõpetajatele diplomeid jagades rõhutas rektor alati, et kõige tähtsamat tööd hakkavad tegema need, kes suunduvad kooli õpetajaks. Volli Kalmu annetuse abil toetatakse igal aastal ühte õpetajakoolituse üliõpilast.

Oma teise ametiaja üheks tähtsamaks ülesandeks pidas ta akadeemilise karjäärimudeli uuendamist. Detsembris jõuti vastu võtta akadeemiliste töötajate uued ametijuhendid. Tal oli südamel nii doktorantidele elamisväärse sissetuleku tagamine kui ka teenekatele töötajatele väärika vanaduspensioni võimaldamine. Pooleli jäi uue IT- ja ettevõtlusmaja Delta rajamine, mille valmimise eest ta koos linnajuhtidega vankumatult seisis.

Rektor Volli Kalmu pühendumus, sihikindlus ja töövõime on eeskujuks paljudele. «Jääme teda mäletama kui ausat inimest, kellel olid selged seisukohad, keerutamata väljendusviis, nõudlikkus, kursisolek ja hooliv tähelepanu ülikooli kõigi valdkondade suhtes. Temale sai kindel olla,» meenutab üks tema kolleege. «Kogu Volli töise elu võib võtta kokku ühe lausega: lühim tee kahe punkti vahel on sirge tee ja see tee sai laotud täpselt ja tugevalt. Seevastu vabadel hetkedel, mida Volli oma üliõpilaste ja kolleegidega jagas, oli sirgjoonelisus unustatud, kas seigeldes mägedes või matkates maakodu lähedal asuvas soos,» mäletab lahkunud rektorit teine lähedane kolleeg.

Volli Kalm olevat oma nime saanud ema Leida lemmikvennalt Voldemarilt, keda kodus kutsuti Volliks. Onu viidi Siberisse ning ta suri seal külma tõttu, sest andis oma palitu kellelegi, kes külmetas veel rohkem. Volli Kalm rääkis onu osavõtlikkusest austuse ja imetlusega. Volli Kalm lahkus justkui sümboolselt oma onu Voldemari 115. sünniaastapäeval.

Volli Kalmu elulõng katkes ülekohtuselt vara. Oma elu jooksul jõudis ta aga väga palju ära teha, olles sealjuures ka oma perele pühendunud armastav isa ja abikaasa. Tunneme sügavat tänutunnet suure töö eest, mida professor Volli Kalm teadlase ja rektorina ülikooli ja Eesti kõrghariduse, teaduse ja ühiskonna heaks on teinud.

Volli Kalmu ärasaatmine toimub laupäeval, 30. detsembril kell 11 Tartu Ülikooli aulas. Aula uksed on avatud alates kella 10.30st. Ärasaatmistalitusele aulas järgneb muldasängitamine Raadi kalmistul ja mälestusõhtu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis. Peahoone fuajees saab teha sissekandeid järelehüüderaamatusse, see võimalus on ka Tartu Ülikooli koduleheküljel.

Sügavas leinas langetame pea lahkunud rektori mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Järelehüüe ilmus 27. detsembri 2017 Postimehes.

 

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

IN MEMORIAM. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.12.2017
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm. Foto: Priit Simson, EPL/Delfi

Laupäeval, 23. detsembril kustusid Tartu Ülikooli peahoone valgete sammaste ümber põimitud säravad jõulutuled. Peahoone kella all süüdati musta leinalindiga küünal. Ülikool on ootamatult kaotanud oma väärika juhi, Eesti teadus ja kõrgharidus julge ja targa eestkõneleja ning Eesti riik rahvuslikult meelestatud rahvusvahelise haardega haritlase, rektor professor Volli Kalmu.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953 Vändras. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli ning lõpetas 1976. aastal geoloogia eriala. Seejärel oli ta aspirantuuris Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis. 1984. aastal kaitses ta geoloogiakandidaadi kraadi ja asus 1986. aastal lektorina tööle Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna geoloogia instituudis. 1988. aastal suundus ta Alberta Ülikooli järeldoktorantuuri. 1992. aastal valiti ta Tartu Ülikooli geoloogia professoriks. Volli Kalmu teadustegevus oli suunatud paleokliimale, mandrijäätumiste paleogeograafiale ja kronoloogiale, sedimentoloogiale ja geoarheoloogiale.

Aastatel 1998–2003 oli ta Tartu Ülikooli õppeprorektor. 2012. aastal valiti Volli Kalm Tartu Ülikooli rektoriks. Tänavu suvel, alustades teist ametiaega rektorina, võis ta rahulolevalt tõdeda, et tugevnenud on Tartu Ülikooli positsioon nii rahvusülikoolina kui ka rahvusvahelise teadusülikoolina, õppe- ja teadustöö ning ettevõtlikkusega tegelemine on paremini lõimunud ja erialade vaheline koostöö kasvanud. Volli Kalmu juhtimise all on Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites tõusnud 200 koha võrra. Ta ei võtnud kogu au endale, vaid rõhutas, et edu on tulnud tänu ülikooli kõikide töötajate pühendunud tööle ja varem tehtud tarkadele otsustele.

Volli Kalm pidas väga oluliseks ülikooli rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. 2016. aastal sai Tartu Ülikool tema juhtimisel teadusülikoolide võrgustiku The Guild liikmeks, tänavu valiti Kalm ka selle juhatuse liikmeks. Tal oli tugev usk, et partnerlus maailma tippülikoolidega võimaldab Tartu Ülikoolil kujundada Euroopa teaduspoliitikat ning kasvatada ülikooli võimekust. The Guildi ülikoolide juhid on järelehüüetes nimetanud Kalmu visionääriks ja oluliseks teejuhiks kogu Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustikule. Tänavu novembris valiti Volli Kalm Thbilisi Riikliku Ülikooli audoktoriks.

Samasuguse vastutustundega nagu rahvusvahelisse töösse suhtus Kalm ka Tartu Ülikooli missiooni teenida oma riiki ja rahvast. «Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk, kuna rahvusülikoolina on meie ülesanded edetabelites mõõdetavast märksa laiemad, näiteks eestikeelse õppe, teaduskeele ja rahvusteaduste ning kultuuri arendamine, eesti haritlaskonna kasvatamine,» märkis Kalm hiljuti Sirbile antud intervjuus.

Kevadel toimunud rektorivalimiste käigus küsiti Volli Kalmult, mis on tema elu suurim saavutus. Ta vastas: «Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.»

Volli Kalm oli juhina nõudlik ja sirgjooneline. Pikaajaliste eesmärkide seadjana võttis ta ette ulatuslikke reforme ja kavandas suuri muutusi. Volli Kalm on aidanud reformida Eesti teadusrahastuse süsteemi, ta osales Eesti Teadusagentuuri loomises ning oli selle esimene juht. Tartu Ülikooli rektorina viis ta lõpule pikka aega kavandatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi. Rektorite Nõukogus oli tema sõnal oluline kaal. Tema panust Eesti eri nõuandvates ja otsustuskogudes hinnati kõrgelt.

Tema suunamisel on uuendatud ülikooli õppekavad ja saavutatud positsioon Baltimaade suurima ettevõtete ja avaliku sektori arenduspartnerina. Tema aktiivsel osalusel toimus Eesti teadusasutuste konsolideerimise protsess, mille ühe osana liitub ülikooliga juba lähipäevil Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus.

Väga oluline oli Volli Kalmu jaoks tulevaste õpetajate koolitamine. Küllap mängis siin rolli seegi, et ta oli õpetaja poeg. Kevaditi aulas lõpetajatele diplomeid jagades rõhutas rektor alati, et kõige tähtsamat tööd hakkavad tegema need, kes suunduvad kooli õpetajaks. Volli Kalmu annetuse abil toetatakse igal aastal ühte õpetajakoolituse üliõpilast.

Oma teise ametiaja üheks tähtsamaks ülesandeks pidas ta akadeemilise karjäärimudeli uuendamist. Detsembris jõuti vastu võtta akadeemiliste töötajate uued ametijuhendid. Tal oli südamel nii doktorantidele elamisväärse sissetuleku tagamine kui ka teenekatele töötajatele väärika vanaduspensioni võimaldamine. Pooleli jäi uue IT- ja ettevõtlusmaja Delta rajamine, mille valmimise eest ta koos linnajuhtidega vankumatult seisis.

Rektor Volli Kalmu pühendumus, sihikindlus ja töövõime on eeskujuks paljudele. «Jääme teda mäletama kui ausat inimest, kellel olid selged seisukohad, keerutamata väljendusviis, nõudlikkus, kursisolek ja hooliv tähelepanu ülikooli kõigi valdkondade suhtes. Temale sai kindel olla,» meenutab üks tema kolleege. «Kogu Volli töise elu võib võtta kokku ühe lausega: lühim tee kahe punkti vahel on sirge tee ja see tee sai laotud täpselt ja tugevalt. Seevastu vabadel hetkedel, mida Volli oma üliõpilaste ja kolleegidega jagas, oli sirgjoonelisus unustatud, kas seigeldes mägedes või matkates maakodu lähedal asuvas soos,» mäletab lahkunud rektorit teine lähedane kolleeg.

Volli Kalm olevat oma nime saanud ema Leida lemmikvennalt Voldemarilt, keda kodus kutsuti Volliks. Onu viidi Siberisse ning ta suri seal külma tõttu, sest andis oma palitu kellelegi, kes külmetas veel rohkem. Volli Kalm rääkis onu osavõtlikkusest austuse ja imetlusega. Volli Kalm lahkus justkui sümboolselt oma onu Voldemari 115. sünniaastapäeval.

Volli Kalmu elulõng katkes ülekohtuselt vara. Oma elu jooksul jõudis ta aga väga palju ära teha, olles sealjuures ka oma perele pühendunud armastav isa ja abikaasa. Tunneme sügavat tänutunnet suure töö eest, mida professor Volli Kalm teadlase ja rektorina ülikooli ja Eesti kõrghariduse, teaduse ja ühiskonna heaks on teinud.

Volli Kalmu ärasaatmine toimub laupäeval, 30. detsembril kell 11 Tartu Ülikooli aulas. Aula uksed on avatud alates kella 10.30st. Ärasaatmistalitusele aulas järgneb muldasängitamine Raadi kalmistul ja mälestusõhtu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis. Peahoone fuajees saab teha sissekandeid järelehüüderaamatusse, see võimalus on ka Tartu Ülikooli koduleheküljel.

Sügavas leinas langetame pea lahkunud rektori mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Järelehüüe ilmus 27. detsembri 2017 Postimehes.

 

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Lahkus rektor Volli Kalm

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.12.2017

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus täna ootamatult rektor Volli Kalm. Kogu ülikoolipere sügavaim kaastunne on sel pühadeajal rektori perega. Me langetame leinas pea.

Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Lahkus rektor Volli Kalm

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.12.2017

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus täna ootamatult rektor Volli Kalm. Kogu ülikoolipere sügavaim kaastunne on sel pühadeajal rektori perega. Me langetame leinas pea.

Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Lahkus rektor Volli Kalm

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.12.2017

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus täna ootamatult rektor Volli Kalm. Kogu ülikoolipere sügavaim kaastunne on sel pühadeajal rektori perega. Me langetame leinas pea.

Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Konkurss 2018. aasta Juri Lotmani stipendiumile avatud

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.12.2017

MTÜ Juri Lotmani Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi Tartu Ülikooli magistrantidele ja doktorantidele, kes oma uurimistöös jätkavad J. Lotmani ja tema koolkonna traditsioone filoloogias ja semiootikas. 

2018. a. antakse välja kaks stipendiumi á 600 eurot, vastavalt vene filoloogia ning semiootika ja kultuuriteooria eriala magistrandile või doktorandile. Stipendiaatide nimed tehakse teatavaks Juri Lotmani sünnipäeval 28. veebruaril 2018.

Stipendiumi taotlemiseks võib esitada originaalseid trükis ilmunud või trükki antud  uurimistöid – teaduslikke artikleid või artikliseeriaid, kaitstud bakalaureuse- või magistritöid ja spetsiaalselt stipendiumikonkursi jaoks kirjutatud töid, mis on valminud viimase kahe aasta jooksul esitamise kuupäevast arvates. 

Konkursitööde temaatika ei ole piiratud. Esitatud tööd võivad olla eesti, vene või inglise keeles ning peavad olema varustatud teiskeelse resümeega. 

Konkursitööd palume esitada ühes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt

15. jaanuariks 2018  TÜ vene kirjanduse õppetooli aadressil Lossi 3 – 225 (filoloogiaalased tööd) ja semiootika osakonda Jakobi 2 – 317 (semiootikaalased tööd).

Stipendiumi taotlejal tuleb lisaks konkursitööle esitada:

akadeemiline CV,

teadusliku juhendaja soovitus,

akadeemiline õiend jooksvate õppetulemuste kohta (esimese aasta magistrantidel ja doktorantidel vastavalt bakalaureuse- või magistridiplomi akadeemilise õiendi koopia).

Lisainfo: 

Milvi Kaber, Maailma keelte ja kultuuride kolledž, tel. 737 5228,

e-mail: milvi.kaber [ät] ut.ee;

Ulvi Urm, Filosoofia ja semiootika instituut, tel. 737 5933,

e-mail: ulvi.urm [ät] ut.ee              

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks