TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde kaitsmised

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.05.2018

MA tööd Teadusfilosoofias
21. mai , Jakobi 2 - 336

12.15 Mert Salkim
Contrastive Evaluation of Explanations in Studies of Scientific Knowledge
Juhendaja Endla Lõhkivi, reviewer Jaana Eigi

MA tööd Praktilises filosoofias
29. mai, Jakobi 2 - 336

12.00 Anastasiia Babash
Feminist Perspectives on Cybersex
Juhendaja Francesco Orsi, retsensent Kadri Simm

13.00 Aurimas Mikšys
Euthanasia as a Way of Experiencing a Good Death
Juhendaja Kadri Simm, retsensent Siobhan Kattago

14.30 Ayesha Rehman
Against the Narrative Self
Juhendajad Vivian Puusepp, Siobhan Kattago, retsensent Jaanus Sooväli

15.30 Luis Roberto Vera Cariño
Philosophical Alternatives to Populism
Juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Mats Volberg

16.30 Pablo Miguel Veyrat Cendoya
Two Problems Surrounding the Universality of Human Rights
Juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Karel Pajus

18.00 Hinnete teatamine

MA tööd Praktilises filosoofias
30. mai, Jakobi 2 - 337

10.00 Märt Hallasoo
Neoliberalism majanduseliidi võimu kindlustava ideoloogiana
Juhendaja Mats Volberg, retsensent Helen Eenmaa-Dimitrieva

11.00 Sergei Sazonov
On Separation of State from Taxes
Juhendajad Mats Volberg, Helen Eenmaa-Dimitrieva, retsensent Francesco Orsi

12.00 Viktoriia Rozumna
Does an Argument for a Detached School Contain an Incoherence?
Juhendaja Alexander Davies, retsensent Mats Volberg

MA tööd Teoreetilises filosoofias
30. mai, Jakobi 2 - 336

15.30 Kyle Nathaneal York
A Defense of the Existence of Emotions in Birds
Juhendajad Vivian Puusepp, Francesco Orsi, retsensent Bruno Mölder

16.35 Patrick Keenan
Can computers be creative?
Juhendaja Eve Kitsik, retsensent Bruno Mölder

17.40 Maksim Grigorev
Reversible and Irreversible Whorfian Effects as Empirical Evidence for the Sapir-Whorf Hypothesis
Juhendajad Alexander Davies, Bruno Mölder, retsensent Uku Tooming

19.00 Hinnete teatamine (mõlemad õppetoolid)

BA tööd Filosoofia ajaloos ja praktilises filosoofias
4. juuni, Jakobi 2 - 336

10.15 Tiina Suur
Ateism Thomas Hobbesi filosoofias
Juhendaja Roomet Jakapi, retsensent Meelis Friedenthal

11.00 Ingrid Suuder
Moraalne parendamine: tehisintellekti ja neuroloogilise sekkumise võrdlus
Juhendaja Kadri Simm, retsensent Marek Volt

12.00 Egle Erik
How the Virtue of Compassion Requires Us to Be Vegan
Juhendaja Heidy Meriste, retsensent Francesco Orsi

12.45 Daria Dreilikh
F. M. Christensen’s Critique of „Sexual Harassment“
Juhendaja Marek Volt, retsensent Kadri Simm

14.00 Hinnete teatamine

Lisainfo: Koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

24.-27. maini saab Tartus avastada Poola kultuuri

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.05.2018

Juba teist korda toimuvate Poola kultuuri päevade programmis leidub kontserte, töötubasid, filmiõhtuid, võistlusi ja palju teisi mitmekesiseid tegevusi nii suurtele kui väikestele huvilistele.

Neli päeva kestev programm algab 24. mail Poola organisti ja barokkoreli eksperdi Krzysztof Urbaniaki kontserdiga Pauluse kirikus. Reedel, 25. mail on kõik huvilised juba hommikul kl 10 oodatud Trükimuuseumi linoollõike töötuppa ja kl 16 algavale sõnalahingule. Õhtul lõpeb Tartu Loodusmajas vareenikute meisterdamise ja Poola õlude degusteerimisega (loe lähemalt Tartu Ülikooli sarja Kultuuriderikas Tartu kodulehelt). Laupäeval kl 11.30 meisterdatakse Tartu Mänguasjamuuseumis poolapäraseid mänguasju, lõunaks pakub põnevaid roogi GenKöök ning liigse maiustamise saab kohe tasa teha kl 15 algavas poola tantsude töötoas.

Pühapäev algab mängulise keeletunniga TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis ning õhtu lõpeb kahe suure üritusega. Kl 17 on kõik huvilised oodatud raamatutuppa Fahrenheit 451 kohtuma raamatu "Porisse tallatud lootus" autori Jacek Cieleckiga. Tegemist on esimese Poolas välja antud raamatuga mis käsitleb Saksa poolel võidelnud eestlaste saatust Teise maailmasõja viimastel kuudel. Poola kultuuri päevade viimane üritus leiab aset Tartu Elektriteatris, kus linastub Poola kaasaegse kino hinnatuima autori Pawel Pawlikovski Oscari võitnud film “Ida” (2013). 

Poola kultuuri päevade eestvedajateks on TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži poola keele ja kultuuri külalislektor Joanna Dagmara Dobosz ning tema kaaslane Patryk Jarzębski. Joanna on ülikoolis külalislektorina tegev juba aastast 2014. Kuigi poola keelel on üsna keeruline hääldus ja selle grammatikat peetakse üheks kõige keerulisemaks terves maailmas, leidub igal aastal ligikaudu 30 õppijat, kes on valmis väljakutse vastu võtma. Tänu Joanna tihedale koostööle Poola teadus- ja haridusministeeriumiga ning Poola saatkonnaga Tallinnas, saavad tublimad keeleõppijad igal aastal võimaluse tasuta osaleda Poola suveülikoolides. Samuti käib lektori algatusel ülikoolis koos "Poola klubi Tartus", mis lisaks Eestis elavatele poolakatele ühendab ka kõiki teisi poola kultuuri huvilisi.

Üritusi viivad lisaks Joannale läbi ka Tartu Ülikoolis poola keelt õppivad tudengid, külalislektorid Sileesia Ülikoolist, Tartu Poola kogukonna liikmed ning spetsiaalselt kultuuripäevadeks Tartusse kutsutud külalised Poolast.

Kogu programmi ja täpsemad kirjeldused leiab Poola kultuuri päevade Facebooki lehelt.


Lisainfo:
Joanna Dagmara Dobosz (joanna.dagmara.dobosz [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Lõputööde kaitsmised

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.05.2018

Bakalaureuse- ja magistritööde kaitsmised

 

31. mai

Eesti keele võõrkeelena eriala bakalaureusetööd

Eesti keele eriala magistritööd

Eesti keele võõrkeelena eriala magistritööd

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja/ eesti keele võõrkeelena õpetaja magistritööd

 

1. juuni

Arvutilingvistika eriala magistritööd, 10.00 Jakobi 2-106

 

4. juuni

Soome keele, soome-ugri keelte ja ungari keele eriala bakalaureusetööd, 15.00 Jakobi 2-428

Arvutilingvistika eriala bakalaureusetööd, 10.00 Jakobi 2-106

Eesti keele ja üldkeeleteaduse eriala bakalaureusetööd

 

8. juuni

Soome keele, soome-ugri keelte ja ungari keele eriala magistritööd, 11.00 Jakobi 2-438

 

19. juuni

Eesti keele võõrkeelena eriala bakalaureuse- ja magistritööd

 

30. august

Eesti keele võõrkeelena eriala bakalaureuse- ja magistritööd

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Vaata Tartu Ülikooli demopäeva ettekandeid!

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
22.05.2018

18. mail toimus Tartu Ülikooli vastavatud raamatukogus TÜ demopäev, kus teadlased ja tudengid esitlesid ettevõtjatele uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid. Vaata videost kõiki demopäeva ettekandeid ja lühikõnesid.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Vaata Tartu Ülikooli demopäeva ettekandeid!

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
22.05.2018

18. mail toimus Tartu Ülikooli vastavatud raamatukogus TÜ demopäev, kus teadlased ja tudengid esitlesid ettevõtjatele uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid. Vaata videost kõiki demopäeva ettekandeid ja lühikõnesid.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Vaata Tartu Ülikooli demopäeva ettekandeid!

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.05.2018

18. mail toimus Tartu Ülikooli vastavatud raamatukogus TÜ demopäev, kus teadlased ja tudengid esitlesid ettevõtjatele uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid. Vaata videost kõiki demopäeva ettekandeid ja lühikõnesid.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Konverentsikutse "Semiotics of hybrid natures: Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts", 8–10.11.2018. Tähtaeg 31. mai!

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.05.2018

Sel sügisel toimub Tartus konverents „Semiotics of hybrid natures: Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts“ (8–10.11.2018). Konverentsi teemadeks on muutunud liikidevahelised suhted inimmõjuga keskkondades, selliste keskkondade representeerimine kultuuris, omailmamuutused ning hübriidsete keskkondade semiootilise uurimise võimalused. Abstraktide esitamise tähtaeg (aadressile hybridnatures [ät] gmail.com) on 31. mai 2018.

Täpsem info on leitav ingliskeelses CFP-st või konverentsi kodulehelt: https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures. Teadet võib levitada.

__________

 

Call for Papers

Semiotics of hybrid natures:

Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts

8–10.11.2018

University of Tartu, Tartu, Estonia

 

Plenary speakers:

Nathalie Blanc (CNRS / Université Paris Diderot -Paris 7, France), Morten Tønnessen (University of Stavanger, Norway) and Kati Lindström (KTH Royal Institute of Technology, Sweden).

 

Global and all-encompassing human impact has brought along many new types of relations between humans and other biological species. These interactions change animal ecologies but also bring along new forms and aggregations of umwelts (animal personal worlds, after J. v. Uexküll). In this context, human technology both alienates and reconnects — media technologies have created new ways of becoming related with the environment (development of citizen science and augmented realities), and there are new technological capacities for restoring and shaping environments (geoengineering). Correspondingly, the human-animal-environment configurations have a hybrid nature: they are based on ecological relations, make use of the technologies and artificial environments and at the same time are represented and framed by human culture.

Achieving better knowledge on the dynamics and expressions of “hybrid natures” is essential for mitigating environmental conflicts and enhancing biodiversity in environments under human impact. The aim of the conference is to exchange knowledge on various manifestations of hybrid natures as well as to elaborate suitable research methods in ecosemiotics and beyond in other environmental humanities. Semiotics appears to have good potential for developing methods with prognostic value — for instance, analyzing umwelts and communication for estimating what species can reach stable co-existence and what adjustments may be needed for new natures to persist. 

Possible topics for contributions include, but are not limited to:

•         new types of interactions in interspecies relations;

•         semiotics of techno-natures;

•         human-induced changes in animal umwelts;

•         changes of human perception in hybrid environments;

•         recognizing and reacting to environmental change;

•         methodologies for studying hybrid natures;

•         semiotics of multispecies environments.

 

Submission

To submit a proposal, interested scholars should e-mail an abstract (up to 500 words) and a bionote (up to 50 words) for the 20 minute presentation to the address: hybridnatures [ät] gmail.com. The abstract should be sent as a separate one-page file (.docx or .rtf; please use template from homepage). The deadline for the abstracts is May 31, 2018. For additional information and further updates please visit the conference website at https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures.

 

Organisers

The conference “Semiotics of hybrid natures: anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts” is organized by The Department of Semiotics at the University of Tartu, Estonia and by the Estonian Semiotics Association under the auspice of International Society of Biosemiotic Studies. The conference is supported by the Estonian Research Agency (Grant PUT1363) and The Faculty of Humanities and Arts at the University of Tartu.

 

Additional information and updates: https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures

Organsing team: Nelly Mäekivi, Riin Magnus, Silver Rattasepp, Timo Maran

E-mail: hybridnatures [ät] gmail.com

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Millest räägiti infopäevadel?

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Haridus- ja teadusministeerium korraldas 15. mail Tallinnas ja 16. mail Tartus Eesti terminitöö infopäevad. Mõlemal päeval osales huvilisi erinevatest valdkondadest, kohal olid esindajad nii kogenud terminikomisjonidest kui ka alles alustavatest komisjonidest. HTMi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus rääkis Eesti terminitöö tulevikuplaanidest ning sel teemal oli võimalus kaasa mõelda ka kohalolijail. Kõige rohkem jäi kõlama soov kuuluda ühtsesse võrgustikku, kus erinevad valdkonnad ja terminibaasid oleksid ühtlustatud. Arutleti selle üle, kuidas muuta komisjonide tehtud tööd nähtavamaks, kuidas loodud terminid leviksid ja leiaksid kasutust laiemalt. Leiti, et terminoloogi kaasamine komisjoni töösse on vajalik, eriti oodatakse abi tehnilisel toimetamisel (suured-väiksed algustähed, punktid, andmeväljade õige kasutus jm).
Edaspidi püüame parandada kommunikatsiooni – alustuseks loome meililisti ning selle jaoks palume kõigil huvilistel saata oma kontaktandmed. Kõikide infopäevadel osalejate kontaktid leiab siit. Levitame seda üleskutset üheskoos! Kõik oluline info saab kajastatud kindlasti terminitöö kodulehel.
Mõlemal päeval tutvustas uut EKILexi töövahendit Arvi Tavast, kes esindas arendusfirmat Tripledev. Töövahendi demo ajal tekkis palju huvitavaid ja vajalikke küsimusi, mida arendusel arvesse saab ka võtta. Uus vahend plaanitakse kasutusele võtta 2019. aasta algusest, seni palume kasutada (ilma erilahendusteta) Termeki vahendit või Exceli faile ning palume kõikide küsimuste korral ühendust võtta koordinaatoriga aadressil kadri.vare@ut.ee, et üleminek ja senise töö importimine võimalikult lihtsasti sujuks. Arvi Tavast märkis, et palju asju on võimalik automaatselt teha.
Täname kõiki osalejaid!
Tänavused Eesti terminitöö taotlusvoorud veel kestavad, konkursside tingimustega saab tutvuda kodulehel www.terminoloogia.ee.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

22. mail, 11.15, aud. 438 seminar "Peatükke semiootika ajaloost", ettekannetega Constantino Marmo (Bologna) ja Giovanni Manetti (Siena)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.05.2018

Kutsume kõiki semiootikahuvilisi seminarile “Peatükke semiootika ajaloost”,  mis toimub teisipäeval 22. mail, algusega kell 11.15 Jakobi 2 – 438. Seminaril esinevad semiootika osakonna külalised Itaaliast:

Bologna Ülikooli professor Costantino Marmo  ettekandega “Definitions and classifications of signs between XII and XIII century”

 

Siena Ülikooli professor Giovanni Manetti ettekandega “The debate about sign inference in Philodemus' De Signis”

 

Modereerib Remo Gramigna

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

18.-19. maini toimub Tartus konverents Läänemere regiooni varauusaegsetest disputatsioonidest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.05.2018

Reedel ja laupäeval (18. ja 19. mail) toimub Tartu Ülikooli muuseumi Valges saalis Läänemere varauusaegsetele disputatsioonidele pühendatud konverents (vaata lähemalt konverentsi kodulehelt). Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskus, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž, Swedish Collegium for Advanced Study (SCAS), Pro Futura Scientia ja Helleno-Nordica.

Varauusaegsetes ülikoolides kasutati avalikke ja privaatdisputatsioone ühe peamise õppe- ja eksamineerimisvahendina. Need tekstid sisaldasid peale arutuse alla tulevate teeside ka dedikatsioone, pühendusluuletusi, pöördumisi lugeja ja sõprade poole. Varauusaja ülikoolide statuudid nõudsid üldiselt, et kõik avalikud disputatsioonid tuleb trükkida ja enne disputatsiooni toimumist kõigile osalejatele välja jagada – tavaliselt ülikooli kirikus nädal enne dispuudi toimumist. Neid tekste saadeti aga ka oma rahastajatele, sõpradele või kolleegidele teistes ülikoolides, ning seega toimisid disputatsioonid omalaadsete teadusartiklitena, aidates kaasa teadmiste levikule. 

Kuna ülikoolide kõik disputatsioonid pidid olema eelnevalt dekaanide poolt heaks kiidetud, peegeldavad need väga täpselt oma ajastu intellektuaalset konsensust ja õpetamise kliimat konkreetses piirkonnas – käesoleval juhul Läänemere piirkonnas. Läänemere piirkond oli varauusajal intellektuaalselt, usuliselt ja poliitiliselt keeruline regioon – selle kallastel leidus vanu ülikoole, kus oli palju üliõpilasi ja professoreid, aga ka ülikoole, mis olid äsja avatud ja üsna väikese üliõpilaskonnaga. Siiski oli kõigil neil akadeemilistel institutsioonidel omavahel üsna elavad kontaktid – üliõpilased õppisid sageli mitmes erinevas ülikoolis ja professorid liikusid samuti akadeemiate vahel. Tartus peetava konverentsi eesmärk on saada parem ülevaade siinse piirkonna  akadeemilistest institutsioonidest ja mõista nende institutsioonide poliitilisi, usulisi, filosoofilisi sarnasusi ja erinevusi.

 

Lisainfo:

Meelis Friedenthal
Tartu Ülikooli raamatukogu vanemteadur, Pro Futura Scientia Fellow, Swedish Collegium for Advanced Study
meelis.friedenthal [ät] ut.ee

Janika Päll
Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia professor, Tartu Ülikooli raamatukogu vanemteadur
janika.pall [ät] ut.ee. 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

TÜ professor Luc van Doorslaer räägib kolmapäeval tõlkimise ebamäärasusest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.05.2018

Kolmapäeval, 16. mail kell 16.15 peab Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse professor Luc van Doorslaer ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu „Tõlketeaduse vahepealsus“.

Ammugi on möödas ajad, mil tõlkimist peeti pelgalt keeleliseks toiminguks. Tõlkija tegutseb oma vahekultuuris, kus iga ülekanne tuleb mitu korda läbi arutada, ümber paigutada ja uuesti vahendada.

Oma inauguratsiooniloengus uurib professor van Doorslaer, millisel määral kajastub tõlkimise tänapäevasus sellise (inter)distsipliini nagu tõlketeadus institutsionaliseerumises või mil määral saab see seal kajastuda.

Igal teadusharul on oma traditsioonid ja meetodid. Kuigi interdistsiplinaarset lähenemist propageeritakse laialt, satub see vastuollu olemasoleva süsteemi, kategooriate ja spetsialiseerumisega. Kas teadusharu identiteedi arendamise seisukohast võiks akadeemilistes ringkondades käsitada ebamäärasust ja vahepealsust pigem eelise või koormana?

Tõlkijat peetakse küll suhteliselt nähtamatuks, aga tema n-ö vahepealsest positsioonist ollakse üldiselt siiski teadlikud. Tõlkija on vahendaja, kelle tegevuse tuum on ületada piire, et vajaduse korral jääda pidama kultuuride ja keelte kokkupuutealal. Just selle pärast ongi tõlkija ja tõlkimine humanitaaria valdkonnas tänapäeval paeluvad uurimisobjektid.

Luc van Doorslaer on töötanud Saksamaal Duisburgi Ülikoolis ning Belgias Antwerpeni Ülikoolis ja Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis. Ta on Leuveni Katoliikliku Ülikooli tõlkeuuringute keskuse (CETRA) direktor. Tänavu oli ta külalisteadlane Hongkongi Lingnani Ülikoolis. Ta teeb teadurina koostööd Lõuna-Aafrika Vabariigi Stellenboschi Ülikooliga. Tema põhilised uurimisvaldkonnad on ajakirjandus ja tõlkimine, ideoloogia ja tõlkimine, imagoloogia ja tõlkimine ning tõlketeaduse institutsionaliseerumine.

Loengut on oodatud kuulama kõik huvilised, lisaks saab seda jälgida UTTV vahendusel.

Luc van Doorslaeri tööd Tartus toetatakse Tartu Ülikooli „ASTRA“ projektist „PER ASPERA“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

 

Lisainfo: Luc van Doorslaer, Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse professor, luc.vandoorslaer [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

TÜ professor Raili Marling räägib oma inauguratsiooniloengul kriitilisest lugemisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
11.05.2018
Raili Marling. Foto: Mari-Liis Pintson
Esmaspäeval, 14. mail peab Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling inauguratsiooniloengu teemal „Kriitiline lugemine poliitiliste afektide ajastul“.
Ajal, mil viha, hirm ja nördimus on poliitiliste kampaaniate võtmevahendid, vajavad inimesed teravdatud kriitilist teadlikkust. Professor Raili Marlingu loeng on ajendatud feministlikest afektiteooriatest, ent ta küsib, kuidas saavad kriitikajärgse ajastu kirjandus- ja kultuuriuurijad rääkida kaasa ühiskondlikes aruteludes.
Praegust aega võib nimetada afektide ajastuks. Ühismeedias pulbitsevad tugevad emotsioonid ning sotsiaal- ja humanitaarteaduslikes ajakirjades on olnud afekt üks viimase kümne aasta moesõnu. Ingliskeelses kirjandusteaduses käivates vaidlustes lugemise olemuse ja funktsiooni üle on afektidele keskendumine tähendanud selja keeramist nn krrriitikale (ingl crrritique), nagu seda irooniliselt nimetab Rita Felski (2015). On kuulda üleskutseid asendada kirjanduse uurimises kriitilisel teoorial põhinev lähenemine empaatilise lugemisega. Samas seisame silmitsi kliimamuutuse, üleilmastumise, populismilaine ja teiste kriisi ilmingutega.
Raili Marling on omandanud Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse alal doktorikraadi 2006. aastal. Ta on Tartu Ülikoolis töötanud assistendi, lektori ja dotsendina, olnud külalislektor Canterbury Ülikoolis Uus-Meremaal ning saanud Fulbrighti stipendiumi teadustööks USA-s. 
Ta huvitub eelkõige soo ja võimu kujutamisest avalikus diskursuses, kirjanduses ja populaarkultuuris. Praegu on ta oma uurimistöös keskendunud mehelikkuse poliitikale, sooproblemaatikale postsotsialistlikus kontekstis, sooküsimuste ja neoliberalismi ristumisele ning afektide poliitilisele küljele. Ta on neil teemadel avaldanud artikleid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades ja kogumikes. 
Professor Marling on üks kogumiku „Gender Equality in a Global Perspective“ (Routledge, 2017) toimetajatest ja esimese eestikeelse soouuringute õpiku toimetaja. Lisaks on ta rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja „Aspasia: International Yearbook of Central, Eastern and Southeastern European Women’s and Gender History“ vastutav toimetaja.
Professor Raili Marlingu inauguratsiooniloeng toimub 14. mail kell 16.15 Tartu Ülikooli peahoone aulas. Loengut on oodatud kuulama kõik huvilised, lisaks saab seda jälgida UTTV vahendusel.
 
Lisainfo: Raili Marling, Tartu Ülikooli anglistika professor, raili.marling [ät] ut.ee
Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Infopäev 15. mail Tallinnas ja 16. mail Tartus

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Olete oodatud Eesti terminitöö infopäevale, mis toimub 15. mail kell 15-17 HTMi Tallinna esinduses Eiseni saalis (Tõnismägi 11) ja 16. mail kell 15-17 Tartus Peeter Põllu saalis (Munga 18).

Infopäeval tutvustame terminitöö tulevikuplaane ja räägime üldisemalt terminitöö edendamisest. Samuti näitame uut terminihalduskeskkonda ja selle võimalusi ning palume töövahendi arendamise jaoks teie tähelepanekuid ja ettepanekuid.

Oodatud on kõik huvilised! Palun andke oma tulekust teada: https://goo.gl/forms/2uy87BOBDxmbJj462.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

10. mail esitletakse noorte keeleõppijate tõlketöödest valminud kogumikku “Eesti hääled Põhjala keeltes“

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
08.05.2018

Möödunud suvel viis Tartu Ülikooli skandinavistika osakond läbi tõlkevõistluse “Eesti hääled Põhjala keeltes“, mille eesmärk oli motiveerida noori keeleõppijaid eesti kultuuri ja kirjandust nende poolt õpitavas Põhjala keeles tutvustama. 

Noored pidid valima katkendi mõnest eesti kirjandusteosest, laulust või luuletusest, mis on nende jaoks kõige eestilikum. Tõlkevõistluse parimatest töödest valmis kogumik “Eesti hääled Põhjala keeltes“, millega tähistatakse Eesti 100. sünnipäeva ja pikaajalist koostööd Põhjamaadega. Kogumikust leiab tõlkeid kirjandusklassikute töödest nagu Koidula ja Liiv, aga ka kaasaegseid autoreid nagu Volkonski, Kivirähk ja Tätte. Raamatut illustreerivate fotode autoriks on üliõpilane Jennifer Robinson, kes külastas möödunud aastal meie Rootsi partnerülikoolide õppekäigu ajal Tartut esimest korda. Tõlkevõistluse korraldamist ja raamatu väljaandmist toetati Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus vahenditest. 

10. mail algusega kl 12 toimub Tartu Ülikooli aulas aktus, kus arutletakse Põhjala keelte õppimise ja õpetamise rolli üle Eestis ning tähistatakse kogumiku ilmumist. 

Ülevaate Põhjala keeltest Tartu Ülikoolis annab skandinavistika professor Daniel Sävborg, sõna võtavad Rootsi suursaadik Anders Ljunggren, Taani suursaadik Kristina Miskowiak Beckvard ja Kuningliku Norra saatkonna asejuht Ellen Aabø. Pille Põiklik Haridus- ja Teadusministeeriumist annab ülevaate Põhjala ja skandinaavia keelte õpetamise hetkeseisust Eestimaa koolides. Õpetaja Juta-Tiia Mägi Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumist, keda on pärjatud Rootsi Akadeemia „Rootsi kultuuri edendaja välismaal“ auhinnaga, räägib teemal „Miks me seda teeme ja kuidas hoida noortel sära silmades?“. TÜ soome keele ja kultuuri õppejõud Juha-Matti Aronen kõneleb sellest, mis võlus noore õppejõuna Eestis soome keelt õpetama, et esialgu planeeritud kahest aastast Eestist on saanud kakskümmend. Õpetamise ja õppimise teema võtab kokku TÜ skandinavistika tudeng Marite Sild, kes on lõpetamas oma bakalaureuseõpinguid ning on juba rootsi keele õpetajana tööle asunud Võnnu keskkoolis.

TÜ skandinavistika osakond tänab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eestis ürituse korraldamise toetamise eest.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sami Pihlströmi loeng "Holistic Pragmatism and William James's 'Will to Believe" 18. mai kell 14:00

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.05.2018

Reedel 18. mai kell 14:15 peab professor Sami Pihlström külalisloengu pealkirjaga "Holistic Pragmatism and William James's 'Will to Believe". Loeng toimub Jakobi 2-336. Loeng toimub tavapärase doktoriseminari asemel.

Loengu lühitutvustus
This paper will first introduce and (with some qualifications) defend what Morton White has called "holistic pragmatism" as a promising approach to the pragmatist theory of inquiry and especially to the relation between fact and value, or the descriptive and the normative. Holistic pragmatism may, among other things, be used to make more precise Hilary Putnam's idea of the fact-value entanglement. In its second main part, the paper will turn to William James (an important background figure for both Putnam and White), analyzing the ways in which James can be claimed to be a holistic pragmatist. Particular attention will be drawn to James's controversial "will to believe" doctrine, which can be seen as manifesting holistic pragmatism due to its emphasis on the holistic character of our doxastic practices.

Ettekandja kohta
Sami Pihlström on Helsinki Ülikooli religioonifilosoofia professor. Ta on ühtlasi Soome Filosoofilise Seltsi president. Tema uurimisvaldkonnad on pragmatism, realism, transententaalne filosoofia, metafüüsika, eetika ja religioonifilosoofia. Mõned tema hiljutised raamatud Taking Evil Seriously (Palgrave Macmillan, 2014), Kantian Antitheodicy (koos Sari Kivistöga, Palgrave Macmillan, 2016), Death and Finitude (Lexington, 2016), samuti toimetatud kogumik Pragmatism and Objectivity (Routledge, 2017).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Linnamuuseum ja TÜ germanistika osakond esitlevad täna kl 17 viruaalkaarti "Saksa Tartu / Deutsches Dorpat"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.05.2018

Virtuaalse kultuuriloolise kaardi esitlus algab linnamuuseumis (Narva mnt 23) kl 17.00, pärast kaardi tutvustamist suundutakse kirjeldatud paiku retkele avastama. Jalutuskäik linnas lõpeb 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Virtuaalkaarti tutvustavad ja retke viivad läbi Reet Bender (TÜ germanistika osakond) ja Kadi Kähär-Peterson (TÜ ajaloo doktorant). 

Kaardil avaldatakse esmakordselt eesti keeles hulk algupäraselt saksa keeles ilmunud Tartu lugusid ja linnakirjeldusi – praegu kokku üle 150 tekstikatke. Kaart tutvustab Tartu linna kultuurilugu saksakeelsete linnakirjelduste ja nende tekstide eestikeelsete tõlgete kaudu. 

Hetkel kaardile jõudnud ligi poolesajast autorist on vaid kümmekonna autori tekstid varem eesti keeles ilmunud. (Balti)saksa kirjeldused toovad hulgaliselt võrdlevat ja täiendavat materjali eestikeelsete kirjelduste kõrvale ning avavad Tartu kui kirjanduslinna kultuuriloolise kihi, mis väheneva saksa keele oskuse tõttu on üha enam kadumas ajahämarusse. Tutvustatavad tekstid hõlmavad ajavahemikku hilisest 18. sajandist kuni varase 20. sajandini. Kuna baltisaksa kultuuriruumis oli Tartu eelkõige akadeemiline tudengilinn, on arvukalt esindatud üliõpilaspõlve kirjeldused läbi aegade. 

Virtuaalkaardi põhjal on valminud ka kakskeelne paberkaart, mis pakub välja ühe võimaliku jalutuskäigu Saksa Tartu radadel. Kaardistatud lood on heaks kaaslaseks jalutuskäikudel Tartus ning loodetavasti inspireerivad ka ise edasi lugema ja avastama. 

Kaardirakendus valmis TÜ baasfinantseeringu, linnamuuseumi ja kultuuriministeeriumi toel. 

Voldik on kättesaadav siin.

 

Lisainfo:
Reet Bender (reet.bender [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofiaklubi kutsub 7. mail rääkima valu filosoofiast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
04.05.2018

Kutsume vabas vormis mõtlus- ja vestlusõhtule valu filosoofiast

Kõneleb ja vestlust juhib TÜ filosoofia magister Merily Salura
Kus? Kultuuriklubi 11.-s
Millal? Esmaspäeval 7. mai kell 18.00-20.00

Kas valu tuleks käsitleda kui teisigi aistinguid, mis inimese elus rolli mängivad ja eri funktsioone täidavad, või on valu kogemuses midagi, mis teeb selle toimemehhanismid ning suhte keha, keele ning ümbritseva maailmaga unikaalseks? Toetudes Richard Rorty käsitlusele George Orwelli “1984”-st, Elaine Scarry põhjalikule käsitlusele valu, keha ja keele seostest ning 20. sajandi Euroopa koonduslaagrites ellujäänute memuaaridele, keskendub TÜ filosoofia magister Merily Salura valu hävitusliku jõu tähenduse avamisele. Nõnda loodame jõuda lähemale valu olemuse mõistmisele.

Kõik huvilised on oodatud!

Üritus Facebook'is

Küsimuste korral kirjuta: merike.reiljan [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

21. mail kell 14.15 kaitseb Remo Gramigna semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Augustine and the Study of Signs and Signification“ („Augustinus ja märkide ning signifikatsiooni uurimine“)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.05.2018

Juhendaja:
semiootika vanemteadur Timo Maran, PhD

Oponendid:
professor Giovanni Manetti, PhD, Itaalia Siena Ülikooli
professor Constantino Marmo, PhD, Itaalia Bologna Ülikooli

Kokkuvõte:
Doktoritöö eesmärgiks on avada mõningaid aspekte, mis iseloomustavad suhet Aurelius Augustinuse (354­–430 AD) ja märkide ning tähenduse uurimise vahel. Uurimusega püütakse näidata, miks on Augustinuse enam kui 1500 aasta tagused ideed tänapäevastes humanitaarteadustes asetleidvate arutelude jaoks endiselt olulised ja aktuaalsed.

Augustinusega tegeledes ei saa temast rääkida üksnes kui teoloogist või üksnes kui filosoofist, sest sageli on need mõlemad pooled temas korraga esindatud. Enne Hippo linna piiskopiks saamist oli Augustinus edukas retoorikaõpetaja Kartaagos, Roomas ja Milaanos. Vaimustus sõnade ja igasuguste märkide vastu nagu ka sügav huvi dialektika ja kommunikatsiooni vastu saatsid teda läbi kogu elu. Käesolevas doktoritöös väidetakse, et Augustinuse mõtlemises võib selgelt näha märgiteooriale omaseid põhijooni, millele ta on pühendanud mitmeid teoseid, kus märgiteoreetilised probleemid on asetatud laiemasse teoloogilisse ja eksegeetilisse konteksti. Uurimuse eesmärgiks on Augustinuse kirjutiste analüüsi ja tõlgendamise kaudu anda lugejale ülevaade tema märgi ja signifikatsiooni teooriatest ja nende mõjust semiootikale. Doktoritöö (1) avab ja kirjeldab Augustinuse õpetust märkidest nii nagu see kajastub tema kirjutistes alates teosest “Dialectica” ja lõpetades teosega “De doctrina christiana”; (2) esitab Augustinuse semiootilise terminoloogia ja selgitab mõningaid selle eripärasid; (3) tõlgendab Augustinuse arusaamat märkidest märgiteooria algse sõnastamise ja loomise kontekstis; (4) selgitab valetamise (vale kui ebaõige signifikatsioon) käsitlust ja toob esile selle tähenduse semiootika teooriale; (5) sünteesib Augustinuse märgiteooria peamised tunnusjooned ja toob välja nende olulisuse üldise märgiteooria jaoks. Püstitatud eesmärkidest lähtudes on uurimus jagatud neljaks peatükiks, mis keskenduvad vastavalt Augustinuse teostele “De dialectica” (387), “De magistro” (389), “De doctrina christiana” (396­–427) ja “De mendacio” (395). Lisaks neile peamistele allikatele leiavad uurimistöös kasutamist ja kajastamist ka mitmed teised teemasse puutuvad Augustinuse kirjutised. Doktoritöös analüüsitavaid teoseid siduvateks teemadeks on asjade ja märkide eristus, intentsionaalsuse idee, arusaam sõnadest kui märkidest, objekt-keele ja meta-keele eristamine, mis kõik iseloomustavad Augustinuse semiootika põhijooni.

Toimumiskoht: TÜ senati saal
 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filmiklubi üritus 2. mail: Ghost in the Shell

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.04.2018

Filosoofia ja semiootika tudengite filmiklubi järgmine üritus toimub 2. mai kell 17.00. Sel korral vaatame filmi Ghost in The Shell (1995). Filmijärgset diskussiooni juhib Rein Raud. Üritus toimub kultuuriklubis Üheteistkümnes (Gildi 3-11).

Alustame aruteluga kell 18.40 ning kõik, kes on filmiga juba varasemalt tuttavad, on oodatud vestlusringist osa võtma. Film on jaapani keeles ning ingliskeelsete subtiitritega, mõttevahetus toimub eesti keeles.

Rohkem infot

Kõike head soovides
FLSE filmiklubi korraldustiim

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Mõtteloo seminar 7. mail kell 16.15

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.04.2018

Esmaspäeval, 7. mail taaskäivitab TÜ filosoofia ja semiootika instituut koostöös Eesti-uuringute Tippkeskusega mõtteloo seminari. Esimesel kokkusaamisel kõneleb mõtteloo professor Pärtel Piirimäe teemal „Mõtteloo mõttest: ühe distsipliini sisekaemus“. Ettekandes heidetakse pilk mõtteloo kui teadusdistsipliini positsioonile tänapäeva humanitaarteadustes ning erinevatele kriitilistele vaatenurkadele mõtteloo piiritlemise, eesmärkide ja metodoloogia kohta. Küsimuse alla võetakse ka mõtteloo uurimise probleemid ja perspektiivid Eestis.

Seminar toimub kell 16.15-17.45 Jakobi 2-336. Kõik huvilised on oodatud!

Mõtteloo seminar on jätkuks aastatel 2012-2014 filosoofia ja semiootika instituudis toimunud „Eesti mõtteloo metodoloogia“ seminarile, mille raames peetud 28 ettekannet keskendusid küsimustele, mis on eesti mõttelugu ning kuidas seda peaks uurima. Seminari taaskäivitamise peamiseks eesmärgiks on luua foorum mõtteloo teemaliste projektide ning uurimistööde tulemuste tutvustamiseks kolleegidele, üliõpilastele ja laiemale huviliste ringile. Mõttelugu on siinjuures defineeritud laialt, hõlmates ka teaduslugu, õigusajalugu ja muid piirnevaid distsipliine. Eriti oodatud on ettekanded, mis käsitlevad Eesti ja Läänemere regiooni mõttelugu laiemas Euroopa ja muu maailma kontekstis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool on uue Euroopa parim ülikool

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.04.2018
Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Andres Tennus

Briti ajakiri Times Higher Education (THE) avalikustas eile nn uue Euroopa ülikoolide värske edetabeli (THE New Europe ranking), kus esikoha on hõivanud Tartu Ülikool. THE seab pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli.

Tartu Ülikoolile järgnevad kaks Küprose ülikooli, Karli Ülikool Prahas ja viiendana Semmelweisi Ülikool Budapestis. Teise Eesti ülikoolina on edetabelisse mahtunud Tallinna Tehnikaülikool, mis on 18. kohal. Suurima arvu ülikoolidega (13) on edetabelis esindatud Tšehhi. Poolast on tabelis 12, Ungarist seitse ja Rumeeniast viis ülikooli.

„Tartu Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes edetabelikohtade tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda,“ kommenteeris THE tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „See tähendab, et nii meie ülikoolis kui ka Eesti riigis on senine areng olnud kiirem kui mujal uues Euroopas.“

Samas tõdes Puura, et tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu Tartu Ülikool 2016. aastast kuulub, on ülikooli sõnum olnud see, et Euroopa riikide jagamine vanadeks olijateks ja nn uueks Euroopaks on järjest tinglikum. „Pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega ja selles konkurentsis on meil veel pikk tee minna,“ rääkis ta.

Puura sõnul on Tartu Ülikooli edu taga tugev teadustöö, teaduspõhine õpe ja rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad. Oluline on ka ühiskonna teenimine, sealhulgas ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamine. „Kõige selle tagatis on omakorda Tartu linna elukeskkond ja tugevalt akadeemiline õhkkond,“ lisas Puura.

Pingerea koostamisel on THE võtnud aluseks sama metoodika, mida kasutab oma maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Ajakiri Times Higher Education on maailmas tunnustatumaid ülikoolide edetabelite koostajaid. Maailma ülikoolide edetabelit, mida THE alates 2004. aastast avaldab, peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks pingereaks, milles on teadusülikoole kõrvutatud kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Lisainfo: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool on uue Euroopa parim ülikool

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
27.04.2018
Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Andres Tennus

Briti ajakiri Times Higher Education (THE) avalikustas eile nn uue Euroopa ülikoolide värske edetabeli (THE New Europe ranking), kus esikoha on hõivanud Tartu Ülikool. THE seab pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli.

Tartu Ülikoolile järgnevad kaks Küprose ülikooli, Karli Ülikool Prahas ja viiendana Semmelweisi Ülikool Budapestis. Teise Eesti ülikoolina on edetabelisse mahtunud Tallinna Tehnikaülikool, mis on 18. kohal. Suurima arvu ülikoolidega (13) on edetabelis esindatud Tšehhi. Poolast on tabelis 12, Ungarist seitse ja Rumeeniast viis ülikooli.

„Tartu Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes edetabelikohtade tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda,“ kommenteeris THE tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „See tähendab, et nii meie ülikoolis kui ka Eesti riigis on senine areng olnud kiirem kui mujal uues Euroopas.“

Samas tõdes Puura, et tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu Tartu Ülikool 2016. aastast kuulub, on ülikooli sõnum olnud see, et Euroopa riikide jagamine vanadeks olijateks ja nn uueks Euroopaks on järjest tinglikum. „Pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega ja selles konkurentsis on meil veel pikk tee minna,“ rääkis ta.

Puura sõnul on Tartu Ülikooli edu taga tugev teadustöö, teaduspõhine õpe ja rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad. Oluline on ka ühiskonna teenimine, sealhulgas ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamine. „Kõige selle tagatis on omakorda Tartu linna elukeskkond ja tugevalt akadeemiline õhkkond,“ lisas Puura.

Pingerea koostamisel on THE võtnud aluseks sama metoodika, mida kasutab oma maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Ajakiri Times Higher Education on maailmas tunnustatumaid ülikoolide edetabelite koostajaid. Maailma ülikoolide edetabelit, mida THE alates 2004. aastast avaldab, peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks pingereaks, milles on teadusülikoole kõrvutatud kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Lisainfo: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool on uue Euroopa parim ülikool

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.04.2018
Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Andres Tennus

Briti ajakiri Times Higher Education (THE) avalikustas eile nn uue Euroopa ülikoolide värske edetabeli (THE New Europe ranking), kus esikoha on hõivanud Tartu Ülikool. THE seab pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli.

Tartu Ülikoolile järgnevad kaks Küprose ülikooli, Karli Ülikool Prahas ja viiendana Semmelweisi Ülikool Budapestis. Teise Eesti ülikoolina on edetabelisse mahtunud Tallinna Tehnikaülikool, mis on 18. kohal. Suurima arvu ülikoolidega (13) on edetabelis esindatud Tšehhi. Poolast on tabelis 12, Ungarist seitse ja Rumeeniast viis ülikooli.

„Tartu Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes edetabelikohtade tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda,“ kommenteeris THE tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „See tähendab, et nii meie ülikoolis kui ka Eesti riigis on senine areng olnud kiirem kui mujal uues Euroopas.“

Samas tõdes Puura, et tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu Tartu Ülikool 2016. aastast kuulub, on ülikooli sõnum olnud see, et Euroopa riikide jagamine vanadeks olijateks ja nn uueks Euroopaks on järjest tinglikum. „Pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega ja selles konkurentsis on meil veel pikk tee minna,“ rääkis ta.

Puura sõnul on Tartu Ülikooli edu taga tugev teadustöö, teaduspõhine õpe ja rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad. Oluline on ka ühiskonna teenimine, sealhulgas ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamine. „Kõige selle tagatis on omakorda Tartu linna elukeskkond ja tugevalt akadeemiline õhkkond,“ lisas Puura.

Pingerea koostamisel on THE võtnud aluseks sama metoodika, mida kasutab oma maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Ajakiri Times Higher Education on maailmas tunnustatumaid ülikoolide edetabelite koostajaid. Maailma ülikoolide edetabelit, mida THE alates 2004. aastast avaldab, peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks pingereaks, milles on teadusülikoole kõrvutatud kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Lisainfo: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Tõlkeseminar 18. mail Eesti Keele Instituudi suures saalis

EKI uudised

 

Kava

 

9.30–10.00 Registeerumine

10.00–10.40 Masintõlkest. Martin Luts (Tilde)

10.40–11.20 Kuidas merendusalaste tekstide tõlkimisel ja toimetamisel veebist abi leida.

                           Mairold Vaik (merekeele nõukoda)

11.20–11.30 Vaheaeg

11.30–12.10 Kuidas suhtuda patuoinasse? Mall Laur (tõlkija ja toimetaja)

12.10–12.50 Täpse tõlkimise talumatu kergus … või raskus? Ülle Leis (tõlk ja koolitaja)

 

Registreerumine seminarile on lõppenud.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rahvusvaheline noorte filoloogide konverents Tartus 27-29. aprillil

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
26.04.2018

27.–29. aprillini viib Tartu Ülikooli slavistika osakond Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli ning Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli toetusel läbi „Rahvusvahelise noorte filoloogide konverentsi”, mis toimub sellel aastal juba 45 korda. Esimene üliõpilastele mõeldud konverents toimus 1963. aastal ning alates sellest ajast pole nende korraldamise traditsioon katkenud (konverentsid toimusid ka eelnevalt, kuid need olid ülikoolisisesed).

Tartu konverentsid on slavistika üliõpilaste teaduslikud kohtumised, mis ühendavad kümneid üliõpilasi, magistrante ja doktorante mitte ainult erinevatest Euroopa riikidest kui ka tervest maailmast, annavad neile suurepärase võimaluse tutvuda uute teadusvoolude ja -teooriatega. Tänavu osaleb konverentsil 79 noort teadlast Eestist, Venemaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Tšehhist ja Soomest.

Konverentsi temaatika on sel aastal väga mitmekülgne ning haarab slaavi keelte uurimise, sotsiolingvitika ja etnolingvistika, kulturoloogia, ideoloogia, Vene ja Euroopa ajaloo ning kirjanduse probleeme, tõlkeküsimusi, samuti emigrandikultuuri ja kino problemaatikat, millele on selle aasta konverentsi viimasel päeval pühendatud eraldi ettekannete plokk. Toimub kaks põhisektsiooni – keeleteaduslik (Lossi 3, aud 222) ja kirjandusteaduslik (27. ja 29. aprillil Lossi 3, aud 307 ja 28. aprillil Jakobi 2, aud 114). Töö toimub vene ja inglise keeles.

Kirjandusteaduliku sektsiooni raames toimuvad lisaks auditoorsetele ettekannetele ka videoetteasted (traditsiooniliste posterettekannete analoog), millega on võimalik eelnevalt tutvuda. Viited videotele (samuti nende tekstidele) saadetakse kõigile soovijatele varem ette ning nende üle arutlemine toimub konverentsi põhiprogrammi raames. Soovi korral saate tutvuda kava antud osaga, andes sellest teada kirjandusteadusliku sektsiooni korraldajale.

Konverentsi aukülaliseks on Peterburi Euroopa Ülikooli kunstiajaloo teaduskonna dotsent Arkadi Borisovitš Blümbaum, kes peab osalejatele sissejuhatava loengu teemal „Aleksandr Blok 1918. aastal”.

Traditsiooniliselt avaldatakse parimad ettekanded noorte filoloogide artiklite kogumikus „Vene filoloogia”. Eelmise aasta materjalide põhjal koostatud kogumiku „Vene filoloogia. 29” esitlus toimub konverentsi avamisel.

Korraldajad tänavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli ning Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli ürituse rahastamise eest.

Konverentsi kava leiate: http://www.ruthenia.ru/anons/553038.html.

 

Lisainfo:

Maria Borovikova (kirjandusteaduslik sektsioon) maria.borovikova [ät] gmail.com
Valentina Tubin (keeleteaduslik sektsioon) slavic [ät] ut.ee
Tel: 737 5353, 737 5228

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli rektoriks valiti professor Toomas Asser

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
26.04.2018
Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli rektoriks valiti professor Toomas Asser

Täna, 26. aprillil 2018 valis 263-liikmeline valimiskogu 187 häälega Tartu Ülikooli rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri.

Valimiskogusse kuulusid TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid. Täna Tartu Ülikooli aulas toimunud valimiskoosolekul jagati valimiskogu liikmetele välja 218 hääletussedelit. Hääletuskastis oli 218 sedelit. Toomas Asseri poolt hääletas 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Märgistamata oli kolm sedelit, rikutud sedeleid ei olnud.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Seega pääses teise hääletusvooru Toomas Asser.

Teises voorus jagati välja 214 sedelit, hääletuskastis oli 212 sedelit. Valituks saamise eelduseks oli, et kandidaadi poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust ehk vähemalt 132 valimiskogu liiget. Toomas Asseri poolt hääletas 187 valimiskogu liiget.

Professor Toomas Asser ütles enne valimiskoosoleku algust peetud lühikeses sõnavõtus, et on valmis pühendama järgmised viis aastat Tartu Ülikooli teenimisele. „Olen siinsamas ülikooli aulas andnud arstivande kogu eluks, mida olen nüüdseks ligi neljakümne aasta vältel vääramatult järginud. Olen valmis andma ka rektorivande, et olla rektor teie kõigi jaoks,“ sõnas Asser.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega“. Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Täna valitud rektor astub ametisse 1. augustil 2018.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, hannes.kollist [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli rektoriks valiti professor Toomas Asser

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
26.04.2018
Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli rektoriks valiti professor Toomas Asser

Täna, 26. aprillil 2018 valis 263-liikmeline valimiskogu 187 häälega Tartu Ülikooli rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri.

Valimiskogusse kuulusid TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid. Täna Tartu Ülikooli aulas toimunud valimiskoosolekul jagati valimiskogu liikmetele välja 218 hääletussedelit. Hääletuskastis oli 218 sedelit. Toomas Asseri poolt hääletas 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Märgistamata oli kolm sedelit, rikutud sedeleid ei olnud.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Seega pääses teise hääletusvooru Toomas Asser.

Teises voorus jagati välja 214 sedelit, hääletuskastis oli 212 sedelit. Valituks saamise eelduseks oli, et kandidaadi poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust ehk vähemalt 132 valimiskogu liiget. Toomas Asseri poolt hääletas 187 valimiskogu liiget.

Professor Toomas Asser ütles enne valimiskoosoleku algust peetud lühikeses sõnavõtus, et on valmis pühendama järgmised viis aastat Tartu Ülikooli teenimisele. „Olen siinsamas ülikooli aulas andnud arstivande kogu eluks, mida olen nüüdseks ligi neljakümne aasta vältel vääramatult järginud. Olen valmis andma ka rektorivande, et olla rektor teie kõigi jaoks,“ sõnas Asser.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega“. Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Täna valitud rektor astub ametisse 1. augustil 2018.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, hannes.kollist [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli rektoriks valiti professor Toomas Asser

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
26.04.2018
Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli rektoriks valiti professor Toomas Asser

Täna, 26. aprillil 2018 valis 263-liikmeline valimiskogu 187 häälega Tartu Ülikooli rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri.

Valimiskogusse kuulusid TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid. Täna Tartu Ülikooli aulas toimunud valimiskoosolekul jagati valimiskogu liikmetele välja 218 hääletussedelit. Hääletuskastis oli 218 sedelit. Toomas Asseri poolt hääletas 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Märgistamata oli kolm sedelit, rikutud sedeleid ei olnud.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Seega pääses teise hääletusvooru Toomas Asser.

Teises voorus jagati välja 214 sedelit, hääletuskastis oli 212 sedelit. Valituks saamise eelduseks oli, et kandidaadi poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust ehk vähemalt 132 valimiskogu liiget. Toomas Asseri poolt hääletas 187 valimiskogu liiget.

Professor Toomas Asser ütles enne valimiskoosoleku algust peetud lühikeses sõnavõtus, et on valmis pühendama järgmised viis aastat Tartu Ülikooli teenimisele. „Olen siinsamas ülikooli aulas andnud arstivande kogu eluks, mida olen nüüdseks ligi neljakümne aasta vältel vääramatult järginud. Olen valmis andma ka rektorivande, et olla rektor teie kõigi jaoks,“ sõnas Asser.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega“. Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Täna valitud rektor astub ametisse 1. augustil 2018.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, hannes.kollist [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Interaktiivse kaardirakenduse „Saksa Tartu/Deutsches Dorpat“ eelesitlus 25. aprillil

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
24.04.2018

Homme, 25. aprillil kell 17.00 toimub Lossi 3 fuajees Saksa Kevade üritustesarja raames interaktiivse kaardirakenduse „Saksa Tartu/Deutsches Dorpat“ eelesitlus

TÜ germanistika osakonna ja Tartu Linnamuuseumi koostöös valminud saksa- ja eestikeelses kaardirakenduses saab uidata Saksa Tartu radadel – saatjaks pea 40 (balti)saksa autori rohkem kui 120 tekstikatket, millest suurem osa pole seni eesti keeles trükivalgust näinud. Tekstid hõlmavad ajavahemikku hilisest 18. sajandist kuni varase 20. sajandini ning esindatud on nii ilukirjandus, memuaristika, anekdoodid kui ka reisikirjad.

Eesti ja saksa keeles toimuvale esitlusele järgneb kell 17.30 germanistika osakonna doktorandi Marika Peekmanni juhitud eestikeelne linnakeskursioon Saksa jälgedel.

Kaardirakenduse radu käiv ringkäik ühes pärisesitlusega Tartu Linnamuuseumis toimub Prima Vista kirjandusfestivali raames 7. mail kell 17.00.

Projekti toetati Tartu Ülikooli baasfinantseeringust, selles osalesid Reet Bender ja Silke Pasewalck TÜ germanistika osakonnast, Kadi Kähar-Peterson (TÜ ajaloodoktorant, Tartu Linnamuuseum) ning bakalaureusepraktika raames TÜ saksa keele ja kirjanduse tudeng Susanna Rennik. Linnamuuseumi poolsed partnerid olid Marge Rennit ja Tenno Teidearu.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Konverentsikutse "Semiotics of hybrid natures: Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts", 8–10.11.2018.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.04.2018

Sel sügisel toimub Tartus konverents „Semiotics of hybrid natures: Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts“ (8–10.11.2018). Konverentsi teemadeks on muutunud liikidevahelised suhted inimmõjuga keskkondades, selliste keskkondade representeerimine kultuuris, omailmamuutused ning hübriidsete keskkondade semiootilise uurimise võimalused. Abstraktide esitamise tähtaeg (aadressile hybridnatures [ät] gmail.com) on 31. mai 2018.

Täpsem info on leitav ingliskeelses CFP-st või konverentsi kodulehelt: https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures. Teadet võib levitada.

__________

 

Call for Papers

Semiotics of hybrid natures:

Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts

8–10.11.2018

University of Tartu, Tartu, Estonia

 

Plenary speakers:

Nathalie Blanc (CNRS / Université Paris Diderot -Paris 7, France), Morten Tønnessen (University of Stavanger, Norway) and Kati Lindström (KTH Royal Institute of Technology, Sweden).

 

Global and all-encompassing human impact has brought along many new types of relations between humans and other biological species. These interactions change animal ecologies but also bring along new forms and aggregations of umwelts (animal personal worlds, after J. v. Uexküll). In this context, human technology both alienates and reconnects — media technologies have created new ways of becoming related with the environment (development of citizen science and augmented realities), and there are new technological capacities for restoring and shaping environments (geoengineering). Correspondingly, the human-animal-environment configurations have a hybrid nature: they are based on ecological relations, make use of the technologies and artificial environments and at the same time are represented and framed by human culture.

Achieving better knowledge on the dynamics and expressions of “hybrid natures” is essential for mitigating environmental conflicts and enhancing biodiversity in environments under human impact. The aim of the conference is to exchange knowledge on various manifestations of hybrid natures as well as to elaborate suitable research methods in ecosemiotics and beyond in other environmental humanities. Semiotics appears to have good potential for developing methods with prognostic value — for instance, analyzing umwelts and communication for estimating what species can reach stable co-existence and what adjustments may be needed for new natures to persist. 

Possible topics for contributions include, but are not limited to:

•         new types of interactions in interspecies relations;

•         semiotics of techno-natures;

•         human-induced changes in animal umwelts;

•         changes of human perception in hybrid environments;

•         recognizing and reacting to environmental change;

•         methodologies for studying hybrid natures;

•         semiotics of multispecies environments.

 

Submission

To submit a proposal, interested scholars should e-mail an abstract (up to 500 words) and a bionote (up to 50 words) for the 20 minute presentation to the address: hybridnatures [ät] gmail.com. The abstract should be sent as a separate one-page file (.docx or .rtf; please use template from homepage). The deadline for the abstracts is May 31, 2018. For additional information and further updates please visit the conference website at https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures.

 

Organisers

The conference “Semiotics of hybrid natures: anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts” is organized by The Department of Semiotics at the University of Tartu, Estonia and by the Estonian Semiotics Association under the auspice of International Society of Biosemiotic Studies. The conference is supported by the Estonian Research Agency (Grant PUT1363) and The Faculty of Humanities and Arts at the University of Tartu.

 

Additional information and updates: https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures

Organsing team: Nelly Mäekivi, Riin Magnus, Silver Rattasepp, Timo Maran

E-mail: hybridnatures [ät] gmail.com

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli doktorant pääses rahvusvahelise teadusvideote konkursi finaali

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.04.2018
Jason Mario Dydynski. Kuvatõmmis
Rahvusvahelise ülikoolide võrgustiku Coimbra Grupi korraldatud kolme minuti teadusvideote konkursil valiti 21 võistleja seast välja neli parimat. Teiste seas asub 1. juunil finaalis esikoha nimel võistlema Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria doktorant Jason Mario Dydynski.
Tartu Ülikool valis 21. märtsil doktorantide vahel korraldatud võistlusel välja parima ettekanne, mis esindas Ülikooli Coimbra Grupi rahvusvahelisel konkursil «Teadus kolme minutiga». Doktorandid võtsid mõõtu selles, kuidas tutvustada oma teadustööd nii haaravalt ja arusaadavalt kui võimalik. Žürii valis üksmeelselt võitjaks semiootika ja kultuuriteooria doktorandi Jason Mario Dydynski, kelle ettekanne kirjeldas looduskaitseotsuste tegemise kultuurilist ja tunnetuslikku tausta.
«Looduskaitse on väga päevakajaline teema, eriti kuna hiljuti kuulutati põhjapoolne valge-ninasarvik väljasurnuks. Pöörame küll tähelepanu suurtele imetajatele, aga vähem veetlevad liigid, mis on samuti ohus, meid ei huvita,» muretseb Dydynski.
Tema sõnul läheb suuremale osale teadlastest ja avalikkusest korda imetajate käekäik, samas kui ämblikud, ussid ja närilised on ökosüsteemi tervise seisukohast isegi tähtsamad ning neid on ka odavam kaitsta.
«Tahan seda suundumust käsitledes teistele teadvustada, kuidas erapoolikusega võidelda. Miks on inimestel lihtsam mõista pandakarude kaitsmise vajalikkust kui näiteks ohustatud ämblikuliikide oma? Tuleb leida viisid, kuidas panna inimesed kaasa tundma ka «koledatele» liikidele,» rääkis noormees.
Dydynskil on pikk avaliku esinemise kogemus. Ta on tegelenud väitlemisega ja edukalt osalenud paljudel kõnevõistlustel. Tartu Ülikoolis õpetab ameeriklane teistele doktorantidele ingliskeelsete konverentsiettekannete koostamist.
«Tihti minnakse uurimises nii süvitsi, et unustatakse, miks tööd üldse alustati. Teema kokkuvõtmine kolme minutiga on minu meelest hea väljakutse, et tuua oma uuring akadeemilisest mullist tagasi päris maailma konteksti,» põhjendas Dydynski.
Aprilli keskel valisid Coimbra Gruppi kuuluvad ülikoolid 21 ettekande seast välja neli parimat, nende seas ka Dydynski videoloengu «Liiga kole Noa laeva jaoks: kuidas välimus ja meeldimine mõjutab liigikaitset».
Lisaks Taru Ülikooli doktorandile võistlevad 1. juunil Hispaanias Salamanca Ülikoolis publiku ees ka Nicola Seitz (Würzburgi Ülikool), Khalil Shahramian (Turu Ülikool) ja Konstantina Theofanoupoulou (Barcelona Ülikool).
Coimbra Grupp on 1987. aastal asutatud koostöövõrgustik, mis ühendab 39 Euroopa mainekat ja pikaajaliste traditsioonidega teadusülikooli. Tartu Ülikool on CG liige 2003. aastast. Kuulumine sellisesse rahvusvahelisse ühendusse annab Tartu Ülikoolile võimaluse võtta osa kõrgetasemelistest teadus- ja hariduspoliitika aruteludest ja uute suundade arendamisest. Samuti võimaldab see laiendada akadeemilise vahetuse haaret uutesse piirkondadesse ning suurendada ülikooli rahvusvahelist tuntust.
 

 

Jason Mario Dydynski nõuanded avalikuks esinemiseks

• Tee enne kõne pidamist liikumisharjutusi või trenni. Liikumine aitab kehal lõdvestuda.
• Vaata asukoht varem üle. Tuttavas keskkonnas on lihtsam esineda.
• Arvesta juba ette, et ilmselt teed mõne vea (ja tõenäoliselt ei pane keegi seda tähele). See maandab pinget.
• Muuda oma esinemishirm elevuseks – see paneb publiku sulle kaasa elama.
 
Lisainfo: Sirje Üprus, Coimbra Grupi esindaja Tartu Ülikoolis, 509 7117, sirje.uprus [ät] ut.ee
Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Valimiskogu valib neljapäeval Tartu Ülikoolile uue rektori

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.04.2018

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. juulil 2017.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Valimiskogu valib neljapäeval Tartu Ülikoolile uue rektori

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.04.2018

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. juulil 2017.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valimiskogu valib neljapäeval Tartu Ülikoolile uue rektori

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.04.2018

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. juulil 2017.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filmiklubi "The Swimmer" (1968), 24. aprill kell 18:00

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.04.2018

Filosoofia ja semiootika tudengite filmiklubi koguneb 24. aprill kell 18:00, et vaadata filmi "The Swimmer" (1968). Filmijärgset arutelu juhib Bryan Frances.

Ürituse toimumiskoht on Üheteistkümnes (Gildi 3-11)

Ürituse Facebook'i leht.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Wiedemanni konverentsil kohtuvad vaim ja vägi (Pressiteade 18.04.2018)

EKI uudised

22.‒24. aprillil toimub Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvaheline konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“, mis seekord johtuvalt Eesti Vabariigi 100. aastapäevast on mahukam ja suurejoonelisem.
Konverents leiab aset kolmel päeval Väike-Maarjas ja Rakveres. Konverents algab 22. aprillil Väike-Maarjas, kus avatakse Georg Lurichi mälestussammas ja Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Tartu Ülikooli emeriitdotsent Reet Kasik istutab Väike- Maarja keeletammikusse omanimelise tamme. Pärast seda  jätkub päev asjakohaste ettekannetega ning kohtuvad nii vägi kui vaim – Lurich ja Wiedemann. Lurichi teemal räägivad spordiajakirjanik ja kunagine kange spordimees Paavo Kivine ning Lurichi fondi halduskogu liige Raul Rebane. Rahvusvahelise keelekonverentsi avapäeva ettekanded peavad Reet Kasik ja Emili kooli direktor Indrek Lillemägi.
23. ja 24. aprillil jätkub konverents Rakvere Reaalgümnaasiumis. Ettekanded vaatlevad eesti keelehariduse sajandit (Tõnu Tender, Urve Läänemets, Kadri Koreinik)  ja eesti kirjakeele korraldamise sajandit (Peeter Päll), Eesti kirjandust Euroopas (Cornelius Hasselblatt) ning mitmekeelsust, keelekontakte ja keelelist teadlikkust (Anna Verschik).
Konverentsi töö toimub kolmes paralleelses sektsioonis – käsitletakse keelte õppimist ja õpetamist, keele ja kirjanduse seoseid, tõlkimist ( Maarja Kangro, Kristiina Ross, Heiki Pisuke) ning keele kasutamist, õpilaste ettekanded aga annavad aimu sellest, mida mõtlevad noored eesti keelest. Rogier Bloklandi ettekanne käsitleb vähemkõneldud keelte väärtusi. Arutelu „Eesti keele rollist praegu ja tulevikus“ juhib Margit Kilumets.
Esimese Rakvere päeva lõpetab teatrietendus „Kas siis selle maa keel?“ (autor Jüri Valge, lavastaja  Anu Lamp).
Viimasel päeval vaadatakse tulevikku. Ettekande „Uuenev eesti keel: mida on õppida saja aasta kogemusest“ peab Karl Pajusalu. Juristist, ametnikust ja ilusast keelest räägib Ülle Madise. Sellest, kuidas keel loob väärtust, räägib Kadri Sõrmus, keeletehnoloogia võimalusi tutuvustab Liisi Piits. Urmo Soonvald räägib keelest ajakirjaniku töös. Arutelu eesti keele mainekujundusest veab Raul Rebane. Kõik ettekanded peetakse eesti keeles.
Konverentsi otseülekannet saab jälgida Eesti Keele Instituudi Facebooki lehel.
Konverentsi kava
Konverentsi korraldavad ja toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus ja Euroopa Parlamendi ALDE fraktsioon.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

IFUSCO

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.04.2018

2.-5. mail 2018 toimub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 34. IFUSCO (rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaskonverents). Konverents toob kokku soome-ugri keeltest ja kultuurist huvitatud tudengeid erinevatelt erialadelt ning mitmest riigist.


 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filmi "Hannah Arendt" (2012) ühisvaatamine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.04.2018

Esmaspäeval 7. mail kell 12:00 ruumis Jakobi 2-336 toimub kursuse Hannah Arendti poliitikafilosoofia raames filmi "Hannah Arendt" (2012) ühisvaatamine.

Vaata filmi treilerit.

Kõik huvilised on oodatud osalema.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Eesti õpilased uurisid saksa-eesti mälupaiku

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.04.2018

Eesti kultuurist ei ole võimalik lahutada baltisaksa kultuuri – selle tõdemuseni jõudsid nüüd ka paljud õpilased, kes võtsid osa 2017/2018. õppeaasta saksa keele olümpiaadist, kirjutasid uurimistööd mõne (balti)saksa-eesti mälupaiga kohta ning esitlesid neid Tartus. Žüriile laekus eelvooru töid nii mõisatest, kirikutest kui ka haridusasutustest, mille saamis- ja ajaloos on leitavad selged saksa jäljed. Tänu saksa keele oskusele avastas nii mõnigi õpilane oma elukoha lähedalt kordumatuid aardeid.

Saksa keele oskus ei ole Eestis oluline üksnes Euroopa Liidu või rahvusvahelise suhtluse huvides, vaid avab uksi ka kodumaa kultuuri ja ajaloo mõistmiseks. Jaan Undusk on kirjeldanud saksa keele oskajate puudust Eestis lausa mõistega „keelepuue”, sest keeleoskuse puudumise (puude) tõttu jäävad noored kõrvale eesti aja-, kultuuri- ja mõtteloo uurimisest – eesti kultuuri- ja mõtteloo allikad ületavad nii eesti keele kui ka geograafilise piiri.

Siiski võime rõõmustada, et sel aastal leidsid noored üleriigilise saksa keele olümpiaadi käigus üles allikad nii mõisate, kirikute kui ka haridusasutuste kohta: tähelepanu köitsid saksapärased nimed Manfred von Glehn, Gustav Max Schmidt, Edzard Schaper jt. Baltisaksa ja eesti kultuuri seoseid leiti Eduard Vilde teostest „Kättemaksukontorini”.

Mis on mälupaigad?

Mälupaikade käsitlus pärineb prantsuse ajaloolaselt Pierre Noralt, kes mõtestab mälupaiku kui kohti inimeste kollektiivses mälus, mille tähendus on inimeste teadvuses kristalliseerunud. Lihtsamalt öeldes: tegemist on paikade, objektide, nähtuste, inimeste ja kõige muuga, mis on suure inimrühma seas eriliselt olulised ning mille meenutamisele ja mälestamisele pööratakse erilist tähelepanu.

Nii on kahtlemata mälupaik eestlaste silmis laulupidu, mille hoidmise ja järgnevatele põlvedele edasikandmisega tegeldakse lausa riigi tasandil. Samas ei tähenda laulupeo mälupaigaks nimetamine, et sel kõigi Eesti elanike silmis sama tähendus oleks – mälupaigad muutuvadki ajas ja isikuti. Eriti näitlikustab seda Eestile niivõrd omane mälupaik – laulupidu, mille juured ulatuvad samuti baltisaksa kultuuri.

Seda, et mälupaigad ei ole absoluutsed, kogesid õpilased, kui tegid uurimistöö jaoks intervjuusid. Just selle töö käigus ilmnes, kas ja mil määral on valitud topograafilised paigad inimeste mällu talletunud, ning aeg-ajalt tuli ka tõdeda, et mõnel paigal pole tänapäeva Eesti inimeste silmis enam mingit tähendust, samas kui baltisakslaste seas oli see oluline sümbol. Paistab, et teemaga mitte kokkupuutunutel on lausa keeruline märgata (balti)saksa jälgi oma ümbruses, kui välja arvata mõne mõisa härrastemajad või saksakeelsed kirjad kirikutes või surnuaedades.

Vaata õpilaste käsitletud mälupaiku Eesti kaardil.

Saksa pärand

2017/2018. olümpiaadi lõppvoor leidis aset 9. märtsil Tartu ülikooli germanistikaosakonnas. Lõppvooru avamisel peetud kõnes rõhutas Tartu linnapea Urmas Klaas, et saksa keel kuulub kahtlemata haritud Eesti inimese keelte pagasisse ning tõi näiteid selle olulisusest tänapäevases maailmas. Lõppvooru kutsutud 12 õpilast saadeti ettevalmistuseks kolme Tartu muuseumi: Tartu ülikooli muuseumi, Tartu kunstimuuseumi ning 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumi, kus neil oli võimalus kuulata saksakeelset ekskursiooni Morgensterni, Julie Hagen-Schwarzi ning 19. sajandi linnakodaniku teemal. Nii said õpilased demonstreerida olulisi osaoskusi võõrkeeleõppest: suulise kõne mõistmise ning sisu oma sõnadega edasi andmise oskust.

Kolm eelnevalt nimetatud teemat on ehedad näited (balti)saksa kultuuri jälgedest eesti-saksa ühisel kultuuriväljal.

Ülikooli raamatukogu esimese direktori Johann Karl Simon Morgensterni pärand on nähtav toomkiriku varemetes asuva endise ülikooli raamatukogu näol. Tema hindamatu panus ülikooli raamatukogu ning kunstimuuseumi loomisel on tänapäeva Tartu ülikooli kindel alustala. On huvitav mõelda, mida arvanuks Morgenstern praegusest olukorrast, kus Tartu ülikooli tudengid pikaleveninud remondi tõttu raamatukogus suurele osale olemasolevast kirjandusest ligi ei pääse.

Julie Hagen-Schwarzi on viimasel ajal tihti nimetatud Eesti esimeseks naiskunstnikuks, samas on ta suurepärane näide sellest, kuidas perekonna toel ning reegleid eirates oli võimalik ka 19. sajandil naisena omandada akadeemiline haridus. Et aga tasemel haridus naistele on suhteliselt uus nähtus, on õpilastele üldiselt üllatav tõsiasi.

Tänapäeva linnastumise taustal on huvitav jälgida 19. sajandi linnakodaniku elu – nende (peamiselt sakslaste) toel on meieni jõudnud kohvikute ja kondiitriäride kultuur, samuti Eestis jõulude ajal nii väga armastatud piparkoogid. Meie igapäevaelu nähtustel on rääkida huvitav lugu.

Lisaks üldisele teemale loositi igale õpilasele üks alateema ning muuseumieksponaat, millele oma ettekandes tugineda. Pärast muuseumikülastusi võisid õpilased ülikooli arvutiklassis kasutada ettekandeks valmistumisel kõiki abivahendeid.

Keel avab maailma

Järgnenud ettekannetes sai kuulda näiteks baltisaksa üliõpilastraditsioonide levimisest tänapäeva Eestis, naiste hariduse olulisusest baltisakslaste seas 19. sajandil, samuti kondiitriäride ja kohvikukultuuri järjepidevusest Eestis ning Saksamaal. Igale õpilasele esitasid ettekande lõppedes küsimusi nii eelnevalt loositud õpilasoponent kui ka žürii liikmed. Ettekannete käigus näitasid õpilased mitmekülgseid teadmisi, infopädevust, loomingulisust ning eelkõige väga head saksa keele oskust.

Žürii oli sel aastal interdistsiplinaarne ja sinna kuulusid nii Tartu ülikooli germanistika õppejõud Silke Pasewalck, Anne Arold, Marika Peekmann, tõlkeõppejõud Terje Loogus, maailmakirjanduse dotsent ning baltisaksa kirjanduse uurija Liina Lukas kui ka ajaloolane ning baltisaksa kultuuri seltsi Eestis juhatuse esimees Olev Liivik ja Saksamaa välismaise koolihariduse keskuse (Zentralstelle für das Auslandsschulwesen) koordinaator Silke Kachelmann.

Kõrgeimalt hinnati Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 11. klassi õpilast Merilin Maassi, kelle uurimistöö käsitles tuntud saksa kirjaniku Edzard Schaperi suvekodu Haapsalus ning kes lõppvoorus arutles naiste hariduse teemal Julie Hagen-Schwarzi näitel. Teda juhendas õpetaja Epp Suigusaar.

Teist kohta jagasid Kadri-Ann Lainde Tallinna saksa gümnaasiumist (õp Küllike Kütt) ja Marta Jakobson Tartu Jaan Poska gümnaasiumist (õp Taimi Oidjärv). Autasustamisel õnnitles õpilasi ka Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christoph Eichhorn. Lisaks Goethe instituudi välja pandud stipendiumitele andis baltisaksa kultuuri selts Eestis välja kaks eriauhinda, mis viivad kaks õpilast kevadisele ekskursioonile Eesti mõisatesse.

Selleaastane olümpiaad näitas, et peaksime ka keeleõppe puhul pöörama tähelepanu õpilaste mõtlemis- ja analüüsioskuse arendamisele ning kultuuriteadmiste edendamisele. Kui võõrkeeleõpe piirdub üksnes igapäevaste keeletoimingute õpetamisega, jääb õpilastele avamata maailm, mis selle keele taga peitub. Et rääkida endast ning ümbritsevast, läheb vaja rohkem sõnu ja fraase, kui piisab kohvi tellimisel.

Vaevalt asub iga saksa keelt valdav noor Eestis õppima ajalugu või juurat või suundub elama mõnda saksakeelsesse riiki, kuid üsna kindel saab olla selles, et varem või hiljem puutub iga noor kokku mõne teise rahvuse ja kultuuri esindajaga. Sellises suhtlussituatsioonis täidab just tema mitteametlikult Eesti kultuurisaadiku rolli ning peab vältimatult osalema kultuuridevahelises suhtluses.

Lõppvooru tulemused

  1. Merilin Maass Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium
  2. Kadri-Ann Lainde Tallinna saksa gümnaasium
  3. Marta Jakobson Tartu Jaan Poska gümnaasium
  4. Laura Heleene Tirkkonen Tallinna saksa gümnaasium
  5. Eeva Liisa Bender Hugo Treffneri gümnaasium
  6. Robert Vincent Lackmann Viljandi gümnaasium
  7. Jette Elise Kivikangur Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium
  8. Katrin-Lisa Laius Tallinna saksa gümnaasium
  9. Kelli Pärn Viljandi gümnaasium
  10. Birgit Partvei Viljandi gümnaasium
  11. Anna-Liina Kask Viljandi gümnaasium
  12. Ann Kramer Viljandi gümnaasium

Loe lähemalt TÜ teaduskooli kodulehelt.

Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 13. aprillil 2018, autorid: Marika Peekmann, Reet Bender ja Silke Pasewalck. 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hõimuklubi liivi keelest 18.04 EKI-s kl 17

EKI uudised

Kolmapäeval, 18. aprillil 2018 kell 17 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6)

Mis on peidus liivi keeles?

Keeleteadlased Tuuli Tuisk ja Miina Norvik tutvustavad oma liiviteemalisi doktoritöid. Tuuli väitekiri on liivi keele hääldusest, selle sarnastest joontest nii teiste soome-ugri keeltega kui ka balti ja skandinaavia keeltega. Miina võrdleb oma doktoritöös tuleviku väljendamist liivi ja teistes läänemeresoome keeltes. 

Korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Kõik huvilised on oodatud!
Üritusest osavõtt on prii.

Kontakt 
MTÜ Fenno-Ugria Asutus
info@fennougria.ee, tel 644 5119

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Talgulised keeletoimetasid üle 700 Vikipeedia artikli

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.04.2018

Talgulised keeletoimetasid üle 700 Vikipeedia artikli

Laupäeval, 14. aprillil selgusid Vikipeedia keeletoimetamistalgute parimad toimetajad. Tallinnas toimunud Eesti Keeletoimetajate Liidu seminaril võttis 1000-eurose peapreemia vastu Tartu Ülikoolis õppiv Merily Šmidt.

Mullu detsembrist tänavu märtsini kestnud talgute jooksul keeletoimetasid 40 talgulist 735 Vikipeedia artiklit. Parimate väljavalimisel hinnati keeletoimetaja ametiülesannete korrektset täitmist. Tublisid keeletoimetajaid tunnustas Tartu Hansa Rotary Klubi kokku 2000 euroga. Auhinna väärilisteks keeletoimetajateks osutusid lisaks Merily Šmidtile veel Hanna Pook (600 eurot) ja Mariin Pantelejev (400 eurot). Miljon+ eriauhinna sai Svea Tarkin.

Tartu Ülikoolis 2. kursusel eesti ja soome-ugri keeleteadust õppiv Merily Šmidt toimetas talgutel kokku 140 artiklit. „Korrektoritööga olen varem kokku puutunud, aga enne talguid ei teadnud ma, et Vikipeedias keeletoimetada saab,“ rääkis ta. „Mul on väga hea meel, et Vikipeedias õigekeelsusele tähelepanu pööratakse.”

Talgute eesmärk oli keeletoimetaja tööd väärtustada ja Vikipeedia artikleid keeleliselt parandada. “Keeletoimetamistalgutel võisid oma oskusi kinnistada professionaalid ja kätt proovida algajad – võidutsesid just viimased, sest esimene ja teine koht läksid Tartu Ülikooli tudengitele,“ rääkis keeletoimetamistalgute žürii esimees Ann Siiman. „Talgutest tõusis otsene kasu ka Vikipeediale, kus tänu osalejatele kahanes jõudsalt keeletoimetamist ootavate artiklite arv.”

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuulusid Maarja Valk ja Marju Randlane Eesti Keeletoimetajate Liidust, Ann Siiman ja Sirli Zupping Tartu Ülikoolist, Annika Hussar Tallinna Ülikoolist ning Sven-Erik Soosaar MTÜ Wikimedia Eesti esindajana.

Talguid korraldasid Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Talgud on osa eestikeelse Vikipeedia edendamise projektist Miljon+, mille eesmärk on jõuda miljoni artikliga Vikipeediate hulka.

Lisainfo: Ann Siiman, Tartu Ülikooli digihariduse spetsialist, 53 487 608, ann.siiman [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

17. aprillil peab semiootika osakonnas külalisloengu Ivo Velinov teemal "On basic and complex cultural transformations: Peirce, Greimas, Lotman"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.04.2018

17. aprill, 2018. 14:15 ruumis 306. Loeng toimub inglise keeles.

Next week we will have another guest lecturer, Dr. Ivo Iv. Velinov He is a Senior Research Fellow in South-East European Centre for Semiotic Studies, New Bulgarian University and a Researcher in cultural transformation. Former ERASMUS PhD Student, University of Tartu, Estonia (2007-2008). Visiting Scholar at the Moscow State Linguistic University, Moscow, Russia. His research papers are published in academic volumes in Italy, Greece and Russia.

2014: Senior Research Fellow in Cultural Transformation (BG Code 3.1. Sociology, Anthropology, and Cultural Studies)
2012: PhD in Contemporary Philosophy (BG Code 2.3. Philosophy of Culture, Politics, Law, and Economics)
The lecture will take place on Tuesday, 17.04 at 14.15 in room 306.
"On basic and complex cultural transformations: Peirce, Greimas, Lotman"

Annotation:
The thesis I wish to present here is that sign systems improve the process to perceive physically and mentally certain facts for exploitation and dissemination of visual representation in space and time.
1. Understanding the processes of σημείωσις in the landscape of otherness, we construct the importance of ideals in cultural representation. Ideals in culture are often shown as emotional reaction in recognition the cultural milieu and contemporary faith.
2. Because of specific cultural differences in recognition the cultural milieu, sign systems deal with texts from metahistorical social events to describe a space-time process. Individual uses space as a value to identify with. Values are in the process of transition, penetrated uncontrollably by transience, novelty and diversity.
3. Dynamics of social challenges and being under the influence of the past register the specifics of social reality in three case studies concerning boundaries of time and space. Devotion to time and space is situated in the field of symbolical, theoretical and cultural representations.
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong 3: Alexander Davies ja Mihhail Lotman

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.04.2018

Esmaspäeval, 16. aprillil, 18.00 Genialistide Klubis.

Semiosalong on Eesti Semiootika Seltsi egiidi all tegutsev mitteformaalne seminarisari, kus rakendatakse semiootilist analüüsimeetodit erinevatele maailma nähtustele ning tähistatakse seda, kui äge on semiootika.

Sel kevadel on seminaridesarja teemaks ORDER IN/FROM CHAOS: SELF-ORGANISING SYSTEMS

Alexander Davies: "Choice Bounded by a System: UT Students and their Course-Load"
Mihhail Lotman: "Ilya Prigogine far from Equilibrium: The Semiotics of Self-Organising Systems"
 

Self-organizing structures arise spontaneously from the interaction of the parts of a disorganized whole. The emergent order is decentralized, but in the case of living systems often entails mass cooperation between organisms. The parts involved in the ant colony may not be aware of any common aim but work together nevertheless, to realize a whole greater than the sum. The extent to which the parts of a human society are aware of any common aim behind their swarming is equally disputable, but it is certain that neither the case of the ant colony nor the metropolis can be explained mechanistically. Is it possible that conscious, instrumental aims might inhibit the emergence of new self-organized systems? The spring Semiosalong 2018 series investigates the intersection of complex systems and political philosophy by considering how cooperative spontaneous orders emerge independent of the conscious intention of their individual parts.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Rakenduslingvistika kevadkonverents 19.-20. aprillil EKI-s ja TLÜ-s

EKI uudised

Head kolleegid ja keelehuvilised!

Ootame teid osalema rakenduslingvistika kevadkonverentsil 19.-20. aprillil 2018 Tallinnas. Konverentsi pühendame EV 100 aastapäevale, seekordne teema on
EESTI VABARIIK 100: RAKENDUSLINGVISTIKA VAATENURK

Kutsutud esinejad:

  • Lars Borin (Språkbanken, University of Gothenburg, Sweden) – Language corpora: Territory or map?
  • Fred Karlsson (University of Helsinki) – How is immigration changing our Nordic linguistic landscapes?
  • Pirkko Nuolijärvi (Helsinki) – Sotsiolingvistika perspektiive ja ülesandeid ühiskonnas
  • Riitta Pyykkö (University of Turku) – Multilingualism as a strength and a challenge. State and level of the
    Finnish language reserve and its development needs

Konverents on kõigile huvilistele tasuta. Registreeri end konverentsile SIIN. Palume end registreerida kõigil, nii esinejatel kui ka kuulajatel.

Konverentsi kodulehel on üleval kevadkonverentsi kava ja teesid

Teesikogumik on üleval ainult internetis ning selle väljatrükki kohapeal ei jagata. Tasuta on kava jms. Konverentsiks ilmub ERÜ uus aastaraamat, järjekorranumbriga 14. Osta saab sularaha eest ka varasemaid väljaandeid.

Konverentsi esimene päev (19. aprill) toimub Eesti Keele Instituudis ja teine (20. aprill) Tallinna Ülikoolis.
Töötab kolm tööpaja: teine keel (L2), lastekeel ja sotsiolingvistika.

Kohtumiseni konverentsil!

Kontakt:
Külli Kuusk
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asjaajaja
ery@eki.ee

Margit Langemets
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu esimees
margit.langemets@eki.ee
tel 6177 523

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kohtumine rektorikandidaatidega humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.04.2018

18. aprillil kell 10.15 toimub professor Margit Sutropi ja professor Toomas Asseri kohtumine humanitaarteaduste- ja kunstide valdkonna töötajatega. Arutelu juhib õppeprorektor professor Anneli Saro.

Kõigil osalejatel on võimalik kohapeal esitada resktorikandidaatidele küsimusi. Kellel osaleda pole võimalik, saab küsimused saata dekanaadi sekretärile e-kirja teel helena.teemets [ät] ut.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Kohtumine toimub Tartu Ülikooli peahoone ruumis 139. 

Lisainfo:
Helena Teemets
helena.teemets [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kohtumine rektorikandidaatidega humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
09.04.2018

18. aprillil kell 10.15 toimub professor Margit Sutropi ja professor Toomas Asseri kohtumine humanitaarteaduste- ja kunstide valdkonna töötajatega. Arutelu juhib õppeprorektor professor Anneli Saro.

Kõigil osalejatel on võimalik kohapeal esitada resktorikandidaatidele küsimusi. Kellel osaleda pole võimalik, saab küsimused saata dekanaadi sekretärile e-kirja teel helena.teemets [ät] ut.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Kohtumine toimub Tartu Ülikooli peahoone ruumis 139. 

Lisainfo:
Helena Teemets
helena.teemets [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kohtumine rektorikandidaatidega humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.04.2018

18. aprillil kell 10.15 toimub professor Margit Sutropi ja professor Toomas Asseri kohtumine humanitaarteaduste- ja kunstide valdkonna töötajatega. Arutelu juhib õppeprorektor professor Anneli Saro.

Kõigil osalejatel on võimalik kohapeal esitada resktorikandidaatidele küsimusi. Kellel osaleda pole võimalik, saab küsimused saata dekanaadi sekretärile e-kirja teel helena.teemets [ät] ut.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Kohtumine toimub Tartu Ülikooli peahoone ruumis 139. 

Lisainfo:
Helena Teemets
helena.teemets [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kohtumine rektorikandidaatidega humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
09.04.2018

18. aprillil kell 10.15 toimub professor Margit Sutropi ja professor Toomas Asseri kohtumine humanitaarteaduste- ja kunstide valdkonna töötajatega. Arutelu juhib õppeprorektor professor Anneli Saro.

Kõigil osalejatel on võimalik kohapeal esitada rektorikandidaatidele küsimusi. Kellel osaleda pole võimalik, saab küsimused saata dekanaadi sekretärile e-kirja teel helena.teemets [ät] ut.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Kohtumine toimub Tartu Ülikooli peahoone ruumis 139. 

Lisainfo:
Helena Teemets
helena.teemets [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Viktors Freibergsi (Läti Ülikool) avalikud loengud filmisemiootikast 10.-12. aprillil 2018

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.04.2018
Järgmisel nädalal, 10.-12. aprillil külastab semiootika osakonda tuntud Läti filmiuurija ja -semiootik Viktors Freibergs, kes peab neli avalikku loengut filmisemiootikast:
 
Teisipäeval, 10. aprillil kell 14:15-15:45 Semiotics and Cinema: Elements of Film Language (How does film signify? Functioning of angle, point of view, colour, lighting: basic elements of cinematic expressivity that contribute to signifying process in cinema.) – Jakobi 2-306
 
Kolmapäeval, 11. aprillil kell 14:15-15:45 Gilles Deleuze and Andrey Tarkovsky: Time and Space Image in "The Mirror" – Jakobi 2-226 (Keemiaring)
 
Neljapäeval, 12. aprillil kell 12:15-13:45 Visual Communication in Film I: Terence Davies, Roy Andersson, Sergey Paradjanov – Jakobi 2-306
 
Neljapäeval, 12. aprillil kell 14:15-15:45 Visual Communication in Film II: Bill Viola, Matthew Barney, Peter Greenaway – Jakobi 2-306
 
Loengud on avatud kõigile huvilistele ning neid saab kuulata nii ühekaupa kui ka neljast loengust koosneva minikursusena (FLSE.00.306 „Semiootika ja film: sissejuhatus“ 1 EAP). Viimasel juhul on tudengitel 1 EAP saamiseks vajalik lisaks osalemisele kõigil loengutel läbi lugeda ka kursuse juurde kuuluvad materjalid (saadaval ÕISis aine õppematerjalide kaustas).
 
Viktors Freibergs on Läti Ülikooli sotsiaalteaduste teaduskonna kommunikatsiooniuuringute osakonna juhataja ja dotsent. Tema peamised uurimisvaldkonnad on semiootika, filmisemiootika, filmiteooria ja visuaalne narratiiv filmis. Enamik Viktor Freibergsi loengukursusi Läti Ülikoolis on seotud filmi või filmi narratiiviuuringutega, muude seas on ta lugenud järgmisi kursusi: Kommunikatsioon ja semiootika (sissejuhatav kursus semiootikasse), Film ja uus meedia (uute digitehnoloogiate mõjust kinokeelele ja filmi vastuvõtule), Visuaalne narratiiv filmis (mittenarratiivne film, visuaalselt fokuseeritud jutustus), valikkursus Jim Jarmuschist ja Peter Greenawayst. Viktors Freibergs peab regulaarselt avalikke loenguid filmist (Teisiku kujust filmis, Gooti filmi ajalugu jt). Samuti teeb ta kaastööd online-kinoajakirjale Kino Raksti.
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

TÜ saadab rahvusvahelisele teaduskonkursile Jason Dydynski

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.04.2018
Konkursi võitja Jason Dydynski

21. märtsil valiti doktorantide seas korraldatud võistlusel välja parim ettekanne, mis esindab Tartu Ülikooli Coimbra Grupi rahvusvahelisel konkursil «Teadus kolme minutiga».

Doktorantidel tuli võistlusel tutvustada oma teadustööd nii haaravalt ja arusaadavalt kui võimalik. Võitjaks valis žürii üksmeelselt semiootika ja kultuuriteooria doktorandi Jason Mario Dydynski, kes kirjeldas oma ettekandes looduskaitseotsuste tegemise kultuurilist ja tunnetuslikku tausta.

„Looduskaitse on väga päevakajaline teema, eriti kuna hiljuti kuulutati põhjapoolne valge-ninasarvik väljasurnuks. Pöörame küll tähelepanu suurtele imetajatele, aga meid ei huvita vähem veetlevad liigid, mis on samuti ohus,“ muretses Dydynski. Tema sõnul läheb suuremale osale teadlastest ja avalikkusest korda imetajate käekäik, samal ajal kui ämblikud, ussid ja närilised on ökosüsteemi tervise seisukohast isegi tähtsamad ning neid on ka odavam kaitsta.

„Tahan seda suundumust käsitledes teistele teadvustada, kuidas erapoolikusega võidelda. Miks on inimestel lihtsam mõista pandakarude kaitsmise vajalikkust kui näiteks ohustatud ämblikuliikide oma? Tuleb leida viisid, kuidas panna inimesed kaasa tundma ka „koledatele“ liikidele,“ rääkis noormees.

Dydynskil on pikk avaliku esinemise kogemus. Ta on tegelenud väitlemisega ja edukalt osalenud paljudel kõnevõistlustel. Tartu Ülikoolis õpetab ameeriklane teistele doktorantidele ingliskeelsete konverentsiettekannete koostamist.

Tartu Ülikool saatis Dydynski ettekande „Liiga kole Noa laeva jaoks: kuidas välimus ja meeldimine mõjutab liigikaitset“ salvestuse Coimbra Grupi liikmesülikoolide rahvusvahelisele konkursile. Kõigi osalejate seast valitakse aprilli keskel välja kolm finalisti, kes 1. juunil esinevad Hispaanias Salamanca Ülikoolis korraldatavas finaalis publiku ees.

Jason Mario Dydynski võiduettekannet saab vaadata Tartu Ülikooli YouTube’i kanalist.

Lisainfo: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni peaspetsialist, 522 9383, randel.kreitsberg [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu Ülikooli avalike suhete spetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 5566 2832
e-post maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks