Eesti Semiootika Seltsi uudised

ROBERT VARIK: MÕTTE ILU EHK LOTMAN KUI KUNSTNIK*

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Ühes Ööülikooli loengus arutles psühholoog Andero Uusberg oma noorpõlve dilemma üle, kas minna Tartu Ülikooli psühholoogia instituuti või Tallinnasse filmikooli**.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

KASPAR KRUUP: KUIDAS RÄÄKIDA SEMIOOTIKAST?

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Semiootikal on kommunikatsiooniprobleem. Pärast semiootika õpiku (Kull jt 2018) ilmumist levis taas arvamusi mida esindab nt Marek Tamme (2018) arvustus: “…ilmselt ei soovitaks ma raamatut huvilisele, kes tahab saada suuremat selgust küsimuses, mis see semiootika siiski on ja milleks seda vaja on”.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

2005-2009 – SEMIOOTILISED SALONGID

Eesti Semiootika Seltsi uudised
“Semiootilised salongid” oli kultuuriõhtute sari, mille eesmärgiks oli populariseerida semiootikat ettekannete, kirjandustutvustuste ja filmide kaudu ning pakkuda semiootikahuvilistele võimalust ühistegevuseks. Sari kasvas välja filmiõhtutest “Elav semiootika” ja “Elav mõte”. Sarja algatajaks ja peakorraldajaks oli Tiit Kuuskmäe. 2006  Eesti Semiootika Seltsi
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Usundiloo seltsi konverentsil kõneldakse esoteerikast

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.12.2018

Reedel, 14. detsembril peab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts on tavapärast aastalõpukonverentsi, mis seekord keskendub esoteerika rollile ühiskonnas ja inimelus.

Viimaste aastatega on üha enam levinud ja kinnistunud teadmine Eesti ühiskonna ja inimeste erakordsest esoteerikalembusest, samuti sellise hoiaku ühemõttelisest kahjulikkusest, tarbetusest ja naeruväärsusest.

“Ometigi pole antud olukord kellegi kujutlus või väljamõeldis, vaid ühiskondlik, maailmapildiline, ka religioosne reaalsus siin ja nüüd. Konverentsi üheksas ettekandes vaadeldaksegi antud nähtust nii Eestis kui ka laiemalt,” märkis usundiloo seltsi president, TÜ kultuuriuuringute teadur Madis Arukask.

Konverentsi peaesineja on Marco Pasi Amsterdami ülikoolist. Pasi plenaarettekanne keskendub seksuaalsuse sotsiaalsetele ja religioossetele aspektidele Lääne esoteerikas.

Konverents toimub 14. detsembril  kell 10.10 Tartus Ülikooli 16 ruumis 214. Oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo: Madis Arukask, EAUSi president, madis.arukask [ät] ut.ee

 

 

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 737 5681, made.laas [ät] ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Usundiloo seltsi konverentsil kõneldakse esoteerikast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.12.2018

Reedel, 14. detsembril peab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts on tavapärast aastalõpukonverentsi, mis seekord keskendub esoteerika rollile ühiskonnas ja inimelus.

Viimaste aastatega on üha enam levinud ja kinnistunud teadmine Eesti ühiskonna ja inimeste erakordsest esoteerikalembusest, samuti sellise hoiaku ühemõttelisest kahjulikkusest, tarbetusest ja naeruväärsusest.

“Ometigi pole antud olukord kellegi kujutlus või väljamõeldis, vaid ühiskondlik, maailmapildiline, ka religioosne reaalsus siin ja nüüd. Konverentsi üheksas ettekandes vaadeldaksegi antud nähtust nii Eestis kui ka laiemalt,” märkis usundiloo seltsi president, TÜ kultuuriuuringute teadur Madis Arukask.

Konverentsi peaesineja on Marco Pasi Amsterdami ülikoolist. Pasi plenaarettekanne keskendub seksuaalsuse sotsiaalsetele ja religioossetele aspektidele Lääne esoteerikas.

Konverents toimub 14. detsembril  kell 10.10 Tartus Ülikooli 16 ruumis 214. Oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo: Madis Arukask, EAUSi president, madis.arukask [ät] ut.ee

 

 

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 737 5681, made.laas [ät] ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Usundiloo seltsi konverentsil kõneldakse esoteerikast

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.12.2018

Reedel, 14. detsembril peab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts aastalõpukonverentsi, mis keskendub esoteerika rollile ühiskonnas ja inimelus. Ettekannetes räägitakse esoteerikast üleujutatud modernistlikust eneseteadvusest, budistliku manuaalteraapia impordist Eestisse, esoterismi kohtumisest poliitikaga ja esoteerilisest seksuaalsusest.

TÜ kultuuriuuringute teadur, usundiloo seltsi president Madis Arukask tõdes, et viimaste aastatega on üha enam levinud ja kinnistunud teadmine Eesti ühiskonna ja inimeste erakordsest esoteerikalembusest, samuti sellise hoiaku ühemõttelisest kahjulikkusest, tarbetusest ja naeruväärsusest.

“Ometigi pole antud olukord kellegi kujutlus või väljamõeldis, vaid ühiskondlik, maailmapildiline, ka religioosne reaalsus siin ja nüüd. Konverentsi üheksas ettekandes vaadeldaksegi antud nähtust nii Eestis kui ka laiemalt,” tõdes Arukask.

Konverentsi peaesineja on Marco Pasi Amsterdami ülikoolist. Pasi plenaarettekanne keskendub seksuaalsuse sotsiaalsetele ja religioossetele aspektidele Lääne esoteerikas.

Konverents toimub 14. detsembril  kell 10.10 Tartus Ülikooli 16 ruumis 214. Oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo: Madis Arukask, EAUSi president, madis.arukask [ät] ut.ee

 

 

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 737 5681, made.laas [ät] ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

MIS ON SEMIOOTIKA?

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Mis on semiootika?  Nimetatud teadusvalla asjatundja on õppinud selle küsimuse peale kohmetust varjama ja kõneainet osavalt mujale juhtima,  põhjuseks asjaolu,  et seniajani puudub ühene semiootika määratlus [mis ehk annabki märku valdkonna aktuaalsusest ja arenguvõimest!] ning tulised vaidlused hella teema ümber
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eesti Semiootika Seltsi 20. sünnipäev ja jõulupidu 15. detsembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.12.2018

1998. aastal asutatud Eesti Semiootika Selts tähistab sel aastal oma 20. sünniaastapäeva. 

Olete kõik oodatud seltsi sünnipäevapeole, mis toimub 15. detsembril 2018. Tartus, Struve 2 (Eesti Looduseuurijate Seltsi majas), algusega kell 15.

Sünnipäevapeo teemaks on maailma muutmine ja peo avavad ettekanded inimestelt, kes on aidanud käima lükata või ellu viia mõne idee, mille sihiks või mõjuks on parem ja/või huvitavam maailm. 

Esinejate seas on Lemmit Kaplinski, kes räägib Trükimuuseumi loomisest ja Faisal Sadegh, kes räägib oma kogemusest “Teeme ära!” liikumises.

Samuti tutvustame Acta Semiotica Estica järgmist numbrit, arutame seltsi tulevikuplaanide üle, ent ennekõike veedame toreda õhtupooliku vestluste ja meenutuste saatel.

Oma tulekust palume ette teatada läbi registreerimisvormi: https://goo.gl/forms/y1gwnNY6GPWozAi02

(või andke mulle teada)

Kohtumiseni!

Katre

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Eesti Semiootika Seltsi sünnipäeva- ja jõulupidu

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Head Eesti Semiootika Setsi liikmed ja semiootika sõbrad, 1998. aastal asutatud Eesti Semiootika Selts tähistab sel aastal oma 20. sünniaastapäeva. Sel puhul kutsume kõiki oma sünnipäevapeole, mis toimub 15. detsembril 2018. Tartus, Struve 2 (Eesti Looduseuurijate Seltsi majas), algusega kell 15. Sünnipäevapeo teemaks on maailma muutmine ja peo avavad ettekanded inimestelt, kes on aidanud käima […]
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Eesti Semiootika Seltsi sünnipäeva- ja jõulupidu

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Head Eesti Semiootika Setsi liikmed ja semiootika sõbrad, 1998. aastal asutatud Eesti Semiootika Selts tähistab sel aastal oma 20. sünniaastapäeva. Sel puhul kutsume kõiki oma sünnipäevapeole, mis toimub 15. detsembril 2018. Tartus, Struve 2 (Eesti Looduseuurijate Seltsi majas), algusega kell
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Konverents etenduskunstide tõlkimisest 13.–15. detsembril

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.12.2018

13.-15. detsembril toimub Tartus järjekorras juba neljas rahvusvaheline konverents sarjas „Itineraries in translation history“ (Marsruute tõlkeloos). Seekordne konverents on pühendatud teatri ja teiste etenduskunstide tõlkega seotud probleemidele.

Teatritõlget on sageli peetud kõige keerulisemaks valdkonnaks tõlkeloo uurimisel ning sageli jääbki see tõlkelugudest täielikult välja. Konverentsil võetakse luubi alla kõige erinevamad etenduskunstide tõlkimisega seotud küsimused: esitusele tuleb näiteks nii audiovisuaalse tõlke kui teatritekstide tõlke ajaloole, strateegiatele, uurimismetodoloogiatele,  tõlgitavusele, esitatavusele ja paljudele teistele teemadele pühendatud ettekandeid. Lisaks Eestile on kohale saabumas ligi 60 teadlast erinevatest maailma otsadest, külalisi on näiteks Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Kanadast, Türgist, Hiinast, Portugalist, Tšehhist, Ungarist, Lätist, Leedust ja teistest riikidest.

Konverentsi korraldajad on „Itineraries in translation history“  sarjale traditsiooniliselt tõlketeadlased nii Tartu kui Tallinna ülikoolist (Maria-Kristiina Lotman ja Katiliina Gielen Tartust ja Anne Lange ning Daniele Monticelli Tallinnast). 

Korraldamist toetab Tartu Ülikool baasfinantseerimise grant PHVLC18912 ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut.

 

Kõik kuulajad on oodatud!

Konverentsi töökeeleks on inglise keel. Rohkem infot konverentsi kodulehel.


Lisainfo:

Maria-Kristiina Lotman
klassikalise filoloogia dotsent
maria.lotman [ät] ut.ee

Katiliina Gielen
inglise keele ja tõlketeaduse lektor
katiliina.gielen [ät] ut.ee

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu töötuba antiikfilosoofias, 14-15 detsember

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.12.2018

Tartu Workshop in Ancient Philosophy
University of Tartu
December 14th-15th 2018
Jakobi 2-336, Tartu, Estonia

The Department of Philosophy will host the first Tartu Workshop in Ancient Philosophy. The two-day workshop will take place at Jakobi 2-336 on December 14th and 15th 2018. The aim of the workshop is to bring together the scholars working on Ancient Philosophy in the Baltic Sea region and beyond to discuss a wide range of philosophical issues related to ancient thought. The workshop is organized by Toomas Lott (University of Tartu) and Riin Sirkel (University of Vermont).

Workshop schedule

Friday (14.12)
9.30-10.45 Liva Rotkale (University of Latvia): “Aristotle’s God as the Principle on which Heaven and Nature Depend (Metaphysics Lambda 7)”
11.00-12.15 Vilius Bartninkas (Vilnius University IIRPS/Cambridge): “Plato's Ideal of Godlikeness and Its Contemporary Readers”
13.45-15.00 Toomas Lott (University of Tartu): “The Value of Thinking for Yourself in Plato’s Socratic Dialogues”
15.15-16.30 Marke Ahonen (University of Helsinki): “Galen on Aplêstia”
16.45-18.00 Gösta Grönroos (Stockholm University): “Aristotle’s Sentimentalist Ethical Virtue”

Saturday (15.12)
10.00-11.15 Sean Coughlin (Humboldt University): "Kinds of Cause in Some Hellenistic Writers on Biology and Medicine”
11.30-12.45 Riin Sirkel (University of Vermont): “Porphyry on Justice Towards Animals: Two Puzzles”
14.15-15.30 Mark Hallap (University of Western Ontario): Character and Content in Dissoi Logoi 4
15.45-17.00 Ronja Hildebrandt (Humboldt University): “The Telos-Argument in Aristotle’s Protrepticus and its Significance for the Function Argument in the Nicomachean Ethics”
17.15-18.30 Miira Tuominen (University of Jyväskylä): “Why Do We Need to Abstain from Harming Animals? Justice in Porphyry’s On abstinence”

This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under the Marie Skłodowska-Curie grant agreement No 659241

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eduard Ahrensi konverents IV

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eduard Ahrensi konverents IV
Toimumiskoht: Tallinna Toomkool / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 3. aprill 2019
Algusaeg: 12:00 - 16:00
Kirjeldus:

Eelteade

Eesti keele aasta ürituste raames korraldavad Laurentsiuse Selts, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Tallinna Toomkool 

kolmapäeval, 3. aprillil 2019 Tallinna Toomkoolis

Eduard Ahrensi IV konverentsi

 

 

Lisainfo:

Tõnu Tender, EKI direktor, tonu.tender@eki.ee 

Heikki Haljasorg, Tallinna Toomkooli õppealajuhataja Heiki_Haljasorg@hotmail.com 

Killu Mei, Emakeele Seltsi teadussekretär killu@eki.ee 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Järgmise aasta 18. mail toimub TÜ aegade suurim vilistlaskokkutulek

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.12.2018

Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul toimub 18. mail 2019 aegade suurim Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek. Eelmisel, 2016. aasta kokkutulekul oli ligi 2500 osalejat, nüüd on eesmärk see arv ületada ja purustada ühiselt Guinnessi rekord.

„Tartu kevadeid ei unusta ka siis, kui ülikooliõpingud jäävad aastakümnete taha. Seetõttu kutsun kõiki meie vilistlasi just kevadel tagasi Tartusse meenutama unustamatut ülikooliaega ja tähistama rahvusülikooli suurt juubeliaastat,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser.

Ülikooliaegseid sõprussidemeid taaselustama ja mööda nostalgilisi linnaradu kulgema oodatakse vilistlasi nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Vilistlaspäev avatakse ametlikult TÜ peahoone ees. Päeva vältel toimub Tartus hulk üritusi: ringkäigud ülikooli majades ja linnas, linnaorienteerumine, maleturniirid, mängud ja muud sportlikud ettevõtmised, näitused ja akadeemilised testid. Vilistlastele on avatud õppehooned ja nostalgianurgakesed teada-tuntud paikades.

Veel toimub vilistlaspäeval ühislaulmine ja restaureeritud dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) esmaesitlus. Ühiselt on kavas püstitada vilistlaskokkutulekul osalejate Guinnessi rekord, mis praegu on 4268 inimest. Päev lõpeb rongkäigu ja õhtuse kontsertpeoga TÜ spordihoones.

Toomemäel toimuvad ülikooli ja Tartu linna ühised mõttetalgud, et arutleda nii ülikoolipere kui ka linnarahvaga oluliste teemade üle. Mõttetalgutega soovitakse tugevdada vilistlaste sidet ülikooliga ning kaasata vilistlasi aruteludesse ülikooli, Tartu linna ja Eesti ühiskonna tulevikuplaanide ja arengusuundade üle.

Vilistlaste kokkutuleku piletid on müügil alates 3. detsembrist Piletilevis. Lisainfot leiab veebilehelt kokkutulek.utalumni.ee.

Vilistlaste ja ülikooli sidemete tugevdamiseks on loodud ka vilistlasvõrgustik aadressil www.utalumni.ee. Kõik vilistlased on teretulnud sellega liituma.

Lisateave: Liina Laul, turunduse peaspetsialist, 737 6121, liina.laul [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Järgmise aasta 18. mail toimub TÜ aegade suurim vilistlaskokkutulek

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.12.2018

Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul toimub 18. mail 2019 aegade suurim Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek. Eelmisel, 2016. aasta kokkutulekul oli ligi 2500 osalejat, nüüd on eesmärk see arv ületada ja purustada ühiselt Guinnessi rekord.

„Tartu kevadeid ei unusta ka siis, kui ülikooliõpingud jäävad aastakümnete taha. Seetõttu kutsun kõiki meie vilistlasi just kevadel tagasi Tartusse meenutama unustamatut ülikooliaega ja tähistama rahvusülikooli suurt juubeliaastat,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser.

Ülikooliaegseid sõprussidemeid taaselustama ja mööda nostalgilisi linnaradu kulgema oodatakse vilistlasi nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Vilistlaspäev avatakse ametlikult TÜ peahoone ees. Päeva vältel toimub Tartus hulk üritusi: ringkäigud ülikooli majades ja linnas, linnaorienteerumine, maleturniirid, mängud ja muud sportlikud ettevõtmised, näitused ja akadeemilised testid. Vilistlastele on avatud õppehooned ja nostalgianurgakesed teada-tuntud paikades.

Veel toimub vilistlaspäeval ühislaulmine ja restaureeritud dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) esmaesitlus. Ühiselt on kavas püstitada vilistlaskokkutulekul osalejate Guinnessi rekord, mis praegu on 4268 inimest. Päev lõpeb rongkäigu ja õhtuse kontsertpeoga TÜ spordihoones.

Toomemäel toimuvad ülikooli ja Tartu linna ühised mõttetalgud, et arutleda nii ülikoolipere kui ka linnarahvaga oluliste teemade üle. Mõttetalgutega soovitakse tugevdada vilistlaste sidet ülikooliga ning kaasata vilistlasi aruteludesse ülikooli, Tartu linna ja Eesti ühiskonna tulevikuplaanide ja arengusuundade üle.

Vilistlaste kokkutuleku piletid on müügil alates 3. detsembrist Piletilevis. Lisainfot leiab veebilehelt kokkutulek.utalumni.ee.

Vilistlaste ja ülikooli sidemete tugevdamiseks on loodud ka vilistlasvõrgustik aadressil www.utalumni.ee. Kõik vilistlased on teretulnud sellega liituma.

Lisateave: Liina Laul, turunduse peaspetsialist, 737 6121, liina.laul [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Järgmise aasta 18. mail toimub TÜ aegade suurim vilistlaskokkutulek

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.12.2018

Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul toimub 18. mail 2019 aegade suurim Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek. Eelmisel, 2016. aasta kokkutulekul oli ligi 2500 osalejat, nüüd on eesmärk see arv ületada ja purustada ühiselt Guinnessi rekord.

„Tartu kevadeid ei unusta ka siis, kui ülikooliõpingud jäävad aastakümnete taha. Seetõttu kutsun kõiki meie vilistlasi just kevadel tagasi Tartusse meenutama unustamatut ülikooliaega ja tähistama rahvusülikooli suurt juubeliaastat,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser.

Ülikooliaegseid sõprussidemeid taaselustama ja mööda nostalgilisi linnaradu kulgema oodatakse vilistlasi nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Vilistlaspäev avatakse ametlikult TÜ peahoone ees. Päeva vältel toimub Tartus hulk üritusi: ringkäigud ülikooli majades ja linnas, linnaorienteerumine, maleturniirid, mängud ja muud sportlikud ettevõtmised, näitused ja akadeemilised testid. Vilistlastele on avatud õppehooned ja nostalgianurgakesed teada-tuntud paikades.

Veel toimub vilistlaspäeval ühislaulmine ja restaureeritud dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) esmaesitlus. Ühiselt on kavas püstitada vilistlaskokkutulekul osalejate Guinnessi rekord, mis praegu on 4268 inimest. Päev lõpeb rongkäigu ja õhtuse kontsertpeoga TÜ spordihoones.

Toomemäel toimuvad ülikooli ja Tartu linna ühised mõttetalgud, et arutleda nii ülikoolipere kui ka linnarahvaga oluliste teemade üle. Mõttetalgutega soovitakse tugevdada vilistlaste sidet ülikooliga ning kaasata vilistlasi aruteludesse ülikooli, Tartu linna ja Eesti ühiskonna tulevikuplaanide ja arengusuundade üle.

Vilistlaste kokkutuleku piletid on müügil alates 3. detsembrist Piletilevis. Lisainfot leiab veebilehelt kokkutulek.utalumni.ee.

Vilistlaste ja ülikooli sidemete tugevdamiseks on loodud ka vilistlasvõrgustik aadressil www.utalumni.ee. Kõik vilistlased on teretulnud sellega liituma.

Lisateave: Liina Laul, turunduse peaspetsialist, 737 6121, liina.laul [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Doktoritööde kaitsmised detsembrikuus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
04.12.2018

14. detsembril kell 14.15 kaitseb Kaidi Rätsep doktoritööd "Colour terms in Turkish, Estonian and Russian: How many basic blue terms are there?".
Juhendajad on prof Urmas Sutrop ja dots Mari Uusküla (TLÜ). Oponeerib PhD Anetta Kopecka (Université de Lyon).
Kaitsmine toimub Jakobi 2-438.

19. detsembril kaitsevad doktoritöid Eva Velsker ja Kirsi Laanesoo.
Eva Velskri doktoritöö "Ajaväljendid eesti murretes" kaitsmine algab kell 14.15.
Juhendajad on prof Karl Pajusalu ja prof Helle Metslang.
Oponent on prof Riho Grünthal (Helsingi ülikool).

Kirsi Laanesoo doktoritöö "Polüfunktsionaalsed küsilaused eesti argivestluses" kaitsmine algab kell 16.15.
Juhendajad on dr Andriela Rääbis, prof Helle Metslang ja dr Tiit Hennoste.
Oponent on PhD Anna Vatanen (Oulu ülikool).

19. detsembril toimuvad kaitsmised TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

TÜ raamatukogus avatakse f-teaduse kontseptsiooni looja Rein Vihalemma mälestusnäitus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.12.2018

Homme avatakse Tartu Ülikooli raamatukogus professor Rein Vihalemma mälestusnäitus, mis annab ülevaate keemiaüliõpilase filosoofiks saamisest, tema lapsepõlvest, haridusteest, olulisematest teadustöödest, aga ka tema kui teadusfilosoofi sõnumist laiemale avalikkusele. Käesoleva aasta 9. detsembril oleks Rein Vihalemm saanud 80-aastaseks.

Tartu Ülikooli teadusfilosoofi professor Rein Vihalemma sõnastatud f-teaduse (φ-science) kontseptsioon on avanud uudsest vaatenurgast füüsikaliste teaduste olemuse ja võimaldanud kirjeldada täpsemini keemia eripära teadusena. Nii f-teaduse kui praktilise realismi kui teaduskäsituse loomine ja põhjendamine on rahvusvaheliselt laialdast tähelepanu pälvinud.

Rein Vihalemm asutas Tartu Ülikoolis teadusfilosoofia õppetooli, ta oli üks TÜ filosoofia osakonna loojaid pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991.a., filosoofia eriala arendaja ning hinnatud juhendaja. Tema eestikeelsete raamatute „Teaduse metodoloogia“, „Ühe teaduse kujunemislugu“ ja „Teadusfilosoofilisest vaatepunktist“ alusel on omandanud arusaamise teadusest ja teadusfilosoofiast mitu põlvkonda Eesti haritlasi.

Rahvusvahelise keemiafilosoofia seltsi ühe asutajana 1997.aastal arendas Rein Vihalemm koos rahvusvaheliste ja Eesti kolleegidega keemiafilosoofiat kui iseseisvat uurimissuunda. Rein Vihalemma organiseerimisel toimus Tartus mitmeid rahvusvahelisi teadusfilosoofia ja teadusajaloo konverentse, ta oli Baltimaade teadusloo-alase koostöö eestvedajaid, aga ta seisis hea ka Eesti teadusloo konverentside ja kogumike ilmumise järjepidevuse eest Teadusajaloo ja –filosoofia Eesti Ühenduse juhatuse liikmena.

Mälestusnäitus avatakse 4. detsembril kell 16 TÜ raamatukogu kolmanda korruse fuajees ja see jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2019. Näituse koostasid Elo Tõnisoo raamatukogu erialinfotalitusest ja Mare Pikkel teenindusosakonnast.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Luuleantoloogia "Keele maitsest" kandideerib Soomes Kodiksamia kirjandusauhinnale

EKI uudised

„Keele maitsest“ (Eesti Keele Instituut ja EKSA, koostaja Mart Velsker, idee autor ja kaaskoostaja Tõnu Tender) on eestikeelse keeleteemalise luule antoloogia, mis koondab 117 luuletaja 351 teksti.

Valimiku juhatab sisse Kristjan Jaak Petersoni luuletus „Kuu“, millega algavad õige paljud asjad, seejuures mitu eestikeelset raamatutki.

Ühisest alguspunktist liiguvad raamatud ja tõlgendused eri suundades.

antoloogia on püüdnud arvestada võimalikult paljude liikumissuundadega. Siit leiab rahvuslikkust ja kriitilisi seisukohavõtte, lihvitud kirjakeelt ja kohalikke murdeid, kõlasid ja pilte, olemist keele sees ja keelest väljas. Seda kõike, ja kindlasti veel palju muudki.

Luulevalimik on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Väljaanne on ilmunud Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise ning Eesti Kultuurkapitali abil.

Kodiksamia kirjandusauhinna kohta loe lähemalt siit. Tulemus selgub 6.detsembril.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Luuleantoloogia "Keele maitsest" kandideerib Soomes Kodiksamia kirjandusauhinnale

EKI uudised

„Keele maitsest“ (Eesti Keele Instituut ja EKSA, koostaja Mart Velsker, idee autor ja kaaskoostaja Tõnu Tender) on eestikeelse keeleteemalise luule antoloogia, mis koondab 117 luuletaja 351 teksti.

Valimiku juhatab sisse Kristjan Jaak Petersoni luuletus „Kuu“, millega algavad õige paljud asjad, seejuures mitu eestikeelset raamatutki.

Ühisest alguspunktist liiguvad raamatud ja tõlgendused eri suundades.

antoloogia on püüdnud arvestada võimalikult paljude liikumissuundadega. Siit leiab rahvuslikkust ja kriitilisi seisukohavõtte, lihvitud kirjakeelt ja kohalikke murdeid, kõlasid ja pilte, olemist keele sees ja keelest väljas. Seda kõike, ja kindlasti veel palju muudki.

Luulevalimik on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Väljaanne on ilmunud Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise ning Eesti Kultuurkapitali abil.

Kodiksamia kirjandusauhinna kohta loe lähemalt siit. Tulemus selgub 6.detsembril.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Aasta õppejõud on Reet Alas, Kristel Ruutmets, Joel Starkopf ja Edith Viirlaid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
02.12.2018

Üliõpilaste tagasiside põhjal said Tartu Ülikooli 2018. aasta õppejõu auhinna humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna maailma keelte ja kultuuride kolledži prantsuse keele õpetaja Reet Alas, sotsiaalteaduste valdkonna inglise keele algõpetuse õpetaja Kristel Ruutmets, meditsiiniteaduste valdkonna anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna kolloid- ja keskkonnakeemia assistent Edith Viirlaid.

TÜ üliõpilaskonna esimehe Allan Aksiimi sõnul on Tartu Ülikool Eesti teaduse ja hariduse eestvedajana sammas, mille najal püsib Eesti ühiskonna areng. „Seega on vältimatu, et inimesed, kes omandavad hariduse Tartu Ülikoolis, teevad seda parimal viisil, et saada teadmised, mida on neil vaja riigi valitsemiseks, ühiskonna juhtimiseks ja maailma muutmiseks. Seepärast on tarvilik tõsta esile õppejõude, kelle oskused on üle keskmise, et väärilist vaimuvara meie noorsoole ja tulevastele arengu eestvedajatele edasi anda,“ ütles ta.

Aasta õppejõud said mälestuseks erikujundusega hõbedast rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinnamärgile lisandub rahaline preemia Tartu Ülikooli professori ühe miinimumkuupalga ulatuses.

Tunnustati ka iga valdkonna parimaid programmijuhte.

Aasta programmijuhid sotsiaalteaduste valdkonnas:

  • Helen Poltimäe, majandusteaduskonna ettevõttemajanduse bakalaureuseõppekava programmijuht;
  • Gerda Mihhailova, Pärnu kolledži teenuste disaini ja juhtimise magistriõppekava programmijuht.

Aasta programmijuht humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas:

  • Marge Konsa, ajaloo bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekavade programmijuht.

Aasta programmijuht loodus- ja täppisteaduste valdkonnas:

  • Heiki Kasemägi arvutitehnika bakalaureuseõppekava ning arvutitehnika ja robootika magistriõppekava programmijuht.

Aasta programmijuht meditsiiniteaduste valdkonnas:

  • Daisy Volmer, proviisori bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava programmijuht.

Auhinnad anti üle tänuüritusel rahvusülikooli aastapäeva ballil 1. detsembril Vanemuise kontserdimajas. 

Lisainfo: Allan Aksiim, Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees, allan.aksiim [ät] ut.ee, 5843 7043 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Külalisloengud semiootika osakonnas 3. ja 4. detsembril: Paul Cobley (Middlesex University) „Semiotics and Close Reading“ ja Pauline Delahaye (Sorbonne) „Signs for saying it. A semiotics study of animals' complex emotions“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.12.2018

Järgmine nädal toob semiootika osakonda seoses kolme doktoritöö kaitsmisega mitmeid väliskülalisi.

3. detsembril kell 10.15 (Jakobi 2 – 306) peab Paul Cobley (Ühendkuningriik) külalisloengu teemal „Semiotics and Close Reading“.

Paul Cobley on tuntud nii mitmekülgsete huvidega semiootiku kui ka narratoloogina. Ta on keeleteaduse ja meediauuringute professor Middlesexi ülikoolis Londonis ja Rahvusvahelise Semiootika Assotsiatsiooni president. Paul Cobley tuntuimad teosed on: „Cultural Implications of Biosemiotics“ (2016), „Narrative“ (2001, uus väljaanne 2013), „The American Thriller: Generic Innovation and Social Change in the 1970s“ (2000), „Introducing Semiotics“ (1997; eesti keeles 2002).

…………

4. detsembril kell 10.15 (Jakobi 2 – 305) peab Pauline Delahaye (Prantsusmaa) külalisloengu teemal „Signs for saying it. A semiotics study of animals' complex emotions“

Loengus tutvustatakse zoosemiootilist mudelit loomade emotsioonide uurimiseks. Selle käigus juhitakse tähelepanu antud teemaga seotud metodoloogiatele ja eetilistele probleemidele – emotsiooni mõiste piiritlemine; vajadus läheneda küsimusele arvestades nii semiootilisi kui ka bioloogilisi, etoloogilisi ja neuroteaduslikke aspekte; debatt emotsioonide, keele ja kognitsiooni võimalikkuse üle teistel loomadel.

Pauline Delahaye on õppejõud Sorbonne’i ülikoolis Prantsusmaal. Tal on doktorikraad keeleteaduses ning tema teadustöö jääb peamiselt biosemiootika ja zoosemiootika valda. Pauline Delahaye on Société Française de Zoosémiotique (Prantsuse Zoosemiootika Selts) liige ja kuulub  l’Harmattan Editions zoosemiootika sektsiooni toimetuskolleegiumisse.

Kõik huvilised on oodatud tööde kaitsmisi ja loenguid kuulama!

Lisainfo: tartusemiotics [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool tähistab rahvusülikooli 99. aastapäeva

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.11.2018

Laupäeval, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool rahvusülikooli 99. aastapäeva, kui pidulikul aktusel promoveeritakse doktorid ja audoktorid ning antakse üle järjekordne Rahvusmõtte auhind. Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit.

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 peab meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Neljapäeval, 29. novembril kell 16 antakse ülikooli kunstimuuseumis üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse tänavused stipendiumid.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Vaata aastapäevaürituste kava.

Lisateave: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool tähistab rahvusülikooli 99. aastapäeva

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.11.2018

Laupäeval, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool rahvusülikooli 99. aastapäeva, kui pidulikul aktusel promoveeritakse doktorid ja audoktorid ning antakse üle järjekordne Rahvusmõtte auhind. Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit.

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 peab meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Neljapäeval, 29. novembril kell 16 antakse ülikooli kunstimuuseumis üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse tänavused stipendiumid.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Vaata aastapäevaürituste kava.

Lisateave: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool tähistab rahvusülikooli 99. aastapäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.11.2018

Laupäeval, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool rahvusülikooli 99. aastapäeva, kui pidulikul aktusel promoveeritakse doktorid ja audoktorid ning antakse üle järjekordne Rahvusmõtte auhind. Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit.

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 peab meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Neljapäeval, 29. novembril kell 16 antakse ülikooli kunstimuuseumis üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse tänavused stipendiumid.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Vaata aastapäevaürituste kava.

Lisateave: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Studia Philosophica Estonica värske number on pühendatud Bruno Mölderi raamatule „Mind Ascribed“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.11.2018

Ilmunud on ajakirja Studia Philosophica Estonica number 10.2. Selle on koostanud Daniel Cohnitz (Utrecht) ning number on pühendatud Bruno Mölderi raamatule „Mind Ascribed“. Nimetatud raamat arendab ja kaitseb interpretivismi vaimufilosoofias. Laias laastus on interpretivism seisukoht, et tõlgendus täidab keskset rolli selle määramisel, millised vaimsed omadused kellelgi on. Kaastööd arutlevad interpretivismi ja Mölderi konkreetse interpretivismi versiooni – omistusteooriaga – seotud mitmesuguste teemade üle. Nende seas on rahvapsühholoogia, loomulikud liigid, normatiivsus, holism, enesekohane teadmine, eliminativism, instrumentalism ja fiktsionalism.

Väljaanne sisaldab ka arvustusi Mark Jago ja Dan Zahavi raamatutele.

Kõik artiklid on kättesaadavad Studia Philosophica Estonica kodulehel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 2018 "Excavations in the Esoteric" 3. sessioon, 29. novembril kell 18 Genialistide Klubis

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.11.2018

29. novembril kell 18 Genialistide Klubis.

Üles astuvad Òscar Castro: "Hermeticism and the Search for a Semiotics of the Sacred" and Tiit Remm: "The Personal and the Universal in Spatial Models of the Sociocultural World". Ettekanded on inglise keeles.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Doktoritööde kaitsmised semiootika osakonnas: Nelly Mäekivi ja Silver Rattasepp 3. detsembril, Ott Puumeister 6. detsembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.11.2018

3. detsembril 2018 kell 12.15 kaitseb Nelly Mäekivi TÜ Senati saalis (Ülikooli 18) filosoofiadoktori kraadi (PhD (semiootika ja kultuuriteooria)) kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „The Zoological Garden as a Hybrid Environment: A (Zoo)semiotic Analysis“  („Loomaaed kui hübriidne keskkond - (zoo)semiootiline analüüs“ ).

Kaitsmiseks esitatud doktoritööd saab lugeda siit: http://hdl.handle.net/10062/62517

Juhendaja:

semiootika vanemteadur Timo Maran, PhD

Oponendid:

professor Paul Cobley, PhD, Middlesexi Ülikool (Suurbritannia)

professor Dario Martinelli, PhD, Kaunase Tehnikaülikool (Leedu)

Kokkuvõte

Loomaaedu leidub peaaegu kõigis suuremates linnades ja neid külastab kokku enam kui 700 miljonit inimest aastas. Ometi puudub selge arusaam, kuidas inimesed, meie hoiakud ja tehiskeskkond mõjutavad loomaaialoomade pidamispõhimõtteid ja -tingimusi. Samuti on vaja sügavamat mõistmist sellest, kuidas loomaaialoomad ja kujundatud keskkond mõjutavad meie arusaamu ja ettekujutusi neist. Loomaaed on hübriidne keskkond, kus loomaaia tegevustes kohtuvad ning põimuvad kultuurilised ja looduslikud nähtused. Lisaks kujundavad loomaaias aset leidvat liigisisest ning liikide vahelist (ka inimese) lävimist sellised tegurid nagu loomaaia ajalugu, väljapanekute kujundus, enesekuvand ja asutuse eesmärgid. Doktoritöös näitame semiootilise lähenemise olulisust selle keerulise uurimisobjekti mõtestamisel ehk analüüsime loomaaeda kui kultuurilist nähtust, selle praktilisi ettevõtmisi liigikaitses, teadustöös ja loodushariduses, ning keskendume loomaaias elavatele loomadele kui omailma omavatele subjektidele. Me arutame, millist mõju inimeste hoiakud, taju ja ettekujutused omavad loomaaialoomade eludele ja kuidas loomaaialoomade lävimine erineb nende looduses elavate liigikaaslaste kommunikatsioonist. Leiame, et loomaialoomade haldamisel eelistatakse sageli kõrge heaolu tagamist mõnede liigiomaste käitumismustrite säilitamise ees. Veendume, et juhul, kui loomaaia keskkond erineb loomaaia loomade jaoks nende loomulikust keskkonnast, siis nende nende kommunikatiivsed võimed on paratamatult mõjutatud. Selgitame, et inimesed ei suhtu erinevatesse loomaliikidesse võrdselt ja sama kehtib ka sellistes praktilistes ettevõtmistes nagu liikide haldamine ning loomade heaolu uuringud. Toome esile, kuidas meie hoiakuid kasutatakse loomaaialoomade esitlemiseks kindlal viisil ning kuidas loomaaiad omalt poolt mõjutavad meie tundmusi.

Summary

There is a zoo in almost every major city, and more than 700 million people visit zoological gardens annually. Still, there is a lack of understanding how we and captivity affect the lives of zoo animals, how the animals and the created environment affect our perceptions of them, and how our attitudes influence animals’ keeping conditions. The zoo is a hybrid environment where cultural and natural elements are intertwined throughout the institution’s endeavours, such as wild animal management, education, and species conservation. Additional factors like the zoo’s history, designed physical space, and self-image contribute to creating communication context and shape intra- and interspecies (including human) communication. This dissertation provides a semiotic analysis of the contemporary zoo, bringing forth the complexity of this institution, and examining an array of interconnected semiotic aspects that are at the core of this hybrid environment. The semiotic approach enables us to navigate in the intricate web of communication involving humans and other animals and explicate some of the significant issues as seen not only on a philosophical level but also in practice, as outlined in the setting of the zoo. We discuss the influence that human perceptions of other animals have on their existence, and how the communication of the zoo animals and their wild conspecifics differ. The conclusion that species neutrality hardly ever exists in animal welfare studies, species management, and humans in general leads to uncovering tensions and conflicts between various attitudes that people hold. We explore how our dispositions are utilised in displaying zoo animals that further influence people’s attitudes and find that the management of these animals often favours animal welfare over the goal of conservation. We determine that if for the animals the zoo environment differs from their natural environment, the animals’ communicative capabilities are inevitably influenced. 

3. detsembril 2018 kell 14.15 kaitseb Silver Rattasepp TÜ Senati saalis (Ülikooli 18) filosoofiadoktori kraadi (PhD (semiootika ja kultuuriteooria)) kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „The Human Mirror: A Critique of the Philosophical Discourse on Animals from the Position of Multispecies Semiotics“ („Inimese peegel: filosoofilise loomadiskursuse kriitiline analüüs paljuliigilise semiootika positsioonilt“ ).

Kaitsmiseks esitatud doktoritööd saab lugeda siit: http://hdl.handle.net/10062/62520 

Juhendaja:

semiootika vanemteadur Timo Maran, PhD

Oponendid:

Pauline Delahaye, PhD, Université Paris-Sorbonne (Paris IV, France)

professor Felice Cimatti, PhD, University of Calabria (Italy)

Kokkuvõte

Töös lahatakse teatavat laialt levinud filosoofilist või teoreetilist arusaama suhetest inimeste ja loomade vahel. See „tavamõistuslik“ arusaam inimeste-loomade suhetest koosneb kuuest tahust, mis on kokku võetud allpool. Koos moodustavad need narratiivi, millel on problemaatilisi tagajärgi elurikkuse, omailmade ja inimeseksolemise mõistmisel. Seda sellepärast, et need kuus tahku näitavad, et selle tavamõistusliku diskursuse rolliks on teha teistest loomadest madalamat järku ja seega tähtsusetud olendid, mistõttu ei pöörata neile piisavat tähelepanu teatavaid teemasid, küsimusi ja mõisteid analüüsides, mida peetakse ainuomaselt inimlikeks. Tagajärjeks on antropotsentristlik usk inimese erandlikku loomusse, mille järgi inimesed oleksid justkui loodusest lahutatud ja elaksid eraldises kultuuri- või keelevallas. Töös ollakse seisukohal, et rohkem tähelepanu teistele loomadele võib pakkuda huvitavaid tulemusi filosoofiliste küsimuste arutamisel. Nimetatud kuus tahku, mis moodustavad „filosoofilise tavamõistuse“ on järgmised: 1. Inimeste ainulaadne loomus tuletatakse ainult inimest ennast uurides; 2. Loomade endi olulisimaks tunnuseks on, et neil puudub midagi ainuliselt inimomast; 3. Kui inimesi võrreldakse loomadega, kirjeldatakse inimesi nende suhtes ainulaadsetena, mitte pelgalt erinevatena; 4. Eristus inimeste ja loomade vahel on vaimne või taandatav vaimsele; 5. Loomi kirjeldatakse ühe suure ja ühtlase kategooriana, millesse kuuluvad kõik loomad tervikuna; 6. Tõeline inimeseksolemine saavutatakse siis, kui inimeses endas maha suruda loomalikkus. Töös kasutatakse posthumanistlikke arusaamu eelneva kriitiliseks analüüsiks. Posthumanistlik diskursus keskendub neile paljudele suhetele, mis inimestel on mitteinimestega, olgu need elusad või mitte. Olulisemad kriitilised kontseptsioonid töös on korrelatsionism ja antropoloogiline masin. Esimene neist kirjeldab olukorda filosoofias, mille järgi on meil võimalik vaid juurdepääs suhtele (korrelatsioonile) mõtlemise ja olemise vahel, kuid mitte kummalegi poolele eraldi. Korrelatsionistlik mõte on asümmeetriline, kuna inimese poolt peetakse tähendusloomes peamiseks. Antropoloogilise masina mõiste kirjeldab arusaama, mille järgi inimeste ja loomade erinevus ei ole liigipiiril, vaid pannakse määratlema inimest ennast. Niisugune olukord muudaks siis justkui oluliseks loomaliku poole mahasurumise inimeses. Töö katsub ühtlasi laiendada ja rakendada antropoloogia „ontoloogilist pööret“ teiste loomade omailmadele, võttes justkui tagasivaate inimmõtlemisele läbi teiste loomade pilgu, mille tulemiks oleks omamoodi „filosoofia teiste loomade pilgu läbi“.

Summary

The thesis explicates a certain common philosophical or theoretical understanding of the relations between humans and nonhuman animals, which is widespread. This “common-sense” approach to animal-human relations comprises six aspects, summarised below. Together, they present a narrative which has a detrimental effect on understanding biological diversity, the plenitude of umwelts, and the place of humans in the world. This for the reason that these six aspects show that the primary purpose of this common-sense narrative is to relegate to a lower or more irrelevant position nonhuman animals, thereby expelling understanding of them from a sphere of certain conceptions, topics and beliefs that are thought to be uniquely human. It forms a pattern of thinking amounting to an anthropocentric belief in human exceptionalism, in which human beings are as if excluded from the natural world and instead inhabiting a separate “realm”, be it conceived as culture, language, symbolic thought, etc. The thesis proposes that philosophically interesting results can be achieved by paying more attention to nonhumans.

            The six aspects of this philosophical “common-sense” are as follows:

  1. The uniqueness of human nature can be determined by studying humans alone;
  2. The most important characteristic of animals is that they lack something human;
  3. When humans are compared to animals, humans are described as unique, rather than merely different;
  4. The distinction between humans and animals is mental, or reducible to the mental;
  5. Animals are discussed as one indistinct, undifferentiated category;
  6. Humans reach their true nature only when they suppress the animal within themselves.

The thesis makes use of posthumanist approaches for the express purpose of critiquing the above discourse. Posthumanist discourse focuses on the myriad relations that humans have with nonhumans, living and non-living. The most relevant critical conceptions that the thesis applies are correlationism and the anthropological machine. The former describes the situation in philosophy according to which it can have access to a correlation between thinking and being, and not to either part alone. Correlationist thinking is also asymmetrical, since it considers the human side as the primary source of meaning-making. The concept of the anthropological machine describes the discourse according to which the human-animal distinction is not placed on a species-line, but rather as constitutive of humans themselves. This situation is then thought of as necessitating the suppression of the animal side within humans themselves. The thesis also proposes to extend and apply anthropology’s ontological turn to nonhuman umwelts, taking a circuitous look back on human thinking through the eyes of nonhumans, amounting to a “philosophy through the eyes of nonhuman animals”. 

6. detsembril 2018 kell 14.15 kaitseb Ott Puumeister TÜ Senati saalis (Ülikooli 18) filosoofiadoktori kraadi (PhD (semiootika ja kultuuriteooria)) kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja  „On Biopolitical Subjectivity: Michel Foucault's Perspective on Biopolitics and its Semiotic Aspects“ ("Biopoliitilisest subjektsusest: Michel Foucault' käsitlus biopoliitikast ning selle semiootilised tahud").

Kaitsmiseks esitatud doktoritööd saab lugeda siit: http://hdl.handle.net/10062/62550

Juhendajad:

semiootika vanemteadur Andreas Ventsel, PhD

professor Daniele Monticelli, PhD, Tallinna Ülikool

Oponendid:

professor Tõnu Viik, PhD, Tallinna Ülikool

professor Sergei Prozorov, PhD, Jyväskylä Ülikool (Soome)

Kokkuvõte

Kuidas suhestuvad omavahel eluprotsessid ja tähendusloome? Biosemiootilisest vaatenurgast lähtudes võib elu määratleda semioosi alusel. Elutus maailmas tähendust ei eksisteeri. Tähenduste maailma ning elusa sfääri kokkulangevus muudab üllatavaks asjaolu, et biopoliitika ja biovõimu mõisteid on semiootikas niivõrd vähe käsitletud.  Ometi on Michel Foucault' – nende mõistete kasutuselevõtja – üldisem võimukäsitlus poliitilise semiootika arengu oluliseks mõjutajaks. Doktoritöö eesmärgiks on uurida biopoliitika ja semiootika võimalikke ühenduspunkte. Sobivaimaks vaatepunktiks selle täitmiseks on Michel Foucault' oma. Tema arusaam biopoliitikast kui normalisatsiooni alusel toimivast valitsemisloogikast annab võimaluse tõlgendada elu haaramist võimu dispositiividesse või  -aparaatidesse subjektide konstrueerimisena. See tähendab, biopoliitilises valitsemises konstrueeritakse normaliseeritud ning normaliseeritavat subjektsust. Aktiivne subjektivatsioon – eneseloome – toimub vastusena juba eksisteerivatele ja normaliseeritud subjektipositsioonidele. Normid on aga alati semiootilised vahendused, normide loomine on märgiline protsess. Normaliseeritud subjektsuse (subjektifikatsioon) ja aktiivse eneseloome (subjektivatsioon) vahelist dialektilist suhet ei tohiks taandada ühele või teisele poolusele. Mõlemad protsessid on olulised, mõistmaks biopoliitikat just nimelt poliitikana, teisisõnu, protsessina, mille käigus konstrueeritakse ühiskondlikke suhteid ning olemisviise ning milles vastupanu on võimalik. Elu haaramine võimu dispositiividesse, või selle töö tõlgenduse alusel, inimeste kui elusolendite omailmade struktureerimine, on poliitiline protsess, mitte lihtne ühepoolne modifitseerimine või vägivallasuhe. Selline arusaam võimaldab meil biopoliitikast semiootilistes terminites kõnelda. Ometi ei tuleks (bio)semiootikat käsitleda kõikvõimsa kontseptuaalse vahendina, mille alusel oleks võimalik elu ja poliitika omavaheliste suhete täielik äraseletamine. Ehkki (bio)semiootilised mõisted nagu semiootiline lävi ja omailm on nii mõnestki aspektist kasulik ja vajalikud, võivad nad mõnikord ise olla kaasatud elu politiseerimisse. Mistõttu tuleb igat elust kõnelevat teadust vaadelda ka biopoliitika analüüsi kriitilisest perspektiivist.

Summary

How are processes of life and meaning-making related to each other? According to the biosemiotic perspective, life can be defined on the basis of semiosis – there is no meaning in the inanimate world. This coincidence between life and semiosis makes it striking that the concepts of biopolitics and biopower have been left unexplored by semiotics. This is made even more surprising by the fact that Michel Foucault – pioneer of critical analyses on the politicization of life – and his approach to power as immanent to social relations has been largely influential to the development of political semiotics. The thesis aims to explore the connections between biopolitics and semiotics. It does this by adopting the Foucauldian perspective. His understanding of biopolitics as operating via normalization provides a possibility to interpret the capture of life into dispositives of power not as direct intervention or violence, but on the basis of subjectification – that is, the construction of normalized and normalizable subjectivity. Active subjectivation or self-construction always takes place as a response to already existing subject positions mediated by norms which are fundamentally semiotic phenomena. The dialectic relationship between the construction of normalized subjectivity (subjectification) and the active self-construction of subjects (subjectivation) should not be seen as reducible to one or the other pole. Instead, both processes are fundamental to the understanding of biopolitics as politics, or in other words, as a process of constructing social relations and ways of being in which resistance – and thus, freedom – is possible. Capturing life into dispositives of power, that is, structuring the umwelts of humans as living beings, is a political process and not simply a unilateral relation of violence or modification. This realization enables us to speak of biopolitics in semiotic terms. However, (bio)semiotics are not to be seen as all-powerful conceptual tools explaining the conjunction of life and politics. Although (bio)semiotic concepts, such as the semiotic threshold and umwelt, are helpful, they can themselves sometimes participate in the politicization of life – any life science should be critically analyzed from the perspective of biopolitics.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI soome-ugri seminar 6. detsembril – kutsume kuulama

EKI uudised

 

Seekordne Eesti Keele Instituudi soome-ugri sügisseminar kannab alapealkirja „Keelesugulus, keeletüpoloogia ja areaallingvistika“ ja on järjekorras juba üheteistkümnes. 

Registreeru seminarile 30. novembrini siin.

 

 Soome-ugri sügisseminar

„Keelesugulus, keeletüpoloogia ja areaallingvistika“

 6. detsembril 2018 Eesti Keele Instituudis (III korruse saalis)

10.30

Registreerimine ja tervituskohv

11.00‒11.05

Avamine

                                                                                              I sektsioon

Juhatab Tiina Laansalu

11.05‒11.35

Protoeuroopa substraadist läänemeresoome keeltes: tüpoloogiline perspektiiv
Sven-Erik Soosaar (Eesti Keele Instituut)

11.35‒12.05

Uurali keelte fonoloogilisest tüpoloogiast

Karl Pajusalu (Tartu Ülikool)

12.05‒12.35

Sugulaskeelte tüpoloogiline andmebaas: miks ja kuidas?

Miina Norvik (Tartu Ülikool, Turu Ülikool), Gerson Klumpp (Tartu Ülikool)

12.35‒13.30

Lõuna

II sektsioon

Juhatab Sven-Erik Soosaar  

13.30‒14.00

Komi keeled ja komi keel(t)e grammatikograafia

Rogier Blokland (Uppsala Ülikool)

14.00‒14.30

Mis jääb läänemeresoome keelte uurijatele märkamata? Keeleajalooliselt „igavatest“ keelekujudest karjala murrete näitel

Petar Kehayov (Leibnizi Ida- ja Kagu-Euroopa Uuringute Instituut)

14.30‒15.00

Makro- ja mikroglobaliseerumise küsimusi Venemaa soome-ugri kogukondade ja eesti kirjakeele ajaloo näitel

Szilárd Tóth (Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Tallinna Ülikool)

15.00‒15.30

Kohvipaus

III sektsioon

Juhatab Jüri Viikberg

15.30‒16.00

Kaks võimalikku vene laenu

Iris Metsmägi (Eesti Keele Instituut)

16.00‒16.30

Läänemeresoome deskriptiivsõnade algupärast

Vilja Oja (Eesti Keele Instituut)

16.30‒17.00

Trips, traps, trull, sina oled kull

Meeli Sedrik (Eesti Keele Instituut), Udo Uibo (Eesti Keele Instituut)

17.00

 

Lõppsõnad

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Muutuva keele päev 16. novembril 2018

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.11.2018

Konverents toimub Ülikooli 18 ja Jakobi 2 ruumides ja algab kell 10.00.

kava

teesid

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Izumi Ashizawa peab loengu jaapani kultuurist ja teatrist

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.11.2018

Jaapani Suursaatkonnal Eestis ja Tartu Ülikoolil ootavad kõiki huvilisi lavastaja Izumi Ashizawa loengule „Ruumikontseptsioon jaapani teatris: ajalugu, teooriad ning kasutus Izumi Ashizawa lavastustes“ 20. novembril kell 16.15–17.45 aadressil Jakobi 2–226. 

Loengus vaadeldakse jaapani ruumikontseptsiooni ja selle väljendumist teatrikunstis Ashizawa loomingu näitel. Loengud on inglise keeles. Sissepääs on tasuta.

IIzumi Ashizawa on jaapani lavastaja, dramaturg, etenduskunstnik, näitleja, tantsija ja koreograaf. New Yorgi Stony Brooki Ülikooli lavastajaeriala õppejõud. Ashizawa jutustab teatris lugusid füüsilise eneseväljenduse, nukkude ja esemete abil. Tema liikumistehnika põhineb jaapani füüsilistele etenduskunstidele omasel liikumisel. Ashizawa lavastusi on mängitud peale Jaapani veel paljudes riikides, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Austrias, Bulgaarias, Iraanis, Kaimanisaartel, Norras, Peruus, Poolas, Rumeenias, Sloveenias ja Türgis. 2018. aasta jaanuarist aprillini mängiti Eesti Draamateatris jaapani esteetikal ja filosoofial põhinevat lavastust „Väike jumalanna“, mille tõid ühiselt lavale Izumi Ashizawa Performance, Eesti Draamateater ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Rohkem infot Izumi Ashizawa kohta leiab aadressilt www.izumiashizawa.com

Korraldab Jaapani Suursaatkond Eestis koostöös Tartu Ülikooliga.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 2018 "Excavations in the Esoteric" Session 2, 14. november kell 18 Genialistide Klubis

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.11.2018
 

14. novembril kell 18 Genialistide Klubis.

Üles astuvad Israel Chavez: "An Exoteric Image and Its Esoteric Semiotics" ja Kyle York "Approaching Buddhism Through Analytic Philosophy". Ettekanded on inglise keeles.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

November 14, 10.15, Jakobi 2-306 Gunther Kress (University College London) will give a guest lecture "A social semiotic account of meaning and meaning-making: getting beyond the past and its frames"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
11.11.2018

The renowned semiotician and social scientist Gunther Kress will give a public lecture on ‘A social semiotic account of meaning and meaning-making: getting beyond the past and its frames’ at the Department of Semiotic of the University of Tartu.

In his lecture, Professor Kress will discuss the traces of past frames and their continuing limiting effects on present understandings. His concept of ‘semiotic work’ expands the traditional understanding of learning and communication. The central thesis of the lecture is that communication is always also learning.

Gunther Kress is Professor of Semiotics and Education at University College London, University of London. His most important works include ‘Before Writing: Rethinking the Paths to Literacy’, ‘Literacy in the New Media Age’, and ‘Reading Images: The Grammar of Visual Design’, co-authored with Theo van Leeuwen.

The lecture will take place on 14 November 2018 at Jakobi 2-306. The lecture will be presented in English.

Everyone interested is welcome!

More information: kalevi.kull [ät] ut.ee 

For Juri Lotman, lectures were an essential form of communication with students and colleagues. It was a way for exploring new ideas, therefore in addition to obligatory courses he often gave special courses – Lotman’s courses. New ideas were brought forth in dialogue and the dialogue was founded on respect for his audience. Remarkable for Lotman was his capacity to connect with any audience, be it students, members of different academic disciplines or a mass audience of his televised lectures.

JURI LOTMAN LECTURES is a series dedicated to his memory. The series calls for continuous dialogical inception of new ideas by inviting the scholars who are already in dialogue with Lotman’s legacy to elaborate their ideas in dialogue with those who value the semiotic tradition of Tartu-Moscow School.

The lecture series is supported by the European Union through the European Regional Development Fund (Center of Excellence in Cultural Theory CECT).
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rahvusvahelisel masintõlke võistlusel kasutati esimest korda eesti keelt

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.11.2018
Mark Fišel. Tartu Ülikool

Tänu Tartu Ülikooli teadlaste pingutustele kasutati masintõlkesüsteemide rahvusvahelisel võistlusel esimest korda eesti keelt. Kõige paremini tõlkisid eesti ja inglise keelt omavahel keeletehnoloogia ettevõtte Tilde ja Jaapanis loodud tõlkemootorid.

Möödunud nädalal Brüsselis toimunud rahvusvahelisel masintõlkekonverentsil WMT, mille osana tõlkemootorite võistlus toimub, pandi peale eesti keele inglise keelega paari veel saksa, hiina, tšehhi, türgi, vene ja soome keel.

TÜ arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišeli hinnangul on eesti keel masintõlke jaoks keerukas. „Eesti keele teeb raskeks rikas morfoloogia ehk suur arv käändeid ja pöördeid. Samuti on tõlkemootorite jaoks raske eesti keeles vabalt varieeruv sõnade järjekord,“ rääkis Fišel. Ta lisas, et hoolimata eesti keele keerukusest on tänapäevane masintõlge üllatavalt hea kvaliteediga ja suudab luua soravat teksti.

Konverentsil ja võistlusel osalejad said jaanuaris iga keelepaari kohta mitu miljonit tõlkenäidet, et masinõppe abil oma tõlkesüsteeme õpetada. Mai alguses anti kõigile osalejatele iga keelepaari kohta tõlkimiseks kaks teksti. Nii said nad eesti-inglise-eesti tõlkemootori testimiseks ühe ingliskeelse teksti ja ühe eestikeelse teksti.

Seejärel hindasid teadlased ja tudengid Tartu Ülikooli korraldatud talgutel, kui hästi on automaatsüsteemid ingliskeelsed tekstid eesti keelde tõlkinud. Leiti nii häid, omajagu häid kui ka naljakaid lauseid, mida saab lähemalt lugeda ERR Novaatorist.

Nii eesti-inglise kui ka inglise-eesti suunal hinnati kõige usaldusväärsemaks Balti ja Skandinaavia riikides tegutsev keeletehnoloogia ettevõtte Tilde tõlkesüsteem. Mõlemal tõlkesuunal tuli teisele kohale Jaapanis loodud süsteem NICT.

„Lätlaste ja jaapanlaste kasuks rääkis see, et nad saavad kasutada suuri teadusarvutuste keskuseid. Samuti on neil väga targad ideed ja kõige uuemad meetodid, mis teevad nende eesti-inglise-eesti tõlke muu hulgas paremaks Google Translate’ist,“ kiitis Mark Fišel parimaid masintõlkijaid.

„Õnneks on kõik süsteemid kirjeldatud avalikult jagatud teadusartiklites ning nende abil parandame ka Tartu Ülikoolis loodud tõlkemootorit,“ lisas Fišel.

Lisateave: Mark Fišel, TÜ arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja, 737 5430, mark.fisel [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvahelisel semiootikakonverentsil räägitakse inimmõjulise looduse uurimisest

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.11.2018

8.–10. novembrini toimuval konverentsil „Hübriidsete looduste semiootika: inimmõjulised ökosüsteemid, paljuliigilised keskkonnad ja muutunud omailmad“ arutletakse, kuidas inimmõju ja tehnoloogilised võimalused kujundavad uut tüüpi suhteid inimeste ja teiste bioloogiliste liikide vahel.

Konverentsi eesmärk on vahetada teadmisi hübriidsete looduste eri ilmingute kohta ning käsitleda üksikasjalikumalt ökosemiootikas ja teistes keskkonnahumanitaaria valdkondades sobivaid uurimismeetodeid.

„Hübriidsete looduste all peetakse silmas eri liikide, tehnoloogiliste keskkondade ja uute meediumide keerukat seondumist,“ kommenteeris konverentsi korraldustoimkonna liige Nelly Mäekivi. Ta lisas, et sellist inimmõjuga loodust on tänapäeva maailmas aina enam ja seda on tähtis uurida eri valdkondade koostöös.

Konverentsi üle 30 esineja seas on külalistena ökokriitik ja teadusuuringute direktor Nathalie Blanc Prantsusmaalt (CNRS / Pariisi Diderot’ Ülikool), filosoofiadotsent Morten Tønnessen Norrast (Stavangeri Ülikool) ja keskkonnahumanitaaria teadur Kati Lindström Rootsist (Kuninglik Tehnikakõrgkool KTH).

Konverentsi korraldavad Rahvusvahelise Biosemiootika Ühingu egiidi all Tartu Ülikooli semiootika osakond ja Eesti Semiootika Selts. Toetavad Eesti Teadusagentuur ning Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.

Rohkem teavet on konverentsi kodulehel.

Lisateave: Nelly Mäekivi, konverentsi korraldustoimkonna liige, 5695 3709, hybridnatures [ät] gmail.com

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti keelepoliitika põhialuste eelnõu väljatöötamine

EKI uudised

27. septembril tegi Vabariigi valitsus Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks töötada koos Riigikantseleiga välja Eesti keelepoliitika põhialused 2019. aasta I poolaasta jooksul. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filip Jaroši intensiivkursus "Zoosemiootiline perspektiiv inimese ja looma omavahelises kommunikatsioonis", 12. ja 14. november

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.11.2018

FLSE.00.317 Zoosemiootiline perspektiiv inimese ja looma omavahelises kommunikatsioonis

Intensiivkursus (1 EAP), ÕISis registreerimine avatud

TÜ semiootika osakond

12. ja 14. novembril 2018

Tartu, Jakobi 2-306

 

Head tudengid!

Olete oodatud zoosemiootik Filip Jaroši (University of Hradec Králové. CZ) intensiivkursusele. Kahe-päevase kursuse käigus tutvustatakse üliõpilastele uudseid zoosemiootilisi inimese ja teiste loomade vahelise kommunikatsiooni mudeleid ning nende rakendamist juhtumianalüüsis (linnades elavad kassid, laboris peetavad šimpansid).  Osalejad omadavad sügavama arusaama erinevustest looduses ja linnakeskkonnas elavate loomade vahel; kodustamise protsessist ja ka inimese-looma kommunikatsiooni uurimisel kasutatavast semiootika teooriast.

Kursus koosneb kahest loengust ja seminarist. Töökeeleks on inglise keel.

Esmaspäeval 12. novembril kell 12.15 - 14.00 & 16.15 - 18.00

Kolmapäeval 14. novembril kell  14.15 - 16.00

Filip Jaroš  on avaldanud:“Cat Cultures and Threefold Modelling of Human-Animal Interactions: On the Example of Estonian Cat Shelters” (2018),  “Cats and Human Societies: A World of Interspecific Interaction and Interpretation” (2010), “The Three Semiotic Lives of Domestic Cats: A Case Study on Animal Social Cognition” (2017), “Darwinism and Portmannism: The Clash of Incomparable Biological Paradigms?” (2010).

Kursus on avatud kõigi tasemete üliõpilastele.

Lisainfo:

tartusemiotics [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 3.11.2018. Kas kõnetehnoloogia kasutuselevõtt hävitab lugemisoskuse?

EKI uudised

Liisi Piits

Postimehe veebiväljaande lugejale/kuulajale ei ole Eesti kõnetehnoloogia areng jäänud ilmselt märkamatuks. Alates sellest sügisest loeb sünteeshääl Eva ette kõiki värskeid Postimehe artikleid. Samasugust teenust saavad nautida ka Eesti Ekspressi tellijad, kellele loeb tekste ette sünteeshääl Tõnu. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Õpituba ja lugemisrühm loodusajalooliste teaduste filosoofiast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.11.2018

Tartu Ülikooli teadusfilosoofia õppetool korraldab 18.-21. märtsil 2019 õpitoa "Teadus ja kauge minevik", mida viib külalisõppejõuna läbi Adrian Currie Exeteri ülikoolist. Õpituba toimub TÜ filosoofia osakonnas (Jakobi 2, Tartu) ning TÜ Loodusmuuseumis (Vanemuise 46) ning haarab nii seminare ja praktikume kui avalikke loenguid. Üliõpilastel on võimalik õpitoa eest saada 3 EAP, vt ka ÕIS.

Õpituba tugineb Adrian Currie raamatule “Rock, Bone and Ruin: an optimist’s guide to the historical sciences”, mille kursusel osalejad peavad eelnevalt läbi lugema. Ka selle eest on võimalik saada 3 EAP, osaledes vastavas lugemisrühmas (FLFI.03.094), mis toimub juba varsti: 3.12.2018-28.1.2019.  Vt ÕIS-is aine täpsemaid andmeid. AINE ON REGISTREERUMISEKS AVATUD!

Intensiivkursus keskendub loodusajalooliste teaduste (nagu paleontoloogia, arheoloogia, geoloogia) metodoloogiale. Arutatakse nende võimet anda kindlaid teadmisi hoolimata uurimisobjektile iseäralikest takistustest. Kesksed küsimused on: Mis seletab nende teaduste edu keeruliste väljakutsete kiuste? Kas ajaloolistes teadustes on midagi iseäralikku võrreldes teiste teadustega? Mida need teadused ütlevad meile ajaloo olemuse kohta? Kas meie teadmistest mineviku kohta saab midagi õppida meie teadmiste kohta üleüldiselt? Nii seminarikursus kui õpituba toimuvad inglise keeles. Täpsemat infot õpitoa, kursuse läbimise tingimuste ja õppejõu kohta leiate kodulehelt.

Lisainfo:
teadusfilosoofia teadur Ave Mets, ave.mets [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikoolis tähistatakse Gustav Adolfi päeva ja Academia Gustaviana asutamispäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.11.2018

Teisipäeval, 6. novembril peetakse Tartu Ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu Ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva. Lisaks tähistatakse 386 aasta möödumist Academia Gustaviana loomisest. Toimuvad kontsert, seminar ja avalikud loengud.

Kell 12.30 algab auditooriumis Lossi 3–417 tähtpäevale pühendatud seminar „Rootsi keel kui vähemuskeel: soomerootslased ja eestirootslased“. Esinevad Eva Liina Asu-Garcia Tartu Ülikoolist ja Elis Henell Soome Rootsi Rahvaparteist. Vestlust juhib rootsi keele ja kirjanduse külalislektor Maria Engqvist.

Kell 15 on Jakobi 2–114 võimalik kuulata tuntud Rootsi ajaloolase, diplomaadi ja raamatute autori Gunnar Wetterbergi ettekannet Rootsi ühest suurimast riigimehest Axel Oxenstiernast ja tema sõprusest Gustav II Adolfiga. Juttu tuleb ka sellest, kuidas riigikantsler Oxenstiernast sai pärast kuninga surma Rootsi riigi tegelik valitseja, keda peetakse Rootsi riigiaparaadi rajajaks.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tartu esinduse juhataja Madis Kanarbiku sõnul on Gunnar Wetterberg oma valdkonna asjatundja, kes on kirjutanud põhjalikke uurimusi 17. sajandi Rootsi ühiskonnast ja ajaloost. „Peale selle on Wetterberg töötanud Rootsi välisteenistuses, Rahandusministeeriumis ja Rootsi Kohalike Omavalitsuste Liidus ning esindanud Rootsit diplomaadina ÜRO-s, OECD-s ja Euroopa Liidus,“ lisas Kanarbik.

Gunnar Wetterbergi loengule järgneb Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Janika Pälli ettekanne „Kreeka ime Rootsi suurvõimu ajastul“. Seminari juhatab TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Kell 17.15 asetatakse lilled Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 18 algab ülikooli aulas barokkmuusika kontsert „Gustav Adolfi aegse armastuse võlu ja valu“. Esinevad kontratenor Ka Bo Chan ja barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel: Mail Sildos barokkviiulil, Villu Vihermäe viola da gamba’l ning Robert Staak lautol. Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe räägib ülikooli asutamisest. Kontsert on tasuta.

Ürituse korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja Soome Instituut.

Lisateave: Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor, 737 6250, vborg [ät] ut.ee">daniel.sävborg [ät] ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Keelefoorumil on fookuses rahvuskeeled

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.11.2018
Birute Klaas-Lang. Foto: Andres Tennus

5.­ ja 6. novembril korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keelenõukogu Tallinnas keelefoorumi «Rahvuskeeled Balti riikides: eile, täna, homme».

Kaheksandal keelefoorumil võetakse kokku keelevaldkonna olulised arengusuunad Eestis, Lätis ja Leedus ning pakutakse ülevaadet riikide keelepoliitikast, keelestrateegiate hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest.

Foorumi üks peakorraldajaid, TÜ rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang ütles, et Eesti, Läti ja Leedu omariikluse 100. aastapäev on märgiline tähis, et arutleda rahvuskeele kestmiseks ja arenguks vajaliku poliitika ja praktika üle.

«Eesti keele aasta künnisel ja eestikeelse ülikooli 100. aastapäeva lähenedes on sobilik aeg mõelda hoolega läbi nii riigi kui ka meist igaühe roll, et tagada eesti keele kestmine kõigis kasvuvaldkondades ja arendatud kultuurkeelena,» rääkis ta.

Loe täpsemalt ajakirjast Universitas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Keelefoorumil on fookuses rahvuskeeled

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.11.2018
Birute Klaas-Lang. Foto: Andres Tennus

5.­ ja 6. novembril korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keelenõukogu Tallinnas keelefoorumi «Rahvuskeeled Balti riikides: eile, täna, homme».

Kaheksandal keelefoorumil võetakse kokku keelevaldkonna olulised arengusuunad Eestis, Lätis ja Leedus ning pakutakse ülevaadet riikide keelepoliitikast, keelestrateegiate hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest.

Foorumi üks peakorraldajaid, TÜ rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang ütles, et Eesti, Läti ja Leedu omariikluse 100. aastapäev on märgiline tähis, et arutleda rahvuskeele kestmiseks ja arenguks vajaliku poliitika ja praktika üle.

«Eesti keele aasta künnisel ja eestikeelse ülikooli 100. aastapäeva lähenedes on sobilik aeg mõelda hoolega läbi nii riigi kui ka meist igaühe roll, et tagada eesti keele kestmine kõigis kasvuvaldkondades ja arendatud kultuurkeelena,» rääkis ta.

Loe täpsemalt ajakirjast Universitas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eva Ingerpuu-Rümmeli doktoritöö kaitsmine 14. novembril 2018

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
31.10.2018

Eva Ingerpuu-Rümmel kaitseb doktoritööd "Teachers and learners constructing meaning in the foreign language classroom: A study of mutimodal communication in Estonian and French classes".

Doktoritöö juhendajad on prof Birute Klaas-Lang ja prof Kalevi Kull, oponeerib prof Gunther Kress (University of London).

Kaitsmine toimub ülikooli senati saalis ja algab kell 16.15.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Konverents „Kirjakeele korraldamise sajand“ ning ÕS 1918 ja ÕS 2018 esitlus 20. novembril

EKI uudised

Konverents „Kirjakeele korraldamise sajand“

20. novembril 2018

Eesti Keele Instituudi (Roosikrantsi 6, Tallinn) III korruse saalis

 

10.30 Registreerimine ja tervituskohv

11.00 Konverentsi avamine – Tõnu Tender

Konverentsi juhatab Helle Metslang

11.05 Eesti kirjakeele 100 aastat ‒ Reet Kasik 

11.25 Tänapäeva keelekorraldaja võimalused ja võimatused ‒ Peeter Päll

11.45
 Kuidas sõnastikusüsteem saab keelekorralduse võimalusi laiendada ‒ Arvi Tavast

12.05 Milline võiks välja näha ÕS 2025?

                Aruteluringis osalevad Reet Kasik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Peeter Päll, Maire Raadik, Tuuli Rehemaa, Arvi Tavast

 

 

ÕS 1918 ja ÕS 2018 esitlus

13.00 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

13.15 Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender

13.25 ÕS 2018 toimetaja Maire Raadik 

13.35 ÕS 1918 veebisõnastiku toimetaja Tiina Paet

13.45 Eesti Posti esindaja

 

 2018-11-06 12

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Nils Lindahl Ellioti külalisloeng “Observing Wildlife in Tropical Forests. A Geosemeiotic Approach” 7. novembril kell 14.15

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.10.2018

7. novembril kell 14.15 peab semiootika osakonnas külalisloengu teemal “Observing Wildlife in Tropical Forests. A Geosemeiotic Approach” loodushariduse uurija Nils Lindahl Elliot (Ühendkuningriik). Loeng kuulub Tartu Ülikooli semiootika osakonna ja Jakob von Uexkülli keskuse algatatud Jakob von Uexkülli loengute sarja.

Nils Lindahl Ellioti teadustöö keskendub looduse vahendatuse küsimusele. Külalisloengu käigus tutvustab ta teadusprojekti, mille  raames uuris ta turistide vaatluspraktikaid troopilise vihmametsa külastamisel. Vaatluspraktikate analüüsil kasutab Elliot lähenemist, mis hõlmab Charles S. Peirce’i semiootikat – lisaks ökoloogiat, geograafiat ja sotsioloogiat. Selle nn geosemeiootilise lähenemise abil otsib Elliot vastust küsimusele, miks üldse loodust vaadeldakse ja milliseid vahendatuse viise võib selles tegevuses eristada.

Loengus tutvustatava uurimuse tulemused ilmuvad peagi samanimelise raamatuna. Ellioti varasem monograafia “Mediating Nature” (Routledge 2006) on üks oma uurimisvaldkonna tähtteoseid.

Loeng toimub kolmapäeval 7. novembril kell 14.15-16.00 aadressil Jakobi 2-114. Loeng on inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!

…………………………………

Observing Wildlife in Tropical Forests

A Geosemeiotic Approach

Nils Lindahl Elliot

How do tourists observe wildlife in tropical forests? Why would anyone engage in such a practice – or perhaps more precisely, in such practices? And what exactly is entailed by ‘wildlife observation’?

In this lecture Nils Lindahl Elliot will address these questions by way of what he describes as a geosemeiotic approach – a transdisciplinary perspective that articulates semeiotic, ecological, geographic, and sociological theories in order to explain how it is that tourists may perceive, conceive and interpret the fauna and flora in what are popularly described as ‘rainforests’. The spelling of semiotics with an extra ‘e’ reflects the investigation’s debt to Charles Sanders Peirce, who spelled the term in this manner, and whose semeiotic theory, phenomenology and ideal-realist philosophy provide a point of departure for the inquiry.

The presentation is divided into two parts. The first will offer an overview of the research, starting from an ethnographic investigation that engaged with the observational practices of tourists visiting the internationally-renowned biological reserve on Barro Colorado Island, Panama. The second part will focus on the semeiotic-phenomenological dimensions of the practices, with an account of the manner in which Peirce can be used to articulate three general modes of wildlife observation: immediate, dynamical, and mediate.

Nils Lindahl Elliot is a writer, teacher, and researcher based in Bristol, UK. His research investigates popular pedagogies of nature, with a special interest in the mediazation of such pedagogies. He is the author of Mediating Nature (Routledge, 2006), and of the forthcoming Observing Wildlife in Tropical Forests, a two-volume study that presents the results of research supported by the Smithsonian Tropical Research Institute (STRI).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kutse: XII Tartu semiootika suvekool “Semiotic dimensions of spaces and literacies”, 17.-20. augustil 2019 Tartus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.10.2018

XII Tartu semiootika suvekool toimub 17.-20. augustil 2019 Tartus. Suvekooli pealkiri on “Semiotic dimensions of spaces and literacies”. Altpoolt leiate CFP laiemaks levitamiseks. Ettekannete abstrakte ootame 15. jaanuariks. 

Kõige paremate soovidega

Korraldusmeeskond

CFP: *Tartu Summer School of Semiotics: Semiotic dimensions of spaces & literacies*

Juri Lotman proposed that the primary semiotic dualism lies in the duplication of the world in language and the duplication of the human in space: „Genetically speaking, culture is built upon two primary languages. One of these is the natural language used by humans in everyday communication. […] The nature of the second primary language is not so obvious. What is under discussion is the structural model of space“ (Lotman 1992: 142). The organizers of the next Tartu Summer School of Semiotics find continuous inspiration in this statement and call for discussing the functioning of cultural languages as mediators of human and non-human environments and as developers of cultural competence.

Understanding culture via its spatial organization has been a characteristic of Tartu semiotics. The structural models of space facilitate making sense of nature, society and culture as living environments. The creation of such models is simultaneously creation of descriptive languages for conceptualising cultural experience and on a more essential level, cultural mediation. The latter affects both individual and collective capacity to interpret reality and underpins the formation and perception of cultural identity. On the one hand, the contemporary cultural dynamics has underlined the necessity of studying the cultural environment in relation to the technological advancement: from the digitalization of (everyday) culture to cultural polyglotism, including improved foreign language skills, digital literacy and emergence of transmedial spaces of communication.

On the other hand, the ecological changes in our living environment have created the need to analyse the mutual influences of human cultural and non-human spaces: the ways that different species both encode and interpret their surroundings and contexts. These include the human modes of textualising space in artistic and non-artistic languages, other species’ modes of learning about their surroundings and the ways their agency becomes manifested in their relations with our mutually shared environments. At the same time, the scientific understanding of these relations clearly needs to be balanced with the development of related literacies for mediating the knowledge to the members of culture.

Reference: Lotman, Juri 1992a. Tekst i poliglotizm kul’tury [Text and cultural polyglotism]. In: Lotman, Juri, Izbrannye stat’i. Vol. 1. Stat’i po tipologii kul’tury. Tallinn: Aleksandra, 142–147.

We invite all the semioticians studying the dynamics of nature, society and culture to Tartu in order to discuss a topic simultaneously universal and current for the era of the Anthropocene - the semiotic dimensions of spaces and literacies. We welcome both 20 minute presentations as well as more unconventional formats (à 5-10 minutes) that would provoke thoughts by introducing works and ideas in progress. 300-600 words abstracts (for 20 minute papers) or short comments on why you would like to share your work in progress at Tartu Summer School of Semiotics should be submitted by January 15th, 2019 to semiotics [ät] ut.ee <<a href="mailto:%3Cspan%20class=" spamspan>semiotics [ät] ut.ee>">mailto:semiotics [ät] ut.ee>. Additional information will be available at: tsss.ut.ee <<a href="http://tsss.ut.ee%3E/">http://tsss.ut.ee>

Topics that we welcome non-exhaustively include:

 * Making sense of digital fragmentation through spatial models and

   metalanguage;

 * Spatial applications for mediating cultural heritage;

 * Developmental changes in the structuring and literacy of space;

 * Animal agencies in adapting to anthropogenic and hybrid environments;

 * Interactions of semiotic and spatial practices in environmental education.

The event is supported by the University of Tartu's ASTRA project PER ASPERA (European Union, European Regional Development Fund).

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 27.10.2018. Mida me otsime?

EKI uudised

Külli Kuusk, leksikograaf

Leksikograafi töö meenutab vahel detektiivitööd. Aetakse jälgi, kust sõna tulnud on või kes kellega käib. Tuleb otsida uusi sõnu ja vanematele riputada külge silt, et see on nüüd vananenud. Tuleb tädi Maalile ära seletada iga sõna sisu. Me otsime, leiame, sildistame. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 2018 "Excavations in the Esoteric" 31. oktoobril kell 18 Genialistide Klubis

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.10.2018

31. oktoobril kell 18 Genialistide Klubis.

Üles astuvad Mehmet Emir Uslu: "When the Hunt Goes Wild: Cynegetic Relationships with Nature" ja Sugata Bhattacharya: "Visual Hunting and Gathering".

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Zara Mintsi ja Juri Lotmani mälestamispäev

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
24.10.2018

Juri Lotmani 25. surma-aastapäevaks

Reedel, 26. oktoobril 2018

15.00 – Mälestamishetk Raadi kalmistul (kohtume Lotmanite haual)

16.00 – „Lotmaneid meenutades…“ (Lossi 3-222)

Katkendeid J. Lotmani TV esinemistest 

„Lotmanid meie elus: kuidas ja mida me õppisime“

Meenutab Malle Salupere

Meenutab Ljubov Kisseljova

Meenutab Lea Pild

Meenutab Roman Leibov

18.00 – Mälestuste jätk kohvilaua taga (Lossi 3-215)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 20.10.2018. Kihnu Jõnn ja vanatädi Maali

EKI uudised

 

Kihnu Jõnn ja vanatädi Maali

 

Tiina Laansalu

 

Pole vist eestlast, kes poleks kuulnud vahvast metskaptenist nimega Kihnu Jõnn. Legendaarsest laevajuhist on vändatud filme, kirjutatud raamatuid ja etendatud näitemänge, talle on püstitatud mälestusmärkki. Ka käesoleval sügisel on Jõnn aktuaalne – „Kihnu Jõnn“ on septembrist teatri NO99 mängukavas. Seoses sellega sattusin lugema arvamuslugu „Kihnu Jõnni uus tulemine“ (Eesti Ekspress, 3.10.2018) ja, taas kord, kerkis esile selle nime käänamise küsimus (ka artiklis oli kahesugust käänamisvõimalust nimetatud). Kuidas siis ikkagi käänata, kas Jõnn : Jõnni või Jõnn : Jõnnu?

Loe edasi siit. 

 

 

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks