EKI keeleürituste kalender

Riigikeele aasta: Lääne maakonna keelepäev Haapsalus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Riigikeele aasta: Lääne maakonna keelepäev Haapsalus
Toimumiskoht: Läänemaa Ühisgümnaasium / Haapsalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 22. november 2019
Algusaeg: 10:15 - 15:30
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

In memoriam Mihhail Makarov

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.11.2019

Mihhail Makarov (15. juuni 1922 – 4. november 2019), kauaaegne Tartu Riikliku Ülikooli filosoofia kateedri juhataja, suri 4. novembril 97-aastaselt Tallinnas. Ta sündis 15. juunil 1922 Narvas vene valgekaardiväelase perekonnas. Õppis Narva Vene Gümnaasiumis, kust sai korraliku n-ö tsaariaegse hariduse. Mobiliseeriti 2. juulil 1941 Punaarmeesse. Osales lahingutes Stalingradi all ja Kalinini rindel. Sõja lõpus tõusis Makarov Eesti Laskurkorpuse poliitjuhi asetäitjaks. Ta lõpetas 1950 Leningradi Riikliku Ülikooli, kus õppis filosoofiat. Aastatel 1950–1971 töötas ta filosoofiaõppejõuna Tartu ülikoolis, oli aastatel 1960–1971 filosoofia kateedri juhataja, 1970 sai professoriks. Õpingute ajal Leningradis sõbrunes ta Rem Blumiga (1951 1989 filosoofia õppejõud Tartu ülikoolis, alates 1977 filosoofia ajaloo professor) ning tutvus Leonid Stolovitšiga (1953-1994 filosoofiaõppejõud Tartu ülikoolis, alates 1967 professor). Mihhail Makarov oli see, kes aitas Rem Blumil ja Leonid Stolovitšil saada erialane töökoht Tartus, kuna see polnud Leningradis toona nende juudi päritolu tõttu võimalik.

Oma mõttetöös keskendus Mihhail Makarov mõistetele kui filosofeerimise instrumentaariumile, filosoofia kategooriate ajaloolisele arengule, nende mitmetähenduslikkusele ja variatiivsusele, püüdes põhjendada filosoofiliste mõistete kujunemise seost filosoofia aine arenguga selle erinevates traditsioonides ja vastastikuses toimes ühiskondliku teadvuse eri vormidega. Nõukogude filosoofina oli talle seejuures oluline näidata, kuidas rakendada filosoofia kategooriaid nõukogude elu mõtestamisel ja ideoloogia kujundamisel, sidudes filosoofiaajaloolasena selle ülesande kategooriate uurimisega läbi kogu lääneeuroopaliku mõtteloo nende Vana-Kreeka algupärani välja. Nõukogude ühiskonna ideoloogilis-utoopilist suunatust kommunismi ülesehitamisele silmas pidades paistis ilmselt iseäranis viljakana uurida filosoofilisi õpetusi eesmärgist kui põhjusest ehk teleoloogiat. Nii kaitses Mihhail Makarov aastal 1960 filosoofiakandidaadi väitekirja "Философия марксизма-ленинизма о категории "цель"" / "Marksistlik-leninlik filosoofia kategooriast "eesmärk"" ning 1968 filosoofiadoktori väitekirja teemal "Историческое развитие категории "цель" и значение ее в современной науке и философии" / "Kategooria „eesmärk“ ajalooline areng ning tähtsus tänapäeva teaduses ja filosoofias".

Omaaegsetele Tartu ülikooli üliõpilastele on Mihhail Makarov jäänud meelde huvitavate ja põhjalike filosoofiaajaloo loengutega, mida ta pidas ladusas eesti keeles mõnesuguse vene aktsendiga. Tähelepanu väärib tema 1963. aastal ilmunud raamat „Materialistliku dialektika kategooriad“, mille ta kirjutas eesti keeles. Olles küll seejärel ühel filosoofia kateedri koosolekul tunnistanud, et nii rasket tööd nagu eesti keeles raamatu kirjutamine ta enam ette võtta ei kavatse, on ta veel hiljemgi täiendanud oma „Materialistliku dialektika kategooriate“ käsieksemplari eestikeelsete ääremärkuste ja kommentaaridega. Ka tema Venemaal ilmunud venekeelsete teoste käsieksemplaridest võib leida äärtele märgitud filosoofiaterminite eesti vasteid (nt „Сложность и вариативность категорий диалектики“ / „Dialektika kategooriate keerulisus ja variatiivsus“ (1988)). „Materialistliku dialektika kategooriad“ oli tema eesti kolleegide seas õppevahendina kõrgelt hinnatud.

Paljuski Mihhail Makarovi teeneks võib pidada, et Tartu ülikooli filosoofia kateeder kujunes 1960. aastate vältel kohaks, kus eri rahvustest ja erialadelt sinna aspirantuuri filosoofiat uurima tulnuil oli võimalik nii eesti kui vene keeli elavalt arutada marksismi erinevate suundumuste üle, vaagida ja argumente katsetada kuni revisionistlike seisukohtadeni välja. Nii tundnud Mihhail Makarov ise huvi näiteks tänapäevalgi mõjusa itaalia marksisti Antonio Gramsci vastu. Teda tõmmanud ka Martin Heideggeri poole, kuigi loengus ei jätnud ta hoiatamata, et tegemist on „vaenlasega“. Aspirantidelt nõuti nii filosoofia ajaloo kui ka marksismi klassikute tudeerimist allikteoste põhjal ning nende tõlgendamist loovalt ja mõtestatult. Õhkkond aga muutus järsult 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmuste järel, kui Nõukogude Liidu tankidega eesotsas lämmatati Praha kevad, katse üles ehitada liberaalsemat „inimnäoga sotsialismi“. Tartu ülikooli filosoofia kateedris kajastus see avalikult teravas ideoloogilises vastasseisus Mihhail Makarovi ja Rem Blumi kui kahe kirgliku küll nõukogude, kuid ilmselt siiski erineva marksisti vahel, mis tipnes Rem Blumi ja Leonid Stolovitši suurvenelikelt positsioonidelt „sionismis“ süüdistamisega. Kas Mihhail Makarovit haaras hirm tema enda varemalt soositud vabameelsuse ees?

1971. aastal lahkus Mihhail Makarov Tartust Tallinna Polütehnilise Instituudi filosoofia kateedrisse juhatajaks ning 1972 Leningradi, kus tegutses 2005. aastani Venemaa Teaduste Akadeemia praeguse Peterburi osakonna filosoofia kateedri professorina.

Tänases Tartu Ülikoolis mäletatakse Mihhail Makarovit eeskätt nõudliku filosoofiaõpetaja ning silmapaistva filosoofiaajaloo uurijana, aga ka värvika, paiguti väga vastuolulise isiksusena. Tema kirglikud filosoofilis-ideoloogilised võitlused „tõelise“ marksismi eest pole jäljetult ununenud. Ka humoorikalt heatahtlikke anekdoote temast on veel ikka liikvel.

Mihhail Makarovi õpilaste ja endiste kolleegide mälestuste põhjal
E.P.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Fantastilised elukad

Eesti Semiootika Seltsi uudised
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Ekilexi ja terminitööd puudutavad kohtumised EKIs

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Kui Teil on Ekilexi kasutamise või sisulise terminitöö käigus tekkinud küsimusi või probleeme, olete oodatud 12. novembril ja 10. detsembril kell 14 Eesti Keele Instituuti (Roosikrantsi 6, Tallinn).

Eeskätt on kohtumised mõeldud tänavu toetust saanud terminikomisjonidele, aga vajaduse korral võivad osaleda ka teised Ekilexi kasutajad. Kohtumistel püütakse koos terminoloogide ja Ekilexi arendajatega Teie küsimustele vastused leida.

Kui soovite neil aegadel EKIsse tulla, palume sellest e-kirjaga teatada aadressile terminoloogia@eki.ee. Võimaluse korral palume ette saata ka kirjeldused probleemidest, mis lahendamist vajavad. Sel moel läheb kohtumine EKIs võimalikult produktiivselt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartus toimus maailma esimene 24-tunnine vikiartiklivõistlus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.11.2019
Kaarel, Joosep ja Carmen võistkonnast IITEE. Foto: Ivo Kruusamägi

Möödunud nädalavahetusel, 2.–3. novembrini korraldati Tartu Ülikoolis võistkondlik 24-tunnine vikiartiklite kirjutamise võistlus, mis on teadaolevalt maailmas esimene taoline ettevõtmine. Võidutööna valiti välja artikkel „Suure-Jaani”, mille koostas üliõpilasvõistkond IITEE.

Võistlustööde teemad loositi võistkondade vahel vahetult võistluse alguses. Seekord oli võimalik kirjutada Eesti linnadest. Võistluse käigus täiendati märkimisväärselt näiteks Rapla, Võru, Kuressaare ja Lihula vikiartikleid.

Pärast teemade loosimist oli osalejatel aega 24 tundi, et koguda materjali, mõelda välja artikli ülesehitus, kirjutada valmis tekst ja artikkel Vikipeedias nõuetekohaselt vormistada. Peapreemia 1000 eurot võitis võistkond ITEE koosseisus Tarmo Pungas, Kaarel Vesilind, Carmen Akkermann ja Joosep Näks. Võidu tõi põhjalik vikiartikkel Suure-Jaani kohta.

Osalejate sõnul oli võistlus huvitav ja kaasahaarav ning aeg möödus kiirelt, mistõttu uneaega peaaegu polnudki. „Olen varemgi Vikipeedias üht-teist parandanud, kuid eraldi artikli koostamiseks pole aega leidnud. Konkursile kandideerides mõtlesingi endale võimaluse anda ja vaadata, kas saame mahukasse entsüklopeediasse kirjutamisega hakkama. Tundus uudne ning huvitav kirjutada artikkel tiimitööna ja piiratud ajaga,” sõnas Kaarel Vesilind.

Žürii liige Ivo Kruusamägi rõhutas koostöö rolli Vikipeedia koostamisel. „Igale inimesele on antud võimalus Vikipeedia artikleid täiendada. Nii kasvab see võrguentsüklopeedia läbi paljude inimeste panuse, kes vastastikku üksteise loodut täiustavad. Sama võisime näha ka sellel võistlusel, kus osalejad artiklikoostamise etappe omavahel jagasid, üksteise tööd kontrollisid ning teineteist abistasid.”

2000-eurose auhinnafondi pani välja Swedbank. Võistluse korraldasid Tartu Ülikooli Miljon+ meeskond koos MTÜ Wikimedia Eesti ja Tartu Ülikooli Sihtasutusega.

Lisateave: Riina Reinsalu, TÜ eesti keele tekstiõpetuse lektor, 521 6752, riina.reinsalu [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikoolis tähistatakse traditsioonilist Gustav Adolfi päeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.11.2019
Rootsi kuninga Gustav II Adolfi monument Tartus. Foto: Mari-Liis Pintson

Kolmapäeval, 6. novembril peetakse Tartus Rootsi kuninga Gustav Adolfi päeva, et tähistada 387 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku 1632. aastal. Tähtpäeva puhul toimub ajalooseminar, asetatakse lilled mälestusmärkide juurde ja esineb vanatantsuansambel.

Päeva tähistamine algab kell 16 ajalooseminariga Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Esmalt räägib väljapaistev Rootsi ajaloolane, Lundi Ülikooli külalisprofessor Dick Harrison ingliskeelsel loengul Gustav Adolfist kui Euroopa monarhist ja Rootsi esiletõusust Põhja-Euroopa suurriigina. Harrison on pühendunud keskaja uuringutele ja on muu hulgas käsitlenud põhjalikult Rootsi monarhide elulugusid. Ta on kirjutanud arvukalt ajaloouurimusi ja populaarteaduslikke artikleid ning kolm ajalooainelist romaani. Professor Harrison osaleb konsultandina ka Rootsi Televisiooni ajalooteemalistes saadetes.

Seejärel kõneleb Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskuse Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo vanemteadur Meelis Friedenthal rändavatest ideedest ning akadeemilise rändega seotud praktilistest ja teoreetilistest aspektidest.

Friedenthali hinnangul tõi Gustav II Adolf Tartu linna maailmakaardile. „Ühele piirkonnale ei ole suuremat õnne kui see, et sinna asutatakse ülikool, ja koht, mida varem pidi kaardi pealt laternaga taga otsima, muutub korraga tuntuks kogu maailmas,“ ütles ta.

Kell 17 asetatakse lilled Gustav II Adolfi mälestusmärgi ja Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte monumendi juurde.

Kell 18.30 toimub tasuta tantsuetendus ülikooli aulas, kus kuningas Gustav II Adolfi ja kuninganna Kristiina aegsete tantsudega esineb Tartu vanatantsuansambel Saltatriculi ajastukohastes kostüümides.

Üritust korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Gustav Adolfi päeva sündmustel Tartus osaleb Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

Lisateave:
Madis Kanarbik, Rootsi aukonsul Tartus, 742 3625, 504 6570, madis.kanarbik [ät] norden.ee
Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor, +46 70603 4235, +372 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise ja rootsi keeles)

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Hingedepäev

Eesti Semiootika Seltsi uudised
A. Kivirähki teosest inspireeritud kollaaž.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.10.2019
XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens"

2.–3. novembril 2019 Annimatsi kämpingus toimuv XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens" võtab vaatluse alla mängu ja mängimise erinevad vormid kultuuris, uurides, kuidas on mängimine seotud inimeseks olemise ja maailma toimimisega.

Mundus ludens ehk mängiv maailm võib esmalt silme ette tuua Huizinga ja tema mängiva inimese. Huizinga oli üks esimesi, kes mängu omaette nähtusena üldse käsitles ja sügavamalt analüüsis, tänapäevaks on see valdkond aga tohutult laienenud. Mängivat maailma võib mõista mitut moodi. Homo ludensi esimeses peatükis nimetab Huizinga muuhulgas mängu omadusi seista väljaspool tavalist elu ja ümbritseda end salapäraga või eristada end tavalisest maailmast maskeerimise abil. Seega on mängiv maailm see osa elust ja maailmast, mis mängib ja tavalisele vastandub, ja selle maailma olemasolu on seda vajalikum, mida teravamaks muutub igapäevaelu. Mängiva maailma osa on ka looming. Looming ei saa kunagi tehtud, uuritud ja vaadatud, vaid vajab uuenemist, pidevat mõttevahetust looja ja vastuvõtja vahel.

Teiseks võib mõelda Huizinga teooriast natuke erinevale mänguteoreetilisele vaatevinklile, mille järgi võib mängu definitsioonile vastavaid strateegilisi situatsioone leida kõikjalt. Elame maailmas, kus lakkamatult võistlevad omavahel majandusettevõtted, poliitparteid, maailmavaated ja tõekspidamised ning kus see vaene mängiv inimene enam alati valida ei saa, mis mängu ta millal mängib. Samas on aina sügavamale inimeste teadvusesse jõudev kliimakatastroof otsekui mängust välja kiskuja, mängivast reaalsusest reaalsema reaalsuse tooja, mis inimese mängude tagajärjel vaid süveneb ja uut, reaalset lähenemist nõuab. Homo ludens‘i jaoks on see igal juhul väljakutse.

Sügiskooli esinejateks oleme kutsunud erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad rõhuasetusega teatril ja kirjandusel, mis aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus.

Sügiskooli korraldamist toetavad:

Eesti Kultuurkapital
Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootika instituut
Eesti Semiootika Selts

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Uus semiootika doktorant

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiootika osakonna doktoriseminari kõige armsam osaleja.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Denys Teptiuki doktoritöö kaitsmine

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.10.2019

13. detsembril 2019 kell 14.15 kaitseb Denys Teptiuk doktoritööd "Quotative indexes in Finno-Ugric (Komi, Udmurt, Hungarian, Finnish and Estonian)".
Doktoritöö juhendajad on prof Gerson Klumpp ja dr Anne Tamm (Károli Gáspár University of the Reformed Church in Hungary).
Oponent on dr Petar Kehayov (Leibniz Institute for East and Southeast European Studies).

Kaitsmine toimub TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Väärtustame terminitööd

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Ka sel sügisel algab üritustesari, kus on võimalus teada saada Eesti terminitöö käekäigust ja suundumustest, jagada oma kogemusi ning kohtuda teiste terminitööd väärtustavate inimestega.

·        1. novembril 2019 – Terminoloogiakonverents „Tõhusa terminitöö nimel“ Tallinna Tehnikaülikoolis, vt https://www.ttu.ee/asutused/keelte-ja-kommunikatsiooni-keskus/

·      21. novembril 2019 – VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ Eesti Teaduste Akadeemias, vt https://www.tlu.ee/ht/uudised/vii-eesti-teaduskeele-konverents-eestikeelne-ja-uleilmne-teadus

·        31. jaanuaril 2020 – Terminipäevak Eesti Maaülikoolis

·        27. veebruaril 2020 – Terminoloogia õpetamise ja terminitöö konverents TTÜ Virumaa kolledžis

Kutsume kõiki osalema! Terminitööd tutvustavaid üritusi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Konverents "Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
24.10.2019

Konverents toimub 28. novembril 2019 algusega kell 11.00 Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis (W. Struve 1, Tartu).

Konverentsi kava https://sisu.ut.ee/rahvuskeeled/avaleht

Ürituse esimene osa koosneb ettekannetest, sellele järgneb humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna raamatu ”Humanitaaria 100-aastases rahvusülikoolis“ esitlus.

Konverentsil on sünkroontõlge eesti, leedu ja läti keelde.

Palume registreeruda 20. novembriks 2019 siin https://sisu.ut.ee/rahvuskeeled/rahvuskeeled

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Hommiku märgid

Eesti Semiootika Seltsi uudised
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kuuendad Puškini lugemised Tartus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.10.2019

„Puškin kaasaegsete ringis“

8.-10. novembril 2019 toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline konverents „Kuuendad Puškini lugemised Tartus“. Lugemiste traditsioon sai alguse 1987.aastal, kui vene kirjanduse õppetool kutsus Tartusse 19. saj kirjanduse ja ajaloo uurijad Eestist, Lätist ning Venemaalt. Korraldajaks ja konverentsi hingeks oli Juri Lotman.

Käesoleval ajal, 32 aasta pärast esimest konverentsi ning Aleksandr Puškini 220. sünniaastapäeval esitatakse lugemistel teadlaste ettekanded, kes tulevad Euroopa maadest (Itaalia, Šveits, Ukraina, Venemaa, Eesti) ja USA-st (Madison, Princeton). Konverentsil kõlab 21 ettekannet, mis on pühendatud Puškini ja tema kaasaegsete loomingule. Käsitletakse kirjanduslooliste uurimuste erinevaid aspekte – poeetika kirjeldustest kuni biograafiliste rekonstruktsioonideni, temaatilise modelleerimise uusimate meetodite kasutamisest kuni retseptsiooni ajalooni.

Teadusfoorumi tööst võtavad osa maailmamainega teadlased. Silmapaistev spetsialist vene-inglise kirjandussidemete alal, Puškini ja Nabokovi loomingu uurija Aleksandr Dolinin (Madison) esineb ettekandega kommentaaridest „Jevgeni Onegini“ värssidele. Moskva professor Andrei Nemzer räägib ühest kõige intrigeerivamast süžeest vene kirjanduse ajaloos – Gogoli „Surnud hingede“ loomisloost ja Puškini rollist selle kujunemises. Konverentsile saabub suur rühm teadlasi Peterburist – Puškini Majast, Venemaa TA Vene kirjanduse instituudist, juhtivast uurimisasutusest kirjandusteaduse vallas. Loomulikult võtavad teadusüritusest osa ka Tartu ülikooli slavistika osakonna õppejõud.

Märkimisväärne on, et esinejate hulgas on nii teenekaid teadlasi kui ka neid, kes alustavad oma teaduslikku karjääri – Artjoms Šela, kes on hiljuti kaitsnud oma doktoriväitekirja Tartus vene kirjanduse alal ning tema kaasautor – esimese kursuse doktorant Antonina Martõnenko. Just nende ettekandes arendatakse digitaalsete uurimuste humanitaardimensiooni metodoloogiat.
Tavapäraselt tunnevad vene kirjanduse õppetooli konverentside vastu huvi mitmete teiste erialade tudengid ning Tartu linna elanikud. Ootame kõiki huvilisi. Konverentsi töökeeleks on vene keel.

Täpsem info:

dotsent Roman Leibov
korralduskomitee esimees
roman.leibov [ät] ut.ee
Tel: 7375 353 / 55609063

Korraldajad tänavad humanitaarteaduse ja kunstide teaduskonda finantstoetuse eest.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

TEDxTartuSalon: ээсти кээлest

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: TEDxTartuSalon: ээсти кээлest
Toimumiskoht: Tartu Jaan Poska Gümnaasium / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 20. november 2019
Algusaeg: 18:00 - 21:00
Kirjeldus:

Vaja läheb: 14 käänet, 3 väldet, käputäis slaavi, germaani ja balti laene, 6 pööret ning natuke emalikku armastust. Kolmandas TEDxTartuSalon ürituses räägime ээсти кээлest, sest 2019. aasta on kuulutatud eesti keele aastaks. Salongiõhtu toimub kolmapäeval, 20. novembril, algusega kell 18.00 Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis.

Pileteid saab osta nii eelmüügist kui ka kohapeal. Kohtade arv on piiratud! Rohkem infot leiab TEDxTartu Facebooki lehel.

TEDxTartuSalon kuulub TEDxTartu salongiõhtute üritustesarja. TEDxTartu on iseseisvalt korraldatud üritus, mis toimub TED litsentsi alusel ning võimaldab jagada TED-konverentside vaimu üle maailma.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Fennougristika rajaja Antal Reguly 200. sünniaastapäeva tähistamine 23. oktoobril

EKI uudised


Hõimuklubi avab oma sügisese hooaja fennougristika rajaja Antal Reguly 200. sünniaastapäeva tähistamisega kolmapäeval, 23. oktoobril kell 17 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6).
Keeleteadlane Szilárd Tibor Tóth räägib väljapaistvast ungari teadlases, tema panusest soome-ugri rahvaste etnograafia, folkloori, kartograafia ja keeleteaduse uurimisse. Tema kogutud folkloor on pannud aluse paljude Venemaa soome-ugri rahvaste ilukirjandusele.
Eesti Rahva Muuseumi teadlane Svetlana Karm räägib oma viimatisest uurimisreisist Handi- ja Mansimaale, mille käigus vallutati Polaar-Uuralites asuv Reguly mäetipp. Näidatakse uurimisreisi materjalidel põhinevat dokumentaalfilmi, mille autor on Maido Selgmäe.
Sündmus toimub 2019. aasta hõimupäevade raames, mis on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale.
Samal päeval, 23. oktoobril kell 15.30 toimub Ungari Instituudi galeriis ka Antal Reguly 200. sünniaastapäevale pühendatud näituse avamine.
Tutvuge hõimupäevade programmiga www.fennougria.ee

Korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee
Eesti Ungari Selts
Ungari Instituut

Toetavad:

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Eesti Kultuurkapital
HTM hõimurahvaste programm

Kõik huvilised on oodatud!

Üritusest osavõtt on prii.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 19.10.2019. Keel on teema

EKI uudised

Maire Raadik 

Mis on teema? Neil, kelle kooliaeg jääb pigem aastate taha, tuleb võib-olla meelde kirjandite kirjutamine. Mäletate, olid kirjanduslikud teemad ja olid vabad teemad. Esimesed eeldasid kohustusliku lugemisvara tundmist, teised suuremat julgust ja oskust omaenda mõtteid väljendada. Oli ka hirm, et kirjutad etteantud teemast mööda. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Krenholm

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiootika osakonna väljasõit Narvasse.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik: Alexandra Milyakina – Külm(etuse) hooaeg

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Selts alustab semiootiliste päevikute sarjaga “Märkmik”, paludes semiootikutel talletada sõnas ja/või pildis tähelepanekuid ja mõtteid oma tegemiste või maailmas toimuva kohta. “Märkmiku” esimeseks kaasautoriks on Alexandra Milyakina, kes järgneva kuu jooksul jagab meiega oma pildilisi mõtteid. Alexandra Milyakina
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Märkmik – semiootiline päevik

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Selts alustab semiootiliste päevikute sarjaga “Märkmik”, paludes semiootikutel talletada sõnas ja/või pildis tähelepanekuid ja mõtteid oma tegemiste või maailmas toimuva kohta. “Märkmiku” esimeseks kaasautoriks on Alexandra Milyakina, kes järgneva kuu jooksul jagab meiega oma visuaalseid märkmeid. Alexandra Milyakina
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

XX Semiootika sügiskool

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Mundus ludens 2.-3. novembril toimub järjekorras kahekümnes Semiootika sügiskool, teemaks “Mundus ludens” ja esinejateks erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad rõhuasetusega teatril ja kirjandusel, mis aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus.  Koduleht/registreerimine: sygiskool.semiootika.ee
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Von Krahli etenduse “Jaik” ühiskülastus

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Eesti Semiootika Selts kutsub kõiki semiootikuid teatrisse! Laupäeval, 19. oktoobril kl 16 etendub Von Krahli teatris Peeter Jalakase eepos “JAIK”. Tegu on Von Krahli ajaloo mahukaima teosega, milles visandatud nägemus tuleviku-Eestist seob kokku fantaasiad ja reaalsuse, teatri ja teleseriaali, tehiseluvormid
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

TARTU SUMMER SCHOOL OF SEMIOTICS 2019

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiotic dimensions of spaces & literacies August 17-20, 2019, Tartu & Koigi Juri Lotman proposed that the primary semiotic dualism lies in the duplication of the world in language and the duplication of the human in space: „Genetically speaking, culture
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 12.10.2019. Selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju

EKI uudised

Katre Kasemets 

Käimas on selge sõnumi võistluse viimane nädal.EKI keelekool: selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju
Viie aasta jooksul on meile selge sõnumi auhinna kandidaate saadetud ligi 400. Nüüd on käimas kuues selge sõnumi võistlus ja 18. oktoobrini saab töid esitada kodulehel selgesonum.ee asuva vormi kaudu.

Loe  artiklit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Sven-Erik Soosaar: põliskeeled ja eesti keel (ERR 13.10.2019)

EKI uudised

ÜRO peaassamblee otsusega on 2019. aasta rahvusvaheline põliskeelte aasta. Mida tähendab see Eesti ja eesti keele jaoks, küsib Eesti Keele Instituudi vanemteadur Sven-Erik Soosaar algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.

Rahvusvahelise põliskeelte aasta eesmärgid on tõsta teadlikkust põliskeeltest ja nende probleemidest ning jagada põliskeelte säilitamise ja arengu tagamise häid kogemusi. Samuti on oluline eesmärk põlisrahvaste õigustest kinnipidamine, nende kaasamine otsustusprotsessidesse nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil ning keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamine.

Eesti keelt rahvusvahelise õiguse mõttes põliskeeleks (inglise indigenous language) pidada ei saa, sest kuigi oleme omal maal põline rahvas ja elanud siin eelajaloolisest ajast, oleme siin oma suveräänsuse teostanud oma riigi näol ning eesti keele riigikeelena kehtestanud.

Põlisrahvasteks loetakse neid rahvaid, kes elavad koloniseeritud aladel või koloniaalvõimude loodud riikide aladel ning kelle põhirahvus on enamasti marginaliseerinud.

Edasi saab lugeda siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Professor Margit Sutrop avab oma esimese fotonäituse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.10.2019

Margit Sutrop avab 15. oktoobril oma esimese fotonäituse „Peegel peeglis“, mille inspiratsioon pärineb Arvo Pärdi muusikast. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professori tehtud fotod hakkavad kaunistama Philosophicum’i trepigaleriid ning koridore.

„Peegel peeglis“ pildid on tehtud 2017.–2019. aastal Brüsselis, Haapsalus, Käärikul, Peipsi ääres Nina külas, Nõmmel, Saaremaal, Tallinnas, Tartus, Pangodis, Vastse-Kuuste rabas ja Veronas. „Minu eesmärk polnud mitte jäädvustada kauneid maastikke või põnevaid objekte, vaid näha tavalises erilist ning peegeldada meeleseisundeid,“ selgitab Sutrop, kust pärineb tööde inspiratsioon. Ta loodab, et see näitus julgustab ka teisi valdkonna töötajaid Jakobi 2 trepigaleriis oma loomingut näitama.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaanina on Sutropi sõnul kõige inspireerivamaks ülesandeks olnud korraldada vabade kunstide professori kutsumist ülikooli. Vabade kunstide professuur on loodud eesmärgiga arendada ülikoolipere loovust ja sidet kultuurimaailmaga. Näituse nimifoto – „Spiegel im Spiegel“ – on inspireeritud vabade kunstide professori Arvo Pärdi muusikapalast, millele Sutrop otsis pildilist vastet Eestimaa looduses: „Kõrvus on kumisenud Arvo Pärdi mõte, mida ta vabade kunstide professorina tudengitele oma noodivihiku servalt ette luges: „Peaaegu mitte midagi ei muutu paremaks sinu loomingus, kui sa ise puhtamaks ei muutu.“ Minu pildid on andnud mulle tuge. Loodan, et nad inspireerivad ka vaatajat.“ Näituse nimifoto on prof Sutrop lubanud kinkida Arvo Pärdi keskusele.

Piltide graafilise disaini ja näituse kujunduse tegi raamatukujundaja ja fotograaf Peeter Paasmäe. Piltide väljavalimisel ning näituse ettevalmistamisel aitasid fotograaf Peeter Laurits, kunstnik Kärt Summatavet, kirjanik Tiia Kõnnussaar, kirjandusteadlane Tiina Kirss, kolleegid Triin Paaver, Eva-Kaia Vabamäe, Klaarika Marton, Õnne Allaje ja paljud töökaaslased, sõbrad ning pereliikmed.

Näitus on üleval kuni 15. veebruarini 2020. Philosophicum’i trepigalerii on uus näitusepind Tartus. Ettepanekutega järgmiste näituste korraldamiseks võib pöörduda TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuhile Eva-Kaia Vabamäele (Eva-Kaia.Vabamae [ät] ut.ee).

Margit Sutrop (sünd. 1963) on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse eriala diplomitööga „Martin Heideggeri kunstikäsitus“. Ta on kaitsnud magistrikraadi filosoofias Tartu Ülikoolis teemal „Fenomenoloogiline kirjandusvaatlus. Kadunud teost otsimas“ ja doktorikraadi Konstanzi Ülikoolis teemal „Fiktsioon ja kujutlus. Kirjanduse antropoloogiline funktsioon“, mis on avaldatud ka raamatuna (Mentis, 2000).

Teadustöö kõrval on ta kirjutanud kirjandus- ja teatrikriitikat; täiendanud end Inglismaal, Norras, Saksamaal ja USAs. 1996–2000 õpetas ta Konstanzi Ülikoolis filosoofiat ja uuris Adam Smithi moraalitunnete teooriat. Olles 2000. aastal valitud Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professoriks, naasis ta Eestisse. Sellest ajast alates on tema suur töö olnud  Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutamine ja arendamine rahvusvaheliselt tunnustatud keskuseks. Alates 2013. aastast on ta olnud Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan.

Lisainfo:
Triin Paaver, TÜ eetikakeskuse koordinaator, triin.paaver [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide esindajad kogunevad Tallinnas (Pressiteade, 8.10.2019)

EKI uudised

Tallinnas toimub 9.–11. oktoobril Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide ühenduse (European Federation of National Institutions for Language ehk EFNIL) aastakoosolek ja rahvusvaheline konverents „Keel ja majandus: keeletööstus mitmekeelses Euroopas“. Eesti esindajatena kuuluvad EFNILi Eesti Keele Instituut ning Eesti Keelenõukogu.

Konverentsi avavad kultuuriminister Tõnis Lukas, Euroopa komisjoni uue koosseisu volinik Kadri Simson, Euroopa Parlamendi endine liige Tunne Kelam ja EFNILi president Johan Van Hoorde. Avaettekande peab mainekas keeleteadlane Florian Coulmas.

Konverentsile saabub ligi sada keeleteadlast, keelekorraldajat, keele­tehnoloogi, tõlki ja tõlki­jat jm keele­valdkonna asjatundjat üle Euroopa. Ettekanded käsitlevad avatud majanduse ja mitmekeelsuse seoseid, ELi keeletööstust ja keeletööstuse uuringuid, tõlkimist Euroopa Liidus, sh mida uut on vaja tõlkijatel teada ja osata; selget keelt; keeletehnoloogiat: selle uuemaid saavutusi; keeleressursse, sh moodsaid sõnaraamatuid jm.

„Aasta tagasi pakkus EFNILi juhatus Eestile võimaluse korraldada ühenduse aasta­konverents. Kaalumise järel võtsime ettepaneku vastu ning eesti keele aastal toimub Eestis ka rahvus­vaheline keelekonverents. Meil on võimalus külalistelt õppida, kuid jagada neile ka Eesti kogemusi. Näiteks sõnaraamatute koostamisel on Eesti Euroopa tippe. Eesti keele seisukohast on oluline seegi, et rahvusvahelisel konverentsil on meil võimalus ja auväärne kohustus kasutada eesti keelt ning külalistele tagatakse tõlge,“ ütles Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

17. EFNILi konverentsi Tallinnas korraldavad Eesti Keele Instituut, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadus­ministeerium, Tallinna Linnavalitsus, Emakeele Selts ja Euroopa Komisjon (ELi Eesti esindus, kirjaliku tõlke peadirektoraat ja suulise tõlke peadirektoraat).

Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide ühendus EFNIL asutati 2003. aastal. Sinna kuuluvad ELi liikmesriikides tegutsevad keeleinstitutsioonid, mille ülesandeks on oma riigi ametliku keele või keelte uurimine ja arendamine, keelekorraldus ja -hoole, samuti keelepoliitika arendamine. Ühenduse eesmärk on pakkuda institutsioonidele ametlikku foorumit ja kõlapinda, vahetada omavahel kogemusi ning neid levitada.

 

Konverentsi kava leiate siin.

 


 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 06.10.2019. Miks kannavad naised läbivalt vaid pükse?

EKI uudised

Veebist nopitud lause ei võta allpool jutuks naiste püksilembust, vaid sõna läbivalt kasutuse. Tegusõna läbima tähendab 'millestki läbi minema', ka 'midagi läbi tegema', kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu.
Loe lähemalt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Värske edetabel kinnitab Tartu Ülikooli humanitaarteaduste maailmataset

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.10.2019

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialad tõusid Times Higher Educationi värskes erialade edetabelis kohale vahemikus 251–300. Kõigi erialade koondarvestuses on Tartu Ülikool 301–350 parima seas.

„Tartu Ülikooli humanitaarteaduste kõrge koht mainekas rahvusvahelises edetabelis on ilus kingitus rahvusülikooli sajandaks sünnipäevaks. Usun, et emakeelse ülikooli loojad oleksid meie üle väga uhked, et oleme viinud rahvusteadused maailmakaardile. Humanitaarteaduste edu on tõestus sellest, et ei ole mingit konflikti rahvusülikoolina ja rahvusvahelise ülikoolina toimimise vahel,“ ütles Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop.

Ta lisas, et rahvusvahelist nähtavust on kindlasti kasvatanud eri keeltes publitseerimine, rahvusvaheliste konverentside korraldamine, ingliskeelsete magistriõppekavade loomine, välisõppejõudude siia kutsumine, üliõpilasvahetus ning meie teadlaste osalemine arvukates koostöövõrgustikes ja teadusprojektides. Sutrop avaldas arvamust, et Tartu Ülikooli humanitaarteadlased on olnud rahvusvaheliselt edukad ka seetõttu, et on oskuslikult kasutanud ära meie ülikooli kui universistas’e võimalusi ning teinud tihedat koostööd teiste erialade teadlastega.

„Lisaks teaduskoostöö edendamiseks moodustatud erialadevahelistele konsortsiumidele oleme käivitanud ka kolm valdkondlikku magistrikooli, mis lõimivad sarnaseid õppekavu ning pakuvad tudengitele mitmekesisemat õpet, juhendamist ja praktikavõimalusi,“ iseloomustas Sutrop valdkonna uuendusmeelsust.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida ta kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Lisateave: Margit Sutrop, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor, 737 5317, 520 7183, margit.sutrop [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Värske edetabel kinnitab Tartu Ülikooli humanitaarteaduste maailmataset

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
03.10.2019

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialad tõusid Times Higher Educationi värskes erialade edetabelis kohale vahemikus 251–300. Kõigi erialade koondarvestuses on Tartu Ülikool 301–350 parima seas.

„Tartu Ülikooli humanitaarteaduste kõrge koht mainekas rahvusvahelises edetabelis on ilus kingitus rahvusülikooli sajandaks sünnipäevaks. Usun, et emakeelse ülikooli loojad oleksid meie üle väga uhked, et oleme viinud rahvusteadused maailmakaardile. Humanitaarteaduste edu on tõestus sellest, et ei ole mingit konflikti rahvusülikoolina ja rahvusvahelise ülikoolina toimimise vahel,“ ütles Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop.

Ta lisas, et rahvusvahelist nähtavust on kindlasti kasvatanud eri keeltes publitseerimine, rahvusvaheliste konverentside korraldamine, ingliskeelsete magistriõppekavade loomine, välisõppejõudude siia kutsumine, üliõpilasvahetus ning meie teadlaste osalemine arvukates koostöövõrgustikes ja teadusprojektides. Sutrop avaldas arvamust, et Tartu Ülikooli humanitaarteadlased on olnud rahvusvaheliselt edukad ka seetõttu, et on oskuslikult kasutanud ära meie ülikooli kui universistas’e võimalusi ning teinud tihedat koostööd teiste erialade teadlastega.

„Lisaks teaduskoostöö edendamiseks moodustatud erialadevahelistele konsortsiumidele oleme käivitanud ka kolm valdkondlikku magistrikooli, mis lõimivad sarnaseid õppekavu ning pakuvad tudengitele mitmekesisemat õpet, juhendamist ja praktikavõimalusi,“ iseloomustas Sutrop valdkonna uuendusmeelsust.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida ta kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Lisateave: Margit Sutrop, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor, 737 5317, 520 7183, margit.sutrop [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Värske edetabel kinnitab Tartu Ülikooli humanitaarteaduste maailmataset

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.10.2019

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialad tõusid Times Higher Educationi värskes erialade edetabelis kohale vahemikus 251–300. Kõigi erialade koondarvestuses on Tartu Ülikool 301–350 parima seas.

„Tartu Ülikooli humanitaarteaduste kõrge koht mainekas rahvusvahelises edetabelis on ilus kingitus rahvusülikooli sajandaks sünnipäevaks. Usun, et emakeelse ülikooli loojad oleksid meie üle väga uhked, et oleme viinud rahvusteadused maailmakaardile. Humanitaarteaduste edu on tõestus sellest, et ei ole mingit konflikti rahvusülikoolina ja rahvusvahelise ülikoolina toimimise vahel,“ ütles Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop.

Ta lisas, et rahvusvahelist nähtavust on kindlasti kasvatanud eri keeltes publitseerimine, rahvusvaheliste konverentside korraldamine, ingliskeelsete magistriõppekavade loomine, välisõppejõudude siia kutsumine, üliõpilasvahetus ning meie teadlaste osalemine arvukates koostöövõrgustikes ja teadusprojektides. Sutrop avaldas arvamust, et Tartu Ülikooli humanitaarteadlased on olnud rahvusvaheliselt edukad ka seetõttu, et on oskuslikult kasutanud ära meie ülikooli kui universistas’e võimalusi ning teinud tihedat koostööd teiste erialade teadlastega.

„Lisaks teaduskoostöö edendamiseks moodustatud erialadevahelistele konsortsiumidele oleme käivitanud ka kolm valdkondlikku magistrikooli, mis lõimivad sarnaseid õppekavu ning pakuvad tudengitele mitmekesisemat õpet, juhendamist ja praktikavõimalusi,“ iseloomustas Sutrop valdkonna uuendusmeelsust.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida ta kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Lisateave: Margit Sutrop, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor, 737 5317, 520 7183, margit.sutrop [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooliga saab tutvuda tudengivarjuna

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
02.10.2019
Foto: Tartu Ülikool

Kui oled üks neist, kes seisab järgmisel kevadel silmitsi otsusega, kuhu edasi õppima minna, siis leiad Tartu Ülikoolist suurepärase võimaluse end teadlikuma valiku tegemiseks ette valmistada.

Nimelt ootame huvilisi kogu õppeaasta vältel varjuna meie üliõpilasi saatma. Tudengivarjuna saad ühe koolipäeva jooksul rohkem teada nii huvipakkuva eriala sisust kui ka ülikooliõpingutest ja tudengielust üldisemalt.

Tudengivarju projekt on kestnud juba mitu aastat ja eelmisel õppeaastal käis meie tudengeid koolipäevadel saatmas üle 900 kooliõpilase. Kui soovid tulla Tartu Ülikooli tudengivarjuks, registreeri end veebilehel ut.ee/tudengivari.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooliga saab tutvuda tudengivarjuna

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
02.10.2019
Foto: Tartu Ülikool

Kui oled üks neist, kes seisab järgmisel kevadel silmitsi otsusega, kuhu edasi õppima minna, siis leiad Tartu Ülikoolist suurepärase võimaluse end teadlikuma valiku tegemiseks ette valmistada.

Nimelt ootame huvilisi kogu õppeaasta vältel varjuna meie üliõpilasi saatma. Tudengivarjuna saad ühe koolipäeva jooksul rohkem teada nii huvipakkuva eriala sisust kui ka ülikooliõpingutest ja tudengielust üldisemalt.

Tudengivarju projekt on kestnud juba mitu aastat ja eelmisel õppeaastal käis meie tudengeid koolipäevadel saatmas üle 900 kooliõpilase. Kui soovid tulla Tartu Ülikooli tudengivarjuks, registreeri end veebilehel ut.ee/tudengivari.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooliga saab tutvuda tudengivarjuna

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.10.2019
Foto: Tartu Ülikool

Kui oled üks neist, kes seisab järgmisel kevadel silmitsi otsusega, kuhu edasi õppima minna, siis leiad Tartu Ülikoolist suurepärase võimaluse end teadlikuma valiku tegemiseks ette valmistada.

Nimelt ootame huvilisi kogu õppeaasta vältel varjuna meie üliõpilasi saatma. Tudengivarjuna saad ühe koolipäeva jooksul rohkem teada nii huvipakkuva eriala sisust kui ka ülikooliõpingutest ja tudengielust üldisemalt.

Tudengivarju projekt on kestnud juba mitu aastat ja eelmisel õppeaastal käis meie tudengeid koolipäevadel saatmas üle 900 kooliõpilase. Kui soovid tulla Tartu Ülikooli tudengivarjuks, registreeri end veebilehel ut.ee/tudengivari.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kolekeele meistriklass: vald saatis välja kirja, millest keegi aru ei saanud (Maaleht, 26.09.2019)

EKI uudised

Ajakirjanik Rein Sikk kirjutab, kuidas ühe kempsu ehitamise soov päädis vallamajast saabunud, paarikümnele paragrahvile ja dokumendile viitava kirjaga, mille mõttest mitukümmend inimest ei suutnud aru saada. 
Kolekirja analüüsinud Eesti Keele Instituudi vanemterminoloog Katre Kasemets leidis, et pererahvast heidutanud tekst oli vastuolus kõigi selge keele põhimõtetega. Maaleht küsis selge eesti keele üheks eestkõnelejaks tõusnud õiguskantslerilt Ülle Madiselt ja ka Eesti Keele Instituudi rahvalt, kas inimesel on õigus talle arusaamatus bürokraatlikus kantseliidis kirjutatud tekst tagasi saata ja tõlget nõuda. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Külalisloengud semantilisest naturalismist

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
26.09.2019

Mindaugas Gilaitis (Vilniuse ülikool) peab neli loengut semantilisest naturalismist 15.-18. oktoobrini Erasmus+ programmi raames.

Mindaugas Gilaitis töötab Vilniuse ülikoolis assistendina. Tema peamised uurimissuunad on keelefilosoofia ja vaimu- ja teofilosoofia, epistemoloogia ning filosoofia metodoloogia. Ta on publitseerinud semantilise naturalismi ja keelelise tähenduse teemal ning uurib praegusel ajal semantilist normatiivsust.

Loengute kokkuvõte
Semantiline naturalism – filosoofiline õpetus, et semantilise mõisted on loodusteaduslikud mõisted – on valdav idee tänapäeva keelefilosoofia ning vaimu- ja teofilosoofias. Loengutes uuritakse mõningaid semantilise naturalismi probleeme ja eeldusi: metodoloogilist tausta, esituslikku vaimuteooriat, tähenduse normatiivsust ja selle tagajärgi semantilisele naturalismile ning küsimust, kas seletused aluste kaudu kuuluvad põhjuslike seletuste kilda.

Ajakava
1. 15.10, 16.15-17.45 / r 337: Methodological Prolegomena
2. 16.10, 12.15-13.45 / r 327: Meaning and Representation
3. 17.10 18.15-19.45 / r 337: Meaning and Normativity
4. 18.10 12.15-13.45 / r 336: Reasons and Causes

Loengutes osalemise ning lühiessee eest on võimalik saada 1 EAP. Selle tuleb registreeruda kas FLFI.00.110 Filosoofiakonverents I või FLFI.00.112 Filosoofiakonverents II kursusele

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide ühenduse konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide ühenduse konverents
Toimumiskoht: Nordic Hotel Forum / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 9. oktoober 2019 - 11. oktoober 2019
Algusaeg: 11:00 - 15:00
Kirjeldus:

9.-11.X.2019 toimub Tallinnas Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide ühenduse (ingl EFNIL ehk European Federation of National Institutions for Language) aastakonverents. 9.X toimub Teaduste Akadeemias EFNILi liikmete assamblee e üldkoosolek, 10. ja 11.X leiab Nordic Hotel Forumis aset teaduskonverents EFNILi liikmetele ja kutsutud külalistele, vt

http://efnil.org/conferences/tallinn-2019

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

30. septembril on EKI teenused häiritud elektritööde tõttu

EKI uudised


Eesti Keele Instituudi majas Roosikrantsi 6 tehakse esmaspäeval, 30. septembril ümberlülitus uuele elektripingesüsteemile, mistõttu on EKI veebisõnastike jt andmebaaside kasutamine häiritud. Töötajad teevad sel päeval kaugtööd. Keelenõutelefon ei tööta. Palume vabandust ebameeldivuste pärast!

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Mis nipiga meelde jätta, kuidas mõningaid keerulisi sõnu käänata? (ERR, Terevisioon, 25.09.2019)

EKI uudised

Terevisiooni stuudios jagab väärt nõuandeid Eesti Keele Instituudi keelekorraldaja Tuuli Rehemaa. Vaata siin

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hõimupäevade konverents 11. oktoobril

EKI uudised

„Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud"

11. oktoobril kell 10-18 Tallinnas, Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6).
2019. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast 7000st keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk 2680 põliskeelt. Ka enamik soome-ugri keeli on hääbumisohus või ohustatud. Seetõttu on selle aasta hõimupäevade konverents pühendatud põlis- ja vähemuskeeltele.
Konverentsil käsitlevad soome-ugri ja teiste rahvaste keeleteadlased vähemuskeelte prestiiži, mitmekeelsuse ja soome-ugri keelte digitaliseerimise teemasid. Kõik ettekanded tõlgitakse eesti keelde.Hõimupäevade konverents on tasuta, aga palume kindlasti oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 7. oktoobriks! Konverentsile mahub vaid 80 inimest.

Registreerumisvormi leiate SIIT või www.fennougria.ee

Ajakava:

9.45 – 10:00 registreerimine
10.00 – 10.30 avasõnad ja tervitused
10.30 - 12.00 ettekanded ja arutelu. Soome-ugri keelte digitaliseerimine (moderaator: Sven-Erik Soosaar, Eesti Keele Instituut)
12.00 – 12.30 kohvipaus
12.30 – 14.00 ettekanded ja arutelu. Mitmekeelsus (moderaator: Anna Verschik, Tallinna Ülikool)
14. 00 – 15.00 lõuna
15.00 – 16.30 ettekanded ja arutelu. Keele prestiiž (moderaator: Martin Ehala, Tartu Ülikool)
16.30 – 17.00 kokkuvõte
17.00 – 18.00 koosviibimine

Konverentsi sisu:

Soome-ugri keelte digitaliseerimine (moderaator: Sven-Erik Soosaar, EKI)

Keelevahetus, mille käigus väikekeelte kõnelejad lähevad üle suurkeeltele, viib paljude keelte väljasuremiseni ja heal juhul säilivad need vaid rituaalkeeltena. Selleks, et keeli säilitada järeltulevatele põlvedele ka juhuks, kui need igapäevakeelena kaovad, on vaja keelt selle eri avaldumisvormides salvestada ja kättesaadavaks teha digitaalsel kujul internetis ning pakkuda tööriistu keeleõppeks ja kasutamise hõlbustamiseks. Sektsioonis tutvustatakse parimaid praktikaid ohustatud väikekeelte materjalide digiteerimisel ja nende jaoks keeletehnoloogiliste tööriistade loomisel.

Esinejad:

Marina Fedina (Komi riigiteaduste instituut) - Дигитализация как один из способов популяризации и повышения жизнеспособности языков коренных народов (на примере коми языка)

Andrei Tšemõšev ( Mari keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituut) - Создание словарей нового типа с использованием корпуса марийского языка

Jack Rueter (Helsingi Ülikool) - Morphological analysers and other digital tools for Uralic languages

Mitmekeelsus (moderaator: Anna Verschik, Tallinna Ülikool)

Mitmekeelsus on ja ei ole uus nähtus, enamik maailma elanikest on mitmekeelsed. Mitmekeelsus kui selline ei ole hea ega halb, iseenesest see ei ohusta identiteeti ega keelesäilitamist. Küll aga mõjuvad keelevälised tegurid nagu keeleideoloogiad, kogukondade hoiakud, keelepoliitilised otsused ja isiklik soov kogukonda kuuluda, sealt lahkuda või olla mitme kogukonna liige. Küsimus on selles, kuidas olla mitmekeelne ja samas säilitada väiksed keeled. Üldkehtivaid lahendusi pole olemas, kuid mõningatest kogemustest saab kindlasti rääkida.

Esinejad:
Svetlana Jedõgarova (Helsingi Ülikool) - Многоязычие и языковые идеологии на примере говорящих на удмуртском языке
Fedor Rozhansky/ Elena Markus (Tartu Ülikool) – Multilingualism and language contacts in Western Ingria
Jüvä Sullõv (Tartu Ülikool) – Võru-Eesti kakskeelsus - omapärad ja väljakutsed

Keele prestiiž (moderaator: Martin Ehala, Tartu Ülikool)

Keel täidab kaht olulist funktsiooni: vahendada infot ja väljendada identiteeti. Mõlema funktsiooni täitmisel on edukate ühiskondade keeltel eelised - nad võimaldavad ligipääsu heale haridusele, rikkalikule kultuurile ja ligitõmbavale meelelahutusele. Samuti pakub sellise keelega seotud identiteet kõnelejaile kõrge kollektiivse enesehinnangu. Nii avaldab enamuskeelte prestiiž püsivat mõju vähemuskeelte kõnelejatele identiteedi ja keelevahetuseks, mida on võimalik tasakaalustada vaid teadliku keele- ja identiteedipoliitikaga. Sektsioonis vahetatakse kogemusi, kuidas prestiižkeelte mõju teiste keelte kõnelejatele vähendada.

Esinejad:
John Shaun Nolan (Kopenhaageni Majandusülikool) - The role of prestige in the maintenance of the 'near languages' of France

Konstantin Zamyatin (Durhami Ülikool) - The Impact of Official Bilingualism in Ethnic Republics of Russia on Language Attitudes

Valts Ernštreits (Läti Ülikool, Liivi Instituut) – Small Nation, Big Vision: Bringing the Livonians into the Digital Age

Konverentsi korraldajad:
Konverentsi korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus koos Tallinna Ülikooli ja Eesti Keele Instituudi teadlastega ja selle eesmärgiks on jagada parimaid praktikaid ohustatud keelte kaitsmisel ja säilitamisel.
www.fennougria.ee
www.facebook.com/fennougria
www.instagram.com/fennougria

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rein Vihalemma raamat „Ühe teaduse kujunemislugu: keemia arenguteest“ ilmus ingliskeelsena

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.09.2019

1981.a. kirjastuse Valgus poolt välja antud ja väga menukaks teadusajaloo raamatuks kujunenud „Ühe teaduse kujunemislugu: keemia arenguteest“, milles Rein Vihalemm esitas ühtaegu oma ajaloofilosoofia ja keemia ajaloo käsitluse ilmus äsja ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientarum erinumbris 7.2 ingliskeelsena Ain Rada, Kait Tamme ja Meelis Leesiku tõlkes toimetajate Endla Lõhkivi ja Ave Metsa eessõnaga. Ajakiri on vabalt ligipääsetav veebis, kuid seda on mõne aja pärast taas võimalik osta ka paberväljaandes erinumbri koostöös välja andnud Tartu Ülikooli filosoofia osakonnast ja Tallinna Tehnikaülikooli õigusinstituudist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 21.09.2019. Väljendu nii, et sind tähele pandaks

EKI uudised
Heete Sahkai 
Milleks öelda, et kellegi pead hakkavad veerema, kui võiks öelda palju selgemini ja otsesemalt, et nad vallandatakse töölt? Või miks öelda „suuorgan“, kui tavapärasem oleks öelda „suu“? Loe edasi
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eesti keele õpetajate sügiskonverents 8. novembril

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.09.2019

Sügiskonverents toimub Tartus Munga 18 Peeter Põllu saalis.

Kava

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Konverents Keelepööre Ida-Virumaal

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Konverents Keelepööre Ida-Virumaal
Toimumiskoht: Sillamäe Gümnaasium / Sillamäe linn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 22. oktoober 2019
Algusaeg: 10:00 - 14:00
Kirjeldus:

Hariduse ja keelevaldkonna konverents-seminar

Keelepööre Ida-Virumaal – võimalik, vajalik, kasulik!  

Sihtgrupp - haridus- ja kultuuriasutuste juhid, õpetajad, koolitajad, omavalitsuse spetsialistid  

22.oktoober, 2019 kl 10-14

Viru pst 26, Sillamäe, Sillamäe Gümnaasiumi aula

Konverentsi modereerivad Kaire Viil ja Arno Kaseniit

PÄEVAKAVA

9.30 - 9.55     Osalejate registreerumine

10.00 -10.05   Konverentsi avamine

10.05 -10.20   Tervituskõned . VEHS, INSA

10.20 -10.45   I ettekanne

10.45 -11. 00 II ettekanne

11.00 -11.15   III ettekanne

11.15 -11.20   Vahekokkuvõte

11.20 -11.40 Salati-, kohvi- ja sirutuspaus

11.45 -12.30 Arutelud töötubades** (arutelud töötubades)

12.35 -13.00  Töötubade kokkuvõtete esitlemine

13.05 -13.55  Debatt – eesti keele õppimine või eesti keeles õppimine

14.00             Konverentsi lõpetamine

*Töötubadesse registreerumine kohapeal (osalejate arv on piiratud).

**Konverentsi päevakava täpsustub nädal enne konverentsipäeva.

 Konverentsi korraldab Virumaa Eesti Hariduse Selts koostöös Sillamäe linna ja Sillamäe Gümnaasiumiga.

Täiendav info: Arno Kaseniit arnoopetaja@gmail.com tel 53363381

 Konverents on osalejale tasuta.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Praktilise filosoofia kursus gümnaasiumi õpilastele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.09.2019

Tartu Ülikooli filosoofiaosakond koostöös Teaduskooliga pakub gümnaasiumiõpilastele praktilise filosoofia kursust.

Kursus on sulle, kui tahad arendada oma arutlus- ja väljendusoskust ning sind huvitavad küsimused nagu: Millised teod on moraalsed? Kes on filosoofilised anarhistid ja mis õigustab riikide olemasolu? Milline on hästi elatud elu? Kas tulevikus laste geneetiline disainimine võiks olla lubatud? Millistele küsimustele teadlased parimagi tahtmise puhul vastata ei saa? Kuidas reageerida, kui oled eriarvamusel sinuga sama targa ja sama informeeritud inimesega? Tegeleme kursusel nende ja paljude teiste põnevate filosoofiliste küsimustega ja räägime, kuidas on need küsimused olulised isiklikus elus ja ühiskondlikes debattides.

Kursus algab 7. oktoobrilRegistreerumine.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kaks uut teadurit filosoofia osakonnas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.09.2019

Claudio Ternullo on alates 1. septembris 2019 teoreetilise filosoofia teadur filosoofia osakonnas.

Ta kaitses oma doktorikraadi filosoofias Liverpooli Ülikoolis aastal 2012. Järgnevalt oli ta järeldoktorantuuris Kurt Gödeli matemaatilise loogika uurimiskeskuses Viini Ülikooli juures. Ternullo uurimistöö on seni keskendunud matemaatika filosoofiale, eelkõige just matemaatilisele platonismile, uutele aksioomidele, hulgateoreetilisele multiversile ja põhjendamise probleemile. Ta on ühtlasi teinud uurimistööd antiikfilosoofias, keskendudes platonismile ning plaatonlikule traditsioonile keskajal.

Tartus on tema ülesandeks jätkata oma uurmistööga nendel teemadel ning samuti võtta osa teoreetilise filosoofia õppetooli õppetööst. Ta on avadanud mitmeid artikleid ning kirjutanud koos kaasautorite Carolin Antose, Sy-David Friedmani ja Radek Honzikuga raamatu The Hyperuniverse Project and Maximality (Birkhäuser, Basel, 2018).

Rohkem infot Claudio töö kohta leiab tema kodulehelt.

Professuuri toetab Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond

James S. Pearson alustab teadurina praktilise filosoofia õppetooli juures. James tuleb Tartusse Leideni Ülikoolist, kus ta on olnud filosoofia lektor aastast 2017. Ta kaitses oma doktorikraadi Leideni Ülikooli aastal 2018, tema töö teemaks oli Nietzsche konflikti mõiste (Kampf). Töö eesmärgiks oli kriitiliselt hinnata Nietzsche väidet, et sotsiaalne ja psühholoogiline konflikt on paratamatult vajalikud inimõitsengu jaoks.

Lisaks oma uurimistööle Nietzsche kohta, James on samuti publitseerinud lahkarvamuste teemal kaasegses demokraatlikus teoorias. Tartus hakkab ta analüüsima poliitilise välistamise mõistet, hinnates kriitiliselt seda ideed (mida kaitsevad mitmed teoreetikud) et välistavad protsessid (nt ranged rändekvoodid) on kuidagi paratamatult seotud iga poliitilise ühendusega. Ta oli toimetajaks koos Herman Siemensiga raamatule Conflict and Contest in Nietzsche’s Philosophy (Bloomsbury, 2018), ning on avaldanud mitmeid artikleid konflikti teemal (sellistes ajakirjades nagu The Canadian Journal of Philosophy, Inquiry, ja Social Theory and Practice).

Rahastuse andis Euroopa Regionaalarengu Fond ning Mobilitas Pluss programm (MOBJD403)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia-ajalooline jalutuskäik kolmapäeval, 25. septembril kell 16.15

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.09.2019

Järgmisel kolmapäeval, 25. septembril toimub filosoofia osakonna traditsiooniline meie seast lahkunud filosoofide mälestamise ning Eesti filosoofia ajaloo üle mõtisklemise jalutuskäik Raadi kalmistule.

Nagu tavaks saanud, kutsub Eduard Parhomenko ka tänavu kõiki filosoofiahuvilisi endaga kaasa:

Liiguks väikse ringiga läbi linna, mõne kuulsama Tartu Ülikooli filosoofi ajaloolise maja juurest möödudes, edasi kalmistule. Seal haudadel peatudes, lausuks iga sinna sängitatud filosoofi kohta midagi tema õpetuse ja elu mälestuseks ning järelemõtlemiseks. Ja kui me teispoolsuse sügistele radadele just ära ei eksi, siis naastes linna, jooks kohvikus mõne tassi teed ning ajaks juttu veidi.


Jalutuskäik algab kell 16.15 Jakobi 2 õppehoone peasissepääsu eest.

Kõik huvilised on teretulnud!
Loodame kaunist sügisilma, kuid igaks juhuks palume osalejatel ennast soojalt riidesse panna.
Õppekäigul osalemine on ühtlasi ka osa õppeainest Sissejuhatus filosoofiaõpingutesse.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Esimene eesti-hiina sõnastik (Jingyi Gao, ajaleht Raamat, 18.09.2019)

EKI uudised

Loe ajalehte siin. Vt lk 5. 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 14.09.2019. Säravad leedid ja aurav tee

EKI uudised

Tiina Leemets

Kirjutaja ei saagi teada, kellele tõi pealkirja algus vaimusilma ette kaunid daamid ja kellele eredad lambid. Ilma kontekstita on ühtviisi õigustatud mõlemad: ainsus võib olla nii leedi (vana mugand inglise sõnast lady) kui ka leed (uus mugand inglise lühendist LED). Viimast kohtab esialgu küll pigem liitsõnades (leedlambid, leedvalgus) kui omaette. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Riigikeele aasta: Järva maakonna keelepäev Paides

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Riigikeele aasta: Järva maakonna keelepäev Paides
Toimumiskoht: Paide raekoda / Paide
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 26. september 2019
Algusaeg: 12:00 - 16:00
Kirjeldus:

Eesti keele päev Paides 26. septembril 2019

 

11.00 infotahvli avamine keelekorraldaja Elmar Muugi sünnikohas Eiveres.

Buss Eiverre väljub Paide raekoja juurest kell 10.30

Buss (Taisto buss) Tallinnast väljub kell 9.00 Vene kultuurikeskuse eest.

Sõita soovijail palume endast märku anda kuni 23.09 (k.a) e-posti aadressil killu@eki.ee

 

12.00 keelepäev Paide raekojas (Keskväljak 14)

Tervitused

Keelekorraldaja Elmar Muuk. Maire Raadik (Emakeele Selts, Eesti Keele Instituut)

Usin keelekoguja August Wilhelm Hupel. Annika Viht (Emakeele Selts, Tallinna Ülikool)

Lambasihvrid, prouad ja preilid. Pöördumisvormid läbi „Tõe ja õiguse“ köidete. Janika Ojamäe (Tabasalu Ühisgümnaasium)

Kohvipaus

Algustäheortograafia muutumine ajas ja tundmine tänapäeval. Triin Aasa (Koeru Keskkool, Tartu Ülikool)

Kirjandusteose keelest. Jaanus Vaiksoo (kirjastus Ärkel)

Õigekeelsussõnaraamatu töötuba – korraldab Maire Raadik

Võistlusmäng "Kui hästi tunned Kesk-Eesti murret?” – korraldab Maigi Vija (Emakeele Selts, Tartu Ülikool)

Päeva põimivad kokku etteasted Paide Gümnaasiumilt, Paide Hammerbecki Põhikoolilt ja Paide Muusika- ja Teatrimaja muusikastuudiolt

Raekojas on välja pandud vaatmikesari eesti keelest

 

Keelepäeva korraldavad Emakeele Selts, Järvamaa muuseum, Paide Gümnaasium ja Paide Hammerbecki Põhikool, toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Paide linn

Lisainfo: Helle Metslang (Emakeele Selts, helle.metslang@ut.ee, 5225074), Ründo Mülts (Järvamaa Muuseum, ryndom99@gmail.com, 5668 2165)

Eesti keele aasta ürituste raames toimuvad eesti keele päevad maakondades üle Eesti.

Vaata lähemalt https://www.facebook.com/eestikeelepaevad2019/

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks