EKI keeleürituste kalender

Eesti keele aasta. Jõgeva maakonna keelepäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eesti keele aasta. Jõgeva maakonna keelepäev
Toimumiskoht: Põltsamaa Ühisgümnaasium / Põltsamaa
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 29. märts 2019
Algusaeg: 10:00 - 13:30
Kirjeldus:

I osa
Muusikaline tervitus
Avasõnad. Miina Norvik (Emakeele Selts, Tartu Ülikool)
Karl August Hermannist. Uku Jürgenson ja Madis Miks (Põltsamaa Ühisgümnaasium)
Väldete hääldusest ja õigekirjast. Pire Teras (Tartu Ülikool)
C. R. Jakobsonist ja tema kooliõpikutest. Anette Välb ja Liis Urvik (Torma Põhikool)
Emotsioonidest biifini. Mart Kivastik, kirjanik
pere-tüüpi sõnadest. Kadi Värnik (Jõgevamaa Gümnaasium)

Vaheaeg kell 11.25-12.10. Võimalik külastada eesti keele aastaks valminud keeleteemalist rändnäitust; võimalik saada ka sooja sööki (täiskasvanule 2 eurot, õpilasele 1 euro), kui registreerite söögisoovi hiljemalt 26. märtsil siin: https://doodle.com/poll/tz2anct872eubxnr

II osa (algus kell 12.10)
Välismaalaste mõtisklusi eesti keelest (videoklipid)
Mõtisklusi emakeelest ja emakeeles kirjutamisest. Veronika Kivisilla, luuletaja
100 aastat ÕSi. Kuidas muutub keel? Tiina Paet (Eesti Keele Instituut)

Ürituse orienteeruv lõpp kell 13.30

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

“Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted”, 22. märts 2019, Jakobi 2-114

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.03.2019

Reedel, 22. märtsil toimub uurimisseminar „Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted“ (Jakobi 2-114). Veel on võimalik registreeruda kuulajaks (tähtaeg pikendatud 21. märtsini): http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration.

Olete oodatud!

Kontakt ja lisainformatsioon / Contact and additional information: Elin Sütiste elin.sytiste [ät] ut.ee.
 
 

INTER- JA TRANSMEEDIALISE TÕLKE ANALÜÜS: MEETODID JA MÕISTED

INTER- AND TRANSMEDIAL TRANSLATION ANALYSIS: METHODS AND CONCEPTS                            

22.03.2019, Jakobi 2-114                                                        

9:00-9:30  Tervituskohv ja registreerimine / Welcome coffee and registration                                

I sessioon (eesti keeles)/ 1st panel (in Estonian)              

9:30-10:00          Elin Sütiste „Intermeedialisest tõlkest transmeedialise tekstini“

10:00-10:30        Klaarika Kaldjärv „Don Juani teekond Tallinna“

10:30-11:00        Katiliina Gielen „Oo Romeo, miks oled Romeo…“                            

11:00-11:30        Kohvipaus / Coffee break                                         

II sessioon (eesti keeles) / 2nd panel (in Estonian)           

11:30-12:00        Tiina Põllu „Transmeedialise tõlke aspektid Alberto Moravia raamatu "Konfomist" ja Bernardo Bertolucci samanimelise filmi kahe ekraaniversiooni võrdluses“

12:00-12:30        Līva Bodniece, Jovita Dikmoniene, Audronė Kučinskienė, Maria Lotman “Oidipuse transmeedialine teekond Balti kultuurides“

12:30-13:00        Eduard Parhomenko „Madis Kõivu theatrum philosophicum. Ehk kuidas lavastada Ding an sich'i?“                          

13:00-14:00        Lõuna (omal käel) / Lunch (on your own)                                         

III sessioon (inglise keeles) / 3rd panel (in English)           

14:00-14:30        Alin Olteanu „The case for a media semiotic theory of translation“

14:30-15:00        Fruzsina Kovács „Intersemiotic translation and its contextual elements“

15:00-15:30        Ehte Puhang „A text and its author(s): the story of a translation“                             

15:30-16:00        Kohvipaus / Coffee break                                         

IV sessioon (inglise keeles) / 4th panel (in English)           

16:00-16:30        Katre Pärn „Modelling transmedial textuality“

16:30-17:00        Tatjana Pilipoveca „Fanfiction in the genre of crossover as a result of transmedial translation: 'The Snow Queen' in a world of modern readers“

17:00-17:30        Peeter Torop „Transmediality and the ontology of a translation text“                            

17:30-18:00        Avatud arutelu jookide ja suupistetega / Open discussion with drinks and snacks  

Seminar toimub Tartu Ülikooli humanitaarvaldkonna baasfinantseeritava projekti PHVFI17926 „Transmeedialine tõlkelugu: transmeedialiste tekstide analüüsi alused“ raames. / The seminar is part of the base financed project PHVFI17926 "Transmedial translation history: foundations of transmedial text analysis" supported by the Faculty of Arts and Humanities of the University of Tartu.

Lähem info kodulehel: https://www.flfi.ut.ee/en/research-seminar-inter-and-transmedial-translation-analysis-methods-and-concepts-march-22-2019

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Cary Campbelli (Simon Fraseri Ülikool, Vancouver, Kanada) külalisloeng "Enacting education from the inside: on the continuity of semiotic learning", 25. märtsil, 14.15, Jakobi 2-306

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.03.2019

Abstrakt inglise keeles:

Enacting education from the inside: on the continuity of semiotic learning

In a landmark 1943 article “Our Educational Emphases”, anthropologist Margaret Mead posed a very simple question: “from what basis can we see the educational processes of traditional indigenous societies as continuous with the forms of education practiced in modern industrialized society?”

Mead argues that educational processes in general are defined by the fact that an emphasis on learning is more primary and foundational (existentially, but also culturally) than an emphasis on teaching. By contrast, in modern globalized society “our concepts of education have been shaped by the will to teach, convert, colonize, or assimilate” (1943, p. 63) pupils, rather than to channel or foster learning.

Based on ethnographic insights, Mead concludes that the consistent meaning of education in human cultures is to create forms of continuity (in particular, intergenerational forms) and responsiveness to future uncertainty.

In this talk, I wish to bring such observations from the anthropology of education into the context of recent discussions within educational semiotic discourses – particularly as influenced by biosemiotic conceptualizations of learning (in particular, as expressed recently by Kull (2018), as well as by the recent special issue of Sign Systems Studies “Learning and Adaptation” (Olteanu and Stables[eds.], 2018).

Building on the central premise that both the life process and the learning process are expressed through forms of semiotic engagement (Stables, 2006) and involve continual adaptation and meaning-making, I wish to argue, building on my earlier insights (Campbell, 2018), that these discourses may allow an avenue from which to understand educational dynamics as non-instrumental and continuous with other forms of learning and life.

This perspective allows us to take, what I would call, an internal view of educational processes. I further elaborate that from this perspective learning has a sporadic identity: it is emergent in the specificity of events and must be discerned within the practices that enact it. Realizing learning as something emergently enacted in the educative encounter, and not something that can be determined and implemented, allows us to resist turning learning into an accountability tool that can easily be used towards ideological ends.

Several educational semiotic authors have made the claim that educational institutions should be understood as instances of exaptation, that evolved naturally to channel (but not to determine) learning more efficiently for specific social groups. I conclude by speculating on how this emphasis on continuity in our educational approaches is central to preparing adaptive human societies that would be equipped to deal with challenges of climate change and ecological crises.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Põliskeelte aasta: udmurdi keele ja kultuuri tund 19. märtsil

EKI uudised

UDMURDI KEELE JA KULTUURI TUND
19.03.2019
Kell 17
Asukoht: MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Pärnu mnt 28-9, Tallinn

MTÜ Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki udmurdi keele ja kultuuri tundi, mis toimub 19. märtsil kell 17:15 Fenno-Ugria ruumes! Tunni viib Elena Kirt, kes on Eestis elavate udmurtide seltsi esimees. (Ošmes: Eestis elavate udmurtide selts)

Registreerumine: Palume kõigil oma osavõtust märku anda hiljemalt sündmuse toimumise päeval aadressil info@fennougria.ee või telefoni teel, numbril 6445119!

Sissepääs: prii

LÄHEMALT:
Soome-ugri vähemus- ja põliskeelte hääbumise üheks põhjuseks on see, et neid keeli kasutatakse üksnes kogukonnasiseselt, mitte teiste rahvastega suheldes. Sugulaskeeli õppides aitame kaasa sellele, et need keeled kõlaksid vene keele asemel ka rahvaste vahelises suhtlemises. Samuti tõuseb seeläbi nende keelte maine.

ÜRO on 2019. aasta kuulutanud põliskeelte aastaks. Selle puhul pakub Fenno-Ugria kõigile huvilistele võimalust meie sugulaskeeltega tutvust teha.

Korraldame Fenno-Ugrias soome-ugri keelte lühitunde, kus:
• omandatakse keelte mõned olulisemad väljendid;
• saadakse lühiülevaade keele grammatikast, mis aitab kaasa EKI veebisõnastike kasutamisele;
• õpitakse tundma eesti keelega sarnaseid sõnu;
• saadakse teada, millised keelekontaktid on keelt mõjutanud;
• lauldakse-mängitakse;
• tutvutakse ka kõnealuse rahva kultuuriga.
• Kevadhoojal toimuvad udmurdi, mari, komi, ersa keele lühitunnid.

Sügisel jätkame läänemeresoome keeltega.

Tunde viime läbi koostöös Eestis tegutsevate soome-ugri seltsidega, kelle esindajad on ka tundides õpetajateks. Huvi korral võib meie õpetajad kutsuda tunde läbi viima ka koolidesse, lasteaedadesse, raamatukogudesse jm kultuuriasutustesse.

Elena Kirt elab Eestis ja on Tallinna Tehnikaülikooli Karjäärikeskuse juhataja ning Udmurdi Seltsi „Ošmes“ esimees.


/////SEOTUD SÜNDMUSED://////

• N 03 kell 16:00 avatakse Tallinna Ülikooli Mare maja 1. korruse fuajees näitus „Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017“. Sündmust korraldab on Eesti Rahva Muuseum. Näitus jääb avatuks 3. maini 2019. aastal. Näituse kohta saab lähemalt lugeda siin: https://bit.ly/2EXBERX

• N 21.03 kell 19:00 toimub Hõimuõhtu ning ansambli Invis kontsert Vanalinna Muusikamajas. Sündmust korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Lähem teave kontserdi kohta siin: Hõimuõhtu kontsert: Udmurdi maailmavaade ja silmapiir

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Adrian Currie avalikud loengud ajalooliste teaduste filosoofiast, 18-21 märts 2019

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.03.2019

Adrian Currie (University of Exeter) peab neli avalikku loengut ajalooliste teaduste, nagu arheoloogia, paleontoloogia, geoloogia jne, filosoofiast. Loengud on osa töötoast “Science & the Deep Past”, mis toimub 18.-21. märts 2019 filosoofia osakonnas (Jakobi 2) ja loodusmuuseumis (Vanemuise 46).

Loengud on avatud kõigile kuulajatele. Loengud on inglise keeles.

Aeg: 16:15-17:45, 18.-21. märts 2019
Koht: Tartu, Jakobi 2 ruum 114 (Philosophicum)

Loengute lühikokkuvõtted

Esmaspäev 18. märts: The marsupial bulldog: omnivory, narrative & historical evidence
Thylacoleo carnifex was the size of a small lion: the largest marsupial predator to have ever lived. It existed during the Australian Pliocene and Pleistocene periods and, so it is argued, hunted large prey (sub-adult Diprodoton, rhinoceros-sized marsupial herbivores) by dispatching them with an extremely powerful bite. How do paleontologists get access to the ecological and behavioural features of critters long extinct? Historical scientists are in the business of reconstructing events in the deep past. Their evidence is often degraded, experiments are of limited value, and observations of contemporary systems sometimes provide little guide to past systems. And yet, historical scientists often provide rich, well-confirmed windows into the deep past. How do they do this? I argue that a sufficient explanation of scientific success in this arena must include at least two things. First, a recognition of the flexible, adaptive and opportunistic strategies historical scientist adopt: they are methodological omnivores. Second, understanding the evidential role that narrative plays in linking our picture of the past together. Via examining the science of T. carnifex, I’ll analyse these two notions and demonstrate their importance for successful historical science.

Teisipäev 19. märts: The unreasonable effectiveness of traces
Obdurodon tharalkooschild was an enormous platypus living in Australia around fifteen million years ago. The lineage’s existence only became known in the last decade, and only due to an entirely to a single molar tooth. Most philosophers and scientists, when reflecting on historical reconstruction, provide trace-centric accounts of how we access the past. In this paper I’ll present a problem for these accounts, before resolving and drawing lessons about how philosophers should think about evidence. Traces are the downstream remains of past events: fossils (of molars, for instance) and trackways in paleobiology, middens and ruins for archaeologists, background radiation for cosmologists, and so on. By tracing how such remains form, historical scientists infer from remains to the past. An account of methods in historical science is ‘trace-centric’ to the extent that it construes inferences from traces to the past as the main business of those methods.

In this paper, I’ll suggest that traces, as understood by trace-centric accounts, are unreasonably effective. A charge of ‘unreasonable effectiveness’, most common in mathematics, suggests that something works better than it ought to given our conception of it. The charge suggests some explanatory failure on the part of our understanding of that thing. In cases like O. tharalkooschild, highly stable, well-supported and rich reconstructions of the past are made on the basis of very small data-sets. On the face of it, if historical reconstruction is simply a matter of the relationship between traces and the past, these cases are problematic: surprising claims need a lot of evidence, and these claims apparently only require a few scrappy traces.
I’ll resolve this puzzle by emphasizing the role of middle-range theory, our knowledge of how traces form, which are required for taking traces as evidence in the first place. When we appeal to the fine-grained details of these—the amount of knowledge we have about how mammalian molars form, for instance—how so much can be done with so little is no longer puzzling. Traces are not unreasonably effective after all, but to understand them we need to attend to the local details. I’ll consider what upshots this has for abstract philosophical accounts of evidential reasoning, suggesting that their very abstractness obscures the local, explanatory detail.

Kolmapäev 20. märts: History is peculiar
The Cretaceous Terrestrial Revolution was a critical event shaping the modern world, seeing radiations in mammals, squamate lizards, snakes, birds and (maybe) dinosaurs, as well as the emergence of flowering plants (angiosperms) and their accompanying menagerie of pollinating insects. The revolution is at least in part thought to be related to the contemporaneous final breakup of Pangea into smaller continents, and the new angiosperm-insect alliance likely drove radiations in other lineages.

It is often thought that historical explanation is in some sense narrative explanation, or at least that history is particularly well-suited to narrative. Perhaps geographical changes from the relatively homogenous Pangea to the more heterogeneous modern continents led to a wider variety of habitats with more haphazardly distributed taxa, thus opening the door to diversification in the mid-Cretaceous. The earlier event (continental breakup) gains significance in terms of its downstream consequences, and a narrative explanation captures both link and significance. This connection between narrative and history has led some to ask whether there is some logic or essential property to narratives, others to draw links between the literary and the historical, and others to question whether narrative structures are discovered or constructed. I have a hunch about what makes narratives powerful answers to historical questions, which emerges from a hunch about why history matters for knowledge. History, I want to argue, matters when it generates ‘peculiarity’. Some target is peculiar to the extent that its modal profile is sensitive to the diversity-boosting or dampening features of the processes which produce or maintain it. Some processes are diversity-boosting rather than dampening, more likely to produce heterogeneous products than homogenous products. A single supercontinent is potentially diversity-dampening, as environments are homogenized and populations are less isolated: Pangea’s breakup then, could be diversity-boosting. The outcomes of these processes might themselves be robust or fragile, but what matters for peculiarity is that this robustness or fragility is explained as being the result of structures emerging from a diversity-boosting, or being maintained by a diversity-dampening, process. The insect-angiosperm alliance has proven remarkably stable and robust through the Cenozoic, yet is (perhaps) the result of a diversity-boosting process like the Cretaceous tectonic shifts. Because narratives are able to accommodate sequential changes over time, they are particularly well suited to capturing peculiarity. In addition to capturing narrative, this view accommodates a (relatively humble) realism about narratives: insofar as they describe peculiarity, historical narratives are discovered rather than invented. It also helps explain the localness of historical knowledge: history’s peculiarity often restricts regularities and patterns to within relatively narrow trajectories.

Teisipäev 21. märts: How to build a sea-urchin: simulations as smoking guns.
The echinoderms are an ancient lineage whose modern-day representatives include sand-dollars and sea-urchins. In the deep past, echinoderms were much more diverse. Prior to the end of the Paleozoic (around 250 million years ago), echinoderms boasted a wide variety of morphologies. What happened? In this paper, I’ll examine how the use of simulations and other models can help resolve questions about the deep past: that they can act as ‘smoking guns’. Carol Cleland’s notion of a ‘smoking gun’ refers specifically to new trace evidence which empirically discriminates between hypotheses about events in the deep past (the discovery of shocked quartz at the K-Pg boundary, for instance, favoured extra-terrestrial impact over mass volcanism occurring at the time). By developing simple geometric models of echinoderm development, paleontologists are able to examine under what conditions lead to various body-forms. I’ll argue that such results can provide genuine evidence which can distinguish between historical hypotheses: that is, that they are smoking guns. Simulations, then, can generate evidence about the past in a way analogous to (but not, I’ll argue, exactly the same as) observational evidence.

Ave Mets
University of Tartu, Department of Philosophy
avemets [ät] ut.ee
tel 56854926

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Looduskultuuri seminar: Loodushoiu sõnumid

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli semiootika osakond ja TLU Keskkonnaajaloo Keskus korraldavad 4.-5. aprillil 2019 Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses kahepäevase Looduskultuuri seminari: „Loodushoiu tulevik“.  Ürituse näol on tegemist kolmanda kohtumisega sarjas „Looduskultuuri seminar“, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja Eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Emakeelepäeva avalik loeng Tartu Ülikoolis

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Emakeelepäeva avalik loeng Tartu Ülikoolis
Toimumiskoht: Tartu Ülikooli peahoone aula / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 14. märts 2019
Algusaeg: 13:00
Kirjeldus:

Emakeelepäeva avalik loeng "Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?" 

 

Tartu Ülikoolis tavaks saanud emakeelepäeva avaliku loengu peab tänavu eesti keele dotsent Liina Lindström. Loengule ülikooli aulasse on oodatud kogu ülikoolipere ja külalised.

Loengust teeb uttv.ee ka otseülekande ja salvestuse.

Elame ajajärgul, mil suur osa meie igapäevakeelest sünnib kirjalikult. Võrreldes veel paarikümne aasta taguse ajaga on plahvatuslikult kasvanud nii tekstide hulk kui ka autorite hulk, kes neid tekste toodavad. Kui varem oli avalike tekstide kirjutamine pelgalt väikese haritlaskonna pärusmaa, siis nüüd on sotsiaalmeedia kujul oma auditoorium ka neil, kes mõnikümmend aastat tagasi poleks avalike tekstide kirjutamisele mõelnudki.

Kuidas on see kõik mõjutanud meie igapäevakeelt? Kuidas on muutnud meie suhtumine eestikeelsetesse avalikesse tekstidesse ja nende autoritesse? Kas oleme muutunud erinevate keelekasutusviiside või -tasemete vastu sallivamaks? Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng üldisemalt meie keelekasutust ja keele uurimist? Mis keeles suhtlevad meie lapsed sotsiaalmeedias ja mida teha, et eesti keel peaks vastu ka digiajastul? 

Emakeelepäev on hea põhjus neid küsimusi küsida ja kogu problemaatikat paremini teadvustada.

Vaadake eelmiste aastate emakeelepäeva konverentsi ja loenguid järele uttv.ee-st.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe peab inauguratsiooniloengu „Orjus ja vabadus Eesti mõtteloos“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.03.2019
Pärtel Piirimäe. Foto: Andres Tennus.

Neljapäeval, 14. märtsil kell 16.15 toimuva inauguratsiooniloengu eesmärk on vaadelda, kuidas mõistete „orjus“ ja „vabadus“ tähendusväli ja kasutusviisid on Eesti mõtteloos pikas plaanis muutunud ning milliste teooriate ja argumentidega on eri aegadel orjust põhjendatud, õigustatud ja kritiseeritud.

Tänavu möödub 200 aastat Liivimaa talurahva vabastamisest pärisorjusest ja 150 aastat sellele sündmusele pühendatud esimesest üldlaulupeost. „Orjus“ ja „vabadus“ on üks keskseid mõistepaare Eesti ajalookirjutuses, folklooris, kirjanduses ja mõtteloos. Eesti rahvusliku ajalookontseptsiooni üks läbivaid motiive on eestlaste vabadusepüüe. Vabaduse kõige selgem vastand on orjus, mis on kaasnenud võõrvallutuse ja -võimuga.

Vabadus võib tähendada iseenda peremeheks olemist nii üksikisikuna kui ka terve rahvusena, määrates ise enda saatust ning olles peremeheks omal maal. Vabaduse ja orjuse vastandpaar on olnud üks peamine lähtealus Eesti ajaloo periodiseerimisel ning eri ajajärkudele hinnangu andmisel.

Selle mõtteloolise ekskursiooni taust on orjuse ja pärisorjuse kontseptsioonide areng Euroopa mõtteloos antiikajast uusajani, mis on kujundanud ka siinseid arusaamu selle kohta, mida orjus õieti tähendab nii individuaalsel kui ka rahvuslikul tasandil. Vaatluse alla võetavad peamised ajajärgud on Rootsi aeg, valgustusajastu, ärkamisaeg ja iseseisva Eesti riigi loomine 20. sajandi algul.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani Margit Sutropi sõnul näitab loengu teema ilmekalt, kuidas rahvuslik ja rahvusvaheline kontekst mõtteloo uurimises põimuvad. „Uurides, mida orjuse ja vabaduse all on eri aegadel Eestis mõeldud, aitab Pärtel Piirimäe kuulajal mõista süvitsi meie ajalugu ja kultuuri. Tõlgendades Eesti autorite seisukohti aga Euroopa mõtteloo kontekstis, annab Piirimäe panuse rahvusvahelisse mõtteloo uurimisse,“ ütles Sutrop.

Pärtel Piirimäe on õppinud Tartus ja Göttingenis (Saksamaa) ajalugu ning Cambridge’is (Suurbritannia) mõttelugu ja poliitiliste ideede ajalugu. 2007. aastal kaitses ta Cambridge’i Ülikoolis doktorikraadi ajaloo erialal. Aastatel 2002–2006 töötas Piirimäe külalisõppejõuna University College Londonis ja teadurina Cambridge’i Ülikooli St. John’s College’is ning aastatel 2006–2018 vanemteaduri ja dotsendina Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis. Ta on olnud teadur Swedish Collegium for Advanced Study instituudis (Uppsala, Rootsi) ning külalisteadur Harvardi Ülikoolis. Alates 2018. aastast töötab ta mõtteloo professorina Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis.

Pärtel Piirimäe uurimisvaldkonnad on rahvusvahelise poliitilise ja õigusliku mõtte ajalugu, varauusaja propaganda, publitsistika ja ajalookirjutuse ajalugu ning Eesti ja Läänemere piirkonna mõttelugu Euroopa mõtteloo kontekstis. Tema praegune peamine uurimisteema on loomuõiguse ja rahvusvahelise õiguse ajalugu varauusaja Euroopas ning nende ideede retseptsioon ja rakendamine Põhja-Euroopas ja Balti provintsides.

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave: Pärtel Piirimäe, TÜ mõtteloo professor, partel.piirimae [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

HÕIMUKLUBI: "Mina, sina ja Väinämöinen" 13. märtsil

EKI uudised

Hõimuklubi “Mina, sina ja vana Väinämöinen: sõnad läänemeresoome regilauludes”

Kolmapäeval, 13. märtsil kell 17 koguneb Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6) taas Hõimuklubi. Sel korral on õhtu teemaks “Mina, sina ja vana Väinämöinen: sõnad läänemeresoome regilauludes”. Õhtut veab folklorist Mari Sarv.

Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mari Sarv plaanib kõneleda läänemeresoome regilaulualadest sõnastatistika valguses.

“Läänemeresoomlastelt kirja pandud ja Soome ja Eesti rahvaluulearhiividesse kogutud regilaulud on praeguseks kasutatavad digitaalkujul ja sellisena pakuvad teadlastele uusi ja huvitavaid võimalusi neid analüüsida. Ettekandes vaadeldakse sõnastatistikale tuginedes, millised on läänemeresoome regilaulualad, mis neid eristab ja iseloomustab,” kirjutab Mari Sarv.

Huvitav on ka nt fakt, et temaatiliselt on läänemeresoome laulude keskmes näiteks koduloomad, Väinämöinen või perekonnaelu. Kõige sagedasem nimisõna regilauludes on isa.

Mari Sarv on ise kasvanud üles kasvanud perekonnas, kus regilaulud kuulusid igapäevaelu juurde. “Isa ja vennad laulsid ja mängisid rahvamuusikaansamblis “Leegajus” ja regilaulude üle kodus ka arutleti. Rahvaluulearhiivis hakkasin tööle 1996, esimeseks ettekandeks oli “Kõik regilaulud arvutisse ja kolkasse elama!” mõttega, et regilaulud tuleks teha uurijatele ja huvilistele kergesti kättesaadavaks,” kirjutab Sarv.

Tema enda uurimused on käsitlenud regilaulude keelt ja poeetikat ning erinevate piirkondade kultuurilist eripära. Mari Sarve hinnangul on Eestis kirja pandud ca 150 000 regilaulu. Seega kõiki läbi lugeda ja meelde jätta on võimatu. “Siin tulevadki appi arvutianalüüsi võimalused,” sõnas Sarv.

Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi saab vaadata SIIN.

MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Eesti Keele Instituut korraldavad Hõimuklubi 2001. aastast alates. Õhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega tegelevad inimesed.

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Emakeelepäeva avalik loeng "Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.03.2019
Liina Lindström. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikoolis tavaks saanud emakeelepäeva avaliku loengu peab tänavu eesti keele dotsent Liina Lindström.

14. märtsil kell 13 toimuvale loengule ülikooli aulasse on oodatud kogu ülikoolipere. Loengust teeb uttv.ee ka otseülekande ja salvestuse.

Elame ajajärgul, mil suur osa meie igapäevakeelest sünnib kirjalikult. Võrreldes veel paarikümne aasta taguse ajaga on plahvatuslikult kasvanud nii tekstide hulk kui ka autorite hulk, kes neid tekste toodavad. Kui varem oli avalike tekstide kirjutamine pelgalt väikese haritlaskonna pärusmaa, siis nüüd on sotsiaalmeedia kujul oma auditoorium ka neil, kes mõnikümmend aastat tagasi poleks avalike tekstide kirjutamisele mõelnudki.

Kuidas on see kõik mõjutanud meie igapäevakeelt? Kuidas on muutnud meie suhtumine eestikeelsetesse avalikesse tekstidesse ja nende autoritesse? Kas oleme muutunud erinevate keelekasutusviiside või -tasemete vastu sallivamaks? Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng üldisemalt meie keelekasutust ja keele uurimist? Mis keeles suhtlevad meie lapsed sotsiaalmeedias ja mida teha, et eesti keel peaks vastu ka digiajastul?

Emakeelepäev on hea põhjus neid küsimusi küsida ja kogu problemaatikat paremini teadvustada.

Eelmiste aastate emakeelepäeva konverentsi ja loenguid saab järele vaadata uttv.ee-st.

Lisateave: Kristel Ress, keelenõunik, 737 6568, kristel.ress [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Neljandad Leedu päevad Tartu Ülikoolis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.03.2019
Vaade Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigalerii poolt Lossi tänavale. Foto: Andres Tennus

11. märtsil tähistatakse Leedu taasiseseisvumispäeva ja traditsiooniliselt toimuvad Tartu Ülikoolis sel ajal Leedu päevad, tänavu juba neljandad.

Mitmekülgne programm algab 9. märtsil kell 16 Tähtvere rannas (Tähtvere staadioni lähedal) eheda leedu vastlapäevaga. Kavas on mängud, tantsud ja näha saab leedu maske, lisaks põletatakse talve sümbolMorė.

11. märtsil kell 16 avatakse Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis (Lossi 3) leedu animaatori ja illustraatori Reda Tomingase näitus „Taimed, loomad ja teised inimesed“, kus on võimalik tutvuda kunstniku meditatiivse ja salapärase maailmaga.

Samal päeval kell 18 näidatakse Jakobi 2–130 eestikeelsete subtiitritega ja tasuta Leedu ajaloolist filmi „Emilia Vabaduse alleelt“ (2017, rež Donatas Ulvydas). Filmi ajalooline taust on Romas Kalantaenesesüütamine ja sellele järgnenud rahutused Kaunases 1972. a. Filmi tutvustab Tartu Ülikooli leedu keele ja kultuuri õppejõud Tiina Kattel.

13. märtsil kl 17 peab ingliskeelse loengu „Rootsi-Poola sõda (1600–1629)“ Deividas Bankus, kes töötab Kaunases Vytautas Suure Sõjamuuseumis. Selles sõjas vallutasid Leedu väed kolm korda Tartu linna.

16. märtsil kell 12 tervitatakse loodusmajas (Lille 10) kevadet ja värvitakse pühademune (ld margučiai) koos Birutė Petrauskaitėga. Selleks kasutatakse, nagu Leedus, nii vahatehnikat, graveerimist kui ka taimedega värvimist.

Leedu päevi Tartu Ülikoolis korraldab tegus meeskond, kuhu kuuluvad Leedu Vabariigi aukonsul prof Birute Klaas-Lang, maailma keelte ja kultuuride kolledži Balti regiooni keelte osakond, kolledži asedirektor Tiina Kattel ning Tartu Leedulaste Selts eesotsas Sigita Matulevičienėga. Täname ka Leedu Vabariigi Välisministeeriumit ja sihtasutust Global Lithuanian Leaders.

„Leedu päevadega tähistame ühelt poolt Leedu taasiseseisvumise aastapäeva. Teiselt poolt püüame korraldajatena tuua Leedu lähemale tartlastele ning eriti Tartu Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele – nii akadeemiliselt kui ka kultuuriliselt,“ selgitas Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja ja Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang. „Ootame rohket osavõttu,“ lisas ta.

Rohkem infot ürituste kohta saab lugeda maailma keelte ja kultuuride kolledži veebist.

Lisateave: Birute Klaas-Lang, TÜ rakenduslingvistika osakonna juhataja, 737 5225, 506 9749, birute.klaas-lang [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Tee trenni Vikerraadio e-etteütluseks (ERR, 06.03.2019)

EKI uudised

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 10.30 toimub Vikerraadios taas e-etteütluse võistlus. Siin on Eesti Keele Instituudi koostatud harjutus varasemate etteütluste põhjal. Õiged vastused saab peale lahendamist kohe teada. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Elena Voronina doktoritöö kaitsmine

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
07.03.2019

16. aprillil 2019 kell 14.15 kaitseb Elena Voronina doktoritööd „Ихтионимы в марийском языке (историко-этимологический анализ)“.
Doktoritöö juhendajad on dr Tõnu Seilenthal ja filoloogiakandidaat Oleg Sergejev (Mari keele, kirjanduse ja ajaloo instituut).
Oponent on filoloogiakandidaat Elvira Peksheeva (Mari keele, kirjanduse ja ajaloo instituut).
Doktoritöö kaitsmine toimub TÜ senati saalis (Ülikooli 18-204).
Kaitsmise keel on vene keel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

3 rektori stipendiumi võitis Lauris Grins

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.03.2019
2017. aasta sügisel kuulutasid Tartu, Läti ja Vilniuse Ülikoolide rektorid välja ühise stipendiumikonkursi, millega soovitakse edendada eesti, läti ja leedu keele ning kultuuri õpetamist ja õppimist.

Teise 2000-eurose 3 rektori stipendiumi võitis 4. märtsil Lätis Riia ülikoolis toimunud lõppvoorus TÜ kirjandus- ja teatriteaduse magistrant Lauris Grins. Palju õnne!

Järgmisel õppeaastal toimub konkurss Leedus Vilniuse ülikoolis. Kõik on oodatud läti ja leedu keelt õppima ning osalema! Täpsem info stipendiumi kohta meie kodulehel.
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Emakeelepäeva kohtumine Krista Kergega Eesti Rahva Muuseumis 13. märtsil

EKI uudised

13. märtsil algusega kell 16 toimub kohtumine Ferdinand  Johann Wiedemanni keeleauhinna 2019. aasta laureaadi Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professori Krista Kergega Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis.

Krista Kerge räägib teemal „ Meie avarduv vaimu- ja keeleruum" ja vastab saalisviibijate küsimustele.  Vastse laureaadi elutööd  tutvustab filoloogiadoktor Reet Kasik.

Muusikaline sissejuhatus "Minu ilusas emakeeles" kammerkoorilt Helü, dirigent Küllike Joosing.

Krista Kerge pälvis kõrge tunnustuse pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.

Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi pälvis  Wiedemanni keeleauhinna Reet Kasik,  esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.


 

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

In memoriam Tõnu Luik 1.05.1941 - 22.02.2019

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.02.2019

22. veebruaril lahkus meie seast Tõnu Luik, kauaaegne Tartu Ülikooli filosoofiaõppejõud. Ta on jäänud meelde kirgliku ja sügava mõtleja ja haruldase inimesena. Paljude üliõpilaste jaoks oli ta filosoofi võrdkuju.

Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, asus Tõnu Luik aspirantuuris uurima Hegeli filosoofiat. 1970. aastate alguses haaras teda Martin Heideggeri mõtlemine. Eeskätt Heideggeri radadele juhataja ja ahvatlejana teda tuntaksegi. Ent tagasi vaadates ilmnevad küsimused, millest Tõnu Luige mõtlemine oli kantud läbivalt, millele ta oli pühendunud asudes kahekõnesse nii Vana-Kreeka filosoofidega nagu Parmenides, Herakleitos, Platon, Aristoteles kui ka keskaja müstikutega nagu Meister Eckhart ning uusaja mõtlejatega nagu Kant, Hegel ja Nietzsche ning muidugi Heidegger. Nii hakkas Tõnu Luik juba varakult pärima keele ja filosoofia vahekorra järele eestikeelse filosoofilise mõtlemise võimalikkuse küsimuse valguses.

Eheda filosoofina filosofeeris Tõnu Luik nii Lõuna-Eesti maastikel Madis Kõivuga rännates kui Tartu kohvikuis Vaino Vahinguga vesteldes.

Vahing meenutab: „16. detsember 1971. Kohvikus rääkis Tõnu Luik paeluvalt Hegelist, Hölderlini ja Hegeli suhetest, keele etümoloogiast. Filosoofia ei saavat enam läbi ilma eesti keele etümoloogiata. Ta arvas, et eesti keel pole sugugi halb filosoofiline keel, kuna on palju sõnakombinatsioone, kõikvõimalikke sõnamänge, rohkelt liitsõnu. Vaja on liitsõnade olemuse ja tekke üle järele mõtelda...“.

1990. aastatel Tartu Ülikoolis Tõnu Luige peetud kursustest oli talle endale iseäranis südamelähedane „Martin Heideggeri kogemusest keele teil". Selle sisu võttis ta kokku järgnevalt: "Ülevaatena keele erinevast tähenduslikkusest Martin Heideggeri mõtteteekonnal ning käibivate keele-käsituste (universaalse märgilise kommunikatsioonivahendina) taustalt eritellakse lähemalt tema artikleid "Hölderlin ja luule loomus" ning "Keel", milles "keel tuleb keelde keelena", andes asu inimese maailmasolemise avatusele.“

Eesti keel on see, mis vermib Tõnu Luige filosoofiat üdini eelsokraatikute vanakreeka ja Heideggeri saksa keele mõtlemise põhjal. Määrav on kõnelisus – eesti keeles kõnelemise kõla ja võnkeline filosoofia Tõnu Luige kõne ainukordses sisestuslikkuses. Mõtlemise hääl kostab, kui võtta kätte Tõnu Luige loengute raamat „Filosoofiast kõnelda“ (2002) ja lasta loenguis või silmast silma vestlustes kogetut eneses kõlada.

TÜ filosoofia osakonna nimel
Eduard Parhomenko

Tõnu Luige ärasaatmine toimub Tartu krematooriumi suurest kabelist (Jaama 122) laupäeval, 2. märtsil 2019 algusega kell 15.00.
Tseremoonia kestab tund kuni poolteist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Kevadhooaja esimene Semiosalong

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Sel neljapäeval, 28. veebruaril 2019 kell 18:00 alustab kevadhooaega Semiosalong. Toimumiskohaks Eesti Looduseuurijate Seltsi maja, Struve 2. Seekordseks teemaks on ökosemiootilised vaated inimeste ja teiste liikide suhetele. Oma kogemustest ja uurimustest räägivad:  Keily Tammaru “Kuidas liblikatele valetada? Morpho liblikate püüdmine Amazonase vihmametsas” Riin
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hõimuklubis räägitakse liivlaste tänapäevast ja tulevikust

EKI uudised

 

Fenno-Ugria hõimuklubi  „Liivlased täna ja homme“ toimub  kolmapäeval, 27. veebruaril kell 17.00 Eesti Keele Instituudis. Keeleteadlane Valts Ernštreits kõneleb sellest, kes on liivlased ja milline on nende tänapäev, mis on toimumas liivi kultuurimaastikul ja Liivi rannas ning milline võiks olla liivi keele ja liivlaste tulevik.

 

2018. aasta on läinud liivlaste ajalukku: asutati nii Läti kui ka kogu maailma esimene liivlaste uurimisele pühendatud uurimisasutus – Läti Ülikooli Liivi Instituut – ning liivi kultuuriruum kanti Läti rahvusliku vaimse kultuuripärandi nimekirja.

 

Käesoleval aastal, mille UNESCO on kuulutanud põliskeelte aastaks, on alustatud ka teekonda liivi kultuuriruumi kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Suvel tähistatakse suurejooneliselt Liivi rahvamaja 80. juubelit. Liivlaste elus on ka muid huvitavaid sündmusi ja arenguid.

 

Valts Ernštreits on liivi kultuuri aktivist ja mullu loodud Liivi instituudi juhataja. 2010. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi teemal „Liivi kirjakeele kujunemine“. Ta on koostanud eesti-läti ja liivi-eesti-läti sõnaraamatud, publitseerinud teadusartikleid ning avaldanud mitu luulekogu.

 

Fenno-Ugria korraldab hõimuklubisid alates 2001. aastast  soome-ugri rahvaste ajaloo, kultuuride ja keeltega seotud uuringute ning ettevõtmiste tutvustamiseks. Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korraldamist toetavad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital ja HTMi hõimurahvaste programm.

Järgmine hõimuklubi toimub 13. märtsil. Siis räägib folklorist Mari Sarv seostest murrete ja regilaulude vahel ning selgitab, miks erinevalt teistest läänemeresoome rahvastest pole liivlastel ja vepslastel regilaule.

Hõimuklubisse on oodatud kõik huvilised, osavõtt on tasuta.

Lisateave:
Fenno-Ugria Asutus
Jaak Prozes

Tel 644 5119
info@fennougria.ee
https://fennougria.ee

FU hoimuklubi liivlaseed

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Eesti keele 100 aastat

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Eesti keele 100 aastat
Toimumiskoht: Tartu Rahvaülikool / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 5. märts 2019 - 5. märts 2019
Algusaeg: 17:30 - 19:00
Kirjeldus:

Kutsume loengule!

Eesti keele aastal toob Tartu Rahvaülikool huvilisteni loengusarja „Eesti keel 100” keelest ja kirjandusest kõnelevate inimestega.

Sarja avaloengus„Eesti keele 100 aastat” 5. märtsil annab Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu ülevaate eesti keele arengust rahvus- ja riigikeelena.  

Olete oodatud! Soovitav on eelnevalt registreeruda rahvaülikooli kodulehel. Sissepääs 2 eurot, mille saab tasuda kohapeal. Pakume kohvi!

 

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Sel neljapäeval, 28. veebruaril kell 18:00 alustab kevadhooaega Semiosalong

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.02.2019

Toimumiskohaks Eesti Looduseuurijate Seltsi maja, Struve 2.

Seekordseks teemaks on ökosemiootilised vaated inimeste ja teiste liikide suhetele.Oma kogemustest ja uurimustest räägivad: 

Keily Tammaru "Kuidas liblikatele valetada? Morpho liblikate püüdmine Amazonase vihmametsas"

Riin Magnus ja Tiit Remm "Talutud ja talumatud linnas: tulnukliigid tähenduste pöörises”

Kohtumiseni!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kumb on tähtsam, kas keel või inimene? (Sirp 22.2.2019)

EKI uudised

Aili Künstler küsitleb Krista Kerget

Värske Wiedemanni auhinnaga pärjatu ehk Krista Kerge on alati ajaga sammu pidanud. Seetõttu pärin alustuseks temalt Eesti keele-elus kõige uuema leiduse, sõnaraamatunduse suursaavutuse ehk Sõnaveebi kohta, mida tutvustati EKIs 14. veebruaril, samal päeval, kui kuulutati välja meie väärikaima keeleauhinna saanu.

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Juri Lotmani seminar 2019, 28.02-2.03

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.02.2019

Slavistika osakond kutsub teid tähistama J. Lotmani sünniaastapäeva ja osalema Lotmanile pühendatud rahvusvahelisest seminarist 28.02-2.03.2019.

Lotmani seminar algab 28. veebriaril kl. 11 Raadi kalmistu külastamisega (buss väljub Lossi tänava algusest).

Seejärel kl. 14 toimub Senati saalis seminari avamine Juri Lotmani nimelise stipendumi kätteandmise ning vene kirjanduse õppetooli ja semiootika osakonna publikatsioonide esitlemisega. Seejärel jätkub üritus ettekannetega.

Täpsem kava on kättesaadav siin.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

Juri Lotmani seminar 2019

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Slavistika osakond kutsub teid tähistama J. Lotmani sünniaastapäeva ja osalema Lotmanile pühendatud rahvusvahelisest seminarist 28.02-2.03.2019. Lotmani seminar algab 28. veebriaril kl. 11 Raadi kalmistu külastamisega (buss väljub Lossi tänava algusest). Seejärel kl. 14 toimub Senati saalis seminari avamine Juri Lotmani
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Sõnaveeb – EKI uus sõnastikuportaal (Margit Langemets, Sirp 15.02.2019)

EKI uudised

Kui otsida Sõnaveebist sõna või väljendit, saab nüüd vastuseks kogu info, mis EKI kogudes selle kohta pakkuda on - kasutajani jõuab teave sõnade, mitte sõnastike kohta. Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Hõimuklubi: Sõbrakaubandusest viinamereni (20.02.2019)

EKI uudised

Kolmapäeval, 20. veebruaril kell 17  toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

HÕIMUKLUBI

"Sõbrakaubandusest viinamereni"

 

Ajaloolane Raimo Pullat räägib oma loengus sõbrakaubandusest ja illegaalsest alkoholikaubandusest Eesti ja Soome vahel 1919-1932. Tuginedes arhiivimaterjalidele ja suulisele ajaloopärimusele analüüsib autor Soome lahe vastaskallastel elavate rahvaste omavahelist suhtlust. Juttu tuleb ka Eesti, samuti teiste riikide valitsusliikmete ja õiguskaitseorganite korruptsioonist.

 Raimo ja Risto Pullati sulest on 2010. aastal ilmunud monograafia - “Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel”.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Margit Langemetsa intervjuu Sõnaveebi teemal AK uudistele (ERR, AK, 14.02.2019)

EKI uudised

Aktuaalne kaamera. ( alates 25:00)

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Terevisiooni saatejuhid tutvustavad Sõnaveebi (ERR, Terevisioon 14.02.2019)

EKI uudised

Vaata siin. (1:04)

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu konverentsibüroo tunnustas IFUSCO korraldajaid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.02.2019

19. veebruaril toimub Kammivabriku klubis Tartu konverentsibüroo tänuüritus, kus tunnustati 2018. a suuremate konverentside korraldajaid. Eduka ja silmapaistva sündmuse korraldamise eest said aukirja IFUSCO korraldajad üliõpilased Merit Müller, Carmen Nõlvak, Anna Kuznetova ja lektor Nikolay Kuznetsov.

34. rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaste konverents toimus Tartu Ülikoolis 2.-5. maini 2018. Osalejaid oli 173, esindatud riike 12. Peeti 99 ettekannet, läbivalt oli olemas keeleteaduse sektsioon, teiste sektsioonide teemadeks olid kirjandus, ajalugu, folkloor, kultuur, ühiskond, meedia ja haridus. Kõik ettekanded puudutasid mõnd soome-ugri keelt või rahvast. Kokku kasutati ettekannetes 21 erinevat keelt.
Foto: Ove Maidla

Foto: Ove Maidla

Foto: Ove Maidla

Fotode autor: Ove Maidla

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keele ja Kirjanduse konverents on vaadatav Postimees-online portaalis (14.02.18)

EKI uudised

13. veebruaril toimunud Keele ja Kirjanduse konverentsi "Tõde ja tõed humanitaarias" täispikkuses ülekannet on võimalik vaatada siit. 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Looduskultuuri seminar: Loodushoiu tulevik 4.-5. aprill 2019, Tallinna Loomaaed

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
14.02.2019

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond koostöös TLU Keskkonnaajaloo Keskusega korraldavad 4.-5. aprillil 2019 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: Loodushoiu tulevik”.

Looduse hoidmine on seotud inimeste arusaamadega sellest, mis on loodus ja milline on looduse sobiv ja soovitud seisund. Kesksel kohal on ka inimese ja laiemalt kultuuri mälu ja teadmised selle seisundi kohta. Samas on loodushoid tulevikku vaatav ja kõikvõimalikes eri arengustsenaariumites mõtlev – küsimused, nagu kuidas võib inimmõju keskkonda ohustada või milleks üldse loodust hoida, eeldavad tulevikuperspektiivi. Loodushoiu praktikatel on samuti nii minevikku kui ka tulevikku suunatud mõõde – kogemuste põhjal kujundatakse homseid tegutsemisviise ning töö tulemusena loodetakse paremini hoitud loodust.

Kolmandal Looduskultuuri seminaril kutsumegi arutlema loodushoiu tuleviku üle, pöörates tähelepanu nii loodushoiu institutsionaalsetele ja filosoofilistele aspektidele kui ka (igapäeva)praktikatele. 21. sajandil on kiires arengus ja muutumises nii ühiskondlikud protsessid, tehnoloogiad kui ka keskkond ise. Suurel kiirenemisel (great acceleration) on märgatav mõju nii keskkonnale kui ka inimese loodustunnetusele ning kindlasti mõjutab see paljudel viisidel tuleviku loodushoiu väljakutseid ja lahendusi.

Loodame seminaril tähelepanu pöörata järgmistele teemadele:

  • Kuidas peaksid tuleviku loodushoius suhestuma globaalne ja lokaalne vaade?
  • Kuidas kujutati loodushoiu tulevikku ette minevikus (ajaloos)? Mida on meil sellest õppida?
  • Milline on loodushoiu ja looduse uus normaalsus (millist rolli mängib üksikisiku aktiivsus, looduse tundmine; millised on uued ökosüsteemid)?
  • Kuidas muutub looduskultuuri roll meie rahvuslikus (või paikkondlikus) identiteedis ning kuidas mõjutab meie identiteet loodushoidu?
  • Kuidas muutuvad seadusandluse ja loodushoiu suhted: kas loodus võiks olla seaduse subjekt?
  • Millised on regulatiivsed ja ühiskondlikud võimalused loodushoiu praktikate muutmiseks?
  • Kuidas mõjutab tuleviku loodushoidu inimese looduskogemuse kasvav digitaalne vahendatus?
  • Milline on globaalse keskkonnamuutuse mõju looduskaitse tulevikule Eestis?
  • Kuidas mõjutavad tuleviku loodushoidu rahvastikuprotsessid ja majanduse areng? Millised on migratsiooni ja loodushoiu vastasmõjud?
  • Kuidas sobitub loodushoiu tuleviku küsimustering nn suure ajaloo (Big History) lähenemisega?

Ootame ettepanekuid ettekanneteks (ettekande pealkiri ja kolmelauseline teematutvustus) pikkusega 20 minuti 1. märtsiks meiliaadressile: looduskultuur [ät] gmail.com.

Seminaril esinevad teiste seas Aveliina Helm (Tartu Ülikool), Linda Kaljundi (Tallinna Ülikool, KAJAK) Tiit Maran (Tallinna Loomaaed) Seminari toetab uurimisprojekt PUT1363 „Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsioonikonfliktid”

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Sõnaveebi tutvustavad Jelena Kallas ja Nelli Melts (ETV+, Kofe+, 14.02.2019)

EKI uudised

Vaata siin

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Sõnaveebi tutvustab Jelena Kallas (Raadio 4, Великолепная четвёрка, 11.02.2019)

EKI uudised

Kuula siin.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Margit Langemets tutvustab uut sõnastikuportaali Sõnaveeb (Klassikaraadio, Delta 12.02.2019)

EKI uudised

Kuula siin.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Emakeelepäeva konverents: Kas tõesti häbeneme riigikeelt?

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Emakeelepäeva konverents: Kas tõesti häbeneme riigikeelt?
Toimumiskoht: Eesti Rahvusraamatukogu / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 14. märts 2019
Algusaeg: 11:00 - 14:30
Kirjeldus:

RIIGIKEEL 100
EMAKEELEPÄEV RAHVUSRAAMATUKOGUS


Kutsume sind osalema juba 16. korda toimuvale emakeelepäeva konverentsile, mille pealkirjaks on sellel aastal "Kas tõesti häbeneme riigikeelt?".

Sündmus toimub Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn) 
7. korruse humanitaarsaalis emakeelepäeval, 14. märtsil kell 11.00.

Üritus on kõigile tasuta, nõutud on eelnev registreerimine


AJAKAVA:
11.00 – 11.10 RRi peadirektori Janne Andresoo avasõna

11.10 – 11.40 Ülle Madise (õiguskantsler). Ilusa selge eesti keele ülistuseks

11.40 – 12.10 Piret Kriivan (ajakirjanik). Uueaegne kadaklus – valehäbist või eksiarvamustest

12. 10 – 12. 40 Rein Raud (kirjanik). Keel kui vahend ja kui eesmärk

12.40 - 13.10 Märt Treier (ajakirjanik). Vastulöök

13.10 – 13.40 Merilin Aruvee (Tallinna Ülikooli emakeele õpetuse lektor). Iga õpetaja on keeleõpetaja

13.40 – 14.10 Martin Ehala (keeleteadlane). Eesti keel kiirenevas ajas

Lisainfo: 
Maire Liivamets: tel. 56 612 484; Maire.Liivamets@nlib.ee 
Krõõt Liivak: tel. 630 7427; Kroot.Liivak@nlib.ee 
Signe Suursöödi: tel. 630 7270, Signe.Suursoodi@nlib.ee

Uuri lisa ka Facebook'ist.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituudis valmis uus sõnastikuportaal Sõnaveeb (Pressiteade 11.2.2019)

EKI uudised


Eesti Keele Instituudis valmis uus sõnastikuportaal Sõnaveeb


14. veebruaril kell 13 esitletakse Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn) uut sõnastikuportaali Sõnaveeb. Esimest korda Eestis on nüüd sõnainfot lihtne uurida nutitelefonis, sest loodud on ka mugav mobiilivaade.
Sõnaveebis ilmub kaks uhiuut Eesti Keele Instituudis koostatud sõnaraamatut: “Eesti keele sõnaraamat 2019” ja “Eesti keele naabersõnad 2019”. Samuti ilmub siin uuendatud “Eesti-vene sõnaraamat” (1997–2009), kuhu on lisatud umbes 10 000 uut eesti sõna. Sõnaveeb asub aadressil Sõnaveeb.ee. Portaal on valminud Eesti Keele Instituudi ja tema arenduspartneri OÜ TripleDevi koostööna.
Sõnaveebis on umbes 130 000 eestikeelset ning umbes 70 000 venekeelset sõna ja väljendit. Kogu keeleinfo on Sõnaveebis ühes kohas: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted, sõnamängud. Eesti sõnade hääldust saab kuulata. Näitelauseid loevad instituudis loodud tehishääled. Otsitavat sõna saab ka dikteerida. Varsti lisame siia ÕSi soovitused, keeleõppijale mõeldud info, veel rohkem sünonüüme, võõrsõnu ja palju muud.
Sõnaveebi arendatakse ja täiendatakse pidevalt, muuhulgas kasutajate tagasiside põhjal. Kutsume kõiki uut portaali kasutama ja meile uusi sõnu ning väärtuslikke nõuandeid andma, et saaksime soove ja vajadusi paremini arvestada.
Sõnaveebi toimetajad on Indrek Hein, Jelena Kallas, Kristina Koppel, Margit Langemets, Tõnis Nurk, Ülle Viks. Arendaja on OÜ TripleDev: Martin Laubre, Raigo Ukkivi, Arvi Tavast, Sander Lastovets, Sander Rautam.
Portaali loomist ja arendamist on rahastanud Haridus- ja Teadusministeeriumi digipöörde programm (2018–2021) ja EKI-ASTRA programm (2016–2022).
Lähem teave:
Margit Langemets, EKI sõnaraamatute peatoimetaja, margit.langemets@eki.ee, tel 5343 0772
Jelena Kallas, EKI arvutileksikograaf, jelena.kallas@eki.ee, tel 5382 5666

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ameerika Ühendriikide saatkonna näituse "Ameerikat kujutades" avamine

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
11.02.2019
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND ESITLEB:
TERE TULEMAST NÄITUSELE „AMEERIKAT KUJUTADES“: AMEERIKA AJALUGU LÄBI KUNSTI

Soov rääkida Ameerika lugu kunsti kaudu inspireeris USA Riiklikku Humanitaarteaduste Toetusfondi (NEH) looma näitust „Ameerikat kujutades“.  Näitus tutvustab Ameerika ajaloo- ja kultuurikonteksti ning ameerika erinevate ideaalide tõlgendusi. Need 40 teost aitavad praegusinimestel mõista ja mõtestada Ameerika ajalugu

Näituse avamine toimub 12. veebruaril 2019 Maailma keelte ja kultuuride kolledži fuajees aadressil Lossi 3 kell 16:00. Näituse avab Carlo Boehm, USA suursaatkonna konsul.
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKIt esindab TA kolme minuti loengute konkursil Tiina Paet

EKI uudised

Eesti teaduste akadeemias toimub 8. veebruaril 2019. aastal neljandat korda kolme minuti pikkuste loengute konkursi pidulik lõpugala. 18 finalisti on pärit Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste doktorantide ning noorteadlaste seast. Eesti keele instituuti esindab konkursil Tiina Paet.  Loe edasi.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ESS tegevused 2018

Eesti Semiootika Seltsi uudised
2018. aastal tähistas Eesti Semiootika Selts oma 20. tegutsemisaastat. Aasta jooksul jätkasime erinevate teaduslike ja populaarteaduslike ürituste korraldamisega, aitasime ellu viia mitmesuguseid semiootikute projekte ning katsetasime mitme uue ettevõtmisega.  Kevad algas semiootika populariseerimisele suunatud Semiosalongi kevadhooajaga, mille teemaks oli „Kord kaoses(t)“.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 01.02.2019. Välismaa võõrkeel

EKI uudised

Peeter Päll

Ehk mäletate, et aastalõpu ERRi „Ärapanijas“ esines muude naljakate tiitrite hulgas „välismaa välisminister“ Sergei Lavrov?

Midagi sarnast tundub olevat, kui vaadelda eesnimesid, mida lastele vahel tahetakse panna. Teadagi, eestlaste eesnimede panemise kombed on üsna tähelepanuväärsed, sest lapsele tahetakse sageli üsna originaalset nime, mida veel kellelgi teisel pole. Loe edasi Postimehest.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Loeng Johann Kölerist ja Peterburi patriootide ringist

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
01.02.2019
Laupäeval, 2. veebruaril kell 13 räägib Kadrioru kunstimuuseumis Tartu Ülikooli slaavi filoloogia osakonna juhataja ja vene kirjanduse professor Ljubov Kisseljova, kuidas eesti haritlastest koosnev Peterburi patriootide ringkond ja Johann Köler panustasid eesti kultuuri ning ühiskonna arengutesse 19. sajandi teisel poolel. Loeng toimub näituse «Alguses olid … Köler ja Weizenberg» raames.

Peterburi patriootideks nimetatakse 1850. aastate lõpust 1870. aastateni tegutsenud Peterburi eesti haritlaste rühma, kuhu kuulus erinevate kultuuri- ja sotsiaalpoliitiliste vaadete, erineva tausta ja positsiooniga eesti haritlasi ametnikest ja õpetajatest vabakutselisteni. Rühma liikmed olid näiteks keisri ihuarst doktor Philipp Karell, mereministeeriumi kõrgem ametnik Aleksander Jurjev, kunstnik ja museoloog Friedrich Nikolai Russow ning ka maalikunstnik ja keisri laste joonistusõpetaja Johann Köler. Just Köleri vahendusel sidusid mitmed Peterburi patrioodid end kodumaalt lähtunud rahvusliku liikumise algatustega. Peterburi patriootide ringi liikmetest ning nende ja Johann Köleri panusest eesti kultuuri ja ühiskondlikesse arengutesse tulebki loengus lähemalt juttu.
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Osale kampaanias "Märka kantseliiti!"

EKI uudised

marka kantseliiti plakat

 

Näiteid saab saata selle vormi kaudu veebruarikuu jooksul.

Näide võib olla kuni 400 tähemärki (koos tühikutega).

 

Lisateave: 

Facebook

Katrin Hallik

Eesti Keele Instituut

5347 2327 

Katrin.Hallik@eki.ee

Katre Kasemets

Eesti Keele Instituut

5562 9051

Katre.Kasemets@eki.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kutse: “Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted”, 22. märts 2019, Jakobi 2-114

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
30.01.2019

Kutse uurimisseminarile “Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted”

22. märts 2019, Jakobi 2-114, Tartu Ülikool

Tekstide liikumine ühest meediumist teise ja toimimine paralleelselt eri meediumites on meile nähtustena tuttavad nii tänapäevast kui ka ajaloost (nt sama tekst kirjandusteosena, filmina, koomiksina; lugu jutustatuna suuliselt või kirjalikult, piltidena, lauludena jne).

Uurimisseminari fookus on meediumitevahelise (intermeedialise) ja -ülese (transmeedialise) tõlke analüüsi võimalustel: millised kontseptuaalsed vahendid ja millised meetodid sobivad inter- ja transmeedialise tõlke mõtestamiseks. Seminari töökeeled on eesti ja inglise keel.

Ootame seminarile ettekandeid (pikkusega kuni 30 minutit), mis keskenduvad mõnele inter- ja/või transmeedialise tõlke analüüsimise aspektile. Ettekanded võivad, ent ei pruugi lähtuda järgmistest teemadest:

  • Kuidas analüüsida intermeedialist / transmeedialist tõlget? Mõisted ja meetodid.
  • Keeltevaheliste tõlgete vs. inter- ja transmeedialise tõlgete analüüsimisel kasutatavate meetodite võrdlus: ühisosad ja erinevused.
  • Eri meediumites esitatud tekstide (või tekstiosade, -tasandite) omavaheline suhe inter- ja/või transmeedialises tõlkes.
  • Sarnaste, ent teisiti nimetatud kultuurinähtuste (nt intersemiootiline tõlge, ümberkirjutus (rewriting), ekraniseering, adaptatsioon, remiks, kaver jne) tõlkeliste aspektide analüüsi meetodid.
  • Transmeedialine tekst: mõiste, tunnused ja analüüsivõimalused.

Ettekande abstrakti (kuni 300 sõna) palume esitada 8. märtsiks 2019 aadressil http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration

Ootame seminarist osa võtma (ka ilma ettekandeta) kõiki teemast huvitatuid. Palume anda oma osalemisest märku hiljemalt 18. märtsiks 2019 registreerudes aadressil http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration

Kontakt ja lisainformatsioon: Elin Sütiste elin.sytiste [ät] ut.ee  

Seminar toimub Tartu Ülikooli humanitaarvaldkonna baasfinantseeritava projekti PHVFI17926 „Transmeedialine tõlkelugu: transmeedialiste tekstide analüüsi alused“ raames.

In English

CFP: Research seminar “Inter- and transmedial translation analysis: methods and concepts”

22 March 2019, Jakobi 2-114, University of Tartu

The movement of texts from one medium to another and their parallel manifestation in various media are phenomena that are well-known to us from our everyday life as well as from history (e.g. the same text as a work of literature, as a film or as a comic strip; the same story told orally or in written form, as pictures or as songs etc.).

The research seminar focuses on the possibilities of analysing intermedial and transmedial translation: which conceptual means and which methods are suitable for understanding and explaining inter- and transmedial translation. The working languages of the seminar are Estonian and English.

We invite papers (30 minutes) that center on some aspect of analysing inter- and/or transmedial translation. Possible topics include (but are not limited to):

  • How to analyse intermedial / transmedial translation? Concepts and methods;
  • Comparison between the methods used in the analysis of interlingual vs. inter- and transmedial translations: common traits and differences;
  • The interrelations of texts in different media (or parts or levels of text) in inter- and/or transmedial translation;
  • Methods used in the analysis of the translational aspects of similar, but differently named phenomena (e.g. intersemiotic translation, rewriting, screen version, adaptation, remix, cover etc.);
  • Transmedial text: concept, characteristics and possibilities of analysis.

Presentation abstracts (max 300 words) can be submitted until 8 March 2019 at http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration

Everyone interested is invited to attend the seminar (also just as a listener). Please register your participation no later than 18 March 2019 at http://www.123formbuilder.com/form-4578078/transmedia-seminar-registration

Contact and further information: Elin Sütiste elin.sytiste [ät] ut.ee 

The seminar is part of the base financed project PHVFI17926 "Transmedial translation history: foundations of transmedial text analysis" supported by the Faculty of Arts and Humanities of the University of Tartu.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ljubov Kisseljova pälvib Valgetähe IV klassi teenetemärgi

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
30.01.2019
President Kersti Kaljulaid annab vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgi tänuks 112 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Vabariigi presidendi otsusega saab Valgetähe IV klassi teenetemärgi Tartu Ülikooli slavistika osakonna juhataja, vene kirjanduse professor Ljubov Kisseljova.

Kisseljova on kirjandusteadlane ja Tartu Ülikooli vene kirjanduse professor. Ta on slaavi filoloogia osakonna juhataja ja hing. Ta alustas Tartu Ülikoolis tööd 1970. aastal ning on olnud vene keele ja kirjanduse osakonnaga seotud ligikaudu pool sajandit.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on 18. ja 19. sajandi esimese poole vene kirjanduse ajalugu, Vassili Žukovski looming ning vene kirjandus teiste rahvuste kultuurikontekstis, samuti Tartu Ülikooli ajalugu ja Juri Lotmani pärand. Ta on süvitsi uurinud ka Jaan Krossi loomingut ja pälvinud selle eest Eesti Kultuurkapitali preemia. Möödunud aastal ilmus tema monograafia „Eesti-vene kultuuriruum“.
 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

«Otse Postimehest»: Tõnu Tender emakeele tervisest ja tulevikust (29.01.2019)

EKI uudised

Kuidas mõjutab digitaalne reaalsus eesti keelt, millised on meie keelele ohtlikud võõrad mõjud ja kas ainult eestikeelse hariduse kehtestamine mõjutab Eestis elavate teiste rahvuste identiteeti. Saadet saab kuulata siin.

Tõnu Tender peab eesti keele tervist väga heaks

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI juhtivteadur Hille Pajupuu saab presidendilt teenetemärgi (29.01.2019)

EKI uudised

Palju õnne! 

Hille Pajupuu

Keeleteadlane, teenekas eesti keele uurija 

Töötanud pika aja jooksul Eesti Keele Instituudis, sealhulgas 2001–2015 teadussekretärina, ja olnud uute uurimissuundade algataja – foneetika arvutiuurimus, lingvistilise kallakuga kultuuriuurimus, teise keele standardtasemete kirjeldamine, emotsionaalse suulise ja kirjaliku kõne uurimine, arvutiparalingvistika jne.

Vabariigi Presidendi otsusega antud Valgetähe IV klassi teenetemärk. 

Loe lisaks Postimehest.

 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti keele aasta: Kutsu keeletoimetaja külla!

EKI uudised


Eesti Keeletoimetajate Liidu pressiteade 28.01.2019

Keeletoimetajate liit tähistab eesti keele aastat tasuta keelenõutundidega

Alanud eesti keele aasta veebruarikuu on pühendatud keeletoimetamisele ning sel puhul pakuvad Eesti Keeletoimetajate Liidu liikmed kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“ käigus Eesti ettevõtetele ja asutustele tasuta keelenõu. 50 organisatsioonil üle Eesti on võimalus lasta keeleliselt toimetada üks eestikeelne tekst ja saada selgema sõnastuse kohta nõuandeid. See annab ettevõtetele, riigiasutustele ja vabaühendustele kogemuse, kuidas saab keeletoimetaja neile toeks olla.

Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimehe Egle Heinsari sõnul on väga tähtis, et ühiskonnas leviks laiemalt arusaam sellest, et keeletoimetamine ei tähenda ainult tähevigade parandamist. „Keeletoimetaja töö on üldiselt märkamatu, aga kui kehvasti sõnastatud teksti keeleliselt toimetada ei antagi, jääb see igaühele kohe halvas mõttes silma,“ ütles Heinsar.

Kampaanias „Kutsu keeletoimetaja külla!“ osaleb 19 keeletoimetajate liidu liiget, kellest paljud on valmis külla minema mitmele organisatsioonile. Huvitatud asutustel palutakse endast märku anda ja saata toimetamist vajav tekst, seejärel otsitakse sobiv keeletoimetaja. Sõltuvalt kokkuleppest läheb keeletoimetaja nõu andma kas organisatsiooni kontorisse või teeb seda kaugtööna meili, telefoni või Skype’i teel. Igale asutusele või ettevõttele toimetatakse kuni viis lehekülge teksti ja antakse tund aega tasuta keelenõu. Edasine toimetamine ja nõustamine on tasuline. Täpsemad juhised on keeletoimetajate liidu koduleheküljel.

2012. aastal asutatud Eesti Keeletoimetajate Liitu kuulub praegu 133 liiget. Liit on loodud sihiga esindada keeletoimetajate ametihuve ja rääkida ühiskonnas kaasa hea keelekasutuse edendamisel. Selleks on sõnastatud kutse-eetika põhimõtted, pakutakse täienduskoolitusi ja soodustatakse muul viisil toimetamiskultuuri parandamist. Muu hulgas valmistatakse ette kutseeksamit. Liidu tegevust toetab Haridus- ja Teadusministeerium, kes rahastab ka kampaaniat „Kutsu keeletoimetaja külla!“.

Lisateave:

http://www.keeletoimetajateliit.ee/kutsu-keeletoimetaja-kulla/
https://www.facebook.com/EestiKeeletoimetajateLiit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia ja semiootika instituudi juhatajaks valiti Bruno Mölder

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.01.2019
Filosoofia ja semiootika instituudi nõukogu valis 24. jaanuaril ühehäälselt instituudi juhatajaks dotsent Bruno Mölderi. Instituudi praeguse juhataja kultuurisemiootika professor Peeter Toropi ametiaeg lõpeb 31. jaanuaril 2019. Uus juhataja asub ametisse 1. veebruaril.  

Instituudi juhina lubas Bruno Mölder seista selle eest, et instituudi kahe osakonna – filosoofia ja semiootika – vahel valitseks tasakaal, nagu ka seni kombeks on olnud. „Samuti tuleb hoida osakondade praegust väga head taset. Filosoofia ja semiootika osakonnad on omal alal Eesti juhtivad keskused nii teadustöö mahu kui ka töötajate arvu poolest. Nõnda peaks see jääma ka tulevikus,“ rääkis Mölder.

Instituudi põhilisteks murekohtadeks on rahaline ebakindlus, ruumikitsikus ja väike sisseastujate arv. Need on teemad, millega tuleb Mölderi meelest tulevikus kindlasti sihipäraselt tegeleda. Ta lisas, et õnneks on instituudis olemas väga hea potentsiaal teadusraha sissetoomiseks. Samuti on instituudiga liitunud mitmed rahvusvaheliselt tuntud teadlased, kelle renomee võiks üliõpilaskandidaate senisest enam ligi meelitada. „Peame leidma mõistliku proportsiooni inglis- ja eestikeelsete tegevuste vahel. Meie instituut on nii õppejõudude kui õppetöö poolest olnud väga rahvusvaheline. See on väärtus, mida tuleks kindlasti hoida, kuid seejuures ei tohi kannatada eestikeelse õppe kvaliteet,“ sõnas Mölder.

Bruno Mölder lõpetas Tartu Ülikooli 1997. aastal filosoofia ja psühholoogia erialal. Magistrikraadid on ta saanud Tartu Ülikoolist ja Cambridge’i Ülikoolist ning doktorikraadi kaitses 2007. aastal Konstanzi Ülikoolis. Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas on ta töötanud 2004. aastast, sh alates 2016. aastast teoreetilise filosoofia dotsendina. 21. detsembril 2018 valiti Bruno Mölder ülikooli senatis vaimufilosoofia professoriks. Tema ametiaeg professorina algab 1. märtsil. Bruno Mölderi peamine uurimisvaldkond ongi vaimufilosoofia, põhiliselt on ta tegelenud interpretivistliku käsituse arendamise ning ajakogemuse filosoofiliste aspektide uurimisega. Tema juhendamisel on kaitstud kaks ja valmimas veel kolm doktoritööd. Lisaks teadustöödele on ta avaldanud arvukalt filosoofiatekstide tõlkeid. Mullu ilmus Mölderilt koos kaasautorite Roomet Jakapi ja Marek Voltiga kirjutatud kõrgkooliõpik „Sissejuhatus filosoofiasse“.

Mölder on täitnud filosoofiateaduskonna teadusprodekaani (2013-15) ja alates 2016. aastast filosoofia osakonna juhataja kohustusi. Viimasele ametipostile valis instituudi nõukogu ta 24. jaanuari koosolekul veel üheks ametiajaks tagasi.

Instituutide juhatajad valitakse ülikoolis kolmeks aastaks. Bruno Mölderi ametiaeg filosoofia ja semiootika instituudi juhatajana kestab 31. jaanuarini 2022.

Lisateave: Ruth Jürjo, filosoofia ja semiootika instituudi koordinaator, 737 5314, ruth.jurjo [ät] ut.ee
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keelekool 26.1.2019. Kes me üksteisele oleme

EKI uudised

Kristiina Ross

Kas korralikul lapsel tuleks võõrale naisinimesele öelda tädi või proua või peaks ta pöörduma hoopis kuidagi kolmandat moodi?

Suhtlemise peen süsteem kujuneb erinevate tegurite mõjul ja muutub ajas. Selle üheks osaks on kõnetlussõnad ehk (vikisõnastiku järgi) nimisõnad, „mida kasutatakse isiku kohta austaval pöördumisel üttes või temast austaval rääkimisel, sealhulgas lisandina nime juures“, nt austatud preili; vabandage, härra; onu Heino

Loe edasi.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“
Toimumiskoht: üle Eesti /
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 1. veebruar 2019 - 28. veebruar 2019
Algusaeg: 12:00 - 16:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Järelvaadatav: Eesti keele aasta avas konverents «Eesti riigikeele sajand» (PM 24.01.2019)

EKI uudised

Konverentsil esinenud riigipea Kersti Kaljulaidi sõnul on praegu eestlaste endi otsustada, kuidas eesti keelel läheb, ja see eristabki praegust olukorda 70-ndatest aastatest, kui samuti keele saatuse pärast muret tunti. 

Kaljulaid tõdes, et eesti keele senised sada aastat on olnud eripalgelised. «Ühelt poolt loodi eestikeelne ülikool, mis on tähtis märk. Omakeelne teaduskeel tagab selle, et ka riigikeelel on lootust kesta sajandeid ja aastatuhandeid. Samuti oleme saanud vabalt vaielda oma keelepoliitika üle ja iseseisvalt langetada keeleotsuseid okupatsiooni eel ja alates iseseisvuse taastamise ajast,» rääkis Kaljulaid. Loe ja vaata!

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks