TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

XXII Avatud Ühiskonna Foorum "Euroopa võlakriisi pikk vari: ühiskondlikud pinged ja majanduse taastumine"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.09.2018

Avatud Eesti Fondil ja Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel teid kutsuda XXII Avatud Ühiskonna Foorumile, mille teemaks on tänavu “Euroopa võlakriisi pikk vari: ühiskondlikud pinged ja majanduse taastumine”. Foorum toimub teisipäeval, 2. oktoobril kell 13:00-17:00 Tallinnnas Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3).

Peaesinejateks on Heather Grabbe, Avatud Ühiskonna Fondide võrgustiku Euroopa Poliitika Instituudi (Open Society European Policy Institute) direktor ja endine Euroopa Komisjoni volinik ning Soome majandusminister Olli Rehn, kes tänavu kevadest juhib Soome Keskpanka. Foorumi esimeses pooles analüüsivad Grabbe ja Rehn Euroopa sotsiaalmajanduslikku olukorda, ühiskondlikke pingeid, väljapääsu pikaleveninud finantskriisist ning eesseisvaid poliitilisi valikuid.

Foorumi teise osa juhatab sisse mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, kes peegeldab Grabbe ja Rehni räägitut Eesti ühiskonda. Lühikesele sissejuhatusele järgneb arutelupaneel, kus lisaks Jüristole esinevad Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutaja ja juhataja, professor Margit Sutrop; Tallinna Ülikooli dotsent, politoloog Mari-Liis Jakobson ning kommunikatsiooniettevõtte META Advisory Group partner ja strateegiline nõustaja Andreas Kaju.

Mõlemat arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik, 2012-2018 Brüsseli korrespondendiks olnud Johannes Tralla.

Foorumi töökeeleks on inglise keel, sünkroontõlke võimalusega eesti keelde. Täpsemat kava vaata SIIT!

Registreerimine 28. septembrini aadressil www.oef.org.ee/register

Lisainfo: Jete Aljasmäe jete [ät] oef.org.ee ; ‪+372 6155700

Meediapäringud: Mari Roonemaa mari [ät] oef.org.ee ; ‪+ 372 56454598

Konverentsi korraldamist toetab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

25. septembril kell 14.15 kaitseb Reet Hendrikson doktoritööd „Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel“.

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

25. septembril kell 14.15 kaitseb Reet Hendrikson doktoritööd „Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel“.

Juhendajad:
dr Arvi Tavast
dr Ann Veismann

Oponent:
dr Walter Wintschalek, Austria Kaitseväe Keeleinstituut Riigikaitseakadeemias

Kokkuvõte:
Sõjandus on üks väheseid valdkondi, kus mõistmisraskustel võib olla inimelude hind. Hea erialasuhtluse mõõdupuu on tõhusus. See tähendab, et sõnum jõuab adressaadini võimalikult kiiresti ja nõuab vastuvõtjalt võimalikult vähe pingutust. Väitekiri otsibki vastust küsimusele, milline on tõhus erialakeel. Selleks et uurida terminite mõistmist ja kujundada omakeelset terminivara, on vaja teada saada, kuidas mõistavad termineid erialainimesed reaalsuslähedases suhtlussituatsioonis. Samuti on oluline teada, millistele kaalutlustele tuginevad erialainimeste terminieelistused, kuidas nad hindavad terminite arusaadavust ja millised on nende vaated oskuskeelele. Selgus, et ohvitseride jaoks on erialakeel eelkõige vahend, mis peab olema võimalikult tõhus. Arvatakse, et tõhususe tagavad ühtne terminikasutus ja mõistekäsitus, nende saavutamiseks on vaja kehtestada standard. Ometi on põhimõttelisi erimeelsusi selles, milline termin konkreetse mõiste tähistamiseks sobib. Püüdest võimalikult tõhusa suhtluse poole on ajendatud terminite varieerumine ja püüe eristada mõistenüansse. Väitekirja keskmes on uuring, mis põhineb kolmel lahingustsenaariumil. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid mõistmist mõjutavad. Uuringus osales 164 Eesti kaitseväe maaväeohvitseri. Seitsmest uuritud terminiomadusest osutus mõistmise seisukohast olulisimaks kasutusaeg. Ootuspäraselt mõistetakse pikemalt käibel olnud termineid paremini kui uuemaid. Selgus, et nii sünonüümsete kui standardit mittejärgivate terminite kasutamine tekitab mõistmisraskust. See tulemus on kooskõlas ohvitseride arvamusega ja seab kahtluse alla tänapäeva terminiteooriates levinud seisukoha, mis pigem soosib varieerumist. Termini kujundlikkusel on kahetine mõju. Kuigi selgus, et kujundlik termin võib tekitada mõistmisraskusi, ilmnes ka, et see aitab luua mõistest ligikaudse arusaama ja viitab mõiste asukohale mõistesüsteemis. Mõistmisraskuste taga on sageli termini kujunemislugu, mõistemuutused ja teiste keelte mõju, ent segadust võib tekitada ka terminikorrastus. Keeleväliste tegurite analüüs näitas, et mõistmist mõjutavad väljaõppetaust ning teenistus- ja ametikoht. Mõistmist ei mõjuta auaste, teenistuse kestus, relvaliik ega eelmine teenistus- ja ametikoht. Huvitav on asjaolu, et kasutaja hinnang terminile ei mõjuta mõistmist. Isegi kui arvatakse, et termin raskendab mõistmist, ei mõjuta kuigivõrd arusaamist. Võib öelda, et mõistmist ei taga mitte standard, vaid pädevad, koostööle orienteeritud suhtlusosalised. Väitekirja tulemused on rakendatavad nii sõjandusterminoloogia arendamisel kui mis tahes teiste terminiarendajate tegevuses ja keelekorralduses, samuti saavad nendega arvestada keeletoimetajad ja tõlkijad.

Toimumiskoht:
TÜ senati saal
URL:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

VI eesti teaduskeele konverents tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja TLÜ teaduskeelekeskuse 10. tegevusaastat Tallinna Ülikoolis 7.–8. detsembril 2018

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus
ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada
tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti
teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selle
arengukava järgi on otsustatud tegutseda aastani 2020.
Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala õppejõude,
teadureid, üliõpilasi ning teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid.
Kutsutud kõneleja, TÜ professor Birute Klaas-Lang käsitleb eesti keele
praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid Eesti kõrghariduses.
Üldteemadena on oodatud (välistamata muud eesti teaduskeelt puudutavat):
– teadus- ja üldkeele vastastikmõju
– teadusartiklite ja monograafiate keelepruuk,
sh kirjutaja või toimetaja seisukohast
– kõrgkooliõpikute jm õppevahendite keel, selle voorused ja puudused
– kõikide erialade lõputööde ja doktoriväitekirjade või
nende kokkuvõtete eesti keele eritelu, sh juhendaja seisukohast
– kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti ja
kuidas seda looma õpetada, sh akadeemilise eesti keele õppe olukord
– teadusteksti tõlkimine eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde
Võimalikke käsitlustasandeid: tekst – lause – üld- ja oskussõnavara.
Ettekande pikkus kuni 20 minutit (+ arutelu). Oodatud on ka vaatmikud
suuruses A0 või A1. Ettekande või vaatmiku esialgset pealkirja palume
1. oktoobriks ja lühitutvustust 25. oktoobriks 2018 mahus kuni 2500
tärki (v.a allikaviited) docx, doc või odt vormingus aadressil
teaduskeel2018@tlu.ee. Pakutu vastuvõtmisest teatame 9. novembriks.

NB!
Konverentsiga seoses saab korraldada mistahes valdkonna või eriala eesti
teaduskeelele keskenduva minisümpoosioni või töötoa. Sellekohane soov
(pealkiri, teema lühitutvustus, teemajuhi nimi, eeldatav kestus) palun saata
aadressil teaduskeel2018@tlu.ee 25. septembriks 2018.
Palume registreeruda hiljemalt 1. detsembril 2018 TLÜ konverentsikeskuse
registreerimisvormi kaudu ja maksta osalustasu 10 eurot vastavalt
registreerumise järel esitatavale arvele. Tasuta osalevad esinejad, palgatööta
või õppeülesandega üliõpilased ja palgatööta pensionärid.
Korraldab TLÜ teaduskeelekeskus
koostöös TLÜ konverentsikeskusega.

Lisateave
Peep Nemvalts, dr. phil.
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja
Peep.Nemvalts@tlu.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Reedel, 5. oktoobril kell 13.00–16.00 korraldab Eesti Keeletoimetajate Liit Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 toimetajaseminari teaduskeele teemal.

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

eminari ajakava on järgmine:

  • 12.45–13.00 Registreerumine
  • 13.00–14.00 Tiit Hennoste, „Kuidas kirjutada sidusat tervikteksti?“
  • 14.00–15.00 Peep Nemvalts, „Otstarbeka oskussõna otsinguil“
  • 15.00–16.00 Riina Reinsalu, „Autori kohalolu teadustekstis: enesele osutamise võimalusi“

Ettekande pikkus on 45 minutit, millele järgneb 15 minutit küsimuste ja/või jalasirutuse jaoks.

Toimetajaseminarile saab registreeruda 2. oktoobrini lingitud registreerumisvormi kaudu.

Seminar on liidu liikmetele, Tartu Ülikooli üliõpilastele ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi töötajatele tasuta, teistele kehtib viieeurone osalustasu. Maksta saab sularahas kohapeal. Kui soovite osalustasu maksta ülekandega või saada tšekki, kirjutage palun aadressil juhatus@keeletoimetajateliit.ee.

Seminar tõotab tulla populaarne, seega tasub registreeruda aegsasti.

Kohtumiseni!

Riina Reinsalu

eesti keeletoimetajate liit

eesti ja üldkeeleteaduse instituut

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Kutse XIII oskuskeelepäevale

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Rahvusraamatukogu kustuvad kõiki (oskus)keelehuvilisi 9. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu väikesesse konverentsisaali kolmeteistkümnendale oskuskeelepäevale.

Seekordse oskuskeelepäeva fookuses on keelekasutus küber-, virtuaal- ning robootikamaailmas. Kuuleme aga ka sõnastike ja terminibaaside koostamise ja haldamise süsteemi EKILEX arenduste hetkeseisust ning projektist eTranslation TermBank.

 

Seminari kava ja registreerimine Rahvusraamatukogu kodulehel: https://www.nlib.ee/oskuskeelepaev

Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium “Eestikeelse terminoloogia programmi (2013–2017)” kaudu.

Lisainfo:

Piret Pärgma

Eesti Rahvusraamatukogu terminoloog, ERÜ terminoloogiatoimkonna sekretär

piret.pargma@nlib.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Janika Päll räägib oma inauguratsiooniloengul sõna jõust

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.09.2018
Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor Janika Päll. Foto: Mari-Liis Pintson

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor Janika Päll peab 18. septembril kell 16.15 ülikooli peahoone aulas inauguratsiooniloengu teemal „Sõna jõud: Vana-Kreeka ja Rooma poeetikast, retoorikast ja teadustest meie elus“.

Janika Päll vaatleb inauguratsiooniloengul viise, kuidas tänapäeval kasutatakse antiikaja õpetusi sõna jõust ja nauditakse nende vilju.

Vana-Kreeka ja Rooma kultuur on andnud meile tehnika, loodus- ja matemaatikateaduste, meditsiini ja õigusteaduse alused, eelkõige aga loonud kultuuri, mille tavade järgi elame, mõtleme ja kõneleme, kasutades kõiges sõna jõudu.

Platoni ja Aristotelese konkurendid sofistid õpetasid, et iga argumenti võib ümber pöörata, „et hea on üks ja halb midagi muud, teised aga, et üks ja seesama ning ühtedele hea, teistele halb, ja samale inimeselegi ükskord hea, teinekord halb [---] haigus haigetele halb, arstidele hea. Ja surm on surijaile halb, aga hauakivide ja kääbaste valmistajaile hea. Ja maaharimine, mis toob ilusaid vilju, on talupoegadele hea, kaupmeestele aga halb“.

Kohtame samu arutlusvõtteid igapäevaelus, teaduses, eriti aga poliitikas. Kogu retoorikaõpetus tuleb ikka ja uuesti tagasi vaatepunkti ja tõe küsimuste juurde ning argumentum ad hominem võib olla küll taunitud, ent sugugi mitte vähem populaarne. Aga kui argumentatsioonitaktika on läbinähtav ja tõde varjul, siis kuidas pääseda küünikuks muutumisest?

Antiikajal on sõnastatud ka kunstitõe printsiibid, kui luule avaldab olematuist asjadest kõneledes meile suurimad tõed, ja kui „sõnad lennukad“ viivad edasi vestlust või toovad kiidetavale igavest kuulsust.

Janika Päll on sündinud Tartus, õppinud Miina Härma nimelises Tartu 2. keskkoolis ja lõpetanud Tallinna Konservatooriumi. Klassikaliste keelte õpinguid alustas ta Tallinna keeltekoolis ja jätkas Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia erialal. 2007. aastal kaitses ta Tartus doktoritöö „Form, Style and Syntax: Towards a Statistical Analysis of Greek Prose Rhythm: On the Example of „Helen's Encomium“ by Gorgias“.

Tartu Ülikoolis on Janika Päll töötanud alates 1995. aastast klassikalise filoloogia assistendi, lektori, raamatukogu teaduskeskuse teaduri ja vanemteadurina. Ta on õpetanud vanakreeka ja ladina keelt ning antiikkirjandust, publitseerinud arvukalt teadustöid, tõlkinud, korraldanud konverentse ja toimetanud rahvusvahelisi kogumikke.

Ta on tegev mitmes rahvusvahelises erialaorganisatsioonis, kuulub ülemaailmse retoorikaajaloo ühingu ISHR juhatusse (2015–2019) ja mitmesse toimetuskolleegiumi.

Samuti on ta osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisrühmas, näiteks antiigi meetrika ja rütmika uurimisrühmas DAMON, ning juhib praegu Tartu, Helsingi ja Lundi ülikooli Helleno-Nordica uurimisrühma Humgraeca andmebaasi töörühma. Tema eelistatud uurimisteemad on vanakreeka keel ja antiikkirjandus, retoorikaajalugu, tõlkeküsimused, antiikaja traditsioon renessansis ja varauusajal ning raamatulugu.

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave:
Janika Päll, Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor, 5392 2391, janika.pall [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Tartu Ülikooli keelenurk: “Humanitaaria digistub. Kas see on digihumanitaaria?”

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Termin digihumanitaaria on moodustatud sõnadest digitaalne ja humanitaariaDigitaalneviitab numbritele ja arvudele, humanitaaria aga on hoopis reaalia vastand.

Loe edasi UT ajakirjast https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2887.

Vaata ja täienda Vikipeedias artiklit «Digihumanitaaria». Kõigi terminite loendi leiad aadressilt Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Reet Hendriksoni doktoritöö kaitsmine 25. septembril

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.09.2018

Reet Hendriksoni doktoritöö "Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel" kaitsmine toimub 25. septembril kell 14.15 TÜ senati saalis. Doktoritöö juhendajad on dr Arvi Tavast ja dr Ann Veismann. Oponent on dr Walter Wintschalek Austria Riigikaitseakadeemia keeleinstituudist. Kaitsmise keel on eesti keel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Prof. Cheryl Geisler peab külalisloengu kodeerimisest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
11.09.2018

Professor Cheryl Geisleri loeng Coding Language Data: A Framework for a Systematic and Valid Analysis“ toimub 17. septembril kell 10-12 Jakobi 2-114.

Kodeerimine ehk koodide määramine mittearvulistele andmetele on kasutusel paljudel erialadel, kus analüüsitakse tekstilisi andmeid. Professor Geisleri loeng tutvustab lähenemist, mis aitab tagada kodeerimise süstemaatilisuse ja valiidsuse. Käsitletavad teemad on muuhulgas koodide restruktureerimine, andmete segmentimine enne kodeerimist ja põhjaliku kodeerimisskeemi välja arendamine. Loeng aitab osalejatel valida kodeerimiseks sobivad tööriistad ning aitab kodeerimisprotsessi paremini planeerida.

Cheryl Geisler on interaktiivsete kunstide ja tehnoloogia professor Kanadas Simon Fraseri ülikoolis. Professor Geisler on tunnustatud ekspert tekstiliste andmete kodeerimise alal. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu „Analyzing Steams of Language“ (2004) ja toimetanud ajakirja Journal of Writing Research tekstianalüüsi metoodika teemalise eriväljaande (2016). Praegu töötab professor Geisler koos kaasautori Jason Swartsiga järgmisel aastal avaldatava raamatu  „Coding Streams of Language“ (University Press of Colorado) käsikirja kallal.

Loengule järgnevad individuaalkonsultatsioonid, millest on eelregistreerimisel võimalik osa võtta üliõpilastel ja teadlastel, kes töötavad mis tahes teksti vormis andmetega.

Individuaalsele konsultatsioonile registreerumine ja lisainfo:

Djuddah A.J. Leijen
djuddah.leijen [ät] ut.ee
Akadeemilise Väljendusoskuse Keskus | AVOK
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Projekt “eTranslation TermBank” – masintõlge meie argielus

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Eelmise aasta septembris liitus Eesti Keele Instituut projektiga “eTranslation TermBank”, mida rahastab Euroopa Komisjon. Eesti osalemist projektis kaasrahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti eesmärk on koguda võimalikult palju terminibaase kolmes valdkonnas: tervis, äriõigus ja tarbijakaitse. Kogutud terminibaasid liidetakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) masintõlkesüsteemiga eTranslation, mille abil muudetakse Euroopa Liidu digiteenuseid mitmekeelseks.

Kõik, kes on kunagi mõnd masintõlkesüsteemi kasutanud, teavad, et masintõlge võib olla üsna konarlik – on aru saada, millest tekstis juttu on, aga mõni vastevalik paneb lausa muigama. Eriti hätta jääb masin kitsast valdkonda puudutavate tekstidega, millele pole tõlkenäiteid eeskujuks võtta. Just siin tulevad appi terminibaasid, mis ütlevad masinale ette, kuidas mõnd valdkonnaspetsiifilist sõna tõlkida.

Projekti lõpuks kogutakse vähemalt 150 terminibaasi kõikides ELi keeltes ning lisaks norra ja islandi keeles. Eesti Keele Instituudi ülesanne on lisaks Eesti baasidele koguda ka Malta ja Tšehhi terminibaase.

Tervise valdkonna terminibaasid aitavad muuta paremaks masintõlke kvaliteeti praegu veel loomisel olevas e-tervise keskkonnas (eHealth). Eelmisel aastal alustasid Euroopa riigid (sh Eesti) projektiga, mille siht on muuta 2020. aastaks terviseandmed rahvusvaheliselt kättesaadavaks. Eesmärk on võtta kasutusele kaks teenust:

* Patsiendi haigusloo kokkuvõtete edastamine, mis võimaldab saata patsiendi olulisemate meditsiiniliste andmete kokkuvõtte teise riigi tervishoiutöötajale ning kuvada need andmed tervishoiutöötajale kohalikku keelde tõlgituna.

* Digiretseptide ja väljamüügi andmete edastamine, mis võimaldab patsiendil välja osta talle välja kirjutatud ravimid teise riigi apteegis ning saata väljamüügi info patsiendi koduriigi retseptikeskusesse.

Äriõigusega seotud terminibaasid hakkavad täiustama masintõlget äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemis (e-Justice BRIS), kus on võimalik teha ühisotsingut ja leida usaldusväärset infot teise Euroopa riigi ettevõtte kohta.

Tarbijakaitse valdkonna terminibaasid aitavad muuta paremaks masintõlke kvaliteeti vaidluste veebipõhise lahendamise keskkonnas (Open Dispute Resolution). Me kõik oleme kuulnud lugusid sellest, kuidas veebipoest ostetud kaup osutub kohale jõudes praagiks või ei jõuagi kunagi adressaadini. Vaidluste lahendamise keskkonnas saab esitada kaebuse ja leida probleemile lahenduse sõltumatu vaidluste lahendamise üksuse abil. Kaebuse saab esitada ükskõik, mis ELi veebikaupmehe kohta ja seda oma emakeeles.

 

Masintõlge ei ole küll veel piisavalt ladus, kuid see on paljukeelses Euroopas üksteise mõistmisel suureks abiks, seega väärib see kiiresti arenev valdkond tähelepanu ja meie panust.

 

Lisalugemist:

Projekt „eTranslation Termbank“

http://portaal.eki.ee/tegevusvaldkonnad/2192-etranslation.html

 

Projekt „Terviseandmete liikumine Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel“

http://tehik.ee/terviseandmete-liikumine.html

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kõrgkooliõpiku „Sissejuhatus filosoofiasse“ esitlus 11. septembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.09.2018

Mis on tõde? Mis on teadmine? Mis asjad on olemas? Millises vahekorras on inimese keha ja vaim? Missugune käitumine on moraalselt õige? Mis on vabadus? Mis on kunst?

Tartu Ülikooli filosoofid Bruno Mölder, Roomet Jakapi ja Marek Volt esitlevad oma vastvalminud kõrgkooliõpikut „Sissejuhatus filosoofiasse“, mis annab ülevaate nüüdisaegse filosoofia peamistest valdkondadest ning pakub küllaga mõtteainest ka laiemale lugejaskonnale.

Esitlus toimub teisipäeval, 11. septembril kl 18 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19).

Kavas vestlus, kultuuriprogramm, suupisted.

Esitlusel on raamat müügil kirjastuse hinnaga (15 eurot).

Õpiku valmimist on toetanud SA Archimedes riikliku programmi "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008-2012)" kaudu ning Tartu Ülikool.

Vaata raamatu pikemat tutvustust TÜ kirjastuse kodulehel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

6. Eesti digihumanitaaria konverents

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
07.09.2018

6. Eesti digihumanitaaria konverents leiab aset juba 26.-27. septembril Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses (Struve 1). Konverentsi kava ning  registreerimisinfo leiate konverentsi leheküljelt: https://dh.org.ee/events/dhe2018/

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus, Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, Eesti-uuringute tippkeskus, CAA Estonia ja Archaeovision R&D.

 

Konverentsiga kaasnevad mitmed üritused:  

 

28. septembril kl 12-16 toimub workshop ”Versification and Authorship Recognition” (läbiviija Petr Plecháč) Tartu Ülikoolis Jakobi 2-105 arvutiklassis (registreerimine konverentsile registreerimise leheküljel; osavõtt tasuta)

28.-29. septembril toimub 8. Balti keeletehnoloogia konverents Tartu Loodusmajas (Lille 10): https://www.hlt2018.ut.ee/

27. septembril kl 14-18 workshop ”Wikipedia meets NLP” Tartu Loodusmajas (Lille 10): https://www.hlt2018.ut.ee/workshop (osavõtt tasuta)

Kõik huvilised on oodatud!

 

Lisainfo: Andres Kimber: andres.kimber [ät] ut.ee või Liina Lindström: liina.lindstrom [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Tiiu Erelti “Terminiõpetuse” elektrooniline versioon

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

On saadaval kõigile huvilistele:

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=10&raamat=95

ja PDF-formaadis siin: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24279/9789949117239.pdf?sequence=1

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valik- ja vabaaineid filosoofiast sügissemestril 2018

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.08.2018

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko
P 16-18, Jakobi 2-226 (ringauditoorium), n 2, 6, 10, 14, 18
Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.
Kõigile huvilistele.

FLFI.00.002 Sissejuhatus filosoofiasse (2 EAP)
Andrus Tool
N 16-18 Jakobi 2-306, n 3-12
Ülevaade filosoofia kesksetest suundadest, teooriatest ja valdkondadest.
Kõigile huvilistele.

FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)
Mats Volberg
T 10-12 Jakobi 2-438, n 5-16
Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.
Kõigile huvilistele.

HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP)
Margit Sutrop jt
N 14-18 Jakobi 2-327, n 1-15
Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.
Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.104 Filosoofia ajalugu II (6 EAP)
Andrus Tool
T ja R 10-12 Jakobi 2-337, n 2-15
Õppeaines vaadeldakse ajalooliste filosoofiliste õpetuste probleemipüstitusi ja -lahendusi, põhimõisteid, argumenteerimisviise ning õpitakse neid seostama nii kaasaegse ajaloolis-kultuurilise kontekstiga kui ka varasema filosoofiatraditsiooniga. Analüüsitakse antiik- ja uusajast pärinevaid klassikalisi filosoofilisi terviktekste ning püütakse rekonstrueerida nende autorite probleemipüstitusi ja lahendustele jõudmise viise.
Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusaine FLFI.01.103 (või analoogid).

FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)
Margit Sutrop jt
N 12-14 Ülikooli 16-212, n 2-13
Kursuses antakse ülevaade eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse eetika peamisi teooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.065 Esteetika (3 EAP)
Marek Volt
T 16-18 Jakobi 2-336, n 2-14
Kursuse raames keskendutakse valitud teemadele esteetikast: vaadeldakse filosoofilise esteetika keskseid mõisteid (nt ilu, esteetiline kogemus), põhiprobleeme (nt maitseparadoks) ja -teooriaid (nt esteetiline kunstiteooria) ning nende kasutamist kaasaegse ühiskonna esteetiliste probleemide analüüsimisel. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)
Mari-Liis Nummert
P 10-12 Jakobi 2-336, n 4,6,10,12,14,18
Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Õpetajaõpe, huvilised kraadiõppest.

FLFI.03.007 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia (3 EAP)
Endla Lõhkivi
K 14-16 Jakobi 2-337, n 2-14
Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid: teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, seadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste).
Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.

FLFI.05.003 Madis Kõivu dramaatiline filosoofia (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 18-20 Jakobi 2-336, n 2-15
Kursus keskendub Madis Kõivu näidendile "Filosoofipäev", mida analüüsitakse tema teiste filosoofia-ajalooliste näidendite "Kokkusaamine" ja "Hammerklaviersonate" taustal. Kõivu filosoofia-ajaloolisi näidendeid käsitatakse saksa idealismi (Kant, Fichte, Hölderlin, Hegel), olemisemõtlemise (Heidegger) ja varauusaegse filosoofia (Spinoza, Leibniz) ning me lähedusevajaduse performatiivse tõlgendusena. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.014 Genealoogia ja mõisteajalugu (3 EAP)
Jaanus Sooväli
E 14-16 Jakobi 2-336, n 2-15
Genealoogia ja mõisteajaloo klassikute võtmeteksitde lugemise ja arutelu käigus keskendutakse kultuurilis-filosoofilisele kontekstidele, millest genealoogia ja mõisteajalugu välja kasvasid, nendega seotud filosoofilistele küsimustele ja probleemidele, nende filosoofilistele eesmärkidele ning lõpuks kohale, mille nad 20. ja 21. sajandi filosoofias ja mõtteloos hõivavad. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.022 Euroopa mõtteloo sissejuhatus (3 EAP)
Pärtel Piirimäe
E 16-18 Jakobi 2-336, K 10-12 Jakobi 2 ringauditoorium, n 1-16
Aine ülesehitus lähtub põhiterminitest, mida läbi ajaloo on kasutatud inimese ühiskondliku ja poliitilise tegevuse mõtestamiseks. Kursus vaatleb, kuidas need põhimõisted on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, sõltuvalt ideedesüsteemidest, mille raames neid kasutati. Ideede ajalugu paigutatakse omakorda konkreetsesse ajaloolisse konteksti: antakse ülevaade ühiskondlik-poliitilistest struktuuridest ja sündmustest, mida teoreetikud seletasid, õigustasid või kritiseerisid.
Kursus hõlmab perioodi antiigist uusajani (kuni ca 19. saj.), olles seega ettevalmistuseks 20. sajandi ühiskondlik-poliitiliste teooriate mõistmiseks. Tugevdatud tähelepanu pööratakse perioodile humanismist romantismini – otsustavale etapile moodsa mõttemaailma väljakujunemisel. Antakse ülevaade peamistest moraalsetest ideedest (sõprus, armastus, au, õnn), mis on olulised ühiskonna ja poliitika aluste mõistmiseks ning poliitilistest alusideedest nagu riik, demokraatia, õiglus, sõda, vabadus ja impeerium. Kõigile huvilistele.

Introduction to Philosophy FLFI.00.113 (6 ECTS)
Alexander Davies
Mon 12-14 Jakobi 2-336, weeks 2-12
An introduction to a diverse handful of philosophical questions and to the argument-based approach to answering these questions that is typical of contemporary analytic philosophy.
The following fields will be covered: * Ethics (two topics) * Metaphysics (two topics) * Epistemology (two topics) * Political Philosophy (two topics) * Philosophy of Mind (two topics)

Body and Soul in Early Modern British Philosophy FLFI.01.109 (3 ECTS)
Roomet Jakapi
Thu 14-16 Jakobi 2-337, weeks 3-15
The course focuses on the views that early modern British philosophers held on the nature of body and soul.

Bioethics FLFI.02.038 (3 ECTS)
Kadri Simm
Tue 12-14 Jakobi 2-337, weeks 3-15
The course will focus on a selection of bioethics topics, from the traditional issues of abortion, euthanasia, organ donation etc., to the more speculative ones pertaining to reproductive technologies, genetics etc. The course employs a problem-based learning methodology which allocates with students the rights and the responsibilities regarding the precise focus, questions and agenda of the seminars. This interdisciplinary course will mostly make use of philosophical bioethics literature but will also include critical materials from social and natural sciences.

Main Topics in Ethics FLFI.02.148 (6 ECTS)
Stijn Van Gorkum
Tue 16-18 Jakobi 2-337, weeks 2-15
The course introduces the students to the main problems and terms in ethics: what are ethics and morality? Descriptive vs evaluative judgments. The origin of moral norms. Are values subjective or objective? Are moral standards universal or relative to culture? Responsibility. Moral motivation. Self-interest. The course also gives a brief overview of the main theories of ethics: ethics of virtue, utilitarianism, Kantianism, contractualism. In seminars, students read and discuss central texts that deal with the aforementioned topics.

Ethics and Philosophy of Sex FLFI.02.155 (6 ECTS)
Francesco Orsi
Mon 14-16 Jakobi 2-337, Wed 14-16, weeks 3-15
The course examines philosophical and ethical questions related to sexuality. We will begin by analyzing the nature of sex, discussing a range of theories of sex including sex as essentially connected to reproduction, sex as a language or expression of love, "plain sex" theories that regard pleasure and desire as essential, and sexuality as a social construct. Then, we will consider more closely the ethics of sexual behaviour. Here we will examine concepts such as perversion and objectification, in particular under the lights of long-standing ethical traditions such as natural law theory, Kantianism, utilitarianism and feminism. In the final part of the course we will examine more specific ethical issues, such as the nature of sexual consent, pornography, and the rights of the disabled to sexual satisfaction.

Parenting: A Practical Philosophy Reading Seminar FLFI.02.163 (3 ECTS)
Kadri Simm
Wed 16-18 Jakobi 2-327, weeks 2-15
Parenting has not been an important topic in philosophy texts. Nevertheless, parenting is a universal social practice that certainly deserves thinking about - perhaps even much more so than the many other traditional philosophy topics. During this course we will together read selected articles from various disciplines with the aim of reflecting upon questions like what does it mean to parent (and is it an ethical thing to bring a child into the world in the first place), what are the universal vs culturally specific aspects of parenting, are there any normative aspects, where does the justified dependency/autonomy balance lie in child-parent relationship etc.

Reading Group on Memory, Time and Modernity FLFI.02.165 (3 ECTS)
Siobhan Kattago
Thu 12-14 Jakobi 2-337, weeks 2-16
The course will examine key thinkers who have contributed to philosophical reflections on time such as Augustine, Heidegger, Benjamin and Koselleck. We will ask how conceptions of time are related to temporal distinctions of modern and postmodern. Although the course is open to all students who have already taken some introductory course of philosophy, it is intended for upper-level students.

Philosophy of Biology FLFI.03.084 (3 ECTS)
Edit Talpsepp-Randla
Wed 12-14 Jakobi 2-336, weeks 3-15
The course addresses the following topics from the perspective of philosophy of science: different concepts of 'species', the questions related to biological classification, the structure of evolutionary theory, units of natural selection, questions related to the notion of 'gene' etc.

Philosophy of Inductive Risk FLFI.03.104 (3 ECTS)
Jaana Eigi
Wed 10-12 Jakobi 2-337, weeks 2-13
Inductive risk most generally is the risk that a conclusion made on the basis of empirical data turns out to be incorrect – the risk of accepting the conclusion when it is false or rejecting it when it is true. During this term's research seminar we discuss issues related to the notion of inductive risk in science. What is inductive risk exactly? What is the connection between inductive risk and values? Do values play an inevitable role in science or is value-free science possible?

Introduction to Logic FLFI.04.024 (3 ECTS)
Juhani Yli-Vakkuri
Wed 16-18 Jakobi 2-336, week 2
Logic I introduces modern philosophical logic and its use in the analysis of arguments and natural language semantics. The students should acquire a solid understanding of the main notions of formal syntax and semantics. They should also acquire the ability to translate natural language sentences into first-order predicate logic, and reconstruct arguments and test their validity. Students should also acquire the ability to carry out proofs in the object language (FOL).

Logic Seminar FLFI.04.062 (3 ECTS)
Juhani Yli-Vakkuri
Wed 16-18 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The seminar provides students taking the Logic I course with a class in which they can check their understanding of the material taught in the largely online Logic I course. The course introduces modern philosophical logic and its use in the analysis of arguments and natural language semantics via weekly seminars. Students will develop an enhanced understanding of propositional logic, predicate logic, natural deduction and the translation of arguments from a natural language into a formal logic.

Conceptual Ethics FLFI.04.073 (3 ECTS)
Eve Kitsik
Mon 16-18 Jakobi 2-337, weeks 4-15
Philosophy seems to be a discipline particularly concerned with concepts. These are often "ordinary language concepts", such as knowledge, truth, freedom, or justice. People casually use such terms, yet it is hard to elucidate their meaning in different terms. Much of philosophy appears to be concerned with how to analyse such important concepts. According to another approach to philosophical methodology, however, philosophers should not just analyse ordinary concepts, but evaluate and improve them. It is the latter approach to philosophy - as concerned with evaluating and improving concepts - that will be investigated in this course. We will look into how philosophers could improve concepts for both practical (political, ethical) and theoretical purposes.

Philosophy of Atheism and Agnosticism FLFI.04.074 (3 ECTS)
Bryan Frances
Tue 12-14 Jakobi 2-336, weeks 2-15
This course will examine the evidential basis for both atheism and agnosticism, with particular attention paid to the scientific and philosophical arguments offered in favour of those two views.
Having passed the course, the students: (a) Understand the arguments for and against central claims regarding atheism and agnosticism. (b) Can critically evaluate those and their own arguments concerning those two views.

Introduction to Estonian Culture FLFI.05.006 (6 ECTS)
Tiina Kirss
Tue and Thu 10-12 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course begins with an overview of some signs in contemporary Estonian culture, and continues to read them in historical perspective, with particular attention to material culture of daily life (food, textiles, housing), transportation and innovation; social and ritual events (country fairs, customs practiced at birth, marriage, death), and the phenomenon of the folk song. The deeper dynamics of Estonian culture are approached through the secular and sacred imprint of colonization, town vs village (city vs rural) dialectics, cultural hybridity, and the perplexities of "becoming modern" in a provincial corner of Europe, recognized by its self-described identity.

Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS)
Kadri Simm et al.
Thu 16-18 Jakobi 2-327, weeks 1-15 (or fully Web-based)
Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation in the second module.

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on uus algupärane filosoofiaõpik

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.08.2018

Tartu Ülikooli õppejõud ja filosoofid Bruno Mölder, Roomet Jakapi ja Marek Volt on saanud valmis kõrgkooliõpiku „Sissejuhatus filosoofiasse“, mis annab ülevaate nüüdisaja filosoofia peamistest valdkondadest ning pakub küllaga mõtteainet ka laiemale lugejaskonnale.

Riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008–2012)“ toel kirjutatud õpik on kasvanud välja sama pealkirjaga kursusest, mida autorid on Tartu Ülikoolis üheskoos andnud alates 2008. aastast. Raamatu on kirjastanud Tartu Ülikooli Kirjastus.

See on tähelepanuväärne sündmus, sest viimati ilmus kõrgkoolidele mõeldud algupärane sissejuhatav filosoofiaõpik Eestis 80 aastat tagasi. Nimelt nägi Alfred Koorti „Sissejuhatus filosoofiasse“ ilmavalgust 1938. aastal. Sellele järgneval ajal on ilmunud ainult tõlkeõpikud, vähemamahulised või kitsama fookusega õppevahendid ja keskkooliõpikud.

Mis on tõde? Mis on teadmine? Mis asjad on olemas? Millises vahekorras on inimese keha ja vaim? Missugune käitumine on moraalselt õige? Mis on vabadus? Mis on kunst? Need on näited paljudest küsimustest, mille üle filosoofid arutlevad ja mida selles õpikus süstemaatiliselt käsitletakse.

„Filosoofia põhiteemadega tutvumine ja nende läbitöötamine selle õpiku vahendusel aitab arendada mõtlemisoskusi nii üliõpilastel kui ka filosoofia õppejõududel. Samuti on sellest õpikust kasu neil, kes vajavad selliseid oskusi muul alal tegutsedes või kellele lihtsalt meeldib põhjalikult mõelda,“ selgitas raamatu vajalikkust TÜ filosoofia ajaloo dotsent Roomet Jakapi.


Fotol vasakult: Filosoofiaõpiku autorid Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt. Foto autor: Mats Volberg

Raamatut esitletakse 11. septembril kl 18 Tartu kirjanduse majas ja 21. septembril kl 17 Tallinna kirjanike majas. Raamat on müügil kauplustes ja Tartu Ülikooli kirjastuse kodulehel.

Lisateave: Bruno Mölder, TÜ filosoofia osakonna juhataja, teoreetilise filosoofia dotsent, 7 375314, bruno.moelder [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on uus algupärane sissejuhatus filosoofiasse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.08.2018
Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt. Foto: Mats Volberg

Bruno Mölder, Roomet Jakapi ja Marek Volt on valmis saanud kõrgkooliõpiku „Sissejuhatus filosoofiasse“, mis annab ülevaate nüüdisaegse filosoofia peamistest valdkondadest ning pakub küllaga mõtteainest ka laiemale lugejaskonnale. Riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008–2012)“ toel kirjutatud õpik on välja kasvanud samanimelisest kursusest, mida autorid on üheskoos Tartu Ülikoolis õpetanud alates 2008. aastast. Raamatu andis välja Tartu Ülikooli Kirjastus.

Tegemist on tähelepanuväärse sündmusega, sest viimati ilmus algupärane kõrgkoolidele mõeldud sissejuhatus filosoofiasse Eestis 80 aastat tagasi. Nimelt nägi Alfred Koorti „Sissejuhatus filosoofiasse“ ilmavalgust 1938. aastal. Sellele järgneval ajal on ilmunud vaid tõlkeõpikuid, vähemamahulisi või kitsamalt fokusseeritud õppevahendeid ja keskkooliõpikuid.

Mis on tõde? Mis on teadmine? Mis asjad on olemas? Millises vahekorras on inimese keha ja vaim? Missugune käitumine on moraalselt õige? Mis on vabadus? Mis on kunst? Need on näited paljudest küsimustest, mille üle filosoofid arutlevad ja mis selles õpikus süstemaatilist käsitlemist leiavad.

Autorid selgitavad raamatu vajalikkust nii: „Filosoofia põhiteemadega tutvumine ja nende läbitöötamine selle õpiku vahendusel aitab arendada mõtlemisoskust nii üliõpilastel kui ka filosoofia õppejõududel, samuti neil inimestel, kes vajavad sääraseid oskusi muul alal tegutsedes või kellele lihtsalt meeldib põhjalikult mõelda“.

Raamatu esitlused toimuvad 11. septembril kl 18 Tartu Kirjanike Majas ja 21. septembril kl 17 Tallinna Kirjanike Majas. Raamat on müügil kauplustes ja saadaval ka Tartu Ülikooli kirjastuse kodulehel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ametivande andnud TÜ rektor Toomas Asser: kõigist olulisimad on praegused ja tulevased üliõpilased

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
24.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli aulas 24. augustil 2018.

Austatud Eesti Vabariigi president, austatud ministrid, ekstsellentsid, head kolleegid rektorid, head kolleegid ülikooli nõukogus ja senatis, akadeemilise pere liikmed, daamid ja härrad! Minu üliõpilased!

Alustan siit kõnetoolist oma esimest sõnavõttu Tartu Ülikooli 86. rektorina. Auväärsete eelkäijate eeskujul ja valimistel ülikooliperele antud lubaduste täitmiseks pühendun Tartu Ülikooli ja tema inimeste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna arukal juhtimisel.

Tänan kõiki, kes mind toetasid rektori ametisse valimise ajal, ja juba ette tänan ka kõiki teid, kellega koos me selle eelseisva suure töö ette võtame.

Kinnitan, et rektorina järgin alati heasoovliku professor Kuno Kõrge õpetussõnu ülikooliõpingute ajast: „Ascultare disce!“ – õpi kuulatlema, õpi kuulama. Toona tähendas see arstitudengitele südametoone ja hingamiskahinat. Aga see tähendas eelkõige kuulamisoskust, mida aastaid hiljem on vaja olnud. Seda pidasin meeles arstiks õppides, kirurgina töötades ja tulevasi arste õpetades.

Tartu Ülikoolil on olnud palju silmapaistvaid juhte. Ülikooli rajaja Johan Skytte, taasavaja Georg Friedrich Parrot, Eesti rahvusülikooli esimesed juhid Peeter Põld ja minu arstist kolleeg Henrik Koppel täitsid oma ülesandeid suure andumuse ja vilumusega, viies ülikooli uutesse ajastutesse.

Ülikooli uute alguste eeskäijate reas kuulub minu eriline lugupidamine Jüri Kärnerile ja Peeter Tulvistele, kelle juhtimisel kujundati Tartus uuesti Eesti ülikool avatud ja uuendusmeelse akadeemilise kogukonnana.

Ka täna ja homme seisab ülikoolil ees mitmete suurte eesmärkideni jõudmine. Oma tegevusprogrammis lubasin töötada ööpäevaringselt ülikooli heaks.

Lahendust vajavad doktorantidele senisest kohasemate võimaluste loomine oma teadustööle pühendumiseks; karjäärimudeli põhimõtete paikarääkimine ja rakendamine, et meil oleks selged printsiibid meie töötajate väärikaks kohtlemiseks ja ekstsellentsusepüüde õhutamiseks; paremad koostöömudelid teiste ülikoolide, valitsusasutuste, aga ka näiteks raviasutuste kaasamiseks.

Ühiskonda teenime ka sellega, et järjekindlalt ja tõenduspõhiselt selgitame Eesti valitsusele, miks on viimane aeg asuda liikuma ümberjagamismajanduselt teadmuspõhise suunas.

Väikese rahva arengu ja edenemise garantii on koostöö, Eesti vajab koostööd. Minu eesmärk rektorina on mõistlik, argumenteeritud dialoog kõrgkoolide vahel, et kasutada Eesti teaduspotentsiaali parimal võimalikul viisil nii ülikooli sees kui ka Eestis tervikuna, aga ka rahvusvahelises keskkonnas.

Meie igapäevatöö on jätkuvalt suunatud õppetöö sisu ja korralduse täiustamisele, et meie aktiivsed, sihikindlad ja avarapilgulised üliõpilased siirduksid tööellu parima võimaliku pagasiga.

Edu saavutamiseks tuleb seada prioriteete ja keskenduda. Me ei suuda tegeleda kogu elurikkuse ja maailma kõiksusega, kuid see, millega me tegeleme, peab olema tipptasemel ja suunatud tulevikku.

Mõned asjad muutuvad ja arenevad iseenesest, mõned ainult siis, kui me ise selleks midagi teeme. Mina eelistan keskenduda sellele, mis sünnib panusest ja ühisest pingutusest.

21. sajand on suure kiirendusega ajajärk, kus ümbritsev maailm tuleb iga hetkega üha lähemale, ja väike Eesti muutub selle maailmaga üha seotumaks. Tartu Ülikoolil tuleb selles kiirendis liikumiseks muutuda järjest kaalukamaks. Eks me muutume ka – iga uus lõpetaja, iga uus talendikas töötaja, iga teadussaavutus ja rahvusvaheline kontakt lisavad meile kaalukust.

Oleme järjest rahvusvahelisemad nii ülikooli kui ka ülikoolilinnana. Laenan järgmise mõtte meie nõukogu liikmelt ja Uppsala Ülikooli rektorilt Eva Åkessonilt: rahvusülikool, jah, loomulikult, Tartu Ülikool on selle väikse omakeelse riigi keskpunkt ja püsimise garantii! Aga kujutagem end korraks ette kangekaelselt ainult eestikeelsena. Mis ülikool me siis oleksime? Mõelgem sellele ise. Me saame ja peame olema rahvusülikool, ainuke eestikeelne universitas, aga seda nii, et meil on lisaks ka teine püsiv aktiivne töökeel, mis ühendab meid maailmaga.

Rahvusvahelistumine on viimase aasta-pooleteise jooksul saanud meie jaoks täiesti uue tulevikuväljavaate. Me oleme rahvusvahelise tähelepanu, teiste suurepäraste ülikoolide huvi keskpunktis. Meie käest tullakse nõu küsima ja koostööd pakkuma. Siinkohal tuleb avaldada tänu ja lugupidamist ülikooli lahkunud rektorile Volli Kalmule. Volli juhitud ülikool liikus õigel kursil peaaegu kõiges, mida ette võeti, aga just rahvusvahelise positsiooni kindlustamine oli üks tema eesmärke ja nagu täna näeme, siis ka üks suuremaid saavutusi.

Ülikooli rektorina seisan ma selle eest, et ülikooli inimesi väärtustataks, ülikooli juhitaks targalt ja ülikooli mõjukus Eesti arengu eestvedajana kasvaks veelgi. Oma edaspidises töös rektorina tahan ma järgida mõttetera, mis on isiklikul kogemusel kinnitust saanud: „Chirurgus mente prius et oculis agat, quem armata manu“ – „Kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga)“. Ka rektorina tõotan olla rektor teie kõigi jaoks, üliõpilased, doktorandid, õppejõud, teadustöötajad ja tugitöötajad.

Aga siiski on kõigist olulisimad tänased ja tulevased üliõpilased. Eesti rahvusülikoolina vastutab Tartu Ülikool pädeva ja hakkaja teadlas- ja haritlaskonna kasvatamise eest nii ülikooli, Eesti kui ka kogu maailma tuleviku hüvanguks.

Nüüdseks on mul olnud eriline au lugeda siinsete sammaste vahel oma ametitõotust kahel eri ajal ja kahes erinevas rollis. 40 aastat tagasi andsin siinsamas ülikooli aulas arstivande kogu eluks ja olen seda vääramatult järginud. Täna lugesin siinsamas Tartu Ülikooli juhiks asudes rektorivande ja kinnitasin selle oma allkirjaga. See vanne on antud kõikidele teile. See on minu jaoks sedavõrd suur ja siduv, et kordan selle siit puldist veel kord üle.

„Asudes täitma oma kohustusi Tartu Ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid. Tõotan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt ning hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvangule.“

Olen kindel, et Tartu Ülikooli elujõud ja hea käekäik on suur ja siduv eesmärk meile kõigile. Ülikool vajab Eesti arengu eestvedaja olemiseks meie kõigi pühendumist ja koostööd.

Minu ülikoolitunnetus on kujunenud ühe maailma ülikoolide varasema lingua franca, ladina keele toel. Seepärast lõpetan oma sõnavõtu sama akadeemilist komberuumi järgides: Vivat, Crescat, Floreat, Alma Mater Tartuensis in Aetarnum.

Ja päris viimaks luban, et rektoriametis ma ei unusta: pro scientia atque sapientia – [me töötame] teadmise ja tarkuse nimel!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Ametivande andnud TÜ rektor Toomas Asser: kõigist olulisimad on praegused ja tulevased üliõpilased

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
24.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli aulas 24. augustil 2018.

Austatud Eesti Vabariigi president, austatud ministrid, ekstsellentsid, head kolleegid rektorid, head kolleegid ülikooli nõukogus ja senatis, akadeemilise pere liikmed, daamid ja härrad! Minu üliõpilased!

Alustan siit kõnetoolist oma esimest sõnavõttu Tartu Ülikooli 86. rektorina. Auväärsete eelkäijate eeskujul ja valimistel ülikooliperele antud lubaduste täitmiseks pühendun Tartu Ülikooli ja tema inimeste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna arukal juhtimisel.

Tänan kõiki, kes mind toetasid rektori ametisse valimise ajal, ja juba ette tänan ka kõiki teid, kellega koos me selle eelseisva suure töö ette võtame.

Kinnitan, et rektorina järgin alati heasoovliku professor Kuno Kõrge õpetussõnu ülikooliõpingute ajast: „Ascultare disce!“ – õpi kuulatlema, õpi kuulama. Toona tähendas see arstitudengitele südametoone ja hingamiskahinat. Aga see tähendas eelkõige kuulamisoskust, mida aastaid hiljem on vaja olnud. Seda pidasin meeles arstiks õppides, kirurgina töötades ja tulevasi arste õpetades.

Tartu Ülikoolil on olnud palju silmapaistvaid juhte. Ülikooli rajaja Johan Skytte, taasavaja Georg Friedrich Parrot, Eesti rahvusülikooli esimesed juhid Peeter Põld ja minu arstist kolleeg Henrik Koppel täitsid oma ülesandeid suure andumuse ja vilumusega, viies ülikooli uutesse ajastutesse.

Ülikooli uute alguste eeskäijate reas kuulub minu eriline lugupidamine Jüri Kärnerile ja Peeter Tulvistele, kelle juhtimisel kujundati Tartus uuesti Eesti ülikool avatud ja uuendusmeelse akadeemilise kogukonnana.

Ka täna ja homme seisab ülikoolil ees mitmete suurte eesmärkideni jõudmine. Oma tegevusprogrammis lubasin töötada ööpäevaringselt ülikooli heaks.

Lahendust vajavad doktorantidele senisest kohasemate võimaluste loomine oma teadustööle pühendumiseks; karjäärimudeli põhimõtete paikarääkimine ja rakendamine, et meil oleks selged printsiibid meie töötajate väärikaks kohtlemiseks ja ekstsellentsusepüüde õhutamiseks; paremad koostöömudelid teiste ülikoolide, valitsusasutuste, aga ka näiteks raviasutuste kaasamiseks.

Ühiskonda teenime ka sellega, et järjekindlalt ja tõenduspõhiselt selgitame Eesti valitsusele, miks on viimane aeg asuda liikuma ümberjagamismajanduselt teadmuspõhise suunas.

Väikese rahva arengu ja edenemise garantii on koostöö, Eesti vajab koostööd. Minu eesmärk rektorina on mõistlik, argumenteeritud dialoog kõrgkoolide vahel, et kasutada Eesti teaduspotentsiaali parimal võimalikul viisil nii ülikooli sees kui ka Eestis tervikuna, aga ka rahvusvahelises keskkonnas.

Meie igapäevatöö on jätkuvalt suunatud õppetöö sisu ja korralduse täiustamisele, et meie aktiivsed, sihikindlad ja avarapilgulised üliõpilased siirduksid tööellu parima võimaliku pagasiga.

Edu saavutamiseks tuleb seada prioriteete ja keskenduda. Me ei suuda tegeleda kogu elurikkuse ja maailma kõiksusega, kuid see, millega me tegeleme, peab olema tipptasemel ja suunatud tulevikku.

Mõned asjad muutuvad ja arenevad iseenesest, mõned ainult siis, kui me ise selleks midagi teeme. Mina eelistan keskenduda sellele, mis sünnib panusest ja ühisest pingutusest.

21. sajand on suure kiirendusega ajajärk, kus ümbritsev maailm tuleb iga hetkega üha lähemale, ja väike Eesti muutub selle maailmaga üha seotumaks. Tartu Ülikoolil tuleb selles kiirendis liikumiseks muutuda järjest kaalukamaks. Eks me muutume ka – iga uus lõpetaja, iga uus talendikas töötaja, iga teadussaavutus ja rahvusvaheline kontakt lisavad meile kaalukust.

Oleme järjest rahvusvahelisemad nii ülikooli kui ka ülikoolilinnana. Laenan järgmise mõtte meie nõukogu liikmelt ja Uppsala Ülikooli rektorilt Eva Åkessonilt: rahvusülikool, jah, loomulikult, Tartu Ülikool on selle väikse omakeelse riigi keskpunkt ja püsimise garantii! Aga kujutagem end korraks ette kangekaelselt ainult eestikeelsena. Mis ülikool me siis oleksime? Mõelgem sellele ise. Me saame ja peame olema rahvusülikool, ainuke eestikeelne universitas, aga seda nii, et meil on lisaks ka teine püsiv aktiivne töökeel, mis ühendab meid maailmaga.

Rahvusvahelistumine on viimase aasta-pooleteise jooksul saanud meie jaoks täiesti uue tulevikuväljavaate. Me oleme rahvusvahelise tähelepanu, teiste suurepäraste ülikoolide huvi keskpunktis. Meie käest tullakse nõu küsima ja koostööd pakkuma. Siinkohal tuleb avaldada tänu ja lugupidamist ülikooli lahkunud rektorile Volli Kalmule. Volli juhitud ülikool liikus õigel kursil peaaegu kõiges, mida ette võeti, aga just rahvusvahelise positsiooni kindlustamine oli üks tema eesmärke ja nagu täna näeme, siis ka üks suuremaid saavutusi.

Ülikooli rektorina seisan ma selle eest, et ülikooli inimesi väärtustataks, ülikooli juhitaks targalt ja ülikooli mõjukus Eesti arengu eestvedajana kasvaks veelgi. Oma edaspidises töös rektorina tahan ma järgida mõttetera, mis on isiklikul kogemusel kinnitust saanud: „Chirurgus mente prius et oculis agat, quem armata manu“ – „Kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga)“. Ka rektorina tõotan olla rektor teie kõigi jaoks, üliõpilased, doktorandid, õppejõud, teadustöötajad ja tugitöötajad.

Aga siiski on kõigist olulisimad tänased ja tulevased üliõpilased. Eesti rahvusülikoolina vastutab Tartu Ülikool pädeva ja hakkaja teadlas- ja haritlaskonna kasvatamise eest nii ülikooli, Eesti kui ka kogu maailma tuleviku hüvanguks.

Nüüdseks on mul olnud eriline au lugeda siinsete sammaste vahel oma ametitõotust kahel eri ajal ja kahes erinevas rollis. 40 aastat tagasi andsin siinsamas ülikooli aulas arstivande kogu eluks ja olen seda vääramatult järginud. Täna lugesin siinsamas Tartu Ülikooli juhiks asudes rektorivande ja kinnitasin selle oma allkirjaga. See vanne on antud kõikidele teile. See on minu jaoks sedavõrd suur ja siduv, et kordan selle siit puldist veel kord üle.

„Asudes täitma oma kohustusi Tartu Ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid. Tõotan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt ning hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvangule.“

Olen kindel, et Tartu Ülikooli elujõud ja hea käekäik on suur ja siduv eesmärk meile kõigile. Ülikool vajab Eesti arengu eestvedaja olemiseks meie kõigi pühendumist ja koostööd.

Minu ülikoolitunnetus on kujunenud ühe maailma ülikoolide varasema lingua franca, ladina keele toel. Seepärast lõpetan oma sõnavõtu sama akadeemilist komberuumi järgides: Vivat, Crescat, Floreat, Alma Mater Tartuensis in Aetarnum.

Ja päris viimaks luban, et rektoriametis ma ei unusta: pro scientia atque sapientia – [me töötame] teadmise ja tarkuse nimel!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ametivande andnud TÜ rektor Toomas Asser: kõigist olulisimad on praegused ja tulevased üliõpilased

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli aulas 24. augustil 2018.

Austatud Eesti Vabariigi president, austatud ministrid, ekstsellentsid, head kolleegid rektorid, head kolleegid ülikooli nõukogus ja senatis, akadeemilise pere liikmed, daamid ja härrad! Minu üliõpilased!

Alustan siit kõnetoolist oma esimest sõnavõttu Tartu Ülikooli 86. rektorina. Auväärsete eelkäijate eeskujul ja valimistel ülikooliperele antud lubaduste täitmiseks pühendun Tartu Ülikooli ja tema inimeste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna arukal juhtimisel.

Tänan kõiki, kes mind toetasid rektori ametisse valimise ajal, ja juba ette tänan ka kõiki teid, kellega koos me selle eelseisva suure töö ette võtame.

Kinnitan, et rektorina järgin alati heasoovliku professor Kuno Kõrge õpetussõnu ülikooliõpingute ajast: „Ascultare disce!“ – õpi kuulatlema, õpi kuulama. Toona tähendas see arstitudengitele südametoone ja hingamiskahinat. Aga see tähendas eelkõige kuulamisoskust, mida aastaid hiljem on vaja olnud. Seda pidasin meeles arstiks õppides, kirurgina töötades ja tulevasi arste õpetades.

Tartu Ülikoolil on olnud palju silmapaistvaid juhte. Ülikooli rajaja Johan Skytte, taasavaja Georg Friedrich Parrot, Eesti rahvusülikooli esimesed juhid Peeter Põld ja minu arstist kolleeg Henrik Koppel täitsid oma ülesandeid suure andumuse ja vilumusega, viies ülikooli uutesse ajastutesse.

Ülikooli uute alguste eeskäijate reas kuulub minu eriline lugupidamine Jüri Kärnerile ja Peeter Tulvistele, kelle juhtimisel kujundati Tartus uuesti Eesti ülikool avatud ja uuendusmeelse akadeemilise kogukonnana.

Ka täna ja homme seisab ülikoolil ees mitmete suurte eesmärkideni jõudmine. Oma tegevusprogrammis lubasin töötada ööpäevaringselt ülikooli heaks.

Lahendust vajavad doktorantidele senisest kohasemate võimaluste loomine oma teadustööle pühendumiseks; karjäärimudeli põhimõtete paikarääkimine ja rakendamine, et meil oleks selged printsiibid meie töötajate väärikaks kohtlemiseks ja ekstsellentsusepüüde õhutamiseks; paremad koostöömudelid teiste ülikoolide, valitsusasutuste, aga ka näiteks raviasutuste kaasamiseks.

Ühiskonda teenime ka sellega, et järjekindlalt ja tõenduspõhiselt selgitame Eesti valitsusele, miks on viimane aeg asuda liikuma ümberjagamismajanduselt teadmuspõhise suunas.

Väikese rahva arengu ja edenemise garantii on koostöö, Eesti vajab koostööd. Minu eesmärk rektorina on mõistlik, argumenteeritud dialoog kõrgkoolide vahel, et kasutada Eesti teaduspotentsiaali parimal võimalikul viisil nii ülikooli sees kui ka Eestis tervikuna, aga ka rahvusvahelises keskkonnas.

Meie igapäevatöö on jätkuvalt suunatud õppetöö sisu ja korralduse täiustamisele, et meie aktiivsed, sihikindlad ja avarapilgulised üliõpilased siirduksid tööellu parima võimaliku pagasiga.

Edu saavutamiseks tuleb seada prioriteete ja keskenduda. Me ei suuda tegeleda kogu elurikkuse ja maailma kõiksusega, kuid see, millega me tegeleme, peab olema tipptasemel ja suunatud tulevikku.

Mõned asjad muutuvad ja arenevad iseenesest, mõned ainult siis, kui me ise selleks midagi teeme. Mina eelistan keskenduda sellele, mis sünnib panusest ja ühisest pingutusest.

21. sajand on suure kiirendusega ajajärk, kus ümbritsev maailm tuleb iga hetkega üha lähemale, ja väike Eesti muutub selle maailmaga üha seotumaks. Tartu Ülikoolil tuleb selles kiirendis liikumiseks muutuda järjest kaalukamaks. Eks me muutume ka – iga uus lõpetaja, iga uus talendikas töötaja, iga teadussaavutus ja rahvusvaheline kontakt lisavad meile kaalukust.

Oleme järjest rahvusvahelisemad nii ülikooli kui ka ülikoolilinnana. Laenan järgmise mõtte meie nõukogu liikmelt ja Uppsala Ülikooli rektorilt Eva Åkessonilt: rahvusülikool, jah, loomulikult, Tartu Ülikool on selle väikse omakeelse riigi keskpunkt ja püsimise garantii! Aga kujutagem end korraks ette kangekaelselt ainult eestikeelsena. Mis ülikool me siis oleksime? Mõelgem sellele ise. Me saame ja peame olema rahvusülikool, ainuke eestikeelne universitas, aga seda nii, et meil on lisaks ka teine püsiv aktiivne töökeel, mis ühendab meid maailmaga.

Rahvusvahelistumine on viimase aasta-pooleteise jooksul saanud meie jaoks täiesti uue tulevikuväljavaate. Me oleme rahvusvahelise tähelepanu, teiste suurepäraste ülikoolide huvi keskpunktis. Meie käest tullakse nõu küsima ja koostööd pakkuma. Siinkohal tuleb avaldada tänu ja lugupidamist ülikooli lahkunud rektorile Volli Kalmule. Volli juhitud ülikool liikus õigel kursil peaaegu kõiges, mida ette võeti, aga just rahvusvahelise positsiooni kindlustamine oli üks tema eesmärke ja nagu täna näeme, siis ka üks suuremaid saavutusi.

Ülikooli rektorina seisan ma selle eest, et ülikooli inimesi väärtustataks, ülikooli juhitaks targalt ja ülikooli mõjukus Eesti arengu eestvedajana kasvaks veelgi. Oma edaspidises töös rektorina tahan ma järgida mõttetera, mis on isiklikul kogemusel kinnitust saanud: „Chirurgus mente prius et oculis agat, quem armata manu“ – „Kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga)“. Ka rektorina tõotan olla rektor teie kõigi jaoks, üliõpilased, doktorandid, õppejõud, teadustöötajad ja tugitöötajad.

Aga siiski on kõigist olulisimad tänased ja tulevased üliõpilased. Eesti rahvusülikoolina vastutab Tartu Ülikool pädeva ja hakkaja teadlas- ja haritlaskonna kasvatamise eest nii ülikooli, Eesti kui ka kogu maailma tuleviku hüvanguks.

Nüüdseks on mul olnud eriline au lugeda siinsete sammaste vahel oma ametitõotust kahel eri ajal ja kahes erinevas rollis. 40 aastat tagasi andsin siinsamas ülikooli aulas arstivande kogu eluks ja olen seda vääramatult järginud. Täna lugesin siinsamas Tartu Ülikooli juhiks asudes rektorivande ja kinnitasin selle oma allkirjaga. See vanne on antud kõikidele teile. See on minu jaoks sedavõrd suur ja siduv, et kordan selle siit puldist veel kord üle.

„Asudes täitma oma kohustusi Tartu Ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid. Tõotan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt ning hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvangule.“

Olen kindel, et Tartu Ülikooli elujõud ja hea käekäik on suur ja siduv eesmärk meile kõigile. Ülikool vajab Eesti arengu eestvedaja olemiseks meie kõigi pühendumist ja koostööd.

Minu ülikoolitunnetus on kujunenud ühe maailma ülikoolide varasema lingua franca, ladina keele toel. Seepärast lõpetan oma sõnavõtu sama akadeemilist komberuumi järgides: Vivat, Crescat, Floreat, Alma Mater Tartuensis in Aetarnum.

Ja päris viimaks luban, et rektoriametis ma ei unusta: pro scientia atque sapientia – [me töötame] teadmise ja tarkuse nimel!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia ajaloo alase magistritöö kaitsmine 29. august

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.08.2018

Kolmapäeval, 29. augustil algusega kell 14.15, Jakobi 2 - 336

Pille Tekku
Filosoofiliste teoste tõlked eesti keelde ja nende retseptsioon 1944. aastani
Juhendaja Ülo Matjus, retsensent Jaanus Sooväli

Huvilised on teretulnud kuulama!
Lisainfo: Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser annab reedel ametivande

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Reedel, 24. augustil toimub Tartu Ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil tänavu kevadel TÜ rektoriks valitud professor Toomas Asseri inaugureerimine. Kell 16 ülikooli aulas algaval tseremoonial annab rektorile ametiraha üle Vabariigi President.

Istungi avab TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Seejärel esinevad tervituskõnega professor Tõnu Lehtsaar ja president Kersti Kaljulaid. Ametivande andmisele ja ametiraha üleandmisele järgneb professor Toomas Asseri inauguratsioonikõne.

Tseremoonial esinevad tervituskõnega veel haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu nimel Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Allan Aksiim. Muusikalisi vahepalu pakub Tartu Ülikooli Kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatusel.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks tänavu 26. aprillil. Tema ametiaeg algas 1. augustil ja see kestab viis aastat.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser annab reedel ametivande

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Reedel, 24. augustil toimub Tartu Ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil tänavu kevadel TÜ rektoriks valitud professor Toomas Asseri inaugureerimine. Kell 16 ülikooli aulas algaval tseremoonial annab rektorile ametiraha üle Vabariigi President.

Istungi avab TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Seejärel esinevad tervituskõnega professor Tõnu Lehtsaar ja president Kersti Kaljulaid. Ametivande andmisele ja ametiraha üleandmisele järgneb professor Toomas Asseri inauguratsioonikõne.

Tseremoonial esinevad tervituskõnega veel haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu nimel Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Allan Aksiim. Muusikalisi vahepalu pakub Tartu Ülikooli Kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatusel.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks tänavu 26. aprillil. Tema ametiaeg algas 1. augustil ja see kestab viis aastat.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser annab reedel ametivande

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.08.2018
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Reedel, 24. augustil toimub Tartu Ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil tänavu kevadel TÜ rektoriks valitud professor Toomas Asseri inaugureerimine. Kell 16 ülikooli aulas algaval tseremoonial annab rektorile ametiraha üle Vabariigi President.

Istungi avab TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Seejärel esinevad tervituskõnega professor Tõnu Lehtsaar ja president Kersti Kaljulaid. Ametivande andmisele ja ametiraha üleandmisele järgneb professor Toomas Asseri inauguratsioonikõne.

Tseremoonial esinevad tervituskõnega veel haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu nimel Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Allan Aksiim. Muusikalisi vahepalu pakub Tartu Ülikooli Kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatusel.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks tänavu 26. aprillil. Tema ametiaeg algas 1. augustil ja see kestab viis aastat.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool asub koolitama tulevaste eesti keele majade töötajaid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
21.08.2018

Teisipäeval, 21. augustil algab Tartu Ülikoolis koolitusprogramm inimestele, kes asuvad tulevastes eesti keele majades tööle keeleõpetajate ja keeleõpet toetavate tegevuste eestvedajatena.

Eesti keele maja avatakse Tallinnas tänavu novembris ja Narvas 2019. aasta esimesel poolaastal. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on koos Integratsiooni Sihtasutusega töötanud Kultuuriministeeriumi tellimusel välja kolm programmi, millega koolitatakse nende majade jaoks kümme eesti keele õpetajat ja 15 eestvedajat.

„Koolitusprogrammide väljatöötamise ja koolitamisega toetab Tartu Ülikool eesti keele kui võõrkeele kvaliteetse õppe arengut ning täidab rahvusülikoolile kohast rolli, aidates kaasa ühiskonna paremale lõimumisele,“ sõnas projekti vastutav täitja, TÜ eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang. „See on Eesti ühiskonda muutev projekt, mis peaks andma keeleõppele ja lõimimisele uue ja inimlikuma näo.“

21. augustil algaval täienduskoolitusel õpetatakse eesti keele majade tulevastele töötajatele keeleõppemeetodeid, ent rohkesti tähelepanu pööratakse ka õppijakesksele lähenemisviisile ja mängulistele meetoditele keeleõppes. Lisaks puudutatakse näiteks Eesti keelepoliitilist olukorda, täiskasvanute õpetamist, ajaplaneerimist ja projektijuhtimist, suhtlemisoskusi, kultuuridevahelisi erinevusi, kultuurikorraldust ja turundamist, huvijuhtimist ja kogukonnatööd, esinemisoskust ja meeskonnatööd.

Koolitama asuvad Tartu Ülikooli instituutide ja Viljandi kultuuriakadeemia töötajad.

Integratsiooni Sihtasutus on võtnud sihiks kujundada eesti keele majadest sellise õhkkonnaga kohad, kuhu on meeldiv tulla. Kõrvuti keelenõu ja -õppe ning -praktikaga saab sealt nõu ka selle kohta, kuidas tunda end Eesti ühiskonnas kodusemalt.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul ei peaks keeleõpe olema mitte grammatikatabeli päheõppimine, vaid pigem võimalus kohtuda põnevate inimestega ja osaleda huvitavates vestlustes. „Just huvi ja uudishimu kaudu omandatakse kiiremini ka keel,“ märkis Käosaar.

Eesti keele majja tööle asuvateks õpetajateks ja eestvedajateks valiti inimesed, kes sobivad oma isiksuseomaduste poolest keelt õpetama ning koostöötegevusi algatama ja ellu viima. Õpetajakogemus ei olnud oluline eelkõige sellepärast, et sihtasutus ei soovinud tõmmata ära eesti keele õpetajaid üldhariduskoolidest, kus neid samuti väga vajatakse.

Tallinna ja Narva eesti keele majades asuvad õpetajad õpetama eesti keelt A1- ja A2-tasemel ning kavas on mitmesugused eesti keele kasutamist toetavad tegevused. Eestvedajate ülesanne on korraldada lõimumist toetavaid ühistegevusi, luua koostöövõrgustikke ning panna vajaduse korral ettevõtetes ja kogukonnakeskustes alus keelekohvikutele.

Täienduskoolitus Tartu Ülikooli juures kestab 21.–25. augustini ja jätkub seejärel detsembrini. Koolituse esimese päeva õhtul toimub osalejatele TÜ rektori vastuvõtt Tartu Linnamuuseumis.

Lisainfo: Birute Klaas-Lang, TÜ eesti keele (võõrkeelena) professor, projekti vastutav täitja, 506 9749, birute.klaas-lang [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI uued keeleklipid 17.–23. augustini kl 20.55 ETVs

EKI uudised

 

Anname rõõmuga teada, et Eesti Vabariik 100 juubeliaasta taasiseseisvumispäeva peonädalal on iga päev eetris üks „Keelekild“, milles tutvustame põnevaid fakte eesti keele ja selle ajaloo kohta. Keelekillud on eetris 17.–23. augustini kl 20.55 ETVs. 

 

Saatesari on järelvaadatav SIIN

 

Klipid on valminud Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu meeldivas koostöös, täname toetuse eest Haridus- ja Teadusministeeriumi; suur aitäh produtsent Piret Eerole, režissöör Ermo Säksile ja kogu ülejäänud tiimile! 

 

Facebooki galerii: 

2018-08-16

 Vaadatavus

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli finantsjuhi ameti võtab üle Kalle Hein

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.08.2018

Alates 3. septembrist asub Tartu Ülikooli finantsjuhi kohusetäitjana rektoraadis tööle senine eelarvetalituse juhataja ja analüüsi peaspetsialist Kalle Hein.

Praegune finantsjuht Taimo Saan on ülikooli finantstegevust juhtinud 20 aastat. „Ma olen Taimole tänulik tema pikaajalise töö eest rektoraadis. Tema panus ülikooli rahandussüsteemi ülesehitamisse ja juhtimisse on olnud ääretult suur,” ütleb rektor Toomas Asser, kinnitades, et ta on ülikooli finantsjuhtimise tulemustega väga rahul. “Ülikooli finantsseis on olnud püsivalt väga hea ja selles on olnud Taimo Saanil suur roll,“ tunnustab Asser finantsjuhi panust. Rektor autasustab Taimo Saani pikaajalise tööpanuse eest Tartu Ülikooli väikese medaliga.

Asser rõhutab, et pidas õigeks teha kõik juhtkonna komplekteerimise otsused kohe ametiaja alguses, et võtta vastutus ülikooli juhtimise eest järgmiseks viieks aastaks ühtse meeskonnana. „Olen kindel, et uuenenud koosseisus alustavast rektoraadist kujuneb koostöise juhtimisstiili ja selge ühise visiooniga meeskond. Nii õppe- kui ka teadusvaldkonnas seisab ees mitmeid arendustöid ja uuendusi ning neid hakkab toetama võimekas tugimeeskond, ka eelarvepool,” ütleb Asser.

Kalle Heina puhul tõstab rektor esile, et ta on finantsjuhi lähedase meeskonnaliikmena teinud Taimo Saani kõrval väga vastutusrikast tööd, teda hindavad kõrgelt kolleegid ning tema teadmised ja pädevus võimaldavad tal sujuvalt ülikooli rahandusvaldkonna kureerimise üle võtta.

Kalle Hein on lõpetanud Tartu Ülikooli 1986. aastal rakendusmatemaatikuna ja kaitsnud doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli juures 1989. aastal. Tartu Ülikooli rahandusosakonnas töötab ta alates 1999. aasta algusest. Analüüsi peaspetsialisti ja eelarvetalituse juhatajana on ta kandnud põhivastutust ülikooli aastaeelarvete koostamise ja täitmise seire ning samuti mitmesuguste finantstegevust puudutavate analüüside koostamise eest.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli finantsjuhi ameti võtab üle Kalle Hein

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
15.08.2018

Alates 3. septembrist asub Tartu Ülikooli finantsjuhi kohusetäitjana rektoraadis tööle senine eelarvetalituse juhataja ja analüüsi peaspetsialist Kalle Hein.

Praegune finantsjuht Taimo Saan on ülikooli finantstegevust juhtinud 20 aastat. „Ma olen Taimole tänulik tema pikaajalise töö eest rektoraadis. Tema panus ülikooli rahandussüsteemi ülesehitamisse ja juhtimisse on olnud ääretult suur,” ütleb rektor Toomas Asser, kinnitades, et ta on ülikooli finantsjuhtimise tulemustega väga rahul. “Ülikooli finantsseis on olnud püsivalt väga hea ja selles on olnud Taimo Saanil suur roll,“ tunnustab Asser finantsjuhi panust. Rektor autasustab Taimo Saani pikaajalise tööpanuse eest Tartu Ülikooli väikese medaliga.

Asser rõhutab, et pidas õigeks teha kõik juhtkonna komplekteerimise otsused kohe ametiaja alguses, et võtta vastutus ülikooli juhtimise eest järgmiseks viieks aastaks ühtse meeskonnana. „Olen kindel, et uuenenud koosseisus alustavast rektoraadist kujuneb koostöise juhtimisstiili ja selge ühise visiooniga meeskond. Nii õppe- kui ka teadusvaldkonnas seisab ees mitmeid arendustöid ja uuendusi ning neid hakkab toetama võimekas tugimeeskond, ka eelarvepool,” ütleb Asser.

Kalle Heina puhul tõstab rektor esile, et ta on finantsjuhi lähedase meeskonnaliikmena teinud Taimo Saani kõrval väga vastutusrikast tööd, teda hindavad kõrgelt kolleegid ning tema teadmised ja pädevus võimaldavad tal sujuvalt ülikooli rahandusvaldkonna kureerimise üle võtta.

Kalle Hein on lõpetanud Tartu Ülikooli 1986. aastal rakendusmatemaatikuna ja kaitsnud doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli juures 1989. aastal. Tartu Ülikooli rahandusosakonnas töötab ta alates 1999. aasta algusest. Analüüsi peaspetsialisti ja eelarvetalituse juhatajana on ta kandnud põhivastutust ülikooli aastaeelarvete koostamise ja täitmise seire ning samuti mitmesuguste finantstegevust puudutavate analüüside koostamise eest.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli finantsjuhi ameti võtab üle Kalle Hein

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.08.2018

Alates 3. septembrist asub Tartu Ülikooli finantsjuhi kohusetäitjana rektoraadis tööle senine eelarvetalituse juhataja ja analüüsi peaspetsialist Kalle Hein.

Praegune finantsjuht Taimo Saan on ülikooli finantstegevust juhtinud 20 aastat. „Ma olen Taimole tänulik tema pikaajalise töö eest rektoraadis. Tema panus ülikooli rahandussüsteemi ülesehitamisse ja juhtimisse on olnud ääretult suur,” ütleb rektor Toomas Asser, kinnitades, et ta on ülikooli finantsjuhtimise tulemustega väga rahul. “Ülikooli finantsseis on olnud püsivalt väga hea ja selles on olnud Taimo Saanil suur roll,“ tunnustab Asser finantsjuhi panust. Rektor autasustab Taimo Saani pikaajalise tööpanuse eest Tartu Ülikooli väikese medaliga.

Asser rõhutab, et pidas õigeks teha kõik juhtkonna komplekteerimise otsused kohe ametiaja alguses, et võtta vastutus ülikooli juhtimise eest järgmiseks viieks aastaks ühtse meeskonnana. „Olen kindel, et uuenenud koosseisus alustavast rektoraadist kujuneb koostöise juhtimisstiili ja selge ühise visiooniga meeskond. Nii õppe- kui ka teadusvaldkonnas seisab ees mitmeid arendustöid ja uuendusi ning neid hakkab toetama võimekas tugimeeskond, ka eelarvepool,” ütleb Asser.

Kalle Heina puhul tõstab rektor esile, et ta on finantsjuhi lähedase meeskonnaliikmena teinud Taimo Saani kõrval väga vastutusrikast tööd, teda hindavad kõrgelt kolleegid ning tema teadmised ja pädevus võimaldavad tal sujuvalt ülikooli rahandusvaldkonna kureerimise üle võtta.

Kalle Hein on lõpetanud Tartu Ülikooli 1986. aastal rakendusmatemaatikuna ja kaitsnud doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli juures 1989. aastal. Tartu Ülikooli rahandusosakonnas töötab ta alates 1999. aasta algusest. Analüüsi peaspetsialisti ja eelarvetalituse juhatajana on ta kandnud põhivastutust ülikooli aastaeelarvete koostamise ja täitmise seire ning samuti mitmesuguste finantstegevust puudutavate analüüside koostamise eest.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

28. augustil annab Dr Gareth Roberts (Pennsylvania Ülikool) külalisseminari eksperimentaalsemiootikast (Experimental semiotics: Social experiments on meaning and structure)

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.08.2018

28. august, 14.15 - 16.00, Jakobi 2-306

Gareth Roberts on mõnda aega arendanud omanäolisi eksperimente, mis võimaldaks uurida keele ja teiste märgisüsteemide muutumist ja arenguprotsesse. See lähenemine on saanud tuntuks eksperimentaalsemiootika nime all (vt tema 2012 ülevaateartiklit) ning on hakanud teaduskirjanduses kanda kinnitama.

Seminari eesmärk on tutvustada seda lähenemist, eesmärke ja mõningaid tulemusi ning arutleda selle perspektiivide üle. Seminar toimub Jakobi 2-306.

Seminar toimub inglise keeles.

Kõik huvilised oodatud!

------------------------------------------------------------

On August 28, 14.15-16.00 Dr Gareth Roberts (Pennsylvania University) will give a guest seminar on experimental semiotics (Experimental semiotics: Social experiments on meaning and structure). 

Gareth Roberts has for a while been developing innovative experiments that would allow the evolution and change of language and other sign systems to be studied. This approach has come to be known as experimental semiotics (see his 2012 review article) and has come to gather a growing literature.

The aim of the seminar is to introduce the approach and some of its results and to discuss its perspectives. The seminar will take place in Jakobi 2-306.

All welcome!

----------------------------------------

Abstract:

Experimental semiotics: Social experiments on meaning and structure

Conducting experiments on communication is hard, but to do so is important if we want to genuinely test hypotheses about how it works, how humans convey meaning, and where linguistic structure comes from. One big stumbling block in answering these questions is that human participants come to the lab with full fledged languages already, which have evolved over millennia to have complex structure and to convey complex meanings. An experimental approach has been developed over the last couple of decades that helps deal with this. By stripping away some of what the participants bring to the lab, while leaving other biases intact, this approach allows us to control more factors and answer more questions than is often assumed possible. Here I present this approach with examples from my own work

--------------------

Gareth Roberts is an assistant professor in Linguistics at the University of Pennsylvania, US. In his research, he has been interested in cultural evolution of language - how and why languages came to be the way they are and how this might connect to other cultural or sign systems. Practically, he applies innovative experimental methods to study the use and development of linguistic and sign systems in the lab. While his background is in linguistics, he is very open to working with non-linguists to study also non-linguistic phenomena.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Infotunnid 1. aasta üliõpilastele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.08.2018

Bakalaureuseõpe - 3. septembril kell 12.00 Jakobi 2-438. Magistriõpe - 3. septembril kell 13.00 Jakobi 2-428. Õpetajamagister - 13. septembril kell 11 Jakobi 2-427.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli teadlane leidis Eestist uue päevaliblika liigi

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.08.2018

 Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli doktorant ja loodusmuuseumi peaspetsialist Andro Truuverk püüdis 8. augustil Pärnu maakonnas Treimanis kinni Eesti esimese kirju-tumesilmiku e. Lasiommata megera 

“Tegemist on antud liigi esmaleiuga Eestis. Varem on kirju-tumesilmikut meile kõige lähemal leitud Põhja-Lätist,” selgitas Andro Truuverk. Ta lisas, et lõuna poolt Lätist Eestisse levimine oli siiski oodatud sündmus. “Lätis on kirju-tumesilmik muutunud juba tavaliseks ja levimine põhja poole oli vaid aja küsimus. Sellele aitas kindlasti kaasa ka harjumatult soe suvi,” selgitas teadlane koerlibliklaste sugukonda kuuluva liblika Eestisse jõudmise tagamaid.

Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur Erki Õunap lisas, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud liigi Eestisse jõudmine on seotud kliimamuutusega. Üha uuesti kordub sama muster: lõuna pool Lätis ja Leedus levinud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja leitake lõpuks ka meilt.  „Suur hulk lõpuks Eestist leitud liike on siia ka püsivalt elama asunud. Usun, et kirju-tumesilmikuga läheb samamoodi,” kommenteeris Õunap.

Erakordseks teeb praeguse leiu asjaolu, et tegu on päevaliblikaga. Uusi liblikaliike, nii suur- kui pisiliblikaid, leitakse Eesti faunale pigem igal aastal, kuid enamik neist on hämarikuliblikad. Eestist teadaolevast umbes 1000 suurliblika liigist on nüüdseks 114 päevaliblikad.

Eelmine Eesti faunale avastatud päevaliblikas oli tutt-kasspunnpea e. Carcharodus flocciferus, kes leiti Eesti lõunapiirilt 1995. aastal.

Kirju-tumesilmiku leid on kantud ka eElurikkuse andmebaasi.

Lisainfo: Andro Truuverk, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaspetsialist, 514 1268, loodusmuuseum [ät] ut.ee ( )

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli teadlane leidis Eestist uue päevaliblika liigi

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.08.2018

 Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli doktorant ja loodusmuuseumi peaspetsialist Andro Truuverk püüdis 8. augustil Pärnu maakonnas Treimanis kinni Eesti esimese kirju-tumesilmiku e. Lasiommata megera 

“Tegemist on antud liigi esmaleiuga Eestis. Varem on kirju-tumesilmikut meile kõige lähemal leitud Põhja-Lätist,” selgitas Andro Truuverk. Ta lisas, et lõuna poolt Lätist Eestisse levimine oli siiski oodatud sündmus. “Lätis on kirju-tumesilmik muutunud juba tavaliseks ja levimine põhja poole oli vaid aja küsimus. Sellele aitas kindlasti kaasa ka harjumatult soe suvi,” selgitas teadlane koerlibliklaste sugukonda kuuluva liblika Eestisse jõudmise tagamaid.

Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur Erki Õunap lisas, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud liigi Eestisse jõudmine on seotud kliimamuutusega. Üha uuesti kordub sama muster: lõuna pool Lätis ja Leedus levinud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja leitake lõpuks ka meilt.  „Suur hulk lõpuks Eestist leitud liike on siia ka püsivalt elama asunud. Usun, et kirju-tumesilmikuga läheb samamoodi,” kommenteeris Õunap.

Erakordseks teeb praeguse leiu asjaolu, et tegu on päevaliblikaga. Uusi liblikaliike, nii suur- kui pisiliblikaid, leitakse Eesti faunale pigem igal aastal, kuid enamik neist on hämarikuliblikad. Eestist teadaolevast umbes 1000 suurliblika liigist on nüüdseks 114 päevaliblikad.

Eelmine Eesti faunale avastatud päevaliblikas oli tutt-kasspunnpea e. Carcharodus flocciferus, kes leiti Eesti lõunapiirilt 1995. aastal.

Kirju-tumesilmiku leid on kantud ka eElurikkuse andmebaasi.

Lisainfo: Andro Truuverk, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaspetsialist, 514 1268, loodusmuuseum [ät] ut.ee ( )

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli teadlane leidis Eestist uue päevaliblika liigi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
10.08.2018

 Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli doktorant ja loodusmuuseumi peaspetsialist Andro Truuverk püüdis 8. augustil Pärnu maakonnas Treimanis kinni Eesti esimese kirju-tumesilmiku ehk Lasiommata megera 

"Tegemist on antud liigi esmaleiuga Eestis. Varem on kirju-tumesilmikut meile kõige lähemal leitud Põhja-Lätist," selgitas Andro Truuverk. Ta lisas, et lõuna poolt Lätist Eestisse levimine oli siiski oodatud sündmus. "Lätis on kirju-tumesilmik muutunud juba tavaliseks ja levimine põhja poole oli vaid aja küsimus. Sellele aitas kindlasti kaasa ka harjumatult soe suvi," selgitas teadlane koerlibliklaste sugukonda kuuluva liblika Eestisse jõudmise tagamaid.

Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur Erki Õunap lisas, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud liigi Eestisse jõudmine on seotud kliimamuutusega. Üha uuesti kordub sama muster: lõuna pool Lätis ja Leedus levinud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja leitake lõpuks ka meilt. "Suur hulk lõpuks Eestist leitud liike on siia ka püsivalt elama asunud. Usun, et kirju-tumesilmikuga läheb samamoodi," kommenteeris Õunap.

Erakordseks teeb praeguse leiu asjaolu, et tegu on päevaliblikaga. Uusi liblikaliike, nii suur- kui pisiliblikaid, leitakse Eesti faunale pigem igal aastal, kuid enamik neist on hämarikuliblikad. Eestist teadaolevast umbes 1000 suurliblika liigist on nüüdseks 114 päevaliblikad.

Eelmine Eesti faunale avastatud päevaliblikas oli tutt-kasspunnpea ehk Carcharodus flocciferus, kes leiti Eesti lõunapiirilt 1995. aastal.

Kirju-tumesilmiku leid on kantud ka eElurikkuse andmebaasi.

Lisainfo: Andro Truuverk, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaspetsialist, 514 1268, andro.truuverk [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kuusalus tuleb Eduard Ahrensi päeva III konverents (Pressiteade 8.08.2018)

EKI uudised

Eduard Ahrensi päeva III konverents toimub 10. augustil algusega kell 13 Kuusalu rahvamajas.

Konverentsi avasõnad ütleb Sulev Valdmaa, kes räägib ka Ahrensi mälestuse jäädvustamisest. Järgneb prof Rein Veidemanni ettekanne „Eesti põhilaused ja tüvitekstid”, seejärel on kavas dr Ene Vainiku ettekanne „Pühad ja pahad tunded”. Dr Enn Ernits räägib pärisnimedest F. R. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsetes juttudes“ ning dr Mart Rannut ja Jaan Bärenson arutlevad aja- või asjakohane keele ja uue piiblitõlke proovikivide üle. Ususõnastiku koostamise põhimõtteid tutvustavad projektijuht Mariina Viia ning koostajad Ingmar Kurg ja Riina Ruut. Konverentsi juhatab Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Toimub ka koguteoste „Eesti Vabariik 100” ja „Republic of Estonia 100” tutvustamine. Päeva lõpus tehakse jalutuskäik Kuusalu kalmistule ning Pille Lille Muusikute Fond annab kontserdi, kus esinevad Neeme Ots (trompet) ja Ralf Taal (klaver), kaastegev sopran Pille Lill. Konverentsi kava leiad siit.

Üritust korraldavad Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts, EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus, Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ ja Kuusalu vallavalitsus. Kõik huvilised on oodatud!

Esimene Ahrensi konverents toimus 30. märtsil 2015. a Teaduste Akadeemia saalis Toompeal. 2017. aastal 10. augustil avati Kuusalu ajaloolise pastoraadi ees Eduard Ahrensile mälestusmärk. Sellele järgnes Ahrensi päeva II konverents.

Kirikuõpetaja ning keeleuuendaja Eduard Ahrens (1803-1863)oli tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor. Ta oli Kuusalu vaimulik alates 1837. aastast kuni oma surmani 1863. aastal. Ta on maetud Kuusalu kalmistule. Ahrensi keeletöö peaeesmärk oli kirikukeele parandamine ja uurimine. Tema põhiteos on „Grammatik der Ehstnischen Sprache” (1842, 2 tr 1853). Selle esitrükis kasutas ta ise veel peamiselt vana, ent selle sõnastiku osas (Etymilogisches Wörterbüchlein) juba uut kirjaviisi. Esimene raamat, kus pruugitakse läbivalt Ahrensi uut kirjaviisi, on Jõelähtme pastori G. H. Schüdlöffeli teos „Toomas Vesten, Lapo rahva uso ärataja Norra maal” (1844). Kuigi uut kirjaviisi hakati vähehaaval pruukima juba 1850. aastatel, algab selle laialdasem kasutuselevõtt järgmise kümnendi keskel F. R. Kreutzwaldi, J. Hurda ja kooliraamatutes C. R. Jakobsoni poolt.


  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli rektori golfiturniiri täpseim käsi saab kaheks aastaks Mercedese kasutusõiguse

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
07.08.2018

 26. augustil peetakse Otepääl kaheksas Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir, mille põhivõistluse võitjad saavad peale karika auhinnaks ka rahvusliku lennufirma Nordica reisivautšeri. Eriauhinnana on AS Silberauto pannud hole in one-löögi eest välja sõiduauto Mercedes-Benz A200 kaheaastase kasutusõiguse. Kõikide osalejate vahel loositakse veel välja Tartu Ülikooli täiendusõppe kursus võitja vabal valikul. Esimest korda Eestis on ülikooli korraldataval golfiturniiril sedavõrd suur auhinnafond. Otepääl astub võistlusrajale ka 1. augustil TÜ rektori ametisse asunud professor Toomas Asser. 

„Rektori golfiturniir on kujunenud traditsiooniks ja kindlasti üheks hooaja oodatuimaks võistluseks just Tartu Ülikooli vilistlaste hulgas, sest individuaalsele arvestusele lisab põnevust võimalus võistelda oma valdkonna eest,“ rääkis Tartu Ülikooli torakaalkirurgia dotsent Tanel Laisaar, kes on võistluse korraldustoimkonna liige ja osalenud ise peaaegu kõigil rektori karika turniiridel.

Laisaare sõnul peavad ka Tartu Ülikooliga mitteseotud golfimängijad seda turniiri väga ihaldusväärseks. „Sel aastal on lisaboonuseks hole in one-auhind. Autot ei ole siiani Eestis veel golfivõistlusel võidetud, ehk siis õnnestub seekord,“ avaldas ta lootust.

Turniiri eesmärk on tuua kokku Tartu Ülikooli ja golfi vastu huvi tundvad inimesed, et veeta heas seltskonnas sportlik pühapäev ning tutvuda uue rektori professor Toomas Asseriga. Osalejate jaoks on võistlus ühtlasi hea koht, kus arendada ja luua koostöösuhteid.

„Igal aastal augustikuus toimuv golfiturniir pakub hea võimaluse propageerida ülikoolipere liikmete liikumisharrastust ja samal ajal kokku tuua meie häid koostööpartnereid ja vilistlasi,“ sõnas rektor Toomas Asser, rõõmustades, et turniirile registreerunute hulk üha kasvab. Asser kinnitas ka oma osalemist turniiril. „Ma ei olnud golfimänguga varem kokku puutunud, aga kuna see on ikkagi rektori karika turniir, siis tahan nüüd kindlasti selle sümpaatse spordialaga lähemalt tutvuda, eriti kui seda saab teha end ülikooliga seostavate kaasmängijate seltskonnas,“ ütles ta.

Põhivõistlus toimub Stablefordi punktiarvestuses nii individuaalselt kui ka valdkondlikult kokku 18 rajal. Hole in one-vahevõistlus peetakse neljandal rajal koos erivõistlusega „Lähim lipule“.

Samal ajal saavad huvilised osaleda golfidemol, kus kogenud treener annab harjutusväljakul ülevaate golfist ja selle reeglitest ning osalejad saavad ka ise kätt proovida. Demo on hea võimalus sündmusel osaleda neile, kes on seni golfiga vähe kokku puutunud.

Võistluspäev lõppeb golfikeskuse restoranis Mr Jakob rektori vastuvõtu, auhindade üleandmise ja õhtusöögiga.

Nii põhivõistlusele kui ka demole on võimalik registreeruda 24. augusti keskpäevani. Põhivõistlusel saab osaleda 96 võistlejat ja demole oodatakse kuni 20 külalist.

Esimene Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir peeti 2011. aasta augustis ja esimestel aastatel oli see mõeldud üksnes Tartu Ülikooli üliõpilastele, töötajatele ja vilistlastele. Alates 2014. aastast on võistlus avatum – osalema on oodatud kõik, kes tunnevad huvi Tartu Ülikooli ja golfi vastu.

Lisainfo: Monika Õun, Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist, 5664 0356, monika.oun [ät] ut.ee, www.ut.ee/golf

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikooli rektori golfiturniiri täpseim käsi saab kaheks aastaks Mercedese kasutusõiguse

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.08.2018

 26. augustil peetakse Otepääl kaheksas Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir, mille põhivõistluse võitjad saavad peale karika auhinnaks ka rahvusliku lennufirma Nordica reisivautšeri. Eriauhinnana on AS Silberauto pannud hole in one-löögi eest välja sõiduauto Mercedes-Benz A200 kaheaastase kasutusõiguse. Kõikide osalejate vahel loositakse veel välja Tartu Ülikooli täiendusõppe kursus võitja vabal valikul. Esimest korda Eestis on ülikooli korraldataval golfiturniiril sedavõrd suur auhinnafond. Otepääl astub võistlusrajale ka 1. augustil TÜ rektori ametisse asunud professor Toomas Asser. 

„Rektori golfiturniir on kujunenud traditsiooniks ja kindlasti üheks hooaja oodatuimaks võistluseks just Tartu Ülikooli vilistlaste hulgas, sest individuaalsele arvestusele lisab põnevust võimalus võistelda oma valdkonna eest,“ rääkis Tartu Ülikooli torakaalkirurgia dotsent Tanel Laisaar, kes on võistluse korraldustoimkonna liige ja osalenud ise peaaegu kõigil rektori karika turniiridel.

Laisaare sõnul peavad ka Tartu Ülikooliga mitteseotud golfimängijad seda turniiri väga ihaldusväärseks. „Sel aastal on lisaboonuseks hole in one-auhind. Autot ei ole siiani Eestis veel golfivõistlusel võidetud, ehk siis õnnestub seekord,“ avaldas ta lootust.

Turniiri eesmärk on tuua kokku Tartu Ülikooli ja golfi vastu huvi tundvad inimesed, et veeta heas seltskonnas sportlik pühapäev ning tutvuda uue rektori professor Toomas Asseriga. Osalejate jaoks on võistlus ühtlasi hea koht, kus arendada ja luua koostöösuhteid.

„Igal aastal augustikuus toimuv golfiturniir pakub hea võimaluse propageerida ülikoolipere liikmete liikumisharrastust ja samal ajal kokku tuua meie häid koostööpartnereid ja vilistlasi,“ sõnas rektor Toomas Asser, rõõmustades, et turniirile registreerunute hulk üha kasvab. Asser kinnitas ka oma osalemist turniiril. „Ma ei olnud golfimänguga varem kokku puutunud, aga kuna see on ikkagi rektori karika turniir, siis tahan nüüd kindlasti selle sümpaatse spordialaga lähemalt tutvuda, eriti kui seda saab teha end ülikooliga seostavate kaasmängijate seltskonnas,“ ütles ta.

Põhivõistlus toimub Stablefordi punktiarvestuses nii individuaalselt kui ka valdkondlikult kokku 18 rajal. Hole in one-vahevõistlus peetakse neljandal rajal koos erivõistlusega „Lähim lipule“.

Samal ajal saavad huvilised osaleda golfidemol, kus kogenud treener annab harjutusväljakul ülevaate golfist ja selle reeglitest ning osalejad saavad ka ise kätt proovida. Demo on hea võimalus sündmusel osaleda neile, kes on seni golfiga vähe kokku puutunud.

Võistluspäev lõppeb golfikeskuse restoranis Mr Jakob rektori vastuvõtu, auhindade üleandmise ja õhtusöögiga.

Nii põhivõistlusele kui ka demole on võimalik registreeruda 24. augusti keskpäevani. Põhivõistlusel saab osaleda 96 võistlejat ja demole oodatakse kuni 20 külalist.

Esimene Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir peeti 2011. aasta augustis ja esimestel aastatel oli see mõeldud üksnes Tartu Ülikooli üliõpilastele, töötajatele ja vilistlastele. Alates 2014. aastast on võistlus avatum – osalema on oodatud kõik, kes tunnevad huvi Tartu Ülikooli ja golfi vastu.

Lisainfo: Monika Õun, Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist, 5664 0356, monika.oun [ät] ut.ee, www.ut.ee/golf

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikooli rektori golfiturniiri täpseim käsi saab kaheks aastaks Mercedese kasutusõiguse

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.08.2018

 26. augustil peetakse Otepääl kaheksas Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir, mille põhivõistluse võitjad saavad peale karika auhinnaks ka rahvusliku lennufirma Nordica reisivautšeri. Eriauhinnana on AS Silberauto pannud hole in one-löögi eest välja sõiduauto Mercedes-Benz A200 kaheaastase kasutusõiguse. Kõikide osalejate vahel loositakse veel välja Tartu Ülikooli täiendusõppe kursus võitja vabal valikul. Esimest korda Eestis on ülikooli korraldataval golfiturniiril sedavõrd suur auhinnafond. Otepääl astub võistlusrajale ka 1. augustil TÜ rektori ametisse asunud professor Toomas Asser. 

„Rektori golfiturniir on kujunenud traditsiooniks ja kindlasti üheks hooaja oodatuimaks võistluseks just Tartu Ülikooli vilistlaste hulgas, sest individuaalsele arvestusele lisab põnevust võimalus võistelda oma valdkonna eest,“ rääkis Tartu Ülikooli torakaalkirurgia dotsent Tanel Laisaar, kes on võistluse korraldustoimkonna liige ja osalenud ise peaaegu kõigil rektori karika turniiridel.

Laisaare sõnul peavad ka Tartu Ülikooliga mitteseotud golfimängijad seda turniiri väga ihaldusväärseks. „Sel aastal on lisaboonuseks hole in one-auhind. Autot ei ole siiani Eestis veel golfivõistlusel võidetud, ehk siis õnnestub seekord,“ avaldas ta lootust.

Turniiri eesmärk on tuua kokku Tartu Ülikooli ja golfi vastu huvi tundvad inimesed, et veeta heas seltskonnas sportlik pühapäev ning tutvuda uue rektori professor Toomas Asseriga. Osalejate jaoks on võistlus ühtlasi hea koht, kus arendada ja luua koostöösuhteid.

„Igal aastal augustikuus toimuv golfiturniir pakub hea võimaluse propageerida ülikoolipere liikmete liikumisharrastust ja samal ajal kokku tuua meie häid koostööpartnereid ja vilistlasi,“ sõnas rektor Toomas Asser, rõõmustades, et turniirile registreerunute hulk üha kasvab. Asser kinnitas ka oma osalemist turniiril. „Ma ei olnud golfimänguga varem kokku puutunud, aga kuna see on ikkagi rektori karika turniir, siis tahan nüüd kindlasti selle sümpaatse spordialaga lähemalt tutvuda, eriti kui seda saab teha end ülikooliga seostavate kaasmängijate seltskonnas,“ ütles ta.

Põhivõistlus toimub Stablefordi punktiarvestuses nii individuaalselt kui ka valdkondlikult kokku 18 rajal. Hole in one-vahevõistlus peetakse neljandal rajal koos erivõistlusega „Lähim lipule“.

Samal ajal saavad huvilised osaleda golfidemol, kus kogenud treener annab harjutusväljakul ülevaate golfist ja selle reeglitest ning osalejad saavad ka ise kätt proovida. Demo on hea võimalus sündmusel osaleda neile, kes on seni golfiga vähe kokku puutunud.

Võistluspäev lõppeb golfikeskuse restoranis Mr Jakob rektori vastuvõtu, auhindade üleandmise ja õhtusöögiga.

Nii põhivõistlusele kui ka demole on võimalik registreeruda 24. augusti keskpäevani. Põhivõistlusel saab osaleda 96 võistlejat ja demole oodatakse kuni 20 külalist.

Esimene Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir peeti 2011. aasta augustis ja esimestel aastatel oli see mõeldud üksnes Tartu Ülikooli üliõpilastele, töötajatele ja vilistlastele. Alates 2014. aastast on võistlus avatum – osalema on oodatud kõik, kes tunnevad huvi Tartu Ülikooli ja golfi vastu.

Lisainfo: Monika Õun, Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist, 5664 0356, monika.oun [ät] ut.ee, www.ut.ee/golf

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Arvamusfestivalil saab mängida eesti rahva väärtuste mängu

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.08.2018

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub Arvamusfestivalile proovima peatselt valmivat lauamängu „Eesti rahva sada valikut. Väärtuste mäng“ ja kaasa rääkima arutelus „Käi minu sõnade, mitte tegude järgi?“. Arutelud toimuvad 11. augustil Suhtluskultuuri alal.

 „„Eesti rahva sada valikut“ on kaasahaarav ajaviide, mis aitab tõsiseid ja vähemtõsiseid küsimusi pingevabalt ja lustakalt arutada,“ selgitab Katrin Velbaum, Tartu Ülikooli eetikakeskuse mängu arendava töögrupi eestvedaja. Mänguolukorrad on tavalised Eestis ette tulevad valikukohad perekonna, kogukonna, laste ja kodanikuks olemise teemadel. Igasse mängusituatsiooni on peidetud väärtusdilemma ja lojaalsusvalik.

Mängujuhtumite üle arutletakse kuueliikmelistes laudkondades. Mängida saab nii oma seltskonnaga kui ka ühineda näiteks Yana Toomi, Ilmar Raagi, Martin A. Noorkõivu või teiste tuntud inimeste laudkondadega.

Päeva viimases vestlusringis „Käi minu sõnade, mitte tegude järgi?“ arutlevad laste kasvatamise üle Rein Taagepera, Ülo Vihma, Triin Käpp ja Justin Petrone. Arutelu modereerib Tiia Kõnnussaar.

Triin Käpa, kahe lapse ema ja Tartu Jaani koguduse õpetaja sõnul on  temagi teinekord lapsevanemana  andnud lubadusi, millest on raske kinni pidada. „Mitu korda oled sina öelnud (kuri)kuulsat lauset: ma ütlen seda sulle nüüd viimast korda! Ja siis öelnud seda asja veel vähemalt kolm korda?“ küsib Käpp retooriliselt.

Demokraatlikus ühiskonnas on igaühe arvamus kuulamist väärt, ent samas on meisse sügavalt juurdunud rahvatarkus "laps räägib siis, kui kana pissib". Arutleme, kuivõrd õpivad lapsed meie endi suhtlemiskultuurist ja igapäevastest toimetamistest, ja kuivõrd sellest, mida me neile manitsedes õpetame.

Täpsem info arutelude toimumise kohta Eetikaveebist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

1. augustist juhib Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
01.08.2018

Alates tänasest, 1. augustist 2018 on Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Senine rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar andis ülikooli asjaajamise, varad ja dokumentatsiooni Toomas Asserile üle eile, 31. juulil.

Tõnu Lehtsaar ütles dokumente üle andes, et ta tänab kõiki meeldiva koostöö eest. „Rektori töö oleks mõeldamatu ilma toeta. Ma sain kinnitust, et ülikool on tugev ja saab hakkama ka ootamatutes olukordades. Soovin ülikoolile õitsengut,“ ütles Lehtsaar ning lisas, et lähinädalatel plaanib ta aja maha võtta ja puhata.

Professor Toomas Asser avaldas Tõnu Lehtsaarele tema valmiduse eest tulla appi ülikooli juhtima raskel üleminekuajal suurt tänu. „Olen seisnud ülikooli juhtimisele lähedal mõnda aega ja tean, kui suur on see vastutuskoorem.“

Toomas Asser ütles, et ta on juba ette tänulik kogu ülikooliperele, kes aitab organisatsiooni toimimisele ja arengule kaasa. „Rektoriametis alustades on mul kindlustunne, sest tean, et mul on tugev meeskond. Teisest küljest tunnen ka veidi kõhedust, sest võrreldes senise arstitööga kliinikumis on Tartu Ülikool ikka hoopis teistsugune organisatsioon,“ ütles ta.

Tartu Ülikooli senat kinnitas religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare rektori kohusetäitjaks alates 27. detsembrist 2017 pärast rektor professor Volli Kalmu ootamatut surma. Tõnu Lehtsaar naaseb 1. augustil ülikooli töötajate nõustaja – kaplani ametisse personaliosakonnas. Samast kuupäevast jätkab ta ka ülikooli nõukogu liikmena.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks 26. aprillil 2018. Tema ametiaeg algab 1. augustil 2018 ja kestab viis aastat. Rektori inauguratsioon on 24. augustil.

Ülikooli rektoraadiga https://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/rektoraat liitus 1. augustil ka uus õppeprorektor Aune Valk. Ametis jätkavad teadusprorektor Kristjan Vassil ja arendusprorektor Erik Puura.

Ülikooli nõukogus https://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu sai Toomas Asseri asemel liikmeks kardioloogia professor Jaan Eha. Tõnu Lehtsaare rektorikohustuste ajal asendusliikmena nõukogu töös osalenud Irja Lutsar naaseb senati koosseisu.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

1. augustist juhib Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
01.08.2018

Alates tänasest, 1. augustist 2018 on Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Senine rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar andis ülikooli asjaajamise, varad ja dokumentatsiooni Toomas Asserile üle eile, 31. juulil.

Tõnu Lehtsaar ütles dokumente üle andes, et ta tänab kõiki meeldiva koostöö eest. „Rektori töö oleks mõeldamatu ilma toeta. Ma sain kinnitust, et ülikool on tugev ja saab hakkama ka ootamatutes olukordades. Soovin ülikoolile õitsengut,“ ütles Lehtsaar ning lisas, et lähinädalatel plaanib ta aja maha võtta ja puhata.

Professor Toomas Asser avaldas Tõnu Lehtsaarele tema valmiduse eest tulla appi ülikooli juhtima raskel üleminekuajal suurt tänu. „Olen seisnud ülikooli juhtimisele lähedal mõnda aega ja tean, kui suur on see vastutuskoorem.“

Toomas Asser ütles, et ta on juba ette tänulik kogu ülikooliperele, kes aitab organisatsiooni toimimisele ja arengule kaasa. „Rektoriametis alustades on mul kindlustunne, sest tean, et mul on tugev meeskond. Teisest küljest tunnen ka veidi kõhedust, sest võrreldes senise arstitööga kliinikumis on Tartu Ülikool ikka hoopis teistsugune organisatsioon,“ ütles ta.

Tartu Ülikooli senat kinnitas religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare rektori kohusetäitjaks alates 27. detsembrist 2017 pärast rektor professor Volli Kalmu ootamatut surma. Tõnu Lehtsaar naaseb 1. augustil ülikooli töötajate nõustaja – kaplani ametisse personaliosakonnas. Samast kuupäevast jätkab ta ka ülikooli nõukogu liikmena.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks 26. aprillil 2018. Tema ametiaeg algab 1. augustil 2018 ja kestab viis aastat. Rektori inauguratsioon on 24. augustil.

Ülikooli rektoraadiga https://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/rektoraat liitus 1. augustil ka uus õppeprorektor Aune Valk. Ametis jätkavad teadusprorektor Kristjan Vassil ja arendusprorektor Erik Puura.

Ülikooli nõukogus https://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu sai Toomas Asseri asemel liikmeks kardioloogia professor Jaan Eha. Tõnu Lehtsaare rektorikohustuste ajal asendusliikmena nõukogu töös osalenud Irja Lutsar naaseb senati koosseisu.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

1. augustist juhib Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
01.08.2018

Alates tänasest, 1. augustist 2018 on Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Senine rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar andis ülikooli asjaajamise, varad ja dokumentatsiooni Toomas Asserile üle eile, 31. juulil.

Tõnu Lehtsaar ütles dokumente üle andes, et ta tänab kõiki meeldiva koostöö eest. „Rektori töö oleks mõeldamatu ilma toeta. Ma sain kinnitust, et ülikool on tugev ja saab hakkama ka ootamatutes olukordades. Soovin ülikoolile õitsengut,“ ütles Lehtsaar ning lisas, et lähinädalatel plaanib ta aja maha võtta ja puhata.

Professor Toomas Asser avaldas Tõnu Lehtsaarele tema valmiduse eest tulla appi ülikooli juhtima raskel üleminekuajal suurt tänu. „Olen seisnud ülikooli juhtimisele lähedal mõnda aega ja tean, kui suur on see vastutuskoorem.“

Toomas Asser ütles, et ta on juba ette tänulik kogu ülikooliperele, kes aitab organisatsiooni toimimisele ja arengule kaasa. „Rektoriametis alustades on mul kindlustunne, sest tean, et mul on tugev meeskond. Teisest küljest tunnen ka veidi kõhedust, sest võrreldes senise arstitööga kliinikumis on Tartu Ülikool ikka hoopis teistsugune organisatsioon,“ ütles ta.

Tartu Ülikooli senat kinnitas religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare rektori kohusetäitjaks alates 27. detsembrist 2017 pärast rektor professor Volli Kalmu ootamatut surma. Tõnu Lehtsaar naaseb 1. augustil ülikooli töötajate nõustaja – kaplani ametisse personaliosakonnas. Samast kuupäevast jätkab ta ka ülikooli nõukogu liikmena.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks 26. aprillil 2018. Tema ametiaeg algab 1. augustil 2018 ja kestab viis aastat. Rektori inauguratsioon on 24. augustil.

Ülikooli rektoraadiga liitus 1. augustil ka uus õppeprorektor Aune Valk. Ametis jätkavad teadusprorektor Kristjan Vassil ja arendusprorektor Erik Puura.

Ülikooli nõukogus sai Toomas Asseri asemel liikmeks kardioloogia professor Jaan Eha. Tõnu Lehtsaare rektorikohustuste ajal asendusliikmena nõukogu töös osalenud Irja Lutsar naaseb senati koosseisu.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

18. EURALEXi kongress 17.–21. juulil Ljubljanas

EKI uudised

XVIII EURALEXi kongress toimus 17.21. juulil 2018 Ljubljanas, Sloveenias. Seekordse kongressi moto oli: Lexicography in global contexts.

EURALEXi kongressile kogunevad leksikograafid, kirjastajad, teadlased, tarkvaraarendajad ja teised sõnaraamatutega seotud inimesed kogu maailmast.

Eestit esindasid:

Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas ja Kristina Koppel (Eesti Keele Instituut) (vt pilti):
"Unified Data Modelling for Presenting Lexical Data: the Case of EKILEX"
(ettekannet saab video vahendusel kuulata kongressi kodulehel)

alt

ja

Enn Veldi (Tartu Ülikool): "Exploring the treatment of informal usage in general bilingual dictionaries: the case of English and Estonian" (poster)

Kongressi üldkogu valis järgmiseks kaheks aastaks uue EURALEXi juhatuse. EURALEXi uus president aastail 20182020 on Gilles-Maurice de Schryver (pildil vasakult kolmas). Juhatusse valiti tagasi ka Eesti Keele Instituudi teadussekretär-arvutileksikograaf Jelena Kallas (vasakult teine).

alt

Kongressi korraldasid Ljubljana Ülikool ja Trojina Rakenduslingvistika Instituut.

Järgmine, 19. EURALEXi kongress toimub oktoobris 2020 Traakias, Kreekas.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

HÕFFi sõnavõistluse võitsid "uitulme" ja "rapper" (ERR 16.07.2018)

EKI uudised

  

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali, Eesti ulmeühingu ja eesti keele instituudi sõnavõistluse võitsid "uitulme" ja "rapper".

Esimese preemia saanud uitulme on vasteks sõnale slipstream, mis tähistab kirjanduses piiripealset ulmet, kus kasutatakse küll ulmelisi elemente, aga liiga vähe või ebateadlikult, et seda klassikaliseks ulmeks pidada, samas pole see ka realism. Vaste pakkus välja Krista Jutt.

Teise preemia saanud rapper märgib aga vastet sõnale slasher, mis on õudusfilmide kõige populaarsemaid alaliike, otsetõlkes lõikehaav, lõikamine või (noaga) raiumine. Selle sõna pakkusid välja Kaur Garšnek ja Taavi Tamula.

Loova keelemängu eripreemia saab rümbarebu eest Laura Loolaid, kelle pakutu tähistab vastet sõnale gore.

Žürii märkis ära kolm sõna: võluvik ehk fantasy (autor Rauno Pärnits), närupära ehk grindhouse (autor Kersti Taurus) ja rupskiooper ehk splatter (autor Laura Loolaid).

Võistluse idee autori, HÕFFi programmijuhi Helmut Jänese sõnul oli valiku tegemine korraga nauding ja peavalu. Jänes loodab, et mõni võistlusele laekunud sõnadest võetakse kasutusele samamoodi nagu kirjanik Henn-Kaarel Hellati 1970. aastal välja pakutud sõna ulme. "Palju oleneb ka kirjanikest ja kriitikutest endist, kas mõni sõna leiab nende kaudu tee avalikkuseni või jätkatakse vanamoodi, kasutades ingliskeelseid sõnu," ütles ta.

Kokku osales võistlusel 207 sõna, mille pakkusid välja 72 inimest. Võistluse eesmärk oli leida omakeelsed vasted kuuele õudusfilmide ja ulmekirjandusega seotud ingliskeelsele terminile.

Žüriisse kuulusid Eesti ulmeühingu president Veiko Belials, eesti keele instituudi keelekorraldaja Tiina Paet ja HÕFFi korraldaja Helmut Jänes.

Võitjad kuulutati välja nädalavahetusel aset leidnud ulmehuviliste aastakokkutulekul Estcon.

Allikas: ERR 16.07.2018

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool avalikustas vastuvõetute nimekirjad

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.07.2018

Täna said Tartu Ülikooli vastuvõtmise otsuse teada 3024 kõrghariduse esimese astme üliõpilaskandidaati, kellel tuleb hiljemalt esmaspäeval, 16. juulil kinnitada, et nad asuvad õppima. Alates 17. juulist vastu võetud üliõpilaskandidaadid peavad õppima tuleku kinnitama kahe päeva jooksul.

Enne tänast võisid olla ülikooli sissesaamises kindlad need 567 kandidaati, kes olid sisseastumisel täitnud mõne vastuvõtu eritingimuse, näiteks sooritanud kevadel akadeemilise testi vähemalt 65 punktile või saavutanud riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil väga häid tulemusi.  Lisaks on vastu võetud kandidaatide seas 630 gümnaasiumi medaliga lõpetanut.

Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar rõõmustas, et Eesti parim ülikool saab minna uuele õppeaastale vastu taas parimate üliõpilastega. „Elus on nimekirju, millesse sattumisest pole meil tavaliselt sooja ega külma. On ka nimekirju, kuhu sattumist tuleks vältida. Edunimekirjad on aga need, kus tahame oma nime näha,“ mõtiskles Lehtsaar ning saatis värsketele üliõpilastele oma palavad õnnitlused.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma tuletab kandidaatidele meelde, et nad suures ülikooli sissesaamise rõõmus õppima tuleku kinnitamist ei unustaks. Ta täpsustas, et õppekoht tuleb sisseastumise infosüsteemis SAIS kinnitada hiljemalt 16. juulil. „Kui vastuvõtuotsuse saanud kandidaat õppima tulekut tähtajaks ei kinnita, siis pakume vabanenud koha pingereas järgmisele kandidaadile,“ lisas Kaldma.

Üliõpilaskandidaadid saavad kontrollida oma vastuvõtuotsuseid ning kohta pingereas SAISi kasutajakontolt. Lisaks tasub üle vaadata SAISi kontole saadetud teated. „Automaatsed teated avaldustega tehtud toimingute kohta saadetakse ka üliõpilaskandidaadi e-posti aadressile. Kahjuks on igal aastal omajagu juhtumeid, kus kandidaat ei saa vastuvõtuotsust kätte, kuna e-posti aadress SAISis on valesti sisestatud või on teade läinud rämpkirjade hulka,“ lisas Kaldma ja selgitas, et kui kandidaat leiab vastuvõtuteate liiga hilja, siis on tõenäoline, et tema õppekoht on pakutud juba järgmisele kandidaadile ja vastuvõtuotsust ennistada ei saa.

Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtuotsuseid on tehtud jooksvalt ning tänaseks on vastuvõtuotsuse teada saanuid 2083, kellest 1482 on õppekoha ka vastu võtnud.

Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse kõikides õppeastmes kuni 19. augustini.

Vastuvõetute nimekirjad on avaldatud SAIS-is ja juhiseid, millega peaks õppima tulekut kinnitades arvestama, saab lugeda ülikooli sisseastumisveebis. Uued üliõpilased saavad õppetööd puudutava esmase infoga tutvuda ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Kaja Karo
avalike suhete peaspetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 505 3468
kaja.karo [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool avalikustas vastuvõetute nimekirjad

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.07.2018

Täna said Tartu Ülikooli vastuvõtmise otsuse teada 3024 kõrghariduse esimese astme üliõpilaskandidaati, kellel tuleb hiljemalt esmaspäeval, 16. juulil kinnitada, et nad asuvad õppima. Alates 17. juulist vastu võetud üliõpilaskandidaadid peavad õppima tuleku kinnitama kahe päeva jooksul.

Enne tänast võisid olla ülikooli sissesaamises kindlad need 567 kandidaati, kes olid sisseastumisel täitnud mõne vastuvõtu eritingimuse, näiteks sooritanud kevadel akadeemilise testi vähemalt 65 punktile või saavutanud riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil väga häid tulemusi.  Lisaks on vastu võetud kandidaatide seas 630 gümnaasiumi medaliga lõpetanut.

Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar rõõmustas, et Eesti parim ülikool saab minna uuele õppeaastale vastu taas parimate üliõpilastega. „Elus on nimekirju, millesse sattumisest pole meil tavaliselt sooja ega külma. On ka nimekirju, kuhu sattumist tuleks vältida. Edunimekirjad on aga need, kus tahame oma nime näha,“ mõtiskles Lehtsaar ning saatis värsketele üliõpilastele oma palavad õnnitlused.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma tuletab kandidaatidele meelde, et nad suures ülikooli sissesaamise rõõmus õppima tuleku kinnitamist ei unustaks. Ta täpsustas, et õppekoht tuleb sisseastumise infosüsteemis SAIS kinnitada hiljemalt 16. juulil. „Kui vastuvõtuotsuse saanud kandidaat õppima tulekut tähtajaks ei kinnita, siis pakume vabanenud koha pingereas järgmisele kandidaadile,“ lisas Kaldma.

Üliõpilaskandidaadid saavad kontrollida oma vastuvõtuotsuseid ning kohta pingereas SAISi kasutajakontolt. Lisaks tasub üle vaadata SAISi kontole saadetud teated. „Automaatsed teated avaldustega tehtud toimingute kohta saadetakse ka üliõpilaskandidaadi e-posti aadressile. Kahjuks on igal aastal omajagu juhtumeid, kus kandidaat ei saa vastuvõtuotsust kätte, kuna e-posti aadress SAISis on valesti sisestatud või on teade läinud rämpkirjade hulka,“ lisas Kaldma ja selgitas, et kui kandidaat leiab vastuvõtuteate liiga hilja, siis on tõenäoline, et tema õppekoht on pakutud juba järgmisele kandidaadile ja vastuvõtuotsust ennistada ei saa.

Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtuotsuseid on tehtud jooksvalt ning tänaseks on vastuvõtuotsuse teada saanuid 2083, kellest 1482 on õppekoha ka vastu võtnud.

Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse kõikides õppeastmes kuni 19. augustini.

Vastuvõetute nimekirjad on avaldatud SAIS-is ja juhiseid, millega peaks õppima tulekut kinnitades arvestama, saab lugeda ülikooli sisseastumisveebis. Uued üliõpilased saavad õppetööd puudutava esmase infoga tutvuda ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Kaja Karo
avalike suhete peaspetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 505 3468
kaja.karo [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool avalikustas vastuvõetute nimekirjad

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.07.2018

Täna said Tartu Ülikooli vastuvõtmise otsuse teada 3024 kõrghariduse esimese astme üliõpilaskandidaati, kellel tuleb hiljemalt esmaspäeval, 16. juulil kinnitada, et nad asuvad õppima. Alates 17. juulist vastu võetud üliõpilaskandidaadid peavad õppima tuleku kinnitama kahe päeva jooksul.

Enne tänast võisid olla ülikooli sissesaamises kindlad need 567 kandidaati, kes olid sisseastumisel täitnud mõne vastuvõtu eritingimuse, näiteks sooritanud kevadel akadeemilise testi vähemalt 65 punktile või saavutanud riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil väga häid tulemusi.  Lisaks on vastu võetud kandidaatide seas 630 gümnaasiumi medaliga lõpetanut.

Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar rõõmustas, et Eesti parim ülikool saab minna uuele õppeaastale vastu taas parimate üliõpilastega. „Elus on nimekirju, millesse sattumisest pole meil tavaliselt sooja ega külma. On ka nimekirju, kuhu sattumist tuleks vältida. Edunimekirjad on aga need, kus tahame oma nime näha,“ mõtiskles Lehtsaar ning saatis värsketele üliõpilastele oma palavad õnnitlused.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma tuletab kandidaatidele meelde, et nad suures ülikooli sissesaamise rõõmus õppima tuleku kinnitamist ei unustaks. Ta täpsustas, et õppekoht tuleb sisseastumise infosüsteemis SAIS kinnitada hiljemalt 16. juulil. „Kui vastuvõtuotsuse saanud kandidaat õppima tulekut tähtajaks ei kinnita, siis pakume vabanenud koha pingereas järgmisele kandidaadile,“ lisas Kaldma.

Üliõpilaskandidaadid saavad kontrollida oma vastuvõtuotsuseid ning kohta pingereas SAISi kasutajakontolt. Lisaks tasub üle vaadata SAISi kontole saadetud teated. „Automaatsed teated avaldustega tehtud toimingute kohta saadetakse ka üliõpilaskandidaadi e-posti aadressile. Kahjuks on igal aastal omajagu juhtumeid, kus kandidaat ei saa vastuvõtuotsust kätte, kuna e-posti aadress SAISis on valesti sisestatud või on teade läinud rämpkirjade hulka,“ lisas Kaldma ja selgitas, et kui kandidaat leiab vastuvõtuteate liiga hilja, siis on tõenäoline, et tema õppekoht on pakutud juba järgmisele kandidaadile ja vastuvõtuotsust ennistada ei saa.

Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtuotsuseid on tehtud jooksvalt ning tänaseks on vastuvõtuotsuse teada saanuid 2083, kellest 1482 on õppekoha ka vastu võtnud.

Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse kõikides õppeastmes kuni 19. augustini.

Vastuvõetute nimekirjad on avaldatud SAIS-is ja juhiseid, millega peaks õppima tulekut kinnitades arvestama, saab lugeda ülikooli sisseastumisveebis. Uued üliõpilased saavad õppetööd puudutava esmase infoga tutvuda ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Kaja Karo
avalike suhete peaspetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 505 3468
kaja.karo [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Said Tartu Ülikooli sisse. Mis edasi?

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.07.2018
Tartu Ülikooli vastuvõtt 2018

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

  • Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ülikoolis ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
  • Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
  • Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
  • Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppima tulek oma lemmikõppekaval ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
  • Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitmel õppekaval. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
  • Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
  • Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
  • Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
  • Veel täpsemalt saad õppima tuleku kinnitamisest lugeda https://www.ut.ee/sisseastumine/vastuvoetud

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 3. septembril ootame sind õppeaasta avaaktusele. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Said Tartu Ülikooli sisse. Mis edasi?

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.07.2018
Tartu Ülikooli vastuvõtt 2018

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

  • Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ülikoolis ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
  • Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
  • Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
  • Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppima tulek oma lemmikõppekaval ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
  • Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitmel õppekaval. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
  • Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
  • Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
  • Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
  • Veel täpsemalt saad õppima tuleku kinnitamisest lugeda https://www.ut.ee/sisseastumine/vastuvoetud

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 3. septembril ootame sind õppeaasta avaaktusele. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Said Tartu Ülikooli sisse. Mis edasi?

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.07.2018
Tartu Ülikooli vastuvõtt 2018

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

  • Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ülikoolis ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
  • Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
  • Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
  • Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppima tulek oma lemmikõppekaval ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
  • Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitmel õppekaval. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
  • Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
  • Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
  • Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
  • Veel täpsemalt saad õppima tuleku kinnitamisest lugeda https://www.ut.ee/sisseastumine/vastuvoetud

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 3. septembril ootame sind õppeaasta avaaktusele. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

VI eesti teaduskeele konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: VI eesti teaduskeele konverents
Toimumiskoht: Tallinna Ülikool (Uus-Sadama 5) / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 7. detsember 2018 - 8. detsember 2018
Algusaeg: 12:00 - 17:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks