EKI keeleürituste kalender

Ettekande- ja arutelupäev "Kui tõlgid, siis tõlgi!"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Ettekande- ja arutelupäev "Kui tõlgid, siis tõlgi!"
Toimumiskoht: Usuteaduste Instituut / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 18. veebruar 2020
Algusaeg: 11:00 - 16:00
Kirjeldus:

 Seminarile on kutsutud ettekandeid pidama nii keeleteadlased, tõlkijad kui ka teoloogid. Ettekannetes puudutatakse keele ajaloo teemasid ja tõlkeprobleeme, tutvustatakse uut koostatavat ususõnastikku.

Seminaripäeva aitavad korraldada Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Eesti Kirikute Nõukogu.

Päevakava:

10.30–11.00 tervituskohv

11.00–11.15 tervitussõnad

11.15–11.45 Iris Metsmägi „Kiri ja täht“

11.45–12.15 Kristiina Ross "Ajalooline piiblikonkordants"

12.15–12.45 lõuna: kohv ja suupisted

12.45–13.15 Kalle Kasemaa „Kas tõlkimine on võimalik?“

13.15–13.45 Mattias/Madis Palli „Õigeusu kirjanduse tõlgetest ja pärisnimedest“

13.45–14.15 valmiva ususõnastiku tutvustus

14.15–15.45 aruteluring

 

Registreerida saab 15. veebruarini, vt siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Eksperiment: kuidas ma esimest korda katsejänes olin

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.01.2020
Kõigil huvilistel on võimalik TÜ foneetika labori salvestuskabiinis korraldatavas keelepsühholoogilises katses osaleda veel jaanuaris ja veebruaris. Foto: erakogu

Aeg-ajalt pakutakse üliõpilastele võimalust osaleda ühes või teises uuringus. Minu esimene kogemus katsejänesena puudutas eesti keele uurimist ja tekitas palju emotsioone.

On 3. detsember ja märkan kella vaadates, et olen üle viie minuti hiljaks jäänud. Sean kiiremad sammud Lossi tänava poole, kus toimub keelepsühholoogiline katse, milles olen lubanud osaleda. Kell on viis õhtul ning Raekoja platsi rahvasummast läbi kõndides tunnen õhus olevat jõuluootust ja tärkavat pühademeeleolu.

Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži majja sisenedes valdab mind uudishimu, kuid ühtaegu ka elevus, kuna ma pole varem üheski sellises eksperimendis osalenud.

Katse sisust tean vähe ja pealiskaudselt, seega sean end mõtteis valmis järgmiseks tunniks, mis tuleb kindlasti põnev. Paari minuti pärast olen õige ukse taga ja valmis tundmatus kohas vette hüppama.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Keeletegu 2019. Lõpuüritus Põlva Gümnaasiumis

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Keeletegu 2019. Lõpuüritus Põlva Gümnaasiumis
Toimumiskoht: Põlva Gümnaasium / Põlva
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 11. märts 2020
Algusaeg: 10:30 - 15:35
Kirjeldus:

Keeletegu 2019

Lõpuüritus toimub kolmapäeval, 11. märtsil 2020 Põlva Gümnaasiumis. 

 

Info on täiendamisel. 

Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Põlva Gümnaasium, Emakeele Selts

 

Lisainfo: 

Sirli Zupping (HTM) sirli.zupping@hm.ee

Killu Mei (ES) killu@eki.ee 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kaidi Kolsar: kui hinne sõltub hindajast

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
21.01.2020
Foto: Tartu Ülikool

Subjektiivsuse osa funktsionaalse lugemisoskuse hindamisel on ehmatavalt suur. Viimsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaidi Kolsar annab oma mullu Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö põhjal ülevaate teguritest, mis hindamist mõjutavad.

Ehkki hindamise vajalikkuse üle võib vaielda, tuleb tunnistada, et praeguses haridussüsteemis peetakse hindeid küllalt oluliseks. Paljudel noortel määrab nii eesti keele kui ka matemaatika lõpueksamil saadud punktisumma ära koha ülikooli sisseastujate pingereas. Seetõttu on tähtis, et eksamihinne oleks võimalikult objektiivne ning kajastaks koolilõpetaja tegelikke võimeid – alati ei pruugi see aga nii olla.

Uuringud on näidanud, et töö tegeliku taseme kõrval võib hinde kujunemist mõjutada veel mitu tegurit. Osalt sõltub tulemuse objektiivsus ainevaldkonnast ja ülesande tüübist: näiteks varieeruvad hinnangud essee tüüpi vastustele palju rohkem kui valik- või lühikeste, paarilauseliste vastustega küsimuste vastustele. Kõigis ainetes ei saa ega ole ka vaja hinnata pelgalt faktiteadmisi, mistõttu on keeruline määratleda tulemust arvuliselt ja objektiivselt. Nii on ka näiteks eesti keele riigieksami lugemisosas, kus lisaks tekstist nõutud info väljatoomisele mõjutab tulemuse kujunemist ka õpilase kirjalik väljendusoskus, võime sõnastada oma mõtteid selgelt ja ladusalt. Seda oskust tajutakse erinevalt, mistõttu võib töö tulemus sõltuda vastuste hindajast.

Loe edasi Postimehest

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ILMUS UUS ACTA SEMIOTICA ESTICA

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Ilmunud on Acta Semiotica Estica XVI . Numbri toimetajateks on Silvi Salupere ja Ott Puumeister. NUMBRI SISUST  Acta Semiotica Estica XVI  numbrit alustab Mati Hint poleemilise artikliga “Erialaterminid ja paradigma muutus – lapiku Maa ja eesti foneetika näitel”, mis käsitleb paradigmamuutuse ja terminoloogia sünkroniseerimise probleeme. Keily Tammaru artikkel “Kuidas liblikatele valetada?
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Terminoloogiakonverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Terminoloogiakonverents
Toimumiskoht: Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž / Kohtla-Järve
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 27. veebruar 2020
Algusaeg: 10:30 - 15:35
Kirjeldus:

Olete oodatud 27.02 Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžisse (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve) terminoloogiakonverentsile.

Konverentsi kava

10.30-11.00 Registreerimine ja tervituskohv

11.00 Konverentsi avasõnad, Kaire Viil ja Mare Roosileht, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

11.15-12.00 Ekilexi erinevused varasematest terminibaasisüsteemidest. Arvi Tavast, Ekilexi arendaja, Eesti Terminoloogia Ühingu asutaja.

12.00-12.45 Termin sõjariistaks: eestikeelse sõjandusterminoloogia arendamisest. Reet Hendrikson, Kaitseväe Akadeemia terminoloog.

12.45-13.15 Energiapaus

13.15-13.45 Merekeele nõukoja tegemised ja töömeetodid. Peedu Kass, Eesti Mereakadeemia.

13.45-14.15 Kaks kärbest ühe hoobiga – üliõpilaste vikipeediaartiklite kirjutamise juhendamise kogemus. Ingrid Prees, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

14.15-14.35 Info ja sellega seotud terminid raamatukogusõnastikus. Kate-Riin Kont, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.35-14.55 Rakendusuuringu „Inimene, keskkond ja tegevus tegevusteraapias: tegevusteraapia eestikeelse terminoloogia väljatöötamine“ tutvustus. Elle Sõrmus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.55-15.15 Magistritööde väärtus terminoloogia arenduses “Eesti-inglise-saksa optomeetria valiksõnastiku” näitel. Õie Tähtla, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

15.15-15.35 Veebisõnastiku koostamise võlu ja valu. Siret Piirsalu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Konverents on osalejatele tasuta. Osalejad saavad osalemistõendi.

Registreeruge palun 17. veebruariks kolledži kodulehel (klõpsa reg vormi lingile). Kohtade arv on piiratud.

Terminoloogiakonverents toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga. Konverentsi toetab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu.

Lisainfo: kaire.viil@taltech.ee, tel 5101083, 336 3927

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Kutse terminoloogiakonverentsile 27.02

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Olete oodatud 27.02 Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžisse (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve) terminoloogiakonverentsile.

Konverentsi kava

10.30-11.00 Registreerimine ja tervituskohv

11.00 Konverentsi avasõnad, Kaire Viil ja Mare Roosileht, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

11.15-12.00 Ekilexi erinevused varasematest terminibaasisüsteemidest. Arvi Tavast, Ekilexi arendaja, Eesti Terminoloogia Ühingu asutaja.

12.00-12.45 Termin sõjariistaks: eestikeelse sõjandusterminoloogia arendamisest. Reet Hendrikson, Kaitseväe Akadeemia terminoloog.

12.45-13.15 Energiapaus

13.15-13.45 Merekeele nõukoja tegemised ja töömeetodid. Peedu Kass, Eesti Mereakadeemia.

13.45-14.15 Kaks kärbest ühe hoobiga – üliõpilaste vikipeediaartiklite kirjutamise juhendamise kogemus. Ingrid Prees, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

14.15-14.35 Info ja sellega seotud terminid raamatukogusõnastikus. Kate-Riin Kont, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.35-14.55 Rakendusuuringu „Inimene, keskkond ja tegevus tegevusteraapias: tegevusteraapia eestikeelse terminoloogia väljatöötamine“ tutvustus. Elle Sõrmus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.55-15.15 Magistritööde väärtus terminoloogia arenduses “Eesti-inglise-saksa optomeetria valiksõnastiku” näitel. Õie Tähtla, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

15.15-15.35 Veebisõnastiku koostamise võlu ja valu. Siret Piirsalu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Konverents on osalejatele tasuta. Osalejad saavad osalemistõendi.

Registreeruge palun 17. veebruariks kolledži kodulehel (klõpsa reg vormi lingile). Kohtade arv on piiratud.

Terminoloogiakonverents toimub koostöös eesti keele instituudiga.

Lisainfo: kaire.viil@taltech.ee, tel 5101083, 336 3927


Pdf-vormingus kava koos esinejate tutvustustega
Laadi alla
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Külalisdoktorant teoreetilise filosoofia õppetoolis

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.01.2020

Jaroslav Endrle on külalisdoktorant Hradec Králové ülikoolist Erasmus+ programmi raames. Ta arendab teooriat keele funktsiooni kohta, mis võimaldaks tõlgendada hajutatud tunnetuse teooriat ja laiendatud vaimu teesi ennustava töötluse raamistikus. Seeläbi püüab ta selgitada kollektiivse tegutsemise ja tunnetuse mehhanisme, tehisesemete ja tehnikate rolli mõtlemises ning seda, kuidas antud nähtused mõjutavad üksikisiku mõistust. Üldisemalt huvitab teda pragmatism, selle seos naturalismiga ning selle järeldused vaimu metafüüsika klassikalistele probleemidele. Varasemalt on ta arendanud mittekartesiaanlikku lähenemist isikusamasuse ja teadvuse naturaliseerimise probleemidele.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on Acta Semiotica Estica XVI

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.01.2020
Acta Semiotica Estica XVI

Acta Semiotica Estica XVI  numbrit alustab Mati Hint poleemilise artikliga “Erialaterminid ja paradigma muutus – lapiku Maa ja eesti foneetika näitel”, mis käsitleb paradigmamuutuse ja terminoloogia sünkroniseerimise probleeme. Keily Tammaru artikkel “Kuidas liblikatele valetada? Amazonase siniste Morpho liblikate püügimeetodite semiootiline analüüs” põhineb autori välitöödel Prantsuse Guajaana vihmametsas. Līva Bodniece, Jovita Dikmonienė, Audronė Kučinskienė ja Maria-Kristiina Lotman kirjutavad “Oidipuse transmeedialisest teekonnast Baltimail”, Silvi Salupere ja Elin Sütiste lahkavad “Tõlke mõistet Tartu–Moskva koolkonnas”. Rasmus Rebase  artikkel “Malinowski mõiste “faatiline osadus” kontekst” jätkab eelmises Acta Semiotica Estica numbris alustatud kommunikatsiooni teemat. Tiina Hoffmanni artikkel “Bernardo Bertolucci film “Konformist” Nõukogude Liidus: kuidas loob tsensuur uue teose?” analüüsib Alberto Moravia romaani ekraniseeringu teekonda.


Märkamiste rubriigis käsitleb Daniel Tamm Anton Hansen Tammsaare “Põrgupõhja uue Vanapagana” seoseid ideoloogiaga teose saatesõnade põhjal. Jätkub Kalevi Kulli ja Ekaterina Velmezova intervjuusari mõtlejatega, kes on kuidagiviisi semiootikast mõjutatud olnud ja/või seda mõjutanud; selles numbris kõnelevad Linnar Priimägi ja Jaan Undusk. Lõpetuseks on Silver Rattasepp tõlkinud Tim Ingoldi artikli “Semiofoobi pihtimused”, millele on saatesõna kirjutanud Kalevi Kull ja Silver Rattasepp.


Kroonika annab ülevaate 2018. aastal toimunud semiootika-alastest sündmustest ning Tartu ülikooli semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Kutse terminipäevakule „Mõtestades mõistet“ 31.01.2020

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Olete reedel, 31. jaanuaril kl 12–17 oodatud Haridus- ja Teadusministeeriumisse (Munga 18, Tartu) terminipäevakule „Mõtestades mõistet“.

Ühendame seminaril teooria ja praktika. Arutleme näidete varal terminiarenduse ja ‑loomega seotud teemadel, sh milline on hea termin ja millistest kaalutlustest terminivalikul lähtuda.

Päevakava:

11.30 Registreerumine ja kohv

12.00 Avasõnad ja päevaku eesmärk

12.30–13.30 Terminoloogia põhimõtted. Praktiline ülesanne, I osa. Individuaalse küsimuste püstitamine

13.30–13.45 Kohvi- ja sirutuspaus

13.45–14.45  Praktiline ülesanne, II osa. Terminianalüüs rühmatööna

14.45–15.30 Kohvi- ja sirutuspaus 

15.30–16.50  Praktiline ülesanne, III osa.  Terminianalüüsi tulemused. Arutelu

16.50–17.00  Terminipäevaku kokkuvõte

17.00–18.00 Lävimine kolleegidega ja suupisted

Palume teil terminipäevakule registreeruda registreerumisvormi kaudu. Osavõtt on tasuta.

Õpitoa tarbeks palume võtta kaasa digivahendi.

Terminipäevaku korraldajad ja päevajuhid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia) ja Helika Mäekivi (Tartu Ülikool). Üritust toetab Haridus- ja Teadusministeerium eestikeelse terminoloogia programmi kaudu.

Lisateavet saab meiliaadressilt ylle.sihver@emu.ee.

Lugupidamisega

Ülle Sihver, Eesti Maaülikool

Reet Hendrikson, Kaitseväe Akadeemia

Helika Mäekivi, Tartu Ülikool

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kõrghariduse rahastamine kui vildakate stiimulitega süsteem

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.01.2020
TÜ praktilise filosoofia teadur Mats Volberg Foto: Andres Tennus

Inimesed reageerivad stiimulitele, eriti kui mängus on raha. Dubner ja Levitt tegid selle oma kuulsas 2008. aastal eesti keeles ilmunud raamatus „Freakonomics. Hullumajandus“ hästi selgeks.

Kui õpetaja karjäär ja mõnikord ka teenistus sõltuvad sellest, kui hästi tema õpilased riikliku testi sooritavad, siis on neil stiimul painutada reegleid õpilaste kasuks. Kui aga pakkuda doonoritele vereloovutamise eest raha, asendatakse algne üllas stiimul (inimeste aitamine) millegi madalamaga (pelk raha) ja inimeste motivatsioon verd loovutada kahaneb.

Just viimane näide on eriti oluline. Olukorras, kus on palju tegutsejaid, aga stiimulid nihkes, võib tulemuseks olla ebameeldiv, ebatõhus või lausa kahjulik süsteem. Kuigi iga üksik tegutseja käitub oma stiimulite järgi, tehes seda, mis on talle endale kasulik, on kõik osalejad tervikuna kehvemal positsioonil kui muidu.

Toon esmalt ühe abstraktse näite: tegutsejad konkureerivad vabal turul piiratud ressursi nimel. Osa neist avastab, et kui nad teevad läbi mingi kuluka või valulise protseduuri, saavad nad parandada oma konkurentsieelist. Kuna turg on vaba, tekib pärast piisava arvu protseduuri läbinuid teistelgi tugev stiimul sedasama teha. Olenevalt turu reaktsioonikiirusest valitseb mõne kuu või aasta pärast turul olukord, et igaüks, kes soovib konkureerida, peab enne läbima tolle kuluka või valulise protseduuri. Seega on algul konkurentsieelist pakkunud näitajast saanud aluseeldus.

Kõigi osalejate jaoks on olukord nüüd kehvem. Turul konkureerijate jaoks on see nii sellepärast, et turule tulla on kulukam kui varem. Ressursipakkujate seis on samuti nigelam, sest nad peavad kauem ootama ja jäävad ilma kõigist kandidaatidest, kes loobuvad lisakulutuse tõttu üldse osalemast.

Mina tunnen, et olen juba pikka aega olnud ühe sellise vildakate stiimulitega süsteemi osaline. Nagu pealkiri viitab, pean silmas kõrghariduse, täpsemalt teadustegevuse rahastamist.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Eva Liina Asu-Garcia venia legendi loeng eestirootsi keelest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.01.2020

Teisipäeval, 14. jaanuaril kell 14.15 (Lossi 3-305) peab TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži rootsi keele dotsent Eva Liina Asu-Garcia venia legendi loengu "Eestirootsi keel: arhailine, aga samas uuenduslik".

Eestirootsi ehk rannarootsi keel, mida veel enne Teist maailmasõda kõneldi laialdaselt Loode-Eesti rannikualadel ja saartel, on peaaegu hääbunud. Ometi annavad selle väheuuritud rootsi murde tunnusjooned väärtuslikku teavet rootsi keele ajaloo ja keelekontaktide mõju kohta. Ettekanne keskendub peamiselt eestirootsi foneetilistele eripäradele, osutades nii arhailistele kui ka uuenduslikele joontele.

Loeng toimub eesti keeles.
Kõik huvilised on oodatud!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Ekilexi ja terminitööd puudutav kohtumine EKIs 21.01.2020

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Kui Teil on Ekilexi kasutamise või sisulise terminitöö käigus tekkinud küsimusi või probleeme, olete oodatud 21. jaanuaril kell 14 Eesti Keele Instituuti (Roosikrantsi 6, Tallinn).

Kui soovite kohtumisel osaleda, siis palume sellest e-kirjaga teatada aadressile terminoloogia@eki.ee. Võimaluse korral palume ette saata ka kirjeldused probleemidest, mis lahendamist vajavad. Sel moel lähevad kohtumised EKIs võimalikult produktiivselt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Viipekeele õigusterminite sõnastik

EKI uudised
Ei õnnestu esitada.

Eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik: https://www.eki.ee/dict/vkq/

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

SEMIOOTIKA KALENDER 2020

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Selleks, et semiootikamaailmas toimuvatest üritustest lihtsamini ülevaadet saada, panime kokku 2020. aasta semiootikaalaste ürituste kalendri. Täiendame kalendrit jooksvalt uute üritustega ning omapoolseid täiendusi võite saata info@semiootika.ee.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Valminud on esimene eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Valminud on esimene eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik, mis on elektrooniliselt kättesaadav aadressil http://www.eki.ee/dict/vkq/

Sõnastik koostati eesti keele õigusterminite baasil. Õigusterminile otsiti kasutuses olev eesti viipekeele üldkeeles kasutusel olev viibe, mis vastaks terminile nii sisult kui vormilt. Olemasolevaid viipeid vajadusel täpsustati või täiustati. Kui aga õigusmõiste tähistamiseks viibe puudus, mõeldi välja uus oskusviibe. Uue viipe loomisel tugineti eesti viipekeele viipeloome põhimõtetele ning viibete liitmis- ja tuletamisprintsiipidele.

Esialgu võivad uued oskusviiped tunduda võõrastavatena. Mida rohkem aga viipe päritolu analüüsida, selgub, et uued viiped on huvitavad ning õiguslikus tähenduses täpsemad ja õigemad. Kokku on sõnastikus ligikaudu 200 oskusviibet koos sisuseletuse ja näidislausega.

Sõnastiku koostajad kutsuvad kõiki huvilisi sõnastikuga tutvuma ja tagasisidet andma aadressil regina@viipekeeletolgid.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast kevadsemestril 2020

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.12.2019

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Roomet Jakapi, Bruno Mölder jt
Loengud E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis, seminarid gruppides.

Aine käigus antakse ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Käsitletakse ka peamisi filosoofilisi probleeme ja nende lahendamisviise. Kõigile huvilistele, humanitaarvaldkonna BA alusmooduli valikaine.

FLFI.01.103 Filosoofia ajalugu I (6 EAP)
Andrus Tool
T 10-12, N 10-12 Jakobi 2-337

Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, I. Kanti teoreetiline ja praktiline filosoofia, G.W.F. Hegeli spekulatiivse filosoofia süsteem, F. Nietzsche õpetus euroopalikust nihilismist, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.080 Sissejuhatus filosoofia ajalukku doktorantidele (3 EAP)
Andrus Tool
R 10-12 Jakobi 2-337

Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.071 Merleau-Ponty tajufenomenoloogia (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 12-14 Jakobi 2-337

Õppeaine sisuks on Maurice Merleau-Ponty peateose "Taju fenomenoloogia" ("Phénoménologie de la perception", 1945) ja lõpule viimata jäänud hilise suurteose "Nähtav ja nähtamatu" ("Le visible et l'invisible", 1964) valitud osade uurimine, keskendudes teemadele nagu ihulisus ja taju, väljendus ja keel, looduse ja teiste inimeste kogemine, ajalisus, vabadus, olemine. "Taju fenomenoloogiat" ja "Nähtavat ja nähtmatut" käsitletakse nii Merleau-Ponty omaenda mõtlemise kui ka fenomenoloogilise traditsiooni (Husserl, Heidegger, Sartre) laiemas kontekstis. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.101 Mõttepildid / valgusepildid (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 18-20 Jakobi 2-337

Keskendudes fotograafia / fototeooria filosoofilistele aspektidele, vaetakse kursusel ühtlasi fotograafia võimalusi filosoofiliseks nägemiseks ja refleksiooniks. Küsimuse all on seega filosoofiline sissejuhatus fotograafiasse, mis paiguti võib ilmneda fotograafilise juhatusena filosoofiasse. Kõne alla tulevad nii kuulsate kui ka tundmatute fotograafide, nii fototeoreetikute (Benjamin, Barthes) kui ka filosoofide (Platon, Peirce, Heidegger, Adorno, Derrida) tööd. Seminarid lõppevad seminarist osalejate ülesvõetud valguspiltidest mõttepiltide presentatsiooni ja aruteluga. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.115 Religioossed uskumused filosoofilises perspektiivis (3 EAP)
Roomet Jakapi
T 14-16 Jakobi 2-327

Kursuse keskmes on religioosse uskumuse mõiste, nii nagu seda käsitletakse ja analüüsitakse traditsioonilises analüütilises religioonifilosoofias (Plantinga, Swinburne jt) ning võrdlevas religioonifilosoofias (Knepper jt). Kõigile huvilistele.

FLFI.01.119 Antiikne skeptitsism (3 EAP)
Toomas Lott
K 14-16 Jakobi 2-327

Kursusel tutvume Sextus Empirikose "Skeptitsismi põhijoonte" ja Cicero "Akadeemilisest skeptitsismist" erinevate tõlgendustega nii primaar- kui sekundaartekstidele tuginedes, fookusega nende teoste epistemoloogilistel implikatsioonidel. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.008 Poliitikafilosoofia (6 EAP)
Kadri Simm
K 14-16 Jakobi 2-336

Vaadeldakse järgmisi küsimusi: Mis on poliitikafilosoofia? Kuidas põhjendada riiki? Kes peaks valitsema? Kuidas mõista vabadust? dKuidas jaotada hüvesid? Kas soorollid on sotsiaalselt konstrueeritud? Antakse ülevaade poliitilise filosoofia põhiteemadest ja -mõistetest. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.138 Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung
nädalad 36-40, Salme 1a

Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt. Kõigile huvilistele, eriti õpetajaerialade magistrantidele.

FLFI.03.098 Teaduslugu (6 EAP)
Endla Lõhkivi jt
K 16-18 Jakobi 2-337

Kursuse käigus tutvutakse ideedeajaloo teoreetiliste lähenemistega nagu kontekstualism, realism, relativism, eksternalism, internalism jt ning analüüsitakse

Euroopa teaduslike ideede ajaloo olulisemaid näiteid nagu üleminek müüdiliselt mõtlemiselt teaduslikule, geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, njuutonlik pööre ja tänapäevase teaduse tekkimine, alkeemia ja keemia, valgustusideed ja teadus, evolutsiooniideed, näiteid inimese- ja ühiskonnakäsitluste ajaloost. Kõigile huvilistele.

FLFI.04.032 Sissejuhatus metafüüsikasse (3 EAP)
Bruno Mölder
T 16-18 Jakobi 2-337

Analüütiline sissejuhatus tänapäeva metafüüsikasse. Kursusel antakse ülevaade olemise põhikategooriatest ja mitmesugustest suhetest entiteetide vahel ning olulisematest metafüüsika teemadest (aeg, vaba tahe, põhjuslikkus). Kõigile huvilistele (soovitav on mõne filosoofiakursuse varasem läbimine).

FLFI.04.068 Keelefilosoofia (6 EAP)
Alexander Davies
E, N 16-18 Jakobi 2-337

Aine käsitleb keelefilosoofia põhiteemasid, andes sissejuhatuse tähendusteooriasse, semantikasse ja kommunikatsiooniteooriasse. Kõigile huvilistele. Kasuks tuleb varasem kokkupuude loogikaga.

FLFI.04.078 Sissejuhatus loogikasse (6 EAP)
Indrek Lõbus, Alexander Davies
T 12-16, N 10-12 Jakobi 2-336

Kursus tutvustab propositsionaalset loogikat ja esimest järku predikaatloogikat. Selgitatakse, kuidas loogikat kasutatakse argumentide ja ka loomuliku keele semantika rekonstrueerimisel ning analüüsimisel. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.012 Eesti filosoofia ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe jt
E 14-16 Jakobi 2-337

Ülevaade Eesti filosoofia ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandini käsitletuna selle peamiste suundumuste, etappide ja esindajate läbi, keskendudes filosoofia eri traditsioonidele nii akadeemilistes institutsioonides kui ka väljaspool eeskätt Euroopa filosoofia ajaloo ja Eesti mõtteloo kontekstis: filosoofia Rootsi-aegses Tartu ülikoolis, filosofeerimine valgustusajastu Eestis, filosoofia nii taasavatud Tartu ülikoolis kui ka väljaspool I maailmasõjani (Jäsche, Teichmüller, Keyserling), rahvusliku akadeemilise filosoofiatraditsiooni algus Eesti Vabariigi aegses Tartu ülikoolis enne II maailmasõda (Koort), filosoofia Eestis Saksa ning Nõukogude okupatsioonide ja ideoloogilise surve tingimustes, filosoofia taasiseseisvunud Eestis. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.018 Eesti mõtteloo erikursus: Euroopa Eestis (3 EAP)
Tiina Kirss
K 10-12 Jakobi 2-327

Kevadsemestril 2020 on kursuse teemaks Euroopa Eestis. Seminarikursus käsitleb kultuuriülekannet ja sellega seotud mõisteid XIX sajandist kuni II maailmasõjani, nende mõistete ehitamist ning piiritlemist Eestis. Selle asemel, et paigutada Eestit jõuliselt Euroopasse, esitame küsimuse: kuidas ning milliste mõttetööriistade kaudu on toiminud Euroopa kultuuriülekanne Eestisse XIX ja XX sajandil? Kõigile huvilistele.

FLFI.05.024 Loomuõigus Euroopa mõtteloos (6 EAP)
Pärtel Piirimäe
T 12-14 Jakobi 2-327

"Loomuõiguse" mõistega tähistatakse universaalseid moraali- ja õigusprintsiipe, mis on tuletatud inimloomusest või jumalikust maailmakorrast ning mida saab kasutada mõõdupuuna positiivse (nii riigisisese kui rahvusvahelise) õiguse hindamiseks või alusena uue õiguse loomiseks. Kursuse raames uurime loomuõiguse idee kujunemist ja ajalugu antiigist tänapäevani, pöörates erilist tähelepanu varauusaja perioodile, mil loomuõigusfilosoofia alusel hakkasid välja kujunema modernsed arusaamad inimõigustest ja - vabadustest ning nende õiguste kaitsele pühendunud liberaalsest riigist. Me käsitleme loomuõigusteoreetikute arusaamu inimesest, omandist, perekonnast, riigist ning rahvusvahelisest korraldusest ning uurime, kuidas loomuõiguse alusel sai nii õigustada kui kritiseerida selliseid institutsioone ja praktikaid nagu orjus, partriarhaalne perekond, absoluutne monarhia ning sõda. Kursuse lõpus arutame, milline võiks olla loomuõiguse koht tänapäeva filosoofias, poliitikas ning õigusteaduses. Huvilistele, kel on varasem kokkupuude Euroopa mõttelooga.

HVFI.01.0o3 Filosoofilised lahkarvamused (6 EAP)
Kadri Simm jt
N 16-18 Jakobi 2-327 või täielikult veebipõhisena

Aine esimene osa keskendub kriitilise mõtlemise ning argumenteerimise alustele, teine osa tutvustab mitmeid distsipliinideüleseid filosoofilisi probleeme. Kõigi erialade doktorantidele.

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss tõi instituuti ohtralt kiitust

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.12.2019

Filosoofia ja semiootika instituudi tudengeid ja vilistlasi saatis 2019. a üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil suur edu. Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna bakalaureuseõppe 1. preemia sai semiootika üliõpilane Keily Tammaru tööga „Tallinna loomaaia ninasarvikute omailmaanalüüs”. Keily juhendajat Riin Magnust tunnustati tänukirjaga. Valdkonna doktoriõppe 2. preemia sai filosoofia osakonna vilistlane Karin Kustassoo Leideni ülikoolis kaitstud tööga „Paths towards philosophy: Søren Kierkegaard’s place in Martin Heidegger’s first Freiburg period lecture courses (1919-1923)“.

Tänukirjaga märgiti ära ka filosoofia doktorandi Juhan Hellerma teadusartikkel „Koselleck on Modernity, Historik, and Layers of Time“ ja semiootika magistrandi Rene Kiisi bakalaureusetöö „Emajõe ja Toomemäe poeetiliste representatsioonide võrdlev semiootiline analüüs”. Sotsiaalministeeriumi eripreemia sai filosoofia magistrant Karl Lembit Laane poliitikauuringute instituudis kaitstud bakalaureusetöö „Parteisüsteemide heitlikkus 40 Euroopa riigis vahemikus 1991-2019 ning selle seos tööpuudusega“ eest.

Kõigile pärjatutele instituudi poolt õnnesoovid ja suur tänu tööde juhendajatele!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Tartu Ülikool on välja kuulutanud konkursi tänapäeva eesti keele professori ametikohale

EKI uudised

 

Tänapäeva eesti keele professor

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Dokumentide esitamise tähtaeg on 2. jaanuar 2020.

 

Vaata kuulutust TÜ kodulehel

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

SEMIOSALONGI SÜGISHOOAEG

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Sügisel 2019 on Semiosalongi teemaks “Konfliktisemiootika”. Kolmel salongiõhtul – 13. novembril, 20. novembril ja 16. detsembril (vt allpool). Discussions about conflicts often revolve around two main questions: how to solve them and how to avoid them? Despite our often fearful
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Sümpoosionil käsitletakse vormeleid suulises luules ja proosas

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.12.2019

5.–7. detsembrini toimub Tartu Ülikoolis projekti “Vormelid Islandi saagakirjanduses” esimene sümpoosion. 20. sajandi jooksul avastasid teadlased, et hoolimata kultuurist on  suulisel luulel siiski üks ühine omadus – sõnaliste vormelite kasutamine, see tähendab, et kasutatakse enam-vähem kindlaid sõnaühendeid korduvalt. Need vormelid on pärit traditsioonidest ja pole leiutatud üksikute luuletajate poolt. Tänavuse sümpoosioni teemaks ongi „Vormel suulises luules ja proosas. Uued lähenemisviisid, mudelid ja tõlgendused.“

Sümpoosioni eesmärk on uurida vormeleid maailma kontekstis ja süvendada arusaamist vormelite funktsioonist ja tähendusest. Käsitlus saab olema ainulaadne, kuna võrreldakse eri kultuuride suulisi traditsioone, kokku tuuakse teadlased, kellele on vähe  varasemaid teadmisi üksteise töö kohta ning eriliseks teeb sümpoosioni ka see, et keskendutakse võrdselt nii suulisele luulele kui ka proosale (varasemalt on vormeliuuringud keskendunud eranditult või peamiselt luulele).

Sümpoosion toob kokku teadlased ja üliõpilased, kes tunnevad huvi suulise pärimuse ja poeetiliste traditsiooni vastu. Sümpoosionil osalevad silmapaistvad rahvusvahelised teadlased, näiteks Stephen Mitchell Harvardi ülikoolist, Frog Helsingi ülikoolist, Elena Melnikova Vene Teaduste Akadeemiast, aga ka mitmed Tartu ülikooli teadlased, näiteks skandinavistika professor Daniel Sävborg, klassikalise filoloogia professor Janika Päll ja inglise ja võrdleva rahvaluule vanemteadur Jonathan Roper. Kokku teevad sümpoosionil oma ettekanded 32 teadlast 13 erinevast riigist.

Sümpoosioni korraldab Tartu Ülikooli skandinavistika osakond ja see saab olema iga-aastane sündmus. Rohkem infot on sümpoosioni veebilehel.

Lisateave: Daniel Sävborg, skandinavistika osakonna juhataja ja skandinavistika professor, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna aasta õppejõuks valiti Maria-Kristiina Lotman

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.12.2019

4. detsembril tänati Tartu Ülikooli muuseumis aasta õppejõude ja programmijuhte ning anti üle õppekvaliteedi edendamise auhind.

Aasta õppejõu auhinnaga tunnustatakse igas ülikooli valdkonnas üht õppejõudu, kes on eelmisel õppeaastal silma paistnud väga hea õpetamisega. Tänavu esitasid aasta õppejõu kandidaate esimest korda üliõpilased (vähemalt viis üliõpilast üheskoos) ja õpetamise hindamisel lähtuti Tartu Ülikooli õpetamise heast tavast. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse moodustatud komisjon valis esitatud kandidaatide seast humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna aasta õppejõuks 2019 maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia dotsendi Maria-Kristiina Lotmani.

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimehe Allan Aksiimi sõnul sooviti õppejõude tunnustada õppimiskeskse ja eluga seotud õpetamise eest, hinnati mitmekülgset meetodikasutust ning õppejõu oskust ise oma ainest vaimustuda ja üliõpilasi innustada. "Auhinnatud õppejõude ühendab see, et nad loovad heatujulise õpikeskkonna ja annavad üliõpilase isiklikuks arenguks toetavat tagasisidet. Kiidetakse õppejõude, kes aitavad õppida kriitiliselt mõtlema ja arutlema, kuid säilitada ka tolerantsuse eri arvamuste suhtes, ning kes suunavad üliõpilasi leidma oma eriala rolli ühiskonnas," lisas ta.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Algasid kolmandad Vikipeedia keeletoimetamistalgud

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.12.2019
Foto: Abhi Sharma, Wikimedia Commons

Detsembris algasid Vikipeedia keeletoimetamistalgud, kuhu oodatakse osalema kõiki, kes tahavad keeleliselt parandada Vikipeedia artikleid. Talgute auhinnafond on 2500 eurot, millest 500-eurose eripreemia saab parim uus talguline.

Emakeelepäevani kestvate keeletoimetamistalgute eesmärk on Vikipeedia artikleid keeleliselt ladusamaks muuta ja väärtustada keeletoimetaja ametit.

Keeletoimetajana saavad end proovile panna kõik. Selleks tuleb registreeruda Vikipeedia kasutajaks, panna end osalisena kirja, valida endale meeldivad ja toimetamist vajavad artiklid ning asuda toimetama.

Žürii hindab keeletoimetaja ametiülesannete täitmist, arvesse võetakse toimetatud artiklite kvaliteeti ja mahtu. Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

„Talgute üks tähtsamaid märksõnu on minu meelest keeletoimetajatöö väärtustamine. Hea keeletoimetaja tööd võib võrrelda koristaja omaga: kui töö on tehtud hästi, jääb see sageli märkamata. Talgud võimaldavadki esile tõsta ja tunnustada neid inimesi, kes on andnud panuse eestikeelsete (aine)tekstide heakeelsusse,“ kommenteeris žürii liige, Kaitseväe Akadeemia terminoloog ja sõjandusterminoloogia töörühma juht Reet Hendrikson.

Talgute auhinnafond on 2500 eurot. Kokku 2000 eurot esimesele kolmele tublile talgulisele paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ning anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse. Sel aastal esimest korda annab MTÜ Wikimedia Eesti 500-eurose eripreemia parimale uuele talgulisele ehk inimesele, kes ei ole osalenud varasematel talgutel.

Kahe aastaga on 49 inimest toimetanud talgutel 1209 Vikipeedia artiklit. Eelmisel aastal valiti parimateks keeletoimetajateks Svea Tarkin, Merily Šmidt ja Liina Kahu. Miljon+ eriauhinna sai Eve Sooneste. „Olen alles keeletoimetaja teekonna alguses, seepärast on väga vahva, et minu tööd märgati ja tunnustati,“ kommenteeris Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe 1. kursusel õppiv Tarkin võitu ja julgustas kõiki osa võtma. „Soovitan talgutel kindlasti osaleda, kui tunned, et toimetamispisik on küljes. Talgud võimaldavad keeletoimetada mis tahes valdkonna tekste omas tempos ja pingevabalt, ühtki tähtaega ei terenda silme ees. Nii on mõnus vaikselt tekstide kallal nokitseda.“

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuuluvad Ann Siiman (žürii esimees, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Airi Männik (Eesti Keeletoimetajate Liit), Svea Tarkin (Eesti Keeletoimetajate Liit), Sirli Zupping (Haridus- ja Teadusministeerium), Helin Kask (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut) ja Ursula Erik (MTÜ Wikimedia Eesti).

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Lisateave: Ann Siiman, TÜ digihariduse spetsialist, 5348 7608, ann.siiman [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tiina Laansalu ja Mariko Fasteri doktoritööde kaitsmised

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.12.2019

24. jaanuaril 2020 kaitsevad instituudis doktoritöid Tiina Laansalu ja Mariko Faster. Kell 12.15 kaitseb Tiina Laansalu doktoritööd "Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemine ja nimesiire". Juhendajad on prof Karl Pajusalu ja dr Marja Kallasmaa (EKI). Oponent on prof Janne Saarikivi (Helsingi ülikool). Kell 14.15 kaitseb Mariko Faster doktoritööd "Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal". Juhendajad on prof Karl Pajusalu ja prof Janne Saarikivi (Helsingi ülikool). Oponendid on dr Lembit Vaba ja dr Santeri Junttila (Helsingi ülikool/Greifswaldi ülikool). Kaitsmised toimuvad TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eesti keele aasta korraldajate tänuaktus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eesti keele aasta korraldajate tänuaktus
Toimumiskoht: Niguliste kirik / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 5. detsember 2019 - 5. detsember 2019
Algusaeg: 17:00 - 19:00
Kirjeldus:

KAVA

 

Viis F. Pacius, sõnad J. V. Jannsen „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. TÜGi segakoor Aade Eritsa juhatusel ning kõik aktusel osalejad

Sissejuhatavad sõnad, TÜGi õpilane Age-Iiris Rim

Üleilmakooli õpetaja Helja Kirberi kõne

Sven Lõhmus „Jõuluõhtu valgus ― heade mõtete algus“. Esitab TÜGi segakoor Aade Eritsa juhatusel

Eesti keele teemaline luulekompositsioon. Esitavad TÜGi õpilased

 

Viis Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment, Aarne Männiku seade, laul muusikalist „Väike merineitsi“. Esitab TÜGi segakoor Aade Eritsa juhatusel

 

 

Ivar Ivask „Usk keelesse“, esitab TÜGi õpilane Desire Raudsepp

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Tänusõnad, tänukirjad ja piparkoogid

 

Tuuli ja Teet Vellingu kontsert

 

 

SISSEPÄÄS KUTSEGA!

 

 

 

 

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli piduõhtu lisapiletid on samuti välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.11.2019

Lisapiletid rahvusülikooli sajanda aastapäeva piduõhtule „Tuleviku juured“ tulid müüki neljapäeval, 28. novembril kell 10, kuid nüüdseks on ka need välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule.

„Rahvusülikool 100“ projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on huvi piduõhtu vastu ületanud kõik ootused. See oli korraldajatele suur rõõm, kuid ka proovikivi. Lisapiletite hulk oli piiratud ja ka need on nüüdseks läbi müüdud. Korraldajad paluvad kõigilt mõistvat suhtumist ja loodavad, et igaüks, kes soovib, leiab omale sobiva võimaluse tähistada rahvusülikooli suurt aastapäeva. 

Rahvusülikooli aastapäeva ürituste kava on veebilehel 100.ut.ee/ajakava

Lisateave: Kaja Karo, „Rahvusülikool 100“ kommunikatsioonijuht, 505 3468, kaja.karo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli piduõhtu lisapiletid on samuti välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.11.2019

Lisapiletid rahvusülikooli sajanda aastapäeva piduõhtule „Tuleviku juured“ tulid müüki neljapäeval, 28. novembril kell 10, kuid nüüdseks on ka need välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule.

„Rahvusülikool 100“ projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on huvi piduõhtu vastu ületanud kõik ootused. See oli korraldajatele suur rõõm, kuid ka proovikivi. Lisapiletite hulk oli piiratud ja ka need on nüüdseks läbi müüdud. Korraldajad paluvad kõigilt mõistvat suhtumist ja loodavad, et igaüks, kes soovib, leiab omale sobiva võimaluse tähistada rahvusülikooli suurt aastapäeva. 

Rahvusülikooli aastapäeva ürituste kava on veebilehel 100.ut.ee/ajakava

Lisateave: Kaja Karo, „Rahvusülikool 100“ kommunikatsioonijuht, 505 3468, kaja.karo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli piduõhtu lisapiletid on samuti välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.11.2019

Lisapiletid rahvusülikooli sajanda aastapäeva piduõhtule „Tuleviku juured“ tulid müüki neljapäeval, 28. novembril kell 10, kuid nüüdseks on ka need välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule.

„Rahvusülikool 100“ projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on huvi piduõhtu vastu ületanud kõik ootused. See oli korraldajatele suur rõõm, kuid ka proovikivi. Lisapiletite hulk oli piiratud ja ka need on nüüdseks läbi müüdud. Korraldajad paluvad kõigilt mõistvat suhtumist ja loodavad, et igaüks, kes soovib, leiab omale sobiva võimaluse tähistada rahvusülikooli suurt aastapäeva. 

Rahvusülikooli aastapäeva ürituste kava on veebilehel 100.ut.ee/ajakava

Lisateave: Kaja Karo, „Rahvusülikool 100“ kommunikatsioonijuht, 505 3468, kaja.karo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rahvusülikool 100 sündmuste raames räägitakse Balti riikide rahvuskeelte elujõust kõrghariduses

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.11.2019

28. novembril Tartu Ülikooli raamatukogus toimuval konverentsil kõnelevad Leedu, Läti ja Eesti ülikoolide professorid rahvuskeelte olukorrast oma riigi kõrghariduses ja maailmas.

Iseseisva rahvusriigi hool ja eesmärk on kindlustuda oma keele kestlikkus ja areng kõigis kasutusvaldkondades, sealhulgas ka kõrghariduses ja teaduses. Kas üleilmastumine, digipööre, turumajanduslikud väärtused ja avatud kõrgharidusruum lükkavad kultuuride ja keelte kestmise prioriteetide seadmisel tahapoole? Konverents vaatab ühelt poolt tagasi eesti, läti ja leedu keele sajandile kõrghariduses; analüüsib eesti, läti ja leedu keele kui õppekeele rolli tänapäeva kõrghariduses ja võimalikke stsenaariume tasakaalupunkti leidmiseks rahvuskeelse ja ingliskeelse kõrghariduse osas. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi rakenduslingvistika osakonna juhataja ning eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang teeb ettekanne „Eesti, leedu ja läti keele kui väikese kasutajaskonnaga keele teeb suureks omakeelne kõrgharidus ja teadus. Rahvusülikooli missioon on tagada eesti keele kestmine meie loengusaalides ja teadustöödes ka järgmised 100 aastat“.

Konverentsi teises pooles esitletakse humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorite artiklite kogumikku „Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis“. „Kogumik annab ettekujutuse Eesti humanitaaride laiast haardest ja rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgest tasemest. Sinna on koondatud nii uusi teadustöid kui ka varem ilmunuid, mis pole kodumaisele lugejale kõige paremini kättesaadavad olnud, ning selle juurde kuulub ka helikandja“, tutvustas valminud teost Tartu Ülikooli teadusprodekaan Riho Altnurme.

Esitlusel kõlavad Eestile pühendatud klaveripalad Viljandi kultuuriakadeemia direktori professor Iñaki Sandovali esituses.

Lisateave:
Birute Klaas-Lang, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi rakenduslingvistika osakonna juhataja ning eesti keele (võõrkeelena) professor, 506 9749, birute.klaas-lang [ät] ut.ee
Riho Altnurme, TÜ teadusprodekaan, 5344 1310, riho.altnurme [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Täna toimub selge keele arvamuskoda ja selge sõnumi gala. Pressiteade 27.11.2019

EKI uudised

Õiguskantsler Ülle Madise ja Eesti Keele Instituut korraldavad täna arvamuskoja „Selge ja kasutajakeskne riik“, milles arutletakse selge keele, kasutajakesksuse ja valdkonnaülese koostöö üle. Kogutakse ideid, kuidas lõimida selget keelt rohkem õigusloomesse ja riiklikku asjaajamisse. Osalejaid tervitavad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja õiguskantsler Ülle Madise. Arutlusteemasid juhatavad sisse Ülle Madise, Marten Kaevats, Lee Maripuu, Tajo Oja, Janno Siimar ning Katrin Hallik ja Katre Kasemets.

Selge keele patroon Ülle Madise annab üle 2019. aasta selge sõnumi auhinnad. Auhinna saavad Eesti Loodusmuuseumi audiogiid, Ants Laikmaa kampaania Viru Keskuses, Maanteeameti liiklusohutuse kampaania ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvib Eesti Loodusmuuseumi audiogiid, kus üheminutilisest, aga sisutihedast tekstist saab huviline hõlpsalt vajaliku teabe Eestis kasvavate seente kohta.

Tarbeteksti kategoorias märkis hindamiskomisjon ära Eesti Puuetega Inimeste Koja raamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ ja Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamatu „Küberturvalisus 2019“.

Parima selge sõnumiga tarbepildi auhind antakse Viru Keskuses korraldatud Ants Laikmaa kampaaniale, mille eesmärk on tutvustada Ants Laikmaa loomingut noortele ning luua sild ajaloo ja nüüdisaja vahel.

Tarbepildi kategoorias märgiti ära Staapli majade infograafika ja Statistikaameti Facebooki postitused.

Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on Maanteeameti liiklusohutuse kampaania, mille eesmärk on koputada lastevanemate südametunnistusele: „Sina oled ettenäitaja, et tema oleks ettevaataja“.

Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga märgiti ära veebileht narko.ee, Arhitektide Liidu kuraatorinäitus „Liginull“ ja Sotsiaalministeeriumi kampaania „Ava meeli“.

2019. aasta selge sõnumi edendaja on Politsei- ja Piirivalveamet, kellel on väga hea ja selge ülesehitusega koduleht ning mugav ja üha rohkem võimalusi pakkuv iseteeninduskeskkond.

Edendaja kategoorias märgiti ära Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet.

Eriauhinna pälvisid Riigikohus, Õigekirjagurmaan, ajakiri Täheke ning Helgi Erilaid ja tema saade „Aja jälg kivis“.

2019. aasta selge sõnumi auhinna võistlustöid hindas Eesti Keele Instituudi, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu Ülikooli, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev komisjon.

selge sõnumi veebileht                                                Katrin Hallik, Katrin.Hallik@eki.ee, tel 5347 2327

selge sõnumi FB                                                          Katre Kasemets, Katre.Kasemets@eki.ee, tel 5562 9051

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Valminud on baltisaksa-saksa-eesti-läti sõnaraamatu veebiversioon

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
26.11.2019

Baltisaksa sõnaraamat ehk Deutschbaltisches Wörterbuch on lõpuks jõudnud omadega niikaugele, et selle tegijad tihkavad seda otsast juba ka teistele näidata.

Proovida ja vaadata saab seda sõnaraamatut tõesti igaüks (kes vähegi saksa keelt mõistab), sest ette- ja väljanäitamisele tuleb sõnaraamatu internetiversioon ühes 43 000 märksõnaga. Kõigeks selleks kuluski ainult sada aastat ja kolm korda pihta hakkamist. 1921-1945 tegi Riias ja Posenis sõnaraamatut Oskar Masing. Tema kogu sai sõja lõpul peaaegu täiesti hukka. 1958 algas Marburgis asjaga uuesti otsast Alfred Schönfeldt. Sõda küll polnud, aga raha sai otsa. Aga tema kogu jäi õnneks alles.

Nõnda oligi Tartu ülikooli germanistidel 2009. aastal koostöös Eesti Keele Instituudi ja Marburgi Herderi-Instituudiga palju kergem omakorda asjaga pihta hakata. Abiks olid sealjuures TÜ baasfinantseering ning riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu. Esialgu on 40 kartoteegikastis sisaldunu jõudnud nüüdseks internetti ning ootab ülesleidmist ja tarvitamist.

Kõike seda ilu ja tulevikuplaane saab ligemalt näha ja kuulda kolmapäeval, 4. detsembril kell 16 Tartus aadressil Jakobi 2-114. 

Kõik on lahkesti palutud!
Anne Arold ja Reet Bender

Vt ka:

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni esitlus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni esitlus
Toimumiskoht: Tartu Ülikool, Jakobi 2 / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 4. detsember 2019
Algusaeg: 16:00
Kirjeldus:

Kolmapäevasel päeval, 4. detsembril 2019 kell 16 toimub Tartus Jakobi 2-114 Baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni esitlus.


Koostöös Eesti Keele Instituudi, Marburgi Herderi Instituudi ja Läti kolleegidega on Tartu Ülikooli germanistidel valmis saanud Baltisaksa-Saksa-Eesti-Läti sõnaraamatu veebiversioon. Ainult 100 aastat, kolm korda üritamist - ja 43 000 märksõna jagu baltisaksa keelt ongi kõigile oma silmaga näha: www.eki.ee/dict/bss

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kolmapäeval avatakse professor Leonid Stolovitši mälestusnäitus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.11.2019

Kolmapäeval, 27. novembril kell 16 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu. 3. korrusel professor Leonid Stolovitši mälestusnäitus.

Käesoleva aasta 22. juulil oleks Tartu Ülikooli filosoofiaprofessor, luuletaja, literaat ja tõlkija Leonid Stolovitš saanud 90-aastaseks. Tema sünniaastapäevale pühendatud näitus Tartu Ülikooli raamatukogus annab ülevaate tema eluloost ja teadustegevusest.

Leonid Stolovitš oli üks esteetika taassünni ja uuenemise algatajaid Nõukogude Liidus 1950. aastatel. Tema sotsiokultuuriline käsitlus esteetilise väärtusest, mis väljus dogmaatilise marksismi piirest ja käivitas rahvusvahelise diskussiooni esteetilise suhte loomuse üle, andis ühtlasi tõuke filosoofilise esteetika arengule Tartu Ülikoolis ja Eestis.

Hilisemates kirjatöödes pühendas Leonid Stolovitš palju tähelepanu naerule ja huumorile ning käis välja „süsteemse pluralismi“ kontseptsiooni. Oma eriala arendaja ja hinnatud juhendajana mõjutas ta mitmeid Eesti haritlasi ja kultuuritegelasi.

Mälestusnäitus avatakse 27. novembril kell 16 Tartu Ülikooli Raamatukogu kolmanda korruse fuajees ja see jääb avatuks kuni 31. jaanuarini 2020.

Näituse koostasid Elo Tõnisoo ja Jelena Ivanova ning kujundas Lilian Mengel.

Lisainfo:
Elo Tõnisoo
TÜ raamatukogu erialainfotalituse referent
elo.tonisoo [ät] ut.ee
737 5780

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tekstipäev „Keel tekstidena: 20 aastat tekstiuurimist iseseisvas Eestis“

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
25.11.2019

Tekstiuurijate tänavune konverents, mis toimub 29. novembril kell 11 Tartu Ülikooli peahoones (ruum 139), on emakeelse ülikooli aastapäeva puhul pühendatud tekstiuurimisele iseseisvas Eestis. Konverentsil juhitakse tähelepanu tekstide tähtsusele eri suhtlusvaldkondades.

Päeva esimese poole sisustavad Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli tekstiuurijate ettekanded, teises pooles on võimalik osaleda temaatilistes töötubades.
Üksikasjaliku info konverentsi kohta leiate keelekalendrist.
Oodatud on nii õppejõud ja üliõpilased kui ka üldhariduskoolide õpetajad ja õpilased.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eesti palvushommikusöök

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eesti palvushommikusöök
Toimumiskoht: Riigikogu / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 4. detsember 2019
Algusaeg: 11:00 - 18:00
Kirjeldus:

Eesti palvushommikusöök toimub 4. detsembril 2019 kell 8.30–10.30 Riigikogu konverentsisaalis Toompeal. 2019. aastal oleme tähistanud eesti keele aastat ning sel detsembrikuu varajasel hommikul Eesti parlamendihoones soovime mõelda ja kõnelda keelest. Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor ning 18. Eesti palvushommikusöögi peakõneleja arutleb teemal „Mis keeles räägib Jumal?“ Kui otsime sellele küsimusele vastust, siis tundub loogiline pärida, mis keeles peaksime rääkima Jumalaga? Soovib ju iga kõneleja oma vestluskaaslasele enda mõtteid ja arusaamu selgitada – olla mõistetud. Olgugi et vastused neile küsimustele võivad tunduda esmapilgul lihtsad, kutsume Teid siiski kaasa mõtlema ja üheskoos hommikusöögi laua ümber arutlema. Eesti palvushommikusöök 2019 auesimehed Riigikogu liige Helmen Kütt Riigikogu liige Priit Sibul Eesti Evangeelse Alliansi president, õpetaja Mihkel Kukk Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Seened

Eesti Semiootika Seltsi uudised
“The smell of truffle reminds us of what we have in common with other desiring creatures. <…> A fine meal or elegant perfume both recalls and refines our animal and vegetable nature. Smell, the chemical communication, is uncanny because it
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Selgunud on õpetajastipendiumi saajad

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
18.11.2019

Emakeele Selts annab Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi.

Komisjoni otsusega saavad stipendiumi: Ele Arder, Silja Käär, Maili Nurme, Tiia Palmiste, Linda Palts ja Pilleriin Puhlov.

Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kaarel Tarand. Pankrotist viidud (Sirp 15.11.2019)

EKI uudised

Vildakas usk ja valed otsused on jätnud Eesti aastateks oma entsüklopeediata, kuid seda viga annab parandada. ..

Eesti keele sõnaraamatute tegemist ei paisatud entsüklopeedia kombel turuvoogudesse. Põhiseaduse käsu järgi säilitas riik Eesti Keele Instituudi riigi teadus- ja arendusasutusena, mille esimene ja tähtsaim eesmärk kehtiva põhimääruse järgi on „kindlustada eesti keele kestlikkus eesti kirjakeele hoolde, korraldamise ja arendamise, riigile ja rahvuskultuurile oluliste sõnaraamatute ja andmekogude koostamise ja ajakohastamisega“. Töö viljaks on riiulite kaupa sõnaraamatuid ning aina täiustuv veebivara (Sõnaveeb, Keeleveeb, nimede andmebaasid jpm), aga töö ise on loomult lõputu ja saabki olla viljakas vaid inimeste ja rahaga stabiilselt varustatud püsiinstitutsiooni rüpes.

Kas eestikeelsel entsüklopeedial võiks olla eesti keele kestlikkuse kindlustamisel sõnastikega samaväärne roll? Kindlasti. ..

Loe lähemalt siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Riigikeele aasta: Lääne maakonna keelepäev Haapsalus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Riigikeele aasta: Lääne maakonna keelepäev Haapsalus
Toimumiskoht: Läänemaa Ühisgümnaasium / Haapsalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 22. november 2019
Algusaeg: 10:15 - 15:30
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

In memoriam Mihhail Makarov

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.11.2019

Mihhail Makarov (15. juuni 1922 – 4. november 2019), kauaaegne Tartu Riikliku Ülikooli filosoofia kateedri juhataja, suri 4. novembril 97-aastaselt Tallinnas. Ta sündis 15. juunil 1922 Narvas vene valgekaardiväelase perekonnas. Õppis Narva Vene Gümnaasiumis, kust sai korraliku n-ö tsaariaegse hariduse. Mobiliseeriti 2. juulil 1941 Punaarmeesse. Osales lahingutes Stalingradi all ja Kalinini rindel. Sõja lõpus tõusis Makarov Eesti Laskurkorpuse poliitjuhi asetäitjaks. Ta lõpetas 1950 Leningradi Riikliku Ülikooli, kus õppis filosoofiat. Aastatel 1950–1971 töötas ta filosoofiaõppejõuna Tartu ülikoolis, oli aastatel 1960–1971 filosoofia kateedri juhataja, 1970 sai professoriks. Õpingute ajal Leningradis sõbrunes ta Rem Blumiga (1951 1989 filosoofia õppejõud Tartu ülikoolis, alates 1977 filosoofia ajaloo professor) ning tutvus Leonid Stolovitšiga (1953-1994 filosoofiaõppejõud Tartu ülikoolis, alates 1967 professor). Mihhail Makarov oli see, kes aitas Rem Blumil ja Leonid Stolovitšil saada erialane töökoht Tartus, kuna see polnud Leningradis toona nende juudi päritolu tõttu võimalik.

Oma mõttetöös keskendus Mihhail Makarov mõistetele kui filosofeerimise instrumentaariumile, filosoofia kategooriate ajaloolisele arengule, nende mitmetähenduslikkusele ja variatiivsusele, püüdes põhjendada filosoofiliste mõistete kujunemise seost filosoofia aine arenguga selle erinevates traditsioonides ja vastastikuses toimes ühiskondliku teadvuse eri vormidega. Nõukogude filosoofina oli talle seejuures oluline näidata, kuidas rakendada filosoofia kategooriaid nõukogude elu mõtestamisel ja ideoloogia kujundamisel, sidudes filosoofiaajaloolasena selle ülesande kategooriate uurimisega läbi kogu lääneeuroopaliku mõtteloo nende Vana-Kreeka algupärani välja. Nõukogude ühiskonna ideoloogilis-utoopilist suunatust kommunismi ülesehitamisele silmas pidades paistis ilmselt iseäranis viljakana uurida filosoofilisi õpetusi eesmärgist kui põhjusest ehk teleoloogiat. Nii kaitses Mihhail Makarov aastal 1960 filosoofiakandidaadi väitekirja "Философия марксизма-ленинизма о категории "цель"" / "Marksistlik-leninlik filosoofia kategooriast "eesmärk"" ning 1968 filosoofiadoktori väitekirja teemal "Историческое развитие категории "цель" и значение ее в современной науке и философии" / "Kategooria „eesmärk“ ajalooline areng ning tähtsus tänapäeva teaduses ja filosoofias".

Omaaegsetele Tartu ülikooli üliõpilastele on Mihhail Makarov jäänud meelde huvitavate ja põhjalike filosoofiaajaloo loengutega, mida ta pidas ladusas eesti keeles mõnesuguse vene aktsendiga. Tähelepanu väärib tema 1963. aastal ilmunud raamat „Materialistliku dialektika kategooriad“, mille ta kirjutas eesti keeles. Olles küll seejärel ühel filosoofia kateedri koosolekul tunnistanud, et nii rasket tööd nagu eesti keeles raamatu kirjutamine ta enam ette võtta ei kavatse, on ta veel hiljemgi täiendanud oma „Materialistliku dialektika kategooriate“ käsieksemplari eestikeelsete ääremärkuste ja kommentaaridega. Ka tema Venemaal ilmunud venekeelsete teoste käsieksemplaridest võib leida äärtele märgitud filosoofiaterminite eesti vasteid (nt „Сложность и вариативность категорий диалектики“ / „Dialektika kategooriate keerulisus ja variatiivsus“ (1988)). „Materialistliku dialektika kategooriad“ oli tema eesti kolleegide seas õppevahendina kõrgelt hinnatud.

Paljuski Mihhail Makarovi teeneks võib pidada, et Tartu ülikooli filosoofia kateeder kujunes 1960. aastate vältel kohaks, kus eri rahvustest ja erialadelt sinna aspirantuuri filosoofiat uurima tulnuil oli võimalik nii eesti kui vene keeli elavalt arutada marksismi erinevate suundumuste üle, vaagida ja argumente katsetada kuni revisionistlike seisukohtadeni välja. Nii tundnud Mihhail Makarov ise huvi näiteks tänapäevalgi mõjusa itaalia marksisti Antonio Gramsci vastu. Teda tõmmanud ka Martin Heideggeri poole, kuigi loengus ei jätnud ta hoiatamata, et tegemist on „vaenlasega“. Aspirantidelt nõuti nii filosoofia ajaloo kui ka marksismi klassikute tudeerimist allikteoste põhjal ning nende tõlgendamist loovalt ja mõtestatult. Õhkkond aga muutus järsult 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmuste järel, kui Nõukogude Liidu tankidega eesotsas lämmatati Praha kevad, katse üles ehitada liberaalsemat „inimnäoga sotsialismi“. Tartu ülikooli filosoofia kateedris kajastus see avalikult teravas ideoloogilises vastasseisus Mihhail Makarovi ja Rem Blumi kui kahe kirgliku küll nõukogude, kuid ilmselt siiski erineva marksisti vahel, mis tipnes Rem Blumi ja Leonid Stolovitši suurvenelikelt positsioonidelt „sionismis“ süüdistamisega. Kas Mihhail Makarovit haaras hirm tema enda varemalt soositud vabameelsuse ees?

1971. aastal lahkus Mihhail Makarov Tartust Tallinna Polütehnilise Instituudi filosoofia kateedrisse juhatajaks ning 1972 Leningradi, kus tegutses 2005. aastani Venemaa Teaduste Akadeemia praeguse Peterburi osakonna filosoofia kateedri professorina.

Tänases Tartu Ülikoolis mäletatakse Mihhail Makarovit eeskätt nõudliku filosoofiaõpetaja ning silmapaistva filosoofiaajaloo uurijana, aga ka värvika, paiguti väga vastuolulise isiksusena. Tema kirglikud filosoofilis-ideoloogilised võitlused „tõelise“ marksismi eest pole jäljetult ununenud. Ka humoorikalt heatahtlikke anekdoote temast on veel ikka liikvel.

Mihhail Makarovi õpilaste ja endiste kolleegide mälestuste põhjal
E.P.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Fantastilised elukad

Eesti Semiootika Seltsi uudised
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Ekilexi ja terminitööd puudutavad kohtumised EKIs

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Kui Teil on Ekilexi kasutamise või sisulise terminitöö käigus tekkinud küsimusi või probleeme, olete oodatud 12. novembril ja 10. detsembril kell 14 Eesti Keele Instituuti (Roosikrantsi 6, Tallinn).

Eeskätt on kohtumised mõeldud tänavu toetust saanud terminikomisjonidele, aga vajaduse korral võivad osaleda ka teised Ekilexi kasutajad. Kohtumistel püütakse koos terminoloogide ja Ekilexi arendajatega Teie küsimustele vastused leida.

Kui soovite neil aegadel EKIsse tulla, palume sellest e-kirjaga teatada aadressile terminoloogia@eki.ee. Võimaluse korral palume ette saata ka kirjeldused probleemidest, mis lahendamist vajavad. Sel moel läheb kohtumine EKIs võimalikult produktiivselt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartus toimus maailma esimene 24-tunnine vikiartiklivõistlus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.11.2019
Kaarel, Joosep ja Carmen võistkonnast IITEE. Foto: Ivo Kruusamägi

Möödunud nädalavahetusel, 2.–3. novembrini korraldati Tartu Ülikoolis võistkondlik 24-tunnine vikiartiklite kirjutamise võistlus, mis on teadaolevalt maailmas esimene taoline ettevõtmine. Võidutööna valiti välja artikkel „Suure-Jaani”, mille koostas üliõpilasvõistkond IITEE.

Võistlustööde teemad loositi võistkondade vahel vahetult võistluse alguses. Seekord oli võimalik kirjutada Eesti linnadest. Võistluse käigus täiendati märkimisväärselt näiteks Rapla, Võru, Kuressaare ja Lihula vikiartikleid.

Pärast teemade loosimist oli osalejatel aega 24 tundi, et koguda materjali, mõelda välja artikli ülesehitus, kirjutada valmis tekst ja artikkel Vikipeedias nõuetekohaselt vormistada. Peapreemia 1000 eurot võitis võistkond ITEE koosseisus Tarmo Pungas, Kaarel Vesilind, Carmen Akkermann ja Joosep Näks. Võidu tõi põhjalik vikiartikkel Suure-Jaani kohta.

Osalejate sõnul oli võistlus huvitav ja kaasahaarav ning aeg möödus kiirelt, mistõttu uneaega peaaegu polnudki. „Olen varemgi Vikipeedias üht-teist parandanud, kuid eraldi artikli koostamiseks pole aega leidnud. Konkursile kandideerides mõtlesingi endale võimaluse anda ja vaadata, kas saame mahukasse entsüklopeediasse kirjutamisega hakkama. Tundus uudne ning huvitav kirjutada artikkel tiimitööna ja piiratud ajaga,” sõnas Kaarel Vesilind.

Žürii liige Ivo Kruusamägi rõhutas koostöö rolli Vikipeedia koostamisel. „Igale inimesele on antud võimalus Vikipeedia artikleid täiendada. Nii kasvab see võrguentsüklopeedia läbi paljude inimeste panuse, kes vastastikku üksteise loodut täiustavad. Sama võisime näha ka sellel võistlusel, kus osalejad artiklikoostamise etappe omavahel jagasid, üksteise tööd kontrollisid ning teineteist abistasid.”

2000-eurose auhinnafondi pani välja Swedbank. Võistluse korraldasid Tartu Ülikooli Miljon+ meeskond koos MTÜ Wikimedia Eesti ja Tartu Ülikooli Sihtasutusega.

Lisateave: Riina Reinsalu, TÜ eesti keele tekstiõpetuse lektor, 521 6752, riina.reinsalu [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikoolis tähistatakse traditsioonilist Gustav Adolfi päeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.11.2019
Rootsi kuninga Gustav II Adolfi monument Tartus. Foto: Mari-Liis Pintson

Kolmapäeval, 6. novembril peetakse Tartus Rootsi kuninga Gustav Adolfi päeva, et tähistada 387 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku 1632. aastal. Tähtpäeva puhul toimub ajalooseminar, asetatakse lilled mälestusmärkide juurde ja esineb vanatantsuansambel.

Päeva tähistamine algab kell 16 ajalooseminariga Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Esmalt räägib väljapaistev Rootsi ajaloolane, Lundi Ülikooli külalisprofessor Dick Harrison ingliskeelsel loengul Gustav Adolfist kui Euroopa monarhist ja Rootsi esiletõusust Põhja-Euroopa suurriigina. Harrison on pühendunud keskaja uuringutele ja on muu hulgas käsitlenud põhjalikult Rootsi monarhide elulugusid. Ta on kirjutanud arvukalt ajaloouurimusi ja populaarteaduslikke artikleid ning kolm ajalooainelist romaani. Professor Harrison osaleb konsultandina ka Rootsi Televisiooni ajalooteemalistes saadetes.

Seejärel kõneleb Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskuse Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo vanemteadur Meelis Friedenthal rändavatest ideedest ning akadeemilise rändega seotud praktilistest ja teoreetilistest aspektidest.

Friedenthali hinnangul tõi Gustav II Adolf Tartu linna maailmakaardile. „Ühele piirkonnale ei ole suuremat õnne kui see, et sinna asutatakse ülikool, ja koht, mida varem pidi kaardi pealt laternaga taga otsima, muutub korraga tuntuks kogu maailmas,“ ütles ta.

Kell 17 asetatakse lilled Gustav II Adolfi mälestusmärgi ja Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte monumendi juurde.

Kell 18.30 toimub tasuta tantsuetendus ülikooli aulas, kus kuningas Gustav II Adolfi ja kuninganna Kristiina aegsete tantsudega esineb Tartu vanatantsuansambel Saltatriculi ajastukohastes kostüümides.

Üritust korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Gustav Adolfi päeva sündmustel Tartus osaleb Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

Lisateave:
Madis Kanarbik, Rootsi aukonsul Tartus, 742 3625, 504 6570, madis.kanarbik [ät] norden.ee
Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor, +46 70603 4235, +372 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise ja rootsi keeles)

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Hingedepäev

Eesti Semiootika Seltsi uudised
A. Kivirähki teosest inspireeritud kollaaž.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.10.2019
XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens"

2.–3. novembril 2019 Annimatsi kämpingus toimuv XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens" võtab vaatluse alla mängu ja mängimise erinevad vormid kultuuris, uurides, kuidas on mängimine seotud inimeseks olemise ja maailma toimimisega.

Mundus ludens ehk mängiv maailm võib esmalt silme ette tuua Huizinga ja tema mängiva inimese. Huizinga oli üks esimesi, kes mängu omaette nähtusena üldse käsitles ja sügavamalt analüüsis, tänapäevaks on see valdkond aga tohutult laienenud. Mängivat maailma võib mõista mitut moodi. Homo ludensi esimeses peatükis nimetab Huizinga muuhulgas mängu omadusi seista väljaspool tavalist elu ja ümbritseda end salapäraga või eristada end tavalisest maailmast maskeerimise abil. Seega on mängiv maailm see osa elust ja maailmast, mis mängib ja tavalisele vastandub, ja selle maailma olemasolu on seda vajalikum, mida teravamaks muutub igapäevaelu. Mängiva maailma osa on ka looming. Looming ei saa kunagi tehtud, uuritud ja vaadatud, vaid vajab uuenemist, pidevat mõttevahetust looja ja vastuvõtja vahel.

Teiseks võib mõelda Huizinga teooriast natuke erinevale mänguteoreetilisele vaatevinklile, mille järgi võib mängu definitsioonile vastavaid strateegilisi situatsioone leida kõikjalt. Elame maailmas, kus lakkamatult võistlevad omavahel majandusettevõtted, poliitparteid, maailmavaated ja tõekspidamised ning kus see vaene mängiv inimene enam alati valida ei saa, mis mängu ta millal mängib. Samas on aina sügavamale inimeste teadvusesse jõudev kliimakatastroof otsekui mängust välja kiskuja, mängivast reaalsusest reaalsema reaalsuse tooja, mis inimese mängude tagajärjel vaid süveneb ja uut, reaalset lähenemist nõuab. Homo ludens‘i jaoks on see igal juhul väljakutse.

Sügiskooli esinejateks oleme kutsunud erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad rõhuasetusega teatril ja kirjandusel, mis aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus.

Sügiskooli korraldamist toetavad:

Eesti Kultuurkapital
Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootika instituut
Eesti Semiootika Selts

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Uus semiootika doktorant

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiootika osakonna doktoriseminari kõige armsam osaleja.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Denys Teptiuki doktoritöö kaitsmine

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.10.2019

13. detsembril 2019 kell 14.15 kaitseb Denys Teptiuk doktoritööd "Quotative indexes in Finno-Ugric (Komi, Udmurt, Hungarian, Finnish and Estonian)".
Doktoritöö juhendajad on prof Gerson Klumpp ja dr Anne Tamm (Károli Gáspár University of the Reformed Church in Hungary).
Oponent on dr Petar Kehayov (Leibniz Institute for East and Southeast European Studies).

Kaitsmine toimub TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Väärtustame terminitööd

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Ka sel sügisel algab üritustesari, kus on võimalus teada saada Eesti terminitöö käekäigust ja suundumustest, jagada oma kogemusi ning kohtuda teiste terminitööd väärtustavate inimestega.

·        1. novembril 2019 – Terminoloogiakonverents „Tõhusa terminitöö nimel“ Tallinna Tehnikaülikoolis, vt https://www.ttu.ee/asutused/keelte-ja-kommunikatsiooni-keskus/

·      21. novembril 2019 – VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ Eesti Teaduste Akadeemias, vt https://www.tlu.ee/ht/uudised/vii-eesti-teaduskeele-konverents-eestikeelne-ja-uleilmne-teadus

·        31. jaanuaril 2020 – Terminipäevak Eesti Maaülikoolis

·        27. veebruaril 2020 – Terminoloogia õpetamise ja terminitöö konverents TTÜ Virumaa kolledžis

Kutsume kõiki osalema! Terminitööd tutvustavaid üritusi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Konverents "Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
24.10.2019

Konverents toimub 28. novembril 2019 algusega kell 11.00 Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis (W. Struve 1, Tartu).

Konverentsi kava https://sisu.ut.ee/rahvuskeeled/avaleht

Ürituse esimene osa koosneb ettekannetest, sellele järgneb humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna raamatu ”Humanitaaria 100-aastases rahvusülikoolis“ esitlus.

Konverentsil on sünkroontõlge eesti, leedu ja läti keelde.

Palume registreeruda 20. novembriks 2019 siin https://sisu.ut.ee/rahvuskeeled/rahvuskeeled

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks