TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.12.2020
Talgutele on kutsutud kõik keeletoimetamishuvilised, nii uued kui ka vanad osalejad. Allikas: Pixabay

1. detsembril algasid järjekordsed Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Kolme aastaga on talgutest kujunenud tänuväärt traditsioon, mille eesmärk on parandada Vikipeedia artiklite kvaliteeti ja väärtustada keeletoimetaja ametit. Talgud kestavad 14. märtsini 2021 ja parimaid premeeritakse rahalise auhinnaga.

Talgutele on kutsutud kõik keeletoimetamishuvilised, nii uued kui ka vanad osalejad. Osalemiseks tuleb end talgute Vikipeedia lehel kirja panna ja toimetama asuda. Talguliselt oodatakse teksti õigekirja, stiili, sõnajärje ja vormistuse parandamist, lisapunkte annab faktide ja terminite kontrollimine. Žürii hindab eelkõige keeletoimetatud artiklite kvaliteeti, kuid ka arvu. Auhinnasaajad ja soovi korral ka teised osalejad saavad oma töö kohta tagasisidet.

„Keeletoimetamistalgutel osalemine on hea võimalus näha iseenda arengut ja saada tehtud töö kohta tagasisidet. Talgud on algajale keeletoimetajale ideaalne võimalus ka seepärast, et vastutus on pisut väiksem ja artikli kallal võib töötada omas tempos,“ kommenteeris eelmiste talgute žürii liige, 2019. aasta talgud võitnud Svea Tarkin.

Žürii selgitab välja parimad keeletoimetajad, keda tunnustatakse rahalise auhinnaga. Esimene preemia on 1000, teine 600 ja kolmas 400 eurot. Teist aastat annab Wikimedia Eesti 500 eurot parimale uuele talgulisele.

Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Žüriisse kuuluvad Ann Siiman Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist, Külli Pärtel ja Eva Saul Eesti Keeletoimetajate Liidust, Helin Kask Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudist, Sirli Zupping Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Käbi Laan MTÜ Wikimedia Eestist.

Seni on talgutel osalenud 63 inimest, kes on parandanud ligi 2000 artikli keelt. 2020. aastal valiti parimateks keeletoimetajateks Mariin Pantelejev, Liina Kahu ja Eve Sooneste. Parim uus tulija oli Liisi Rästa ja Miljon+ eriauhinna pälvis Tartu Ülikooli üliõpilane Elisabeth Kaukonen. „Eriti tore oleks talgutel näha eri valdkondadest huvitatud osalejaid, kes võtaksid ette ka näiteks reaalteaduste artikleid. Keeletoimetamist ei maksa kogenematusest karta, sest veebist leiab keelereeglite kohta palju abi,“ sõnas eelmiste talgute võitja Mariin Pantelejev.

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Lisateave: Ann Siiman, Tartu Ülikool digihumanitaaria projektijuht, 5348 7608, ann.siiman [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Aasta õppejõud 2020 on Alexander Stewart Davies!

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.12.2020
pildil Alexander Davies

FOTO: Francesco Orsi


Filosoofia ja semiootika instituut teatab rõõmuga, et TÜ aasta õppejõu auhinna on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas pälvinud teoreetilise filosoofia vanemteadur Alexander Stewart Davies. Palju õnne Alexile selle suure tunnustuse puhul!

Aasta õppejõu auhinnaga tunnustatakse igas valdkonnas üht õppejõudu, kes on eelnenud õppeaastal silma paistnud väga hea õpetamisega. Aasta õppejõu valivad üliõpilased, lähtudes õpetamise hindamisel Tartu Ülikooli õpetamise heast tavast. Õppejõu esitamiseks aasta õppejõu auhinnale peavad vähemalt viis üliõpilast tegema ühise põhjendatud ettepaneku. Iga valdkonna üliõpilaskogu valib esitatud kandidaatide hulgast viis ja seejärel otsustab hindamiskomisjon, keda neist tunnustada aasta õppejõu auhinnaga.

Üliõpilaskonna aseesimehe Helo Liis Soodla sõnul tunnustavad üliõpilased õppejõude selle eest, et nad õpetavad üliõpilasi eesmärgipäraselt mõtlema ja oma tegusid juhtima ning aitavad luua pinna isiklikuks arenguks. Kiidetakse ka teooria ja praktika lõimimise, koostöise dialoogi ja võrdseid võimalusi toetava õpikeskkonna eest. „Kõik aasta õppejõud innustavad üliõpilasi oma pühendumise ja töökusega, lisaks märkavad ja pakuvad abi, kui kellelgi on midagi hingel, aga ei lase üliõpilastel ka mugavustsooni jääda, vaid ergutavad neid edasi püüdlema,“ lisas ta.

Rohkem infot õppekvaliteedi auhindade kohta leiab TÜ avalikust veebist.

Vaata ka Alexi eelmisel aastal ilmunud arvamusartiklit "Ülikooli praegune süsteem suunab pindmiselt õppima".

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessori stipendiumi pälvis Jaan Valsiner

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
01.12.2020
Professor Jaan Valsiner. Foto: erakogu

Järgmisel õppeaastal asub Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessori kohale Aalborgi Ülikooli kultuuripsühholoogia professor Jaan Valsiner. Ta on maailma üks juhtivamaid kultuuripsühholooge, kes on oma uurimistöös sidunud psühholoogia ja semiootika ning on aidanud tutvustada Eesti teadust maailmas.

Jaan Valsiner on muu hulgas töötanud psühholoogiaprofessorina Ameerika Ühendriikides Clarki Ülikoolis ja praegu on ta kultuuripsühholoogia professor Taanis Aalborgi Ülikoolis.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et komisjon hindas Valsineri valimisel tema väga kõrget akadeemilist taset ja tema töö suurt valdkondadeülest mõju. „Jaan Valsiner on maailmas oma uurimisvaldkonna pioneere ja ta on aidanud palju kaasa Eesti teaduse tutvustamisele maailmas. Loodame, et Tartu-aastaga ärgitab ta ülikooli humanitaaria ja sotsiaalteaduste erialade tudengeid omavahel mõtteid vahetama ning kõnetab oma põnevate avalike loengutega ka laiemat ringi üliõpilasi ja avalikkust,“ selgitas Valk.

50 000 euro suurune stipendium võimaldab külalisprofessoril teha õppe- ja teadustööd 2021/2022. õppeaastal Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis. Näiteks on professor Valsineril kavas korraldada erialadevaheline seminar „Semiosis in irreversible time“ ja pidada kolm avalikku loengut: „Eestilt maailmale ja maailmalt Eestile: kuidas analüüsida Eesti kultuuri ajaloolist potentsiaali?“, „Hing kaob ära ja tuleb uuesti tagasi: hingeteadused Lääne ja Ida vahel“ ning „Kes me oleme? ÜLI-kool või üli-KOOL ... või üldse mitte kool?“.

Professor Valsiner rõõmustas, et tal on tänu stipendiumile võimalik olla pikemalt Tartus ja Tartu Ülikoolis, mille vilistlane ta on. „Tartu semiootikakoolkonnal on rahvusvahelises teaduses väga tähtis roll ja mul on hea meel, et saan siin töötades anda sellesse ka oma osa,“ sõnas Valsiner. „Olen eriliselt tänulik väliseesti kogukonnale, kelle toel on mul võimalik teha aasta jooksul Tartu Ülikoolis väga tõsist tööd,“ lisas ta.

Väliseesti külalisprofessori stipendiumi eesmärk on tagada nimekate välismaal töötavate eesti päritolu professorite tulek Tartu Ülikooli vähemalt aastaks või erandina üheks semestriks. Professuuriga edendatakse Tartu Ülikooli teadlaste koostööd eesti päritolu tippteadlastega maailmas, suurendatakse üliõpilaste võimalusi osaleda rahvusvaheliste tippude loengukursustel ning tutvustatakse rahvusülikooli ja selle rolli.

Stipendiumi väljaandmist toetavad Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli Sihtasutus, Tartu Ülikooli Fond Torontos ja Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s.

Väliseesti külalisprofessori stipendium loodi Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde 2018. aasta novembris ja tänavu antakse see üle teist korda.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Germanistika professori Marko Pajevići akadeemiline loeng „Kultuuride vahel koos viirusega“

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
01.12.2020

Vaata või loe Tartu Ülikooli germanistika professori Marko Pajevići akadeemilist loengut „Kultuuride vahel koos viirusega“.

Hea Ülikooli pere, Daamid ja Härrad,

Ma olen väga õnnelik võimaluse üle kõneleda täna sellel pidulikul päeval.

Tulin Tartusse germanistika professoriks vähem kui kolm aastat tagasi ja olen väga tänulik, et mind on siin nii hästi vastu võetud. Ma tunnen end väga koduselt selles ilusas linnas. Siin on suurepärased elamistingimused ja rikas kultuurielu. Seega julgen kõigile soovitada tulla Berliinist Pariisi ja Londoni kaudu Tartusse.

Ma olen sakslane. Mu isa juured on Jugoslaavias. Olen elanud sellistes eriilmelistes riikides nagu Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Iirimaa, Inglismaa, Küpros ja nüüd siis ka Eesti. Samal ajal olen ma hoidnud perekondlikke sidemeid Austria ja Serbiaga – võib öelda, et ma ise kuulun kultuuride vahele. Tegelikult peaksin end kutsuma eurooplaseks või maailmakodanikuks, selle asemel et valida üks rahvuslik määratlus. Küllap mõistate nüüd, et otsus kõneleda eri kultuuridest ja nende vahel olemisest oli minu jaoks väga loomulik valik.

Kõnelen kultuuridevahelisusest ka seetõttu, et see teema on seotud minu uuringuvaldkonnaga –  nüüdiskeeled ja kultuurid. Teema on minu meelest asjakohane, arvestades praeguseid identiteedivõitlusi Eestis.

Loomulikult räägin ma kultuuridevahelisuse rollist praegu ehk siis koroonaviiruse aastal, olukorras, mida varem ei ole kogetud. Ja mille mõju ühiskonnale ei oleks me ka kõigest aasta eest võinud ette kujutada. Kohati on see meenutanud mulle ulmekirjandust, näiteks Margaret Atwoodi muljetavaldavaid düstoopilisi romaane „Teenijanna lugu“ või „Uputuse aasta“. Seal kasutatakse hirmu vahendina – tänapäeva demokraatlik ühiskond muutub õudusunenäoks. Õnneks on Eesti siiski jäänud riigiks, kus on hea elada, võrreldes mõnede teiste riikidega, kus piirangutega on palju raskem toime tulla.

Viiruse mõju on aga ka siin tunda olnud. Esimesena võiks välja tuua reisipiirangud: riikide piirid muutusid korraga jälle oluliseks. Teisi hakati jälle nägema ohuna: meie peame end kaitsma teiste eest. Nimetagem siin, et ka Donald Trumpile meeldib rääkida hiina viirusest. Kuid ka Eesti riigis on teatav jagunemine tuntav, pealegi on see väga delikaatne teema. Ja kuna kaalul on palju, on inimesed tõrksad oma arvamust avaldama, eriti siis, kui nende arvamus on riigi meetmete suhtes kriitiline. Oleme kõik kogenud kahtlusi, isoleeritust ja sotsiaalset distantseeritust.

Kahjuks, ka täna ei saa me jälle olla koos siin ilusas aulas ja tähistada õppimise, hariduse ja maailmavaate avardumise pikka traditsiooni. Märgiksin siin hea meelega esmalt seda, et nii Tartu ülikooli kui ka kogu Eesti riiki on kultuuridevahelisus kujundanud väga palju. Ülikool on olnud ju ka ladina-, rootsi-, saksa- ja venekeelne asutus. Küllap mäletate toredat näitust Toomemäe pargis eri riikidest pärit Tartu professorite kohta.

Kui rääkida üldisemalt, pole ka väljaspool Eestit ühtegi kultuuri ilma teiste kultuurideta. Kultuurid ja keeled on segunenud tsivilisatsioonide algusest saadik. Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, mida peetakse enamasti eesti rahvust defineerivaks, on teadagi palju ammutanud soome kultuurist. Euroopa rahvuskultuuriliste liikumistele üheksateistkümnendal sajandil andsid tõuke šoti rahvalaulud, mille kirjutas MacPherson tuhande seitsmesaja kuuekümnendatel aastatel. Ta kirjutas need laulud vahetult pärast seda, kui šoti jakobiidid said Cullodeni lahingus tuhande seitsmesaja neljakümnekuuendal aastal brittide käest lõplikult lüüa. Oma laulude jaoks sai MacPherson  palju materjali Iirimaalt, aga ta omistas need laulud väljamõeldud muistsele bardile, kellele andis nimeks Ossian. Sakslane Herder väitis, et neis lauludes kajastuvad šoti rahva tõelised juured ja hääl, tõeline luule, mis omakorda sillutas teed sellele, et paljud väikesed rahvad, toetudes sellistele väidetavalt autentsetele igivanadele kultuurijuurtele, nõudsid oma iseseisvust.

Üks Euroopa kultuuri alustalasid – kristlus on rajatud tõlkele ja on Aasiast vähem või rohkem sisse toodud. Enamik teisi intellektuaalseid ja institutsionaalseid Euroopa mõisteid põhineb vanakreeka ja ladina keelel, sealhulgas ka sõna kultuur. Millega alustada, kui kõnelda kultuuridevahelisusest? Teadagi on see alati olemas olnud. Tsivilisatsiooni arengut ergutab alati kontakt teistega.

Pole juhus, et ülikoolide edetabelite koostamisel on oluline kriteerium rahvusvahelistumine. Teistsuguse taustaga õpilased ja töötajad tagavad innustava keskkonna, tuues ülikoolidesse  arusaamu teistest rahvastest ja riikidest. Nii laiendatakse ja rikastatakse kogukonda. Tahan taas rõhutada, et see on akadeemilises maailmas alati nii olnud; peaaegu algusest peale on ülikoolid olnud väga rahvusvahelised ja üleilmastumine ei ole kindlasti hiljutine nähtus. Kultuuride ja kaubavahetuse sõlmpunktides oli kasutusel korraga palju keeli sadu ja ka tuhandeid aastaid tagasi.

Huvitav on see, et varauusajal toimus tõeline teadmiste plahvatus siis, kui intellektuaalid hakkasid eemalduma ladina keelest ja kohalikes keeltes kujunes välja kõrgdiskursus. See tähendab, et Euroopa teadus, mida varem ühendas ladina keel, hakkas rahvuskultuurides eristuma. Aga mis kõige olulisem, need rahvuskultuurid vahetasid üksteisega teadmisi ja moodustasid seega viljaka keskkonna. Erinevuste koostoimes arenesid need kiiremini ja paremini.

Ja see ei juhtunud ainult seetõttu, et inimestel võis nüüd olla rohkem võimalusi neis diskursustes osaleda, vaid pigem seetõttu, et akadeemilistesse teadmistesse panustasid paljud eri keeled. Keeled ei ole ainult suhtlusvahendid, nad on ka ’mõtteorganid’, nagu ütles nende kohta Wilhelm von Humboldt, need on ’maailmavaated’. See, kuidas me maailma näeme, kujuneb välja kindlas keeles, nii et igal keelel on maailmale oma vaatepunkt. Mida rohkem vaatepunkte meil on, seda rikkam on meie arusaamine maailmast.

Ma ei tunne ennast eesti keeles veel väga kindlalt, aga minu kõne on praegu eesti keeles, eestikeelne  kõrgdiskursus on olemas ja igal keele peaks selline kõrgdiskursuse potentsiaal olemas olema. Samas on eesti keeles kõne pidamine minu jaoks midagi, mis rikastab mu hinge ja vaimu. Samas võiksin kõneleda ka saksa, prantsuse, inglise või mõnes muus keeles.  Kõik need keeled on mind mõjutanud. Nendes keeltes olen saanud oma hariduse, mõtlemise, kõik selle, mis on minu Bildung – seda tähendusrikast saksakeelset sõna on raske tõlkes täielikult edasi anda.

Meil on vaja mõlemat – hästi edendatavat rahvuskeelt, aga ka oma maailma avardamist teiste keelte kaudu. Mitmekeelsus ei puuduta ainult suhtlusoskust: suhtluseks piisaks tänapäeval meile kõigile ka ainult inglise keelest. Ei, mitmekeelsus tähendab teiste maailmavaadete mõistmist, võimet näha asju teisest vaatenurgast. See tekib teise keele kaudu, mis alati tähendab ka teist kultuuri. Keeled on kultuuri konstruktsioonid. Seepärast kahtlen selles, kas mõtlemise arengule oleks kasulik, kui kõik räägiksid vaid üht keelt. Kindlasti on meil rahvusvahelise suhtluse jaoks vaja oma emakeele kõrval ka inglise keelt, aga vajame veel vähemalt üht keelt, et mõista sügavuti kultuuri ja arendada endas ise kultuuridevahelisust - mis on muide ka Euroopa Liidu ametlik keelepoliitika.

Nagu näete, on minu hoiak konstruktivistlik. Me konstrueerime arusaamad oma kogukonna kohta või konstrueerime „kujuteldavad kogukonnad“, nagu ütles rahvuste kohta hästi Benedict Anderson. On olnud pikk ja teadlik protsess tekitada teatud inimrühma kokkukuulumise tunnet, tunnet, mis on kahjuks enamasti olnud tihedalt seotud teiste väljatõrjumisega, kujuteldava teise loomisega. See teine on omakorda samaväärselt konstrueeritud, mida on suurepäraselt demonstreerinud Edward Said oma ideega orientalismist. Orientalism tähendab, et läänemaailm on oma identiteedi kujundamisel konstrueerinud oriendile vastanduva maailma. Vastandusel on kindlasti ka tundmatuse ahvatlust, aga samas paljuski seda, mida me ei taha olla või mida kardame.

Pärast seda, kui raudne eesriie langes ja maailma identiteedid moodustasid uusi kombinatsioone, saavutas Samuel Huntington populaarsuse oma teooriaga ’tsivilisatsioonide kokkupõrkest’. Ta väitis, et maailm siseneb uude faasi, mis põhineb rohkem kultuurilistel kui ideoloogilistel või majanduslikel erinevustel. Põhimõtteliselt vastandas ta Lääne kristliku maailma ülejäänud maailmale. Ta esitas oma polaarset maailmavaadet väga selgel viisil ja tahtis, et Lääs töötaks välja strateegiad, kuidas seda olukorda endale soodsalt lahendada – pöörata teiste arvel asju enda kasuks maailmas, kus nemad on meie vastu.

Muidugi võiksime täna öelda, et Huntingtonil oli õigus: jagunemine, on saanud ilmselgeks reaalsuseks. Võime seda vaadata ka teistsugusest vaatenurgast, natuke suuremalt distantsilt – saksa filosoofi Hans Blumenbergi järgi on selline distants tsivilisatsiooni arengu alus – ja kui mõelda, mil määral oleme seda olukorda ise tekitanud, valides vabatahtlikult sellise Huntingtoni-tüüpi diskursuse arendamise. Pole kahtlustki, et viis, kuidas me oma suhet teise käsitleme, mõjutab seda suhet. Kui mõtleme teisest kui vaenlasest ja kohtleme teda vastavalt, on üsna tõenäoline, et ta vaatab meid ja käitubki vastavalt. See on kokkuvõttes eelduste küsimus: kui teist peetakse ohuks, peab temaga võitlema ja temast võitu saama. See on loogika, mis viib tingimata kokkupõrkeni.

Üldine probleem kultuuri ja kultuuridevahelisuse teatud ideede eeldustes on, et on olemas midagi sellist nagu selgelt määratletud kultuur, erinevuste üldistus. See ei ole nähtavasti kunagi täielik tõde: ühes kultuuris on nii palju erinevusi ja kattuvusi, mida tõenäoliselt jagame palju enam oma rühmakaaslastega eri kultuuridest kui paljudega omaenda kultuuris.

Seega ei tohiks kultuuridevahelisust vaadelda kui võimalust inimesi kategoriseerida ega ka mitte erinevuste kaotamisena, vaid hoiakuna, et erinevused on aktsepteeritavad. See on ka toimiva demokraatia alus. Ei ole olemas kogukonda, kus kõik inimesed on samasugused ja mõtlevad samamoodi: demokraatias peame olema valmis erinevustega koos elama.

Ja nüüd jõuame lõpuks tagasi meie ja viiruse aega. Ma räägin siin praegu tõenäoliselt vähem Eestist ja rohkem teistest riikidest. Avalik diskursus koroona teemal on kujunenud selliseks, et koroonasse suhtumine on kujunenud poolte valimiseks: kas kuulutakse nende hulka, kes kardavad tervise pärast, või nende hulka, kes muretsevad demokraatlike vabaduste pärast. See on konstrueeritud vastandus, mis on loodud suure pingutuse ja kirega, polariseerides selle, millest kõneldakse. Aga see on vale. Olen kindel, et neid inimesi, kes tervisest või vabadusest ei hooli, on vähe. Aga inimeste arvamused selle kohta, mis on hea tervise ja vabaduse jaoks, on erinevad, või nähakse kas pigem probleemi otsest või kaudset mõju. Ka ekspertide arvamused on lahknenud, kuigi mõningaid hoiakuid oli avalikkuses vähem kuulda kui teisi. Me ei tea midagi kindlalt, igal asjal on oma head ja halvad küljed. Aga ma olen kindlalt veendunud selles, et kõik kaotavad, kui alternatiivseid arvamusi alla surutakse. Teiste inimeste, teiste arvamuste ja teiste kultuuridega lävides on oluline see, et oleksime avatud meelega ja suhtleksime avatult ning et arvamuste konflikti korral saaksime pidada avatud debatti. Kõige ohtlikum viirus inimkonna jaoks – ja seda on ajalugu kahjuks korduvalt näidanud – on uskumus, et teine kujutab endast ohtu, mille peab hävitama.

Tugev demokraatia saab erinevustega hakkama, ja kui ei saa, siis see ei ole enam demokraatia. Võtta vastu, kultiveerida ja edendada avatuse kultuuri ümbritsetuna erinevustest – see on üks selle auväärse ülikooli kui avatud ja kriitilise mõtlemise asutuse põhiülesandeid.

Tänan teid südamest!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool tähistab rahvusülikooli 101. aastapäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
30.11.2020
Foto: Inga Külmoja

Teisipäeval, 1. detsembril tähistab ülikoolipere rahvusülikooli 101. aastapäeva. Kuigi koroonaviiruse leviku tõttu jäävad traditsiooniline aastapäevaaktus ja tõrvikurongkäik ära, saab ülikooli veebilehelt vaadata rektor Toomas Asseri videotervitust ning germanistika professori Marko Pajevići akadeemilist videoloengut. 1. detsembril kuulutatakse välja ka Rahvusmõtte auhinna laureaat ja uus väliseesti külalisprofessor.

Rektori videotervitus ja germanistika professori Marko Pajevići eestikeelne akadeemiline videoloeng „Kultuuride vahel koos viirusega“ avaldatakse ülikooli veebilehel 1. detsembri hommikul.

Videotervituses kuulutab Toomas Asser välja Rahvusmõtte auhinna laureaadi, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Ülikooli veebilehel tehakse teatavaks uus väliseesti külalisprofessor, kes tuleb järgmiseks õppeaastaks Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööd tegema.

Aasta jooksul on ülikool saanud rikkamaks viie audoktori ja 110 doktori võrra. Kui traditsiooniliselt promoveeritakse doktorid aastapäevaaktusel, siis seekord antakse neile diplomid pidulikult üle 2021. aasta kevadel.

Vaata, kes on aasta jooksul kaitsnud doktorikraadi.
  • humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    • Oksana Belova-Dalton, filosoofiadoktor (inglise keel ja kirjandus)
    • Mariko Faster, filosoofiadoktor (läänemeresoome keeled)
    • Anastasiya Fiadotava, filosoofiadoktor (folkloristika)
    • Ksenia Filimonova, filosoofiadoktor (vene kirjandus)
    • Tiina-Erika Friedenthal, filosoofiadoktor (teoloogia)
    • Anna Gerasimova, filosoofiadoktor (vene kirjandus)
    • Feliks Gornischeff, filosoofiadoktor (ajalugu)
    • Sven Karja, filosoofiadoktor (teatriteadus)
    • Liina Kilemit, filosoofiadoktor (religiooniuuringud)
    • Kristina Koppel, filosoofiadoktor (üldkeeleteadus)
    • Tiina Laansalu, filosoofiadoktor (eesti keel)
    • Tatjana Menise, filosoofiadoktor (semiootika ja kultuuriteooria)
    • Annika Mikkel, filosoofiadoktor (klassikaline filoloogia)
    • Karina Novaševskaja, filosoofiadoktor (vene kirjandus)
    • Maarja Olli, filosoofiadoktor (arheoloogia)
    • Holger Rajavee, filosoofiadoktor (kunstiajalugu)
    • Ragnar Saage, filosoofiadoktor (arheoloogia)
    • Irina Sadovina, filosoofiadoktor (folkloristika)
    • Lyudmyla Zaporozhtseva, filosoofiadoktor (semiootika ja kultuuriteooria)
    • Ilze Tālberga, filosoofiadoktor (eesti keel)
    • Denys Teptiuk, filosoofiadoktor (uurali keeled)
    • Terje Toomistu, filosoofiadoktor (etnoloogia)
    • Roger Michael Alan Yallop, filosoofiadoktor (üldkeeleteadus)
  • sotsiaalteaduste valdkond 
    • Raili Allas, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Gaygysyz Ashyrov, filosoofiadoktor (majandusteadus)
    • Madis Ernits, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Shota Kakabadze, filosoofiadoktor (politoloogia)
    • Katrin Kukk, filosoofiadoktor (psühholoogia)
    • Triinu Kärbla, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Kadi Luht-Kallas, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Tõnis Männiste, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Karin Naruskov, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Liliia Oprysk, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Mari-Liisa Parder, filosoofiadoktor (meedia ja kommunikatsioon)
    • Kärt Pormeister, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Katrin Sepp, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Annika Talmar, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Kadi Tulver, filosoofiadoktor (psühholoogia)
    • Tõnis Tänav, filosoofiadoktor (majandusteadus)
    • Kaire Uiboleht, filosoofiadoktor (haridusteadus)
  • meditsiiniteaduste valdkond
    • Roman Balõtšev, filosoofiadoktor (neuroteadused)
    • Kati Braschinsky, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Maarja Hallik, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Epp Kaleviste, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Sergo Kasvandik, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Hardo Lilleväli, filosoofiadoktor (neuroteadused)
    • Natalia Lobanovskaya, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Julia Maslovskaja, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Raili Müller, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Kristiina Ojamaa, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Liisi Raam, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Madis Rahu, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Sten Saar, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Marianne Saard, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Helen Zirnask, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Kadri Toome, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Mari Urb, filosoofiadoktor (neuroteadused)
    • Helen Vaher, filosoofiadoktor (arstiteadus)
  • loodus- ja täppisteaduste valdkond
    • Behzad Abdolmaleki, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Sofia Raquel Alves Oliveira, filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
    • Adriano Augusto, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Karim Baghery, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Jelena Beljantseva, filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
    • Iuliia Burdun, filosoofiadoktor (loodusgeograafia)
    • Artur Gornischeff, filosoofiadoktor (keemia)
    • Max Hecht, filosoofiadoktor (keemia)
    • Ruta Hecht, filosoofiadoktor (keemia)
    • Meelis Härmas, filosoofiadoktor (keemia)
    • Larisa Ivanova, filosoofiadoktor (molekulaartehnoloogia)
    • Kristjan Kalam, filosoofiadoktor (materjaliteadus)
    • Ott Kangur, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Sergey Koshkarev, filosoofiadoktor (füüsika)
    • Jekaterina Kozlova, filosoofiadoktor (materjaliteadus)
    • Kristi Krebs, filosoofiadoktor (molekulaarne biomeditsiin)
    • Timmu Kreitsmann, filosoofiadoktor (geoloogia)
    • Viktorija Kukuškina, filosoofiadoktor (molekulaarne biomeditsiin)
    • Ilja Kuzovkin, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Maike Käärik, filosoofiadoktor (molekulaartehnoloogia)
    • Anu Lepik, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Reet Link, filosoofiadoktor (keemia)Orlenys López Pintado, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Priit Lätt, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Martin Maide, filosoofiadoktor (keemia)
    • Rihhard Nadel, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Kaarin Parts, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Pilleriin Peets, filosoofiadoktor (keemia)
    • Evelin Pihlap, filosoofiadoktor (keskkonnatehnoloogia)
    • Katriin Pirk, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Helen Post, filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)
    • Ida Rahu, filosoofiadoktor (keemia)
    • Janika Raun, filosoofiadoktor (inimgeograafia ja regionaalplaneerimine)
    • Sumaira Rehman, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Faiz Ali Shah, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Janno Siim, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Elin Soomets, filosoofiadoktor (loomaökoloogia)
    • Ardi Tampuu, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Indrek Teino, filosoofiadoktor (rakubioloogia)
    • Kadi Tilk, filosoofiadoktor (geneetika)
    • Kunter Tätte, filosoofiadoktor (zooloogia ja ökoloogia)
    • Kärt Ukkivi, filosoofiadoktor (geneetika)
    • Egon Urgard, filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
    • Kristi Uudeberg, filosoofiadoktor (füüsika)
    • Maarja Vaikre, filosoofiadoktor (loomaökoloogia)
    • Martti Vasar, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Triinu Vihmann, filosoofiadoktor (materjaliteadus)
    • Edith Viirlaid, filosoofiadoktor (keemia)
    • Mikk Vikerpuur, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Birgit Viru, filosoofiadoktor (loodusgeograafia)
    • Meeri Visnapuu, filosoofiadoktor (keskkonnatehnika)
    • Huishi Yin, filosoofiadoktor (informaatika)

 

Tartu Ülikooli senat nimetas 29. mai istungil viis uut audoktorit:

  • arheoloogia audoktoriks valiti Readingi Ülikooli keskaja arheoloogia kaasprofessor Aleksander Pluskowski, et tunnustada teda väljapaistvate saavutuste eest keskaja arheoloogia alal ja pikaajalise eduka koostöö eest Tartu Ülikooli teadlastega;
  • meediasotsioloogia audoktoriks valiti Stockholmi Södertörni Ülikooli meedia- ja kommunikatsiooniuuringute professor Göran Bolin, kes on aidanud suurel määral kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti ühiskonna- ja meediateadlaste rahvusvahelise tuntuse edendamisele ning nende uue põlvkonna kujundamisele;
  • haridusteaduste audoktoriks valiti Utrechti Ülikooli emeriitprofessor Robert-Jan Simons, kes on edendanud ja tugevdanud Tartu Ülikoolis ja Eestis haridusteadusi ning aidanud muuta meie teadlaste töö tulemusi maailmas nähtavaks;
  • meditsiinigeneetika audoktoriks valiti Turu Ülikooli Keskhaigla kliinilise geneetika osakonna juht professor Helena Kääriäinen, et tunnustada teda väljapaistvate saavutuste eest meditsiinigeneetikaalases teadus- ja arendustöös ning pikaajalise tulemusliku koostöö eest Tartu Ülikooli teadlastega;
  • matemaatilise füüsika audoktoriks valiti Sorbonne’i Ülikooli emeriitprofessor Richard Kerner, et tunnustada teda pikaajalise eduka koostöö eest Tartu Ülikooli matemaatikute ja füüsikutega ning nende lõimimise eest rahvusvahelise kogukonnaga. 

Alates 1. detsembrist saab ülikooli videoportaalis uttv.ee vaadata Raul Markus Vaiksoo tantsulavastust „Oh, otsigem ...“, millega tähistatakse Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse 100. aastapäeva ja rahvusülikooli läinud sajandit. Lavastuses kujutatakse tudengielu eri külgi läbi aja ja noore inimese elutee otsinguid.

Täna, 30. novembril kell 16.00 esitletakse ülikooli raamatukogus väikeses kutsutute ringis raamatut „Sada aastat üliõpilasesindust Tartu Ülikoolis“ ning ülikooli teklimärki, sõrmust ja rinnamärki. Vaata otseülekannet veebilehelt uttv.ee.

Eelmisel nädalal tähistati rahvusülikooli aastapäeva ka menuka veebikonverentsiga „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, kus ülikooli teadlased tutvustasid uuringuid, mis aitavad lahendada koroonaviiruse epideemiaga seotud kitsaskohti ühiskonnas. Konverentsi otseülekannet vaatas kokku ligikaudu 6600 inimest. Konverentsi saab järelvaadata veebilehelt koroonakonverents.ut.ee.

Koroonaviiruse tõttu lükkub kevadesse ka Tartu Ülikooli teenetemärkide ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse sügissemestri stipendiumide üleandmine. 

Lisateave: 
Kady Sõstar, Tartu Ülikooli protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee
Tõnis Karki, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressinõunik
737 5681
5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool tähistab rahvusülikooli 101. aastapäeva

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.11.2020
Foto: Inga Külmoja

Teisipäeval, 1. detsembril tähistab ülikoolipere rahvusülikooli 101. aastapäeva. Kuigi koroonaviiruse leviku tõttu jäävad traditsiooniline aastapäevaaktus ja tõrvikurongkäik ära, saab ülikooli veebilehelt vaadata rektor Toomas Asseri videotervitust ning germanistika professori Marko Pajevići akadeemilist videoloengut. 1. detsembril kuulutatakse välja ka Rahvusmõtte auhinna laureaat ja uus väliseesti külalisprofessor.

Rektori videotervitus ja germanistika professori Marko Pajevići eestikeelne akadeemiline videoloeng „Kultuuride vahel koos viirusega“ avaldatakse ülikooli veebilehel 1. detsembri hommikul.

Videotervituses kuulutab Toomas Asser välja Rahvusmõtte auhinna laureaadi, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Ülikooli veebilehel tehakse teatavaks uus väliseesti külalisprofessor, kes tuleb järgmiseks õppeaastaks Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööd tegema.

Aasta jooksul on ülikool saanud rikkamaks viie audoktori ja 110 doktori võrra. Kui traditsiooniliselt promoveeritakse doktorid aastapäevaaktusel, siis seekord antakse neile diplomid pidulikult üle 2021. aasta kevadel.

Vaata, kes on aasta jooksul kaitsnud doktorikraadi.
  • humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    • Oksana Belova-Dalton, filosoofiadoktor (inglise keel ja kirjandus)
    • Mariko Faster, filosoofiadoktor (läänemeresoome keeled)
    • Anastasiya Fiadotava, filosoofiadoktor (folkloristika)
    • Ksenia Filimonova, filosoofiadoktor (vene kirjandus)
    • Tiina-Erika Friedenthal, filosoofiadoktor (teoloogia)
    • Anna Gerasimova, filosoofiadoktor (vene kirjandus)
    • Feliks Gornischeff, filosoofiadoktor (ajalugu)
    • Sven Karja, filosoofiadoktor (teatriteadus)
    • Liina Kilemit, filosoofiadoktor (religiooniuuringud)
    • Kristina Koppel, filosoofiadoktor (üldkeeleteadus)
    • Tiina Laansalu, filosoofiadoktor (eesti keel)
    • Tatjana Menise, filosoofiadoktor (semiootika ja kultuuriteooria)
    • Annika Mikkel, filosoofiadoktor (klassikaline filoloogia)
    • Karina Novaševskaja, filosoofiadoktor (vene kirjandus)
    • Maarja Olli, filosoofiadoktor (arheoloogia)
    • Holger Rajavee, filosoofiadoktor (kunstiajalugu)
    • Ragnar Saage, filosoofiadoktor (arheoloogia)
    • Irina Sadovina, filosoofiadoktor (folkloristika)
    • Lyudmyla Zaporozhtseva, filosoofiadoktor (semiootika ja kultuuriteooria)
    • Ilze Tālberga, filosoofiadoktor (eesti keel)
    • Denys Teptiuk, filosoofiadoktor (uurali keeled)
    • Terje Toomistu, filosoofiadoktor (etnoloogia)
    • Roger Michael Alan Yallop, filosoofiadoktor (üldkeeleteadus)
  • sotsiaalteaduste valdkond 
    • Raili Allas, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Gaygysyz Ashyrov, filosoofiadoktor (majandusteadus)
    • Madis Ernits, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Shota Kakabadze, filosoofiadoktor (politoloogia)
    • Katrin Kukk, filosoofiadoktor (psühholoogia)
    • Triinu Kärbla, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Kadi Luht-Kallas, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Tõnis Männiste, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Karin Naruskov, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Liliia Oprysk, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Mari-Liisa Parder, filosoofiadoktor (meedia ja kommunikatsioon)
    • Kärt Pormeister, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Katrin Sepp, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Annika Talmar, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Kadi Tulver, filosoofiadoktor (psühholoogia)
    • Tõnis Tänav, filosoofiadoktor (majandusteadus)
    • Kaire Uiboleht, filosoofiadoktor (haridusteadus)
  • meditsiiniteaduste valdkond
    • Roman Balõtšev, filosoofiadoktor (neuroteadused)
    • Kati Braschinsky, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Maarja Hallik, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Epp Kaleviste, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Sergo Kasvandik, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Hardo Lilleväli, filosoofiadoktor (neuroteadused)
    • Natalia Lobanovskaya, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Julia Maslovskaja, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Raili Müller, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Kristiina Ojamaa, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Liisi Raam, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Madis Rahu, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Sten Saar, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Marianne Saard, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Helen Zirnask, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Kadri Toome, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Mari Urb, filosoofiadoktor (neuroteadused)
    • Helen Vaher, filosoofiadoktor (arstiteadus)
  • loodus- ja täppisteaduste valdkond
    • Behzad Abdolmaleki, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Sofia Raquel Alves Oliveira, filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
    • Adriano Augusto, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Karim Baghery, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Jelena Beljantseva, filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
    • Iuliia Burdun, filosoofiadoktor (loodusgeograafia)
    • Artur Gornischeff, filosoofiadoktor (keemia)
    • Max Hecht, filosoofiadoktor (keemia)
    • Ruta Hecht, filosoofiadoktor (keemia)
    • Meelis Härmas, filosoofiadoktor (keemia)
    • Larisa Ivanova, filosoofiadoktor (molekulaartehnoloogia)
    • Kristjan Kalam, filosoofiadoktor (materjaliteadus)
    • Ott Kangur, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Sergey Koshkarev, filosoofiadoktor (füüsika)
    • Jekaterina Kozlova, filosoofiadoktor (materjaliteadus)
    • Kristi Krebs, filosoofiadoktor (molekulaarne biomeditsiin)
    • Timmu Kreitsmann, filosoofiadoktor (geoloogia)
    • Viktorija Kukuškina, filosoofiadoktor (molekulaarne biomeditsiin)
    • Ilja Kuzovkin, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Maike Käärik, filosoofiadoktor (molekulaartehnoloogia)
    • Anu Lepik, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Reet Link, filosoofiadoktor (keemia)Orlenys López Pintado, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Priit Lätt, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Martin Maide, filosoofiadoktor (keemia)
    • Rihhard Nadel, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Kaarin Parts, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Pilleriin Peets, filosoofiadoktor (keemia)
    • Evelin Pihlap, filosoofiadoktor (keskkonnatehnoloogia)
    • Katriin Pirk, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Helen Post, filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)
    • Ida Rahu, filosoofiadoktor (keemia)
    • Janika Raun, filosoofiadoktor (inimgeograafia ja regionaalplaneerimine)
    • Sumaira Rehman, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Faiz Ali Shah, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Janno Siim, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Elin Soomets, filosoofiadoktor (loomaökoloogia)
    • Ardi Tampuu, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Indrek Teino, filosoofiadoktor (rakubioloogia)
    • Kadi Tilk, filosoofiadoktor (geneetika)
    • Kunter Tätte, filosoofiadoktor (zooloogia ja ökoloogia)
    • Kärt Ukkivi, filosoofiadoktor (geneetika)
    • Egon Urgard, filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
    • Kristi Uudeberg, filosoofiadoktor (füüsika)
    • Maarja Vaikre, filosoofiadoktor (loomaökoloogia)
    • Martti Vasar, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Triinu Vihmann, filosoofiadoktor (materjaliteadus)
    • Edith Viirlaid, filosoofiadoktor (keemia)
    • Mikk Vikerpuur, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Birgit Viru, filosoofiadoktor (loodusgeograafia)
    • Meeri Visnapuu, filosoofiadoktor (keskkonnatehnika)
    • Huishi Yin, filosoofiadoktor (informaatika)

 

Tartu Ülikooli senat nimetas 29. mai istungil viis uut audoktorit:

  • arheoloogia audoktoriks valiti Readingi Ülikooli keskaja arheoloogia kaasprofessor Aleksander Pluskowski, et tunnustada teda väljapaistvate saavutuste eest keskaja arheoloogia alal ja pikaajalise eduka koostöö eest Tartu Ülikooli teadlastega;
  • meediasotsioloogia audoktoriks valiti Stockholmi Södertörni Ülikooli meedia- ja kommunikatsiooniuuringute professor Göran Bolin, kes on aidanud suurel määral kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti ühiskonna- ja meediateadlaste rahvusvahelise tuntuse edendamisele ning nende uue põlvkonna kujundamisele;
  • haridusteaduste audoktoriks valiti Utrechti Ülikooli emeriitprofessor Robert-Jan Simons, kes on edendanud ja tugevdanud Tartu Ülikoolis ja Eestis haridusteadusi ning aidanud muuta meie teadlaste töö tulemusi maailmas nähtavaks;
  • meditsiinigeneetika audoktoriks valiti Turu Ülikooli Keskhaigla kliinilise geneetika osakonna juht professor Helena Kääriäinen, et tunnustada teda väljapaistvate saavutuste eest meditsiinigeneetikaalases teadus- ja arendustöös ning pikaajalise tulemusliku koostöö eest Tartu Ülikooli teadlastega;
  • matemaatilise füüsika audoktoriks valiti Sorbonne’i Ülikooli emeriitprofessor Richard Kerner, et tunnustada teda pikaajalise eduka koostöö eest Tartu Ülikooli matemaatikute ja füüsikutega ning nende lõimimise eest rahvusvahelise kogukonnaga. 

Alates 1. detsembrist saab ülikooli videoportaalis uttv.ee vaadata Raul Markus Vaiksoo tantsulavastust „Oh, otsigem ...“, millega tähistatakse Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse 100. aastapäeva ja rahvusülikooli läinud sajandit. Lavastuses kujutatakse tudengielu eri külgi läbi aja ja noore inimese elutee otsinguid.

Täna, 30. novembril kell 16.00 esitletakse ülikooli raamatukogus väikeses kutsutute ringis raamatut „Sada aastat üliõpilasesindust Tartu Ülikoolis“ ning ülikooli teklimärki, sõrmust ja rinnamärki. Vaata otseülekannet veebilehelt uttv.ee.

Eelmisel nädalal tähistati rahvusülikooli aastapäeva ka menuka veebikonverentsiga „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, kus ülikooli teadlased tutvustasid uuringuid, mis aitavad lahendada koroonaviiruse epideemiaga seotud kitsaskohti ühiskonnas. Konverentsi otseülekannet vaatas kokku ligikaudu 6600 inimest. Konverentsi saab järelvaadata veebilehelt koroonakonverents.ut.ee.

Koroonaviiruse tõttu lükkub kevadesse ka Tartu Ülikooli teenetemärkide ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse sügissemestri stipendiumide üleandmine. 

Lisateave: 
Kady Sõstar, Tartu Ülikooli protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee
Tõnis Karki, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressinõunik
737 5681
5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool tähistab rahvusülikooli 101. aastapäeva

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
30.11.2020
Foto: Inga Külmoja

Teisipäeval, 1. detsembril tähistab ülikoolipere rahvusülikooli 101. aastapäeva. Kuigi koroonaviiruse leviku tõttu jäävad traditsiooniline aastapäevaaktus ja tõrvikurongkäik ära, saab ülikooli veebilehelt vaadata rektor Toomas Asseri videotervitust ning germanistika professori Marko Pajevići akadeemilist videoloengut. 1. detsembril kuulutatakse välja ka Rahvusmõtte auhinna laureaat ja uus väliseesti külalisprofessor.

Rektori videotervitus ja germanistika professori Marko Pajevići eestikeelne akadeemiline videoloeng „Kultuuride vahel koos viirusega“ avaldatakse ülikooli veebilehel 1. detsembri hommikul.

Videotervituses kuulutab Toomas Asser välja Rahvusmõtte auhinna laureaadi, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Ülikooli veebilehel tehakse teatavaks uus väliseesti külalisprofessor, kes tuleb järgmiseks õppeaastaks Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööd tegema.

Aasta jooksul on ülikool saanud rikkamaks viie audoktori ja 110 doktori võrra. Kui traditsiooniliselt promoveeritakse doktorid aastapäevaaktusel, siis seekord antakse neile diplomid pidulikult üle 2021. aasta kevadel.

Vaata, kes on aasta jooksul kaitsnud doktorikraadi.
  • humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    • Oksana Belova-Dalton, filosoofiadoktor (inglise keel ja kirjandus)
    • Mariko Faster, filosoofiadoktor (läänemeresoome keeled)
    • Anastasiya Fiadotava, filosoofiadoktor (folkloristika)
    • Ksenia Filimonova, filosoofiadoktor (vene kirjandus)
    • Tiina-Erika Friedenthal, filosoofiadoktor (teoloogia)
    • Anna Gerasimova, filosoofiadoktor (vene kirjandus)
    • Feliks Gornischeff, filosoofiadoktor (ajalugu)
    • Sven Karja, filosoofiadoktor (teatriteadus)
    • Liina Kilemit, filosoofiadoktor (religiooniuuringud)
    • Kristina Koppel, filosoofiadoktor (üldkeeleteadus)
    • Tiina Laansalu, filosoofiadoktor (eesti keel)
    • Tatjana Menise, filosoofiadoktor (semiootika ja kultuuriteooria)
    • Annika Mikkel, filosoofiadoktor (klassikaline filoloogia)
    • Karina Novaševskaja, filosoofiadoktor (vene kirjandus)
    • Maarja Olli, filosoofiadoktor (arheoloogia)
    • Holger Rajavee, filosoofiadoktor (kunstiajalugu)
    • Ragnar Saage, filosoofiadoktor (arheoloogia)
    • Irina Sadovina, filosoofiadoktor (folkloristika)
    • Lyudmyla Zaporozhtseva, filosoofiadoktor (semiootika ja kultuuriteooria)
    • Ilze Tālberga, filosoofiadoktor (eesti keel)
    • Denys Teptiuk, filosoofiadoktor (uurali keeled)
    • Terje Toomistu, filosoofiadoktor (etnoloogia)
    • Roger Michael Alan Yallop, filosoofiadoktor (üldkeeleteadus)
  • sotsiaalteaduste valdkond 
    • Raili Allas, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Gaygysyz Ashyrov, filosoofiadoktor (majandusteadus)
    • Madis Ernits, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Shota Kakabadze, filosoofiadoktor (politoloogia)
    • Katrin Kukk, filosoofiadoktor (psühholoogia)
    • Triinu Kärbla, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Kadi Luht-Kallas, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Tõnis Männiste, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Karin Naruskov, filosoofiadoktor (haridusteadus)
    • Liliia Oprysk, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Mari-Liisa Parder, filosoofiadoktor (meedia ja kommunikatsioon)
    • Kärt Pormeister, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Katrin Sepp, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Annika Talmar, filosoofiadoktor (õigusteadus)
    • Kadi Tulver, filosoofiadoktor (psühholoogia)
    • Tõnis Tänav, filosoofiadoktor (majandusteadus)
    • Kaire Uiboleht, filosoofiadoktor (haridusteadus)
  • meditsiiniteaduste valdkond
    • Roman Balõtšev, filosoofiadoktor (neuroteadused)
    • Kati Braschinsky, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Maarja Hallik, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Epp Kaleviste, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Sergo Kasvandik, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Hardo Lilleväli, filosoofiadoktor (neuroteadused)
    • Natalia Lobanovskaya, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Julia Maslovskaja, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Raili Müller, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Kristiina Ojamaa, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Liisi Raam, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Madis Rahu, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Sten Saar, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Marianne Saard, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Helen Zirnask, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Kadri Toome, filosoofiadoktor (arstiteadus)
    • Mari Urb, filosoofiadoktor (neuroteadused)
    • Helen Vaher, filosoofiadoktor (arstiteadus)
  • loodus- ja täppisteaduste valdkond
    • Behzad Abdolmaleki, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Sofia Raquel Alves Oliveira, filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
    • Adriano Augusto, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Karim Baghery, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Jelena Beljantseva, filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
    • Iuliia Burdun, filosoofiadoktor (loodusgeograafia)
    • Artur Gornischeff, filosoofiadoktor (keemia)
    • Max Hecht, filosoofiadoktor (keemia)
    • Ruta Hecht, filosoofiadoktor (keemia)
    • Meelis Härmas, filosoofiadoktor (keemia)
    • Larisa Ivanova, filosoofiadoktor (molekulaartehnoloogia)
    • Kristjan Kalam, filosoofiadoktor (materjaliteadus)
    • Ott Kangur, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Sergey Koshkarev, filosoofiadoktor (füüsika)
    • Jekaterina Kozlova, filosoofiadoktor (materjaliteadus)
    • Kristi Krebs, filosoofiadoktor (molekulaarne biomeditsiin)
    • Timmu Kreitsmann, filosoofiadoktor (geoloogia)
    • Viktorija Kukuškina, filosoofiadoktor (molekulaarne biomeditsiin)
    • Ilja Kuzovkin, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Maike Käärik, filosoofiadoktor (molekulaartehnoloogia)
    • Anu Lepik, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Reet Link, filosoofiadoktor (keemia)Orlenys López Pintado, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Priit Lätt, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Martin Maide, filosoofiadoktor (keemia)
    • Rihhard Nadel, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Kaarin Parts, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Pilleriin Peets, filosoofiadoktor (keemia)
    • Evelin Pihlap, filosoofiadoktor (keskkonnatehnoloogia)
    • Katriin Pirk, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Helen Post, filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)
    • Ida Rahu, filosoofiadoktor (keemia)
    • Janika Raun, filosoofiadoktor (inimgeograafia ja regionaalplaneerimine)
    • Sumaira Rehman, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Faiz Ali Shah, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Janno Siim, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Elin Soomets, filosoofiadoktor (loomaökoloogia)
    • Ardi Tampuu, filosoofiadoktor (informaatika)
    • Indrek Teino, filosoofiadoktor (rakubioloogia)
    • Kadi Tilk, filosoofiadoktor (geneetika)
    • Kunter Tätte, filosoofiadoktor (zooloogia ja ökoloogia)
    • Kärt Ukkivi, filosoofiadoktor (geneetika)
    • Egon Urgard, filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
    • Kristi Uudeberg, filosoofiadoktor (füüsika)
    • Maarja Vaikre, filosoofiadoktor (loomaökoloogia)
    • Martti Vasar, filosoofiadoktor (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
    • Triinu Vihmann, filosoofiadoktor (materjaliteadus)
    • Edith Viirlaid, filosoofiadoktor (keemia)
    • Mikk Vikerpuur, filosoofiadoktor (matemaatika)
    • Birgit Viru, filosoofiadoktor (loodusgeograafia)
    • Meeri Visnapuu, filosoofiadoktor (keskkonnatehnika)
    • Huishi Yin, filosoofiadoktor (informaatika)

 

Tartu Ülikooli senat nimetas 29. mai istungil viis uut audoktorit:

  • arheoloogia audoktoriks valiti Readingi Ülikooli keskaja arheoloogia kaasprofessor Aleksander Pluskowski, et tunnustada teda väljapaistvate saavutuste eest keskaja arheoloogia alal ja pikaajalise eduka koostöö eest Tartu Ülikooli teadlastega;
  • meediasotsioloogia audoktoriks valiti Stockholmi Södertörni Ülikooli meedia- ja kommunikatsiooniuuringute professor Göran Bolin, kes on aidanud suurel määral kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti ühiskonna- ja meediateadlaste rahvusvahelise tuntuse edendamisele ning nende uue põlvkonna kujundamisele;
  • haridusteaduste audoktoriks valiti Utrechti Ülikooli emeriitprofessor Robert-Jan Simons, kes on edendanud ja tugevdanud Tartu Ülikoolis ja Eestis haridusteadusi ning aidanud muuta meie teadlaste töö tulemusi maailmas nähtavaks;
  • meditsiinigeneetika audoktoriks valiti Turu Ülikooli Keskhaigla kliinilise geneetika osakonna juht professor Helena Kääriäinen, et tunnustada teda väljapaistvate saavutuste eest meditsiinigeneetikaalases teadus- ja arendustöös ning pikaajalise tulemusliku koostöö eest Tartu Ülikooli teadlastega;
  • matemaatilise füüsika audoktoriks valiti Sorbonne’i Ülikooli emeriitprofessor Richard Kerner, et tunnustada teda pikaajalise eduka koostöö eest Tartu Ülikooli matemaatikute ja füüsikutega ning nende lõimimise eest rahvusvahelise kogukonnaga. 

Alates 1. detsembrist saab ülikooli videoportaalis uttv.ee vaadata Raul Markus Vaiksoo tantsulavastust „Oh, otsigem ...“, millega tähistatakse Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse 100. aastapäeva ja rahvusülikooli läinud sajandit. Lavastuses kujutatakse tudengielu eri külgi läbi aja ja noore inimese elutee otsinguid.

Täna, 30. novembril kell 16.00 esitletakse ülikooli raamatukogus väikeses kutsutute ringis raamatut „Sada aastat üliõpilasesindust Tartu Ülikoolis“ ning ülikooli teklimärki, sõrmust ja rinnamärki. Vaata otseülekannet veebilehelt uttv.ee.

Eelmisel nädalal tähistati rahvusülikooli aastapäeva ka menuka veebikonverentsiga „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, kus ülikooli teadlased tutvustasid uuringuid, mis aitavad lahendada koroonaviiruse epideemiaga seotud kitsaskohti ühiskonnas. Konverentsi otseülekannet vaatas kokku ligikaudu 6600 inimest. Konverentsi saab järelvaadata veebilehelt koroonakonverents.ut.ee.

Koroonaviiruse tõttu lükkub kevadesse ka Tartu Ülikooli teenetemärkide ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse sügissemestri stipendiumide üleandmine. 

Lisateave: 
Kady Sõstar, Tartu Ülikooli protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee
Tõnis Karki, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressinõunik
737 5681
5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Juhan Hellerma doktoritöö kaitsmine filosoofia osakonnas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.11.2020

Juhan Hellerma3. detsembril kl 16.15 tuleb filosoofia osakonnas kaitsmisele Juhan Hellerma doktoritöö

"Mapping Time: Analysis of Contemporary Theories of Historical Temporality".

Väitekiri uurib ajalisuse temaatikat nüüdisaegses ajaloofilosoofias. Töö laiemaks eesmärgiks on luua üldistav raamistik viimasel paaril aastakümnel ilmunud ajalisuse käsituste mõtestamiseks, kitsamalt analüüsib väitekiri laialdast kõlapinda leidnud nn presentismi-hüpoteesi ning otsib teoreetilisi lähtekohti, mille abil ületada presentismile omane olevikukeskne ajamõtlemine.

Väitekirja juhendajad on Jaanus Sooväli (TÜ), Marek Tamm (TLÜ) ning Ethan Kleinberg (Wesleyani Ülikool, USA).

Huvilised saavad kaitsmisel osaleda MS Teamsi vahendusel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Elena Markuse venia legendi loeng 07.12.2020 kell 14.15

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
24.11.2020

Läänemeresoome keelte kaasprofessori 0,5 ametikohale kandideerija Elena Markuse venia legendi loeng “Multilingualism and the effects of language contacts in Western Ingria” toimub 7. detsembril 2020 kell 14.15 videosilla vahendusel.

Link loengule
https://us02web.zoom.us/j/87866618170?pwd=T3FKYStHdHgrN2F4RnBtTTV6djNPUT09
Meeting ID: 878 6661 8170
Passcode: 905573
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Soovitame minna üle kaugõppele

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
24.11.2020
Kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik. Foto: Anna Shvets

Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.

See tähendab, et kõik loengud ja võimaluse korral ka seminarid toimuvad veebi teel. Praktikumid, eksamid ja arvestused võivad olla ka edaspidi õpperuumides, kuid kindlasti tuleb seal kanda maski ja ennast registreerida. Otsuse konkreetse õppetöö vormi kohta teevad õppejõud, kes teavitavad sellest üliõpilasi.

Juhime tähelepanu, et alates tänasest, s.o 24. novembrist on maski kandmine kõikjal avalikes siseruumides ja ühissõidukites kohustuslik. Maski tuleb kanda kõigis ülikooli õppehoonetes nii koridoris kui ka auditooriumis viibides. Palume ära jätta kõik seltskondlikud ja meelelahutuslikud üritused ning kogu hobitegevuse (näiteks kooriproovid) ülikooli ruumides.

Ülikooli aastapäeva aktus ja tõrvikurongkäik 1. detsembril jäävad ära. Doktoridiplomite üleandmiseks korraldatakse eraldi pidulik üritus 2021. aasta kevadel.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Soovitame minna üle kaugõppele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.11.2020
Kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik. Foto: Anna Shvets

Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.

See tähendab, et kõik loengud ja võimaluse korral ka seminarid toimuvad veebi teel. Praktikumid, eksamid ja arvestused võivad olla ka edaspidi õpperuumides, kuid kindlasti tuleb seal kanda maski ja ennast registreerida. Otsuse konkreetse õppetöö vormi kohta teevad õppejõud, kes teavitavad sellest üliõpilasi.

Juhime tähelepanu, et alates tänasest, s.o 24. novembrist on maski kandmine kõikjal avalikes siseruumides ja ühissõidukites kohustuslik. Maski tuleb kanda kõigis ülikooli õppehoonetes nii koridoris kui ka auditooriumis viibides. Palume ära jätta kõik seltskondlikud ja meelelahutuslikud üritused ning kogu hobitegevuse (näiteks kooriproovid) ülikooli ruumides.

Ülikooli aastapäeva aktus ja tõrvikurongkäik 1. detsembril jäävad ära. Doktoridiplomite üleandmiseks korraldatakse eraldi pidulik üritus 2021. aasta kevadel.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Soovitame minna üle kaugõppele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
24.11.2020
Kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik. Foto: Anna Shvets

Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.

See tähendab, et kõik loengud ja võimaluse korral ka seminarid toimuvad veebi teel. Praktikumid, eksamid ja arvestused võivad olla ka edaspidi õpperuumides, kuid kindlasti tuleb seal kanda maski ja ennast registreerida. Otsuse konkreetse õppetöö vormi kohta teevad õppejõud, kes teavitavad sellest üliõpilasi.

Juhime tähelepanu, et alates tänasest, s.o 24. novembrist on maski kandmine kõikjal avalikes siseruumides ja ühissõidukites kohustuslik. Maski tuleb kanda kõigis ülikooli õppehoonetes nii koridoris kui ka auditooriumis viibides. Palume ära jätta kõik seltskondlikud ja meelelahutuslikud üritused ning kogu hobitegevuse (näiteks kooriproovid) ülikooli ruumides.

Ülikooli aastapäeva aktus ja tõrvikurongkäik 1. detsembril jäävad ära. Doktoridiplomite üleandmiseks korraldatakse eraldi pidulik üritus 2021. aasta kevadel.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Selgunud on Emakeele Seltsi ja HTMi stipendiumisaajad

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
24.11.2020

Emakeele Selts annab Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi. Taotlusi sai esitada 15. oktoobrini.
2020. aastal said stipendiumi Maia Bubnov, Kertu Kook, Katrin Kullo, Tiina Niin, Kristiina Praakli ja Hannamari Soidla. Õnnitleme!
Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli teadlased pakuvad konverentsil lahendusi toimetulekuks koroonapandeemia tagajärgedega

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.11.2020

26. ja 27. novembril korraldab Tartu Ülikool veebikonverentsi „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, kus enam kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest annavad ülevaate sellest, mida on aasta jooksul viiruse kohta teada saadud. Teadlaste kõrval astuvad konverentsil üles poliitikakujundajad, otsustajad ja eksperdid väljastpoolt Tartu Ülikooli, et mõtestada ühiskonna ootusi koroonaviirusega kohanemisel.

Koroonapandeemia on teinud ilmselgeks, kui tähtis on teadlaste pakutav tõenduspõhine tugi otsustajatele, kes peavad lahendama ootamatuid ühiskondlikke kriise ja ületama nendega seotud kitsaskohti.

„Pandeemia ohjeldamine nõuab otsustajatelt kiiret tegutsemist. Eesti kogemus on näidanud, et poliitikakujundajad oskavad seejuures tõenduspõhist infot hinnata ning teadlased on valmis seda neile kiiresti pakkuma,“ rääkis konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur Mikk Jürisson.

Tartu Ülikooli teadlased töötavad selle nimel, et aidata varakult avastada viirusekoldeid ja hinnata viiruse levikut, nii et inimeste igapäevaelu piiravaid meetmeid poleks tarvis liialt palju. Samuti aitavad teadlased hinnata nende meetmete mõju majandusele, erinevatele sotsiaalsetele rühmadele, inimeste vaimsele tervisele ning tervikuna ühiskonnale ja kultuurile.

Konverentsi teemadering ulatub koroonaviiruse seirest ja haigete ravist epideemia sotsiaal-majandusliku mõju vähendamise ja inimeste igapäevase toimetuleku viisideni. Arutletakse suurandmete ja geeniinfo tähtsuse üle viiruse leviku ohjeldamisel, tutvustatakse uuenduslikke lahendusi, mis aitavad elada koos koroonaviirusega, ning püütakse hinnata epideemia edasist kulgu.

Koroonakriisi käigus avalikkusele juba hästi tuttavaks saanud teadlaste Irja Lutsari, Andres Meritsa, Ruth Kalda, Heikki Junnineni, Krista Fischeri ja Raul Eametsa kõrval astub konverentsil üles rohkem kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest.

Ühiskonna ootusi ja otsustajate ees seisvaid ülesandeid koroonaviirusega kohanemisel mõtestavad president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, sotsiaalminister Tanel Kiik, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ning Terviseameti meditsiinistaabi juht Arkadi Popov.

Konverentsi teemade ja ettekannete tutvustused on veebilehel koroonakonverents.ut.ee.

Konverents on tasuta ning seda saab jälgida konverentsi veebilehel ja Worksupi keskkonnas.

Arvestades koroonaviiruse levikut, toimub konverents ainult veebis. Korraldajad paluvad kõigil registreerunutel, kes kavatsesid kuulata ettekandeid aulas, jälgida ülekannet konverentsi veebilehel või Worksupi keskkonnas.

Lisateave: Mikk Jürisson, konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur, 516 1315, mikk.jurisson [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Margo Laasberg 50

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.11.2020

Margo Laasberg, pilt29. novembril täitub 50 aastat Margo Laasbergi (29.11.1970–13.10.1998) sünnist. Margo Laasberg oli analüütiline filosoof, üks esimesi Donald Davidsoni filosoofia uurijaid ja tutvustajaid Eestis. Ta õppis TÜ-s inglise filoloogiat ning eriprogrammi alusel filosoofiat. Tema diplomitöö „Propositional Attitude Sentences: Logical Form and Davidson’s Proposals“ (1994) tegeles propositsioonilisi hoiakuid väljendavate lausete analüüsiga, keskendudes iseäranis Davidsoni parataktilisele teooriale. 1996. aastal kaitstud magistritöös „Events and Adverbial Modification“ uuris ta Davidsoni käsitlust määrsõnade panuse kohta lause tõetingimustesse. Mõlema töö juhendaja oli Eero Loone. Magistriõppe jooksul õppis Laasberg ka Utrechti ja Helsingi ülikoolides. 1997. aastal jätkas ta õpinguid Helsingi ülikooli litsentsiaadiõppes ning TÜ filosoofia eriala doktorantuuris. Selleks ajaks olid tema huvid nihkunud keelefilosoofiast rohkem metafüüsika ja vaimufilosoofia poole. Oma doktoritöös soovis ta uurida ontoloogia ja seletuse suhet, eriti põhjuslikkuse näitel.

Laasberg oli aktiivne osaline ka analüütilise filosoofia seminaris, alates selle algusest 1991. aasta mais. Ta on koos Jaan Kangilaskiga koostanud tõlkekogumiku „Tähendus, tõde, meetod: Tekste analüütilisest filosoofiast I“ (TÜ kirjastus 1999) ning tõlkinud G. E. Moore’i, F. Ramsey ja D. Davidsoni tekste.

Kirjastus Vabamõtleja üllitas äsja Margo Laasbergi eestikeelsete tekstide kogumiku „Rasked valikud“ (koostaja Jaan Kangilaski). See sisaldab Laasbergi varem ilmunud artiklite kõrval ka hulgaliselt seni käsikirja jäänud kirjutisi, sealhulgas õppematerjalideks mõeldud tekste. Kogumik annab ülevaate tema aktiivsest filosoofilisest tegevusest aastatel 1995-1998 ning samas pakub ka allikmaterjali eesti filosoofia ajaloo uurimiseks.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Näitusel põimuvad eesti ja prantsuse kultuuri- ja looduslugu

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
20.11.2020
Näitus "Servale" Philosophicumi trepigaleriis.

21. novembril avatakse Philosophicumi trepigaleriis prantsuse kunstniku Jean Arnaud’ isikunäitus „Servale“, mille keskmes põimuvad ühte eesti ja prantsuse kultuuri- ja looduslugu. Näituse ajaks on galeriis ka osa Eesti Rahva Muuseumis eksponeeritavast Laatre ristipuust.

Kunstnik vaatleb ja põimib näitusel kokku kaks puud - 1598. aastal istutatud jalaka Ramatuelle’is, kunstniku lapsepõlvekodus, ja Laatre ristipuu lugematu hulga kilomeetrite kaugusel – võimaldades neid vaadelda ühe loona, mille käiku saab külastaja ise galerii treppidel suunda vahetades muuta.

„Vastavalt sellele, kas me läheme üles või tuleme alla – Laatrest Ramatuelle’i või Ramatuelle’ist Laatresse – ei ole me reaalsuse ja väljamõeldise vahepeal ega ka kunstniku elu sündmuste keskel, vaid põimunud juhtumiste, seoste, sündmuste, kohtumiste, uurimiste keskel, mis lõppevad tähenduse loomisega ning moodustavad märkide ja jälgede seeria, mis loovad ise loo ning tähenduse“, märgib kunstnik näituse kohta. „See ei ole kronoloogiline, alles jääb ainult kogum minevikust ja olevikust, lapsepõlvest Ramatuelle’is ja reisist Laatresse, kogum kahest kohtumisest puudega, mis moodustavad kui ühe.“

Näitus on osa 19. – 21. novembrini aset leidvast rahvusvahelisest teaduskonverentsist „Retseptsioonisündmused“, mida korraldab Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž koostöös Aix-Marseille Ülikooli ja Côte d’Azuri Ülikooliga ja mille käigus leiavad aset ka näitused Kogo galeriis ja Tartu Kunstimajas.

Näitus on loodud koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ja jääb avatuks veebruarini. Näitust toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA) ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkond koos prof Sara Bédard-Goulet’ga maailma keelte ja kultuuride kolledžist.

Lisainfo:
Sara Bédard-Goulet, Tartu Ülikooli romanistika professor, sara.bedard-goulet [ät] ut.ee
Eva-Kaia Vabamäe, Philosophicumi trepigalerii galerist, eva-kaia.vabamae [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

“Retseptsioonisündmused” konverents keskendub, kuidas individuaalsed kogemused võivad osutuda elumuutvateks sündmusteks

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.11.2020

Kunstiteosed ja muu kultuurilooming mõjutavad meid rohkem või vähem. Harva juhtub, et nende kogemine võib kaasa tuua elumuutva sündmuse. Neid haruldasi ja ootamatuid individuaalseid hetki võime jagada narratiivide kaudu, millest mõned tulevad esile kirjanduses.

Koostöös Aix-Marseille Ülikooli ja Côte d’Azuri Ülikooliga toimub Tartu Ülikoolis „Retseptsioonisündmused“ projekti raames 19.-21. novembril konverents, doktorikool ja kolm kunstinäitust.

Projektis uuritakse, kuidas individuaalsed kogemused kirjandusest, kunstist, kinost võivad lugejate või vaatajate jaoks osutuda elumuutvateks sündmusteks või „retseptsioonisündmusteks“. Mõiste põhineb Alain Badiou arusaamal sündmusest: „Sündmus on kõigepealt mitteeksisteeriva esiletulek ning see toob endaga kaasa hävingu kujundi.“ See toetub ka Claude Romano refleksioonile sündmusest, mis loob tähenduse läbi indiviidi, „avades maailma selle võimalusi ümber seadistades“. Seega, isegi kui retseptsioonisündmus on põhjustatud ootamatust kogemusest millegi representatsiooniga, siis tundub see indiviidi jaoks vastavat kindlale olukorrale.

„Retseptsioonisündmused“ konverents toob kokku uurijad, kes tegelevad sündmuse kontsepti uurimisega läbi erinevate perspektiivide, et rikastada selle nähtuse mõistmisviise Jakobi 2-114 ja BigBlueButtoni vahendusel: https://button.ut.ee/b/lii-rle-2lb-kzp

Lisainfo:
https://www.maailmakeeled.ut.ee/et/osakonnad/konverents-response-events
Sara Bédard-Goulet (Tartu Ülikool, sara.bedard-goulet [ät] ut.ee)
Damien Beyrouthy (Aix-Marseille Ülikool, damien.beyrouthy [ät] univ-amu.fr)
Frédéric Vinot (Côte d’Azuri Ülikool, frederic.vinot [ät] univ-cotedazur.fr)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

SEMIOSALONG SÜGIS 2020

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiosalong alustab tuleval teisipäeval, 24. novembril oma sügishooaega. Seekordseks teemaks on “Semiootika Ladina-Ameerikas”. Meie tänase erilise olukorra kontekstis on Semiosalong jälgitav ka veebis: https://button.ut.ee/b/eug-q8g-dzb-xxk Esimesel kohtumisel esinevad: Leticia Vitral “Yes, nós temos semiótica! Semiotics in Brazil” Oscar Miyamoto“”Chile, mole y pozole”
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Selge sõnumi auhinna galal tunnustatakse selle aasta võitjaid. Pressiteade 17.11.2020

EKI uudised

Selge keele patroon Ülle Madise annab täna üle 2020. aasta selge sõnumi auhinnad. Auhinna saavad „Eesti inimarengu aruanne 2019/2020“, kampaania „Meri algab siit“, telesaade „Maailma kõige targem rahvas“ ning Statistikaamet.

Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvib Eesti inimarengu aruanne 2019/2020“, mis on selge ülesehitusega ja kergesti loetav. Aruande andmed on ristkasutatavad, iga peatüki alguses on esitatud põhisõnumid ning teemade erinev värvikasutus annab hea ülevaate.

Tarbeteksti kategoorias märkis hindamiskomisjon ära Akkadiani kriisikommunikatsiooni abimaterjalid ettevõtetele ja Tele2 teenuste kasutamise üldtingimused.

Parima selge sõnumiga tarbepildi auhind antakse kampaaniale „Meri algab siit“. Kampaania annab sõnumi edasi õiges kohas linnatänaval, juhib tähelepanu prügipimedusele ning kutsub üles oma käitumist muutma.

Tarbepildi kategoorias märgiti ära ka kuhuviia.ee meeskonna loodud jäätmete liigiti kogumise pildikeel.

Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on telesaade „Maailma kõige targem rahvas“. Teaduspõhine haridussaade räägib põnevast ja tõhusast õppimisest. Eesti koolides tehtud katsetes tutvustatakse ja põhjendatakse edukaid õppimismeetodeid.

Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga märgiti ära veebilehed hiv.ee ja puugiinfo.ee ning Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste e-teenus.

2020. aasta selge sõnumi edendaja on Statistikaamet, kelle eesmärk on anda ühiskonnale usaldusväärset ja kontrollitud infot, mida oleks mugav kasutada. Amet on loonud mitu tõhusat digitööriista ja rakendust, kus oluline riiklik statistika on esitatud visualiseerituna ja on kättesaadav vaid paari klõpsuga. Statistikaamet on uuendanud ka oma kodulehte, mis on kasutajasõbralik, selge ja tõhusa otsinguga.

Edendaja kategoorias märgiti ära Riigi Infosüsteemi Amet, disainibüroo Velvet ja Häirekeskus.

Eriauhinna pälvivad Irja Lutsar ja Arkadi Popov oma selgete ja tasakaalukate tervisesõnumite eest.

2020. aasta selge sõnumi auhinna võistlustöid hindas Eesti Keele Instituudi, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu Ülikooli, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia, OÜ Geenius Meedia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev komisjon.

Galat saab jälgida selge sõnumi Facebookis.

 

selge sõnumi veebileht                    Katrin Hallik, Katrin.Hallik@eki.ee, tel 5347 2327

selge sõnumi FB                              Katre Kasemets, Katre.Kasemets@eki.ee, tel 5562 9051

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Milleks on Tartu Ülikoolil vaja maskotti?

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.11.2020

22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte.

Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?

Maskotist saab ülikooli sümboolika osa ja see hakkab kandma ülikooli sõnumeid. Soovime, et see aitaks suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet ning toetaks ülikooli eesmärkide elluviimist, muu hulgas aidates populariseerida haridust ja teadust. Maskotivõistlus on tekitanud ülikooliperes suurt huvi ja praeguseks on kuus suurepärast kavandit juba laekunud.

Mis sai eelmise maskotivõistluse võitnud kavandist?

2013. aastal korraldati tõepoolest maskotikonkurss, mille võitis hääletusel kavand „Sammas Paul“. Kahjuks selgus hiljem, et hääletus ei olnud aus ega läbipaistev ja selle tulemus tühistati. Seega Tartu Ülikoolil praegu maskotti pole.

Aga mis on saanud kollasest koerast Villemist?

Kollane koer Villem on Tartu tudengipäevade maskott ja esindab kõiki Tartu üliõpilasi. Teda seostatakse sageli ekslikult Tartu Ülikooliga. Villem jääb tudengipäevade maskotiks ja ta ei saa esindada üritustel üksnes Tartu Ülikooli ega kanda selle sõnumeid.

Kas on analüüsitud, miks eelmised katsed ülikooli maskotti leida ebaõnnestusid? Miks praegune võistlus peaks paremini minema?

Jah, oleme analüüsinud, miks ei ole varem õnnestunud maskotti leida. Esimene arutelu maskoti vajaduse üle oli 2005. aastal, kuid toona vaibus see kiiresti, sest leiti, et tudengipäevade maskoti Villemiga konkureerivat tegelast pole vaja. Teist korda tõusis see idee päevakorrale 2013. aastal, kuid nagu mainitud, konkursi tulemused tühistati.
Seekord oleme võistluse korraldanud teisiti. Maskotti valitakse kahes voorus. Kokku on kutsutud võistlustööde hindamise komisjon, kuhu kuuluvad ülikooli vilistlaste, töötajate ja üliõpilaste esindajad. Komisjon valib esimeses voorus välja kuni kolm kavandit, mis peavad olema kooskõlas ülikooli visiooniga ja sobima edasiarendamiseks. Need kavandid lähevad avalikku hääletusvooru, kus on osalema oodatud ainult Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad. Kõik hääled kontrollitakse üle ja iga inimene saab hääletada vaid ühe korra. Usume, et sel korral võistlus õnnestub ning kaks vooru tagavad hääletuse turvalisuse ja läbipaistvuse.

Kus hakatakse maskotti kasutama?

Maskott hakkab ülikooli liikmeskonda esindama mitmesugustel üritustel: lahtiste uste päeval, vilistlaste kokkutulekul, spordipäevadel, rektori karika golfivõistlusel jne. Maskoti abil soovitakse aga ka üldiselt suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet. Kujundlikult öeldes saab maskotist ülikoolipere liige.

Kelle poole pean pöörduma, kui sooviksin uut maskotti oma korraldatavale üritusele? Kas pean leidma ise inimese, kes tuleb maskotti kehastama?

Maskoti kasutamist hakkab korraldama vabatahtlikest koosnev meeskond. Vabatahtlikuks saavad kandideerida meie enda üliõpilased. Seega võib iga üliõpilane proovida, mis tunne on maskoti sees olla. Vabatahtlikke hakkab juhtima üliõpilasest projektijuht.

Kes maskotiprojekti eest vastutab?

Projekti eest vastutab ülikooli turundustalitus. Maskoti kasutamist hakkab kavandama ja korraldama eelmainitud projektijuht.

 

Võistlustöid oodatakse 22. novembrini ja avalik hääletus toimub detsembris. Võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe võistluse kohta lähemalt ja vaata tingimusi ülikooli veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Milleks on Tartu Ülikoolil vaja maskotti?

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.11.2020

22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte.

Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?

Maskotist saab ülikooli sümboolika osa ja see hakkab kandma ülikooli sõnumeid. Soovime, et see aitaks suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet ning toetaks ülikooli eesmärkide elluviimist, muu hulgas aidates populariseerida haridust ja teadust. Maskotivõistlus on tekitanud ülikooliperes suurt huvi ja praeguseks on kuus suurepärast kavandit juba laekunud.

Mis sai eelmise maskotivõistluse võitnud kavandist?

2013. aastal korraldati tõepoolest maskotikonkurss, mille võitis hääletusel kavand „Sammas Paul“. Kahjuks selgus hiljem, et hääletus ei olnud aus ega läbipaistev ja selle tulemus tühistati. Seega Tartu Ülikoolil praegu maskotti pole.

Aga mis on saanud kollasest koerast Villemist?

Kollane koer Villem on Tartu tudengipäevade maskott ja esindab kõiki Tartu üliõpilasi. Teda seostatakse sageli ekslikult Tartu Ülikooliga. Villem jääb tudengipäevade maskotiks ja ta ei saa esindada üritustel üksnes Tartu Ülikooli ega kanda selle sõnumeid.

Kas on analüüsitud, miks eelmised katsed ülikooli maskotti leida ebaõnnestusid? Miks praegune võistlus peaks paremini minema?

Jah, oleme analüüsinud, miks ei ole varem õnnestunud maskotti leida. Esimene arutelu maskoti vajaduse üle oli 2005. aastal, kuid toona vaibus see kiiresti, sest leiti, et tudengipäevade maskoti Villemiga konkureerivat tegelast pole vaja. Teist korda tõusis see idee päevakorrale 2013. aastal, kuid nagu mainitud, konkursi tulemused tühistati.
Seekord oleme võistluse korraldanud teisiti. Maskotti valitakse kahes voorus. Kokku on kutsutud võistlustööde hindamise komisjon, kuhu kuuluvad ülikooli vilistlaste, töötajate ja üliõpilaste esindajad. Komisjon valib esimeses voorus välja kuni kolm kavandit, mis peavad olema kooskõlas ülikooli visiooniga ja sobima edasiarendamiseks. Need kavandid lähevad avalikku hääletusvooru, kus on osalema oodatud ainult Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad. Kõik hääled kontrollitakse üle ja iga inimene saab hääletada vaid ühe korra. Usume, et sel korral võistlus õnnestub ning kaks vooru tagavad hääletuse turvalisuse ja läbipaistvuse.

Kus hakatakse maskotti kasutama?

Maskott hakkab ülikooli liikmeskonda esindama mitmesugustel üritustel: lahtiste uste päeval, vilistlaste kokkutulekul, spordipäevadel, rektori karika golfivõistlusel jne. Maskoti abil soovitakse aga ka üldiselt suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet. Kujundlikult öeldes saab maskotist ülikoolipere liige.

Kelle poole pean pöörduma, kui sooviksin uut maskotti oma korraldatavale üritusele? Kas pean leidma ise inimese, kes tuleb maskotti kehastama?

Maskoti kasutamist hakkab korraldama vabatahtlikest koosnev meeskond. Vabatahtlikuks saavad kandideerida meie enda üliõpilased. Seega võib iga üliõpilane proovida, mis tunne on maskoti sees olla. Vabatahtlikke hakkab juhtima üliõpilasest projektijuht.

Kes maskotiprojekti eest vastutab?

Projekti eest vastutab ülikooli turundustalitus. Maskoti kasutamist hakkab kavandama ja korraldama eelmainitud projektijuht.

 

Võistlustöid oodatakse 22. novembrini ja avalik hääletus toimub detsembris. Võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe võistluse kohta lähemalt ja vaata tingimusi ülikooli veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Milleks on Tartu Ülikoolil vaja maskotti?

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.11.2020

22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte.

Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?

Maskotist saab ülikooli sümboolika osa ja see hakkab kandma ülikooli sõnumeid. Soovime, et see aitaks suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet ning toetaks ülikooli eesmärkide elluviimist, muu hulgas aidates populariseerida haridust ja teadust. Maskotivõistlus on tekitanud ülikooliperes suurt huvi ja praeguseks on kuus suurepärast kavandit juba laekunud.

Mis sai eelmise maskotivõistluse võitnud kavandist?

2013. aastal korraldati tõepoolest maskotikonkurss, mille võitis hääletusel kavand „Sammas Paul“. Kahjuks selgus hiljem, et hääletus ei olnud aus ega läbipaistev ja selle tulemus tühistati. Seega Tartu Ülikoolil praegu maskotti pole.

Aga mis on saanud kollasest koerast Villemist?

Kollane koer Villem on Tartu tudengipäevade maskott ja esindab kõiki Tartu üliõpilasi. Teda seostatakse sageli ekslikult Tartu Ülikooliga. Villem jääb tudengipäevade maskotiks ja ta ei saa esindada üritustel üksnes Tartu Ülikooli ega kanda selle sõnumeid.

Kas on analüüsitud, miks eelmised katsed ülikooli maskotti leida ebaõnnestusid? Miks praegune võistlus peaks paremini minema?

Jah, oleme analüüsinud, miks ei ole varem õnnestunud maskotti leida. Esimene arutelu maskoti vajaduse üle oli 2005. aastal, kuid toona vaibus see kiiresti, sest leiti, et tudengipäevade maskoti Villemiga konkureerivat tegelast pole vaja. Teist korda tõusis see idee päevakorrale 2013. aastal, kuid nagu mainitud, konkursi tulemused tühistati.
Seekord oleme võistluse korraldanud teisiti. Maskotti valitakse kahes voorus. Kokku on kutsutud võistlustööde hindamise komisjon, kuhu kuuluvad ülikooli vilistlaste, töötajate ja üliõpilaste esindajad. Komisjon valib esimeses voorus välja kuni kolm kavandit, mis peavad olema kooskõlas ülikooli visiooniga ja sobima edasiarendamiseks. Need kavandid lähevad avalikku hääletusvooru, kus on osalema oodatud ainult Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad. Kõik hääled kontrollitakse üle ja iga inimene saab hääletada vaid ühe korra. Usume, et sel korral võistlus õnnestub ning kaks vooru tagavad hääletuse turvalisuse ja läbipaistvuse.

Kus hakatakse maskotti kasutama?

Maskott hakkab ülikooli liikmeskonda esindama mitmesugustel üritustel: lahtiste uste päeval, vilistlaste kokkutulekul, spordipäevadel, rektori karika golfivõistlusel jne. Maskoti abil soovitakse aga ka üldiselt suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet. Kujundlikult öeldes saab maskotist ülikoolipere liige.

Kelle poole pean pöörduma, kui sooviksin uut maskotti oma korraldatavale üritusele? Kas pean leidma ise inimese, kes tuleb maskotti kehastama?

Maskoti kasutamist hakkab korraldama vabatahtlikest koosnev meeskond. Vabatahtlikuks saavad kandideerida meie enda üliõpilased. Seega võib iga üliõpilane proovida, mis tunne on maskoti sees olla. Vabatahtlikke hakkab juhtima üliõpilasest projektijuht.

Kes maskotiprojekti eest vastutab?

Projekti eest vastutab ülikooli turundustalitus. Maskoti kasutamist hakkab kavandama ja korraldama eelmainitud projektijuht.

 

Võistlustöid oodatakse 22. novembrini ja avalik hääletus toimub detsembris. Võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe võistluse kohta lähemalt ja vaata tingimusi ülikooli veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on professor Timo Marani lühimonograafia "Ecosemiotics: The Study of Signs in Changing Ecologies"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.11.2020

 

Cambridge Ülikooli kirjastuses on ilmunud professor Timo Marani lühimonograafia „Ecosemiotics: The Study of Signs in Changing Ecologies“. Raamat tutvustab ökosemiootikat ning võimalusi uurida semiootika abil kultuuri ja looduse muutuvaid suhteid. Samuti tõlgendab Timo Maran Juri Lotmani töid ökosemiotika vaatenurgast ning kirjutab metsast kui kultuurimudelist.


NB! Raamat on kirjastuse kodulehel kahe nädala jooksul tasuta kättesaadav.


Head lugemist!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Seminar Eduard Vilde 155 ja tema romaan "Raudsed käed" 110

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Seminar Eduard Vilde 155 ja tema romaan "Raudsed käed" 110
Toimumiskoht: Hotell Inger / Narva
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 18. detsember 2020 - 19. detsember 2020
Algusaeg: 10:00 - 17:00
Kirjeldus:

Eesti kirjanduse suurkuju romaani "Raudsed käed" ilmumisest raamatu kujul on möödunud 110. aastat. Vildet tunneb iga Eesti laps, kuid tema Narva, täpsemalt: Kreenholmi teemaline romaan "Raudsed käed" on jäänud ühelt poolt unarusse, teisalt aga nõukogude retseptsiooni vangi, mille järgi oli nõukogude ajal teosele omistatud esimese töölisromaani tiitel ja seda on interpreteeritud sotsialistlikus võtmes. Teos ilmus viimast korda aastal 1960, täpselt kuuskümmend aastat tagasi ja kuigi on seda käsitletud mitmes teatmeteoses ning isegi mõnes teadusartiklis, vajab see romaan selgelt uut tõlgendamist ja üleüldse kirjandushuviliste ette toomist. Tänapäeva Vilde-asjatundjate artiklid sisaldavad aga selle romaani käsitlustes faktivigu, kuna Eesti kirjandusteadlased Ida-Virumaal asuvat Narva linna reeglina hästi ei tunne.
Vilde on paljudes kohtades elanud, seega mälestavad teda mitmel pool tänavanimed, mälestuskivid, -tahvlid ja isegi skulptuurid, kuid Narvas, kus ta aastatel 1897-1898 ajalehte Virmaline toimetanud ja mille peamise tööstusobjekti tööliste elu ta kirjeldanud on, ei ole tema nimi jäädvustatud. Seminari kavas on ka  Vilde mälestustahvli paigaldamine.
Epidemiooogilist olukorda arvestades korraldame teadusseminari Vildest kontaktkujul hotellis Inger või virtuaalselt, aga mälestustahvli avamisele ootame kohale huvilisi kindlasti Eesti erinevatest nurkadest.
TÜ Narva kolledzis avaneb Eesti ja Ungari kirjandussuhteid kajastav näitus. Selle keskmes on Ungari kirjanduse suurkuju Mor Jokai peateose "Kuldaväärt mees" eestindus, mille valmistas just Eduard Vilde.
Üritus on nii ajastatud, et sellega tähistame Vilde surma aastapäeva 26. detsembril. Kui viiruse levik ürituse läbiviimist detsembris ei luba, lükame üritused edasi nõnda, et nendega tähistada Vilde sünnipäeva 4. märtsil 2021.

Korraldustoimkonna esimees: Szilárd Tóth (Tartu Ülikooli Narva Kolledž). 

Toimumiskoht:  Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Raekoja plats 2, 20307 Narva & Hotell Inger, Puškini 28, 20306 Narva

Kontakt:       conference.narva@ut.ee   Telefon: (+372) 740 1919

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Selge sõnumi auhinna gala 17. novembril

EKI uudised

17. novembril kell 13 algab selge sõnumi Facebookis otseülekanne auhinna galast, kus selguvad 2020. aasta parimad.

Osalejaid tervitab patroon Ülle Madise.

Toomas Mattson räägib valitsuse kriisitekstide toimetamisest lehel kriis.ee,
Helen Noormets Tervise Arengu Instituudi selgetest sõnumitest
ja Arvi Tavast selgest keelest kui tänapäevasest keelekorraldusest.

Galat juhib Joonas Hellerma.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Lingvistika õpetamine 2020ndatel

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.11.2020

Kõik huvilised on oodatud 20. novembril toimuvale veebiseminarile keeleteaduse õpetamise tuleviku üle arutama.

Täpsem info ja seminari kava.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rektori pöördumine ja koroonaviirusega seotud täpsustatud käitumisjuhised

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.11.2020
Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Allikas: UTTV

Vaata rektor Toomas Asseri videopöördumist seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega UTTV-st ja loe täpsustatud käitumisjuhiseid ülikoolis. 

Sel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus uued koroonaviiruse vastased meetmed. Tuginedes valitsuse juhistele, otsustas ülikooli rektoraat järgmist.

  • Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist.
  • Sessioonõppes eelistame sügissemestri lõpuni kaugõpet.
  • Palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise.
  • Soovitame vältida tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides.
  • Koostöös Terviseametiga teavitab ülikool oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel, juhul kui need kontaktandmed on ajakohased.

 

Alljärgnevalt kordame üle kõige olulisemad soovitused ja nõuanded, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida.

Koroonaviiruse ennetamine

  • Töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust.
  • Ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju.
  • Kui vähegi võimalik, tuleks vältida ühissõidukeid.
  • Soovitame vältida pidusid ja suuremaid kokkusaamisi.
  • HOIA äpi hoia.me abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga. Äpi kasutamine on turvaline.

Õppekorraldus

  • Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist. Õppetöös osalemiseks tuleb kasutada senisest enam infotehnoloogilisi vahendeid. Kuna haigestumine suureneb, peab olema valmis e-õppe osakaalu kasvuks.
  • Kui õppetöö korraldatakse ümber, teavitab õppejõud sellest ainesse registreerunud üliõpilasi ja lisab muudatused ÕIS-i.
  • Kui loengus on üle 30 osaleja, tuleb auditooriumis olla hajutatult ja selle täituvus peab olema kuni 50%.
  • Kui üliõpilane on haigestunud ega saa õppetöös osaleda, peab olema selge ja teada, millised on puudumise korral aine läbimise nõuded.


Loe ülikooli soovitusi ja nõuandeid koroonaviiruse ennetamiseks: www.ut.ee/koroona
Riiklik koroonaviiruse infotelefon: 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)
Riiklik koroonateabe veebileht: www.kriis.ee
Terviseameti veebileht: www.terviseamet.ee/et

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rektori pöördumine ja koroonaviirusega seotud täpsustatud käitumisjuhised

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.11.2020
Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Allikas: UTTV

Vaata rektor Toomas Asseri videopöördumist seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega UTTV-st ja loe täpsustatud käitumisjuhiseid ülikoolis. 

Sel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus uued koroonaviiruse vastased meetmed. Tuginedes valitsuse juhistele, otsustas ülikooli rektoraat järgmist.

  • Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist.
  • Sessioonõppes eelistame sügissemestri lõpuni kaugõpet.
  • Palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise.
  • Soovitame vältida tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides.
  • Koostöös Terviseametiga teavitab ülikool oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel, juhul kui need kontaktandmed on ajakohased.

 

Alljärgnevalt kordame üle kõige olulisemad soovitused ja nõuanded, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida.

Koroonaviiruse ennetamine

  • Töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust.
  • Ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju.
  • Kui vähegi võimalik, tuleks vältida ühissõidukeid.
  • Soovitame vältida pidusid ja suuremaid kokkusaamisi.
  • HOIA äpi hoia.me abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga. Äpi kasutamine on turvaline.

Õppekorraldus

  • Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist. Õppetöös osalemiseks tuleb kasutada senisest enam infotehnoloogilisi vahendeid. Kuna haigestumine suureneb, peab olema valmis e-õppe osakaalu kasvuks.
  • Kui õppetöö korraldatakse ümber, teavitab õppejõud sellest ainesse registreerunud üliõpilasi ja lisab muudatused ÕIS-i.
  • Kui loengus on üle 30 osaleja, tuleb auditooriumis olla hajutatult ja selle täituvus peab olema kuni 50%.
  • Kui üliõpilane on haigestunud ega saa õppetöös osaleda, peab olema selge ja teada, millised on puudumise korral aine läbimise nõuded.


Loe ülikooli soovitusi ja nõuandeid koroonaviiruse ennetamiseks: www.ut.ee/koroona
Riiklik koroonaviiruse infotelefon: 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)
Riiklik koroonateabe veebileht: www.kriis.ee
Terviseameti veebileht: www.terviseamet.ee/et

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rektori pöördumine ja koroonaviirusega seotud täpsustatud käitumisjuhised

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.11.2020
Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Allikas: UTTV

Vaata rektor Toomas Asseri videopöördumist seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega UTTV-st ja loe täpsustatud käitumisjuhiseid ülikoolis. 

Sel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus uued koroonaviiruse vastased meetmed. Tuginedes valitsuse juhistele, otsustas ülikooli rektoraat järgmist.

  • Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist.
  • Sessioonõppes eelistame sügissemestri lõpuni kaugõpet.
  • Palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise.
  • Soovitame vältida tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides.
  • Koostöös Terviseametiga teavitab ülikool oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel, juhul kui need kontaktandmed on ajakohased.

 

Alljärgnevalt kordame üle kõige olulisemad soovitused ja nõuanded, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida.

Koroonaviiruse ennetamine

  • Töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust.
  • Ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju.
  • Kui vähegi võimalik, tuleks vältida ühissõidukeid.
  • Soovitame vältida pidusid ja suuremaid kokkusaamisi.
  • HOIA äpi hoia.me abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga. Äpi kasutamine on turvaline.

Õppekorraldus

  • Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist. Õppetöös osalemiseks tuleb kasutada senisest enam infotehnoloogilisi vahendeid. Kuna haigestumine suureneb, peab olema valmis e-õppe osakaalu kasvuks.
  • Kui õppetöö korraldatakse ümber, teavitab õppejõud sellest ainesse registreerunud üliõpilasi ja lisab muudatused ÕIS-i.
  • Kui loengus on üle 30 osaleja, tuleb auditooriumis olla hajutatult ja selle täituvus peab olema kuni 50%.
  • Kui üliõpilane on haigestunud ega saa õppetöös osaleda, peab olema selge ja teada, millised on puudumise korral aine läbimise nõuded.


Loe ülikooli soovitusi ja nõuandeid koroonaviiruse ennetamiseks: www.ut.ee/koroona
Riiklik koroonaviiruse infotelefon: 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)
Riiklik koroonateabe veebileht: www.kriis.ee
Terviseameti veebileht: www.terviseamet.ee/et

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Roger Yallopi doktoritöö kaitsmine 18. novembril kell 16.15 veebis

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.11.2020

Roger Yallopi doktoritöö "The affect and effect of asynchronous written artefacts (cover letters, drafts, and feedback letters) within L2 English doctorate writing groups" kaitsmine toimub 18. novembril kell 16.15 videosilla vahendusel.

Link sündmusele
https://us02web.zoom.us/j/86259516219?pwd=OEpxWGZSSXVxV3hJZVVSVHdNTmN5QT09

Meeting ID: 862 5951 6219
Passcode: 918603
 

Doktoritöö juhendajad on prof Renate Pajusalu ja PhD Djuddah Leijen.
Oponent on prof Susan M. Lang (The Ohio State University).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

1% on käes. Kas nüüd algab ülikoolidel pilvitu ajajärk?

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
10.11.2020
Rektor Toomas Asser Foto: Jüri Luht

Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.

Vaatamata pikale ootamisele on teadlaskonnal põhjust rõõmu tunda ja tunnustada minister Mailis Repsi, et ta on seisnud praeguses keerulises olukorras teaduse eest. Rahastamise ühekordsest suurendamisest olulisem on see, et riik suudaks hoida 1% taset ka järgnevatel aastatel, kui majanduskasv taastub. Nagu aga ütles peaminister Ratas, on 1% nüüd vaiana maha löödud.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Univeristas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

1% on käes. Kas nüüd algab ülikoolidel pilvitu ajajärk?

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.11.2020
Rektor Toomas Asser Foto: Jüri Luht

Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.

Vaatamata pikale ootamisele on teadlaskonnal põhjust rõõmu tunda ja tunnustada minister Mailis Repsi, et ta on seisnud praeguses keerulises olukorras teaduse eest. Rahastamise ühekordsest suurendamisest olulisem on see, et riik suudaks hoida 1% taset ka järgnevatel aastatel, kui majanduskasv taastub. Nagu aga ütles peaminister Ratas, on 1% nüüd vaiana maha löödud.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Univeristas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

1% on käes. Kas nüüd algab ülikoolidel pilvitu ajajärk?

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.11.2020
Rektor Toomas Asser Foto: Jüri Luht

Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.

Vaatamata pikale ootamisele on teadlaskonnal põhjust rõõmu tunda ja tunnustada minister Mailis Repsi, et ta on seisnud praeguses keerulises olukorras teaduse eest. Rahastamise ühekordsest suurendamisest olulisem on see, et riik suudaks hoida 1% taset ka järgnevatel aastatel, kui majanduskasv taastub. Nagu aga ütles peaminister Ratas, on 1% nüüd vaiana maha löödud.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Univeristas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Teadlased pakkusid välja meetodi nurjatute poliitiliste probleemide analüüsiks

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.11.2020
Autorid Peeter Selg (vasakul) ja Andreas Ventsel (paremal) äsjailmunud raamatuga. Foto: erakogu

Tallinna Ülikooli poliitikateooria professor Peeter Selg ja Tartu Ülikooli semiootika vanemteadur Andreas Ventsel andsid septembri keskel välja ingliskeelse monograafia, mis koondab süsteemseks tervikuks autorite viimase kümnendi uurimused poliitikaanalüüsi ning poliitilise semiootika alalt. Samuti annab monograafia süstemaatilise aluse poliitilisele semiootikale kui distsipliinile ja pakub välja poliitilise vormianalüüsi meetodi.  

Autorite sõnul on monograafia eesmärk kahetine. „Kõigepealt esitame selles konkreetse relatsioonilise poliitikateooria ehk teoreetilise lähenemisviisi, mille kohaselt ühiskondlikud-poliitilised nähtused ei eksisteeri mitte eraldiseisvatena, vaid avalduvad esmajoones omavaheliste muutuvate suhete kaudu. Lisaks sellele pakume välja konkreetse meetodi – poliitilise vormianalüüsi, millega saab analüüsida muu hulgas niinimetatud nurjatuid poliitilisi probleeme,“ rääkis raamatu üks autor, Tallinna Ülikooli poliitikateooria professor Peeter Selg.

Nurjatuteks nimetatakse tema sõnul probleeme, mida ei ole võimalik üheselt määratleda ega ka lõplikult lahendada. Tänapäeva maailmas on neid üha enam. „Iga lahenduskatse muudab probleemi olemust ja tekitab terve rea uusi probleeme. Raamatus käsitleme nurjatute probleemide näidetena Euroopa rändekriisi ja Eesti e-ohtude problemaatikat ning illustreerime nende abil, kuidas kasutada meie pakutud meetodit ehk poliitilist vormianalüüsi,“ selgitas Selg.

„Semiootikas on poliitika jäänud pigem teisejärguliseks uurimissuunaks, piirdudes seni ennekõike poliitiliste kampaaniate, visuaalsete sümbolite, retooriliste loosungite jm taolise analüüsiga, kuid oma raamatuga anname süstemaatilise aluse poliitilisele semiootikale kui omaette teadusharule,“ ütles raamatu teine autor, Tartu Ülikooli semiootika vanemteadur Andreas Ventsel. See on esimene monograafia, kus esitatakse läbinisti semiootiline käsitlus poliitikast nii teoreetiliste lähtekohtade, meetodite kui ka empiiriliste rakenduste mõttes ning kus vaadeldakse võimu, valitsemise ja demokraatia problemaatikat ennekõike semiootilise nurga alt. Ühtlasi püüavad autorid sellega ehitada silda sotsiaal- ja kultuuriteaduslike lähenemisviiside vahele.

Teos on juba leidnud rahvusvahelist tunnustust: muu hulgas on sellele kirjutanud heakskiitva arvustuse Lancasteri Ülikooli professor Bob Jessop, keda võib pidada praeguse aja mõjukaimaks valitsemis- ja riigiteoreetikuks. Lisaks on seda esile tõstnud California Berkeley Ülikooli professor Mark Bevir, kes on üks tõlgendava poliitikateaduse juhtkujusid, ning Soome viidatuim sotsioloog ja sealse teaduste akadeemia professor Pertti Alasuutari.

Kirjastuses Palgrave Macmillan ilmunud üle 300-leheküljeline monograafia „Juhatus relatsioonilisse poliitikaanalüüsi: poliitiline semiootika kui teooria ja meetod“ (originaalpealkirjaga „Introducting Relational Political Analysis: Political Semiotics as a Theory and Method“) on osa Peeter Selja juhitava projekti „PUT1485 Relatsiooniline lähenemine nurjatute probleemide valitsemisele“ uurimistulemustest. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur.   

Lisateave:
Peeter Selg, Tallinna Ülikooli poliitikateooria professor, 619 9586, peeter.selg [ät] tlu.ee 
Andreas Ventsel, Tartu Ülikooli semiootika vanemteadur, 737 5314, andreas.ventsel [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Juhan Hellerma doktoritöö kaitsmine filosoofia osakonnas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.11.2020

Juhan Hellerma3. detsembril kl 16.15 tuleb filosoofia osakonnas kaitsmisele Juhan Hellerma doktoritöö

"Mapping Time: Analysis of Contemporary Theories of Historical Temporality".

Väitekiri uurib ajalisuse temaatikat nüüdisaegses ajaloofilosoofias. Töö laiemaks eesmärgiks on luua üldistav raamistik viimasel paaril aastakümnel ilmunud ajalisuse käsituste mõtestamiseks, kitsamalt analüüsib väitekiri laialdast kõlapinda leidnud nn presentismi-hüpoteesi ning otsib teoreetilisi lähtekohti, mille abil ületada presentismile omane olevikukeskne ajamõtlemine.

Väitekirja juhendajad on Jaanus Sooväli (TÜ), Marek Tamm (TLÜ) ning Ethan Kleinberg (Wesleyani Ülikool, USA).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Taimepimeduse nähtus selgitab inimeste suhtumist ümbritsevasse keskkonda

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.11.2020
Ehkki õitsevad taimed või eraldiseisvad puud võivad pilku püüda, siis taimegrupid või nende vähemnähtavad osad, nagu need Paeonia [pojengi] lehed, võivad kergemini sulanduda ühtlasesse rohelisse tausta. Autor/allikas: Jekaterina Lukova

Taimepimedus ehk tähelepanu puudumine taimede kui ökosüsteemides aktiivsete osalejate vastu võib tunduda kahjutu teadmatusena. Samas on selle tagajärjed otseselt seotud tänaste keskkonnakahjustustega.

Taimed on olnud olulise tähtsusega Maa elusprotsesside alalhoidmisel, nagu ka kultuuride ja ühiskondade säilitamisel üle kogu maailma. Taimed ise on keerukad ja tundlikud elusolendid, kes kasutavad peeneid signaliseerimisstrateegiaid oma keskkonna jälgimiseks, sellega kohanemiseks ja sealt kasu saamiseks.

Hoolimata nende keerukusest ja kesksest tähtsusest elusmaailma toimimisele on taimi Lääne kultuuris tavaliselt tähtsusetuiks peetud. Samuti on neid kirjeldatud neutraalses, kollektiivses sõnavaras, nagu näiteks maastiku või põllumajanduse puhul. See kalduvus on tunnuslik laiemale nähtusele ehk taimepimedusele.

Loe Jekaterina Lukina artiklit edasi ERR Novaatorist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Näitus "Edgar Valteri imeline pokumaailm"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.11.2020

Tänavu novembris ja detsembris on Tartu Ülikooli Jakob 2 õppehoone IV korrusel külastajate ootel raamatu „Aastatrõõr pokudõga. Aastaring pokudega“ illustratsioonide näitus „Edgar Valteri imeline pokumaailm“.
Näitusel on väljas suured pildid pokude rännakust Edgar Valteri radadel ja raamatu „Aastasõõr pokudega. Aastaring pokudega“ valmimisloost. Rännates läbi nelja aastaaja Edgar Valteri radadel Pöörismäel ja mitmel pool mujal ajaloolisel Võrumaal on fotograaf Külli Leppik pildistanud kauneid loodusvaateid. Fotosid täiendavad Edgar Valteri originaaljoonistused pokudest ning Külli Leppiku aja kulgemisest kantud mõtisklused, mille on Urvaste kandi võru keelde tõlkinud Urmas Kalla.
Näituse „Edgar Valteri imeline pokumaailm“ fotodele on jäädvustatud hetked Pöörismäelt, kus kunstnik elas aastatel 1987–2006, ja ringsõitudelt mööda Võrumaad. Pildid on koos Edgar Valteriga rännates teinud tema kaasteeline ja pärandi hoidja Külli Leppik. Fotojäädvustusi täiendavad pokud, lasteraamatutest tuttavad tegelased, kelle Edgar Valter just Võrumaalt avastas. Ka näitusepiltidel vahendavad nad kunstniku mõttelaadi. Edgar Valter tundis end hästi ja turvaliselt just selles keskkonnas, kuhu kuulusid pokud.
Näituse on koostanud Külli Leppik. Raamatusse „Aastasõõr pokudega. Aastaring pokudega“ jõudnud fotodest on näitusel väljas omakorda väike aastaring – igast aastaajast kõige iseloomulikumad, kirkamad võtted. Mullusele talvele mõeldes saab koguni öelda, et see on üks võimalus vaadata nelja aastaajaga Eestit.
Suur tänu Võro Instituudile näitust vahendamast! Näituse tõi Eesti Rahvakultuuri Keskuse toel Tartusse TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Muutuva keele päev

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
04.11.2020

Kõik on oodatud 16. muutuva keele päevale, mis toimub 6. novembril Tartu Ülikooli peahoones (Ülikooli 18) ning Jakobi 2.

Kava

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eesti keele õpetajate sügiskonverents 13. novembril 2020 (Zoomi keskkonnas)

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.11.2020

KAVA
11.00–11.05 Konverentsi avasõnad ja korralduslik info (Maigi Vija, Tartu Ülikool)
11.05–11.30 Eesti keel arengus ja õpetamises (Sirli Zupping, Haridus- ja Teadusministeerium)
11.30–12.00 Eesti keele e-hindamisest (Helin Puksand, Tartu Ülikool)
12.00–12.30 Sõnaveebi võimalused (Kristina Koppel, Eesti Keele Instituut)
12.30–12.40 Sirutuspaus ja/või kohvipaus oma kohvitassiga
12.40–13.10 Kirjanduse ja ajaloo lõimimisest põhikoolis (Annika Rebane, Tartu Kivilinna Kool)
13.10–13.40 Raatuse kooli ja Puškini kooli ühisprojektist (Lauri Kõlamets, Tartu Raatuse Kool)
13.40–13.50 Sirutuspaus ja vajadusel uue sektsiooniga liitumine

Kirjanduse õpetamise sektsioon kell 13.50–15.25
13.50–14.20 „Ärgake üles... Maailm lihtsalt on nüüd selline.“ Pandeemianarratiiv Mari Järve romaanis „Esimene aasta“ (Andrus Org, Tartu Ülikool)
14.20–14.45 Transgressiivse kirjanduse õpetamisest (Pilleriin Puhlov, Valga Gümnaasium)
14.45–15.25 Rühmatöö “Heade kogemuste jagamine: kuidas kaugõppes hakkama saime/saite?”
Eesti keele teise keelena õpetamise sektsioon kell 13.50–15.25:
13.50–14.20 Lugemistekstide kogumik “Meie elu” täiskasvanud A2-tasemel keeleõppijale (Linda Palts, Tartu Ülikool; Monika Urb, Tartu Kivilinna Kool)
14.20–14.45 Loodusõpetuse toestamine 6. klassis LAK-õppe põhimõtetest lähtuvalt (Diana Astok, Jõhvi Vene Põhikool)
14.45–15.25 Rühmatöö “Heade kogemuste jagamine: kuidas kaugõppes hakkama saime/saite?”

Ühine sektsioon kell 15.30–16.45
15.30–16.00 Tekstimõistmine ja selle toetamine tekstimõistmisstrateegiate kaudu (Triinu Kärbla, Tartu Ülikool)
16.00–16.30 Kuidas haarata õpilased aktiivselt töösse? Õppekomplektide sarja “Sõnajalaõis” tutvustus (Mare Kitsnik, Tartu Ülikool)
16.30–16.35 Päeva (ja rühmatööde) kokkuvõte
16.35–16.45 Kirjandusolümpiaadi 2021 infonurk-konsultatsioon neile õpetajatele, kelle õpilased osalevad olümpiaadil (Andrus Org, Tartu Ülikool)

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo: Maigi Vija (maigi.vija [ät] ut.ee)

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikoolis tähistatakse traditsioonilist Gustav Adolfi päeva

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.11.2020

Reedel, 6. novembril peetakse Tartus Rootsi kuninga Gustav Adolfi päeva, et tähistada 388 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul peetakse loenguid, asetatakse lilled mälestusmärkide juurde ja toimub tasuta kontsert.

Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Selle tähistamisele pühendatud päev algab kell 15 ingliskeelsete loengutega Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Esimesena räägib maailma keelte ja kultuuride kolledži ladina keele lektor Kaidi Kriisa Gustav Adolfi pärandist varauusaegses Tartus. „Mõistagi ei  piirdu Gustav Adolfi pärand üksnes Tartu Ülikooliga. Loengul püüamegi saada laiahaardelisema ülevaate tema tähtsusest varauusaegses Tartus,“ lubas Kriisa.

Seejärel peab ettekande Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund, kes räägib Rootsi päevast ja soomerootsi traditsioonidest. „Soomerootslastena oleme tõenäoliselt kõige paremini koheldud rahvusvähemus maailmas ning meil on õnn ja vabadus tähistada rootslaste jaoks olulisi tähtpäevi ka Soomes elades,“ ütles Haglund.

Kell 17 asetatakse lilled Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 18 toimub tasuta kontsert ülikooli aulas, kus esitlusele tulevad Claudio Monteverdi, Henry Purcelli ja Georg Friedrich Händeli aariad ning duetid. Solistid on sopran Maria Valdmaa ja metsosopran Tuuri Dede, keda saadab ansambel Floridante.

Üritust korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Gustav Adolfi päeval osaleb ka Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

Lisateave:
Madis Kanarbik, Rootsi aukonsul Tartus, 504 6570, madis.kanarbik [ät] norden.ee (eesti, inglise ja rootsi keeles)
Daniel Sävborg, Tartu Ülikooli skandinavistika professor, +46 706 034 235, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise ja rootsi keeles)

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikoolis tähistatakse traditsioonilist Gustav Adolfi päeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
03.11.2020

Reedel, 6. novembril peetakse Tartus Rootsi kuninga Gustav Adolfi päeva, et tähistada 388 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul peetakse loenguid, asetatakse lilled mälestusmärkide juurde ja toimub tasuta kontsert.

Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Selle tähistamisele pühendatud päev algab kell 15 ingliskeelsete loengutega Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Esimesena räägib maailma keelte ja kultuuride kolledži ladina keele lektor Kaidi Kriisa Gustav Adolfi pärandist varauusaegses Tartus. „Mõistagi ei  piirdu Gustav Adolfi pärand üksnes Tartu Ülikooliga. Loengul püüamegi saada laiahaardelisema ülevaate tema tähtsusest varauusaegses Tartus,“ lubas Kriisa.

Seejärel peab ettekande Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund, kes räägib Rootsi päevast ja soomerootsi traditsioonidest. „Soomerootslastena oleme tõenäoliselt kõige paremini koheldud rahvusvähemus maailmas ning meil on õnn ja vabadus tähistada rootslaste jaoks olulisi tähtpäevi ka Soomes elades,“ ütles Haglund.

Kell 17 asetatakse lilled Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 18 toimub tasuta kontsert ülikooli aulas, kus esitlusele tulevad Claudio Monteverdi, Henry Purcelli ja Georg Friedrich Händeli aariad ning duetid. Solistid on sopran Maria Valdmaa ja metsosopran Tuuri Dede, keda saadab ansambel Floridante.

Üritust korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Gustav Adolfi päeval osaleb ka Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

Lisateave:
Madis Kanarbik, Rootsi aukonsul Tartus, 504 6570, madis.kanarbik [ät] norden.ee (eesti, inglise ja rootsi keeles)
Daniel Sävborg, Tartu Ülikooli skandinavistika professor, +46 706 034 235, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise ja rootsi keeles)

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikoolis tähistatakse traditsioonilist Gustav Adolfi päeva

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.11.2020

Reedel, 6. novembril peetakse Tartus Rootsi kuninga Gustav Adolfi päeva, et tähistada 388 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul peetakse loenguid, asetatakse lilled mälestusmärkide juurde ja toimub tasuta kontsert.

Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Selle tähistamisele pühendatud päev algab kell 15 ingliskeelsete loengutega Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Esimesena räägib maailma keelte ja kultuuride kolledži ladina keele lektor Kaidi Kriisa Gustav Adolfi pärandist varauusaegses Tartus. „Mõistagi ei  piirdu Gustav Adolfi pärand üksnes Tartu Ülikooliga. Loengul püüamegi saada laiahaardelisema ülevaate tema tähtsusest varauusaegses Tartus,“ lubas Kriisa.

Seejärel peab ettekande Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund, kes räägib Rootsi päevast ja soomerootsi traditsioonidest. „Soomerootslastena oleme tõenäoliselt kõige paremini koheldud rahvusvähemus maailmas ning meil on õnn ja vabadus tähistada rootslaste jaoks olulisi tähtpäevi ka Soomes elades,“ ütles Haglund.

Kell 17 asetatakse lilled Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 18 toimub tasuta kontsert ülikooli aulas, kus esitlusele tulevad Claudio Monteverdi, Henry Purcelli ja Georg Friedrich Händeli aariad ning duetid. Solistid on sopran Maria Valdmaa ja metsosopran Tuuri Dede, keda saadab ansambel Floridante.

Üritust korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Gustav Adolfi päeval osaleb ka Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

Lisateave:
Madis Kanarbik, Rootsi aukonsul Tartus, 504 6570, madis.kanarbik [ät] norden.ee (eesti, inglise ja rootsi keeles)
Daniel Sävborg, Tartu Ülikooli skandinavistika professor, +46 706 034 235, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise ja rootsi keeles)

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool otsib maskotti

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
02.11.2020

Tartu Ülikool kuulutab välja konkursi, et leida maskott, mis esindaks ülikooli visuaalset identiteeti.

22. novembrini on maskotikavandeid oodatud esitama kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Võidutöö selgub kahe vooru tulemusel: esimeses voorus valib üliõpilaste, vilistlaste ja ülikooli töötajate esindajatest koosnev komisjon välja kolm parimat kavandit ning teises voorus pannakse need kolm avalikule hääletusele. Avalik hääletus, millel võivad osaleda Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad, toimub detsembris.

Konkursitööd tuleb hiljemalt 22. novembril saata aadressil turundus [ät] ut.ee.

Konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe konkursi kohta lähemalt ja vaata tingimusi veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool otsib maskotti

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
02.11.2020

Tartu Ülikool kuulutab välja konkursi, et leida maskott, mis esindaks ülikooli visuaalset identiteeti.

22. novembrini on maskotikavandeid oodatud esitama kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Võidutöö selgub kahe vooru tulemusel: esimeses voorus valib üliõpilaste, vilistlaste ja ülikooli töötajate esindajatest koosnev komisjon välja kolm parimat kavandit ning teises voorus pannakse need kolm avalikule hääletusele. Avalik hääletus, millel võivad osaleda Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad, toimub detsembris.

Konkursitööd tuleb hiljemalt 22. novembril saata aadressil turundus [ät] ut.ee.

Konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe konkursi kohta lähemalt ja vaata tingimusi veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool otsib maskotti

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.11.2020

Tartu Ülikool kuulutab välja konkursi, et leida maskott, mis esindaks ülikooli visuaalset identiteeti.

22. novembrini on maskotikavandeid oodatud esitama kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Võidutöö selgub kahe vooru tulemusel: esimeses voorus valib üliõpilaste, vilistlaste ja ülikooli töötajate esindajatest koosnev komisjon välja kolm parimat kavandit ning teises voorus pannakse need kolm avalikule hääletusele. Avalik hääletus, millel võivad osaleda Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad, toimub detsembris.

Konkursitööd tuleb hiljemalt 22. novembril saata aadressil turundus [ät] ut.ee.

Konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe konkursi kohta lähemalt ja vaata tingimusi veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Selgunud on Tartu Ülikooli uute teenetemärkide kavalerid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
31.10.2020
Tartu Ülikooli teenetemärgid. Fotod Andres Tennus, visuaal Maarja Roosi.

Eile, 30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad ülikooli neli kauaaegset ja laia haardega teadlast. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad.

Johan Skytte medal on autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu Ülikooli senati hinnangul aidanud viimastel aastatel silmapaistvalt palju kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule. Autasu pälvis Kersti Kaljulaid, kes aastatel 2012–2016 Tartu Ülikooli nõukogu esimehena toetas ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi ning aitas suurendada ülikooli rahvusvahelist tuntust. „Lisaks oleme väga tänulikud selle eest, et presidendina toetas Kersti Kaljulaid teadusleppe allkirjastamist, aidates kindlustada Eesti teaduse ja innovatsiooni arengut,“ märkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Alates sellest sügisest tunnustab ülikool oma liikmeid ja teisi ülikooli jaoks olulisi isikuid uut moodi – ülikooli teenetemärkidega, mis moodustavad ühtse kujundusega tervikliku süsteemi. Tartu Ülikooli akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnul jätkavad uued teenetemärgid ülikooli autasude senist väärikat traditsiooni, ent ühtlasi tähistavad tunnustamisel uue ajajärgu algust. „Teenetemärkide kujundus lähtub rektori ametiketist, mille keskse elemendina kasutatakse ülikooli peahoone portikust. Seda kujutavad visandlikud, omavahel lõikuvad jooned sümboliseerivad ülikooli kui ideede sünni ja edasiliikumise paika,“ kirjeldas Karki. Nii rektori ametiketi kui ka teenetemärkide kujunduse autor on Julia Maria Künnap. Rektor annab teenetemärgid pidulikult üle novembri lõpus, rahvusülikooli aastapäeva eel.

Tartu Ülikooli suure medaliga otsustas senat eriliste teenete eest tunnustada ülikooli nelja liiget. Majandusarvestuse professor Toomas Haldma on olnud Tartu Ülikooli auditikomitee töö algataja ja esimene esimees ning on pikka aega juhtinud ja arendanud majandusteaduskonda. Tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet on järjekindlalt ja tulemuslikult panustanud Tartu Ülikooli ning arstiteaduskonna juhtimis- ja struktuurireformi väljatöötamisse ja elluviimisse. Uurija-professor Andres Merits on kujundanud Eesti ühiskonnas teaduspõhiseid hoiakuid, mis on aidanud valida koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid, ning psühhomeetria vanemteadur Olev Must on arendanud intelligentsusuuringuid ja töötanud välja ja juurutanud ülikooli akadeemilise testi.

Rektor Toomas Asser tunnustab ülikooliväliseid inimesi, kes on osutanud ülikoolile suuri teeneid, Tartu Ülikooli Tänutähega ning ülikooli liikmeid Tartu Ülikooli medali, aumärgi ja teenetemärgiga „100 semestrit Tartu Ülikoolis“. Kõikide teenetemärgi kavaleride nimed on avaldatud Tartu Ülikooli veebilehel.

Lisateave:
Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 516 6849, toomas.asser [ät] ut.ee
Aliis Liin, Tartu Ülikooli õigusnõunik, 509 8623, aliis.liin [ät] ut.ee

Kõikide teenetemärgi kavaleride nimed on avaldatud allpool.

 

Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid 2020. aastal

Johan Skytte medal

  • Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president

Tartu Ülikooli suur medal

  • Toomas Haldma, majandusarvestuse professor, majandusteaduskond
  • Raul-Allan Kiivet, tervishoiukorralduse professor, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
  • Andres Merits, uurija-professor, tehnoloogiainstituut
  • Olev Must, psühhomeetria vanemteadur, haridusteaduste instituut

Tartu Ülikooli Tänutäht

  • Peeter Einola, eesti ühiskonnategelane Kanadas
  • Veljo Ipits, AS-i Salvest nõukogu esimees
  • Mart Koldits, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ lavastaja
  • Tõnis Leht, ETV saatesarja „Rahvusülikooli sajand“ toimetaja
  • Jan Palmowski, Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild peasekretär
  • Andres Tenusaar, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ kunstnik ja animaator
  • Pärt Uusberg, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud suurvormi segakoorile ja sümfooniorkestrile „… ja tuulelaeval valgusest on aerud…“ autor
  • Ardo Ran Varres, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ helilooja

Tartu Ülikooli medal

  • Alan Altraja, pulmonoloogia professor, kliinilise meditsiini instituut
  • Indrek Aus, otorinolarüngoloogia assistent, kliinilise meditsiini instituut
  • Raul Eamets, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, makroökonoomika professor, majandusteaduskond
  • Ülo Langel, molekulaarse biotehnoloogia professor, tehnoloogiainstituut
  • Martin Noorkõiv, meedia ja kommunikatsiooni doktoriõppe üliõpilane
  • Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
  • Ando Pehme, kahevõitlusalade didaktika dotsent, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
  • Lehti Pilt, haridustehnoloogia peaspetsialist, õppeosakond
  • Bakhtier Rasulov, taimebioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Jüri Roosaare, emeriitdotsent, loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Hannes Tomusk, inimese anatoomia assistent, bio- ja siirdemeditsiini instituut
  • Oivi Uibo, lastegastroenteroloogia dotsent, kliinilise meditsiini instituut
  • Aune Valk, õppeprorektor
  • Heili Varendi, lastehaiguste dotsent, kliinilise meditsiini instituut

Tartu Ülikooli aumärk

  • Allan Aksiim, magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ üliõpilane
  • Laura Altin, geograafia doktoriõppe üliõpilane
  • Reelika Alunurm, majandusteaduse doktoriõppe üliõpilane
  • Ene Anijalg, sisehaiguste propedeutika assistent, kliinilise meditsiini instituut
  • Jaan Aruväli, vaneminsener, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Hendrik Ehrpais, insener, Tartu observatoorium
  • Ilona Faustova, molekulaarbioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Peeter Haavik, majahoidja, kinnisvaraosakond
  • Merit Hallap, logopeedia assistent (2019. aastani), haridusteaduste instituut
  • Merli Ilves, geograafia magistriõppe 2020. aasta lõpetanu
  • Sulev Iva, lõunaeesti keele ja kultuuri lektor, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
  • Julius Juurmaa, arstiteaduse doktoriõppe üliõpilane, radioloogia arst-resident
  • Argo Jõeleht, geoloogia vanemteadur, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Priit Jõers, üldise ja mikroobibiokeemia dotsent, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Peeter Jäme, majahoidja, kinnisvaraosakond
  • Allen Kaasik, molekulaarse toksikoloogia professor, farmakoloogia vanemteadur, bio- ja
  • siirdemeditsiini instituut
  • Karoliina Kalda, näitusevaldkonna spetsialist, muuseum
  • Kaire Kallak, sekretär-infospetsialist, grandikeskus
  • Maarja Kalma, liikumislabori spetsialist, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
  • Uku Kangur, informaatika magistriõppe üliõpilane
  • Juri Karjagin, anestesioloogia ja intensiivravi dotsent, kliinilise meditsiini instituut
  • Heili Kasuk, füüsikalise keemia lektor, keemia instituut
  • Toivo Kikkas, ajaloo doktoriõppe üliõpilane
  • Tatjana Koor, turismimajanduse assistent, Pärnu kolledž
  • Tiia Krass, inglise keele algõpetuse õpetaja, haridusteaduste instituut
  • Eerik Kurs, kipper-mehaanik, merelaeva Aurelie ja siseveelaeva Emili 007 kapten, Eesti mereinstituut
  • Joanna Kurvits, magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ üliõpilane
  • Andres Kuusk, teaduslik nõustaja, Tartu observatoorium
  • Eha Käige, sekretär, kliinilise meditsiini instituut
  • Aitel Käpp, turundus- ja kommunikatsioonijuht, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
  • Meelis Käärik, tõenäosusteooria dotsent, matemaatika ja statistika instituut
  • Kalmer Lauk, teadus- ja arendustegevuse analüütik, grandikeskus
  • Laurits Leedjärv, vanemteadur, Tartu observatoorium
  • Helina Leppik, sekretär, kliinilise meditsiini instituut
  • Anneli Lorenz, ettevõtluse assistent, majandusteaduskond
  • Maria Murumaa-Mengel, sotsiaalmeedia lektor, ühiskonnateaduste instituut
  • Marko Mägi, linnuökoloogia teadur, kommunikatsioonijuht, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Reedik Mägi, bioinformaatika juhtivteadur, genoomika instituut
  • Anu Noorma, rakendusliku kaugseire juhtivteadur, Tartu observatoorium
  • Aime Pahverk, ihtüoloogilise materjali koguja, Eesti mereinstituut
  • Jüri Paljak, elektrik-remonditööline, kinnisvaraosakond
  • Sirje Pihlap, matemaatika didaktika assistent, matemaatika ja statistika instituut
  • Olev Salum, ortopeedilise stomatoloogia lektor, hambaarstiteaduse instituut
  • Elo-Hanna Seljamaa, eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur, kultuuriteaduste instituut
  • Esta Sikkal, didaktika ja praktika õpetaja, haridusteaduste instituut
  • Margret Sisask, juhiabi, õppekorralduse spetsialist, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Anton Solbaja, majahoidja, kinnisvaraosakond
  • Mihkel Solvak, tehnoloogiauuringute vanemteadur, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • Allan Zirk, elurikkuse digiarhiivide töörühma peaspetsialist, loodusmuuseum ja botaanikaaed
  • Ingrit Zolotov, raamatukogu juhataja, Narva kolledž
  • Peep Talving, kirurgiliste haiguste professor, kliinilise meditsiini instituut
  • Aile Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, füüsika instituut
  • Maria Tamm, koordinaator, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
  • Tarmo Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Dorel Tamm-Klaos, dekanaadi juhataja, sotsiaalteaduste valdkond
  • Peeter Tenjes, vanemteadur, Tartu observatoorium
  • Mai Toom, projekti teemajuht (2020. aastani), psühholoogia instituut
  • Enda Trubok, eesti keele assistent, Narva kolledž
  • Kenneth Tuul, keemik, keemia instituut; spetsialist, füüsika instituut
  • Neeme Tõnisson, meditsiinigeneetika vanemteadur, genoomika instituut
  • Ilmar Uduste, andmeteaduse magistriõppe üliõpilane
  • Aune Unt, teleajakirjanduse õpetaja, ühiskonnateaduste instituut
  • Anneli Uusküla, epidemioloogia professor, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
  • Sille Vahtra, lastekliiniku metoodik, kliinilise meditsiini instituut
  • Marge Vaikjärv, arstiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe 2020. aasta lõpetanu
  • Madis Vasser, informaatika doktoriõppe üliõpilane
  • Aimar Ventsel, etnoloogia vanemteadur, kultuuriteaduste instituut
  • Kerstin Vestel, haridusinnovatsiooni magistriõppe üliõpilane
  • Norman Vester, majandusteaduse bakalaureuseõppe üliõpilane
  • Marili Vihmann, ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise magistriõppe üliõpilane

Teenetemärk „100 semestrit Tartu Ülikoolis“

  • Malle Ernits, raamatukogu
  • Toivo Hinrikus, farmaatsia instituut
  • Jüri Jegorov, õigusteaduskond
  • Kalle Kaarli, matemaatika ja statistika instituut
  • Edvitar Leibur, hambaarstiteaduse instituut
  • Madis Noppel, füüsika instituut
  • Sirje Olmre, rahandusosakond
  • Kalju Paju, bio- ja siirdemeditsiini instituut
  • Jüri Parik, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Mare Peedimaa, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • Miia Rannikmäe, ökoloogia ja maateaduse instituut
  • Silvia Russak, hambaarstiteaduse instituut
  • Maie Ruus, õigusteaduskond
  • Mare Saag, hambaarstiteaduse instituut
  • Väino Sammelselg, keemia instituut
  • Ljudmila Savihhina, bio- ja siirdemeditsiini instituut
  • Jüri Sepp, majandusteaduskond
  • Juta Sikk, majandusteaduskond
  • Vladimir Šor, keemia instituut
  • Illi Tarmu, ökoloogia ja maateaduse instituut
  • Väino Vaske, psühholoogia instituut
  • Eevi Vider, kinnisvaraosakond
Sandra Sommer
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Selgunud on Tartu Ülikooli uute teenetemärkide kavalerid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
31.10.2020
Tartu Ülikooli teenetemärgid. Fotod Andres Tennus, visuaal Maarja Roosi.

Eile, 30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad ülikooli neli kauaaegset ja laia haardega teadlast. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad.

Johan Skytte medal on autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu Ülikooli senati hinnangul aidanud viimastel aastatel silmapaistvalt palju kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule. Autasu pälvis Kersti Kaljulaid, kes aastatel 2012–2016 Tartu Ülikooli nõukogu esimehena toetas ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi ning aitas suurendada ülikooli rahvusvahelist tuntust. „Lisaks oleme väga tänulikud selle eest, et presidendina toetas Kersti Kaljulaid teadusleppe allkirjastamist, aidates kindlustada Eesti teaduse ja innovatsiooni arengut,“ märkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Alates sellest sügisest tunnustab ülikool oma liikmeid ja teisi ülikooli jaoks olulisi isikuid uut moodi – ülikooli teenetemärkidega, mis moodustavad ühtse kujundusega tervikliku süsteemi. Tartu Ülikooli akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnul jätkavad uued teenetemärgid ülikooli autasude senist väärikat traditsiooni, ent ühtlasi tähistavad tunnustamisel uue ajajärgu algust. „Teenetemärkide kujundus lähtub rektori ametiketist, mille keskse elemendina kasutatakse ülikooli peahoone portikust. Seda kujutavad visandlikud, omavahel lõikuvad jooned sümboliseerivad ülikooli kui ideede sünni ja edasiliikumise paika,“ kirjeldas Karki. Nii rektori ametiketi kui ka teenetemärkide kujunduse autor on Julia Maria Künnap. Rektor annab teenetemärgid pidulikult üle novembri lõpus, rahvusülikooli aastapäeva eel.

Tartu Ülikooli suure medaliga otsustas senat eriliste teenete eest tunnustada ülikooli nelja liiget. Majandusarvestuse professor Toomas Haldma on olnud Tartu Ülikooli auditikomitee töö algataja ja esimene esimees ning on pikka aega juhtinud ja arendanud majandusteaduskonda. Tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet on järjekindlalt ja tulemuslikult panustanud Tartu Ülikooli ning arstiteaduskonna juhtimis- ja struktuurireformi väljatöötamisse ja elluviimisse. Uurija-professor Andres Merits on kujundanud Eesti ühiskonnas teaduspõhiseid hoiakuid, mis on aidanud valida koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid, ning psühhomeetria vanemteadur Olev Must on arendanud intelligentsusuuringuid ja töötanud välja ja juurutanud ülikooli akadeemilise testi.

Rektor Toomas Asser tunnustab ülikooliväliseid inimesi, kes on osutanud ülikoolile suuri teeneid, Tartu Ülikooli Tänutähega ning ülikooli liikmeid Tartu Ülikooli medali, aumärgi ja teenetemärgiga „100 semestrit Tartu Ülikoolis“. Kõikide teenetemärgi kavaleride nimed on avaldatud Tartu Ülikooli veebilehel.

Lisateave:
Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 516 6849, toomas.asser [ät] ut.ee
Aliis Liin, Tartu Ülikooli õigusnõunik, 509 8623, aliis.liin [ät] ut.ee

Kõikide teenetemärgi kavaleride nimed on avaldatud allpool.

 

Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid 2020. aastal

Johan Skytte medal

  • Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president

Tartu Ülikooli suur medal

  • Toomas Haldma, majandusarvestuse professor, majandusteaduskond
  • Raul-Allan Kiivet, tervishoiukorralduse professor, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
  • Andres Merits, uurija-professor, tehnoloogiainstituut
  • Olev Must, psühhomeetria vanemteadur, haridusteaduste instituut

Tartu Ülikooli Tänutäht

  • Peeter Einola, eesti ühiskonnategelane Kanadas
  • Veljo Ipits, AS-i Salvest nõukogu esimees
  • Mart Koldits, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ lavastaja
  • Tõnis Leht, ETV saatesarja „Rahvusülikooli sajand“ toimetaja
  • Jan Palmowski, Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild peasekretär
  • Andres Tenusaar, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ kunstnik ja animaator
  • Pärt Uusberg, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud suurvormi segakoorile ja sümfooniorkestrile „… ja tuulelaeval valgusest on aerud…“ autor
  • Ardo Ran Varres, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ helilooja

Tartu Ülikooli medal

  • Alan Altraja, pulmonoloogia professor, kliinilise meditsiini instituut
  • Indrek Aus, otorinolarüngoloogia assistent, kliinilise meditsiini instituut
  • Raul Eamets, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, makroökonoomika professor, majandusteaduskond
  • Ülo Langel, molekulaarse biotehnoloogia professor, tehnoloogiainstituut
  • Martin Noorkõiv, meedia ja kommunikatsiooni doktoriõppe üliõpilane
  • Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
  • Ando Pehme, kahevõitlusalade didaktika dotsent, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
  • Lehti Pilt, haridustehnoloogia peaspetsialist, õppeosakond
  • Bakhtier Rasulov, taimebioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Jüri Roosaare, emeriitdotsent, loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Hannes Tomusk, inimese anatoomia assistent, bio- ja siirdemeditsiini instituut
  • Oivi Uibo, lastegastroenteroloogia dotsent, kliinilise meditsiini instituut
  • Aune Valk, õppeprorektor
  • Heili Varendi, lastehaiguste dotsent, kliinilise meditsiini instituut

Tartu Ülikooli aumärk

  • Allan Aksiim, magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ üliõpilane
  • Laura Altin, geograafia doktoriõppe üliõpilane
  • Reelika Alunurm, majandusteaduse doktoriõppe üliõpilane
  • Ene Anijalg, sisehaiguste propedeutika assistent, kliinilise meditsiini instituut
  • Jaan Aruväli, vaneminsener, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Hendrik Ehrpais, insener, Tartu observatoorium
  • Ilona Faustova, molekulaarbioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Peeter Haavik, majahoidja, kinnisvaraosakond
  • Merit Hallap, logopeedia assistent (2019. aastani), haridusteaduste instituut
  • Merli Ilves, geograafia magistriõppe 2020. aasta lõpetanu
  • Sulev Iva, lõunaeesti keele ja kultuuri lektor, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
  • Julius Juurmaa, arstiteaduse doktoriõppe üliõpilane, radioloogia arst-resident
  • Argo Jõeleht, geoloogia vanemteadur, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Priit Jõers, üldise ja mikroobibiokeemia dotsent, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Peeter Jäme, majahoidja, kinnisvaraosakond
  • Allen Kaasik, molekulaarse toksikoloogia professor, farmakoloogia vanemteadur, bio- ja
  • siirdemeditsiini instituut
  • Karoliina Kalda, näitusevaldkonna spetsialist, muuseum
  • Kaire Kallak, sekretär-infospetsialist, grandikeskus
  • Maarja Kalma, liikumislabori spetsialist, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
  • Uku Kangur, informaatika magistriõppe üliõpilane
  • Juri Karjagin, anestesioloogia ja intensiivravi dotsent, kliinilise meditsiini instituut
  • Heili Kasuk, füüsikalise keemia lektor, keemia instituut
  • Toivo Kikkas, ajaloo doktoriõppe üliõpilane
  • Tatjana Koor, turismimajanduse assistent, Pärnu kolledž
  • Tiia Krass, inglise keele algõpetuse õpetaja, haridusteaduste instituut
  • Eerik Kurs, kipper-mehaanik, merelaeva Aurelie ja siseveelaeva Emili 007 kapten, Eesti mereinstituut
  • Joanna Kurvits, magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ üliõpilane
  • Andres Kuusk, teaduslik nõustaja, Tartu observatoorium
  • Eha Käige, sekretär, kliinilise meditsiini instituut
  • Aitel Käpp, turundus- ja kommunikatsioonijuht, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
  • Meelis Käärik, tõenäosusteooria dotsent, matemaatika ja statistika instituut
  • Kalmer Lauk, teadus- ja arendustegevuse analüütik, grandikeskus
  • Laurits Leedjärv, vanemteadur, Tartu observatoorium
  • Helina Leppik, sekretär, kliinilise meditsiini instituut
  • Anneli Lorenz, ettevõtluse assistent, majandusteaduskond
  • Maria Murumaa-Mengel, sotsiaalmeedia lektor, ühiskonnateaduste instituut
  • Marko Mägi, linnuökoloogia teadur, kommunikatsioonijuht, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Reedik Mägi, bioinformaatika juhtivteadur, genoomika instituut
  • Anu Noorma, rakendusliku kaugseire juhtivteadur, Tartu observatoorium
  • Aime Pahverk, ihtüoloogilise materjali koguja, Eesti mereinstituut
  • Jüri Paljak, elektrik-remonditööline, kinnisvaraosakond
  • Sirje Pihlap, matemaatika didaktika assistent, matemaatika ja statistika instituut
  • Olev Salum, ortopeedilise stomatoloogia lektor, hambaarstiteaduse instituut
  • Elo-Hanna Seljamaa, eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur, kultuuriteaduste instituut
  • Esta Sikkal, didaktika ja praktika õpetaja, haridusteaduste instituut
  • Margret Sisask, juhiabi, õppekorralduse spetsialist, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Anton Solbaja, majahoidja, kinnisvaraosakond
  • Mihkel Solvak, tehnoloogiauuringute vanemteadur, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • Allan Zirk, elurikkuse digiarhiivide töörühma peaspetsialist, loodusmuuseum ja botaanikaaed
  • Ingrit Zolotov, raamatukogu juhataja, Narva kolledž
  • Peep Talving, kirurgiliste haiguste professor, kliinilise meditsiini instituut
  • Aile Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, füüsika instituut
  • Maria Tamm, koordinaator, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
  • Tarmo Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Dorel Tamm-Klaos, dekanaadi juhataja, sotsiaalteaduste valdkond
  • Peeter Tenjes, vanemteadur, Tartu observatoorium
  • Mai Toom, projekti teemajuht (2020. aastani), psühholoogia instituut
  • Enda Trubok, eesti keele assistent, Narva kolledž
  • Kenneth Tuul, keemik, keemia instituut; spetsialist, füüsika instituut
  • Neeme Tõnisson, meditsiinigeneetika vanemteadur, genoomika instituut
  • Ilmar Uduste, andmeteaduse magistriõppe üliõpilane
  • Aune Unt, teleajakirjanduse õpetaja, ühiskonnateaduste instituut
  • Anneli Uusküla, epidemioloogia professor, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
  • Sille Vahtra, lastekliiniku metoodik, kliinilise meditsiini instituut
  • Marge Vaikjärv, arstiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe 2020. aasta lõpetanu
  • Madis Vasser, informaatika doktoriõppe üliõpilane
  • Aimar Ventsel, etnoloogia vanemteadur, kultuuriteaduste instituut
  • Kerstin Vestel, haridusinnovatsiooni magistriõppe üliõpilane
  • Norman Vester, majandusteaduse bakalaureuseõppe üliõpilane
  • Marili Vihmann, ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise magistriõppe üliõpilane

Teenetemärk „100 semestrit Tartu Ülikoolis“

  • Malle Ernits, raamatukogu
  • Toivo Hinrikus, farmaatsia instituut
  • Jüri Jegorov, õigusteaduskond
  • Kalle Kaarli, matemaatika ja statistika instituut
  • Edvitar Leibur, hambaarstiteaduse instituut
  • Madis Noppel, füüsika instituut
  • Sirje Olmre, rahandusosakond
  • Kalju Paju, bio- ja siirdemeditsiini instituut
  • Jüri Parik, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Mare Peedimaa, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • Miia Rannikmäe, ökoloogia ja maateaduse instituut
  • Silvia Russak, hambaarstiteaduse instituut
  • Maie Ruus, õigusteaduskond
  • Mare Saag, hambaarstiteaduse instituut
  • Väino Sammelselg, keemia instituut
  • Ljudmila Savihhina, bio- ja siirdemeditsiini instituut
  • Jüri Sepp, majandusteaduskond
  • Juta Sikk, majandusteaduskond
  • Vladimir Šor, keemia instituut
  • Illi Tarmu, ökoloogia ja maateaduse instituut
  • Väino Vaske, psühholoogia instituut
  • Eevi Vider, kinnisvaraosakond
Sandra Sommer
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Selgunud on Tartu Ülikooli uute teenetemärkide kavalerid

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
31.10.2020
Tartu Ülikooli teenetemärgid. Fotod Andres Tennus, visuaal Maarja Roosi.

Eile, 30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad ülikooli neli kauaaegset ja laia haardega teadlast. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad.

Johan Skytte medal on autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu Ülikooli senati hinnangul aidanud viimastel aastatel silmapaistvalt palju kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule. Autasu pälvis Kersti Kaljulaid, kes aastatel 2012–2016 Tartu Ülikooli nõukogu esimehena toetas ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi ning aitas suurendada ülikooli rahvusvahelist tuntust. „Lisaks oleme väga tänulikud selle eest, et presidendina toetas Kersti Kaljulaid teadusleppe allkirjastamist, aidates kindlustada Eesti teaduse ja innovatsiooni arengut,“ märkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Alates sellest sügisest tunnustab ülikool oma liikmeid ja teisi ülikooli jaoks olulisi isikuid uut moodi – ülikooli teenetemärkidega, mis moodustavad ühtse kujundusega tervikliku süsteemi. Tartu Ülikooli akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnul jätkavad uued teenetemärgid ülikooli autasude senist väärikat traditsiooni, ent ühtlasi tähistavad tunnustamisel uue ajajärgu algust. „Teenetemärkide kujundus lähtub rektori ametiketist, mille keskse elemendina kasutatakse ülikooli peahoone portikust. Seda kujutavad visandlikud, omavahel lõikuvad jooned sümboliseerivad ülikooli kui ideede sünni ja edasiliikumise paika,“ kirjeldas Karki. Nii rektori ametiketi kui ka teenetemärkide kujunduse autor on Julia Maria Künnap. Rektor annab teenetemärgid pidulikult üle novembri lõpus, rahvusülikooli aastapäeva eel.

Tartu Ülikooli suure medaliga otsustas senat eriliste teenete eest tunnustada ülikooli nelja liiget. Majandusarvestuse professor Toomas Haldma on olnud Tartu Ülikooli auditikomitee töö algataja ja esimene esimees ning on pikka aega juhtinud ja arendanud majandusteaduskonda. Tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet on järjekindlalt ja tulemuslikult panustanud Tartu Ülikooli ning arstiteaduskonna juhtimis- ja struktuurireformi väljatöötamisse ja elluviimisse. Uurija-professor Andres Merits on kujundanud Eesti ühiskonnas teaduspõhiseid hoiakuid, mis on aidanud valida koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid, ning psühhomeetria vanemteadur Olev Must on arendanud intelligentsusuuringuid ja töötanud välja ja juurutanud ülikooli akadeemilise testi.

Rektor Toomas Asser tunnustab ülikooliväliseid inimesi, kes on osutanud ülikoolile suuri teeneid, Tartu Ülikooli Tänutähega ning ülikooli liikmeid Tartu Ülikooli medali, aumärgi ja teenetemärgiga „100 semestrit Tartu Ülikoolis“. Kõikide teenetemärgi kavaleride nimed on avaldatud Tartu Ülikooli veebilehel.

Lisateave:
Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 516 6849, toomas.asser [ät] ut.ee
Aliis Liin, Tartu Ülikooli õigusnõunik, 509 8623, aliis.liin [ät] ut.ee

Kõikide teenetemärgi kavaleride nimed on avaldatud allpool.

 

Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid 2020. aastal

Johan Skytte medal

  • Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president

Tartu Ülikooli suur medal

  • Toomas Haldma, majandusarvestuse professor, majandusteaduskond
  • Raul-Allan Kiivet, tervishoiukorralduse professor, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
  • Andres Merits, uurija-professor, tehnoloogiainstituut
  • Olev Must, psühhomeetria vanemteadur, haridusteaduste instituut

Tartu Ülikooli Tänutäht

  • Peeter Einola, eesti ühiskonnategelane Kanadas
  • Veljo Ipits, AS-i Salvest nõukogu esimees
  • Mart Koldits, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ lavastaja
  • Tõnis Leht, ETV saatesarja „Rahvusülikooli sajand“ toimetaja
  • Jan Palmowski, Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild peasekretär
  • Andres Tenusaar, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ kunstnik ja animaator
  • Pärt Uusberg, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud suurvormi segakoorile ja sümfooniorkestrile „… ja tuulelaeval valgusest on aerud…“ autor
  • Ardo Ran Varres, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ helilooja

Tartu Ülikooli medal

  • Alan Altraja, pulmonoloogia professor, kliinilise meditsiini instituut
  • Indrek Aus, otorinolarüngoloogia assistent, kliinilise meditsiini instituut
  • Raul Eamets, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, makroökonoomika professor, majandusteaduskond
  • Ülo Langel, molekulaarse biotehnoloogia professor, tehnoloogiainstituut
  • Martin Noorkõiv, meedia ja kommunikatsiooni doktoriõppe üliõpilane
  • Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
  • Ando Pehme, kahevõitlusalade didaktika dotsent, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
  • Lehti Pilt, haridustehnoloogia peaspetsialist, õppeosakond
  • Bakhtier Rasulov, taimebioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Jüri Roosaare, emeriitdotsent, loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Hannes Tomusk, inimese anatoomia assistent, bio- ja siirdemeditsiini instituut
  • Oivi Uibo, lastegastroenteroloogia dotsent, kliinilise meditsiini instituut
  • Aune Valk, õppeprorektor
  • Heili Varendi, lastehaiguste dotsent, kliinilise meditsiini instituut

Tartu Ülikooli aumärk

  • Allan Aksiim, magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ üliõpilane
  • Laura Altin, geograafia doktoriõppe üliõpilane
  • Reelika Alunurm, majandusteaduse doktoriõppe üliõpilane
  • Ene Anijalg, sisehaiguste propedeutika assistent, kliinilise meditsiini instituut
  • Jaan Aruväli, vaneminsener, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Hendrik Ehrpais, insener, Tartu observatoorium
  • Ilona Faustova, molekulaarbioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Peeter Haavik, majahoidja, kinnisvaraosakond
  • Merit Hallap, logopeedia assistent (2019. aastani), haridusteaduste instituut
  • Merli Ilves, geograafia magistriõppe 2020. aasta lõpetanu
  • Sulev Iva, lõunaeesti keele ja kultuuri lektor, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
  • Julius Juurmaa, arstiteaduse doktoriõppe üliõpilane, radioloogia arst-resident
  • Argo Jõeleht, geoloogia vanemteadur, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Priit Jõers, üldise ja mikroobibiokeemia dotsent, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Peeter Jäme, majahoidja, kinnisvaraosakond
  • Allen Kaasik, molekulaarse toksikoloogia professor, farmakoloogia vanemteadur, bio- ja
  • siirdemeditsiini instituut
  • Karoliina Kalda, näitusevaldkonna spetsialist, muuseum
  • Kaire Kallak, sekretär-infospetsialist, grandikeskus
  • Maarja Kalma, liikumislabori spetsialist, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
  • Uku Kangur, informaatika magistriõppe üliõpilane
  • Juri Karjagin, anestesioloogia ja intensiivravi dotsent, kliinilise meditsiini instituut
  • Heili Kasuk, füüsikalise keemia lektor, keemia instituut
  • Toivo Kikkas, ajaloo doktoriõppe üliõpilane
  • Tatjana Koor, turismimajanduse assistent, Pärnu kolledž
  • Tiia Krass, inglise keele algõpetuse õpetaja, haridusteaduste instituut
  • Eerik Kurs, kipper-mehaanik, merelaeva Aurelie ja siseveelaeva Emili 007 kapten, Eesti mereinstituut
  • Joanna Kurvits, magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ üliõpilane
  • Andres Kuusk, teaduslik nõustaja, Tartu observatoorium
  • Eha Käige, sekretär, kliinilise meditsiini instituut
  • Aitel Käpp, turundus- ja kommunikatsioonijuht, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
  • Meelis Käärik, tõenäosusteooria dotsent, matemaatika ja statistika instituut
  • Kalmer Lauk, teadus- ja arendustegevuse analüütik, grandikeskus
  • Laurits Leedjärv, vanemteadur, Tartu observatoorium
  • Helina Leppik, sekretär, kliinilise meditsiini instituut
  • Anneli Lorenz, ettevõtluse assistent, majandusteaduskond
  • Maria Murumaa-Mengel, sotsiaalmeedia lektor, ühiskonnateaduste instituut
  • Marko Mägi, linnuökoloogia teadur, kommunikatsioonijuht, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Reedik Mägi, bioinformaatika juhtivteadur, genoomika instituut
  • Anu Noorma, rakendusliku kaugseire juhtivteadur, Tartu observatoorium
  • Aime Pahverk, ihtüoloogilise materjali koguja, Eesti mereinstituut
  • Jüri Paljak, elektrik-remonditööline, kinnisvaraosakond
  • Sirje Pihlap, matemaatika didaktika assistent, matemaatika ja statistika instituut
  • Olev Salum, ortopeedilise stomatoloogia lektor, hambaarstiteaduse instituut
  • Elo-Hanna Seljamaa, eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur, kultuuriteaduste instituut
  • Esta Sikkal, didaktika ja praktika õpetaja, haridusteaduste instituut
  • Margret Sisask, juhiabi, õppekorralduse spetsialist, ökoloogia ja maateaduste instituut
  • Anton Solbaja, majahoidja, kinnisvaraosakond
  • Mihkel Solvak, tehnoloogiauuringute vanemteadur, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • Allan Zirk, elurikkuse digiarhiivide töörühma peaspetsialist, loodusmuuseum ja botaanikaaed
  • Ingrit Zolotov, raamatukogu juhataja, Narva kolledž
  • Peep Talving, kirurgiliste haiguste professor, kliinilise meditsiini instituut
  • Aile Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, füüsika instituut
  • Maria Tamm, koordinaator, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
  • Tarmo Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, tehnoloogiainstituut
  • Dorel Tamm-Klaos, dekanaadi juhataja, sotsiaalteaduste valdkond
  • Peeter Tenjes, vanemteadur, Tartu observatoorium
  • Mai Toom, projekti teemajuht (2020. aastani), psühholoogia instituut
  • Enda Trubok, eesti keele assistent, Narva kolledž
  • Kenneth Tuul, keemik, keemia instituut; spetsialist, füüsika instituut
  • Neeme Tõnisson, meditsiinigeneetika vanemteadur, genoomika instituut
  • Ilmar Uduste, andmeteaduse magistriõppe üliõpilane
  • Aune Unt, teleajakirjanduse õpetaja, ühiskonnateaduste instituut
  • Anneli Uusküla, epidemioloogia professor, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
  • Sille Vahtra, lastekliiniku metoodik, kliinilise meditsiini instituut
  • Marge Vaikjärv, arstiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe 2020. aasta lõpetanu
  • Madis Vasser, informaatika doktoriõppe üliõpilane
  • Aimar Ventsel, etnoloogia vanemteadur, kultuuriteaduste instituut
  • Kerstin Vestel, haridusinnovatsiooni magistriõppe üliõpilane
  • Norman Vester, majandusteaduse bakalaureuseõppe üliõpilane
  • Marili Vihmann, ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise magistriõppe üliõpilane

Teenetemärk „100 semestrit Tartu Ülikoolis“

  • Malle Ernits, raamatukogu
  • Toivo Hinrikus, farmaatsia instituut
  • Jüri Jegorov, õigusteaduskond
  • Kalle Kaarli, matemaatika ja statistika instituut
  • Edvitar Leibur, hambaarstiteaduse instituut
  • Madis Noppel, füüsika instituut
  • Sirje Olmre, rahandusosakond
  • Kalju Paju, bio- ja siirdemeditsiini instituut
  • Jüri Parik, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Mare Peedimaa, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • Miia Rannikmäe, ökoloogia ja maateaduse instituut
  • Silvia Russak, hambaarstiteaduse instituut
  • Maie Ruus, õigusteaduskond
  • Mare Saag, hambaarstiteaduse instituut
  • Väino Sammelselg, keemia instituut
  • Ljudmila Savihhina, bio- ja siirdemeditsiini instituut
  • Jüri Sepp, majandusteaduskond
  • Juta Sikk, majandusteaduskond
  • Vladimir Šor, keemia instituut
  • Illi Tarmu, ökoloogia ja maateaduse instituut
  • Väino Vaske, psühholoogia instituut
  • Eevi Vider, kinnisvaraosakond
Sandra Sommer
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keeleteadlased soovivad rahvaloendusesse eraldi küsimust emakeele kohta (ERR 26.10.2020)

EKI uudised

Kui varem on Eestis tehtud rahvaloendustes alati eraldi inimese emakeele kohta küsitud, siis 2021. aasta küsitluses seda plaanis pole. Keeleteadlaste sõnul on rahvaloendus aga kõige usaldusväärsem viis emakeele andmete saamiseks. 

 

Pöördumises rahvastikuminister Riina Solmani poole kirjutavad keeleteadlased, et praeguse kava järgi oleks rahvaloenduse ankeedis küsimus, kus tuleb märkida kõik keeled, mida inimene oskab, sh emakeel. Eraldi küsimust, millest selguks, kas inimesel on üks või kaks emakeelt, kavas ei ole.

Teadlased toovad välja, et emakeele küsimus on rahvaloendustel omaette küsimusena olnud järjepidevalt alates 1959. aastast.

"Kõikse küsitluse teel saadud emakeele andmed võimaldavad näha, mis ulatuses toimuvad Eestis keelemuutused seetõttu, et väiksemate keelte kõnelejad muudavad aja jooksul oma emakeele määratlust suuremate keelte kasuks. Rahvaloenduse kõiksel küsitlusel kogutud keeleandmed on õigupoolest ainus allikas, mis võimaldab tuvastada selliseid nihkeid," seisab pöördumises.

Edasi saab lugeda SIIT

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

CfP: Collapse and Extinction: Art, Literature and Discourse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.10.2020

Call for proposals

Collapse and Extinction: Art, Literature and Discourse conference
Stockholm University
29.04.2021

Deadline for proposals submission: 15.01.2021
Notification of acceptance: 01.02.2021

In the past few years, discourses on collapse have been more and more visible in the public space, as if it was too late to address the major challenges posed by climate change. The idea of systemic collapse is not new, as many civilizations had what was called Kulturpessimismus in Germany at the turn of the 19th. What is striking about the current situation is the multiplication of theological, scientific and philosophical discourses dealing with the notion of collapse, as if the globalization process with its main ideas (rapidity of exchanges, acquisition of new markets, cult of growth) reached its final phase. The cultural images of collapse are further endorsed by the extinction of biological species and disappearance of familiar biological communities.
This conference aims to question the notion of collapse and analyse how it contributes to produce new aesthetical and semiotic forms as well as new kinds of reading. What kind of literary genres appear in parallel with a discourse on collapsology (science-fiction, dystopia, essays, post apocalyptic fiction)? Do these genres include a direct form of ideological interpretation of the world? How do they relate to the factual processes of climate change and sixth mass extinction? What type of reading do these works trigger?
Comparison is the key to understand the emergence of these new genres. The conference welcomes analysis of works that have a relation to the notion of collapse so that a comparative corpora can be built. One objective is to analyze literary works on collapse in Romance literature but other case-studies or comparisons are welcomed.

Submission:
To submit a proposal, interested scholars should email an abstract (up to 500 words) and a bionote (up to 50 words) for a 20 minute presentation in English to the organisers. The deadline for submitting the abstract is January 15, 2021.

 

Organisers:
Sara Bédard-Goulet, University of Tartu: sara.bedard-goulet [ät] ut.ee
Timo Maran, University of Tartu: timo.maran [ät] ut.ee
The research group Romkult (Cultural Studies in Romance languages), Stockholm University): christophe.premat [ät] su.se

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks