TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Looduskultuuri seminar: Loodushoiu sõnumid. Tallinna Loomaaed, 22.-23.03.2018

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.01.2018

Tallinna Loomaaed, 22.-23.03.2018

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 22.-23. märtsil 2018 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: Loodushoiu sõnumid”.

Seminarikutse

Ürituse näol on tegemist teise kohtumisega sarjas „Looduskultuuri seminarid“, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Esimene, kaitsealadele keskenduv seminar toimus aasta tagasi. Seekord võtame vaatluse alla loodushoiu kommunikatsiooni ning püüame kaardistada, kuidas levivad avalikkuses suhtumised ja teadmised looduse ja loodushoiu kohta, kuidas tekkivad kommunikatsioonikonfliktid ning millised on võimalused nende lahendamiseks. Avaliku kommunikatsiooni sfäär on möödapääsmatult eri huvigruppide, vaatenurkade, seisukohtade ja mõistekasutuste kohtumispaigaks, kuid samas on teadmiste levikuks vaja ka ühisosa ning oskust teistest osapooltest aru saada. Kutsume loodushoiu ja kommunikatsiooni seoste üle arutama ja kogemusi jagama meedia ja riigiametite esindajaid, vabaühenduste kommunikatsiooni-spetsialiste, kohalike kogukondade esindajaid, loodusteadlasi, semiootikuid, kommunikatsiooniuurijaid ja teisi huvilisi. Mõned teemad, millele loodame seminaril keskenduda, on järgmised:

  • Millised on või peaksid olema Eesti loodushoiu kesksed teemad ja motiivid, mis kommunikatsioonis kasutamist leiavad? Kuidas on need ajas muutnud?
  • Kuidas seostub loodushoiu teemaline kommunikatsioon looduses toimuvate sündmuste ja protsessidega s.h. loomade kommunikatsiooniga? Millal saab loodussündmus meediasündmuseks?
  • Kas loodus ja loodushoid on meedias piisavalt ja adekvaatselt esindatud? Millised on Eestis selle jaoks olulised meediakanalid? Kui professionaalne, avar või pealiskaudne on Eesti loodushoiu diskursus?
  • Millised on õnnestunud ja ebaõnnestunud loodusteemalised kommunikatsiooniolukorrad? Kuidas on need tekkinud ja kuidas lahenenud?
  • Kas kõigi loodushoidu puutuvate huvigruppide hääl jõuab vajalikul määral meediasse? Kes räägivad, kes vaikivad? Kas osalised kuulatakse ära või vaikitakse nende sõnumid maha?
  • Mis juhtub kui meedia tuleb loodusesse? Millist sõnumit edastavad sildid, viidad ja infotablood metsas?
  • Kuidas on kommunikatsioonimaastik muutunud loodushoidu silmas pidades: trükimeedia versus sotsiaalmeedia, sõna versus pilt, kohalikud versus rahvusvahelised keskkonnasündmused?

Seminaril esinevad teiste seas Asko Lõhmus (Tartu Ülikooli zooloogia osakond), Annika Lepp (MTÜ Loomus) ja Leelo Kukk (Keskkonnaamet).

Ootame ettepanekuid ettekanneteks (ettekande pealkiri ja kolmelauseline teematutvustus) pikkusega 20 minutit 15. veebruariks meiliaadressile: looduskultuur [ät] gmail.com. Seminari toetab uurimisprojekt PUT1363 "Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsiooni-konfliktid"

Timo Maran, Tiit Maran, Riin Magnus, Nelly Mäekivi

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Põhjamaade Semiootika Seltsi uudiskiri

Eesti Semiootika Seltsi uudised
NASSi uudiskiri sisaldab ülevaadet: Kaunases toimunud maailmakongressi raames aset leidnud NASS X konverentsist ja üldkoosolekust; NASS XI (2019) tööpealkirjaga “Anticipation and Change – the Semiotics of Development” eeinfot; uudiseid Põhjamaade semiootikakeskustelt; ülevaateid uutest semiootikaalastest publikatsioonidest; infot eesootavate semiootikaalaste ürituste kohta; 11_NASS Newsletter 11_Winter 2018. NASSi informatsioon on nüüdsest kättesaadav ka Facebookis.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Kutse 10. Lotmani konverentsile Tallinna Ülikoolis

Eesti Semiootika Seltsi uudised
The 10th Annual Lotman Conference at Tallinn University  “YOU CAN STILL SURPRISE ME” LOTMAN’S LATER OEUVRE: RESULTS AND RESEARCH PROBLEMS Tänavune Lotmani konverents arutab taas Lotmani hilisemaid töid (1980ndad ja 1990ndad) ning nende seoseid nii poststrukturalismi kui aktuaalsete poliitiliste protsessidega. Ingliskeelne peaesineja on Daniele Monticelli. Konverents toimub 8.-10. juunil 2018, teeside esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2018. […]
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õpetajakoolituse magistrikooli talvekool

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.01.2018

26.-27. jaanuaril toimub humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õpetajakoolituse magistrikooli (ÕKMA) talvekool, mille keskne teema on õpetaja professionaalne areng. Nelja õppekava magistrandid teevad kahe päeva jooksul koostööd erinevates seminarides (teemad: õpetaja enesekehtestamine ja vaimne tervis, väärtuskasvatus, reisiõpe, magistritöö kirjutamine). Lisaks TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas õpetajaks õppijatele osaleb talvekoolis ka grupp didaktikuid ja magistrante Tallinna ülikoolist.

Talvekooli kava

REEDE (26.01)
Jakobi 2-438

(9.30-10.15 teemalaat HVEE 1. aasta üliõpilastele)
10.15-11.45 seminar "Kuidas hakkama saada käitumisraskustega õpilasega?" (Lii Lilleoja)
sirutuspaus
12.00-13.30 seminar "Kuidas hakkama saada käitumisraskustega õpilasega?" (Lii Lilleoja)
13.30-14.00 ühine lõuna
14.00-15.30 seminar "Kuidas ära tunda ja ennetada läbipõlemist?" (Liina Adov)
15.30-17.00 magistritöö I plokk (rühmades)
17.00-18.15 “Väärtuste mäng” õpetajatele

 

LAUPÄEV (27.01)
Jakobi 2-438

9.30-11.45 reisiõpe kui õppevorm (Andrus Org)
11.45-12.00 sirutuspaus
12.00-14.00 magistritöö II plokk (rühmades)

 

Lisainfo: Maigi Vija (maigi.vija [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kunstide keskus pakub kevadsemestril ligi 40 põnevat ainekursust

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.01.2018

Algaval kevadesemestril pakub kunstide keskus kõigile üliõpilastele võimalust osaleda ligi 40 ainekursusel, millest seitseteist toimuvad ka inglise keeles.

Kursused on eri valdkondadest: visuaalkunstid, muusika, filmikunst, tants, eneseväljendus, käsitöö ja multimeedia. Samuti jätkub kevadel vabade kunstide professor Peeter Lauritsa loengusari „Metsik esteetika“.  Täiendusõppijatena on kursustele oodatud ka kõik huvilised väljastpoolt ülikooli. Mitmed kunstide keskuse ained sobivad väga hästi ka õpetajatele ja teiste elukutsete esindajatele. 

Lisaks ainetele, kus suur rõhk on loometööl (nt „Improvisatsiooniline joonistamine“ või „Õlimaal“), on valikus kursuseid, mis keskenduvad kunstide analüüsile. Raivo Kelomehe ja Heie Treieri kursus käsitleb 20. saj lõpu ja 21. saj alguse läänemaailma kunsti, vaadeldes kunsti muutumist teaduse, maalikunsti, fotograafia, arhitektuuri, filmi, video ja elektrooniliste kommunikatsioonitehnoloogiate ristumispunktidel. Teistlaadset lähenemisnurka pakub aga Soome kunstnik Matti Vanio seminaride sari „Kunsti vaadeldes“, kus kunstnikuga külastatakse galeriisid ja näituseid, et mitme erineva nurga alt kunstnike teostesse süveneda.

Eri suundadega kursuseid leiavad ka muusikahuvilised, kellel on võimalik tutvuda nii muusika loo ja analüüsiga ning arendada improvisatsioonioskusi eri instrumentidel või saada esmaseid praktilisi teadmisi helitehnoloogiast lihtsama helirežii koostamiseks.

Käsitöökursused keskenduvad nii pärimusele, jätkusuutlikkusele kui ka disainile. Sügissemestril tutvustas Triin Amur tudengitele moetööstuse telgitaguseid ja probleeme ning kevadsemestril jätkatakse praktilise tööga ja disainitakse ning õmmeldakse prügi ehk moetööstuse jääke. Sarnaselt rõivatööstusele uurib Kristina Rajando kursus pärimusliku nahatöö s(t)aatust kõrvuti tööstusliku nahatööga ning tutvustab nahatöö meetodeid ja töövahendeid ajaloost tänapäevani.

Kunstide keskus soovib üliõpilastele pakkuda kursuseid, mis toetavad nende erialaõpinguid, sillates kunste ja teadusi.

Kunstide keskuse koduleheküljelt leiab kõikide kursuste täpsemad kirjeldused. Tudengid saavad kursustele registreeruda õppeinfosüsteemis kuni 11. veebruarini. Täiendusõppijad saavad täita avalduse, mis on leitav koduleheküljelt koos täpsema infoga.

Lisainfo:
Margot Must
Kunstide keskuse koordinaator
506 3686 (3686)
//margot.must [ät] ut.ee/">margot.must [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kunstide keskus pakub kevadsemestril ligi 40 põnevat ainekursust

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.01.2018

Algaval kevadesemestril pakub kunstide keskus kõigile üliõpilastele võimalust osaleda ligi 40 ainekursusel, millest seitseteist toimuvad ka inglise keeles.

Kursused on eri valdkondadest: visuaalkunstid, muusika, filmikunst, tants, eneseväljendus, käsitöö ja multimeedia. Samuti jätkub kevadel vabade kunstide professor Peeter Lauritsa loengusari „Metsik esteetika“.  Täiendusõppijatena on kursustele oodatud ka kõik huvilised väljastpoolt ülikooli. Mitmed kunstide keskuse ained sobivad väga hästi ka õpetajatele ja teiste elukutsete esindajatele. 

Lisaks ainetele, kus suur rõhk on loometööl (nt „Improvisatsiooniline joonistamine“ või „Õlimaal“), on valikus kursuseid, mis keskenduvad kunstide analüüsile. Raivo Kelomehe ja Heie Treieri kursus käsitleb 20. saj lõpu ja 21. saj alguse läänemaailma kunsti, vaadeldes kunsti muutumist teaduse, maalikunsti, fotograafia, arhitektuuri, filmi, video ja elektrooniliste kommunikatsioonitehnoloogiate ristumispunktidel. Teistlaadset lähenemisnurka pakub aga Soome kunstnik Matti Vanio seminaride sari „Kunsti vaadeldes“, kus kunstnikuga külastatakse galeriisid ja näituseid, et mitme erineva nurga alt kunstnike teostesse süveneda.

Eri suundadega kursuseid leiavad ka muusikahuvilised, kellel on võimalik tutvuda nii muusika loo ja analüüsiga ning arendada improvisatsioonioskusi eri instrumentidel või saada esmaseid praktilisi teadmisi helitehnoloogiast lihtsama helirežii koostamiseks.

Käsitöökursused keskenduvad nii pärimusele, jätkusuutlikkusele kui ka disainile. Sügissemestril tutvustas Triin Amur tudengitele moetööstuse telgitaguseid ja probleeme ning kevadsemestril jätkatakse praktilise tööga ja disainitakse ning õmmeldakse prügi ehk moetööstuse jääke. Sarnaselt rõivatööstusele uurib Kristina Rajando kursus pärimusliku nahatöö s(t)aatust kõrvuti tööstusliku nahatööga ning tutvustab nahatöö meetodeid ja töövahendeid ajaloost tänapäevani.

Kunstide keskus soovib üliõpilastele pakkuda kursuseid, mis toetavad nende erialaõpinguid, sillates kunste ja teadusi.

Kunstide keskuse koduleheküljelt leiab kõikide kursuste täpsemad kirjeldused. Tudengid saavad kursustele registreeruda õppeinfosüsteemis kuni 11. veebruarini. Täiendusõppijad saavad täita avalduse, mis on leitav koduleheküljelt koos täpsema infoga.

Lisainfo:
Margot Must
Kunstide keskuse koordinaator
506 3686 (3686)
//margot.must [ät] ut.ee/">margot.must [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kunstide keskus pakub kevadsemestril ligi 40 põnevat ainekursust

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.01.2018

Algaval kevadesemestril pakub kunstide keskus kõigile üliõpilastele võimalust osaleda ligi 40 ainekursusel, millest seitseteist toimuvad ka inglise keeles.

Kursused on eri valdkondadest: visuaalkunstid, muusika, filmikunst, tants, eneseväljendus, käsitöö ja multimeedia. Samuti jätkub kevadel vabade kunstide professor Peeter Lauritsa loengusari „Metsik esteetika“.  Täiendusõppijatena on kursustele oodatud ka kõik huvilised väljastpoolt ülikooli. Mitmed kunstide keskuse ained sobivad väga hästi ka õpetajatele ja teiste elukutsete esindajatele. 

Lisaks ainetele, kus suur rõhk on loometööl (nt „Improvisatsiooniline joonistamine“ või „Õlimaal“), on valikus kursuseid, mis keskenduvad kunstide analüüsile. Raivo Kelomehe ja Heie Treieri kursus käsitleb 20. saj lõpu ja 21. saj alguse läänemaailma kunsti, vaadeldes kunsti muutumist teaduse, maalikunsti, fotograafia, arhitektuuri, filmi, video ja elektrooniliste kommunikatsioonitehnoloogiate ristumispunktidel. Teistlaadset lähenemisnurka pakub aga Soome kunstnik Matti Vanio seminaride sari „Kunsti vaadeldes“, kus kunstnikuga külastatakse galeriisid ja näituseid, et mitme erineva nurga alt kunstnike teostesse süveneda.

Eri suundadega kursuseid leiavad ka muusikahuvilised, kellel on võimalik tutvuda nii muusika loo ja analüüsiga ning arendada improvisatsioonioskusi eri instrumentidel või saada esmaseid praktilisi teadmisi helitehnoloogiast lihtsama helirežii koostamiseks.

Käsitöökursused keskenduvad nii pärimusele, jätkusuutlikkusele kui ka disainile. Sügissemestril tutvustas Triin Amur tudengitele moetööstuse telgitaguseid ja probleeme ning kevadsemestril jätkatakse praktilise tööga ja disainitakse ning õmmeldakse prügi ehk moetööstuse jääke. Sarnaselt rõivatööstusele uurib Kristina Rajando kursus pärimusliku nahatöö s(t)aatust kõrvuti tööstusliku nahatööga ning tutvustab nahatöö meetodeid ja töövahendeid ajaloost tänapäevani.

Kunstide keskus soovib üliõpilastele pakkuda kursuseid, mis toetavad nende erialaõpinguid, sillates kunste ja teadusi.

Kunstide keskuse koduleheküljelt leiab kõikide kursuste täpsemad kirjeldused. Tudengid saavad kursustele registreeruda õppeinfosüsteemis kuni 11. veebruarini. Täiendusõppijad saavad täita avalduse, mis on leitav koduleheküljelt koos täpsema infoga.

Lisainfo:
Margot Must
Kunstide keskuse koordinaator
506 3686 (3686)
//margot.must [ät] ut.ee/">margot.must [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

10. jaanuaril kaitseb Silvi Salupere semiootika osakonnas doktoriväitekirja „Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.01.2018

10. jaanuaril 2018 algusega kell 12.15 kaitseb Silvi Salupere Jakobi 2-336  filosoofiadoktori kraadi (semiootika ja kultuuriteooria) taotlemiseks esitatud väitekirja "О метаязыке Юрия Лотмана: проблемы, контекст, источники" („Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad“ (On Juri Lotman's Metalanguage: Problems, Context, and Sources))

Juhendaja: Irina Avramets (PhD)

Oponendid:  Peter Grzybek (Ao. Univ. Prof. Mag. Dr., University of Graz, Austria) ja Kestutis Nastopka (Prof. Habil. Dr, A.J. Greimas Centre of Semiotics and Literary Theory, Vilnius)

Kokkuvõte:

Silvi Salupere doktoritöö “Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad” uurib Juri Lotmani metakeele geneesi, dünaamikat, muutusi ja arenguid. Töö keskendub Lotmanile kui semiootikule, st vaatluse alt jääb välja eelstrukturalistlik periood. Eelkõige rahulolematus tolleaegse kirjandusteaduse esitusviisidega viis Lotmani tõdemuseni, et kirjanduse uurimine peab saama teaduseks. Jälgitakse Lotmani metakeele suhestumisi strukturalistliku ja semiootilise, matemaatika ja informatsiooniteooria, küberneetika ja lingvistika mõistetega. Näidatakse, kuidas strukturaalpoeetikast, kunstitekstide analüüsist kasvas välja kultuurisemiootika ja kuidas kultuuri enda mõiste muutus järjest „subjektiivsemaks“, päädides arusaamaga kultuurist kui kollektiivsest intellektist. Dissertatsioon käsitleb Lotmani metakeelt tervikliku süsteemina, mille modelleerimisel lähtutakse Lotmani poolt esitatud semiootilise süsteemi dünaamilisest mudelist, mis ehitub vastandustele staatika–dünaamika, süsteemne–mittesüsteemne, ühetähenduslikkus–ambivalentsus, tuum–perifeeria, kirjeldatud–mittekirjeldatud. Lotmani viimasel elukümnendil oli tema huvikeskmes just nende vastanduste teine pool, küsimus sellest, kuidas adekvaatselt kirjeldada mittediskreetset, kontinuaalset, mittesüsteemset – nn „kontrastne semiootika“, kus kohtuvad teadus ja kunst, loogika ja retoorika. 

Abstract:

Silvi Salupere’s doctoral dissertation On Juri Lotman’s Metalanguage: Problems, context, and sources explores the genesis, dynamics, change, and evolution of Juri Lotman’s metalanguage. The study focuses on Lotman’s semiotic work and does not extend to the pre-structuralist period. Dissatisfaction with contemporary methods of literary scholarship led Lotman to see the necessity of developing the scientific study of literature. The dissertation explores the impact of structuralist, semiotic, mathematical, information theory, cybernetic and linguistic concepts on Lotman’s metalanguage. It demonstrates how the semiotics of culture germinated in structural poetics and the study of artistic texts, and how the concept itself of culture, increasingly “subjectified”, culminated in the understanding of culture as a collective mind. The dissertation considers Lotman’s metalanguage as a systemic whole, as based on the Lotmanian “dynamic model of a semiotic system” structured by the oppositions of statics and dynamics, systemic and non-systemic,  monolingual and multilingual, center and periphery, described and non-described.  During the last decade of Lotman’s life, the focus of his interest lay in the second part of the opposition and the possibility to capture and adequately describe the non-discrete, continual, and non-systemic – the so-called “contrastive/contrast semiotics” where science and art, logic and rhetoric meet.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rektor Volli Kalmu ärasaatmine 30. detsembril 2017 TÜ aulas

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.12.2017
Foto: Andres Tennus, TÜ

Tartu ülikooli rektor Volli Kalmu ärasaatmine toimub Tartu ülikooli aulas laupäeval, 30. detsembril kl 11. Aula uksed on avatud alates kl 10.30. 

Kõik leinajad aulasse ära ei mahu, seal toimuvat on võimalik jälgida senati saalis ning peahoone esimese korruse auditooriumi 139 ekraanidelt. 

Pärjad ja kimbud võib aulasse kaasa tuua, kuid võimalusel soovitavad korraldajad need võtta kaasa alles kalmistule, sest aulast väljumisel ei pruugi kõik leida enda toodud lilli (pärjad antakse väljujatele kaasa järjest). Pärjad ja kimbud, mis ei mahu aulasse, paigutatakse fuajeesse. Peahoone eest liigub leinarong Raadi kalmistule, kus toimub muldasängitamine. Leinarongis liigutakse ühiste bussidega ning samuti viivad bussid kalmistult Tartu ülikooli muuseumisse, kus toimub Volli Kalmu mälestusõhtu. Mälestusteenistus nii aulas, kalmistul kui ka muuseumis on kõigile leinajatele avatud. 

Palume võimaluse korral matusele tulla autota. Parkimiseks on erandkorras avatud Lossi 3 ning Munga 4 asuvad parklad, samuti on muudatused linna parkimisskeemis

Lähedaste soovil ei ole ülikooli aulas ja muuseumis lubatud pildistamine ega filmimine. Palume austada leinajate privaatsust.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rektor Volli Kalmu ärasaatmine 30. detsembril 2017 TÜ aulas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.12.2017
Foto: Andres Tennus, TÜ

Tartu ülikooli rektor Volli Kalmu ärasaatmine toimub Tartu ülikooli aulas laupäeval, 30. detsembril kl 11. Aula uksed on avatud alates kl 10.30. 

Kõik leinajad aulasse ära ei mahu, seal toimuvat on võimalik jälgida senati saalis ning peahoone esimese korruse auditooriumi 139 ekraanidelt. 

Pärjad ja kimbud võib aulasse kaasa tuua, kuid võimalusel soovitavad korraldajad need võtta kaasa alles kalmistule, sest aulast väljumisel ei pruugi kõik leida enda toodud lilli (pärjad antakse väljujatele kaasa järjest). Pärjad ja kimbud, mis ei mahu aulasse, paigutatakse fuajeesse. Peahoone eest liigub leinarong Raadi kalmistule, kus toimub muldasängitamine. Leinarongis liigutakse ühiste bussidega ning samuti viivad bussid kalmistult Tartu ülikooli muuseumisse, kus toimub Volli Kalmu mälestusõhtu. Mälestusteenistus nii aulas, kalmistul kui ka muuseumis on kõigile leinajatele avatud. 

Palume võimaluse korral matusele tulla autota. Parkimiseks on erandkorras avatud Lossi 3 ning Munga 4 asuvad parklad, samuti on muudatused linna parkimisskeemis

Lähedaste soovil ei ole ülikooli aulas ja muuseumis lubatud pildistamine ega filmimine. Palume austada leinajate privaatsust.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rektor Volli Kalmu ärasaatmine 30. detsembril 2017 TÜ aulas

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
29.12.2017
Foto: Andres Tennus, TÜ

Tartu ülikooli rektor Volli Kalmu ärasaatmine toimub Tartu ülikooli aulas laupäeval, 30. detsembril kl 11. Aula uksed on avatud alates kl 10.30. 

Kõik leinajad aulasse ära ei mahu, seal toimuvat on võimalik jälgida senati saalis ning peahoone esimese korruse auditooriumi 139 ekraanidelt. 

Pärjad ja kimbud võib aulasse kaasa tuua, kuid võimalusel soovitavad korraldajad need võtta kaasa alles kalmistule, sest aulast väljumisel ei pruugi kõik leida enda toodud lilli (pärjad antakse väljujatele kaasa järjest). Pärjad ja kimbud, mis ei mahu aulasse, paigutatakse fuajeesse. Peahoone eest liigub leinarong Raadi kalmistule, kus toimub muldasängitamine. Leinarongis liigutakse ühiste bussidega ning samuti viivad bussid kalmistult Tartu ülikooli muuseumisse, kus toimub Volli Kalmu mälestusõhtu. Mälestusteenistus nii aulas, kalmistul kui ka muuseumis on kõigile leinajatele avatud. 

Palume võimaluse korral matusele tulla autota. Parkimiseks on erandkorras avatud Lossi 3 ning Munga 4 asuvad parklad, samuti on muudatused linna parkimisskeemis

Lähedaste soovil ei ole ülikooli aulas ja muuseumis lubatud pildistamine ega filmimine. Palume austada leinajate privaatsust.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikooli rektori kohusetäitja on Tõnu Lehtsaar

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.12.2017
TÜ rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar. Foto: Raul Mee

Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare.

Lehtsaar ütles oma kõnes senatile, et tema peamine eesmärk ülikooli rektori kohusetäitjana on tagada stabiilsus ja tuua majja uus rektor. "Hoiame ülikooli töös. Küsisin täna hommikul rektoraadi koosolekul ka kõikidelt rektoraadi liikmetelt, kas nad on nõus oma ametis jätkama. Ma ei oodanud neilt vastust kohe, kuid sain neilt kinnituse, et läheme koos edasi," ütles ta.     

Tõnu Lehtsaare volitused rektori kohusetäitjana algasid tänasest ja kestavad maksimaalselt ühe aasta, kuid mitte kauem kui 23. detsembrini 2018.

Rektori valimiste toimumise aja ja korra otsustab ülikooli nõukogu.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikooli rektori kohusetäitja on Tõnu Lehtsaar

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
27.12.2017
TÜ rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar. Foto: Raul Mee

Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare.

Lehtsaar ütles oma kõnes senatile, et tema peamine eesmärk ülikooli rektori kohusetäitjana on tagada stabiilsus ja tuua majja uus rektor. "Hoiame ülikooli töös. Küsisin täna hommikul rektoraadi koosolekul ka kõikidelt rektoraadi liikmetelt, kas nad on nõus oma ametis jätkama. Ma ei oodanud neilt vastust kohe, kuid sain neilt kinnituse, et läheme koos edasi," ütles ta.     

Tõnu Lehtsaare volitused rektori kohusetäitjana algasid tänasest ja kestavad maksimaalselt ühe aasta, kuid mitte kauem kui 23. detsembrini 2018.

Rektori valimiste toimumise aja ja korra otsustab ülikooli nõukogu.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikooli rektori kohusetäitja on Tõnu Lehtsaar

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.12.2017
TÜ rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar. Foto: Raul Mee

Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare.

Lehtsaar ütles oma kõnes senatile, et tema peamine eesmärk ülikooli rektori kohusetäitjana on tagada stabiilsus ja tuua majja uus rektor. "Hoiame ülikooli töös. Küsisin täna hommikul rektoraadi koosolekul ka kõikidelt rektoraadi liikmetelt, kas nad on nõus oma ametis jätkama. Ma ei oodanud neilt vastust kohe, kuid sain neilt kinnituse, et läheme koos edasi," ütles ta.     

Tõnu Lehtsaare volitused rektori kohusetäitjana algasid tänasest ja kestavad maksimaalselt ühe aasta, kuid mitte kauem kui 23. detsembrini 2018.

Rektori valimiste toimumise aja ja korra otsustab ülikooli nõukogu.

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

IN MEMORIAM. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.12.2017
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm. Foto: Priit Simson, EPL/Delfi

Laupäeval, 23. detsembril kustusid Tartu Ülikooli peahoone valgete sammaste ümber põimitud säravad jõulutuled. Peahoone kella all süüdati musta leinalindiga küünal. Ülikool on ootamatult kaotanud oma väärika juhi, Eesti teadus ja kõrgharidus julge ja targa eestkõneleja ning Eesti riik rahvuslikult meelestatud rahvusvahelise haardega haritlase, rektor professor Volli Kalmu.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953 Vändras. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli ning lõpetas 1976. aastal geoloogia eriala. Seejärel oli ta aspirantuuris Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis. 1984. aastal kaitses ta geoloogiakandidaadi kraadi ja asus 1986. aastal lektorina tööle Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna geoloogia instituudis. 1988. aastal suundus ta Alberta Ülikooli järeldoktorantuuri. 1992. aastal valiti ta Tartu Ülikooli geoloogia professoriks. Volli Kalmu teadustegevus oli suunatud paleokliimale, mandrijäätumiste paleogeograafiale ja kronoloogiale, sedimentoloogiale ja geoarheoloogiale.

Aastatel 1998–2003 oli ta Tartu Ülikooli õppeprorektor. 2012. aastal valiti Volli Kalm Tartu Ülikooli rektoriks. Tänavu suvel, alustades teist ametiaega rektorina, võis ta rahulolevalt tõdeda, et tugevnenud on Tartu Ülikooli positsioon nii rahvusülikoolina kui ka rahvusvahelise teadusülikoolina, õppe- ja teadustöö ning ettevõtlikkusega tegelemine on paremini lõimunud ja erialade vaheline koostöö kasvanud. Volli Kalmu juhtimise all on Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites tõusnud 200 koha võrra. Ta ei võtnud kogu au endale, vaid rõhutas, et edu on tulnud tänu ülikooli kõikide töötajate pühendunud tööle ja varem tehtud tarkadele otsustele.

Volli Kalm pidas väga oluliseks ülikooli rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. 2016. aastal sai Tartu Ülikool tema juhtimisel teadusülikoolide võrgustiku The Guild liikmeks, tänavu valiti Kalm ka selle juhatuse liikmeks. Tal oli tugev usk, et partnerlus maailma tippülikoolidega võimaldab Tartu Ülikoolil kujundada Euroopa teaduspoliitikat ning kasvatada ülikooli võimekust. The Guildi ülikoolide juhid on järelehüüetes nimetanud Kalmu visionääriks ja oluliseks teejuhiks kogu Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustikule. Tänavu novembris valiti Volli Kalm Thbilisi Riikliku Ülikooli audoktoriks.

Samasuguse vastutustundega nagu rahvusvahelisse töösse suhtus Kalm ka Tartu Ülikooli missiooni teenida oma riiki ja rahvast. «Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk, kuna rahvusülikoolina on meie ülesanded edetabelites mõõdetavast märksa laiemad, näiteks eestikeelse õppe, teaduskeele ja rahvusteaduste ning kultuuri arendamine, eesti haritlaskonna kasvatamine,» märkis Kalm hiljuti Sirbile antud intervjuus.

Kevadel toimunud rektorivalimiste käigus küsiti Volli Kalmult, mis on tema elu suurim saavutus. Ta vastas: «Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.»

Volli Kalm oli juhina nõudlik ja sirgjooneline. Pikaajaliste eesmärkide seadjana võttis ta ette ulatuslikke reforme ja kavandas suuri muutusi. Volli Kalm on aidanud reformida Eesti teadusrahastuse süsteemi, ta osales Eesti Teadusagentuuri loomises ning oli selle esimene juht. Tartu Ülikooli rektorina viis ta lõpule pikka aega kavandatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi. Rektorite Nõukogus oli tema sõnal oluline kaal. Tema panust Eesti eri nõuandvates ja otsustuskogudes hinnati kõrgelt.

Tema suunamisel on uuendatud ülikooli õppekavad ja saavutatud positsioon Baltimaade suurima ettevõtete ja avaliku sektori arenduspartnerina. Tema aktiivsel osalusel toimus Eesti teadusasutuste konsolideerimise protsess, mille ühe osana liitub ülikooliga juba lähipäevil Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus.

Väga oluline oli Volli Kalmu jaoks tulevaste õpetajate koolitamine. Küllap mängis siin rolli seegi, et ta oli õpetaja poeg. Kevaditi aulas lõpetajatele diplomeid jagades rõhutas rektor alati, et kõige tähtsamat tööd hakkavad tegema need, kes suunduvad kooli õpetajaks. Volli Kalmu annetuse abil toetatakse igal aastal ühte õpetajakoolituse üliõpilast.

Oma teise ametiaja üheks tähtsamaks ülesandeks pidas ta akadeemilise karjäärimudeli uuendamist. Detsembris jõuti vastu võtta akadeemiliste töötajate uued ametijuhendid. Tal oli südamel nii doktorantidele elamisväärse sissetuleku tagamine kui ka teenekatele töötajatele väärika vanaduspensioni võimaldamine. Pooleli jäi uue IT- ja ettevõtlusmaja Delta rajamine, mille valmimise eest ta koos linnajuhtidega vankumatult seisis.

Rektor Volli Kalmu pühendumus, sihikindlus ja töövõime on eeskujuks paljudele. «Jääme teda mäletama kui ausat inimest, kellel olid selged seisukohad, keerutamata väljendusviis, nõudlikkus, kursisolek ja hooliv tähelepanu ülikooli kõigi valdkondade suhtes. Temale sai kindel olla,» meenutab üks tema kolleege. «Kogu Volli töise elu võib võtta kokku ühe lausega: lühim tee kahe punkti vahel on sirge tee ja see tee sai laotud täpselt ja tugevalt. Seevastu vabadel hetkedel, mida Volli oma üliõpilaste ja kolleegidega jagas, oli sirgjoonelisus unustatud, kas seigeldes mägedes või matkates maakodu lähedal asuvas soos,» mäletab lahkunud rektorit teine lähedane kolleeg.

Volli Kalm olevat oma nime saanud ema Leida lemmikvennalt Voldemarilt, keda kodus kutsuti Volliks. Onu viidi Siberisse ning ta suri seal külma tõttu, sest andis oma palitu kellelegi, kes külmetas veel rohkem. Volli Kalm rääkis onu osavõtlikkusest austuse ja imetlusega. Volli Kalm lahkus justkui sümboolselt oma onu Voldemari 115. sünniaastapäeval.

Volli Kalmu elulõng katkes ülekohtuselt vara. Oma elu jooksul jõudis ta aga väga palju ära teha, olles sealjuures ka oma perele pühendunud armastav isa ja abikaasa. Tunneme sügavat tänutunnet suure töö eest, mida professor Volli Kalm teadlase ja rektorina ülikooli ja Eesti kõrghariduse, teaduse ja ühiskonna heaks on teinud.

Volli Kalmu ärasaatmine toimub laupäeval, 30. detsembril kell 11 Tartu Ülikooli aulas. Aula uksed on avatud alates kella 10.30st. Ärasaatmistalitusele aulas järgneb muldasängitamine Raadi kalmistul ja mälestusõhtu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis. Peahoone fuajees saab teha sissekandeid järelehüüderaamatusse, see võimalus on ka Tartu Ülikooli koduleheküljel.

Sügavas leinas langetame pea lahkunud rektori mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Järelehüüe ilmus 27. detsembri 2017 Postimehes.

 

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

IN MEMORIAM. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
27.12.2017
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm. Foto: Priit Simson, EPL/Delfi

Laupäeval, 23. detsembril kustusid Tartu Ülikooli peahoone valgete sammaste ümber põimitud säravad jõulutuled. Peahoone kella all süüdati musta leinalindiga küünal. Ülikool on ootamatult kaotanud oma väärika juhi, Eesti teadus ja kõrgharidus julge ja targa eestkõneleja ning Eesti riik rahvuslikult meelestatud rahvusvahelise haardega haritlase, rektor professor Volli Kalmu.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953 Vändras. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli ning lõpetas 1976. aastal geoloogia eriala. Seejärel oli ta aspirantuuris Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis. 1984. aastal kaitses ta geoloogiakandidaadi kraadi ja asus 1986. aastal lektorina tööle Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna geoloogia instituudis. 1988. aastal suundus ta Alberta Ülikooli järeldoktorantuuri. 1992. aastal valiti ta Tartu Ülikooli geoloogia professoriks. Volli Kalmu teadustegevus oli suunatud paleokliimale, mandrijäätumiste paleogeograafiale ja kronoloogiale, sedimentoloogiale ja geoarheoloogiale.

Aastatel 1998–2003 oli ta Tartu Ülikooli õppeprorektor. 2012. aastal valiti Volli Kalm Tartu Ülikooli rektoriks. Tänavu suvel, alustades teist ametiaega rektorina, võis ta rahulolevalt tõdeda, et tugevnenud on Tartu Ülikooli positsioon nii rahvusülikoolina kui ka rahvusvahelise teadusülikoolina, õppe- ja teadustöö ning ettevõtlikkusega tegelemine on paremini lõimunud ja erialade vaheline koostöö kasvanud. Volli Kalmu juhtimise all on Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites tõusnud 200 koha võrra. Ta ei võtnud kogu au endale, vaid rõhutas, et edu on tulnud tänu ülikooli kõikide töötajate pühendunud tööle ja varem tehtud tarkadele otsustele.

Volli Kalm pidas väga oluliseks ülikooli rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. 2016. aastal sai Tartu Ülikool tema juhtimisel teadusülikoolide võrgustiku The Guild liikmeks, tänavu valiti Kalm ka selle juhatuse liikmeks. Tal oli tugev usk, et partnerlus maailma tippülikoolidega võimaldab Tartu Ülikoolil kujundada Euroopa teaduspoliitikat ning kasvatada ülikooli võimekust. The Guildi ülikoolide juhid on järelehüüetes nimetanud Kalmu visionääriks ja oluliseks teejuhiks kogu Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustikule. Tänavu novembris valiti Volli Kalm Thbilisi Riikliku Ülikooli audoktoriks.

Samasuguse vastutustundega nagu rahvusvahelisse töösse suhtus Kalm ka Tartu Ülikooli missiooni teenida oma riiki ja rahvast. «Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk, kuna rahvusülikoolina on meie ülesanded edetabelites mõõdetavast märksa laiemad, näiteks eestikeelse õppe, teaduskeele ja rahvusteaduste ning kultuuri arendamine, eesti haritlaskonna kasvatamine,» märkis Kalm hiljuti Sirbile antud intervjuus.

Kevadel toimunud rektorivalimiste käigus küsiti Volli Kalmult, mis on tema elu suurim saavutus. Ta vastas: «Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.»

Volli Kalm oli juhina nõudlik ja sirgjooneline. Pikaajaliste eesmärkide seadjana võttis ta ette ulatuslikke reforme ja kavandas suuri muutusi. Volli Kalm on aidanud reformida Eesti teadusrahastuse süsteemi, ta osales Eesti Teadusagentuuri loomises ning oli selle esimene juht. Tartu Ülikooli rektorina viis ta lõpule pikka aega kavandatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi. Rektorite Nõukogus oli tema sõnal oluline kaal. Tema panust Eesti eri nõuandvates ja otsustuskogudes hinnati kõrgelt.

Tema suunamisel on uuendatud ülikooli õppekavad ja saavutatud positsioon Baltimaade suurima ettevõtete ja avaliku sektori arenduspartnerina. Tema aktiivsel osalusel toimus Eesti teadusasutuste konsolideerimise protsess, mille ühe osana liitub ülikooliga juba lähipäevil Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus.

Väga oluline oli Volli Kalmu jaoks tulevaste õpetajate koolitamine. Küllap mängis siin rolli seegi, et ta oli õpetaja poeg. Kevaditi aulas lõpetajatele diplomeid jagades rõhutas rektor alati, et kõige tähtsamat tööd hakkavad tegema need, kes suunduvad kooli õpetajaks. Volli Kalmu annetuse abil toetatakse igal aastal ühte õpetajakoolituse üliõpilast.

Oma teise ametiaja üheks tähtsamaks ülesandeks pidas ta akadeemilise karjäärimudeli uuendamist. Detsembris jõuti vastu võtta akadeemiliste töötajate uued ametijuhendid. Tal oli südamel nii doktorantidele elamisväärse sissetuleku tagamine kui ka teenekatele töötajatele väärika vanaduspensioni võimaldamine. Pooleli jäi uue IT- ja ettevõtlusmaja Delta rajamine, mille valmimise eest ta koos linnajuhtidega vankumatult seisis.

Rektor Volli Kalmu pühendumus, sihikindlus ja töövõime on eeskujuks paljudele. «Jääme teda mäletama kui ausat inimest, kellel olid selged seisukohad, keerutamata väljendusviis, nõudlikkus, kursisolek ja hooliv tähelepanu ülikooli kõigi valdkondade suhtes. Temale sai kindel olla,» meenutab üks tema kolleege. «Kogu Volli töise elu võib võtta kokku ühe lausega: lühim tee kahe punkti vahel on sirge tee ja see tee sai laotud täpselt ja tugevalt. Seevastu vabadel hetkedel, mida Volli oma üliõpilaste ja kolleegidega jagas, oli sirgjoonelisus unustatud, kas seigeldes mägedes või matkates maakodu lähedal asuvas soos,» mäletab lahkunud rektorit teine lähedane kolleeg.

Volli Kalm olevat oma nime saanud ema Leida lemmikvennalt Voldemarilt, keda kodus kutsuti Volliks. Onu viidi Siberisse ning ta suri seal külma tõttu, sest andis oma palitu kellelegi, kes külmetas veel rohkem. Volli Kalm rääkis onu osavõtlikkusest austuse ja imetlusega. Volli Kalm lahkus justkui sümboolselt oma onu Voldemari 115. sünniaastapäeval.

Volli Kalmu elulõng katkes ülekohtuselt vara. Oma elu jooksul jõudis ta aga väga palju ära teha, olles sealjuures ka oma perele pühendunud armastav isa ja abikaasa. Tunneme sügavat tänutunnet suure töö eest, mida professor Volli Kalm teadlase ja rektorina ülikooli ja Eesti kõrghariduse, teaduse ja ühiskonna heaks on teinud.

Volli Kalmu ärasaatmine toimub laupäeval, 30. detsembril kell 11 Tartu Ülikooli aulas. Aula uksed on avatud alates kella 10.30st. Ärasaatmistalitusele aulas järgneb muldasängitamine Raadi kalmistul ja mälestusõhtu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis. Peahoone fuajees saab teha sissekandeid järelehüüderaamatusse, see võimalus on ka Tartu Ülikooli koduleheküljel.

Sügavas leinas langetame pea lahkunud rektori mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Järelehüüe ilmus 27. detsembri 2017 Postimehes.

 

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

IN MEMORIAM. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.12.2017
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm. Foto: Priit Simson, EPL/Delfi

Laupäeval, 23. detsembril kustusid Tartu Ülikooli peahoone valgete sammaste ümber põimitud säravad jõulutuled. Peahoone kella all süüdati musta leinalindiga küünal. Ülikool on ootamatult kaotanud oma väärika juhi, Eesti teadus ja kõrgharidus julge ja targa eestkõneleja ning Eesti riik rahvuslikult meelestatud rahvusvahelise haardega haritlase, rektor professor Volli Kalmu.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953 Vändras. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli ning lõpetas 1976. aastal geoloogia eriala. Seejärel oli ta aspirantuuris Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis. 1984. aastal kaitses ta geoloogiakandidaadi kraadi ja asus 1986. aastal lektorina tööle Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna geoloogia instituudis. 1988. aastal suundus ta Alberta Ülikooli järeldoktorantuuri. 1992. aastal valiti ta Tartu Ülikooli geoloogia professoriks. Volli Kalmu teadustegevus oli suunatud paleokliimale, mandrijäätumiste paleogeograafiale ja kronoloogiale, sedimentoloogiale ja geoarheoloogiale.

Aastatel 1998–2003 oli ta Tartu Ülikooli õppeprorektor. 2012. aastal valiti Volli Kalm Tartu Ülikooli rektoriks. Tänavu suvel, alustades teist ametiaega rektorina, võis ta rahulolevalt tõdeda, et tugevnenud on Tartu Ülikooli positsioon nii rahvusülikoolina kui ka rahvusvahelise teadusülikoolina, õppe- ja teadustöö ning ettevõtlikkusega tegelemine on paremini lõimunud ja erialade vaheline koostöö kasvanud. Volli Kalmu juhtimise all on Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites tõusnud 200 koha võrra. Ta ei võtnud kogu au endale, vaid rõhutas, et edu on tulnud tänu ülikooli kõikide töötajate pühendunud tööle ja varem tehtud tarkadele otsustele.

Volli Kalm pidas väga oluliseks ülikooli rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. 2016. aastal sai Tartu Ülikool tema juhtimisel teadusülikoolide võrgustiku The Guild liikmeks, tänavu valiti Kalm ka selle juhatuse liikmeks. Tal oli tugev usk, et partnerlus maailma tippülikoolidega võimaldab Tartu Ülikoolil kujundada Euroopa teaduspoliitikat ning kasvatada ülikooli võimekust. The Guildi ülikoolide juhid on järelehüüetes nimetanud Kalmu visionääriks ja oluliseks teejuhiks kogu Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustikule. Tänavu novembris valiti Volli Kalm Thbilisi Riikliku Ülikooli audoktoriks.

Samasuguse vastutustundega nagu rahvusvahelisse töösse suhtus Kalm ka Tartu Ülikooli missiooni teenida oma riiki ja rahvast. «Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk, kuna rahvusülikoolina on meie ülesanded edetabelites mõõdetavast märksa laiemad, näiteks eestikeelse õppe, teaduskeele ja rahvusteaduste ning kultuuri arendamine, eesti haritlaskonna kasvatamine,» märkis Kalm hiljuti Sirbile antud intervjuus.

Kevadel toimunud rektorivalimiste käigus küsiti Volli Kalmult, mis on tema elu suurim saavutus. Ta vastas: «Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.»

Volli Kalm oli juhina nõudlik ja sirgjooneline. Pikaajaliste eesmärkide seadjana võttis ta ette ulatuslikke reforme ja kavandas suuri muutusi. Volli Kalm on aidanud reformida Eesti teadusrahastuse süsteemi, ta osales Eesti Teadusagentuuri loomises ning oli selle esimene juht. Tartu Ülikooli rektorina viis ta lõpule pikka aega kavandatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi. Rektorite Nõukogus oli tema sõnal oluline kaal. Tema panust Eesti eri nõuandvates ja otsustuskogudes hinnati kõrgelt.

Tema suunamisel on uuendatud ülikooli õppekavad ja saavutatud positsioon Baltimaade suurima ettevõtete ja avaliku sektori arenduspartnerina. Tema aktiivsel osalusel toimus Eesti teadusasutuste konsolideerimise protsess, mille ühe osana liitub ülikooliga juba lähipäevil Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus.

Väga oluline oli Volli Kalmu jaoks tulevaste õpetajate koolitamine. Küllap mängis siin rolli seegi, et ta oli õpetaja poeg. Kevaditi aulas lõpetajatele diplomeid jagades rõhutas rektor alati, et kõige tähtsamat tööd hakkavad tegema need, kes suunduvad kooli õpetajaks. Volli Kalmu annetuse abil toetatakse igal aastal ühte õpetajakoolituse üliõpilast.

Oma teise ametiaja üheks tähtsamaks ülesandeks pidas ta akadeemilise karjäärimudeli uuendamist. Detsembris jõuti vastu võtta akadeemiliste töötajate uued ametijuhendid. Tal oli südamel nii doktorantidele elamisväärse sissetuleku tagamine kui ka teenekatele töötajatele väärika vanaduspensioni võimaldamine. Pooleli jäi uue IT- ja ettevõtlusmaja Delta rajamine, mille valmimise eest ta koos linnajuhtidega vankumatult seisis.

Rektor Volli Kalmu pühendumus, sihikindlus ja töövõime on eeskujuks paljudele. «Jääme teda mäletama kui ausat inimest, kellel olid selged seisukohad, keerutamata väljendusviis, nõudlikkus, kursisolek ja hooliv tähelepanu ülikooli kõigi valdkondade suhtes. Temale sai kindel olla,» meenutab üks tema kolleege. «Kogu Volli töise elu võib võtta kokku ühe lausega: lühim tee kahe punkti vahel on sirge tee ja see tee sai laotud täpselt ja tugevalt. Seevastu vabadel hetkedel, mida Volli oma üliõpilaste ja kolleegidega jagas, oli sirgjoonelisus unustatud, kas seigeldes mägedes või matkates maakodu lähedal asuvas soos,» mäletab lahkunud rektorit teine lähedane kolleeg.

Volli Kalm olevat oma nime saanud ema Leida lemmikvennalt Voldemarilt, keda kodus kutsuti Volliks. Onu viidi Siberisse ning ta suri seal külma tõttu, sest andis oma palitu kellelegi, kes külmetas veel rohkem. Volli Kalm rääkis onu osavõtlikkusest austuse ja imetlusega. Volli Kalm lahkus justkui sümboolselt oma onu Voldemari 115. sünniaastapäeval.

Volli Kalmu elulõng katkes ülekohtuselt vara. Oma elu jooksul jõudis ta aga väga palju ära teha, olles sealjuures ka oma perele pühendunud armastav isa ja abikaasa. Tunneme sügavat tänutunnet suure töö eest, mida professor Volli Kalm teadlase ja rektorina ülikooli ja Eesti kõrghariduse, teaduse ja ühiskonna heaks on teinud.

Volli Kalmu ärasaatmine toimub laupäeval, 30. detsembril kell 11 Tartu Ülikooli aulas. Aula uksed on avatud alates kella 10.30st. Ärasaatmistalitusele aulas järgneb muldasängitamine Raadi kalmistul ja mälestusõhtu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis. Peahoone fuajees saab teha sissekandeid järelehüüderaamatusse, see võimalus on ka Tartu Ülikooli koduleheküljel.

Sügavas leinas langetame pea lahkunud rektori mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Järelehüüe ilmus 27. detsembri 2017 Postimehes.

 

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Lahkus rektor Volli Kalm

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.12.2017

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus täna ootamatult rektor Volli Kalm. Kogu ülikoolipere sügavaim kaastunne on sel pühadeajal rektori perega. Me langetame leinas pea.

Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Lahkus rektor Volli Kalm

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.12.2017

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus täna ootamatult rektor Volli Kalm. Kogu ülikoolipere sügavaim kaastunne on sel pühadeajal rektori perega. Me langetame leinas pea.

Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Lahkus rektor Volli Kalm

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.12.2017

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus täna ootamatult rektor Volli Kalm. Kogu ülikoolipere sügavaim kaastunne on sel pühadeajal rektori perega. Me langetame leinas pea.

Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Konkurss 2018. aasta Juri Lotmani stipendiumile avatud

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.12.2017

MTÜ Juri Lotmani Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi Tartu Ülikooli magistrantidele ja doktorantidele, kes oma uurimistöös jätkavad J. Lotmani ja tema koolkonna traditsioone filoloogias ja semiootikas. 

2018. a. antakse välja kaks stipendiumi á 600 eurot, vastavalt vene filoloogia ning semiootika ja kultuuriteooria eriala magistrandile või doktorandile. Stipendiaatide nimed tehakse teatavaks Juri Lotmani sünnipäeval 28. veebruaril 2018.

Stipendiumi taotlemiseks võib esitada originaalseid trükis ilmunud või trükki antud  uurimistöid – teaduslikke artikleid või artikliseeriaid, kaitstud bakalaureuse- või magistritöid ja spetsiaalselt stipendiumikonkursi jaoks kirjutatud töid, mis on valminud viimase kahe aasta jooksul esitamise kuupäevast arvates. 

Konkursitööde temaatika ei ole piiratud. Esitatud tööd võivad olla eesti, vene või inglise keeles ning peavad olema varustatud teiskeelse resümeega. 

Konkursitööd palume esitada ühes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt

15. jaanuariks 2018  TÜ vene kirjanduse õppetooli aadressil Lossi 3 – 225 (filoloogiaalased tööd) ja semiootika osakonda Jakobi 2 – 317 (semiootikaalased tööd).

Stipendiumi taotlejal tuleb lisaks konkursitööle esitada:

akadeemiline CV,

teadusliku juhendaja soovitus,

akadeemiline õiend jooksvate õppetulemuste kohta (esimese aasta magistrantidel ja doktorantidel vastavalt bakalaureuse- või magistridiplomi akadeemilise õiendi koopia).

Lisainfo: 

Milvi Kaber, Maailma keelte ja kultuuride kolledž, tel. 737 5228,

e-mail: milvi.kaber [ät] ut.ee;

Ulvi Urm, Filosoofia ja semiootika instituut, tel. 737 5933,

e-mail: ulvi.urm [ät] ut.ee              

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia valik- ja vabaained kevadsemestril 2018

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
17.12.2017

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Bruno Mölder jt

E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis

Aine käigus antakse ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Käsitletakse ka peamisi filosoofilisi probleeme ja nende lahendamisviise. Kõigile huvilistele, humanitaarvaldkonna BA alusmooduli valikaine.

FLFI.00.052 Teaduse eetika ja metodoloogia (6 EAP)
Margit Sutrop, Endla Lõhkivi

N 14-18 (üks kord kuus)

Kursus käsitleb teaduseetika peamisi küsimusi nagu teaduslik-tehnilise progressi eetilised piirid, eetilised käitumisstandardid teaduses, teadus ühiskonnas, teadlane eksperdina, teadlase vastutus, teadlase ethos. Õpitakse tundma nii eetika kui ka teadusfilosoofia põhimõisteid ja peamisi teooriaid. Tutvustatakse uusimaid teoreetilisi lähenemisi järgmistele teadusfilosoofia küsimustele: mis on teadus, millised on teadusliku teadmise iseärasused, õige meetodi otsingud, seletus teaduses, objektiivsuse mõiste. Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.00.079 Argumentatsiooniteooria alused (3 EAP)
Eve Kitsik

T 14-16 Jakobi 2-336

Kursusel tutvustatakse mitteformaalse loogika mõistestikku, sh õpitakse tundma argumenditüüpe ning tähtsamaid üldlevinud argumenteerimisvigu. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.021 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia (3 EAP)
Andrus Tool

K 10-12 Jakobi 2-337

Õppeaines käsitletakse järgmisi filosoofe ja teemasid: 19. sajandi saksa filosoofia, historism, Friedrich Nietzsche, Wilhelm Dilthey, Hans-Georg Gadamer, Charles Sanders Peirce, Rudolf Carnap, Richard Rorty, Jürgen Habermas jt. Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusained FLFI.01.053, FLFI.01.054  ja FLFI.01.020.

FLFI.01.081 Edmund Husserli "Kartesiaanlikud meditatsioonid" (3 EAP)
Eduard Parhomenko

N 12-14 Jakobi 2-336

Seminarid keskenduvad fenomenoloogilise filosoofia rajaja Edmund Husserli klassikalisele teosele „Kartesiaanlikud meditatsioonid" (1931). Husserli teksti üksikasjalise analüüsi käigus tulevad seminarides vaatlusele fenomenoloogilise traditsioonis kesksed teemad ja mõisted nagu epoché, transtsendentaalne reduktsioon, intentsionaalsus, teadvus, maailm, horisont, ego, aeg, transtsendentaalne, eideetiline, staatiline ja geneetiline fenomenoloogia, aktiivne ja passiivne süntees, omasus, ihulisus, empaatia, teine, võõras jne. Ühtlasi tuleb kõne alla Husserli arusaamade kajastus ja kriitika teiste fenomenoloogilist traditsiooni kujundanud mõtlejate (Scheler, Heidegger, Merleau-Ponty, Levinas) juures. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.081 Fenomenoloogiline kunstikäsitus (Heidegger & Merleau-Ponty) (3 EAP)
Eduard Parhomenko

N 18-20 Jakobi 2-336

Kursus keskendub kunstikäsitusele Martin Heideggeri teoses "Kunstiteose algupära" (1935), pidades silmas käänet Heideggeri mõtlemises ("Lisandusi filosoofiale. Omanemisest"), ning Maurice Merleau-Ponty teoses "Silm ja vaim" (1961), mida tõlgendatakse Merleau-Ponty hilise filosoofia ("Nähtav ja nähtamatu") kontekstis. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.103 Filosoofia ajalugu I (6 EAP)
Andrus Tool

T 10-12, N 10-12 Jakobi 2-337

Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, I. Kanti teoreetiline ja praktiline filosoofia, G. W. F. Hegeli spekulatiivse filosoofia süsteem, F. Nietzsche õpetus euroopalikust nihilismist, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.107 Valitud teemasid analüütilisest religioonifilosoofiast (3 EAP)
Roomat Jakapi

T 14-16 Jakobi 2-337

Kursuse sisuks on nüüdisaegne analüütiline religioonifilosoofia, millele lähenetakse valitud teemade ja alliktekstide kaudu. Vaatluse alla võetakse sellised teemad nagu usu ja teadmise vahekord, religioossed lahkarvamused, hinge surematus, ihu ülestõusmine jt -- kõiki neid käsitletakse analüütilise filosoofia võtmes. Olulised autorid: Richard Swinburne, Peter van Inwagen, Alvin Plantinga jt. Kõigile huvilistele, soovitav varasem kokkupuude analüütilise või religioonifilosoofiaga.

FLFI.02.008 Poliitikafilosoofia (6 EAP)
Kadri Simm

K 12-14 Jakobi 2-336

Vaadeldakse järgmisi küsimusi: Mis on poliitikafilosoofia? Kuidas põhjendada riiki? Kes peaks valitsema? Kuidas mõista vabadust? dKuidas jaotada hüvesid? Kas soorollid on sotsiaalselt konstrueeritud? Antakse ülevaade poliitilise filosoofia põhiteemadest ja -mõistetest. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.158 John Rawlsi õiglusteooria (3 EAP)
Mats Volberg

N 14-16 Jakobi 2-336

Kursus tutvustab seminarivormis John Rawlsi õiglusteooriat. Tegemist on lugemisseminariga, kus käsitleme terve semestri vältel Rawlsi õiglusteooriat oma kõige küpsemas vormis: "Õiglus kui ausameelsus: Taasesitus". Kõigile huvilistele, varasem kokkupuude poliitikafilosoofia ja/või poliitilise teooriaga on soovituslik.

FLFI.02.138 Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung

Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt. Kõigile huvilistele, eriti õpetajaerialade magistrantidele.

FLFI.03.099 Väärtused teaduses (3 EAP)
Endla Lõhkivi

K 16-18 Jakobi 2-337

Kursuse käigus tutvutakse väärtuste mõiste, fakti ja väärtuse eristuse ning väärtusvaba teaduse ajaloolise kontseptsiooniga. Õpitakse tundma ja analüüsitakse kriitikat selle kontseptsiooni vastu. Tutvutakse paljude juhtumiuuringutega väärtuste erinevast rollist teaduslikus uurimises. Kõigile huvilistele, varasem kokkupuude teadusfilosoofiaga on soovituslik.

FLFI.04.066 Psühholoogia filosoofia (3 EAP)
Bruno Mölder

T 16-18 Jakobi 2-337

Kursusel käsitletakse rahvapsühholoogia ja kognitiivteaduse vahekorda, psühholoogilise seletuse loomust, sotsiaalset tunnetust, taju, teadvuse seletamist, tunnetuse ülesehitust ja laiendatud vaimu. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.094 Elective Course in Ancient Philosophy (3 ECTS)
Toomas Lott

Tue 18-20 Jakobi 2-337

In this seminar, we will take a close look at Plato's Meno, focusing on the epistemological side of this dialogue. We will read the primary text (in combination with relevant passages from Plato's other dialogues), some secondary literature, and a couple of texts from contemporary epistemology. The topics that will be discussed include: Socratic method, Meno's paradox, a priori knowledge and the theory of recollection, the value of knowledge (as compared to true belief), the distinction between knowledge and understanding, and the distinction between (epistemic) justification and explanation. For everybody interested in the topic.

FLFI.01.094 The Philosophy of Existence (3 ECTS)
Jaanus Sooväli

Thu 14-16 Jakobi 2-337

In the course of reading major texts of the philosophy of existence, the following topics will be focused on: (1) The cultural and philosophical context the philosophy of existence grows out of; (2) The fundamental philosophical problems and questions pertaining to the philosophy of existence; (3) The place of the philosophy of existence in the wider context of modern philosophy. For everybody interested in the topic.

FLFI.02.117 Social and Ethical Aspects of Engineering (4 ECTS)
Ave Mets et al.

Tue 10-14, Ravila 14A – 1100

Social and value dimensions of technologies. Overview of ethical theories. Environmental ethics and engineering. Research ethics and professional ethics. Moral relativism and cultural context of engineering. For everybody interested in the topic.

FLFI.02.145 The Political Philosophy of Hannah Arendt (6 ECTS)
Siobhan Kattago

Mon 12-14, Jakobi 2-336

Arendt's reflections on totalitarianism, the banality of evil, freedom, revolution, the rise of the social and the nature of the political mark her as one of the most original thinkers of the twentieth-century. Throughout her work, she focuses on the relationship between the self, the world and the polis - between the person as individual and as citizen - between inclusion in the world and exclusion from it. Linking academic and life experience, Arendt seeks to understand the political questions of her time within the long tradition of political philosophy. The course familiarizes students both with the work of Arendt and its critical reception in subsequent political philosophy. For advanced bachelor and master’s students interested in the topic; some philosophical background is desirable.

FLFI.02.148 Main Topics in Ethics (6 ECTS)
Karel Pajus, Stijn Van Gorkum

Thu 16-18, Jakobi 2-337

The course introduces students to the main problems and terms in ethics: what are ethics and morality? Descriptive vs evaluative judgments. The origin of moral norms. Are values subjective or objective? Are moral standards universal or relative to culture? Responsibility. Moral motivation. Self-interest. The course also gives a brief overview of the main theories of ethics: ethics of virtue, utilitarianism, Kantianism, contractualism. In seminars, students read and discuss central texts that deal with the aforementioned topics. For everybody interested in the topics.

FLFI.02.154 Metaethics (6 ECTS)
Francesco Orsi

Mon 14-16 (Jakobi 2-337), Wed 14-16 (Jakobi 2-336)

What is it to make a moral judgment? On the one hand, moral judgments are an expression of our emotional and practical subjectivity. They certainly can express our attitudes and lead us to action. Yet they are not treated as mere matters of taste, and they seem to be objectively true or false, regardless of what anyone in particular may think. Analyzing this tension, the course will give a critical overview of the main questions and theories in contemporary metaethics, and relating these theories to issues in philosophy of language, metaphysics, epistemology, philosophy of mind. For everybody interested in the topic (some previous knowledge of ethics is expected).

FLFI.02.161 Equality (3 ECTS)
Kadri Simm

Tue 12-14, Jakobi 2-337

Equality has been an important topic in philosophy texts (as well as others, e.g. religious texts) for a few thousand years. What is the content of this notion? How does one justify equality? Should we rather talk about equality of opportunity, equality of resources or equality of outcomes? If and how should equality be pursued as a social goal? We will be together reading texts from history of philosophy as well as contemporary philosophy (as well as some other disciplines) to find answers to those questions. For the students with some basic knowledge of philosophy, all levels.

FLFI.02.162 Guilt: Conceptual and Moral Aspects (3 ECTS)
Margit Sutrop, Heidy Meriste

Tue 16-18, Jakobi 2-327

As guilt is usually felt in response to one's moral transgressions, it is often viewed as a distinctively moral emotion. In this course, we will explore the connections between guilt and morality in greater detail. Thus, we will consider questions like:

* What is guilt and how does it differ from other related emotions (e.g. shame, regret)?
* Is guilt conceptually tied to morality, or can there also be cases of non-moral guilt?
* Is guilt necessary for morality or could we also conceive a guilt-free morality?
For all the students interested in the subject matter.

FLFI.03.100 Ideological and Historical Foundations of Contemporary Science (3 EAP)
Ave Mets

Tue 14-16 Jakobi 2-327

Sciences of earlier societies; conditions for the rise of scientific-technological (technogenic) society from the Antiquity, evolution of scientific questions; conditions for the rise of scientific-technological society from the Middle Ages. For all the students interested in the subject matter.

FLFI.03.101 Steve Fuller's Social Epistemology Reading Group (3 EAP)
Jaana Eigi

Wed 12-14 Jakobi 2-337

The course will focus on reading Steve Fuller, meeting in seminars and discussing the texts. For MA and PhD students who have taken some courses in philosophy of science prior to taking this course.

FLFI.03.103 Why History Matters: The Rational Grounding of Historiography (3 EAP)
Jouni-Matti Kuukkanen, Endla Lõhkivi

March 19-22, Jakobi 2-336

Under the supervision of Guest Professor Jouni-Matti Kuukkanen, contemporary theories, debates and arguments in the philosophy of history and historiography will be discussed.

The course will be based on the book "Postnarrativist Philosophy of Historiography" (Palgrave, MacMillan 2015), and Introduction in Robert Brandom's "Articulating Reasons. An Introduction to Inferentialism" (Cambridge, MA: Harvard University Press). For MA, PhD, and last year BA students.

FLFI.04.070 Applied Epistemology (6 EAP)
Alexander Davies, Toomas Lott

Tue 10-12 Jakobi 2-336

Epistemology is the study of knowledge and related concepts and practices. Traditional epistemology is abstract, frequently involving the consideration of "far out" thought experiments such as the evil demon who deceives you about everything, broken clocks, stolen Fords, and huge fields of barn facades. Nonetheless a lot of epistemology is applicable and is applied to less bizarre situations and questions: for example, how do you recognize experts, given that you seem to have to be an expert to recognize an expert? What's the difference between a theory you should believe and a conspiracy theory? How does a commitment to making policy decisions democratic square with the need to base policy on the truth (a matter that is not decided by a vote)? For all the students who have taken an introductory epistemology course previously.

FLFI.04.072 Paradoxes in Philosophy (3 EAP)
Bryan Frances

Wed 18-20 Jakobi 2-336

In this course we'll examine in great detail some of the most intractable metaphysical paradoxes in philosophy, the kind that have kept philosophers--and logicians and some scientists--confused for many centuries: the Liar, Vagueness, and Material Composition. We will finish the course by considering what these paradoxes mean for our knowledge of reality. For all the students who have successfully completed at least one other philosophy course.

FLFI.05.006 Introduction to Estonian Culture (6 ECTS)
Tiina Kirss

Wed 10-12, Thu 10-12, Jakobi 2-336

The course begins with an overview of some signs in contemporary Estonian culture, and continues to read them in historical perspective, with particular attention to material culture of daily life (food, textiles, housing), transportation and innovation; social and ritual events (country fairs, customs practiced at birth, marriage, death), and the phenomenon of the folk song. The deeper dynamics of Estonian culture are approached through the secular and sacred imprint of colonization, town vs village (city vs rural) dialectics, cultural hybridity, and the perplexities of "becoming modern" in a provincial corner of Europe, recognized by its self-described identity. For all Non-Estonian students interested in the topic.

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega // Additional info and late registrations:
Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI vanemleksikograaf Sven-Erik Soosaar kaitses doktorikraadi

EKI uudised

 

 

12. detsembril kaitses Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Sven-Erik Soosaar Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis doktoritööd „Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel“.

Juhendajad:
dr Kristiina Ross, Eesti Keele Instituut 
professor Urmas Sutrop, Tartu Ülikool 

Oponent:
emeriitprofessor Kaisa Häkkinen, Turu Ülikool (Soome)

Probleemi kirjeldus
Eesti keele sõnavara on oma päritolult väga mitmekesine ning selle uurimisel on pikaaegne traditsioon. Väitekirja eesmärk on selgitada, millised on eesti keele kultuursõnavara, sealhulgas vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemise peamised tegurid, kuidas mõistete ja neile vastavate terminite kujunemist eesti keeles on mõjutanud kontaktid teiste keeltega ning millist rolli mängib selles eestlaste asuala ajalooline paiknemine mitme kultuurilise (õigeusu, katoliikluse, luterluse), keelelise (soome-ugri ja indo-euroopa) ja poliitilise (Venemaa, Saksa ordu, Rootsi jt) regiooni piirialal. Ühtlasi püütakse täpsustada eesti tüvevara päritolukihte ja nende mahtu tänapäeva teadmiste seisukohalt, võttes aluseks 2012. aastal ilmunud „Eesti etümoloogiasõnaraamatus“ sisalduvat materjali.

Tulemus ja kasutegur
Uurimuses tehakse järeldus, et eesti keele sõnavara ja mõistesüsteemi on seni arvatust tugevamini mõjutanud ja kujundanud välised tegurid, mis ilmneb selles, et laentüvede osakaal eesti tüvevaras on suurem, kui varem arvatud, ning asjaolus, et kontaktkeeled on mõjutanud eesti sõnavara kujunemist suurel määral nii tõlkelaenude kui sõnamoodustuse vallas. Eesti sõnavara päritolu uurimisel on seejuures kombineeritud erinevaid meetodeid, sealhulgas võrdlev-ajaloolist meetodit, tähendusväljadel tuginevat semasioloogilist lähenemist ja vana kirjakeele tekstikriitilist analüüsi. Väitekirja põhiosa moodustavates artiklites võetakse ühelt poolt vaatluse alla üksikute eesti kirjakeele sõnade etümoloogia, kusjuures vaadeldavatest sõnadest kuuluvad armastus, põrgu, päästma ja ristima vaimuliku kultuuri sõnavara hulka ning krunn materiaalse kultuuri sõnavara hulka, ning teiselt poolt analüüsitakse eesti tüvevara etümoloogilist koostist tervikuna.

Tänu töö tulemustele on taas rohkem teada eesti keele ajaloo kohta ja see annab suuniseid edasiseks uurimistööks. Lisaks võib töö tulemustest olla kasu keelekorraldajatele, sest tuleviku planeerimisel ja suunamisel on alati kasulik omada rohkem infot mineviku kohta.

URL: http://dspace.ut.ee/handle/10062/58371

Allikas: Tartu Ülikool

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI vanemleksikograaf Sven-Erik Soosaar kaitses doktorikraadi

EKI uudised

 

 

12. detsembril kaitses Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Sven-Erik Soosaar Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis doktoritööd „Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel“.

Juhendajad:
dr Kristiina Ross, Eesti Keele Instituut 
professor Urmas Sutrop, Tartu Ülikool 

Oponent:
emeriitprofessor Kaisa Häkkinen, Turu Ülikool (Soome)

Probleemi kirjeldus
Eesti keele sõnavara on oma päritolult väga mitmekesine ning selle uurimisel on pikaaegne traditsioon. Väitekirja eesmärk on selgitada, millised on eesti keele kultuursõnavara, sealhulgas vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemise peamised tegurid, kuidas mõistete ja neile vastavate terminite kujunemist eesti keeles on mõjutanud kontaktid teiste keeltega ning millist rolli mängib selles eestlaste asuala ajalooline paiknemine mitme kultuurilise (õigeusu, katoliikluse, luterluse), keelelise (soome-ugri ja indo-euroopa) ja poliitilise (Venemaa, Saksa ordu, Rootsi jt) regiooni piirialal. Ühtlasi püütakse täpsustada eesti tüvevara päritolukihte ja nende mahtu tänapäeva teadmiste seisukohalt, võttes aluseks 2012. aastal ilmunud „Eesti etümoloogiasõnaraamatus“ sisalduvat materjali.

Tulemus ja kasutegur
Uurimuses tehakse järeldus, et eesti keele sõnavara ja mõistesüsteemi on seni arvatust tugevamini mõjutanud ja kujundanud välised tegurid, mis ilmneb selles, et laentüvede osakaal eesti tüvevaras on suurem, kui varem arvatud, ning asjaolus, et kontaktkeeled on mõjutanud eesti sõnavara kujunemist suurel määral nii tõlkelaenude kui sõnamoodustuse vallas. Eesti sõnavara päritolu uurimisel on seejuures kombineeritud erinevaid meetodeid, sealhulgas võrdlev-ajaloolist meetodit, tähendusväljadel tuginevat semasioloogilist lähenemist ja vana kirjakeele tekstikriitilist analüüsi. Väitekirja põhiosa moodustavates artiklites võetakse ühelt poolt vaatluse alla üksikute eesti kirjakeele sõnade etümoloogia, kusjuures vaadeldavatest sõnadest kuuluvad armastus, põrgu, päästma ja ristima vaimuliku kultuuri sõnavara hulka ning krunn materiaalse kultuuri sõnavara hulka, ning teiselt poolt analüüsitakse eesti tüvevara etümoloogilist koostist tervikuna.

Tänu töö tulemustele on taas rohkem teada eesti keele ajaloo kohta ja see annab suuniseid edasiseks uurimistööks. Lisaks võib töö tulemustest olla kasu keelekorraldajatele, sest tuleviku planeerimisel ja suunamisel on alati kasulik omada rohkem infot mineviku kohta.

URL: http://dspace.ut.ee/handle/10062/58371

Allikas: Tartu Ülikool

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kas eesti keelega saab elus hakkama? (kylauudis.ee, 9.12.2017)

EKI uudised

Kindral Johan Laidoneri Selts korraldas 9. jõulukuu päeval Viimsi mõisas arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“. Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ja Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk. Mõttevahetus oli pühendatud lähenevale riigi suurjuubelile.
Tõnu Tender rõhutas mis tahes keele tähtsust ja tähendust tõlgendades ajaloolise vaatepunkti määravust. Kas 13. sajandil toimus ristisõda või vabadussõda? Kas Lembitu kuulus meie või nende hulka? Ta juhtis tähelepanu luterliku reformatsiooni olulisusele emakeelte esiletõusus üle kogu Euroopa. Erakordselt sügav oli Noor-Eestiga kaasnenud kultuurimurrang.

Keeleteadlane osutas sellelegi, kui sügav oli perekonnanimede eestistamise mõju meie ühiskonnale kolmekümnendatel aastatel. Ta meenutas, et sõjaeelses Eestis valdas inglise keelt vaid kolm protsenti rahvast, samal ajal kui saksa keelt osati laialdaselt. Tugev oli toetus prantsuse keelele, kuigi seda ei osatud.

Otsides vastust küsimusele, kas eesti keelega saab elus (Eestis) hakkama, peatus kõneleja akadeemilisel keelekasutusel. Aina enam väitekirju kirjutatakse inglise keeles. Siin on olukord muutunud sarnaseks Nõukogude ajaga – selle erinevusega, et siis tuli kirjutada vene keeles. Tõnu Tender toonitas: kas-küsimusele saab vastata jaatavalt või eitavalt. Kas eesti keelega saab siis hakkama? Ja lisas: vastamiseks on veel kolmaski võimalus – võib-olla.

Loe lisa siit

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kas eesti keelega saab elus hakkama? (kylauudis.ee, 9.12.2017)

EKI uudised

Kindral Johan Laidoneri Selts korraldas 9. jõulukuu päeval Viimsi mõisas arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“. Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ja Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk. Mõttevahetus oli pühendatud lähenevale riigi suurjuubelile.
Tõnu Tender rõhutas mis tahes keele tähtsust ja tähendust tõlgendades ajaloolise vaatepunkti määravust. Kas 13. sajandil toimus ristisõda või vabadussõda? Kas Lembitu kuulus meie või nende hulka? Ta juhtis tähelepanu luterliku reformatsiooni olulisusele emakeelte esiletõusus üle kogu Euroopa. Erakordselt sügav oli Noor-Eestiga kaasnenud kultuurimurrang.

Keeleteadlane osutas sellelegi, kui sügav oli perekonnanimede eestistamise mõju meie ühiskonnale kolmekümnendatel aastatel. Ta meenutas, et sõjaeelses Eestis valdas inglise keelt vaid kolm protsenti rahvast, samal ajal kui saksa keelt osati laialdaselt. Tugev oli toetus prantsuse keelele, kuigi seda ei osatud.

Otsides vastust küsimusele, kas eesti keelega saab elus (Eestis) hakkama, peatus kõneleja akadeemilisel keelekasutusel. Aina enam väitekirju kirjutatakse inglise keeles. Siin on olukord muutunud sarnaseks Nõukogude ajaga – selle erinevusega, et siis tuli kirjutada vene keeles. Tõnu Tender toonitas: kas-küsimusele saab vastata jaatavalt või eitavalt. Kas eesti keelega saab siis hakkama? Ja lisas: vastamiseks on veel kolmaski võimalus – võib-olla.

Loe lisa siit

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Vikipeedia keeletalgud premeerivad vabatahtlikke auhinnarahaga

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
08.12.2017
Foto: Abhi Sharma

Detsembri alguses Tallinnas toimunud viiendal eesti teaduskeele konverentsil kuulutati välja Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Talgutega soovitakse pöörata tähelepanu Vikipeedia artiklite keelelisele kvaliteedile.

Keeletoimetamistalgud, mis toimuvad 14. märtsini 2018, on mõeldud kõigile, kes tahaksid end keeletoimetajana proovile panna. Erialaliitu kuulumine või varasem töökogemus pole seejuures oluline. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida esitatud loendist sobiv artikkel ja asuda seda toimetama.

Talgute eesmärk on muuta Vikipeedia keeletoimetamist ootavad artiklid keeleliselt korrektsemaks ja sõnastuselt ladusamaks ning väärtustada keeletoimetaja tööd. Talguid korraldavad Tartu ülikool, Eesti keeletoimetajate liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

„Vikipeedias on praeguse seisuga üle 4200 artikli, mis ootavad keeletoimetamist. Kutsume kõiki innukaid talgutel osalema, sest sel viisil saame vikiartiklite keelekasutuse parandamisele üheskoos kaasa aidata,“ sõnas Riina Reinsalu keeletoimetajate liidust.

Žürii selgitab välja kõige paremini keeletoimetatud vikiartiklid ja parimaid talgulisi premeeritakse rahalise auhinnaga. Arvesse võetakse nii keeletoimetatud artiklite arvu kui ka paranduste kvaliteeti. Auhinnafond on 2000 eurot ja selle paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ja anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse.

„Vanasti panid inimesed on teadmised laulu sisse, üksteisele laulmisest kasvasid välja laulupeod, milleta me Eestit ette ei kujutaks. Tänapäeval pannakse teadmised Vikipeediasse. Vikipeedia on nagu digitaalne laulupidu, kus loojaks võib olla iga keeleoskaja,“ kommenteeris Vikipeedia täiendamise ideed Aune Past Tartu Hansa Rotary klubist.

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuuluvad Maarja Valk (Eesti keeletoimetajate liit), Marju Randlane (Eesti keeletoimetajate liit), Ann Siiman (žürii esimees, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Annika Hussar (Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut), Sirli Zupping (Miljon+ projektijuht) ja Sven-Erik Soosaar (MTÜ Wikimedia Eesti).

Täpsem info keeletoimetamistalgutel osalemise kohta Vikipeedia kodulehelt.

Lisainfo: Sirli Zupping, Miljon+ projektijuht, 56 155 993, sirli.zupping [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Türgi kultuuri päev

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.12.2017

14. detsembril toimub Tartu Ülikoolis koostöös Türgi suursaatkonna ja Yunus Emre Instituudiga Türgi kultuuri päev, mille raames tutvustatakse ebru kunsti (paberi marmoriseerimine) ja vaadatakse Türgi filmi „Istanbul Kırmızısı“ (Punane Istanbul).

Ebru kunst avab ukse Türgi kultuuri sisemisse maailma. Seda traditsioonilist kunstiliiki õpitakse Türgis oma ala parimate meistrite juures. Nüüd on võimalus tutvuda selle imelise maailmaga ka Tartus just ebru kunstile pühendunud Istanbulllase Garip Ay juhendamisel.

Ebru töötoa käigus tutvustab Garip Ay paberi marmoriseerimise kunsti ajalugu ning soovijatel on võimalus ka ise seda idamaist kunstitehnikat proovida. Töötuba leiab aset kell 12:15-13:45 aadressil Ülikooli 18-307 ja on eelregistreerimisega kuni vabu kohti jätkub (kirjutage helen.haas [ät] ut.ee). Juhendamise keeleks on inglise keel.

Türgi mängufilm “İstanbul Kırmızısı” („Punane Istanbul“, Ferzan Özpetek, 2017) räägib Deniz’ist, kes on kirjanikuna omajagu tuntust kogunud. Ta palub Orhanil uus kirjatöö üle vaadata. Sel päeval, mil Orhan saabub Londonist Istanbuli, kaob aga Deniz jäljetult. Orhan, Neval ja Denizi armastatu Yusuf asuvad Denizi otsingutele... Film on türgi keeles ingliskeelsete subtiitritega ja linastub kell 18.00-20:00 aadressil Lossi 3-307.

TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži türgi keele õpetaja Helen Haasi sõnul hindavad keeleõppijad kultuuri tutvustavaid üritusi väga, sest see aitab keeleõppe ümber luua veel enam konteksti. „Olgugi, et türgi seriaale näidatakse meil viimastel aastatel üsna tihti, on nad enamasti dubleeritud. Lisaks sellele, et filmide vaatamine on lihtsalt põhev ja huvitav, on see õppijate arvates ka väga hea võimalus keeleoskuse arendamiseks.“

Türgi kultuuri päevale on oodatud kõik huvilised.

Facebook Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/307572796408368/

 

Lisainfo:

Helen Haas (helen.haas [ät] ut.ee)
Kätlin Lehiste (737 5358, katlin.lehiste [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Uudisteos Soome keeleelust 1917-2017

EKI uudised

Fred Karlsson on avaldanud Soome 100. aastapäevaks ülevaateteose Soome keeleelust:

https://www.suomenkielet100.fi/

Soovitan tutvuda. Jüri

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Uudisteos Soome keeleelust 1917-2017

EKI uudised

Fred Karlsson on avaldanud Soome 100. aastapäevaks ülevaateteose Soome keeleelust:

https://www.suomenkielet100.fi/

Soovitan tutvuda. Jüri

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Triinu Eesmaa I preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.12.2017

Haridus- ja teadusministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri poolt läbiviidud igaaastase üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil võitis 2017 kevadel filosoofia osakonnas lõpetanud Triinu Eesmaa oma magistritööga "Demonstratiivid ja publikukeskne osutusteooria" ühiskonna ja kultuuri valdkonnas I preemia. Tema juhendaja Alex Davies pälvis hea juhendamise eest tunnustuseks tänukirja.

Konkursi kohta pikemalt saab lugeda Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiootika osakonnas värskelt doktorikraadi kaitsnud Kadri Tüür on Eesti teadustööde riiklikul konkursil võitnud I preemia oma doktoritöö „Looduskujutuse semiootika: looduskirjanduse näitel” eest

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.12.2017

Tema juhendajad Kalevi Kull, Ulrike Plath ja Peeter Torop on ka ametlikult kiidetud. Palju õnne!

Töö on loetav DSpace'ist - http://dspace.ut.ee/handle/10062/56524

Töö eesmärgiks on avada uusi perspektiive looduskirjanduse uurimisel, kombineerides selleks semiootika ja ökokriitika vahendeid. Tartu-Moskva koolkonna semiootikutelt pärinevad primaarsete ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide mõisted. Primaarseks modelleerivaks süsteemiks on nende käsitluses keel kui vahendatud inimsuhtluse põhiline vahend. Sekundaarsed modelleerivad süsteemid nagu kirjandus, film ning paljud teised kunstilise väljenduse liigid põhinevad keelel kui märgisüsteemil, tegeledes meid ümbritseva maailma kunstilise modelleerimisega. Ameerika semiootik Thomas A. Sebeok osutas, et neile, puhtalt inimliigile omastele modelleerivatele süsteemidele, eelneb nii inimeste kui teiste loomade puhul zoosemiootilise modelleerimise tasand, mis põhineb meie tajudel ja kehalisel kogemusel maailmaga suhestumisel. Jakob von Uexkülli mõistet kasutades põhineb zoosemiootiline modelleerimine omailmal (Umwelt) ehk liigispetsiifiliste taju- ja mõjuorganite koostoimel loodaval arusaamal oma keskkonnast ning sellega suhestumise viisidest. Seega võime lähtuda tõdemusest, et modelleerimine on igasuguse mõtestamis- ja kujutamistegevuse alus. Mudel on kommunikatsioonivahend, mis võimaldab nii kunstilist kui teaduslikku infoedastust. Inimliigile omane modelleerimine toimub peaasjalikult loomuliku keele ning selles keeles esitatavate representatsioonide abil. Representatsiooni all mõistan käesolevas töös keskkonna vahendatud esitamist inimkeele kasutamise erijuhu – kirjanduse – vahenditega. Oma töös uurin kirjanduse spestiifilist alaliiki – looduskirjandust. Eesti looduskirjandus kitsamas mõttes on algupäraselt eesti keeles kirjutatud dokumentaalproosa, mis põhineb autori isiklikel looduskogemustel ning loodusteaduslikul informatsioonil ja annab seda edasi kirjanduslikus keeles. Looduskirjandus on tekstuaalse ülesehituse põhimõtetelt sarnane ilukirjandusega, mistõttu teda saab uurida kirjandusteaduslike vahenditega, nagu seda teeb ökokriitika. Erinevalt kirjandustekstist suunab looduskirjandus oma lugejat tekstist läbi, tagasi selle reaalse (loodus)keskkonna juurde, mida tekstis on kujutatud. Iga tekst sisaldab varjatud või vähem varjatud kujul alati ka zoosemiootilise modelleerimise tasandit: tajud, teiste liikide omailmad, liikumis- ja toitumisviisid jm. Biosemiootika aitab seda kihistust nähtavaks teha. Lisaks on töös kasutatud ka teiste distsipliinide abi (botaanika, ajalugu). See ajendab töö viimases osas mõtisklusi distsipliinideülese koostöö võimalustest suunaga keskkonnahumanitaaria poole, et anda oma panus globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisse. Semiootilise mõttevahetuse seisukohalt on oluline töös esitatud mõistete tekst, omailm, mudel ja representatsioon omavaheline suhestamine näitamaks, kuidas looduskirjanduses nende abil tähendusi luuakse. Representatsiooni mõiste lähivaatluse abil jõuame parema arusaamani inimese kui liigi tähendusloomepraktikatest, aga ka nende kasutamisest liikideüleses kommunikatsioonis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tekstipäev 2017 ootab huvilisi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.12.2017
Foto: www.emaze.com

Neljapäeval, 7. detsembril algusega kell 11 toimub Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis (Jakobi 2–106) tekstiuurijate aastalõpukonverents "Tekstipäev 2017".

Tekstipäev on Eesti tekstiuurijate traditsiooniline aastalõpukonverents, mida on korraldatud vaheldumisi Tallinna ülikooliga aastast 2001. Kuigi aastate jooksul on konverentsidel käsitletud mitmesuguseid teemasid, on põhifookus olnud siiski peamiselt meediatekstidel.

Viimastel aastatel on huvi keskmesse tõusnud koolitemaatika. Ka seekordne konverents jätkab sama liini, sest enamik ettekandeid on suuremal või vähemal määral seotud õppimise ja õpetamisega, seda eeskätt üldhariduskoolis. Siiski on teemaderingi kaasatud ka ühiskonda ning teksti olemust puudutavaid teemasid. „Kuna ettekanded on üldhuvitavatel teemadel, võiksid need huvi pakkuda ka laiemale kuulajaskonnale,“ avaldab lootust Riina Reinsalu, üks konverentsi korraldajatest.

Konverensile on oodatud kõik huvilised, eelregistreerimine ei ole vajalik.

Täpse ajakava leiab ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Riina Reinsalu, eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur, +372 512 6752, riina.reinsalu [ät] ut.ee

Annely Lambing
Avalike suhete spetsialist
Tel: +(372) 737 5681
Mob: +(372) 5866 8677
E-post: annely.lambing [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

13. detsembril tähistab TÜ semiootika osakond oma 25. sünnipäeva filmi ja vestlusõhtuga.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.12.2017

13. detsembril tähistab TÜ semiootika osakond oma 25. sünnipäeva filmi ja vestlusõhtuga. Sünnipäevapidu algab 18:00 kohvi, koogi ja sünnipäevakõnede ja kõnelustega Jakobi 2-336 ning jätkub kl 19:00 Elektriteatris (Jakobi 1) dokumentaalfilmi “Lotmani maailm” seansiga ning vestlusega filmi tegemise telgitagustest ja semiootika osakonna loomisest.

Filmiseanss on tasuta.

Vaata lisaks: https://elektriteater.ee/events/event/semiootikud-esitlevad-lotmani-maailm

Facebook: https://www.facebook.com/events/1604814746269816/

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semioculus on oma silmad avanud. . .

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.12.2017

Semioculus on semiootikute koostöös valminud kunsti/luule ajakiri kõigile, kes tunnevad huvi reaalsuse hägusate piiride vastu, kus kohtuvad sürreaalne, abstrakte ja kummastav. Käesolevaga kutsume üles meiega ühinema

Koduleht: http://semioculus.com

FB: http://facebook.com/semioculus

Juhised kaastöödele

Semioculus has opened its eyes. . .


Introducing Semioculus, a collaborative art/poetry zine made by semioticians, for all those of you who enjoy exploring the more malleable borders of reality  – the surreal, the abstract, the bizarre.

Won’t you join us and come see the world through our eyes for just a little while? 

- D.M.

Official page: http://semioculus.com 

FB: http://facebook.com/semioculus

SEMIOCULUS IS CALLING. . .

We are now accepting submissions for our second issue! The official deadline for submissions is January 10th, 2018. All material is to be submitted by email to semiozine [ät] gmail.com or submitted through the inbox of our official Facebook page listed above. 

Please read the official submission guidelines in the attachment for more info.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong - sügis 2017 #3: semiootikast ja õpetamisest. Tiit Remmi modereerimisel Egon Erkmann, Mihkel Kunnus ja Martin Oja

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
04.12.2017

5. detsembril, 18:30 Arhiivis

Tuleval teisipäeval arutame semiootikast ja õpetamisest. Kuidas on semiootikat õpetada? Kuidas võiks semiootik olla parem õpetaja? Miks on semiootika õpetamine üleüldse vajalik ja kasulik? Nende ja teiste küsimuste üle arutletavad semiootilistes keerdkäikudes Tiit Remmi modereerimisel Egon Erkmann, Mihkel Kunnus ja Martin Oja.

Tule kuulama või kaasa arutlema!

---
2017 a. sügissemestri Semiosalong pakub esmalt huvitavat vaadet õpetamisele ja haridusele ning teiseks tegeleb ka hariduse küsimusega semiootikute jaoks ning semiootika kui haridusega – semiootika õpetamine ülikoolis ning ka väljaspool seda.

Kas me mitte kõik ei õpeta, ennast ja teisi, terve oma elu vältel? Keda ja kuidas peaks haridus ja õpetamine aitama ja „ravima“? Õpetamine ja haridus ei jäta mõjutamata ühtegi inimest, ühiskonda ega ka teadusvaldkonda. Seekordne Semiosalong läheneb haridusele nii laiemalt, Kristi Mummi eestvedamisel, kui ka semiootikakesksemalt (5. detsembri aruteluga semiootikast ja õpetamisest). Laiemas mõttes on õpetamine ja haridus laiad ning kõiki puudutavad teemad. Me püüame esmalt teada, mida haridus ja õpetamine erinevate inimeste jaoks tähendavad? Kuidas on nad õpetamise poolt mõjutatud. Samas on ka iga teadusvaldkond õpetamisest nii otseselt kui kaudselt sõltuv ning erandiks pole ka semiootika. Eelneval kahel semiootika maailmakongressil on olnud eraldi haridussemiootika paneel. Peale hariduse ja õpetamise üldiselt ning haridussemiootika on Semiosalongis arutlusel ka semiootika kui haridus. Sel semestril ilmub esimene eestikeelne semiootika õpik. Lisaks jätkub semiootika e-kursuste arendamine. Semiootika keskselt küsime näiteks – mis tingib ühtse lähenemise puudumise semiootika õpetamisel? Mis rolli omab semiootika õpetamine Eestis ja ka laiemalt? Kas semiootika õpe saaks, võiks ja peaks olema eestlaste seas populaarsem? Kas me suudame kerkivatele probleemidele lahendusi pakkuda? Semiosalong pakub seekord haaravaid seminare koos õpetamisel lähemal seisvate inimestega. Arutledes haridusest ning õpetamisest nii üldiselt kui ka seemiootikakeskselt.
---

Semiosalongi üritused on tasuta ning sel korral eesti keeles. Kõik huvitunud on teretulnud!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Konverents "Tekstipäev 2017"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
30.11.2017

Neljapäeval, 7. detsembril kell 11.00–16.00 toimub Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis (Jakobi 2-106) tekstiuurijate aastalõpukonverents "Tekstipäev 2017".

Konverentsi ajakava:

  • 11.00−11.05   Reet Kasik (TÜ), avasõnad 
  • 11.00−11.30   Raili Marling (TÜ), "Soodiskursused ja nende poliitiline (ära)kasutamine"
  • 11.30−12.00   Sirli Zupping (TÜ), "Vikiartikkel kui tekstiliik − kellele ja milleks?"
  • 12.00−12.30   Merilin Aruvee (TLÜ), "Tekstid põhikoolitunnis: kirjaoskuse jagatud vastutus"
  • 12.30−13.15   LÕUNA         
  • 13.15−13.45   Helin Puksand (TÜ), "E-kirjutamise mõjutegurid" 
  • 13.45−14.15   Sälly Josiptšuk (TÜ), "Kohaidentiteedist 2014. aasta eesti keele riigieksami põhjal"
  • 14.15−14.45   Halliki Põlda (TLÜ), "Issand jumal, ma olen ju ka inimene! Andekusdiskursus laste ja lapsevanemate tõlgitsustes"
  • 14.45−15.00   KOHVIPAUS           
  • 15.00−15.30   Riina Reinsalu (TÜ), "Kodanike pöördumine ametiasutuse poole: Tule taevas appi, tulge ometi Raekoja platsist kaugemale ka" 
  • 15.30−16.00   Krista Kerge (TLÜ), "Sõna tekstis. Mõtisklus" 

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo:
Riina Reinsalu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut
riina.reinsalu [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rahvusvaheline teadlaskond arutab Tartus viikingiaja teemasid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.11.2017
Foto: Medievalists.net

1.–3. detsembrini toimub Tartus seitsmes Austmarri sümpoosion „Crossing Disciplinary Borders in Viking Age Studies“, mis toob kokku eksperdid kogu maailmast.

Austmarri sümpoosion on alates 2011. a igal aastal korraldatud rahvusvaheliste teaduskonverentside sari, mis käsitleb Läänemere-äärsete rahvaste viikingi- ja keskaegseid kontakte puudutavaid teemasid. Konverentsi peaesinejaks on kutsutud prof Jens Peter Schjødt (Aarhusi ülikool), kes kõneleb Odinist ja Põhjamaade paganlikust religioonist, prof Anne-Sofie Gräslund (Uppsala ülikool), kes räägib oma kogemusest arheoloogina viikingiaja teemade interdistsiplinaarsel uurimisel, ja dots Henrik Janson (Göteborgi ülikool), kes käsitleb ohtusid, mis on seotud eri tüüpi materjalide kasutamisega Põhjamaade paganliku religiooni uurimisel.

Tänavune konverents toob teadlased Tartusse arutama viikingiaja uurimise interdistsiplinaarsetest meetoditest lähtuvaid probleeme, väljakutseid ja lahendusi, samuti eri teadusharude materjalide kasutamist teiste distsipliinide materjalide tõlgendamisel. Peatähelepanu all on arheoloogiliste leidude ja Islandi kirjalike allikate kombineerimisest tulenevad probleemid ja võimalused, samuti nende kasutamine Põhjamaade paganliku religiooni rekonstrueerimisel. Austmarri sümpoosioni korraldatakse rotatsiooni korras ning sel aastal toimub see taas Tartus, kust konverentsisari 2011. a alguse sai.

„Konverents annab ideaalse võimaluse arutada selliseid tänapäeval laia kõlapinda leidnud küsimusi nagu näiteks naissoost viikingisõdalaste olemasolu ja Salme leidude tõlgendamine, seega teemasid, millest ka Eestis palju räägitakse. Neid teemasid käsitletakse konverentsi erisessioonidel, kuhu on oodatud kõik huvilised,“ ütleb konverentsi korraldaja Daniel Sävborg.

Kolmepäevast konverentsi peetakse Tartu ülikooli peahoones, registreerunud osalejaid on 85. Oma teadustöid tutvustavad kokku 40 Rootsi, Eesti, Soome, Islandi, Ühendkuningriigi, USA, Venemaa, Leedu, Taani, Saksamaa, Poola ja Itaalia teadlast. Konverentsi peakorraldaja on Tartu ülikooli skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Kontakt: Daniel Sävborg, konverentsi korraldaja, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise keeles)
Viivika Voodla, õppekorralduse spetsialist, 737 5212, viivika.voodla [ät] ut.ee (eesti keeles)

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool tähistab rahvusülikooli 98. sünnipäeva

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.11.2017
Tartu ülikool. Foto: Andres Tennus, TÜ

Selle nädala reedel, 1. detsembril tähistab Tartu ülikool rahvusülikooli 98. sünnipäeva. Aastapäeva raames toimub nädala jooksul ülikoolis mitmesuguseid erinevaid üritusi, antakse üle diplomid doktoritele ning audoktoritele, nimetatakse ülikooli auliige ning kuulutatakse välja Rahvusmõtte auhinna laureaat.

Tähistamisega alustas kolmapäeval, 28. novembril, TÜ Pärnu kolledž. Tartus saavad üritused alguse kolmapäeval, 29. novembril. Mitmekülgsest kavast leiavad sobiva ürituse kindlasti kõik Tartu ülikooli tudengid, vilistlased ning linnakodanikud ja huvilised.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäevapöördumises rahvusülikooli olulisust riigi ja rahva püsimisel: „Eesti riik ja ühiskond elab omariikluse sajanda sünnipäeva ootuses, samamoodi valmistub peatseks Eesti ülikooli, Eesti kõrghariduse, Eesti haritlaskonna sajanda sünnipäeva tähistamiseks ka Tartu ülikool. Ühe väikese rahvuse jaoks oma riigi ja oma(keelse) rahvusülikooli omamine eriline privileeg. Selle eesõigusega kaasnevaid võimalusi ja vastutust tajub kogu ülikool. Kutsume ka kõiki Eesti inimesi ja heatahtlikke koostööpartnereid üles rahvusülikooli missiooni teostamisele tuge pakkuma.” Rahvusülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistustesse on kõigil võimalik oma panus anda muuhulgas ka annetuskampaaniates osaledes.

Rahvusülikooli sünnipäeva pidulikul aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor), Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor), Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor), Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor) ja Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor). Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge. Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab akadeemilise loengu „Rahvusülikool digiühiskonnas“ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Aktuse otseülekannet ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV.

Tänavune 98. sünnipäev tähistab eestikeelse Tartu ülikooli sündi 1919. aastal ning seda tähistatakse kolmes linnas – Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ürituste kavast leiab nii avalikke loenguid, näituse avamise, raamatuesitluse, pikkade traditsioonidega tõrvikrongkäigu kui ka balli.

Kogu rahvusülikooli ürituste kava leiab ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikool tähistab rahvusülikooli 98. sünnipäeva

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
29.11.2017
Tartu ülikool. Foto: Andres Tennus, TÜ

Selle nädala reedel, 1. detsembril tähistab Tartu ülikool rahvusülikooli 98. sünnipäeva. Aastapäeva raames toimub nädala jooksul ülikoolis mitmesuguseid erinevaid üritusi, antakse üle diplomid doktoritele ning audoktoritele, nimetatakse ülikooli auliige ning kuulutatakse välja Rahvusmõtte auhinna laureaat.

Tähistamisega alustas kolmapäeval, 28. novembril, TÜ Pärnu kolledž. Tartus saavad üritused alguse kolmapäeval, 29. novembril. Mitmekülgsest kavast leiavad sobiva ürituse kindlasti kõik Tartu ülikooli tudengid, vilistlased ning linnakodanikud ja huvilised.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäevapöördumises rahvusülikooli olulisust riigi ja rahva püsimisel: „Eesti riik ja ühiskond elab omariikluse sajanda sünnipäeva ootuses, samamoodi valmistub peatseks Eesti ülikooli, Eesti kõrghariduse, Eesti haritlaskonna sajanda sünnipäeva tähistamiseks ka Tartu ülikool. Ühe väikese rahvuse jaoks oma riigi ja oma(keelse) rahvusülikooli omamine eriline privileeg. Selle eesõigusega kaasnevaid võimalusi ja vastutust tajub kogu ülikool. Kutsume ka kõiki Eesti inimesi ja heatahtlikke koostööpartnereid üles rahvusülikooli missiooni teostamisele tuge pakkuma.” Rahvusülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistustesse on kõigil võimalik oma panus anda muuhulgas ka annetuskampaaniates osaledes.

Rahvusülikooli sünnipäeva pidulikul aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor), Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor), Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor), Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor) ja Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor). Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge. Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab akadeemilise loengu „Rahvusülikool digiühiskonnas“ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Aktuse otseülekannet ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV.

Tänavune 98. sünnipäev tähistab eestikeelse Tartu ülikooli sündi 1919. aastal ning seda tähistatakse kolmes linnas – Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ürituste kavast leiab nii avalikke loenguid, näituse avamise, raamatuesitluse, pikkade traditsioonidega tõrvikrongkäigu kui ka balli.

Kogu rahvusülikooli ürituste kava leiab ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool tähistab rahvusülikooli 98. sünnipäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.11.2017
Tartu ülikool. Foto: Andres Tennus, TÜ

Selle nädala reedel, 1. detsembril tähistab Tartu ülikool rahvusülikooli 98. sünnipäeva. Aastapäeva raames toimub nädala jooksul ülikoolis mitmesuguseid erinevaid üritusi, antakse üle diplomid doktoritele ning audoktoritele, nimetatakse ülikooli auliige ning kuulutatakse välja Rahvusmõtte auhinna laureaat.

Tähistamisega alustas kolmapäeval, 28. novembril, TÜ Pärnu kolledž. Tartus saavad üritused alguse kolmapäeval, 29. novembril. Mitmekülgsest kavast leiavad sobiva ürituse kindlasti kõik Tartu ülikooli tudengid, vilistlased ning linnakodanikud ja huvilised.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäevapöördumises rahvusülikooli olulisust riigi ja rahva püsimisel: „Eesti riik ja ühiskond elab omariikluse sajanda sünnipäeva ootuses, samamoodi valmistub peatseks Eesti ülikooli, Eesti kõrghariduse, Eesti haritlaskonna sajanda sünnipäeva tähistamiseks ka Tartu ülikool. Ühe väikese rahvuse jaoks oma riigi ja oma(keelse) rahvusülikooli omamine eriline privileeg. Selle eesõigusega kaasnevaid võimalusi ja vastutust tajub kogu ülikool. Kutsume ka kõiki Eesti inimesi ja heatahtlikke koostööpartnereid üles rahvusülikooli missiooni teostamisele tuge pakkuma.” Rahvusülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistustesse on kõigil võimalik oma panus anda muuhulgas ka annetuskampaaniates osaledes.

Rahvusülikooli sünnipäeva pidulikul aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor), Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor), Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor), Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor) ja Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor). Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge. Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab akadeemilise loengu „Rahvusülikool digiühiskonnas“ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Aktuse otseülekannet ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV.

Tänavune 98. sünnipäev tähistab eestikeelse Tartu ülikooli sündi 1919. aastal ning seda tähistatakse kolmes linnas – Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ürituste kavast leiab nii avalikke loenguid, näituse avamise, raamatuesitluse, pikkade traditsioonidega tõrvikrongkäigu kui ka balli.

Kogu rahvusülikooli ürituste kava leiab ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofid Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsil

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.11.2017

7.-8. detsembril toimuval konverentsil "Variation in language, literature, folklore, and music" esineb kolm filosoofist väliskülalist.

Varieerumine on universaalne, nii keelt, kultuuri kui kogu maailmapilti läbiv ilming, nii ühendab see ka Eesti-uuringute tippkeskuse eri tegevusvaldkondi. Kutsume arutlema selle üle, mida on eriomast ja mida ühist varieerumisel keeles, kirjanduses, rahvaloomingus, muusikas; milliseid kokkupuutepunkte ja seoseid erilaadsete varieerumiste vahel leidub. Konverentsi kavas on ka ümarlaud, mis käsitleb varieerumise uurimise meetodeid ja andmete probleeme (suured ja väikesed andmekogumid, nn halvad andmed (bad data)).

Konverentsi kava hõlmab väga paljusid esinejaid mitmetelt erialadelt. Aga seal on ka kolm filosoofist väliskülalist
7. detsembril kell 10 peab plenaarettekande Cathal O'Madagain (Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology).
7. detsembril kell 15 toimub paralleelsessioon, kus peavad ettekanded Cressida Gaukroger (University of Oxford), Cathal O'Madagain (Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology) ja Joey Pollock (University of Edinburgh).

Konverents toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42)

Korraldajad: PUT 475 „Kirjakeele morfosüntaksi varieerumise integreeritud mudel: pilootuuring eesti keele näitel“ ning CEESi korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm.
Konverentsi toimumist toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojektid PUT 475 ja IUT 22-5.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Vabade kunstide professori järgmine loeng räägib jumalikust geomeetriast

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.11.2017

Kolmapäeval, 29. novembril peab TÜ vabade kunstide professor Peeter Lauritsa oma järgmise loengu pealkirjaga "Jumalik geomeetria. Kuldsed lõiked ja fraktaalsed kaosed.".

Peeter Lauritsa loengukursus kõrvutab iidseid kultuurimeetodeid verivärsketega, vaatab neoliitilist digitaalse pilguga ja vastupidi, ajab segamini naturat ja culturat, televisiooni ja selgeltnägemist. Analüüsib kunstniku rolle erinevates ühiskondades ja kunsti erinevaid sotsiaalseid modaalsusi maagilisest propagandistlikuni. Üheskoos professoriga otsitakse loovuse lätet. Näidispatsiendina võetakse ette professori VAAL galeriis kureeritav näitus "Surnu suusad ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele".

Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Loengud toimuvad kolmapäeviti kell 16.15–18.00 Tartus Jakobi 2 ringauditooriumis (ruum 226) alltoodud kuupäevadel:

  • 29. november
  • 13. detsember

Loenguid kuulama on oodatud kõik huvilised üle kogu ülikooli ja väljastpoolt. Juba toimunud loenguid saab järelvaadata UTTV vahendusel (www.uttv.ee).

Info loengute kohta on kättesaadav aadressil http://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur

Lisainfo:
Maarja Nõmmik
Tartu Ülikooli kunstide keskus
maarja.nommik [ät] ut.ee
737 5669

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Vabade kunstide professori järgmine loeng räägib jumalikust geomeetriast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.11.2017

Kolmapäeval, 29. novembril peab TÜ vabade kunstide professor Peeter Lauritsa oma järgmise loengu pealkirjaga "Jumalik geomeetria. Kuldsed lõiked ja fraktaalsed kaosed.".

Peeter Lauritsa loengukursus kõrvutab iidseid kultuurimeetodeid verivärsketega, vaatab neoliitilist digitaalse pilguga ja vastupidi, ajab segamini naturat ja culturat, televisiooni ja selgeltnägemist. Analüüsib kunstniku rolle erinevates ühiskondades ja kunsti erinevaid sotsiaalseid modaalsusi maagilisest propagandistlikuni. Üheskoos professoriga otsitakse loovuse lätet. Näidispatsiendina võetakse ette professori VAAL galeriis kureeritav näitus "Surnu suusad ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele".

Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Loengud toimuvad kolmapäeviti kell 16.15–18.00 Tartus Jakobi 2 ringauditooriumis (ruum 226) alltoodud kuupäevadel:

  • 29. november
  • 13. detsember

Loenguid kuulama on oodatud kõik huvilised üle kogu ülikooli ja väljastpoolt. Juba toimunud loenguid saab järelvaadata UTTV vahendusel (www.uttv.ee).

Info loengute kohta on kättesaadav aadressil http://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur

Lisainfo:
Maarja Nõmmik
Tartu Ülikooli kunstide keskus
maarja.nommik [ät] ut.ee
737 5669

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Vabade kunstide professori järgmine loeng räägib jumalikust geomeetriast

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.11.2017

Kolmapäeval, 29. novembril peab TÜ vabade kunstide professor Peeter Lauritsa oma järgmise loengu pealkirjaga "Jumalik geomeetria. Kuldsed lõiked ja fraktaalsed kaosed.".

Peeter Lauritsa loengukursus kõrvutab iidseid kultuurimeetodeid verivärsketega, vaatab neoliitilist digitaalse pilguga ja vastupidi, ajab segamini naturat ja culturat, televisiooni ja selgeltnägemist. Analüüsib kunstniku rolle erinevates ühiskondades ja kunsti erinevaid sotsiaalseid modaalsusi maagilisest propagandistlikuni. Üheskoos professoriga otsitakse loovuse lätet. Näidispatsiendina võetakse ette professori VAAL galeriis kureeritav näitus "Surnu suusad ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele".

Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Loengud toimuvad kolmapäeviti kell 16.15–18.00 Tartus Jakobi 2 ringauditooriumis (ruum 226) alltoodud kuupäevadel:

  • 29. november
  • 13. detsember

Loenguid kuulama on oodatud kõik huvilised üle kogu ülikooli ja väljastpoolt. Juba toimunud loenguid saab järelvaadata UTTV vahendusel (www.uttv.ee).

Info loengute kohta on kättesaadav aadressil http://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur

Lisainfo:
Maarja Nõmmik
Tartu Ülikooli kunstide keskus
maarja.nommik [ät] ut.ee
737 5669

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong - sügis 2017 #2: Merit Rickberg, Maarja Ojamaa

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.11.2017

28. november, 18:30 Arhiivis

Sel korral astuvad ette haridusküsimustega aktiivselt tegelevad semiootikud: teadur Maarja Ojamaa ja doktorant Merit Rickberg. Jutt jätkub õpetamisest ning haridusest. Meile räägitakse uudsetest haridusega seotud projektidest, kus Haridus jõuab Ekraanile. Samuti kuuleme haridusega seotud ideedest ning kuuleme õpetamiskogemustest.

---
2017 a. sügissemestri Semiosalong pakub esmalt huvitavat vaadet õpetamisele ja haridusele ning teiseks tegeleb ka hariduse küsimusega semiootikute jaoks ning semiootika kui haridusega – semiootika õpetamine ülikoolis ning ka väljaspool seda.

Kas me mitte kõik ei õpeta, ennast ja teisi, terve oma elu vältel? Keda ja kuidas peaks haridus ja õpetamine aitama ja „ravima“? Õpetamine ja haridus ei jäta mõjutamata ühtegi inimest, ühiskonda ega ka teadusvaldkonda. Seekordne Semiosalong läheneb haridusele nii laiemalt, Kristi Mummi eestvedamisel, kui ka semiootikakesksemalt (5. detsembri aruteluga semiootikast ja õpetamisest). Laiemas mõttes on õpetamine ja haridus laiad ning kõiki puudutavad teemad. Me püüame esmalt teada, mida haridus ja õpetamine erinevate inimeste jaoks tähendavad? Kuidas on nad õpetamise poolt mõjutatud. Samas on ka iga teadusvaldkond õpetamisest nii otseselt kui kaudselt sõltuv ning erandiks pole ka semiootika. Eelneval kahel semiootika maailmakongressil on olnud eraldi haridussemiootika paneel. Peale hariduse ja õpetamise üldiselt ning haridussemiootika on Semiosalongis arutlusel ka semiootika kui haridus. Sel semestril ilmub esimene eestikeelne semiootika õpik. Lisaks jätkub semiootika e-kursuste arendamine. Semiootika keskselt küsime näiteks – mis tingib ühtse lähenemise puudumise semiootika õpetamisel? Mis rolli omab semiootika õpetamine Eestis ja ka laiemalt? Kas semiootika õpe saaks, võiks ja peaks olema eestlaste seas populaarsem? Kas me suudame kerkivatele probleemidele lahendusi pakkuda? Semiosalong pakub seekord haaravaid seminare koos õpetamisel lähemal seisvate inimestega. Arutledes haridusest ning õpetamisest nii üldiselt kui ka seemiootikakeskselt.
---

Semiosalongi üritused on tasuta ning sel korral eesti keeles. Kõik huvitunud on teretulnud!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma (22.11.2017)

EKI uudised

 

Täna anti Tallinnas toimunud teadushuvihariduse konverentsil „Anname teadushuvile võimaluse II“ üle 2017. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis astrofüüsik Ene Ergma. Ene Ergma näitas, et teadlane saab väga hästi hakkama ka väljaspool teadust. Viimase viieteistkümne aasta sisse mahub Ene Ergmal ohtralt avalikke esinemisi, intervjuusid, aga ka astrofüüsika loenguid koolides ja väljaspool koole, kõrgetasemelisi visiite ja delegatsioonide vastuvõtte. Ene Ergma poliitikukarjääri mahub märkimisväärne saavutus nii Eesti majanduse kui ka teaduse jaoks – Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga. (...=


Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil autasustati peapreemiaga Eesti rahvusringhäälingu teadusuudiste saadet ”Novaator” ja kollektiivi juhti teadusajakirjanikku Marju Himma-Kadakat.

II preemia anti ajakirjale Horisont digiteerimise ja avalikkusele kättesaadavaks muutmise eest, eestvedaja Ulvar Käärt.

Loe edasi siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma (22.11.2017)

EKI uudised

 

Täna anti Tallinnas toimunud teadushuvihariduse konverentsil „Anname teadushuvile võimaluse II“ üle 2017. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis astrofüüsik Ene Ergma. Ene Ergma näitas, et teadlane saab väga hästi hakkama ka väljaspool teadust. Viimase viieteistkümne aasta sisse mahub Ene Ergmal ohtralt avalikke esinemisi, intervjuusid, aga ka astrofüüsika loenguid koolides ja väljaspool koole, kõrgetasemelisi visiite ja delegatsioonide vastuvõtte. Ene Ergma poliitikukarjääri mahub märkimisväärne saavutus nii Eesti majanduse kui ka teaduse jaoks – Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga. (...=


Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil autasustati peapreemiaga Eesti rahvusringhäälingu teadusuudiste saadet ”Novaator” ja kollektiivi juhti teadusajakirjanikku Marju Himma-Kadakat.

II preemia anti ajakirjale Horisont digiteerimise ja avalikkusele kättesaadavaks muutmise eest, eestvedaja Ulvar Käärt.

Loe edasi siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofiline filmiklubi - feminism ja porno

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.11.2017

29. novembril algusega 18:00 toimub Üheteistkümnes (Gildi 3-11) filosoofiline filmiklubi, kus vaadatakse filmi "Lovelace" (2013) ja arutatakse porno üle feministlikust perspektiivist.

Filmi peaosas on Amanda Seyfried, kes mängib Linda "Lovelace" Marchianot, kes sai kuulsaks osaledes 1972. aastal kurikuulsas pornofilmis "Deep Throat".

Filmile eelneb Alex Davies'i lühiloeng Catharine MacKinnoni pornovastasest feministlikust mõtlemisest ja sellest kuidas see seostub Marchiano osalemisega filmis "Deep Throat". Filmile järgneb arutelu. Film ja arutelu on mõlemad inglise keeles.

End teemaga kurssi viimiseks on soovitatav tutvuda eelnevalt vastava kirjandusega: Catharine MacKinnon "Linda's Life and Andrea's Work" ja Carolyn Bronstein "Battling Pornography".

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Seoses kuulutamisega Tartu Ülikooli folkloristika ja semiootika audoktoriks, peab Mihály Hoppál Ungarist loengu "Influence of the Tartu-Moscow semiotic school on Hungarian ethnosemiotics”

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.11.2017

Loeng toimub 29.11.2017 kell 14.15 Jakobi 2-336

Abstrakt inglise keeles:

SEMIOTIC RESEARCH IN HUNGARY

(2017 TARTU)

In Hungary research into semiotics began in the late 1960’s. This departure and later increasing significance had a great deal to do with the fact that both linguists and literary scholars became acquainted with the achievements and publications of the Moscow-Tartu school of semiotics. Thus, e.g., the essays of Yury Lotman were published in Hungarian translation. Mihály Hoppál received  grant in late 1969 to carry out research in Moscow and, under the guidance of V. V. Ivanov and V. N. Toporov familiarised himself with the work on semiotics published in Tartu. Next, upon returning to Budapest, in 1970-71 he and Vilmos Voigt jointly launched regular education in semiotics at Budapest University. As a result of a few years’ effort they developed a methodology they came to call ethno-semiotics which aimed to provide semiotic analysis of cultural phenomena.

1973 saw the publication of a whole volume of selected essays by Yury Lotman, with a concluding chapter by Mihály Hoppál. Another selection was published a decade later, which again presented the achievements of the Russian semiotic school in Hungarian: papers by V. V. Ivanov on linguistics and mythology were edited and annotated by Mihály Hoppál (1984). Besides these volumes a number of other major papers were translated and published in the journal of the Mass Communication Research Centre of the Hungarian Radio, Jel-Kép.

Summing up, it is fair to state that semiotic research in Hungary would not even have begun if it had not been for publications in Russia and Estonia and progressed along their lines even later – in other words, the achievements of the papers published there had a formative influence on the work of Hungarian researchers.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks