TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvahelisel semiootikakonverentsil räägitakse inimmõjuga looduse uurimisest

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.10.2018
Semiootikakonverentsi maskott.

8.–10. novembrini toimub Tartus ingliskeelne rahvusvaheline konverents „Hübriidsete looduste semiootika: inimmõjulised ökosüsteemid, multimodaalsused ja muutunud omailmad“ („Semiotics of hybrid natures: Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts“). Konverentsil arutletakse, kuidas inimmõju ja tehnoloogilised võimalused kujundavad uut tüüpi suhteid inimeste ja teiste bioloogiliste liikide vahel.

Hübriidsete looduste all peetakse silmas eri liikide, tehnoloogiliste keskkondade ja uute meediumide keerukaid seondumisi. Sellist inimmõjuga loodust on tänapäeva maailmas aina enam ning selle uurimine on eri valdkondade koostöös oluline. Konverentsi eesmärk on vahetada teadmisi hübriidsete looduste eri ilmingute kohta ning töötada välja sobivaid uurimismeetodeid ökosemiootikas ja teistes keskkonnahumanitaaria valdkondades.

Külalisesinejad on ökokriitik ja teadusuuringute direktor Nathalie Blanc Prantsusmaalt (CNRS / Pariisi Diderot’ Ülikool), filosoofiadotsent Morten Tønnessen Norrast (Stavangeri Ülikool) ja keskkonnahumanitaaria teadur Kati Lindström Rootsist (Kuninglik Tehnikakõrgkool KTH). Kokku on konverentsi programmis üle 30 esineja.

Jakobi 2 õppehoones toimuvale konverentsile on kõigil huvilistel võimalik registreeruda 20. oktoobrini. Lisateavet leiab konverentsi kodulehelt.

Konverentsi korraldavad Rahvusvahelise Biosemiootika Ühingu egiidi all Tartu Ülikooli semiootika osakond ja Eesti Semiootika Selts. Konverentsi toetavad sihtasutus Eesti Teadusagentuur (PUT1363) ning Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.

Lisateave: Nelly Mäekivi, konverentsi korraldustoimkonna liige, 5695 3709, hybridnatures [ät] gmail.com

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

XIX Semiootika sügiskool "Meedium ongi sõnum" 3.-4. novembril 2018 Taevaskoja puhkekeskuses

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.10.2018

Tänavune sügiskool tõukub Marshall McLuhani kuulsast teesist ning võtab uurida, kuidas mõjuvad ja mida mõjutavad eri meediumid humanitaarias üldisemalt.

Mullu möödus 50 aastat McLuhani vahest et kuulsaima teose, “Meedium ongi sõnum” ilmumisest. Selle põhitees ei tähenda autori sõnul enamat, “kui et mis tahes meediumi isiklikud ja sotsiaalsed tagajärjed tulenevad sellest uuest mõõtkavast, mille iga laiendus või uus tehnoloogia meie tegemistesse toob.” Nende ridade esmatrükist saati on uusi tehnoloogiaid lisandunud aga kaelamurdvas tempos, mistap tundub paslik korra aeg maha võtta ja reflekteerida, kuidas sõltub sõnumi sisu meediumist, mille abil seda esitatakse.

·       Kuivõrd humanitaarias näib praegu domineerivat nimelt visuaalsus ja digitaalsus, on sügiskooli üheks teemaks nende suhe traditsiooniliste vormidega, ent ka digitaalse maailma ülesehitus ja mõju. 

·       Vaatluse alla tuleb ka haridusmaastik ning multimeedia ja tehnoloogia rakendamine õppetöös, mis on pakkunud kõneainet juba aastaid.

·       Arutatakse ka eri meediumite eripärade, informatsiooni edastamise ja kodeerimise viiside üle. Teemaks tulen nii muusika, filmi, pildi ja raamatu kui ka reklaami ja sotsiaalmeedia sõnum.

Loengu peavad:

Marek Tamm - “Mis saab humanitaariast posthumanismi ajastul?”

Mihkel Kunnus  - “Mida teeb inimesega raamat”

Eno Tõnisson - "Programmeerimine. Reeglid. Valikud. Vabadus"

Kalev Rajangu - “Digitalismi kultuurikriitiline lühianalüüs”

Kaire Maimets - "Muusika kui meedium ja sõnum"

Maarja Ojamaa - “Netflixi algoritmid”

Daniele Monticelli - “Humanitaaria hetkeseis”

Piret Viires - “Digitaalne kirjandus”

Helena Tulve - “Kujund? Sümbol? Tähendus? - läbi muusikapraktiku prisma“

Alar Kilp - „Kuidas poliitikat õpetada/õppida …“

Marek Volt - "Kuidas määratleda esteetilist ...?"

Tarmo Jüristo (teema täpsustub)

 

Sportlike vahepaladena toimub lauatennise turniiri ning discgolfi kiirkursust.

 

Registreeruda saab 25. oktoobrini siin:

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScMSaSQdf3X1dfzw3pTt6Aeb2bmec4q9GghI9ZDJx5M69ZZRA/viewform

Täpsem info:

Daniel Tamm (danieltamm1 [ät] gmail.com) ja Ragnar Peets (ragnarpeets [ät] gmail.com).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Koostöö hõlbustab õppimist Tartu ja Lyoni ülikoolis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.10.2018
Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser ja Lyoni ülikooli kirjanduse ja kultuuride teaduskonna dekaan professor Marie Ledentu. Foto: Andres Tennus
Neljapäeval, 11. oktoobril kirjutas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser alla lepingule, mille järgi avaneb prantsuse keele ja kirjanduse ning vene ja slaavi filoloogia eriala üliõpilastel võimalus omandada magistrikraad nii Tartu Ülikoolis kui ka Jean Moulin Lyon 3 Ülikoolis.
Koostöö puudutab Tartu Ülikoolis üliõpilasi, kes õpivad maailma keelte ja kultuuride magistriõppekava „Euroopa keeled ja kultuurid“ alusel. Kummagi ülikooli õppijad, kes soovivad saada mõlema ülikooli diplomi, peavad sooritama poole õppekava mahust, st 60 ainepunkti välisülikoolis.
Esimesi Prantsusmaalt Lyonist pärit üliõpilasi, kes tulevad nii õppima slavistikat kui ka tutvuma Eesti kultuuriruumiga, võib Tartus loodetavasti kohata juba järgmise aasta sügisel. „Meie jaoks on see väga oluline kvaliteedimärk, sest Lyonis mitte ainult ei tunnustata meie antavat haridust, vaid lausa uhkustatakse sellega,“ märkis TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna maailma keelte ja kultuuride kolledži asedirektor Tanel Lepsoo. „Me ei väida loomulikult, et õpetame Puškinit või Prousti paremini kui prantslased, aga me kindlasti õpetame neid teisiti. Oma tavakeskkonnast irduv kõrvalpilk on mistahes haritlase koolitamises ülimalt oluline.“
Lyoni ülikooli esindasid eilsel Tartu-visiidil kirjanduse ja kultuuride teaduskonna dekaan professor Marie Ledentu ning keeleteaduskonna prodekaan professor Denis Jamet. 
Jean Moulin Lyon 3 Ülikoolis õpib kuues teaduskonnas humanitaar- ja sotsiaalteadusi umbes 30 000 üliõpilast. See on üks 12 institutsioonist, mis moodustavad Lyoni ülikooli konsortsiumi. Koostöö Tartu Ülikooli ja Lyoni ülikooli vahel algas 2016. aastal.
Lisateave: Tanel Lepsoo, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži asedirektor, prantsuse kirjanduse lektor, 506 9641, tanel.lepsoo [ät] ut.ee
Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Sümpoosion "Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.10.2018

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ toimub reedel, 23. novembril kl 12.00–16.00 Haridus- ja Teadusministeeriumis (Munga 18, Tartu).

Selle aasta sümpoosioni põhiteemad on teaduskommunikatsioon, terminoloogia ja kõrghariduse keel. Sümpoosionil esinevad oma valdkonna juhtivad, tunnustatud eestkõnelejad.

Sümpoosionile saab registreeruda 5. novembrini registreerumisvormi kaudu. Osavõtt on tasuta.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ toimub reedel, 23. novembril kl 12.00–16.00 Haridus- ja Teadusministeeriumis (Munga 18, Tartu).

Korraldajad ja moderaatorid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) ja Sirli Zupping (Tartu Ülikool).

Eestikeelse terminoloogia programmi abil on kõrgkoolid korraldanud eestikeelset teadustegevust väärtustavaid üritusi: koolitusi, konverentse, akadeemilisi arutelusid, samuti kajastanud toimunut trükistes ja meedias.

 Erialakeelele keskenduv üritustesari sai Eesti Maaülikooli eestvõttel alguse 2103. aastal. Selle aasta sümpoosioni põhiteemad on teaduskommunikatsioon, terminoloogia ja kõrghariduse keel.

 Sümpoosionil esinevad oma valdkonna juhtivad, tunnustatud eestkõnelejad.

 Ootame Teid osalema!

 Sümpoosionile saab registreeruda 5. novembrini registreerumisvormi kaudu. Osavõtt on tasuta.

 Lisainfot saab meiliaadressilt ylle.sihver@emu.ee

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Professor Marko Pajević räägib oma inauguratsiooniloengul poeetilisest mõtlemisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
08.10.2018
TÜ germanistika professor Marko Pajević. Foto: Andres Tennus

Neljapäeval, 11. oktoobril kell 16.15 peab TÜ germanistika professor Marko Pajević Tartu Ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu teemal „Suhe maailmaga. Poeetiline mõtlemine ja tegelikkus“.

Alates 2018. aasta jaanuarist on Marko Pajević Tartu Ülikooli professor. Ta on avaldanud monograafiad Paul Celanist, Franz Kafkast ja poeetilisest mõtlemisest ning arvukalt artikleid poeetika eriaspektidest. Tema hiljutiste ja käimasolevate projektide kohta võib leida teavet aadressil apt.ut.ee.

Enda inauguratsiooniloengul arutleb professor Marko Pajević, et kui tahame maailma mõista, peame kõigepealt aru saama, kuidas me maailmaga suhestume. Professori arvates peame tajude mõtestamisel paratamatult appi võtma keele. Meie meelelised tajud käivad läbi sõnade, mis aitavad meil neist aru saada ning selgeks teha, mida me maailmaks üldse peame – mis on meie maailmavaade. Tähendus tuleb järelikult keele kaudu.

Kirjandust võib pidada tähenduse laboriks. Kui tahame mõelda kirjanduse erilisest olemusest, la chose littéraire („kirjanduslikust asjast“), peame mõtlema millelegi enamale kui märk ja leidma viise tähendusloome teiste mõõtmete arvessevõtmiseks.

Poeetilise mõtlemise järgi pole keel mitte keele- ja eluvormide koosmõju tulemus, vaid tegevus ise. See tähendab, et peame arvestama keele katkematust (Henri Meschonnic). Wilhelm von Humboldti järgi võime öelda, et mitte sõnad ei moodusta kõnet, vaid vastupidi, sõnad kasvavad kõnest välja.

Seega määratleb keele alati selle ainulaadne olukord. Mõistus peab maailmaga resoneerima (ingl reasonate). See on poeetilise mõtlemise dialoogiline mõõde, esikohal on suhe. Siit tuleneb vajadus poetoloogilise antropoloogia järele. Humanitaarteadused on seega n-ö tähendusteadused, mis kujundavad meie reaalsustaju.

Marko Pajević on õppinud Münchenis, Berliinis ja Pariisis ning kaitsnud doktoriväitekirja Paul Celani poeetikast Berliini Vabas Ülikoolis ja Pariisi 8. Ülikoolis. Habilitatsioonitöö poeetilise mõtlemise teemal kaitses ta Prantsusmaal. Ta on õpetanud Sorbonne’i, Belfasti Queen’si, Londoni Royal Holloway ja Londoni Queen Mary Ülikoolis ning töötanud vanemteadurina Berliinis Humboldti Ülikooli Marc Blochi keskuses.

Professor Marko Pajevići tööd Tartus toetatakse Tartu Ülikooli ASTRA projektist PER ASPERA, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Inauguratsiooniloengust toimub veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV (www.uttv.ee) vahendusel.

Lisateave: Marko Pajević, TÜ germanistika professor, 58535504, marko.pajevic [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus”

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus”
Toimumiskoht: Haridus- ja teadusministeerium, Peeter Põllu saal / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 23. november 2018
Algusaeg: 12:00 - 16:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Reedel algab Tartus Balti riikide tudengikonverents

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.10.2018
Tartu, Läti ja Vilniuse ülikooli rektorite stipendiumikonkursi esimene võitja Milda Dailidėnaitė on konverentsidel „Bridges in the Baltics“ osalenud iga kord. Nagu tänavu esimest korda välja antud rektorite stipendiumi statuut ette näeb, oskab ta kõigi kolme riigi keelt. Foto: Andres Tennus

Reedel, 5. oktoobril saab Tartu Ülikooli peahoones alguse kuues rahvusvaheline tudengikonverents „Bridges in the Baltics“, millel osalevad Euroopa ülikoolide üliõpilased ja teadlased.

Esimene samanimeline konverents toimus 2013. aasta sügisel Tartu Ülikoolis, seejärel on üliõpilased kohtunud Riias, Vilniuses, Varssavis ja Stockholmis. Tänavune, taas tagasi Eestisse jõudnud konverents on pühendatud Eesti, Läti ja Leedu vabariigi 100. sünnipäevale.

Seekord on kõige rohkearvulisemalt esindatud Läti ja Leedu kõrgkoolide üliõpilased, kuid tullakse ka Venemaalt, Saksamaalt, Poolast, Tšehhist, Rootsist, Itaaliast ja mujalt. Ettekannete teemad ulatuvad keeleteaduslikest uurimustest kirjandusloo-, ajaloo-, kunsti- ja ühiskonnakäsitlusteni.

Peale tudengite astuvad konverentsil üles kolme Balti riigi teadlased. Lätit esindab keeleteadlane, Läti ja Helsingi ülikooli professor Laimute Balode, Leedut Vilniuse Ülikooli ajaloodotsent Jurgita Verbickienė ja Eestit Tallinna Ülikooli keeleteadlane professor Anna Verschik.

Üks konverentsi korraldaja, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži leedu keele ja kultuuri õppejõud Tiina Kattel meenutas, et Baltimaade ülikoolide tudengikonverents sai alguse 2011/12. õppeaastal, kui Tartu, Läti ja Vilniuse ülikooli eesti, läti ja leedu keele õpetajatel tekkis mõte viia oma tudengid kokku. „Nii käidi üksteisel Balti tudengipäevade sildi all esmalt lihtsalt külas. Riias eesti ja leedu keelt ning Vilniuses eesti ja läti keelt õppivad tudengid tulid külla Tartu leedu ja läti keele õppijatele, seejärel külastati ka Riiat ja Vilniust,“ rääkis Kattel. „Kuna oli näha, et selline otsene suhtlus on väga vajalik, annab keelte õppimiseks indu ja julgustab keeli tegelikus elus kasutama, saigi kolme ülikooli koostöös alguse tudengikonverents „Bridges in the Baltics“.“

Konverentsi algne idee oli koondada vaid Eestis, Lätis ja Leedus üksteise keeli ja kultuure õppivaid tudengeid, et tekiks suhtlusvõrgustik ning selgem ülevaade, kes millise uurimissuunaga tegeleb. Samuti tundus oluline anda tudengitele võimalus teha õpitavas keeles ettekandeid. Juba esimese konverentsiga ületati aga nende kolme riigi piirid ning igal järgmisel konverentsil on osalejaid olnud kogu maailmast. Need on humanitaarteaduste tudengid, kes õpivad Baltimaade keeli või kelle uurimisteemad on seotud Eesti, Läti või Leedu kultuuri, ajaloo või ühiskonnaga.

Konverentsi töökeeled on eesti, läti, leedu ja inglise keel ning kuulama on oodatud kõik huvilised. Täpne programm, paralleelsessioonide ajakava, teesid ja esinejate tutvustused on konverentsi kodulehel https://sisu.ut.ee/balticbridge.


Esiplaanil aktiivne konverentsidel „Bridges in the Baltics“ osaleja Dovydas Pabarčius, kes on lõpetanud 2012. aastal Vilniuse Ülikooli leedu filoloogia ja eesti keele liiterialal ning 2018. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli näitleja erialal. Foto: erakogu

Algusest peale on konverentse toetanud kõigi kolme riigi haridus- ja teadusministeeriumid, Läti Keele Agentuur, konverentsi riikides resideeruvad Eesti, Läti ja Leedu suursaadikud, bussifirma Lux Express ning kõik konverentsi korraldanud ülikoolid.

Lisateave:
Tiina Kattel, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži asedirektor, Balti regiooni keelte osakonna juhataja, 516 0104, 737 6359, tiina.kattel [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

OHUSTATUD KOHALIKUD KEELED DIGIAJASTU MEEDIAS

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: OHUSTATUD KOHALIKUD KEELED DIGIAJASTU MEEDIAS
Toimumiskoht: Võru Instituut / Võru
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 19. oktoober 2018 - 20. oktoober 2018
Algusaeg: 12:00 - 14:00
Kirjeldus:

Riidi/Reede/Friday, 19.10.2018

Vallalõtegemine/Avasõnad/Welcome by Rainer Kuuba (Võro instituut)

13.00–13.45 Ragne Kõuts-Klemm (Tartu ülikool): Meedia roll keelerikkuse hoidjana

13.45–14.15 Outi Tánczos (Helsingin yliopisto): Vähemmistökielen kuva omakielisessä mediassa: karjala

14.15–14.45 Sanita Lazdina (Rezekne Academy of Technologies), Heiko F. Marten (DAAD Information Centre Riga): Facebook practices as a reflection of Language Management in the Workspace

14.45–15.00 kohvivaih/kohvipaus/coffee break

15.00–15.30 /andas teedä’/TBA

15.30–16.00 Ilona Kivirähk (SA Kultuurileht): Täheke võro keelen - 14 numbrit valmis, 15. tulekul!

16.00–16.45 Claudia Soria (Institute for Computational Linguistics - National Research Council, Pisa): The Digital Language Survival Kit: helping language communities in the digital world [skaibiettekanne/Skype presentation]

16.45–17.00 vaih/paus/break

17.00–18.00 Arotus/Diskussioon/Discussion 

18.30–20.30 õdagusüük/õhtusöök/dinner

 

Laupäev, 20.10.2018

9.00–9.30 Sulev Iva (Võro instituut, Tartu ülikool): Võro Vikipeediä, keeleopminõ ja (sotsiaal)meediä

9.30–10.00 Helka Riionheimo (Itä-Suomen yliopisto), Päivi Kuusi (Helsingin yliopisto): Kun kielestä puuttuu sanoja: ratkaisuja karjalankielisissä Wikipedia- käännöksissä

10.00–10.30 Maria Kok (Itä-Suomen yliopisto), Natalia Giloeva (Itä-Suomen yliopisto): Ičensienet, koiransienet da kivilinduzet – eliölajien nimitysten kääntäminen suomesta karjalaksi

10.30–11.00 Sainapaprõ’ ja kohvivaih/ Vaatmikud ja kohvipaus/ Poster presentations and coffee break:

Ilga Šuplinska (Rezekne Academy of Technologies): Latgalian in virtual language landscape

Kadri Tartlan (ERR): Murdekeelsete saadete vaadatavus-kuulatavus Eesti Rahvusringhäälingus

11.00–11.30 Helen Plado (Helsingin yliopisto, Tartu ülkool), Eleri Konts: Mida näitab vähemuskeelse ajalehe keeletoimetamine? Juhtumiuuring Uma Lehe põhjal

11.30–12.00 Jan Rahman (Uma Leht, SA Kultuurileht): Uma Lehe lugemisharinõmisõ uuringu 2005 ja 2018

12.00–12.30 Ülle Kauksi (Seto Ateljee Galerii): Setomaa ja meedia viimädsel paaril aastakümnel ja täämbä

12.30–13.00 Kadri Ugur (Tartu ülikool): Kodokiil olõ-õi nallatego: kuis aokirändusest ja opmisest kõnõlda?

13.15 Lõunõsüük/Lõuna/Lunch

14.00 Ärsõitminõ/Ärasõit/Departure

 

Konverentsil osalemiseks saab registreeruda 15. oktoobrini siin

Konverentsi töökeeled on võru, eesti, soome ja inglise. Ettekandeid ei tõlgita.

Konverentsi osavõtumaks on 30 eurot, see tuleb tasuda ülekandega arvel märgitud kuupäevaks. Arve, mille alusel osavõtumaksu maksta, saadetakse registreerunud osalejale e-kirjaga. Tühistamisel osavõtumaksu ei tagastata.

Osavõtjatele korraldatakse toitlustamine. Ööbimise Võrus peab iga osaleja korraldama iseseisvalt. 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Töötuba "How to evaluate interdisciplinary research? Conceptual, methodological and empirical challenges" 29. september

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
26.09.2018

Teadusliku teadmise mõistmisel on oluline panna tähele mitte ainult selle esituse loogilist ülesehitust, vaid õppida tundma ka protsessi, milles teadmist luuakse, tähtis on märgata, kuidas teaduskogukond toimib, kuidas jaotatakse ülesanded ja kuidas toimub koostöö. Teadusdistsipliinide piiride muutudes, uurimistöö inter-, multi- ja transdistsiplinaarseks kujunedes, on muutunud ka arusaamad sellest, millistele standarditele teadustöö peaks vastama, mis on hea teadus ja kes peaks selle üle otsustama. Millised probleemid kaasnevad teadustulemuste hindamisega ja kuidas see edasist uurimistööd mõjutab – seda me oma töötoas käsitlemegi.

Praktikakeskses teadusfilosoofias peetakse oluliseks juhtumiuuringuid, kursis olemist tegeliku teaduspraktikaga. See omakorda tekitab teadusfilosoofi jaoks mitmeid metodoloogilisi probleeme: kuidas saab filosoofia võtta arvesse või nagu on moodne öelda: „olla informeeritud“ etnograafilistest andmetest, muutumata seejuures ise empiiriliseks teaduseks?

Teadusfilosoofia õppetooli uurimisrühm kutsub huvilisi kaasa mõtlema ja arutlema interdistsiplinaarse teaduse hindamise filosoofiliste, metodoloogiliste ja praktiliste probleemide üle töötoas, kuhu on kutsutud esinema kolleegid veel viiest Euroopa ülikoolist.

Tegemist on Eesti teadusagentuuri personaalse uurimistoetusega projekti (PUT 732) ”Essentsialism interdistsiplinaarse uurimistöö kontekstis: teaduskogukonnas esinevate stereotüüpide filosoofiline ja kultuuriline analüüs“ 2015-2018 viimase töötoaga.

Töötuba leiab aset laupäeval, 29. septembril Jakobi 2 ruumis 336 alates kella 11-st. Registreerimine ja kohv kella 10st.
Vaata programmi

Palun teatage oma osavõtusoovist endla.lohkivi [ät] ut.ee hiljemalt reedel, 28. septembril.

Töötoa korraldamist toetavad ASTRA projekt PER ASPERA (Euroopa Regionaalarengu Fond), Eesti Haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud IUT 20-5 ja Eesti Teadusfondi PUT 732.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia-ajalooline jalutuskäik kolmapäeval, 26. septembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.09.2018

Kolmapäeval, 26. septembril toimub filosoofia osakonna traditsiooniline meie seast lahkunud filosoofide mälestamise jalutuskäik Raadi kalmistule.

Nagu tavaks saanud, kutsub lektor Eduard Parhomenko ka tänavu kõiki filosoofiahuvilisi, aga eriti filosoofia bakalaureuseastme esmakursuslasi endaga kaasa:

Liiguks väikse ringiga läbi linna, mõne kuulsama Tartu Ülikooli filosoofi ajaloolise maja juurest möödudes, edasi kalmistule. Seal haudadel peatudes, lausuks iga sinna sängitatud filosoofi kohta midagi tema õpetuse ja elu kohta mälestuseks ning järelemõtlemiseks. Ja kui me teispoolsuse sügistele radadele just ära ei eksi, siis naastes linna, jooks kohvikus mõne tassi teed ning ajaks juttu veidi.

 

Jalutuskäik algab kell 18.15 Jakobi 2 õppehoone peasissepääsu eest.
Kõik on teretulnud!
Loodame kaunist sügisilma ja ootame eriti filosoofiarebaseid!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Professor Juhani Yli-Vakkuri heidab semiootikale filosoofi pilgu

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.09.2018
Juhani Yli-Vakkuri. Foto: erakogu

26. septembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli keelefilosoofia professor Juhani Yli-Vakkuri ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu „Kas tähendus on meelevaldne? Filosoofi pilk semiootikale“.

Tähenduse arbitraarsuse teesi järgi on keeleväljendi häälduse ja tähenduse vaheline suhe meelevaldne selles mõttes, et ühe häälikuga seotud tähendus võiks põhimõtteliselt olla seotud mis tahes teise häälikuga.

Tähenduse meelevaldsus on omandanud erilise aukoha semiootikatraditsioonis, kuid seda aktsepteerivad ka keeleteadlased ja filosoofid.

Inauguratsiooniloengul esitab professor Yli-Vakkuri üllatava järelduse, et arbitraarsuse tees on vale: mõne hääliku mõnda tähendust ei saa isegi teoreetiliselt seostada mõne teise häälikuga.

Juhani Yli-Vakkuri kaitses filosoofiadoktori kraadi 2012. aastal Oxfordi Ülikoolis Inglismaal. 2017. aasta septembris valiti ta TÜ keelefilosoofia professoriks. Enne seda on ta töötanud järeldoktorantuuris Oslo Ülikoolis ja Alexander von Humboldti teadusstipendiaadina Bielefeldi Ülikoolis.

Professor Yli-Vakkuri teadushuvid on seotud keele- ja vaimufilosoofia, epistemoloogia, metafüüsika ja filosoofilise loogikaga. Ta on monograafia „Narrow Content“ (Oxford University Press, 2018) kaasautor (koos John Hawthorne’iga) ning teose „Williamson on Modality“ (Routledge, 2017) kaastoimetaja koos Mark McCullaghiga. Tema töid on avaldanud paljud mõjukad filosoofiaajakirjad, näiteks Noûs, Analysis, Philosophical Studies ja Philosophical Quarterly.

Professor Juhani Yli-Vakkuri tööd Tartus toetatakse Tartu Ülikooli ASTRA projektist PER ASPERA, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Inauguratsiooniloengu veebiülekannet saab jälgida videoportaalis UTTV.

Lisateave: Juhani Yli-Vakkuri, TÜ keelefilosoofia professor, +4 9176 2377 5633, tuomo.juhani.yli-vakkuri [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Juba õiguskantsler ütleb, et need tekstid on arusaamatud ... (Delfi 23.09.2018)

EKI uudised

 

Juba õiguskantsler ütleb, et need tekstid on arusaamatud: vaata, milliseid kantseliite püütakse "Selge sõnumi" kampaaniaga selgitada

   

Kampaania "Selge sõnum" raames hinnatakse lihtsate ja konkreetsete sõnumitega varustatud avalikkusele mõeldud tekste juba viiendat aastat. Kampaania patrooniks on õiguskantsler Ülle Madise, kelle jaoks on lihtsasti mõistetav ametlik keelekasutus oluline, et tekstiloome ei oleks keeruline ega nõuaks magistrikraadi õigusteadustes, vaid oleks üheselt mõistetav igaühele.

  

Algatuse on ellu kutsunud Eesti Keele Instituut. Aastate jooksul on auhinnatud nii lihtsaid lepingublankette, kaarte, tabavaid sotsiaalkampaaniaid, õpikuid.

Kampaania mõte on lihtsustada ja ühtlustada ühiskonnas keelepilti. Sellel on kaks peamist sõnumit: "selge suhtlus hoiab kokku nii aega kui ka raha" ja "teeme üheskoos Eesti avaliku suhtluse selgemaks".

Õiguskantsleri kommunikatsioonijuht Janek Luts aitas välja valida hulga kehvasti või selgusetult sõnastatud lausekatkendeid, mida ametlikus keeles kasutatud on. Õiguskantsleri poolt toetatud algatuse eesmärk oleks muuhulgas ka selliseid keerukusi vältida või vähendada.

"Selge sõnumi" kampaaniale saab esitada töid kuni 30. septembrini.

Allikas: Delfi 23.09.2018 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

XXII Avatud Ühiskonna Foorum "Euroopa võlakriisi pikk vari: ühiskondlikud pinged ja majanduse taastumine"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.09.2018

Avatud Eesti Fondil ja Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel teid kutsuda XXII Avatud Ühiskonna Foorumile, mille teemaks on tänavu “Euroopa võlakriisi pikk vari: ühiskondlikud pinged ja majanduse taastumine”. Foorum toimub teisipäeval, 2. oktoobril kell 13:00-17:00 Tallinnnas Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3).

Peaesinejateks on Heather Grabbe, Avatud Ühiskonna Fondide võrgustiku Euroopa Poliitika Instituudi (Open Society European Policy Institute) direktor ja endine Euroopa Komisjoni volinik ning Soome majandusminister Olli Rehn, kes tänavu kevadest juhib Soome Keskpanka. Foorumi esimeses pooles analüüsivad Grabbe ja Rehn Euroopa sotsiaalmajanduslikku olukorda, ühiskondlikke pingeid, väljapääsu pikaleveninud finantskriisist ning eesseisvaid poliitilisi valikuid.

Foorumi teise osa juhatab sisse mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, kes peegeldab Grabbe ja Rehni räägitut Eesti ühiskonda. Lühikesele sissejuhatusele järgneb arutelupaneel, kus lisaks Jüristole esinevad Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutaja ja juhataja, professor Margit Sutrop; Tallinna Ülikooli dotsent, politoloog Mari-Liis Jakobson ning kommunikatsiooniettevõtte META Advisory Group partner ja strateegiline nõustaja Andreas Kaju.

Mõlemat arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik, 2012-2018 Brüsseli korrespondendiks olnud Johannes Tralla.

Foorumi töökeeleks on inglise keel, sünkroontõlke võimalusega eesti keelde. Täpsemat kava vaata SIIT!

Registreerimine 28. septembrini aadressil www.oef.org.ee/register

Lisainfo: Jete Aljasmäe jete [ät] oef.org.ee ; ‪+372 6155700

Meediapäringud: Mari Roonemaa mari [ät] oef.org.ee ; ‪+ 372 56454598

Konverentsi korraldamist toetab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

25. septembril kell 14.15 kaitseb Reet Hendrikson doktoritööd „Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel“.

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

25. septembril kell 14.15 kaitseb Reet Hendrikson doktoritööd „Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel“.

Juhendajad:
dr Arvi Tavast
dr Ann Veismann

Oponent:
dr Walter Wintschalek, Austria Kaitseväe Keeleinstituut Riigikaitseakadeemias

Kokkuvõte:
Sõjandus on üks väheseid valdkondi, kus mõistmisraskustel võib olla inimelude hind. Hea erialasuhtluse mõõdupuu on tõhusus. See tähendab, et sõnum jõuab adressaadini võimalikult kiiresti ja nõuab vastuvõtjalt võimalikult vähe pingutust. Väitekiri otsibki vastust küsimusele, milline on tõhus erialakeel. Selleks et uurida terminite mõistmist ja kujundada omakeelset terminivara, on vaja teada saada, kuidas mõistavad termineid erialainimesed reaalsuslähedases suhtlussituatsioonis. Samuti on oluline teada, millistele kaalutlustele tuginevad erialainimeste terminieelistused, kuidas nad hindavad terminite arusaadavust ja millised on nende vaated oskuskeelele. Selgus, et ohvitseride jaoks on erialakeel eelkõige vahend, mis peab olema võimalikult tõhus. Arvatakse, et tõhususe tagavad ühtne terminikasutus ja mõistekäsitus, nende saavutamiseks on vaja kehtestada standard. Ometi on põhimõttelisi erimeelsusi selles, milline termin konkreetse mõiste tähistamiseks sobib. Püüdest võimalikult tõhusa suhtluse poole on ajendatud terminite varieerumine ja püüe eristada mõistenüansse. Väitekirja keskmes on uuring, mis põhineb kolmel lahingustsenaariumil. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid mõistmist mõjutavad. Uuringus osales 164 Eesti kaitseväe maaväeohvitseri. Seitsmest uuritud terminiomadusest osutus mõistmise seisukohast olulisimaks kasutusaeg. Ootuspäraselt mõistetakse pikemalt käibel olnud termineid paremini kui uuemaid. Selgus, et nii sünonüümsete kui standardit mittejärgivate terminite kasutamine tekitab mõistmisraskust. See tulemus on kooskõlas ohvitseride arvamusega ja seab kahtluse alla tänapäeva terminiteooriates levinud seisukoha, mis pigem soosib varieerumist. Termini kujundlikkusel on kahetine mõju. Kuigi selgus, et kujundlik termin võib tekitada mõistmisraskusi, ilmnes ka, et see aitab luua mõistest ligikaudse arusaama ja viitab mõiste asukohale mõistesüsteemis. Mõistmisraskuste taga on sageli termini kujunemislugu, mõistemuutused ja teiste keelte mõju, ent segadust võib tekitada ka terminikorrastus. Keeleväliste tegurite analüüs näitas, et mõistmist mõjutavad väljaõppetaust ning teenistus- ja ametikoht. Mõistmist ei mõjuta auaste, teenistuse kestus, relvaliik ega eelmine teenistus- ja ametikoht. Huvitav on asjaolu, et kasutaja hinnang terminile ei mõjuta mõistmist. Isegi kui arvatakse, et termin raskendab mõistmist, ei mõjuta kuigivõrd arusaamist. Võib öelda, et mõistmist ei taga mitte standard, vaid pädevad, koostööle orienteeritud suhtlusosalised. Väitekirja tulemused on rakendatavad nii sõjandusterminoloogia arendamisel kui mis tahes teiste terminiarendajate tegevuses ja keelekorralduses, samuti saavad nendega arvestada keeletoimetajad ja tõlkijad.

Toimumiskoht:
TÜ senati saal
URL:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

VI eesti teaduskeele konverents tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja TLÜ teaduskeelekeskuse 10. tegevusaastat Tallinna Ülikoolis 7.–8. detsembril 2018

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus
ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada
tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti
teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selle
arengukava järgi on otsustatud tegutseda aastani 2020.
Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala õppejõude,
teadureid, üliõpilasi ning teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid.
Kutsutud kõneleja, TÜ professor Birute Klaas-Lang käsitleb eesti keele
praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid Eesti kõrghariduses.
Üldteemadena on oodatud (välistamata muud eesti teaduskeelt puudutavat):
– teadus- ja üldkeele vastastikmõju
– teadusartiklite ja monograafiate keelepruuk,
sh kirjutaja või toimetaja seisukohast
– kõrgkooliõpikute jm õppevahendite keel, selle voorused ja puudused
– kõikide erialade lõputööde ja doktoriväitekirjade või
nende kokkuvõtete eesti keele eritelu, sh juhendaja seisukohast
– kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti ja
kuidas seda looma õpetada, sh akadeemilise eesti keele õppe olukord
– teadusteksti tõlkimine eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde
Võimalikke käsitlustasandeid: tekst – lause – üld- ja oskussõnavara.
Ettekande pikkus kuni 20 minutit (+ arutelu). Oodatud on ka vaatmikud
suuruses A0 või A1. Ettekande või vaatmiku esialgset pealkirja palume
1. oktoobriks ja lühitutvustust 25. oktoobriks 2018 mahus kuni 2500
tärki (v.a allikaviited) docx, doc või odt vormingus aadressil
teaduskeel2018@tlu.ee. Pakutu vastuvõtmisest teatame 9. novembriks.

NB!
Konverentsiga seoses saab korraldada mistahes valdkonna või eriala eesti
teaduskeelele keskenduva minisümpoosioni või töötoa. Sellekohane soov
(pealkiri, teema lühitutvustus, teemajuhi nimi, eeldatav kestus) palun saata
aadressil teaduskeel2018@tlu.ee 25. septembriks 2018.
Palume registreeruda hiljemalt 1. detsembril 2018 TLÜ konverentsikeskuse
registreerimisvormi kaudu ja maksta osalustasu 10 eurot vastavalt
registreerumise järel esitatavale arvele. Tasuta osalevad esinejad, palgatööta
või õppeülesandega üliõpilased ja palgatööta pensionärid.
Korraldab TLÜ teaduskeelekeskus
koostöös TLÜ konverentsikeskusega.

Lisateave
Peep Nemvalts, dr. phil.
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja
Peep.Nemvalts@tlu.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Reedel, 5. oktoobril kell 13.00–16.00 korraldab Eesti Keeletoimetajate Liit Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 toimetajaseminari teaduskeele teemal.

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

eminari ajakava on järgmine:

  • 12.45–13.00 Registreerumine
  • 13.00–14.00 Tiit Hennoste, „Kuidas kirjutada sidusat tervikteksti?“
  • 14.00–15.00 Peep Nemvalts, „Otstarbeka oskussõna otsinguil“
  • 15.00–16.00 Riina Reinsalu, „Autori kohalolu teadustekstis: enesele osutamise võimalusi“

Ettekande pikkus on 45 minutit, millele järgneb 15 minutit küsimuste ja/või jalasirutuse jaoks.

Toimetajaseminarile saab registreeruda 2. oktoobrini lingitud registreerumisvormi kaudu.

Seminar on liidu liikmetele, Tartu Ülikooli üliõpilastele ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi töötajatele tasuta, teistele kehtib viieeurone osalustasu. Maksta saab sularahas kohapeal. Kui soovite osalustasu maksta ülekandega või saada tšekki, kirjutage palun aadressil juhatus@keeletoimetajateliit.ee.

Seminar tõotab tulla populaarne, seega tasub registreeruda aegsasti.

Kohtumiseni!

Riina Reinsalu

eesti keeletoimetajate liit

eesti ja üldkeeleteaduse instituut

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 15.09.2018. Kas vanimaid võib olla mitu?

EKI uudised

Tuuli Rehemaa 

„Briti Muuseumis Londonis on 5000-aastane Pärsia savitahvel, mida peetakse üheks vanimaks lepinguks maailmas.“

EKI keelekooli lugejad mäletavad, et selle lausega algas Katrin Halliku 8. septembri keelekooli lugu „Üheksa korda mõõda ja üheksa korda lõika!“. Põhjus, miks alustan ka enda artiklit sama lausega, on ühe lugeja küsimus, kas vanimaid asju saab tõesti olla rohkem kui üks. Lugeja kirjutas veel: „Siis kaob ju vajadus kolme võrde järele ja piisab kahest: alg- ja ülivõrdest. Meenuvad meedias kohatud väljendid „100 parimat, suurimat, ilusaimat“ või koguni „mitu kõige suurimat“.“

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Kutse XIII oskuskeelepäevale

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Rahvusraamatukogu kustuvad kõiki (oskus)keelehuvilisi 9. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu väikesesse konverentsisaali kolmeteistkümnendale oskuskeelepäevale.

Seekordse oskuskeelepäeva fookuses on keelekasutus küber-, virtuaal- ning robootikamaailmas. Kuuleme aga ka sõnastike ja terminibaaside koostamise ja haldamise süsteemi EKILEX arenduste hetkeseisust ning projektist eTranslation TermBank.

 

Seminari kava ja registreerimine Rahvusraamatukogu kodulehel: https://www.nlib.ee/oskuskeelepaev

Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium “Eestikeelse terminoloogia programmi (2013–2017)” kaudu.

Lisainfo:

Piret Pärgma

Eesti Rahvusraamatukogu terminoloog, ERÜ terminoloogiatoimkonna sekretär

piret.pargma@nlib.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Janika Päll räägib oma inauguratsiooniloengul sõna jõust

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.09.2018
Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor Janika Päll. Foto: Mari-Liis Pintson

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor Janika Päll peab 18. septembril kell 16.15 ülikooli peahoone aulas inauguratsiooniloengu teemal „Sõna jõud: Vana-Kreeka ja Rooma poeetikast, retoorikast ja teadustest meie elus“.

Janika Päll vaatleb inauguratsiooniloengul viise, kuidas tänapäeval kasutatakse antiikaja õpetusi sõna jõust ja nauditakse nende vilju.

Vana-Kreeka ja Rooma kultuur on andnud meile tehnika, loodus- ja matemaatikateaduste, meditsiini ja õigusteaduse alused, eelkõige aga loonud kultuuri, mille tavade järgi elame, mõtleme ja kõneleme, kasutades kõiges sõna jõudu.

Platoni ja Aristotelese konkurendid sofistid õpetasid, et iga argumenti võib ümber pöörata, „et hea on üks ja halb midagi muud, teised aga, et üks ja seesama ning ühtedele hea, teistele halb, ja samale inimeselegi ükskord hea, teinekord halb [---] haigus haigetele halb, arstidele hea. Ja surm on surijaile halb, aga hauakivide ja kääbaste valmistajaile hea. Ja maaharimine, mis toob ilusaid vilju, on talupoegadele hea, kaupmeestele aga halb“.

Kohtame samu arutlusvõtteid igapäevaelus, teaduses, eriti aga poliitikas. Kogu retoorikaõpetus tuleb ikka ja uuesti tagasi vaatepunkti ja tõe küsimuste juurde ning argumentum ad hominem võib olla küll taunitud, ent sugugi mitte vähem populaarne. Aga kui argumentatsioonitaktika on läbinähtav ja tõde varjul, siis kuidas pääseda küünikuks muutumisest?

Antiikajal on sõnastatud ka kunstitõe printsiibid, kui luule avaldab olematuist asjadest kõneledes meile suurimad tõed, ja kui „sõnad lennukad“ viivad edasi vestlust või toovad kiidetavale igavest kuulsust.

Janika Päll on sündinud Tartus, õppinud Miina Härma nimelises Tartu 2. keskkoolis ja lõpetanud Tallinna Konservatooriumi. Klassikaliste keelte õpinguid alustas ta Tallinna keeltekoolis ja jätkas Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia erialal. 2007. aastal kaitses ta Tartus doktoritöö „Form, Style and Syntax: Towards a Statistical Analysis of Greek Prose Rhythm: On the Example of „Helen's Encomium“ by Gorgias“.

Tartu Ülikoolis on Janika Päll töötanud alates 1995. aastast klassikalise filoloogia assistendi, lektori, raamatukogu teaduskeskuse teaduri ja vanemteadurina. Ta on õpetanud vanakreeka ja ladina keelt ning antiikkirjandust, publitseerinud arvukalt teadustöid, tõlkinud, korraldanud konverentse ja toimetanud rahvusvahelisi kogumikke.

Ta on tegev mitmes rahvusvahelises erialaorganisatsioonis, kuulub ülemaailmse retoorikaajaloo ühingu ISHR juhatusse (2015–2019) ja mitmesse toimetuskolleegiumi.

Samuti on ta osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisrühmas, näiteks antiigi meetrika ja rütmika uurimisrühmas DAMON, ning juhib praegu Tartu, Helsingi ja Lundi ülikooli Helleno-Nordica uurimisrühma Humgraeca andmebaasi töörühma. Tema eelistatud uurimisteemad on vanakreeka keel ja antiikkirjandus, retoorikaajalugu, tõlkeküsimused, antiikaja traditsioon renessansis ja varauusajal ning raamatulugu.

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave:
Janika Päll, Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor, 5392 2391, janika.pall [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Tartu Ülikooli keelenurk: “Humanitaaria digistub. Kas see on digihumanitaaria?”

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Termin digihumanitaaria on moodustatud sõnadest digitaalne ja humanitaariaDigitaalneviitab numbritele ja arvudele, humanitaaria aga on hoopis reaalia vastand.

Loe edasi UT ajakirjast https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2887.

Vaata ja täienda Vikipeedias artiklit «Digihumanitaaria». Kõigi terminite loendi leiad aadressilt Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Reet Hendriksoni doktoritöö kaitsmine 25. septembril

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.09.2018

Reet Hendriksoni doktoritöö "Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel" kaitsmine toimub 25. septembril kell 14.15 TÜ senati saalis. Doktoritöö juhendajad on dr Arvi Tavast ja dr Ann Veismann. Oponent on dr Walter Wintschalek Austria Riigikaitseakadeemia keeleinstituudist. Kaitsmise keel on eesti keel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Prof. Cheryl Geisler peab külalisloengu kodeerimisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
11.09.2018

Professor Cheryl Geisleri loeng Coding Language Data: A Framework for a Systematic and Valid Analysis“ toimub 17. septembril kell 10-12 Jakobi 2-114.

Kodeerimine ehk koodide määramine mittearvulistele andmetele on kasutusel paljudel erialadel, kus analüüsitakse tekstilisi andmeid. Professor Geisleri loeng tutvustab lähenemist, mis aitab tagada kodeerimise süstemaatilisuse ja valiidsuse. Käsitletavad teemad on muuhulgas koodide restruktureerimine, andmete segmentimine enne kodeerimist ja põhjaliku kodeerimisskeemi välja arendamine. Loeng aitab osalejatel valida kodeerimiseks sobivad tööriistad ning aitab kodeerimisprotsessi paremini planeerida.

Cheryl Geisler on interaktiivsete kunstide ja tehnoloogia professor Kanadas Simon Fraseri ülikoolis. Professor Geisler on tunnustatud ekspert tekstiliste andmete kodeerimise alal. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu „Analyzing Steams of Language“ (2004) ja toimetanud ajakirja Journal of Writing Research tekstianalüüsi metoodika teemalise eriväljaande (2016). Praegu töötab professor Geisler koos kaasautori Jason Swartsiga järgmisel aastal avaldatava raamatu  „Coding Streams of Language“ (University Press of Colorado) käsikirja kallal.

Loengule järgnevad individuaalkonsultatsioonid, millest on eelregistreerimisel võimalik osa võtta üliõpilastel ja teadlastel, kes töötavad mis tahes teksti vormis andmetega.

Individuaalsele konsultatsioonile registreerumine ja lisainfo:

Djuddah A.J. Leijen
djuddah.leijen [ät] ut.ee
Akadeemilise Väljendusoskuse Keskus | AVOK
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 07.09.2018. Üheksa korda mõõda ja üheksa korda lõika!

EKI uudised

Üheksa korda mõõda ja üheksa korda lõika!

Katrin Hallik (Postimees 07.09.2018)

Briti Muuseumis Londonis on 5000-aastane Pärsia savitahvel, mida peetakse üheks vanimaks lepinguks maailmas. Ajaloolaste sõnul on see ehitusleping, mis lubas orjadele majaehituse eest tasuks õlut. Leping mahub peopessa ja annab sisu edasi piltides. Ta on lihtne, lühike ja küllap arusaadav ka töö tegijaile.

Lepingud, mida oleme harjunud lugema meie, on teadagi palju pikemad. Pikaks on nad ajaga veninud seetõttu, et kirjutajad peavad oma keerukat väljendusviisi aina enam täpsustama.

Loe edasi siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Projekt “eTranslation TermBank” – masintõlge meie argielus

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eelmise aasta septembris liitus Eesti Keele Instituut projektiga “eTranslation TermBank”, mida rahastab Euroopa Komisjon. Eesti osalemist projektis kaasrahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti eesmärk on koguda võimalikult palju terminibaase kolmes valdkonnas: tervis, äriõigus ja tarbijakaitse. Kogutud terminibaasid liidetakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) masintõlkesüsteemiga eTranslation, mille abil muudetakse Euroopa Liidu digiteenuseid mitmekeelseks.

Kõik, kes on kunagi mõnd masintõlkesüsteemi kasutanud, teavad, et masintõlge võib olla üsna konarlik – on aru saada, millest tekstis juttu on, aga mõni vastevalik paneb lausa muigama. Eriti hätta jääb masin kitsast valdkonda puudutavate tekstidega, millele pole tõlkenäiteid eeskujuks võtta. Just siin tulevad appi terminibaasid, mis ütlevad masinale ette, kuidas mõnd valdkonnaspetsiifilist sõna tõlkida.

Projekti lõpuks kogutakse vähemalt 150 terminibaasi kõikides ELi keeltes ning lisaks norra ja islandi keeles. Eesti Keele Instituudi ülesanne on lisaks Eesti baasidele koguda ka Malta ja Tšehhi terminibaase.

Tervise valdkonna terminibaasid aitavad muuta paremaks masintõlke kvaliteeti praegu veel loomisel olevas e-tervise keskkonnas (eHealth). Eelmisel aastal alustasid Euroopa riigid (sh Eesti) projektiga, mille siht on muuta 2020. aastaks terviseandmed rahvusvaheliselt kättesaadavaks. Eesmärk on võtta kasutusele kaks teenust:

* Patsiendi haigusloo kokkuvõtete edastamine, mis võimaldab saata patsiendi olulisemate meditsiiniliste andmete kokkuvõtte teise riigi tervishoiutöötajale ning kuvada need andmed tervishoiutöötajale kohalikku keelde tõlgituna.

* Digiretseptide ja väljamüügi andmete edastamine, mis võimaldab patsiendil välja osta talle välja kirjutatud ravimid teise riigi apteegis ning saata väljamüügi info patsiendi koduriigi retseptikeskusesse.

Äriõigusega seotud terminibaasid hakkavad täiustama masintõlget äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemis (e-Justice BRIS), kus on võimalik teha ühisotsingut ja leida usaldusväärset infot teise Euroopa riigi ettevõtte kohta.

Tarbijakaitse valdkonna terminibaasid aitavad muuta paremaks masintõlke kvaliteeti vaidluste veebipõhise lahendamise keskkonnas (Open Dispute Resolution). Me kõik oleme kuulnud lugusid sellest, kuidas veebipoest ostetud kaup osutub kohale jõudes praagiks või ei jõuagi kunagi adressaadini. Vaidluste lahendamise keskkonnas saab esitada kaebuse ja leida probleemile lahenduse sõltumatu vaidluste lahendamise üksuse abil. Kaebuse saab esitada ükskõik, mis ELi veebikaupmehe kohta ja seda oma emakeeles.

 

Masintõlge ei ole küll veel piisavalt ladus, kuid see on paljukeelses Euroopas üksteise mõistmisel suureks abiks, seega väärib see kiiresti arenev valdkond tähelepanu ja meie panust.

 

Lisalugemist:

Projekt „eTranslation Termbank“

http://portaal.eki.ee/tegevusvaldkonnad/2192-etranslation.html

 

Projekt „Terviseandmete liikumine Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel“

http://tehik.ee/terviseandmete-liikumine.html

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kõrgkooliõpiku „Sissejuhatus filosoofiasse“ esitlus 11. septembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.09.2018

Mis on tõde? Mis on teadmine? Mis asjad on olemas? Millises vahekorras on inimese keha ja vaim? Missugune käitumine on moraalselt õige? Mis on vabadus? Mis on kunst?

Tartu Ülikooli filosoofid Bruno Mölder, Roomet Jakapi ja Marek Volt esitlevad oma vastvalminud kõrgkooliõpikut „Sissejuhatus filosoofiasse“, mis annab ülevaate nüüdisaegse filosoofia peamistest valdkondadest ning pakub küllaga mõtteainest ka laiemale lugejaskonnale.

Esitlus toimub teisipäeval, 11. septembril kl 18 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19).

Kavas vestlus, kultuuriprogramm, suupisted.

Esitlusel on raamat müügil kirjastuse hinnaga (15 eurot).

Õpiku valmimist on toetanud SA Archimedes riikliku programmi "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008-2012)" kaudu ning Tartu Ülikool.

Vaata raamatu pikemat tutvustust TÜ kirjastuse kodulehel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

6. Eesti digihumanitaaria konverents

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
07.09.2018

6. Eesti digihumanitaaria konverents leiab aset juba 26.-27. septembril Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses (Struve 1). Konverentsi kava ning  registreerimisinfo leiate konverentsi leheküljelt: https://dh.org.ee/events/dhe2018/

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus, Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, Eesti-uuringute tippkeskus, CAA Estonia ja Archaeovision R&D.

 

Konverentsiga kaasnevad mitmed üritused:  

 

28. septembril kl 12-16 toimub workshop ”Versification and Authorship Recognition” (läbiviija Petr Plecháč) Tartu Ülikoolis Jakobi 2-105 arvutiklassis (registreerimine konverentsile registreerimise leheküljel; osavõtt tasuta)

28.-29. septembril toimub 8. Balti keeletehnoloogia konverents Tartu Loodusmajas (Lille 10): https://www.hlt2018.ut.ee/

27. septembril kl 14-18 workshop ”Wikipedia meets NLP” Tartu Loodusmajas (Lille 10): https://www.hlt2018.ut.ee/workshop (osavõtt tasuta)

Kõik huvilised on oodatud!

 

Lisainfo: Andres Kimber: andres.kimber [ät] ut.ee või Liina Lindström: liina.lindstrom [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Tiiu Erelti “Terminiõpetuse” elektrooniline versioon

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

On saadaval kõigile huvilistele:

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=10&raamat=95

ja PDF-formaadis siin: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24279/9789949117239.pdf?sequence=1

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Pressiteade 04.09.2018. Oodatakse töid selge sõnumi auhinna võistlusele

EKI uudised

Kuni 30. septembrini saab aadressil selgesonum.ee esitada kandidaate selge sõnumi auhinna võistlusele. Juba viiendat aastat tunnustatakse Eestis selge sõnumi auhinnaga neid ettevõtteid ja organisatsioone, kelle avalik info on selge ja arusaadav ning lähtub eelkõige kasutaja vajadustest.

Selge sõnumi auhinna patroon õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et kui inimene saab oma küsimusele riigiasutusest kantseliitliku arusaamatu vastuse, ei tekita see mitte aukartust, vaid pigem pettumust ja pahameelt ning mõjub ülbelt ja kahandab riigi usaldusväärsust.

Võistlusega kutsutakse märkama kodulehti, videoid, käsiraamatuid, artikleid, saateid, plakateid ja muid infosõnumeid, mis on sisult ja vormilt selged ning mida on kerge kasutada.

2017. aastal pälvisid selge sõnumi auhinna Juhani Püttsepa raamat „Mina olen enda oma“, Tervise Arengu Instituudi tegelik toidupüramiid, Eesti ELi Nõukogu eesistumise videod ning Päästeameti tegevus.

Tänavuse võistluse korraldab Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu Ülikooli, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Riigikontrolli, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev töörühm.

 

Lisateave:

http://selgesonum.ee
https://www.facebook.com/selgesonum
selge sõnumi video

Katrin Hallik, projektijuht (Eesti Keele Instituut)

tel 617 7547, 5347 2327

Katrin.Hallik@eki.ee

Katre Kasemets, projektijuht (Eesti Keele Instituut)

tel 617 7547, 5562 9051

Katre.Kasemets@eki.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valik- ja vabaaineid filosoofiast sügissemestril 2018

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.08.2018

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko
P 16-18, Jakobi 2-226 (ringauditoorium), n 2, 6, 10, 14, 18
Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.
Kõigile huvilistele.

FLFI.00.002 Sissejuhatus filosoofiasse (2 EAP)
Andrus Tool
N 16-18 Jakobi 2-306, n 3-12
Ülevaade filosoofia kesksetest suundadest, teooriatest ja valdkondadest.
Kõigile huvilistele.

FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)
Mats Volberg
T 10-12 Jakobi 2-438, n 5-16
Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.
Kõigile huvilistele.

HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP)
Margit Sutrop jt
N 14-18 Jakobi 2-327, n 1-15
Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.
Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.104 Filosoofia ajalugu II (6 EAP)
Andrus Tool
T ja R 10-12 Jakobi 2-337, n 2-15
Õppeaines vaadeldakse ajalooliste filosoofiliste õpetuste probleemipüstitusi ja -lahendusi, põhimõisteid, argumenteerimisviise ning õpitakse neid seostama nii kaasaegse ajaloolis-kultuurilise kontekstiga kui ka varasema filosoofiatraditsiooniga. Analüüsitakse antiik- ja uusajast pärinevaid klassikalisi filosoofilisi terviktekste ning püütakse rekonstrueerida nende autorite probleemipüstitusi ja lahendustele jõudmise viise.
Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusaine FLFI.01.103 (või analoogid).

FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)
Margit Sutrop jt
N 12-14 Ülikooli 16-212, n 2-13
Kursuses antakse ülevaade eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse eetika peamisi teooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.065 Esteetika (3 EAP)
Marek Volt
T 16-18 Jakobi 2-336, n 2-14
Kursuse raames keskendutakse valitud teemadele esteetikast: vaadeldakse filosoofilise esteetika keskseid mõisteid (nt ilu, esteetiline kogemus), põhiprobleeme (nt maitseparadoks) ja -teooriaid (nt esteetiline kunstiteooria) ning nende kasutamist kaasaegse ühiskonna esteetiliste probleemide analüüsimisel. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)
Mari-Liis Nummert
P 10-12 Jakobi 2-336, n 4,6,10,12,14,18
Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Õpetajaõpe, huvilised kraadiõppest.

FLFI.03.007 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia (3 EAP)
Endla Lõhkivi
K 14-16 Jakobi 2-337, n 2-14
Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid: teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, seadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste).
Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.

FLFI.05.003 Madis Kõivu dramaatiline filosoofia (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 18-20 Jakobi 2-336, n 2-15
Kursus keskendub Madis Kõivu näidendile "Filosoofipäev", mida analüüsitakse tema teiste filosoofia-ajalooliste näidendite "Kokkusaamine" ja "Hammerklaviersonate" taustal. Kõivu filosoofia-ajaloolisi näidendeid käsitatakse saksa idealismi (Kant, Fichte, Hölderlin, Hegel), olemisemõtlemise (Heidegger) ja varauusaegse filosoofia (Spinoza, Leibniz) ning me lähedusevajaduse performatiivse tõlgendusena. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.014 Genealoogia ja mõisteajalugu (3 EAP)
Jaanus Sooväli
E 14-16 Jakobi 2-336, n 2-15
Genealoogia ja mõisteajaloo klassikute võtmeteksitde lugemise ja arutelu käigus keskendutakse kultuurilis-filosoofilisele kontekstidele, millest genealoogia ja mõisteajalugu välja kasvasid, nendega seotud filosoofilistele küsimustele ja probleemidele, nende filosoofilistele eesmärkidele ning lõpuks kohale, mille nad 20. ja 21. sajandi filosoofias ja mõtteloos hõivavad. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.022 Euroopa mõtteloo sissejuhatus (3 EAP)
Pärtel Piirimäe
E 16-18 Jakobi 2-336, K 10-12 Jakobi 2 ringauditoorium, n 1-16
Aine ülesehitus lähtub põhiterminitest, mida läbi ajaloo on kasutatud inimese ühiskondliku ja poliitilise tegevuse mõtestamiseks. Kursus vaatleb, kuidas need põhimõisted on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, sõltuvalt ideedesüsteemidest, mille raames neid kasutati. Ideede ajalugu paigutatakse omakorda konkreetsesse ajaloolisse konteksti: antakse ülevaade ühiskondlik-poliitilistest struktuuridest ja sündmustest, mida teoreetikud seletasid, õigustasid või kritiseerisid.
Kursus hõlmab perioodi antiigist uusajani (kuni ca 19. saj.), olles seega ettevalmistuseks 20. sajandi ühiskondlik-poliitiliste teooriate mõistmiseks. Tugevdatud tähelepanu pööratakse perioodile humanismist romantismini – otsustavale etapile moodsa mõttemaailma väljakujunemisel. Antakse ülevaade peamistest moraalsetest ideedest (sõprus, armastus, au, õnn), mis on olulised ühiskonna ja poliitika aluste mõistmiseks ning poliitilistest alusideedest nagu riik, demokraatia, õiglus, sõda, vabadus ja impeerium. Kõigile huvilistele.

Introduction to Philosophy FLFI.00.113 (6 ECTS)
Alexander Davies
Mon 12-14 Jakobi 2-336, weeks 2-12
An introduction to a diverse handful of philosophical questions and to the argument-based approach to answering these questions that is typical of contemporary analytic philosophy.
The following fields will be covered: * Ethics (two topics) * Metaphysics (two topics) * Epistemology (two topics) * Political Philosophy (two topics) * Philosophy of Mind (two topics)

Body and Soul in Early Modern British Philosophy FLFI.01.109 (3 ECTS)
Roomet Jakapi
Thu 14-16 Jakobi 2-337, weeks 3-15
The course focuses on the views that early modern British philosophers held on the nature of body and soul.

Bioethics FLFI.02.038 (3 ECTS)
Kadri Simm
Tue 12-14 Jakobi 2-337, weeks 3-15
The course will focus on a selection of bioethics topics, from the traditional issues of abortion, euthanasia, organ donation etc., to the more speculative ones pertaining to reproductive technologies, genetics etc. The course employs a problem-based learning methodology which allocates with students the rights and the responsibilities regarding the precise focus, questions and agenda of the seminars. This interdisciplinary course will mostly make use of philosophical bioethics literature but will also include critical materials from social and natural sciences.

Main Topics in Ethics FLFI.02.148 (6 ECTS)
Stijn Van Gorkum
Tue 16-18 Jakobi 2-337, weeks 2-15
The course introduces the students to the main problems and terms in ethics: what are ethics and morality? Descriptive vs evaluative judgments. The origin of moral norms. Are values subjective or objective? Are moral standards universal or relative to culture? Responsibility. Moral motivation. Self-interest. The course also gives a brief overview of the main theories of ethics: ethics of virtue, utilitarianism, Kantianism, contractualism. In seminars, students read and discuss central texts that deal with the aforementioned topics.

Ethics and Philosophy of Sex FLFI.02.155 (6 ECTS)
Francesco Orsi
Mon 14-16 Jakobi 2-337, Wed 14-16, weeks 3-15
The course examines philosophical and ethical questions related to sexuality. We will begin by analyzing the nature of sex, discussing a range of theories of sex including sex as essentially connected to reproduction, sex as a language or expression of love, "plain sex" theories that regard pleasure and desire as essential, and sexuality as a social construct. Then, we will consider more closely the ethics of sexual behaviour. Here we will examine concepts such as perversion and objectification, in particular under the lights of long-standing ethical traditions such as natural law theory, Kantianism, utilitarianism and feminism. In the final part of the course we will examine more specific ethical issues, such as the nature of sexual consent, pornography, and the rights of the disabled to sexual satisfaction.

Parenting: A Practical Philosophy Reading Seminar FLFI.02.163 (3 ECTS)
Kadri Simm
Wed 16-18 Jakobi 2-327, weeks 2-15
Parenting has not been an important topic in philosophy texts. Nevertheless, parenting is a universal social practice that certainly deserves thinking about - perhaps even much more so than the many other traditional philosophy topics. During this course we will together read selected articles from various disciplines with the aim of reflecting upon questions like what does it mean to parent (and is it an ethical thing to bring a child into the world in the first place), what are the universal vs culturally specific aspects of parenting, are there any normative aspects, where does the justified dependency/autonomy balance lie in child-parent relationship etc.

Reading Group on Memory, Time and Modernity FLFI.02.165 (3 ECTS)
Siobhan Kattago
Thu 12-14 Jakobi 2-337, weeks 2-16
The course will examine key thinkers who have contributed to philosophical reflections on time such as Augustine, Heidegger, Benjamin and Koselleck. We will ask how conceptions of time are related to temporal distinctions of modern and postmodern. Although the course is open to all students who have already taken some introductory course of philosophy, it is intended for upper-level students.

Philosophy of Biology FLFI.03.084 (3 ECTS)
Edit Talpsepp-Randla
Wed 12-14 Jakobi 2-336, weeks 3-15
The course addresses the following topics from the perspective of philosophy of science: different concepts of 'species', the questions related to biological classification, the structure of evolutionary theory, units of natural selection, questions related to the notion of 'gene' etc.

Philosophy of Inductive Risk FLFI.03.104 (3 ECTS)
Jaana Eigi
Wed 10-12 Jakobi 2-337, weeks 2-13
Inductive risk most generally is the risk that a conclusion made on the basis of empirical data turns out to be incorrect – the risk of accepting the conclusion when it is false or rejecting it when it is true. During this term's research seminar we discuss issues related to the notion of inductive risk in science. What is inductive risk exactly? What is the connection between inductive risk and values? Do values play an inevitable role in science or is value-free science possible?

Introduction to Logic FLFI.04.024 (3 ECTS)
Juhani Yli-Vakkuri
Wed 16-18 Jakobi 2-336, week 2
Logic I introduces modern philosophical logic and its use in the analysis of arguments and natural language semantics. The students should acquire a solid understanding of the main notions of formal syntax and semantics. They should also acquire the ability to translate natural language sentences into first-order predicate logic, and reconstruct arguments and test their validity. Students should also acquire the ability to carry out proofs in the object language (FOL).

Logic Seminar FLFI.04.062 (3 ECTS)
Juhani Yli-Vakkuri
Wed 16-18 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The seminar provides students taking the Logic I course with a class in which they can check their understanding of the material taught in the largely online Logic I course. The course introduces modern philosophical logic and its use in the analysis of arguments and natural language semantics via weekly seminars. Students will develop an enhanced understanding of propositional logic, predicate logic, natural deduction and the translation of arguments from a natural language into a formal logic.

Conceptual Ethics FLFI.04.073 (3 ECTS)
Eve Kitsik
Mon 16-18 Jakobi 2-337, weeks 4-15
Philosophy seems to be a discipline particularly concerned with concepts. These are often "ordinary language concepts", such as knowledge, truth, freedom, or justice. People casually use such terms, yet it is hard to elucidate their meaning in different terms. Much of philosophy appears to be concerned with how to analyse such important concepts. According to another approach to philosophical methodology, however, philosophers should not just analyse ordinary concepts, but evaluate and improve them. It is the latter approach to philosophy - as concerned with evaluating and improving concepts - that will be investigated in this course. We will look into how philosophers could improve concepts for both practical (political, ethical) and theoretical purposes.

Philosophy of Atheism and Agnosticism FLFI.04.074 (3 ECTS)
Bryan Frances
Tue 12-14 Jakobi 2-336, weeks 2-15
This course will examine the evidential basis for both atheism and agnosticism, with particular attention paid to the scientific and philosophical arguments offered in favour of those two views.
Having passed the course, the students: (a) Understand the arguments for and against central claims regarding atheism and agnosticism. (b) Can critically evaluate those and their own arguments concerning those two views.

Introduction to Estonian Culture FLFI.05.006 (6 ECTS)
Tiina Kirss
Tue and Thu 10-12 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course begins with an overview of some signs in contemporary Estonian culture, and continues to read them in historical perspective, with particular attention to material culture of daily life (food, textiles, housing), transportation and innovation; social and ritual events (country fairs, customs practiced at birth, marriage, death), and the phenomenon of the folk song. The deeper dynamics of Estonian culture are approached through the secular and sacred imprint of colonization, town vs village (city vs rural) dialectics, cultural hybridity, and the perplexities of "becoming modern" in a provincial corner of Europe, recognized by its self-described identity.

Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS)
Kadri Simm et al.
Thu 16-18 Jakobi 2-327, weeks 1-15 (or fully Web-based)
Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation in the second module.

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on uus algupärane filosoofiaõpik

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.08.2018

Tartu Ülikooli õppejõud ja filosoofid Bruno Mölder, Roomet Jakapi ja Marek Volt on saanud valmis kõrgkooliõpiku „Sissejuhatus filosoofiasse“, mis annab ülevaate nüüdisaja filosoofia peamistest valdkondadest ning pakub küllaga mõtteainet ka laiemale lugejaskonnale.

Riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008–2012)“ toel kirjutatud õpik on kasvanud välja sama pealkirjaga kursusest, mida autorid on Tartu Ülikoolis üheskoos andnud alates 2008. aastast. Raamatu on kirjastanud Tartu Ülikooli Kirjastus.

See on tähelepanuväärne sündmus, sest viimati ilmus kõrgkoolidele mõeldud algupärane sissejuhatav filosoofiaõpik Eestis 80 aastat tagasi. Nimelt nägi Alfred Koorti „Sissejuhatus filosoofiasse“ ilmavalgust 1938. aastal. Sellele järgneval ajal on ilmunud ainult tõlkeõpikud, vähemamahulised või kitsama fookusega õppevahendid ja keskkooliõpikud.

Mis on tõde? Mis on teadmine? Mis asjad on olemas? Millises vahekorras on inimese keha ja vaim? Missugune käitumine on moraalselt õige? Mis on vabadus? Mis on kunst? Need on näited paljudest küsimustest, mille üle filosoofid arutlevad ja mida selles õpikus süstemaatiliselt käsitletakse.

„Filosoofia põhiteemadega tutvumine ja nende läbitöötamine selle õpiku vahendusel aitab arendada mõtlemisoskusi nii üliõpilastel kui ka filosoofia õppejõududel. Samuti on sellest õpikust kasu neil, kes vajavad selliseid oskusi muul alal tegutsedes või kellele lihtsalt meeldib põhjalikult mõelda,“ selgitas raamatu vajalikkust TÜ filosoofia ajaloo dotsent Roomet Jakapi.


Fotol vasakult: Filosoofiaõpiku autorid Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt. Foto autor: Mats Volberg

Raamatut esitletakse 11. septembril kl 18 Tartu kirjanduse majas ja 21. septembril kl 17 Tallinna kirjanike majas. Raamat on müügil kauplustes ja Tartu Ülikooli kirjastuse kodulehel.

Lisateave: Bruno Mölder, TÜ filosoofia osakonna juhataja, teoreetilise filosoofia dotsent, 7 375314, bruno.moelder [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on uus algupärane sissejuhatus filosoofiasse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.08.2018
Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt. Foto: Mats Volberg

Bruno Mölder, Roomet Jakapi ja Marek Volt on valmis saanud kõrgkooliõpiku „Sissejuhatus filosoofiasse“, mis annab ülevaate nüüdisaegse filosoofia peamistest valdkondadest ning pakub küllaga mõtteainest ka laiemale lugejaskonnale. Riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008–2012)“ toel kirjutatud õpik on välja kasvanud samanimelisest kursusest, mida autorid on üheskoos Tartu Ülikoolis õpetanud alates 2008. aastast. Raamatu andis välja Tartu Ülikooli Kirjastus.

Tegemist on tähelepanuväärse sündmusega, sest viimati ilmus algupärane kõrgkoolidele mõeldud sissejuhatus filosoofiasse Eestis 80 aastat tagasi. Nimelt nägi Alfred Koorti „Sissejuhatus filosoofiasse“ ilmavalgust 1938. aastal. Sellele järgneval ajal on ilmunud vaid tõlkeõpikuid, vähemamahulisi või kitsamalt fokusseeritud õppevahendeid ja keskkooliõpikuid.

Mis on tõde? Mis on teadmine? Mis asjad on olemas? Millises vahekorras on inimese keha ja vaim? Missugune käitumine on moraalselt õige? Mis on vabadus? Mis on kunst? Need on näited paljudest küsimustest, mille üle filosoofid arutlevad ja mis selles õpikus süstemaatilist käsitlemist leiavad.

Autorid selgitavad raamatu vajalikkust nii: „Filosoofia põhiteemadega tutvumine ja nende läbitöötamine selle õpiku vahendusel aitab arendada mõtlemisoskust nii üliõpilastel kui ka filosoofia õppejõududel, samuti neil inimestel, kes vajavad sääraseid oskusi muul alal tegutsedes või kellele lihtsalt meeldib põhjalikult mõelda“.

Raamatu esitlused toimuvad 11. septembril kl 18 Tartu Kirjanike Majas ja 21. septembril kl 17 Tallinna Kirjanike Majas. Raamat on müügil kauplustes ja saadaval ka Tartu Ülikooli kirjastuse kodulehel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Emakeeleõpetajate teabepäevad 2. ja 3. oktoobril

EKI uudised

Eesti Keele Instituut korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel emakeeleõpetajatele kaks piirkondlikku teabepäeva:

2. oktoobril Tallinnas Roosikrantsi 6 ja
3. oktoobril Tartus Rüütli 9
Algus kell 11.

Maire Raadik tutvustab „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018“ ja uusi keelereegleid. Argo Mund räägib muuttüübistiku esitamise uuendustest ÕS 2018-s ja vormimoodustuse rasketest kohtadest.

Registreerimine on lõppenud, kohad on täis. 

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ametivande andnud TÜ rektor Toomas Asser: kõigist olulisimad on praegused ja tulevased üliõpilased

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
24.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli aulas 24. augustil 2018.

Austatud Eesti Vabariigi president, austatud ministrid, ekstsellentsid, head kolleegid rektorid, head kolleegid ülikooli nõukogus ja senatis, akadeemilise pere liikmed, daamid ja härrad! Minu üliõpilased!

Alustan siit kõnetoolist oma esimest sõnavõttu Tartu Ülikooli 86. rektorina. Auväärsete eelkäijate eeskujul ja valimistel ülikooliperele antud lubaduste täitmiseks pühendun Tartu Ülikooli ja tema inimeste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna arukal juhtimisel.

Tänan kõiki, kes mind toetasid rektori ametisse valimise ajal, ja juba ette tänan ka kõiki teid, kellega koos me selle eelseisva suure töö ette võtame.

Kinnitan, et rektorina järgin alati heasoovliku professor Kuno Kõrge õpetussõnu ülikooliõpingute ajast: „Ascultare disce!“ – õpi kuulatlema, õpi kuulama. Toona tähendas see arstitudengitele südametoone ja hingamiskahinat. Aga see tähendas eelkõige kuulamisoskust, mida aastaid hiljem on vaja olnud. Seda pidasin meeles arstiks õppides, kirurgina töötades ja tulevasi arste õpetades.

Tartu Ülikoolil on olnud palju silmapaistvaid juhte. Ülikooli rajaja Johan Skytte, taasavaja Georg Friedrich Parrot, Eesti rahvusülikooli esimesed juhid Peeter Põld ja minu arstist kolleeg Henrik Koppel täitsid oma ülesandeid suure andumuse ja vilumusega, viies ülikooli uutesse ajastutesse.

Ülikooli uute alguste eeskäijate reas kuulub minu eriline lugupidamine Jüri Kärnerile ja Peeter Tulvistele, kelle juhtimisel kujundati Tartus uuesti Eesti ülikool avatud ja uuendusmeelse akadeemilise kogukonnana.

Ka täna ja homme seisab ülikoolil ees mitmete suurte eesmärkideni jõudmine. Oma tegevusprogrammis lubasin töötada ööpäevaringselt ülikooli heaks.

Lahendust vajavad doktorantidele senisest kohasemate võimaluste loomine oma teadustööle pühendumiseks; karjäärimudeli põhimõtete paikarääkimine ja rakendamine, et meil oleks selged printsiibid meie töötajate väärikaks kohtlemiseks ja ekstsellentsusepüüde õhutamiseks; paremad koostöömudelid teiste ülikoolide, valitsusasutuste, aga ka näiteks raviasutuste kaasamiseks.

Ühiskonda teenime ka sellega, et järjekindlalt ja tõenduspõhiselt selgitame Eesti valitsusele, miks on viimane aeg asuda liikuma ümberjagamismajanduselt teadmuspõhise suunas.

Väikese rahva arengu ja edenemise garantii on koostöö, Eesti vajab koostööd. Minu eesmärk rektorina on mõistlik, argumenteeritud dialoog kõrgkoolide vahel, et kasutada Eesti teaduspotentsiaali parimal võimalikul viisil nii ülikooli sees kui ka Eestis tervikuna, aga ka rahvusvahelises keskkonnas.

Meie igapäevatöö on jätkuvalt suunatud õppetöö sisu ja korralduse täiustamisele, et meie aktiivsed, sihikindlad ja avarapilgulised üliõpilased siirduksid tööellu parima võimaliku pagasiga.

Edu saavutamiseks tuleb seada prioriteete ja keskenduda. Me ei suuda tegeleda kogu elurikkuse ja maailma kõiksusega, kuid see, millega me tegeleme, peab olema tipptasemel ja suunatud tulevikku.

Mõned asjad muutuvad ja arenevad iseenesest, mõned ainult siis, kui me ise selleks midagi teeme. Mina eelistan keskenduda sellele, mis sünnib panusest ja ühisest pingutusest.

21. sajand on suure kiirendusega ajajärk, kus ümbritsev maailm tuleb iga hetkega üha lähemale, ja väike Eesti muutub selle maailmaga üha seotumaks. Tartu Ülikoolil tuleb selles kiirendis liikumiseks muutuda järjest kaalukamaks. Eks me muutume ka – iga uus lõpetaja, iga uus talendikas töötaja, iga teadussaavutus ja rahvusvaheline kontakt lisavad meile kaalukust.

Oleme järjest rahvusvahelisemad nii ülikooli kui ka ülikoolilinnana. Laenan järgmise mõtte meie nõukogu liikmelt ja Uppsala Ülikooli rektorilt Eva Åkessonilt: rahvusülikool, jah, loomulikult, Tartu Ülikool on selle väikse omakeelse riigi keskpunkt ja püsimise garantii! Aga kujutagem end korraks ette kangekaelselt ainult eestikeelsena. Mis ülikool me siis oleksime? Mõelgem sellele ise. Me saame ja peame olema rahvusülikool, ainuke eestikeelne universitas, aga seda nii, et meil on lisaks ka teine püsiv aktiivne töökeel, mis ühendab meid maailmaga.

Rahvusvahelistumine on viimase aasta-pooleteise jooksul saanud meie jaoks täiesti uue tulevikuväljavaate. Me oleme rahvusvahelise tähelepanu, teiste suurepäraste ülikoolide huvi keskpunktis. Meie käest tullakse nõu küsima ja koostööd pakkuma. Siinkohal tuleb avaldada tänu ja lugupidamist ülikooli lahkunud rektorile Volli Kalmule. Volli juhitud ülikool liikus õigel kursil peaaegu kõiges, mida ette võeti, aga just rahvusvahelise positsiooni kindlustamine oli üks tema eesmärke ja nagu täna näeme, siis ka üks suuremaid saavutusi.

Ülikooli rektorina seisan ma selle eest, et ülikooli inimesi väärtustataks, ülikooli juhitaks targalt ja ülikooli mõjukus Eesti arengu eestvedajana kasvaks veelgi. Oma edaspidises töös rektorina tahan ma järgida mõttetera, mis on isiklikul kogemusel kinnitust saanud: „Chirurgus mente prius et oculis agat, quem armata manu“ – „Kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga)“. Ka rektorina tõotan olla rektor teie kõigi jaoks, üliõpilased, doktorandid, õppejõud, teadustöötajad ja tugitöötajad.

Aga siiski on kõigist olulisimad tänased ja tulevased üliõpilased. Eesti rahvusülikoolina vastutab Tartu Ülikool pädeva ja hakkaja teadlas- ja haritlaskonna kasvatamise eest nii ülikooli, Eesti kui ka kogu maailma tuleviku hüvanguks.

Nüüdseks on mul olnud eriline au lugeda siinsete sammaste vahel oma ametitõotust kahel eri ajal ja kahes erinevas rollis. 40 aastat tagasi andsin siinsamas ülikooli aulas arstivande kogu eluks ja olen seda vääramatult järginud. Täna lugesin siinsamas Tartu Ülikooli juhiks asudes rektorivande ja kinnitasin selle oma allkirjaga. See vanne on antud kõikidele teile. See on minu jaoks sedavõrd suur ja siduv, et kordan selle siit puldist veel kord üle.

„Asudes täitma oma kohustusi Tartu Ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid. Tõotan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt ning hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvangule.“

Olen kindel, et Tartu Ülikooli elujõud ja hea käekäik on suur ja siduv eesmärk meile kõigile. Ülikool vajab Eesti arengu eestvedaja olemiseks meie kõigi pühendumist ja koostööd.

Minu ülikoolitunnetus on kujunenud ühe maailma ülikoolide varasema lingua franca, ladina keele toel. Seepärast lõpetan oma sõnavõtu sama akadeemilist komberuumi järgides: Vivat, Crescat, Floreat, Alma Mater Tartuensis in Aetarnum.

Ja päris viimaks luban, et rektoriametis ma ei unusta: pro scientia atque sapientia – [me töötame] teadmise ja tarkuse nimel!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ametivande andnud TÜ rektor Toomas Asser: kõigist olulisimad on praegused ja tulevased üliõpilased

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
24.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli aulas 24. augustil 2018.

Austatud Eesti Vabariigi president, austatud ministrid, ekstsellentsid, head kolleegid rektorid, head kolleegid ülikooli nõukogus ja senatis, akadeemilise pere liikmed, daamid ja härrad! Minu üliõpilased!

Alustan siit kõnetoolist oma esimest sõnavõttu Tartu Ülikooli 86. rektorina. Auväärsete eelkäijate eeskujul ja valimistel ülikooliperele antud lubaduste täitmiseks pühendun Tartu Ülikooli ja tema inimeste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna arukal juhtimisel.

Tänan kõiki, kes mind toetasid rektori ametisse valimise ajal, ja juba ette tänan ka kõiki teid, kellega koos me selle eelseisva suure töö ette võtame.

Kinnitan, et rektorina järgin alati heasoovliku professor Kuno Kõrge õpetussõnu ülikooliõpingute ajast: „Ascultare disce!“ – õpi kuulatlema, õpi kuulama. Toona tähendas see arstitudengitele südametoone ja hingamiskahinat. Aga see tähendas eelkõige kuulamisoskust, mida aastaid hiljem on vaja olnud. Seda pidasin meeles arstiks õppides, kirurgina töötades ja tulevasi arste õpetades.

Tartu Ülikoolil on olnud palju silmapaistvaid juhte. Ülikooli rajaja Johan Skytte, taasavaja Georg Friedrich Parrot, Eesti rahvusülikooli esimesed juhid Peeter Põld ja minu arstist kolleeg Henrik Koppel täitsid oma ülesandeid suure andumuse ja vilumusega, viies ülikooli uutesse ajastutesse.

Ülikooli uute alguste eeskäijate reas kuulub minu eriline lugupidamine Jüri Kärnerile ja Peeter Tulvistele, kelle juhtimisel kujundati Tartus uuesti Eesti ülikool avatud ja uuendusmeelse akadeemilise kogukonnana.

Ka täna ja homme seisab ülikoolil ees mitmete suurte eesmärkideni jõudmine. Oma tegevusprogrammis lubasin töötada ööpäevaringselt ülikooli heaks.

Lahendust vajavad doktorantidele senisest kohasemate võimaluste loomine oma teadustööle pühendumiseks; karjäärimudeli põhimõtete paikarääkimine ja rakendamine, et meil oleks selged printsiibid meie töötajate väärikaks kohtlemiseks ja ekstsellentsusepüüde õhutamiseks; paremad koostöömudelid teiste ülikoolide, valitsusasutuste, aga ka näiteks raviasutuste kaasamiseks.

Ühiskonda teenime ka sellega, et järjekindlalt ja tõenduspõhiselt selgitame Eesti valitsusele, miks on viimane aeg asuda liikuma ümberjagamismajanduselt teadmuspõhise suunas.

Väikese rahva arengu ja edenemise garantii on koostöö, Eesti vajab koostööd. Minu eesmärk rektorina on mõistlik, argumenteeritud dialoog kõrgkoolide vahel, et kasutada Eesti teaduspotentsiaali parimal võimalikul viisil nii ülikooli sees kui ka Eestis tervikuna, aga ka rahvusvahelises keskkonnas.

Meie igapäevatöö on jätkuvalt suunatud õppetöö sisu ja korralduse täiustamisele, et meie aktiivsed, sihikindlad ja avarapilgulised üliõpilased siirduksid tööellu parima võimaliku pagasiga.

Edu saavutamiseks tuleb seada prioriteete ja keskenduda. Me ei suuda tegeleda kogu elurikkuse ja maailma kõiksusega, kuid see, millega me tegeleme, peab olema tipptasemel ja suunatud tulevikku.

Mõned asjad muutuvad ja arenevad iseenesest, mõned ainult siis, kui me ise selleks midagi teeme. Mina eelistan keskenduda sellele, mis sünnib panusest ja ühisest pingutusest.

21. sajand on suure kiirendusega ajajärk, kus ümbritsev maailm tuleb iga hetkega üha lähemale, ja väike Eesti muutub selle maailmaga üha seotumaks. Tartu Ülikoolil tuleb selles kiirendis liikumiseks muutuda järjest kaalukamaks. Eks me muutume ka – iga uus lõpetaja, iga uus talendikas töötaja, iga teadussaavutus ja rahvusvaheline kontakt lisavad meile kaalukust.

Oleme järjest rahvusvahelisemad nii ülikooli kui ka ülikoolilinnana. Laenan järgmise mõtte meie nõukogu liikmelt ja Uppsala Ülikooli rektorilt Eva Åkessonilt: rahvusülikool, jah, loomulikult, Tartu Ülikool on selle väikse omakeelse riigi keskpunkt ja püsimise garantii! Aga kujutagem end korraks ette kangekaelselt ainult eestikeelsena. Mis ülikool me siis oleksime? Mõelgem sellele ise. Me saame ja peame olema rahvusülikool, ainuke eestikeelne universitas, aga seda nii, et meil on lisaks ka teine püsiv aktiivne töökeel, mis ühendab meid maailmaga.

Rahvusvahelistumine on viimase aasta-pooleteise jooksul saanud meie jaoks täiesti uue tulevikuväljavaate. Me oleme rahvusvahelise tähelepanu, teiste suurepäraste ülikoolide huvi keskpunktis. Meie käest tullakse nõu küsima ja koostööd pakkuma. Siinkohal tuleb avaldada tänu ja lugupidamist ülikooli lahkunud rektorile Volli Kalmule. Volli juhitud ülikool liikus õigel kursil peaaegu kõiges, mida ette võeti, aga just rahvusvahelise positsiooni kindlustamine oli üks tema eesmärke ja nagu täna näeme, siis ka üks suuremaid saavutusi.

Ülikooli rektorina seisan ma selle eest, et ülikooli inimesi väärtustataks, ülikooli juhitaks targalt ja ülikooli mõjukus Eesti arengu eestvedajana kasvaks veelgi. Oma edaspidises töös rektorina tahan ma järgida mõttetera, mis on isiklikul kogemusel kinnitust saanud: „Chirurgus mente prius et oculis agat, quem armata manu“ – „Kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga)“. Ka rektorina tõotan olla rektor teie kõigi jaoks, üliõpilased, doktorandid, õppejõud, teadustöötajad ja tugitöötajad.

Aga siiski on kõigist olulisimad tänased ja tulevased üliõpilased. Eesti rahvusülikoolina vastutab Tartu Ülikool pädeva ja hakkaja teadlas- ja haritlaskonna kasvatamise eest nii ülikooli, Eesti kui ka kogu maailma tuleviku hüvanguks.

Nüüdseks on mul olnud eriline au lugeda siinsete sammaste vahel oma ametitõotust kahel eri ajal ja kahes erinevas rollis. 40 aastat tagasi andsin siinsamas ülikooli aulas arstivande kogu eluks ja olen seda vääramatult järginud. Täna lugesin siinsamas Tartu Ülikooli juhiks asudes rektorivande ja kinnitasin selle oma allkirjaga. See vanne on antud kõikidele teile. See on minu jaoks sedavõrd suur ja siduv, et kordan selle siit puldist veel kord üle.

„Asudes täitma oma kohustusi Tartu Ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid. Tõotan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt ning hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvangule.“

Olen kindel, et Tartu Ülikooli elujõud ja hea käekäik on suur ja siduv eesmärk meile kõigile. Ülikool vajab Eesti arengu eestvedaja olemiseks meie kõigi pühendumist ja koostööd.

Minu ülikoolitunnetus on kujunenud ühe maailma ülikoolide varasema lingua franca, ladina keele toel. Seepärast lõpetan oma sõnavõtu sama akadeemilist komberuumi järgides: Vivat, Crescat, Floreat, Alma Mater Tartuensis in Aetarnum.

Ja päris viimaks luban, et rektoriametis ma ei unusta: pro scientia atque sapientia – [me töötame] teadmise ja tarkuse nimel!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ametivande andnud TÜ rektor Toomas Asser: kõigist olulisimad on praegused ja tulevased üliõpilased

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli aulas 24. augustil 2018.

Austatud Eesti Vabariigi president, austatud ministrid, ekstsellentsid, head kolleegid rektorid, head kolleegid ülikooli nõukogus ja senatis, akadeemilise pere liikmed, daamid ja härrad! Minu üliõpilased!

Alustan siit kõnetoolist oma esimest sõnavõttu Tartu Ülikooli 86. rektorina. Auväärsete eelkäijate eeskujul ja valimistel ülikooliperele antud lubaduste täitmiseks pühendun Tartu Ülikooli ja tema inimeste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna arukal juhtimisel.

Tänan kõiki, kes mind toetasid rektori ametisse valimise ajal, ja juba ette tänan ka kõiki teid, kellega koos me selle eelseisva suure töö ette võtame.

Kinnitan, et rektorina järgin alati heasoovliku professor Kuno Kõrge õpetussõnu ülikooliõpingute ajast: „Ascultare disce!“ – õpi kuulatlema, õpi kuulama. Toona tähendas see arstitudengitele südametoone ja hingamiskahinat. Aga see tähendas eelkõige kuulamisoskust, mida aastaid hiljem on vaja olnud. Seda pidasin meeles arstiks õppides, kirurgina töötades ja tulevasi arste õpetades.

Tartu Ülikoolil on olnud palju silmapaistvaid juhte. Ülikooli rajaja Johan Skytte, taasavaja Georg Friedrich Parrot, Eesti rahvusülikooli esimesed juhid Peeter Põld ja minu arstist kolleeg Henrik Koppel täitsid oma ülesandeid suure andumuse ja vilumusega, viies ülikooli uutesse ajastutesse.

Ülikooli uute alguste eeskäijate reas kuulub minu eriline lugupidamine Jüri Kärnerile ja Peeter Tulvistele, kelle juhtimisel kujundati Tartus uuesti Eesti ülikool avatud ja uuendusmeelse akadeemilise kogukonnana.

Ka täna ja homme seisab ülikoolil ees mitmete suurte eesmärkideni jõudmine. Oma tegevusprogrammis lubasin töötada ööpäevaringselt ülikooli heaks.

Lahendust vajavad doktorantidele senisest kohasemate võimaluste loomine oma teadustööle pühendumiseks; karjäärimudeli põhimõtete paikarääkimine ja rakendamine, et meil oleks selged printsiibid meie töötajate väärikaks kohtlemiseks ja ekstsellentsusepüüde õhutamiseks; paremad koostöömudelid teiste ülikoolide, valitsusasutuste, aga ka näiteks raviasutuste kaasamiseks.

Ühiskonda teenime ka sellega, et järjekindlalt ja tõenduspõhiselt selgitame Eesti valitsusele, miks on viimane aeg asuda liikuma ümberjagamismajanduselt teadmuspõhise suunas.

Väikese rahva arengu ja edenemise garantii on koostöö, Eesti vajab koostööd. Minu eesmärk rektorina on mõistlik, argumenteeritud dialoog kõrgkoolide vahel, et kasutada Eesti teaduspotentsiaali parimal võimalikul viisil nii ülikooli sees kui ka Eestis tervikuna, aga ka rahvusvahelises keskkonnas.

Meie igapäevatöö on jätkuvalt suunatud õppetöö sisu ja korralduse täiustamisele, et meie aktiivsed, sihikindlad ja avarapilgulised üliõpilased siirduksid tööellu parima võimaliku pagasiga.

Edu saavutamiseks tuleb seada prioriteete ja keskenduda. Me ei suuda tegeleda kogu elurikkuse ja maailma kõiksusega, kuid see, millega me tegeleme, peab olema tipptasemel ja suunatud tulevikku.

Mõned asjad muutuvad ja arenevad iseenesest, mõned ainult siis, kui me ise selleks midagi teeme. Mina eelistan keskenduda sellele, mis sünnib panusest ja ühisest pingutusest.

21. sajand on suure kiirendusega ajajärk, kus ümbritsev maailm tuleb iga hetkega üha lähemale, ja väike Eesti muutub selle maailmaga üha seotumaks. Tartu Ülikoolil tuleb selles kiirendis liikumiseks muutuda järjest kaalukamaks. Eks me muutume ka – iga uus lõpetaja, iga uus talendikas töötaja, iga teadussaavutus ja rahvusvaheline kontakt lisavad meile kaalukust.

Oleme järjest rahvusvahelisemad nii ülikooli kui ka ülikoolilinnana. Laenan järgmise mõtte meie nõukogu liikmelt ja Uppsala Ülikooli rektorilt Eva Åkessonilt: rahvusülikool, jah, loomulikult, Tartu Ülikool on selle väikse omakeelse riigi keskpunkt ja püsimise garantii! Aga kujutagem end korraks ette kangekaelselt ainult eestikeelsena. Mis ülikool me siis oleksime? Mõelgem sellele ise. Me saame ja peame olema rahvusülikool, ainuke eestikeelne universitas, aga seda nii, et meil on lisaks ka teine püsiv aktiivne töökeel, mis ühendab meid maailmaga.

Rahvusvahelistumine on viimase aasta-pooleteise jooksul saanud meie jaoks täiesti uue tulevikuväljavaate. Me oleme rahvusvahelise tähelepanu, teiste suurepäraste ülikoolide huvi keskpunktis. Meie käest tullakse nõu küsima ja koostööd pakkuma. Siinkohal tuleb avaldada tänu ja lugupidamist ülikooli lahkunud rektorile Volli Kalmule. Volli juhitud ülikool liikus õigel kursil peaaegu kõiges, mida ette võeti, aga just rahvusvahelise positsiooni kindlustamine oli üks tema eesmärke ja nagu täna näeme, siis ka üks suuremaid saavutusi.

Ülikooli rektorina seisan ma selle eest, et ülikooli inimesi väärtustataks, ülikooli juhitaks targalt ja ülikooli mõjukus Eesti arengu eestvedajana kasvaks veelgi. Oma edaspidises töös rektorina tahan ma järgida mõttetera, mis on isiklikul kogemusel kinnitust saanud: „Chirurgus mente prius et oculis agat, quem armata manu“ – „Kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga)“. Ka rektorina tõotan olla rektor teie kõigi jaoks, üliõpilased, doktorandid, õppejõud, teadustöötajad ja tugitöötajad.

Aga siiski on kõigist olulisimad tänased ja tulevased üliõpilased. Eesti rahvusülikoolina vastutab Tartu Ülikool pädeva ja hakkaja teadlas- ja haritlaskonna kasvatamise eest nii ülikooli, Eesti kui ka kogu maailma tuleviku hüvanguks.

Nüüdseks on mul olnud eriline au lugeda siinsete sammaste vahel oma ametitõotust kahel eri ajal ja kahes erinevas rollis. 40 aastat tagasi andsin siinsamas ülikooli aulas arstivande kogu eluks ja olen seda vääramatult järginud. Täna lugesin siinsamas Tartu Ülikooli juhiks asudes rektorivande ja kinnitasin selle oma allkirjaga. See vanne on antud kõikidele teile. See on minu jaoks sedavõrd suur ja siduv, et kordan selle siit puldist veel kord üle.

„Asudes täitma oma kohustusi Tartu Ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid. Tõotan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt ning hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvangule.“

Olen kindel, et Tartu Ülikooli elujõud ja hea käekäik on suur ja siduv eesmärk meile kõigile. Ülikool vajab Eesti arengu eestvedaja olemiseks meie kõigi pühendumist ja koostööd.

Minu ülikoolitunnetus on kujunenud ühe maailma ülikoolide varasema lingua franca, ladina keele toel. Seepärast lõpetan oma sõnavõtu sama akadeemilist komberuumi järgides: Vivat, Crescat, Floreat, Alma Mater Tartuensis in Aetarnum.

Ja päris viimaks luban, et rektoriametis ma ei unusta: pro scientia atque sapientia – [me töötame] teadmise ja tarkuse nimel!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia ajaloo alase magistritöö kaitsmine 29. august

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.08.2018

Kolmapäeval, 29. augustil algusega kell 14.15, Jakobi 2 - 336

Pille Tekku
Filosoofiliste teoste tõlked eesti keelde ja nende retseptsioon 1944. aastani
Juhendaja Ülo Matjus, retsensent Jaanus Sooväli

Huvilised on teretulnud kuulama!
Lisainfo: Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser annab reedel ametivande

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Reedel, 24. augustil toimub Tartu Ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil tänavu kevadel TÜ rektoriks valitud professor Toomas Asseri inaugureerimine. Kell 16 ülikooli aulas algaval tseremoonial annab rektorile ametiraha üle Vabariigi President.

Istungi avab TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Seejärel esinevad tervituskõnega professor Tõnu Lehtsaar ja president Kersti Kaljulaid. Ametivande andmisele ja ametiraha üleandmisele järgneb professor Toomas Asseri inauguratsioonikõne.

Tseremoonial esinevad tervituskõnega veel haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu nimel Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Allan Aksiim. Muusikalisi vahepalu pakub Tartu Ülikooli Kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatusel.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks tänavu 26. aprillil. Tema ametiaeg algas 1. augustil ja see kestab viis aastat.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser annab reedel ametivande

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Reedel, 24. augustil toimub Tartu Ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil tänavu kevadel TÜ rektoriks valitud professor Toomas Asseri inaugureerimine. Kell 16 ülikooli aulas algaval tseremoonial annab rektorile ametiraha üle Vabariigi President.

Istungi avab TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Seejärel esinevad tervituskõnega professor Tõnu Lehtsaar ja president Kersti Kaljulaid. Ametivande andmisele ja ametiraha üleandmisele järgneb professor Toomas Asseri inauguratsioonikõne.

Tseremoonial esinevad tervituskõnega veel haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu nimel Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Allan Aksiim. Muusikalisi vahepalu pakub Tartu Ülikooli Kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatusel.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks tänavu 26. aprillil. Tema ametiaeg algas 1. augustil ja see kestab viis aastat.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser annab reedel ametivande

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Reedel, 24. augustil toimub Tartu Ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil tänavu kevadel TÜ rektoriks valitud professor Toomas Asseri inaugureerimine. Kell 16 ülikooli aulas algaval tseremoonial annab rektorile ametiraha üle Vabariigi President.

Istungi avab TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Seejärel esinevad tervituskõnega professor Tõnu Lehtsaar ja president Kersti Kaljulaid. Ametivande andmisele ja ametiraha üleandmisele järgneb professor Toomas Asseri inauguratsioonikõne.

Tseremoonial esinevad tervituskõnega veel haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu nimel Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Allan Aksiim. Muusikalisi vahepalu pakub Tartu Ülikooli Kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatusel.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks tänavu 26. aprillil. Tema ametiaeg algas 1. augustil ja see kestab viis aastat.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool asub koolitama tulevaste eesti keele majade töötajaid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
21.08.2018

Teisipäeval, 21. augustil algab Tartu Ülikoolis koolitusprogramm inimestele, kes asuvad tulevastes eesti keele majades tööle keeleõpetajate ja keeleõpet toetavate tegevuste eestvedajatena.

Eesti keele maja avatakse Tallinnas tänavu novembris ja Narvas 2019. aasta esimesel poolaastal. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on koos Integratsiooni Sihtasutusega töötanud Kultuuriministeeriumi tellimusel välja kolm programmi, millega koolitatakse nende majade jaoks kümme eesti keele õpetajat ja 15 eestvedajat.

„Koolitusprogrammide väljatöötamise ja koolitamisega toetab Tartu Ülikool eesti keele kui võõrkeele kvaliteetse õppe arengut ning täidab rahvusülikoolile kohast rolli, aidates kaasa ühiskonna paremale lõimumisele,“ sõnas projekti vastutav täitja, TÜ eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang. „See on Eesti ühiskonda muutev projekt, mis peaks andma keeleõppele ja lõimimisele uue ja inimlikuma näo.“

21. augustil algaval täienduskoolitusel õpetatakse eesti keele majade tulevastele töötajatele keeleõppemeetodeid, ent rohkesti tähelepanu pööratakse ka õppijakesksele lähenemisviisile ja mängulistele meetoditele keeleõppes. Lisaks puudutatakse näiteks Eesti keelepoliitilist olukorda, täiskasvanute õpetamist, ajaplaneerimist ja projektijuhtimist, suhtlemisoskusi, kultuuridevahelisi erinevusi, kultuurikorraldust ja turundamist, huvijuhtimist ja kogukonnatööd, esinemisoskust ja meeskonnatööd.

Koolitama asuvad Tartu Ülikooli instituutide ja Viljandi kultuuriakadeemia töötajad.

Integratsiooni Sihtasutus on võtnud sihiks kujundada eesti keele majadest sellise õhkkonnaga kohad, kuhu on meeldiv tulla. Kõrvuti keelenõu ja -õppe ning -praktikaga saab sealt nõu ka selle kohta, kuidas tunda end Eesti ühiskonnas kodusemalt.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul ei peaks keeleõpe olema mitte grammatikatabeli päheõppimine, vaid pigem võimalus kohtuda põnevate inimestega ja osaleda huvitavates vestlustes. „Just huvi ja uudishimu kaudu omandatakse kiiremini ka keel,“ märkis Käosaar.

Eesti keele majja tööle asuvateks õpetajateks ja eestvedajateks valiti inimesed, kes sobivad oma isiksuseomaduste poolest keelt õpetama ning koostöötegevusi algatama ja ellu viima. Õpetajakogemus ei olnud oluline eelkõige sellepärast, et sihtasutus ei soovinud tõmmata ära eesti keele õpetajaid üldhariduskoolidest, kus neid samuti väga vajatakse.

Tallinna ja Narva eesti keele majades asuvad õpetajad õpetama eesti keelt A1- ja A2-tasemel ning kavas on mitmesugused eesti keele kasutamist toetavad tegevused. Eestvedajate ülesanne on korraldada lõimumist toetavaid ühistegevusi, luua koostöövõrgustikke ning panna vajaduse korral ettevõtetes ja kogukonnakeskustes alus keelekohvikutele.

Täienduskoolitus Tartu Ülikooli juures kestab 21.–25. augustini ja jätkub seejärel detsembrini. Koolituse esimese päeva õhtul toimub osalejatele TÜ rektori vastuvõtt Tartu Linnamuuseumis.

Lisainfo: Birute Klaas-Lang, TÜ eesti keele (võõrkeelena) professor, projekti vastutav täitja, 506 9749, birute.klaas-lang [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI uued keeleklipid 17.–23. augustini kl 20.55 ETVs

EKI uudised

 

Anname rõõmuga teada, et Eesti Vabariik 100 juubeliaasta taasiseseisvumispäeva peonädalal on iga päev eetris üks „Keelekild“, milles tutvustame põnevaid fakte eesti keele ja selle ajaloo kohta. Keelekillud on eetris 17.–23. augustini kl 20.55 ETVs. 

 

Saatesari on järelvaadatav SIIN

 

Klipid on valminud Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu meeldivas koostöös, täname toetuse eest Haridus- ja Teadusministeeriumi; suur aitäh produtsent Piret Eerole, režissöör Ermo Säksile ja kogu ülejäänud tiimile! 

 

Facebooki galerii: 

2018-08-16

 Vaadatavus

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli finantsjuhi ameti võtab üle Kalle Hein

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.08.2018

Alates 3. septembrist asub Tartu Ülikooli finantsjuhi kohusetäitjana rektoraadis tööle senine eelarvetalituse juhataja ja analüüsi peaspetsialist Kalle Hein.

Praegune finantsjuht Taimo Saan on ülikooli finantstegevust juhtinud 20 aastat. „Ma olen Taimole tänulik tema pikaajalise töö eest rektoraadis. Tema panus ülikooli rahandussüsteemi ülesehitamisse ja juhtimisse on olnud ääretult suur,” ütleb rektor Toomas Asser, kinnitades, et ta on ülikooli finantsjuhtimise tulemustega väga rahul. “Ülikooli finantsseis on olnud püsivalt väga hea ja selles on olnud Taimo Saanil suur roll,“ tunnustab Asser finantsjuhi panust. Rektor autasustab Taimo Saani pikaajalise tööpanuse eest Tartu Ülikooli väikese medaliga.

Asser rõhutab, et pidas õigeks teha kõik juhtkonna komplekteerimise otsused kohe ametiaja alguses, et võtta vastutus ülikooli juhtimise eest järgmiseks viieks aastaks ühtse meeskonnana. „Olen kindel, et uuenenud koosseisus alustavast rektoraadist kujuneb koostöise juhtimisstiili ja selge ühise visiooniga meeskond. Nii õppe- kui ka teadusvaldkonnas seisab ees mitmeid arendustöid ja uuendusi ning neid hakkab toetama võimekas tugimeeskond, ka eelarvepool,” ütleb Asser.

Kalle Heina puhul tõstab rektor esile, et ta on finantsjuhi lähedase meeskonnaliikmena teinud Taimo Saani kõrval väga vastutusrikast tööd, teda hindavad kõrgelt kolleegid ning tema teadmised ja pädevus võimaldavad tal sujuvalt ülikooli rahandusvaldkonna kureerimise üle võtta.

Kalle Hein on lõpetanud Tartu Ülikooli 1986. aastal rakendusmatemaatikuna ja kaitsnud doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli juures 1989. aastal. Tartu Ülikooli rahandusosakonnas töötab ta alates 1999. aasta algusest. Analüüsi peaspetsialisti ja eelarvetalituse juhatajana on ta kandnud põhivastutust ülikooli aastaeelarvete koostamise ja täitmise seire ning samuti mitmesuguste finantstegevust puudutavate analüüside koostamise eest.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli finantsjuhi ameti võtab üle Kalle Hein

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.08.2018

Alates 3. septembrist asub Tartu Ülikooli finantsjuhi kohusetäitjana rektoraadis tööle senine eelarvetalituse juhataja ja analüüsi peaspetsialist Kalle Hein.

Praegune finantsjuht Taimo Saan on ülikooli finantstegevust juhtinud 20 aastat. „Ma olen Taimole tänulik tema pikaajalise töö eest rektoraadis. Tema panus ülikooli rahandussüsteemi ülesehitamisse ja juhtimisse on olnud ääretult suur,” ütleb rektor Toomas Asser, kinnitades, et ta on ülikooli finantsjuhtimise tulemustega väga rahul. “Ülikooli finantsseis on olnud püsivalt väga hea ja selles on olnud Taimo Saanil suur roll,“ tunnustab Asser finantsjuhi panust. Rektor autasustab Taimo Saani pikaajalise tööpanuse eest Tartu Ülikooli väikese medaliga.

Asser rõhutab, et pidas õigeks teha kõik juhtkonna komplekteerimise otsused kohe ametiaja alguses, et võtta vastutus ülikooli juhtimise eest järgmiseks viieks aastaks ühtse meeskonnana. „Olen kindel, et uuenenud koosseisus alustavast rektoraadist kujuneb koostöise juhtimisstiili ja selge ühise visiooniga meeskond. Nii õppe- kui ka teadusvaldkonnas seisab ees mitmeid arendustöid ja uuendusi ning neid hakkab toetama võimekas tugimeeskond, ka eelarvepool,” ütleb Asser.

Kalle Heina puhul tõstab rektor esile, et ta on finantsjuhi lähedase meeskonnaliikmena teinud Taimo Saani kõrval väga vastutusrikast tööd, teda hindavad kõrgelt kolleegid ning tema teadmised ja pädevus võimaldavad tal sujuvalt ülikooli rahandusvaldkonna kureerimise üle võtta.

Kalle Hein on lõpetanud Tartu Ülikooli 1986. aastal rakendusmatemaatikuna ja kaitsnud doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli juures 1989. aastal. Tartu Ülikooli rahandusosakonnas töötab ta alates 1999. aasta algusest. Analüüsi peaspetsialisti ja eelarvetalituse juhatajana on ta kandnud põhivastutust ülikooli aastaeelarvete koostamise ja täitmise seire ning samuti mitmesuguste finantstegevust puudutavate analüüside koostamise eest.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli finantsjuhi ameti võtab üle Kalle Hein

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.08.2018

Alates 3. septembrist asub Tartu Ülikooli finantsjuhi kohusetäitjana rektoraadis tööle senine eelarvetalituse juhataja ja analüüsi peaspetsialist Kalle Hein.

Praegune finantsjuht Taimo Saan on ülikooli finantstegevust juhtinud 20 aastat. „Ma olen Taimole tänulik tema pikaajalise töö eest rektoraadis. Tema panus ülikooli rahandussüsteemi ülesehitamisse ja juhtimisse on olnud ääretult suur,” ütleb rektor Toomas Asser, kinnitades, et ta on ülikooli finantsjuhtimise tulemustega väga rahul. “Ülikooli finantsseis on olnud püsivalt väga hea ja selles on olnud Taimo Saanil suur roll,“ tunnustab Asser finantsjuhi panust. Rektor autasustab Taimo Saani pikaajalise tööpanuse eest Tartu Ülikooli väikese medaliga.

Asser rõhutab, et pidas õigeks teha kõik juhtkonna komplekteerimise otsused kohe ametiaja alguses, et võtta vastutus ülikooli juhtimise eest järgmiseks viieks aastaks ühtse meeskonnana. „Olen kindel, et uuenenud koosseisus alustavast rektoraadist kujuneb koostöise juhtimisstiili ja selge ühise visiooniga meeskond. Nii õppe- kui ka teadusvaldkonnas seisab ees mitmeid arendustöid ja uuendusi ning neid hakkab toetama võimekas tugimeeskond, ka eelarvepool,” ütleb Asser.

Kalle Heina puhul tõstab rektor esile, et ta on finantsjuhi lähedase meeskonnaliikmena teinud Taimo Saani kõrval väga vastutusrikast tööd, teda hindavad kõrgelt kolleegid ning tema teadmised ja pädevus võimaldavad tal sujuvalt ülikooli rahandusvaldkonna kureerimise üle võtta.

Kalle Hein on lõpetanud Tartu Ülikooli 1986. aastal rakendusmatemaatikuna ja kaitsnud doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli juures 1989. aastal. Tartu Ülikooli rahandusosakonnas töötab ta alates 1999. aasta algusest. Analüüsi peaspetsialisti ja eelarvetalituse juhatajana on ta kandnud põhivastutust ülikooli aastaeelarvete koostamise ja täitmise seire ning samuti mitmesuguste finantstegevust puudutavate analüüside koostamise eest.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

28. augustil annab Dr Gareth Roberts (Pennsylvania Ülikool) külalisseminari eksperimentaalsemiootikast (Experimental semiotics: Social experiments on meaning and structure)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.08.2018

28. august, 14.15 - 16.00, Jakobi 2-306

Gareth Roberts on mõnda aega arendanud omanäolisi eksperimente, mis võimaldaks uurida keele ja teiste märgisüsteemide muutumist ja arenguprotsesse. See lähenemine on saanud tuntuks eksperimentaalsemiootika nime all (vt tema 2012 ülevaateartiklit) ning on hakanud teaduskirjanduses kanda kinnitama.

Seminari eesmärk on tutvustada seda lähenemist, eesmärke ja mõningaid tulemusi ning arutleda selle perspektiivide üle. Seminar toimub Jakobi 2-306.

Seminar toimub inglise keeles.

Kõik huvilised oodatud!

------------------------------------------------------------

On August 28, 14.15-16.00 Dr Gareth Roberts (Pennsylvania University) will give a guest seminar on experimental semiotics (Experimental semiotics: Social experiments on meaning and structure). 

Gareth Roberts has for a while been developing innovative experiments that would allow the evolution and change of language and other sign systems to be studied. This approach has come to be known as experimental semiotics (see his 2012 review article) and has come to gather a growing literature.

The aim of the seminar is to introduce the approach and some of its results and to discuss its perspectives. The seminar will take place in Jakobi 2-306.

All welcome!

----------------------------------------

Abstract:

Experimental semiotics: Social experiments on meaning and structure

Conducting experiments on communication is hard, but to do so is important if we want to genuinely test hypotheses about how it works, how humans convey meaning, and where linguistic structure comes from. One big stumbling block in answering these questions is that human participants come to the lab with full fledged languages already, which have evolved over millennia to have complex structure and to convey complex meanings. An experimental approach has been developed over the last couple of decades that helps deal with this. By stripping away some of what the participants bring to the lab, while leaving other biases intact, this approach allows us to control more factors and answer more questions than is often assumed possible. Here I present this approach with examples from my own work

--------------------

Gareth Roberts is an assistant professor in Linguistics at the University of Pennsylvania, US. In his research, he has been interested in cultural evolution of language - how and why languages came to be the way they are and how this might connect to other cultural or sign systems. Practically, he applies innovative experimental methods to study the use and development of linguistic and sign systems in the lab. While his background is in linguistics, he is very open to working with non-linguists to study also non-linguistic phenomena.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Infotunnid 1. aasta üliõpilastele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.08.2018

Bakalaureuseõpe - 3. septembril kell 12.00 Jakobi 2-438. Magistriõpe - 3. septembril kell 13.00 Jakobi 2-428. Õpetajamagister - 13. septembril kell 11 Jakobi 2-427.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli teadlane leidis Eestist uue päevaliblika liigi

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.08.2018

 Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli doktorant ja loodusmuuseumi peaspetsialist Andro Truuverk püüdis 8. augustil Pärnu maakonnas Treimanis kinni Eesti esimese kirju-tumesilmiku e. Lasiommata megera 

“Tegemist on antud liigi esmaleiuga Eestis. Varem on kirju-tumesilmikut meile kõige lähemal leitud Põhja-Lätist,” selgitas Andro Truuverk. Ta lisas, et lõuna poolt Lätist Eestisse levimine oli siiski oodatud sündmus. “Lätis on kirju-tumesilmik muutunud juba tavaliseks ja levimine põhja poole oli vaid aja küsimus. Sellele aitas kindlasti kaasa ka harjumatult soe suvi,” selgitas teadlane koerlibliklaste sugukonda kuuluva liblika Eestisse jõudmise tagamaid.

Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur Erki Õunap lisas, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud liigi Eestisse jõudmine on seotud kliimamuutusega. Üha uuesti kordub sama muster: lõuna pool Lätis ja Leedus levinud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja leitake lõpuks ka meilt.  „Suur hulk lõpuks Eestist leitud liike on siia ka püsivalt elama asunud. Usun, et kirju-tumesilmikuga läheb samamoodi,” kommenteeris Õunap.

Erakordseks teeb praeguse leiu asjaolu, et tegu on päevaliblikaga. Uusi liblikaliike, nii suur- kui pisiliblikaid, leitakse Eesti faunale pigem igal aastal, kuid enamik neist on hämarikuliblikad. Eestist teadaolevast umbes 1000 suurliblika liigist on nüüdseks 114 päevaliblikad.

Eelmine Eesti faunale avastatud päevaliblikas oli tutt-kasspunnpea e. Carcharodus flocciferus, kes leiti Eesti lõunapiirilt 1995. aastal.

Kirju-tumesilmiku leid on kantud ka eElurikkuse andmebaasi.

Lisainfo: Andro Truuverk, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaspetsialist, 514 1268, loodusmuuseum [ät] ut.ee ( )

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli teadlane leidis Eestist uue päevaliblika liigi

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.08.2018

 Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli doktorant ja loodusmuuseumi peaspetsialist Andro Truuverk püüdis 8. augustil Pärnu maakonnas Treimanis kinni Eesti esimese kirju-tumesilmiku e. Lasiommata megera 

“Tegemist on antud liigi esmaleiuga Eestis. Varem on kirju-tumesilmikut meile kõige lähemal leitud Põhja-Lätist,” selgitas Andro Truuverk. Ta lisas, et lõuna poolt Lätist Eestisse levimine oli siiski oodatud sündmus. “Lätis on kirju-tumesilmik muutunud juba tavaliseks ja levimine põhja poole oli vaid aja küsimus. Sellele aitas kindlasti kaasa ka harjumatult soe suvi,” selgitas teadlane koerlibliklaste sugukonda kuuluva liblika Eestisse jõudmise tagamaid.

Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur Erki Õunap lisas, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud liigi Eestisse jõudmine on seotud kliimamuutusega. Üha uuesti kordub sama muster: lõuna pool Lätis ja Leedus levinud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja leitake lõpuks ka meilt.  „Suur hulk lõpuks Eestist leitud liike on siia ka püsivalt elama asunud. Usun, et kirju-tumesilmikuga läheb samamoodi,” kommenteeris Õunap.

Erakordseks teeb praeguse leiu asjaolu, et tegu on päevaliblikaga. Uusi liblikaliike, nii suur- kui pisiliblikaid, leitakse Eesti faunale pigem igal aastal, kuid enamik neist on hämarikuliblikad. Eestist teadaolevast umbes 1000 suurliblika liigist on nüüdseks 114 päevaliblikad.

Eelmine Eesti faunale avastatud päevaliblikas oli tutt-kasspunnpea e. Carcharodus flocciferus, kes leiti Eesti lõunapiirilt 1995. aastal.

Kirju-tumesilmiku leid on kantud ka eElurikkuse andmebaasi.

Lisainfo: Andro Truuverk, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaspetsialist, 514 1268, loodusmuuseum [ät] ut.ee ( )

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli teadlane leidis Eestist uue päevaliblika liigi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
10.08.2018

 Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli doktorant ja loodusmuuseumi peaspetsialist Andro Truuverk püüdis 8. augustil Pärnu maakonnas Treimanis kinni Eesti esimese kirju-tumesilmiku ehk Lasiommata megera 

"Tegemist on antud liigi esmaleiuga Eestis. Varem on kirju-tumesilmikut meile kõige lähemal leitud Põhja-Lätist," selgitas Andro Truuverk. Ta lisas, et lõuna poolt Lätist Eestisse levimine oli siiski oodatud sündmus. "Lätis on kirju-tumesilmik muutunud juba tavaliseks ja levimine põhja poole oli vaid aja küsimus. Sellele aitas kindlasti kaasa ka harjumatult soe suvi," selgitas teadlane koerlibliklaste sugukonda kuuluva liblika Eestisse jõudmise tagamaid.

Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur Erki Õunap lisas, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud liigi Eestisse jõudmine on seotud kliimamuutusega. Üha uuesti kordub sama muster: lõuna pool Lätis ja Leedus levinud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja leitake lõpuks ka meilt. "Suur hulk lõpuks Eestist leitud liike on siia ka püsivalt elama asunud. Usun, et kirju-tumesilmikuga läheb samamoodi," kommenteeris Õunap.

Erakordseks teeb praeguse leiu asjaolu, et tegu on päevaliblikaga. Uusi liblikaliike, nii suur- kui pisiliblikaid, leitakse Eesti faunale pigem igal aastal, kuid enamik neist on hämarikuliblikad. Eestist teadaolevast umbes 1000 suurliblika liigist on nüüdseks 114 päevaliblikad.

Eelmine Eesti faunale avastatud päevaliblikas oli tutt-kasspunnpea ehk Carcharodus flocciferus, kes leiti Eesti lõunapiirilt 1995. aastal.

Kirju-tumesilmiku leid on kantud ka eElurikkuse andmebaasi.

Lisainfo: Andro Truuverk, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaspetsialist, 514 1268, andro.truuverk [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks