TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Aune Valk: miks ja milliseid välisüliõpilasi vajame?

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
17.02.2020
Aune Valk. Foto: Tartu Ülikool

Eestis magistrikraadi saanud välismaalaste siia tööle jäämine on Eesti riigile ja ettevõtlusele igal juhul kasulik. Küsimus võib olla selles, kas meie ühiskond on selleks valmis, et nad siia jäävad, kirjutab Aune Valk.

Välisüliõpilaste arv ja osakaal on Eestis teadagi tõusuteel. Kõige kiirem kasv jäi aastatesse 2010–2016, kui välisüliõpilaste arv suurenes umbes kolm korda (1200-lt 3600-ni) ja osakaal kahelt protsendilt kaheksa protsendini.

Samasse aega jääb ka üliõpilaste koguarvu kõige järsem kahanemine ligikaudu 70 000-lt umbes 50 000-le, mis tulenes 1990. aastate sündimuse august. See selgitab ka välisüliõpilaste osakaalu eriti tempokat kerkimist. 2016. aastast alates on välisüliõpilaste arvu kasv pidurdunud ja ka osakaal on kasvanud aastas protsendi, mitte enam kahe võrra.

On arusaadav, et sellised muutused tekitavad küsimusi. Miks ja kelle raha eest ülikoolid välismaalasi õpetavad, kes siia õppima tulevad ja mis kasu saab sellest Eesti?

Loe edasi ERR-ist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Aune Valk: miks ja milliseid välisüliõpilasi vajame?

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
17.02.2020
Aune Valk. Foto: Tartu Ülikool

Eestis magistrikraadi saanud välismaalaste siia tööle jäämine on Eesti riigile ja ettevõtlusele igal juhul kasulik. Küsimus võib olla selles, kas meie ühiskond on selleks valmis, et nad siia jäävad, kirjutab Aune Valk.

Välisüliõpilaste arv ja osakaal on Eestis teadagi tõusuteel. Kõige kiirem kasv jäi aastatesse 2010–2016, kui välisüliõpilaste arv suurenes umbes kolm korda (1200-lt 3600-ni) ja osakaal kahelt protsendilt kaheksa protsendini.

Samasse aega jääb ka üliõpilaste koguarvu kõige järsem kahanemine ligikaudu 70 000-lt umbes 50 000-le, mis tulenes 1990. aastate sündimuse august. See selgitab ka välisüliõpilaste osakaalu eriti tempokat kerkimist. 2016. aastast alates on välisüliõpilaste arvu kasv pidurdunud ja ka osakaal on kasvanud aastas protsendi, mitte enam kahe võrra.

On arusaadav, et sellised muutused tekitavad küsimusi. Miks ja kelle raha eest ülikoolid välismaalasi õpetavad, kes siia õppima tulevad ja mis kasu saab sellest Eesti?

Loe edasi ERR-ist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Aune Valk: miks ja milliseid välisüliõpilasi vajame?

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
17.02.2020
Aune Valk. Foto: Tartu Ülikool

Eestis magistrikraadi saanud välismaalaste siia tööle jäämine on Eesti riigile ja ettevõtlusele igal juhul kasulik. Küsimus võib olla selles, kas meie ühiskond on selleks valmis, et nad siia jäävad, kirjutab Aune Valk.

Välisüliõpilaste arv ja osakaal on Eestis teadagi tõusuteel. Kõige kiirem kasv jäi aastatesse 2010–2016, kui välisüliõpilaste arv suurenes umbes kolm korda (1200-lt 3600-ni) ja osakaal kahelt protsendilt kaheksa protsendini.

Samasse aega jääb ka üliõpilaste koguarvu kõige järsem kahanemine ligikaudu 70 000-lt umbes 50 000-le, mis tulenes 1990. aastate sündimuse august. See selgitab ka välisüliõpilaste osakaalu eriti tempokat kerkimist. 2016. aastast alates on välisüliõpilaste arvu kasv pidurdunud ja ka osakaal on kasvanud aastas protsendi, mitte enam kahe võrra.

On arusaadav, et sellised muutused tekitavad küsimusi. Miks ja kelle raha eest ülikoolid välismaalasi õpetavad, kes siia õppima tulevad ja mis kasu saab sellest Eesti?

Loe edasi ERR-ist.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Lotmani seminar 2020

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
17.02.2020

28.02.-1.03.2020 toimub Tartu Ülikoolis iga-aastane rahvusvaheline Lotmani seminar, millega humanitaarvaldkonna slavistika osakond ja vene kirjanduse õppetool tähistavad oma õpetaja, maailmakuulsa teadlase prof Juri Lotmani sünniaastapäeva. Esinema tulevad teadlased Jeruusalemmast ja Mainzist, Helsingist ja Kiievist, Lausanne’st ja Moskvast, Nižni-Novgorodist ja Sankt-Peterburist, Tallinnast ja Tartust. Kavas on 26 ettekannet, veel üks ettekanne jäi kahjuks ära, sest tuntud Puškini uurija David Bethea USAst pidi haiguse tõttu esinemisest ära ütlema.

Käsitletavate teemade ring on väga mitmekülgne ja laiahaardeline, nagu seda on prof Juri Lotmani pärand. Interdistsiplinaarne lähenemine iseloomustab kõiki ettekandeid, olgu need kirjandus- või keeleteadlastelt, semiootikutelt, ajaloolastelt, folkloristidelt või klassikalistelt filoloogidelt. Esimene istung on pühendatud Lotmani eluloo ja pärandi uurimisele (T. Kuzovkina ja P. Toropi ettekanded) ning veel üks tõlkeloolistele teemadele, mis on välja kasvanud  maailma keelte ja kultuuride kolledži IUT projektist „Tõlkeideoloogia ja ideoloogia tõlkimine“. Selle istungi korraldab ja juhatab teemajuht Lea Pild; esinevad projekti põhitäitja T. Stepaništševa, T. Huttunen Helsingist ning J. Velmezova Lausanne’st, kes räägib Jaan Kaplinski tõlgetest.

Mitu ettekannet on pühendatud teksti poeetikale: Puškini (G. Vilinbahov, R. Leibov, S. Zenkin), Nekrassovi (A. Fedotov - P. Uspenski), A.K. Tolstoi (L. Pild), B. Pasternaki (M. Gelfond, K. Polivanov), Tsvetajeva (M. Borovikova, R. Voitehhovitš), Nabokovi (M. Lotman), Samoilovi (A. Nemzer), modernistliku naisluule (G. Obatnin) tekstide põhjal. Humanitaarvaldkonna dekaan Anti Selart pakkus väga põnevat teemat – „Miks venelased sellised on? Tõu argumendid 20. sajandi esimese poole ajalookirjutuses“. Ü. Valk räägib üleloomulike kohtumiste kogemusjutustustest, N. Zlõdneva visuaalsemiootikast,  L. Kisseljova koos oma doktorandi K. Novaševskajaga analüüsivad A.W. Schlegeli retseptsiooni vene teatrikriitikas, antiiktragöödiast räägib J. Päll, I. Bulkina ja E. Ljamina - kirjanike biograafilistest müütidest. L. Naiditš - A. Pavlova ettekanne on pühendatud  atributiivsete konstruktsioonide semantikale ning D. Magomedova vaatleb Ibseni ja Dostojevski retseptsiooni 20.saj alguse vene kriitikas.
Seminari alguses tutvustatakse vene kirjanduse õppetooli 2019.a väljaandeid – „Puškini kogumikku“, mis ilmus Tartus,  ja T. Kibirovi poeemi kommenteeritud väljaannet, mis avaldati Moskvas.

Seminari töökeelteks on inglise ja vene keel. Lotmani seminari iseloomustab avatud ja heatahtlik õhkkond. Üritusele on teretulnud kõik huvilised.

Seminari läbiviimist toetasid Tartu Linnavalitsus ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.

Täiendav info
Ljubov Kisseljova, seminari peakorraldaja
58414325 ljubov.kisseljova [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Bruno Mölder räägib inauguratsiooniloengul vaimuseisundite omistuste tõesusest ja funktsioonist

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
17.02.2020
Bruno Mölder. Foto: Andres Tennus

Teisipäeval, 18. veebruaril kell 16.15 räägib Tartu Ülikooli vaimufilosoofia professor Bruno Mölder ülikooli aulas sellest, kas sellised vaimunähtused nagu uskumused, mõtted ja tahtmised on olemas ning kuidas neid tuleks käsitada. Inauguratsiooniloeng „Kas vaim on fiktsioon?“ toimub eesti keeles. 

Kui läheneda teemale vaimufilosoofia antirealistlikust küljest, siis saab vaimu vaatlemisel lähtuda nii interpretivismist kui ka fiktsionalismist. „Mentaalse fiktsionalismi järgi sarnaneb mentalistlik kõnepruuk fiktsiooniga. Mõni fiktsionalismi versioon ei pea vaimuseisundite omistuste tõesust üldse esmatähtsaks, teistes fiktsionalismi variantides on sellised omistused tõesed üksnes rahvapsühholoogilise fiktsiooni raames. Interpretivism aga kohtleb vaimuseisundeid mõisteliste konstruktsioonidena, mida kasutame oma käitumise tõlgendamiseks,“ selgitas Bruno Mölder.

Inauguratsiooniloengus võrreldaksegi interpretivismi ja fiktsionalismi ning vaetakse nende tugevaid ja nõrku külgi. Selle käigus käsitletakse tähtsaid küsimusi vaimuseisundite omistuste tõesuse ja funktsiooni kohta.

Bruno Mölder on saanud 1997. aastal Tartu Ülikoolist bakalaureusekraadi nii filosoofias kui ka psühholoogias ning 1999. aastal teadusmagistrikraadi filosoofias. Ta on täiendanud end filosoofia alal Suurbritannias Oxfordi Ülikoolis ja omandanud filosoofiamagistri kraadi Cambridge’i Ülikoolis. Doktorikraadi kaitses professor 2007. aastal Saksamaal Konstanzi Ülikoolis.

Alates 2004. aastast on Mölder töötanud Tartu Ülikoolis, sealhulgas 2011.–2016. aastal teoreetilise filosoofia vanemteaduri ning 2016.–2019. aastal teoreetilise filosoofia dotsendina. Alates 2019. aastast on Mölder vaimufilosoofia professor, samuti filosoofia osakonna juhataja ning filosoofia ja semiootika instituudi juhataja. Tema peamised uurimisteemad on interpretivism vaimufilosoofias, subjektiivne aeg ning tavamõistusliku ja teadusliku vaimukäsituse vahekord. Peale teadustöö on ta tegelenud filosoofia populariseerimisega ja tõlkinud analüütilise filosoofia tekste.

Lisateave: Bruno Mölder, Tartu Ülikooli vaimufilosoofia professor, filosoofia osakonna juhataja ning filosoofia ja semiootika instituudi juhataja, bruno.moelder [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ilmus neljas köide sarjast "Eesti keele varamu"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
14.02.2020

21. veebruaril esitletakse Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis raamatut „Eesti keele sõnamuutmine“. See on neljas köide kaheksaköitelisest „Eesti keele varamu“ sarjast, mis tutvustab eesti keele valdkondi ning koondab esimest korda ühte väljaandesse teabe eesti keele ehitusest, kasutusest ja ajaloost. Raamatu „Eesti keele sõnamuutmine“ koostasid Tallinna Ülikooli lektor Annika Viht ja Tartu Ülikooli dotsent Külli Habicht.

Raamat koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate eesti keele sõnamuutmissüsteemist, ühendades sarnaselt muutuvad käändsõnad 26 ja pöördsõnad 12 tüüpi, millele lisanduvad rööptüübid. Käsitlust ilmestavad rohked tabelid ja kasutusnäited mh veebitekstidest.

Raamatu teine osa kirjeldab vormide kujunemise, kasutamise ja uurimise ajalugu. Uurimisloo ülevaade hõlmab aega 17. sajandist kuni 2017. aastani, koondades materjali oluliste teemade ja teoreetiliste lähenemiste kaupa. Niisiis on selles uues käsitluses ühendatud ajalugu ja tänapäev, vormisüsteemi ja vormide kasutuse kirjeldus.

Raamatu valmimist on rahaliselt toetanud Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi ”Eesti keel ja kultuurimälu“ ja Emakeele Seltsi kaudu ning Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.

Sarja „Eesti keele varamu“ annab välja Tartu Ülikooli kirjastus. Esimene köide „Sõnamoodustus“ (autor Reet Kasik) ilmus 2015. aastal. See tutvustab eesti keele sõnatuletuse ja liitsõnamoodustuse rikkalikke võimalusi. Teine köide „Eesti keele hääldus“ (autorid Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Pire Teras) ilmus aastal 2016. Raamat kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist. Kolmas köide „Eesti keele süntaks“ (toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang, artiklite autorid Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado ja Ann Veismann) ilmus 2017. aastal. Raamat koosneb 23st omavahel seotud artiklist ning annab seni ulatuslikema ülevaate eesti keele lauseehituse kohta.

Raamatu „Eesti keele sõnamuutmine“ esitlus toimub Tartu Ülikooli eesti- ja üldkeeleteaduse insttuudis (Jakobi 2-423) 21. veebruaril kell 12.

Lisainfo:
Külli Habicht, TÜ eesti keele dotsent, 5203670, kulli.habicht [ät] ut.ee
Helle Metslang, TÜ tänapäeva eesti keele professor, 737 5213, helle.metslang [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Uus võistlus keeleteaduse huvilistele kutsub osalema

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
10.02.2020

13. veebruaril toimub esmakordselt veebipõhine lingvistikaviktoriin Kiil. Osalema on oodatud  5.–8. klassi õpilased. Viktoriinil tuleb 30 minuti jooksul lahendada 17 ülesannet maailma eri keelte kohta. Eelteadmisi ühestki keelest pole seejuures vaja.

Lingvistikaviktoriini eesmärk on tutvustada maailma keelelist rikkust. Kiil pole pelgalt nuputamis- või loogikaülesannete lahendamise võistlus ega ka mälumäng, iga küsimus pakub lahendajale uusi teadmisi. Lisaks seoste loomise võimele ning loogikale paneb Kiil proovile õpilaste tähelepanu, funktsionaalse lugemise oskuse ning loovuse.

Lingvistikaviktoriinil on viis lihtsamat ülesannet, millest igaüks annab 2 punkti, seitse veidi rohkem süvenemist nõudvat 3-punktist ülesannet ning viis keerulisemat 4 punkti väärilist ülesannet. Ülesandeid võib lahendada suvalises järjekorras. Valede vastuste eest miinuspunkte ei anta.

Ülesannete lahendamise kellaaja ja koha saab iga õpilane, kool või klass ise valida, see peab vaid jääma vahemikku 8.00–22.00. Eelregistreerumine pole võistlusest osavõtuks vajalik.

Auhinnasaajad selgitatakse klasside kaupa, kuigi ülesanded on kõigile ühised.

Võistlus toimub Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas https://viktoriinid.ee/. Pärast võistluse lõppu avaldatakse seal ka ülesannete lahendused.

Soovitame õpilastel enne võistlust näidisülesandeid lahendada. Elektroonilised harjutusülesanded on leitavad aadressil https://viktoriinid.ee/H1ndxeiYS.

Lisateave: Külli Prillop, TÜ eesti fonoloogia teadur, kulli.prillop [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Vaimufilosoofia professori Bruno Mölderi inauguratsiooniloeng

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.02.2020

Olete oodatud Tartu Ülikooli vaimufilosoofia professori Bruno Mölderi inauguratsiooniloengule
„Kas vaim on fiktsioon?“ teisipäeval, 18. veebruaril 2020 kell 16.15 ülikooli aulas.
Tõnis Karki
Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär

Uskumus, mõte, soov, tunne ja tahtmine on vaid mõni näide kõigile tuttavatest mõistetest, mille abil mõtestame enda ja üksteise tegusid ning vaimseid protsesse. Ent kas on olemas ka nendele mõistetele vastavad vaimunähtused – uskumused, mõtted, tahtmised – ning kuidas tuleks neid käsitada?

Kui keskenduda selle küsimuse pigem antirealistlikele vastustele, mida on vaimufilosoofias välja pakutud, siis jäävad sõelale interpretivism ja fiktsionalism. Mentaalse fiktsionalismi järgi sarnaneb mentalistlik kõnepruuk fiktsiooniga. Mõni fiktsionalismi versioon ei pea vaimuseisundite omistuste tõesust üldse esmatähtsaks, teistes fiktsionalismi variantides on sellised omistused tõesed üksnes rahvapsühholoogilise fiktsiooni raames. Interpretivism aga kohtleb vaimuseisundeid mõisteliste konstruktsioonidena, mida kasutame oma käitumise tõlgendamiseks. Inauguratsiooniloeng ongi pühendatud interpretivismi ja fiktsionalismi võrdlemisele ning nende tugevate ja nõrkade külgede vaagimisele. Selle käigus puudutatakse tähtsaid küsimusi vaimuseisundite omistuste tõesuse ja funktsiooni kohta.

Bruno Mölder on saanud 1997. aastal Tartu Ülikoolist bakalaureusekraadi nii filosoofias kui ka psühholoogias ning 1999. aastal teadusmagistrikraadi filosoofias. Ta on täiendanud end filosoofia alal ka Suurbritannias Oxfordi Ülikoolis ja omandanud filosoofiamagistri kraadi Cambridge’i Ülikoolis. Doktorikraadi kaitses Bruno Mölder 2007. aastal Saksamaal Konstanzi Ülikoolis. Alates 2004. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis, sealhulgas 2011–2016 teoreetilise filosoofia vanemteaduri ning 2016–2019 teoreetilise filosoofia dotsendina. Alates 2019. aastast on Mölder vaimufilosoofia professor, lisaks on ta filosoofia osakonna juhataja ning filosoofia ja semiootika instituudi juhataja.

Bruno Mölderi peamised uurimisteemad on interpretivism vaimufilosoofias, subjektiivne aeg ning tavamõistusliku ja teadusliku vaimukäsituse vahekord. Peale teadustöö on ta tegelenud filosoofia populariseerimisega ja tõlkinud analüütilise filosoofia tekste.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Helle Metslang

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.02.2020
Laureaat Helle Metslang. Foto: Andres Tennus

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Helle Metslangile kui viljakale ja mitmekülgsele keeleteadlasele pühendunud töö eest grammatika uurimisel, keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keelehuviliste innustamisel.

Minister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Helle Metslang on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. „Laureaat on tuntud keeleteadlane ja hinnatud õppejõud. Silmapaistev on, et lisaks teadustööle ja õpetamisele seisab Helle Metslang hea ka selle eest, et eesti keelega seotud teemad oleks ühiskonnas nähtaval,“ märkis Reps.

Helle Metslang on Tartu Ülikoolis tänapäeva eesti keele professor. Tal on suur õpetamiskogemus, peale Tartu ja Tallinna ülikooli on ta töötanud eesti keele professorina ka Helsingi ja Oulu Ülikoolis. Ta on juhendanud uurimistöid kõrghariduse eri astmeil, tema juhendamisel on kaitstud kümme doktorikraadi.

Helle Metslangi edukusest teadusvaldkonnas annab tunnistust tema rohkearvuline publikatsioonide ja teadusprojektide nimekiri. Tema teadusliku huvi keskmes on eesti keele süntaks ja selle ajalooline areng: ta on seletanud ja mõtestanud eesti kirjakeele arengut laiemalt, kirjutanud muuhulgas ka Eesti keelepoliitikast, aga vaadelnud ka kitsamalt näiteks eri tüüpi grammatikamuutusi, eesti keele käänete funktsioone jm.

Märkimisväärne roll eesti keele alases populaarteaduslikus tegevuses on Helle Metslangil Emakeele Seltsi kauaaegse esimehena.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Krista Kergele, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Auhinna suurus on 65 000 eurot. Wiedemanni keeleauhinna varasemad laureaadid on välja toodud Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikool kutsub abituriente pimekohtingule

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.02.2020
Lahtiste uste päev 2019. aastal. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikool korraldab 26. veebruaril lahtiste uste päeva, kus abiturientidele ja teistele tulevastele üliõpilastele jagub tegevust nii Tartu Ülikooli raamatukogus kui ka valdkondade õppehoonetes.

Ülikooli raamatukogu teisel korrusel toimub õppekavade infomess, kus sisseastumise ja karjääri teemadel annavad nõu kogenud asjatundjad. Koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas olla enam kui üliõpilane ja mida saab enese arendamiseks ülikoolis õppimise kõrvalt veel teha.

Lahtiste uste päeva projektijuht, ülikooli turundusspetsialist Marleen Otsus rääkis, et raamatukogu konverentsisaalis peavad üliõpilased ja vilistlased temaatilisi arutelusid. Aruteludesse on kaasatud ka publik, kes saab esinejatele veebiplatvormi kaudu küsimusi esitada. „Üliõpilased räägivad näiteks erialavalikust ning sellest, kuidas nemad ülikooli astusid ja kuidas ülikoolielu käib. Vilistlased mõtisklevad aga selle üle, kuidas nad leidsid tee õige erialani ja mil moel on ülikool mõjutanud nende karjääri,“ kirjeldas Otsus.

Erialade sobivust võivad abituriendid proovida töötubades, mis toimuvad ülikooli eri hoonetes. Peale selle on võimalus osaleda loengutes ja praktikumides, tutvuda õpperuumidega, proovida kätt akadeemilise testi tegemisel ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega. Samal päeval toimuvad ka ingliskeelsed bakalaureuseõppekavade infotunnid.

Lahtiste uste päeva osalejal on ainulaadne võimalus viia end erialadega kurssi täiesti uuel ja põneval viisil. „Esimest korda saavad õpilased tutvuda erialadega pimekohtingul. See aitab paremini mõista õppekavade sisu või avastada enda jaoks hoopis midagi uut,” selgitas Otsus. „Põnevaks teeb pimekohtingu see, et konkreetsed erialad saab teada alles kohtingu käigus,” lisas Otsus.

Ekskursioonidel Narva mnt 25 ja Raatuse 22 ühiselamutes jagatakse huvilistele näpunäiteid, kuidas täita ühiselamutaotlus, et saada kõige meelepärasem elukoht, ning näidatakse olulisi ühisruume ja mõnda üliõpilastuba.

Huvilised saavad osaleda ka Tartu Ülikooli peahoone ekskursioonil ning näha ülikooli omaaegset tudengivanglat ehk kartserit peahoone pööningul, ajaloolist auditooriumi, väärikat aulat ja ülikooli kunstimuuseumit. Tartu Ülikooli muuseumidesse pääseb sel päeval õpilaspiletiga tasuta.

Tallinnast, Narvast, Viljandist ja Pärnust tulijad toob kohale tasuta eribuss ning Tartu piires saab sõita tasuta bussiga Maarjaväljale, et teha tutvust Chemicumi, Physicumi, Biomeedikumi ja tehnoloogiainstituudiga. Lahtiste uste päevale oodatakse ülikoolilinnakuga tutvuma üle 2000 külalise.

Bussidele ja töötubadesse saab registreeruda Tartu Ülikooli kodulehel ning kasulikku teavet leiab ka ürituse lehelt Facebookis.

Lisateave: Marleen Otsus, TÜ turundusspetsialist ja lahtiste uste päeva projektijuht, 5668 1613, marleen.otsus [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu Ülikool kutsub abituriente pimekohtingule

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.02.2020
Lahtiste uste päev 2019. aastal. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikool korraldab 26. veebruaril lahtiste uste päeva, kus abiturientidele ja teistele tulevastele üliõpilastele jagub tegevust nii Tartu Ülikooli raamatukogus kui ka valdkondade õppehoonetes.

Ülikooli raamatukogu teisel korrusel toimub õppekavade infomess, kus sisseastumise ja karjääri teemadel annavad nõu kogenud asjatundjad. Koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas olla enam kui üliõpilane ja mida saab enese arendamiseks ülikoolis õppimise kõrvalt veel teha.

Lahtiste uste päeva projektijuht, ülikooli turundusspetsialist Marleen Otsus rääkis, et raamatukogu konverentsisaalis peavad üliõpilased ja vilistlased temaatilisi arutelusid. Aruteludesse on kaasatud ka publik, kes saab esinejatele veebiplatvormi kaudu küsimusi esitada. „Üliõpilased räägivad näiteks erialavalikust ning sellest, kuidas nemad ülikooli astusid ja kuidas ülikoolielu käib. Vilistlased mõtisklevad aga selle üle, kuidas nad leidsid tee õige erialani ja mil moel on ülikool mõjutanud nende karjääri,“ kirjeldas Otsus.

Erialade sobivust võivad abituriendid proovida töötubades, mis toimuvad ülikooli eri hoonetes. Peale selle on võimalus osaleda loengutes ja praktikumides, tutvuda õpperuumidega, proovida kätt akadeemilise testi tegemisel ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega. Samal päeval toimuvad ka ingliskeelsed bakalaureuseõppekavade infotunnid.

Lahtiste uste päeva osalejal on ainulaadne võimalus viia end erialadega kurssi täiesti uuel ja põneval viisil. „Esimest korda saavad õpilased tutvuda erialadega pimekohtingul. See aitab paremini mõista õppekavade sisu või avastada enda jaoks hoopis midagi uut,” selgitas Otsus. „Põnevaks teeb pimekohtingu see, et konkreetsed erialad saab teada alles kohtingu käigus,” lisas Otsus.

Ekskursioonidel Narva mnt 25 ja Raatuse 22 ühiselamutes jagatakse huvilistele näpunäiteid, kuidas täita ühiselamutaotlus, et saada kõige meelepärasem elukoht, ning näidatakse olulisi ühisruume ja mõnda üliõpilastuba.

Huvilised saavad osaleda ka Tartu Ülikooli peahoone ekskursioonil ning näha ülikooli omaaegset tudengivanglat ehk kartserit peahoone pööningul, ajaloolist auditooriumi, väärikat aulat ja ülikooli kunstimuuseumit. Tartu Ülikooli muuseumidesse pääseb sel päeval õpilaspiletiga tasuta.

Tallinnast, Narvast, Viljandist ja Pärnust tulijad toob kohale tasuta eribuss ning Tartu piires saab sõita tasuta bussiga Maarjaväljale, et teha tutvust Chemicumi, Physicumi, Biomeedikumi ja tehnoloogiainstituudiga. Lahtiste uste päevale oodatakse ülikoolilinnakuga tutvuma üle 2000 külalise.

Bussidele ja töötubadesse saab registreeruda Tartu Ülikooli kodulehel ning kasulikku teavet leiab ka ürituse lehelt Facebookis.

Lisateave: Marleen Otsus, TÜ turundusspetsialist ja lahtiste uste päeva projektijuht, 5668 1613, marleen.otsus [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu Ülikool kutsub abituriente pimekohtingule

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.02.2020
Lahtiste uste päev 2019. aastal. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikool korraldab 26. veebruaril lahtiste uste päeva, kus abiturientidele ja teistele tulevastele üliõpilastele jagub tegevust nii Tartu Ülikooli raamatukogus kui ka valdkondade õppehoonetes.

Ülikooli raamatukogu teisel korrusel toimub õppekavade infomess, kus sisseastumise ja karjääri teemadel annavad nõu kogenud asjatundjad. Koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas olla enam kui üliõpilane ja mida saab enese arendamiseks ülikoolis õppimise kõrvalt veel teha.

Lahtiste uste päeva projektijuht, ülikooli turundusspetsialist Marleen Otsus rääkis, et raamatukogu konverentsisaalis peavad üliõpilased ja vilistlased temaatilisi arutelusid. Aruteludesse on kaasatud ka publik, kes saab esinejatele veebiplatvormi kaudu küsimusi esitada. „Üliõpilased räägivad näiteks erialavalikust ning sellest, kuidas nemad ülikooli astusid ja kuidas ülikoolielu käib. Vilistlased mõtisklevad aga selle üle, kuidas nad leidsid tee õige erialani ja mil moel on ülikool mõjutanud nende karjääri,“ kirjeldas Otsus.

Erialade sobivust võivad abituriendid proovida töötubades, mis toimuvad ülikooli eri hoonetes. Peale selle on võimalus osaleda loengutes ja praktikumides, tutvuda õpperuumidega, proovida kätt akadeemilise testi tegemisel ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega. Samal päeval toimuvad ka ingliskeelsed bakalaureuseõppekavade infotunnid.

Lahtiste uste päeva osalejal on ainulaadne võimalus viia end erialadega kurssi täiesti uuel ja põneval viisil. „Esimest korda saavad õpilased tutvuda erialadega pimekohtingul. See aitab paremini mõista õppekavade sisu või avastada enda jaoks hoopis midagi uut,” selgitas Otsus. „Põnevaks teeb pimekohtingu see, et konkreetsed erialad saab teada alles kohtingu käigus,” lisas Otsus.

Ekskursioonidel Narva mnt 25 ja Raatuse 22 ühiselamutes jagatakse huvilistele näpunäiteid, kuidas täita ühiselamutaotlus, et saada kõige meelepärasem elukoht, ning näidatakse olulisi ühisruume ja mõnda üliõpilastuba.

Huvilised saavad osaleda ka Tartu Ülikooli peahoone ekskursioonil ning näha ülikooli omaaegset tudengivanglat ehk kartserit peahoone pööningul, ajaloolist auditooriumi, väärikat aulat ja ülikooli kunstimuuseumit. Tartu Ülikooli muuseumidesse pääseb sel päeval õpilaspiletiga tasuta.

Tallinnast, Narvast, Viljandist ja Pärnust tulijad toob kohale tasuta eribuss ning Tartu piires saab sõita tasuta bussiga Maarjaväljale, et teha tutvust Chemicumi, Physicumi, Biomeedikumi ja tehnoloogiainstituudiga. Lahtiste uste päevale oodatakse ülikoolilinnakuga tutvuma üle 2000 külalise.

Bussidele ja töötubadesse saab registreeruda Tartu Ülikooli kodulehel ning kasulikku teavet leiab ka ürituse lehelt Facebookis.

Lisateave: Marleen Otsus, TÜ turundusspetsialist ja lahtiste uste päeva projektijuht, 5668 1613, marleen.otsus [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab on valmis!

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.02.2020

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee.

Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad. 

Tööandja pakub Futulabis praktikakohti ja projektiideid, mille kaudu üliõpilane oma erialaseid teadmisi tööeluga seostada saab.

Vilistlased on väga oodatud juhendajaks/mentoriks nii projektide kui ka uurimistööde juures. Vilistlaste kogemused ja oskused on hindamatu panus üliõpilaste arengusse ning hea võimalus teha koostööd alma materiga. Koostöö vilistlastega on ühenduslüliks üliõpilaste, ülikooli ja tööandjate võrgustikus. 

Ülikool toob Futulabi vahendusel kokku eri osapoolte oskused ja ideed ning panustab koostöö kaudu ühiskonna arengusse. 

Ole osa sellest koostööst!

Lisainfo:
Merily Heinalo, TÜ majandusteaduskonna praktika koordinaator, 5649 5333, praktika [ät] ut.ee
Anneli Lorenz, TÜ majandusteaduskonna praktika arendusjuht, 5207 062, //praktika [ät] ut.ee">praktika [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab on valmis!

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.02.2020

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee.

Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad. 

Tööandja pakub Futulabis praktikakohti ja projektiideid, mille kaudu üliõpilane oma erialaseid teadmisi tööeluga seostada saab.

Vilistlased on väga oodatud juhendajaks/mentoriks nii projektide kui ka uurimistööde juures. Vilistlaste kogemused ja oskused on hindamatu panus üliõpilaste arengusse ning hea võimalus teha koostööd alma materiga. Koostöö vilistlastega on ühenduslüliks üliõpilaste, ülikooli ja tööandjate võrgustikus. 

Ülikool toob Futulabi vahendusel kokku eri osapoolte oskused ja ideed ning panustab koostöö kaudu ühiskonna arengusse. 

Ole osa sellest koostööst!

Lisainfo:
Merily Heinalo, TÜ majandusteaduskonna praktika koordinaator, 5649 5333, praktika [ät] ut.ee
Anneli Lorenz, TÜ majandusteaduskonna praktika arendusjuht, 5207 062, //praktika [ät] ut.ee">praktika [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab on valmis!

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.02.2020

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee.

Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad. 

Tööandja pakub Futulabis praktikakohti ja projektiideid, mille kaudu üliõpilane oma erialaseid teadmisi tööeluga seostada saab.

Vilistlased on väga oodatud juhendajaks/mentoriks nii projektide kui ka uurimistööde juures. Vilistlaste kogemused ja oskused on hindamatu panus üliõpilaste arengusse ning hea võimalus teha koostööd alma materiga. Koostöö vilistlastega on ühenduslüliks üliõpilaste, ülikooli ja tööandjate võrgustikus. 

Ülikool toob Futulabi vahendusel kokku eri osapoolte oskused ja ideed ning panustab koostöö kaudu ühiskonna arengusse. 

Ole osa sellest koostööst!

Lisainfo:
Merily Heinalo, TÜ majandusteaduskonna praktika koordinaator, 5649 5333, praktika [ät] ut.ee
Anneli Lorenz, TÜ majandusteaduskonna praktika arendusjuht, 5207 062, //praktika [ät] ut.ee">praktika [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kristina Koppeli doktoritöö "Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele" kaitsmine

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.02.2020

Juhendajad on dots Raili Pool ja dr Jelena Kallas (EKI).
Oponent on prof Annekatrin Kaivapalu (Ida-Soome ülikool).

Kaitsmine toimub 23. märtsil 2020 kell 16.15 TÜ senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Magistriõppesse astumine kevadel 2020

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
05.02.2020

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi magistriõppekavadele saab nüüd sisseastumiskatsed teha juba aprillikuus. Dokumentide esitamine SAISis on avatud alates 1. veebruarist. Kevadised sisseastumiskatsed toimuvad:

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõpe
21. aprill 2020 kell 14.00 Jakobi 2-438

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõpe
22. aprill 2020 kell 14.00 (kirjalik osa) Jakobi 2-106 ja
22. aprill 2020 kell 16.00 (suuline osa) Jakobi 2-103

Vt ka sisseastumise ajakava 2020.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

EKI keeleportaal Sõnaveeb 2020: uue versiooni tutvustus Eesti Keele Instituudis 5.03.2020

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Tutvustatakse EKI keeleportaali Sõnaveeb uut versiooni (Sõnaveeb 2020) ja EKI-s loodud uut eesti keele teise keelena õpetaja tööriista.

Ürituse korraldajad:
Eesti Keele Instituut (EKI) ja Eesti Keeleressursside Keskus (EKRK)

Kontakt:
Jelena Kallas (EKI) jelena.kallas@eki.ee
Margit Langemets (EKI) margit.langemets@eki.ee
Kadri Vider (EKRK) kadri.vider@ut.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

ÕES autasustas Reet Benderit aastaraamatu parima artikli auhinnaga

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.02.2020

Õpetatud Eesti Selts autasustas maailma keelte ja kultuuride kolledži saksa keele ja kultuuri dotsenti Reet Benderit 2017. a. aastaraamatus ilmunud artiklit „Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad Otto Pirangi kaardimängus “Baltisches Heimatquartett”“parima artikli auhinnaga. Palju õnne!

Mainitud artiklit saab lugeda Õpetatud Eesti Selti lehelt.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Magistriõppe vastuvõtt kestab Tartu Ülikoolis nüüd veebruarist juulini

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
03.02.2020
Foto: Tartu Ülikool

Sel aastal saab juba alates 1. veebruarist esitada SAIS-is avalduse Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Varasem kandideerimine on võimalik nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade alusel.

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on põhjus, miks eestikeelse magistriõppe vastuvõtu algus varasemaks on toodud, soov toetada samal aastal bakalaureuseõpingud lõpetavate üliõpilaste jätkamist magistriõppes. „Ülikooli jaoks on oluline võimaldada sujuv üleminek magistriõppesse, eriti nende õppekavade puhul, kus toimub päevane õpe ja mille peamine sihtrühm on koduülikooli sama aasta bakalaureuseõppe lõpetajad,“ rääkis Kaldma.

Loomulikult oodatakse alanud vastuvõtuperioodil kandideerima ka kõiki neid, kes on Tartu Ülikooli lõpetanud varasematel aastatel või omandanud kõrghariduse mõnes teises kõrgkoolis.

Õppeprorektor Aune Valgu hinnangul on õpingute jätkamisel kohe pärast bakalaureuseõppe lõppu nii plusse kui ka miinuseid. Aja maha võtmine ning töötamine bakalaureuse- ja magistriõppe vahel annab hea kogemuse ning seega ka teadmise, mida tulevikult tahta ja mida täpsemalt edasi õppida. See arusaam soosib hiljem jätkamist.

Kohe jätkamiseks on aga kaalukas põhjus siis, kui tõeliselt asjatundlikuks tööks on vaja magistrikraadi, nagu see väga paljudes töökohtades on. Kolme aasta pikkune bakalaureuseõpe võib erialast olenevalt anda vaid „pooliku“ kõrghariduse ning liiga varajane erialasele tööle minek võib tuua pettumuse nii endale kui ka tööandjale.

„Lõpuks on see muidugi iga lõpetaja enda otsus, kuid mina soovitan rääkida esmajoones juhendajaga. Minu juhendaja kindel soovitus mulle oli jätkata kohe pärast lõpetamist, muidu neelab tööturg ja muu elu kogu aja ning tagasitulek ülikooli on keeruline,“ ütles Valk.

Tänavu võetakse üliõpilasi vastu 69 magistriõppekava alusel, neist 24 on inglis- ja 45 eestikeelsed. Lisaks toimub kolme ühisõppekava alusel vastuvõtt partnerülikoolides.

Avatakse kolm uut eestikeelset magistriõppekava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusel on loodud andmeteaduse õppekava ning vanade õppekavade põhjal on välja töötatud õppekavad „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ ja „Kultuuripärandi loovrakendused“.

Ingliskeelsete õppekavade ja eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ puhul on kandideerimistähtaeg 15. märts. Ülejäänud eestikeelsete õppekavade jaoks saab avaldusi esitada 1. juulini. Avalduste esitamiseks on avatud SAIS ja väliskandidaatide jaoks DreamApply keskkond.

Lisateave:
Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee
Aune Valk, TÜ õppeprorektor, 737 6201, aune.valk [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Magistriõppe vastuvõtt kestab Tartu Ülikoolis nüüd veebruarist juulini

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
03.02.2020
Foto: Tartu Ülikool

Sel aastal saab juba alates 1. veebruarist esitada SAIS-is avalduse Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Varasem kandideerimine on võimalik nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade alusel.

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on põhjus, miks eestikeelse magistriõppe vastuvõtu algus varasemaks on toodud, soov toetada samal aastal bakalaureuseõpingud lõpetavate üliõpilaste jätkamist magistriõppes. „Ülikooli jaoks on oluline võimaldada sujuv üleminek magistriõppesse, eriti nende õppekavade puhul, kus toimub päevane õpe ja mille peamine sihtrühm on koduülikooli sama aasta bakalaureuseõppe lõpetajad,“ rääkis Kaldma.

Loomulikult oodatakse alanud vastuvõtuperioodil kandideerima ka kõiki neid, kes on Tartu Ülikooli lõpetanud varasematel aastatel või omandanud kõrghariduse mõnes teises kõrgkoolis.

Õppeprorektor Aune Valgu hinnangul on õpingute jätkamisel kohe pärast bakalaureuseõppe lõppu nii plusse kui ka miinuseid. Aja maha võtmine ning töötamine bakalaureuse- ja magistriõppe vahel annab hea kogemuse ning seega ka teadmise, mida tulevikult tahta ja mida täpsemalt edasi õppida. See arusaam soosib hiljem jätkamist.

Kohe jätkamiseks on aga kaalukas põhjus siis, kui tõeliselt asjatundlikuks tööks on vaja magistrikraadi, nagu see väga paljudes töökohtades on. Kolme aasta pikkune bakalaureuseõpe võib erialast olenevalt anda vaid „pooliku“ kõrghariduse ning liiga varajane erialasele tööle minek võib tuua pettumuse nii endale kui ka tööandjale.

„Lõpuks on see muidugi iga lõpetaja enda otsus, kuid mina soovitan rääkida esmajoones juhendajaga. Minu juhendaja kindel soovitus mulle oli jätkata kohe pärast lõpetamist, muidu neelab tööturg ja muu elu kogu aja ning tagasitulek ülikooli on keeruline,“ ütles Valk.

Tänavu võetakse üliõpilasi vastu 69 magistriõppekava alusel, neist 24 on inglis- ja 45 eestikeelsed. Lisaks toimub kolme ühisõppekava alusel vastuvõtt partnerülikoolides.

Avatakse kolm uut eestikeelset magistriõppekava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusel on loodud andmeteaduse õppekava ning vanade õppekavade põhjal on välja töötatud õppekavad „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ ja „Kultuuripärandi loovrakendused“.

Ingliskeelsete õppekavade ja eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ puhul on kandideerimistähtaeg 15. märts. Ülejäänud eestikeelsete õppekavade jaoks saab avaldusi esitada 1. juulini. Avalduste esitamiseks on avatud SAIS ja väliskandidaatide jaoks DreamApply keskkond.

Lisateave:
Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee
Aune Valk, TÜ õppeprorektor, 737 6201, aune.valk [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Magistriõppe vastuvõtt kestab Tartu Ülikoolis nüüd veebruarist juulini

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.02.2020
Foto: Tartu Ülikool

Sel aastal saab juba alates 1. veebruarist esitada SAIS-is avalduse Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Varasem kandideerimine on võimalik nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade alusel.

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on põhjus, miks eestikeelse magistriõppe vastuvõtu algus varasemaks on toodud, soov toetada samal aastal bakalaureuseõpingud lõpetavate üliõpilaste jätkamist magistriõppes. „Ülikooli jaoks on oluline võimaldada sujuv üleminek magistriõppesse, eriti nende õppekavade puhul, kus toimub päevane õpe ja mille peamine sihtrühm on koduülikooli sama aasta bakalaureuseõppe lõpetajad,“ rääkis Kaldma.

Loomulikult oodatakse alanud vastuvõtuperioodil kandideerima ka kõiki neid, kes on Tartu Ülikooli lõpetanud varasematel aastatel või omandanud kõrghariduse mõnes teises kõrgkoolis.

Õppeprorektor Aune Valgu hinnangul on õpingute jätkamisel kohe pärast bakalaureuseõppe lõppu nii plusse kui ka miinuseid. Aja maha võtmine ning töötamine bakalaureuse- ja magistriõppe vahel annab hea kogemuse ning seega ka teadmise, mida tulevikult tahta ja mida täpsemalt edasi õppida. See arusaam soosib hiljem jätkamist.

Kohe jätkamiseks on aga kaalukas põhjus siis, kui tõeliselt asjatundlikuks tööks on vaja magistrikraadi, nagu see väga paljudes töökohtades on. Kolme aasta pikkune bakalaureuseõpe võib erialast olenevalt anda vaid „pooliku“ kõrghariduse ning liiga varajane erialasele tööle minek võib tuua pettumuse nii endale kui ka tööandjale.

„Lõpuks on see muidugi iga lõpetaja enda otsus, kuid mina soovitan rääkida esmajoones juhendajaga. Minu juhendaja kindel soovitus mulle oli jätkata kohe pärast lõpetamist, muidu neelab tööturg ja muu elu kogu aja ning tagasitulek ülikooli on keeruline,“ ütles Valk.

Tänavu võetakse üliõpilasi vastu 69 magistriõppekava alusel, neist 24 on inglis- ja 45 eestikeelsed. Lisaks toimub kolme ühisõppekava alusel vastuvõtt partnerülikoolides.

Avatakse kolm uut eestikeelset magistriõppekava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusel on loodud andmeteaduse õppekava ning vanade õppekavade põhjal on välja töötatud õppekavad „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ ja „Kultuuripärandi loovrakendused“.

Ingliskeelsete õppekavade ja eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ puhul on kandideerimistähtaeg 15. märts. Ülejäänud eestikeelsete õppekavade jaoks saab avaldusi esitada 1. juulini. Avalduste esitamiseks on avatud SAIS ja väliskandidaatide jaoks DreamApply keskkond.

Lisateave:
Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee
Aune Valk, TÜ õppeprorektor, 737 6201, aune.valk [ät] ut.ee

Sandra Sommer
pressiesindaja
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820
sandra.sommer [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia doktorant Henri Zeigo avaldas sürrealistliku romaani "Hurda graal"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.02.2020

Raamatupoodidesse on müügile tulnud filosoofia osakonna doktorandi Henri Zeigo uus romaan “Hurda graal”. Tegemist on ulmelise jutustusega, mille tegevus toimub kahes paralleelmaailmas. Tänapäevases Tartus ja ühes teises sama nimega linnas, kus toimetavad Jakob Hurt, ahjualused, koerakoonlased, näkid, korporandid ja mõisnikud, imekaunis Lilla Daam, üks pöörane kunstnik ning palju muud rahvast.

Tänasel päeval on populaarseks muutunud vanade müütide ümberjutustamine. Inimesi paeluvad nii Marveli koomiksitegelaste seiklused kinoekraanidel kui ka “Sõrmuste isanda” raamatud. Sageli unustatakse ära, et paljude nende lugude aluseks on vanad müüdid, mida on jutustatud põlvest põlve, vahel isegi 1000 aastat järjest. Selle romaani kirjutamisel olen eeskujuks võtnud Eesti mütoloogias esinevad tegelased, avades noortele ja vanematele lugejatele tee müütide imepärasesse fantaasiamaailma.

Müüdid räägivad tekkelugudest ja vahest kannavad endas mõnda õpetlikku sõnumit. “Hurda graal” paneb lugejat mõtisklema, kui oluline on mäletada minevikku, meie ühist kujutluslikku loomet, et orienteeruda tänases päevas.

“Hurda graal” on müügil Rahva Raamatu poodides üle Eesti.

Varasemalt on Henri Zeigol ilmunud romaan “Sõnakehv” (2017).

Sisu tutvustav tekst:

Hommik bussipeatuses. Kooliminejad, tööleminejad, niisama ootajad...Sofia saab tundmatult naiselt kingituse - hõbedase uuri. Mõistagi pole see tavaline kell. Varsti selgub, et see pole ka tavaline hommik - Sofia klassile tundi andma ilmub noor asendusõpetaja Andres. Kaks mõttekaaslast. Üks võluvõimetega uur. Seiklus algab. Kell viib Andrese ja Sofia tänasest Tartust ühte teise sama nimega linna, kus toimetavad Jakob Hurt, ahjualused, koerakoonlased, näkid, korporandid ja mõisnikud, imekaunis Lilla Daam, üks pöörane kunstnik ning palju muud rahvast. Peagi tärkab seal ka armastus. "Hurda graal" on haarav ja seikluslik romaan - ühelt poolt mudelisse mittesobituva tüdruku eneseotsingu lugu ning teisalt rännak mütoloogilistest olenditest tulvil ettearvamatus suunas kihutavas fantaasiamaailmas.

“Hurda graali” toimetasid Asta Niinemets ja Tuuli Kaalep, kaanekujunduse tegi Helena Ird, küljendas Tuuli Kaalep.
Trükitud: OÜ Vali Press

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus

EKI uudised

Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole
Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus

Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja
teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia

Pöördume Teie poole murega Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse, Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute jätkumise, ja laiemalt ‒ Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise pärast. 
Seoses Eesti teaduse üldise alarahastatuse ning rahastuspoliitika orienteeritusega rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile näeme murettekitavaid arenguid, mis seavad ohtu Eesti teaduse laiapõhjalisuse ja valdkondliku mitmekesisuse, Eestialaste uuringute jätkuvuse, rakendusliku teadustöö eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ning seeläbi Eesti riigi põhialused.
Oleme veendunud, et Eesti teadus, sealhulgas Eesti-uuringud on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja seda taset tuleb hoida. Siiski tahame rõhutada, et 1) vähestele tippudele suunatud rahastusmudel ei taga teadusvaldkondade laiapõhjalisust ja järjepidevust; 2) kui teadusprojektide rahastamisel peetakse silmas eelkõige teadustöö rahvusvahelist mõjukust, toob see paratamatult kaasa Eesti-keskse uurimistöö vähenemise ja teadustöö eestikeelsete ja Eesti ühiskonna jaoks oluliste väljundite alaväärtustamise; 3) neid tendentse võimendab praegune baasrahastussüsteem, kus asutuse põhitegevuste rahastamine sõltub otseselt asutuse projektirahade summast ning rahvusvahelise tunnustusega kõrgetasemeliste artiklite ja monograafiate arvust.
Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda, loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine ja Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus tagada vahendid sellealaste uuringute jätkamiseks. Eesti Vabariigi teaduspoliitika peab rahvusvahelise tipptaseme saavutamise ja tehnoloogilise innovatsiooni kõrval seadma üheks oma põhieesmärgiks ka Eesti-uuringute süstemaatilise rahastamise. Eriti murelikuks teeb meid see, et noorte teadlaste lõimimine teadustöösse on pingelistes rahastusoludes üha keerulisem ning nende karjäärivalikute tee jääb üha kitsamaks. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti-uuringute valdkonna teadlaste järelkasvu eest. Meie, allakirjutanud, peame Eesti Vabariigi jätkusuutlikkuse ning keele ja kultuuri säilitamiseks möödapääsmatuks, et

1) teaduse rahastamist suurendataks vähemalt 1%-ni SKT-st, tagades lisanduvate vahenditega muuhulgas Eesti-uuringute rahastamise;
2) loodaks meetmed Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks, mis ühtlasi tagaks teadlaste järelkasvu kõikides Eesti-uuringute valdkondades (sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadustes);
3) suurendataks, sealhulgas vastavaid meetmeid luues, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevuste rahastust, mis toetaks teadus- ja kultuurikogude avalikkusele vahendamist uurimuste ja muude väljundite kaudu;
4) vaadataks üle teaduse rahastamisskeem, sealhulgas asutustele baasraha arvestamise põhimõtted nii, et need toetaksid paremini teaduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust, Eesti suunal tehtavat teadustööd ja eestikeelseid teadusväljundeid (monograafiad, teadusartiklid, akadeemilised allikapublikatsioonid ja sõnaraamatud).

Eesti Iseseisvusmanifest seab riigi eesmärgiks "olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres". Kultuurrahvaks olemine tähendab eestikeelse (kõrg)haritlaskonna ja teaduse olemasolu ning eesti keele ja kultuuri, Eesti ühiskonna ja elukeskkonna teaduslikku uurimist.

EESTI KIRJANDUSMUUSEUM
EESTI KEELE INSTITUUT
UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUSKESKUS
EESTI KUNSTIAKADEEMIA
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA
EESTI RAHVA MUUSEUM

Toetust saab avaldada siin.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Õpetajakoolituse talvekool 31.01.-01.02.2020

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.01.2020

31. jaanuarist 1. veebruarini tulevad humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õpetajakavade magistrandid ja õppejõud taas kokku magistrikooli talvekooli, mille tänavune teema on „Koostöö“. Uues kutsestandardis on kirjas, et Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi; Õpetaja töötab koostöös õppija(te)ga välja ühistel väärtustel põhinevad kokkulepped; Koostöös lapsevanematega toetab ja suunab õppijat; Loob koostööks vajalikke suhtevõrgustikke.

Talvekooli ettekannetes ja töötubades jagame kogemusi, kuidas õnnestub õpetaja ja õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate, õpetajatevaheline ja koolidevaheline koostöö. Juba mitmendat aastat lööb magistrikoolis kaasa ka Tallinna Ülikooli magistrantide ja õppejõudude esindus.

 Info: Maigi Vija maigi.vija [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Ettekande- ja arutelupäev "Kui tõlgid, siis tõlgi!"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Ettekande- ja arutelupäev "Kui tõlgid, siis tõlgi!"
Toimumiskoht: Usuteaduste Instituut / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 18. veebruar 2020
Algusaeg: 11:00 - 16:00
Kirjeldus:

 Seminarile on kutsutud ettekandeid pidama nii keeleteadlased, tõlkijad kui ka teoloogid. Ettekannetes puudutatakse keele ajaloo teemasid ja tõlkeprobleeme, tutvustatakse uut koostatavat ususõnastikku.

Seminaripäeva aitavad korraldada Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Eesti Kirikute Nõukogu.

Päevakava:

10.30–11.00 tervituskohv

11.00–11.15 tervitussõnad

11.15–11.45 Iris Metsmägi „Kiri ja täht“

11.45–12.15 Kristiina Ross "Ajalooline piiblikonkordants"

12.15–12.45 lõuna: kohv ja suupisted

12.45–13.15 Kalle Kasemaa „Kas tõlkimine on võimalik?“

13.15–13.45 Mattias/Madis Palli „Õigeusu kirjanduse tõlgetest ja pärisnimedest“

13.45–14.15 valmiva ususõnastiku tutvustus

14.15–15.45 aruteluring

 

Registreerida saab 15. veebruarini, vt siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Eksperiment: kuidas ma esimest korda katsejänes olin

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
23.01.2020
Kõigil huvilistel on võimalik TÜ foneetika labori salvestuskabiinis korraldatavas keelepsühholoogilises katses osaleda veel jaanuaris ja veebruaris. Foto: erakogu

Aeg-ajalt pakutakse üliõpilastele võimalust osaleda ühes või teises uuringus. Minu esimene kogemus katsejänesena puudutas eesti keele uurimist ja tekitas palju emotsioone.

On 3. detsember ja märkan kella vaadates, et olen üle viie minuti hiljaks jäänud. Sean kiiremad sammud Lossi tänava poole, kus toimub keelepsühholoogiline katse, milles olen lubanud osaleda. Kell on viis õhtul ning Raekoja platsi rahvasummast läbi kõndides tunnen õhus olevat jõuluootust ja tärkavat pühademeeleolu.

Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži majja sisenedes valdab mind uudishimu, kuid ühtaegu ka elevus, kuna ma pole varem üheski sellises eksperimendis osalenud.

Katse sisust tean vähe ja pealiskaudselt, seega sean end mõtteis valmis järgmiseks tunniks, mis tuleb kindlasti põnev. Paari minuti pärast olen õige ukse taga ja valmis tundmatus kohas vette hüppama.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Keeletegu 2019. Lõpuüritus Põlva Gümnaasiumis

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Keeletegu 2019. Lõpuüritus Põlva Gümnaasiumis
Toimumiskoht: Põlva Gümnaasium / Põlva
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 11. märts 2020
Algusaeg: 10:30 - 15:35
Kirjeldus:

Keeletegu 2019

Lõpuüritus toimub kolmapäeval, 11. märtsil 2020 Põlva Gümnaasiumis. 

 

Info on täiendamisel. 

Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Põlva Gümnaasium, Emakeele Selts

 

Lisainfo: 

Sirli Zupping (HTM) sirli.zupping@hm.ee

Killu Mei (ES) killu@eki.ee 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Valmisid õppetööks mõeldud elektroonilised diagnostilised testid ja e-kogu

EKI uudised

Eesti Keele Instituudi, Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös on valmis saanud eesti keele kui emakeele pädevusi hindavad elektroonilised diagnostilised testid II ja III kooliastmele ning harjutusülesannetega e-kogu I kooliastmele. Varem on koostöös valminud II ja III kooliastme e-kogud ning osa II kooliastmele mõeldud diagnostilistest testidest.

Vast valminud d-testid ja e-kogu asuvad Eksamite Infosüsteemis (EIS, vt https://eis.ekk.edu.ee/eis). Selleks et õpilased saaksid teste ja ülesandeid EISis lahendada, tuleb õpetajal need õpilastele suunata (d-testid ja e-kogu ei ole avalikud, nende nägemiseks tuleb ennast infosüsteemi sisse logida).

II kooliastmele mõeldud d-testide teemad on lauseõpetus, sõnade kokku- ja lahkukirjutamine, häälikuõigekiri, vormiõpetus, sõnavaraõpetus ning õigekiri; III kooliastme d-testide teemad on sõnavaraõpetus, lauseõpetus, vormiõpetus ja õigekiri. Kokku valmis 38 d-testi.

Diagnostilise testi abil saab õpetaja enne õppeprotsessi algust välja selgitada õpilaste eelteadmised mingi konkreetse teema kohta või kontrollida õppeprotsessi lõpus, kas õpilased on taotletud õpitulemused omandanud. D-testide ülesanded on arvutihinnatavad ning õpilane saab pärast testi lahendamise lõpetamist iga ülesande kohta nii sõnalise tagasiside (kujundav hindamine) kui ka vigade tagasiside (tema õiged-valed vastused ja ülesande õige lahendus). Õpetajale kuvatakse iga ülesande õpitulemuste kohta sõnaline tagasiside ning iga tulemuse juurde õpilaste arv, kes sellise tulemuse said. Õpetajal on võimalik näha ka õpilasi nimeliselt ning vaadata nende antud vastuseid ja ülesande õiget lahendust.

I kooliastmele koostatud e-kogu teemad on lauseõpetus, häälikuõpetus, sõnavaraõpetus ja vormimoodustus. E-kogus on kokku 20 harjutusülesannet. E-kogu on õppevahend, mis pakub õpilastele lisavõimalusi oma teadmisi ja oskusi kinnistada ja vajaduse korral ka täiendada. Samuti aitavad e-ülesanded õpetajatel kokku hoida aega (ülesanded on arvutihinnatavad) ning suunata õppeprotsessi vastavalt sellele, kuidas õpilastel uute teadmiste ja oskuste omandamine edeneb. Infosüsteem annab pärast ülesande lahendamist nii õpilasele kui ka õpetajale tagasisidet õpilase tulemuse kohta protsentides ja näitab ära õpilase õiged ja valed vastused ning ülesande õige lahenduse. Samuti kuvatakse sõnaline tagasiside ja ülesande kommentaar (selgitused ja reeglid).

Eesti keele diagnostiliste testide ja e-ülesannete koostamine on seotud Eesti elukestva õppe strateegia rakendamiseks loodud digipöörde programmiga.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kaidi Kolsar: kui hinne sõltub hindajast

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
21.01.2020
Foto: Tartu Ülikool

Subjektiivsuse osa funktsionaalse lugemisoskuse hindamisel on ehmatavalt suur. Viimsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaidi Kolsar annab oma mullu Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö põhjal ülevaate teguritest, mis hindamist mõjutavad.

Ehkki hindamise vajalikkuse üle võib vaielda, tuleb tunnistada, et praeguses haridussüsteemis peetakse hindeid küllalt oluliseks. Paljudel noortel määrab nii eesti keele kui ka matemaatika lõpueksamil saadud punktisumma ära koha ülikooli sisseastujate pingereas. Seetõttu on tähtis, et eksamihinne oleks võimalikult objektiivne ning kajastaks koolilõpetaja tegelikke võimeid – alati ei pruugi see aga nii olla.

Uuringud on näidanud, et töö tegeliku taseme kõrval võib hinde kujunemist mõjutada veel mitu tegurit. Osalt sõltub tulemuse objektiivsus ainevaldkonnast ja ülesande tüübist: näiteks varieeruvad hinnangud essee tüüpi vastustele palju rohkem kui valik- või lühikeste, paarilauseliste vastustega küsimuste vastustele. Kõigis ainetes ei saa ega ole ka vaja hinnata pelgalt faktiteadmisi, mistõttu on keeruline määratleda tulemust arvuliselt ja objektiivselt. Nii on ka näiteks eesti keele riigieksami lugemisosas, kus lisaks tekstist nõutud info väljatoomisele mõjutab tulemuse kujunemist ka õpilase kirjalik väljendusoskus, võime sõnastada oma mõtteid selgelt ja ladusalt. Seda oskust tajutakse erinevalt, mistõttu võib töö tulemus sõltuda vastuste hindajast.

Loe edasi Postimehest

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

ILMUS UUS ACTA SEMIOTICA ESTICA

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Ilmunud on Acta Semiotica Estica XVI . Numbri toimetajateks on Silvi Salupere ja Ott Puumeister. NUMBRI SISUST  Acta Semiotica Estica XVI  numbrit alustab Mati Hint poleemilise artikliga “Erialaterminid ja paradigma muutus – lapiku Maa ja eesti foneetika näitel”, mis käsitleb paradigmamuutuse ja terminoloogia sünkroniseerimise probleeme. Keily Tammaru artikkel “Kuidas liblikatele valetada?
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Terminoloogiakonverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Terminoloogiakonverents
Toimumiskoht: Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž / Kohtla-Järve
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 27. veebruar 2020
Algusaeg: 10:30 - 15:35
Kirjeldus:

Olete oodatud 27.02 Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžisse (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve) terminoloogiakonverentsile.

Konverentsi kava

10.30-11.00 Registreerimine ja tervituskohv

11.00 Konverentsi avasõnad, Kaire Viil ja Mare Roosileht, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

11.15-12.00 Ekilexi erinevused varasematest terminibaasisüsteemidest. Arvi Tavast, Ekilexi arendaja, Eesti Terminoloogia Ühingu asutaja.

12.00-12.45 Termin sõjariistaks: eestikeelse sõjandusterminoloogia arendamisest. Reet Hendrikson, Kaitseväe Akadeemia terminoloog.

12.45-13.15 Energiapaus

13.15-13.45 Merekeele nõukoja tegemised ja töömeetodid. Peedu Kass, Eesti Mereakadeemia.

13.45-14.15 Kaks kärbest ühe hoobiga – üliõpilaste vikipeediaartiklite kirjutamise juhendamise kogemus. Ingrid Prees, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

14.15-14.35 Info ja sellega seotud terminid raamatukogusõnastikus. Kate-Riin Kont, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.35-14.55 Rakendusuuringu „Inimene, keskkond ja tegevus tegevusteraapias: tegevusteraapia eestikeelse terminoloogia väljatöötamine“ tutvustus. Elle Sõrmus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.55-15.15 Magistritööde väärtus terminoloogia arenduses “Eesti-inglise-saksa optomeetria valiksõnastiku” näitel. Õie Tähtla, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

15.15-15.35 Veebisõnastiku koostamise võlu ja valu. Siret Piirsalu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Konverents on osalejatele tasuta. Osalejad saavad osalemistõendi.

Registreeruge palun 17. veebruariks kolledži kodulehel (klõpsa reg vormi lingile). Kohtade arv on piiratud.

Terminoloogiakonverents toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga. Konverentsi toetab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu.

Lisainfo: kaire.viil@taltech.ee, tel 5101083, 336 3927

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Kutse terminoloogiakonverentsile 27.02

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Olete oodatud 27.02 Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžisse (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve) terminoloogiakonverentsile.

Konverentsi kava

10.30-11.00 Registreerimine ja tervituskohv

11.00 Konverentsi avasõnad, Kaire Viil ja Mare Roosileht, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

11.15-12.00 Ekilexi erinevused varasematest terminibaasisüsteemidest. Arvi Tavast, Ekilexi arendaja, Eesti Terminoloogia Ühingu asutaja.

12.00-12.45 Termin sõjariistaks: eestikeelse sõjandusterminoloogia arendamisest. Reet Hendrikson, Kaitseväe Akadeemia terminoloog.

12.45-13.15 Energiapaus

13.15-13.45 Merekeele nõukoja tegemised ja töömeetodid. Peedu Kass, Eesti Mereakadeemia.

13.45-14.15 Kaks kärbest ühe hoobiga – üliõpilaste vikipeediaartiklite kirjutamise juhendamise kogemus. Ingrid Prees, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

14.15-14.35 Info ja sellega seotud terminid raamatukogusõnastikus. Kate-Riin Kont, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.35-14.55 Rakendusuuringu „Inimene, keskkond ja tegevus tegevusteraapias: tegevusteraapia eestikeelse terminoloogia väljatöötamine“ tutvustus. Elle Sõrmus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.55-15.15 Magistritööde väärtus terminoloogia arenduses “Eesti-inglise-saksa optomeetria valiksõnastiku” näitel. Õie Tähtla, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

15.15-15.35 Veebisõnastiku koostamise võlu ja valu. Siret Piirsalu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Konverents on osalejatele tasuta. Osalejad saavad osalemistõendi.

Registreeruge palun 17. veebruariks kolledži kodulehel (klõpsa reg vormi lingile). Kohtade arv on piiratud.

Terminoloogiakonverents toimub koostöös eesti keele instituudiga.

Lisainfo: kaire.viil@taltech.ee, tel 5101083, 336 3927


Pdf-vormingus kava koos esinejate tutvustustega
Laadi alla
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kaarel Tarand: minister Reps portselanipoes (Sirp 17.1.2020)

EKI uudised

Ühel jaanuarihommikul ärkas haridus- ja teadusminister Mailis Reps paha tujuga. Administratiivasjad ei edenenud soovitud kiirusega, igasugused „kaasatud“ tahtsid muudkui rääkida ja veel arutada. Kui aga suurte otsuste tegemine jääb venima, ei jõua uued vajalikud read järgmise aasta riigieelarvesse ning minister võib näida erakonna­juhile koguni „nõrga juhina“, mitte otsustaja ja tegijana. Koalitsioonipartnerite ja ministrite omavaheline punktivõistlus sunnib samuti kiirustama, et teise partei rahvas teemat ei kaaperdaks. Otsustavuse näitamiseks pole moodsal ajal paremat kui droonirünnak.

Droon oli ministril olemas, sest juba pikka aega on haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) ette valmistatud struktuurireformi ja ühendametite loomist senise väidetava ebaefektiivse segaduse asemele ning muutust korraldama võetud personalitöö taustaga projektijuht. Lasigi siis minister drooni Mikiver-1 lendu ning see munes pommi ERRi uudistekanalisse (12.1.2020), kust lööklaine tabas täpselt Roosikrantsi tänaval pahaaimamatult igapäevast tööd teinud Eesti Keele Instituuti (EKI).

Loe lähemalt siit

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kultuuriministri sõnavõtt valitsuse pressikonverentsil 16.1.2020

EKI uudised

Tänasel valitsuse pressikonverentsil kinnitas kultuuriminister Tõnis Lukas koostöös haridusministriga, et EKI jääb kindlasti tegutsema nendes piirides, mis ta on.

 

Kuula lähemalt siit (alates 41')

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Külalisdoktorant teoreetilise filosoofia õppetoolis

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.01.2020

Jaroslav Endrle on külalisdoktorant Hradec Králové ülikoolist Erasmus+ programmi raames. Ta arendab teooriat keele funktsiooni kohta, mis võimaldaks tõlgendada hajutatud tunnetuse teooriat ja laiendatud vaimu teesi ennustava töötluse raamistikus. Seeläbi püüab ta selgitada kollektiivse tegutsemise ja tunnetuse mehhanisme, tehisesemete ja tehnikate rolli mõtlemises ning seda, kuidas antud nähtused mõjutavad üksikisiku mõistust. Üldisemalt huvitab teda pragmatism, selle seos naturalismiga ning selle järeldused vaimu metafüüsika klassikalistele probleemidele. Varasemalt on ta arendanud mittekartesiaanlikku lähenemist isikusamasuse ja teadvuse naturaliseerimise probleemidele.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on Acta Semiotica Estica XVI

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
15.01.2020
Acta Semiotica Estica XVI

Acta Semiotica Estica XVI  numbrit alustab Mati Hint poleemilise artikliga “Erialaterminid ja paradigma muutus – lapiku Maa ja eesti foneetika näitel”, mis käsitleb paradigmamuutuse ja terminoloogia sünkroniseerimise probleeme. Keily Tammaru artikkel “Kuidas liblikatele valetada? Amazonase siniste Morpho liblikate püügimeetodite semiootiline analüüs” põhineb autori välitöödel Prantsuse Guajaana vihmametsas. Līva Bodniece, Jovita Dikmonienė, Audronė Kučinskienė ja Maria-Kristiina Lotman kirjutavad “Oidipuse transmeedialisest teekonnast Baltimail”, Silvi Salupere ja Elin Sütiste lahkavad “Tõlke mõistet Tartu–Moskva koolkonnas”. Rasmus Rebase  artikkel “Malinowski mõiste “faatiline osadus” kontekst” jätkab eelmises Acta Semiotica Estica numbris alustatud kommunikatsiooni teemat. Tiina Hoffmanni artikkel “Bernardo Bertolucci film “Konformist” Nõukogude Liidus: kuidas loob tsensuur uue teose?” analüüsib Alberto Moravia romaani ekraniseeringu teekonda.


Märkamiste rubriigis käsitleb Daniel Tamm Anton Hansen Tammsaare “Põrgupõhja uue Vanapagana” seoseid ideoloogiaga teose saatesõnade põhjal. Jätkub Kalevi Kulli ja Ekaterina Velmezova intervjuusari mõtlejatega, kes on kuidagiviisi semiootikast mõjutatud olnud ja/või seda mõjutanud; selles numbris kõnelevad Linnar Priimägi ja Jaan Undusk. Lõpetuseks on Silver Rattasepp tõlkinud Tim Ingoldi artikli “Semiofoobi pihtimused”, millele on saatesõna kirjutanud Kalevi Kull ja Silver Rattasepp.


Kroonika annab ülevaate 2018. aastal toimunud semiootika-alastest sündmustest ning Tartu ülikooli semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Intervjuu: Tõnu Tender – arusaamatus loodava Keeleameti ümber (Kuku Raadio 15.1.2020)

EKI uudised

Kuula intervjuud siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keeleinimesed mures: HTM-i plaanitud keeleamet võib viia EKI likvideerimiseni (Delfi 14.1.2020)

EKI uudised

Eesti Keele Instituudi (EKI) töötajad on mures, et enamike EKI tegevuste üleviimine loodavasse keeleametisse tähendaks sisuliselt nende likvideerimist.

"Leiame, et hästi toimivat keeleasutust ei tohi lammutada, keelerakenduste arendamist keeleteadusega käsikäes ei tohi lõpetada," teatasid EKI töötajad sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituuti jahmatab valitsuse loodava Keeleameti plaan (BNS 14.1.2020)

EKI uudised

TALLINN, 14. jaanuar, BNS - Eesti Keele Instituut (EKI) väljendas teisipäeval arusaamatust hiljutise uudise üle Keeleinspektsiooni baasil loodavast Keeleametist; ehkki EKI-t Eesti Rahvusringäälingu (ERR) avaldatud uudise kohaselt kavandatava Keeleametiga ei ühendata, annab teksti süvenemine EKI juhtkonna hinnangul alust arvata, et instituut tahetakse likvideerida.

[Edasi saab lugeda ainult sisselogituna]

Teade on avaldatud BNS-i uudisvoos 14. jaan 2020 kell 14.20

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut muretseb oma ülesannete keeleametisse viimise plaanide pärast (ERR 14.1.2020)

EKI uudised

Eesti Keele Instituudi (EKI) töötajate seas tekitavad muret valitsuse plaanid, mille kohaselt keeleameti loomisega viiakse sinna üle pea kõik seni EKI täidetud ülesanded.

"Soovime EKI-s seda, et Eesti riigil ja eesti keelel läheks hästi. Toetame kõiki samme, mis tugevdavad eesti keelt: selle arendamist, rakendamist, oskamist, järelevalvet. Me ei ole mingil juhul keeleameti loomisele vastu, kuid pühapäevaste uudiste kohaselt toimuks EKI likvideerimine, sest suurem osa meie tegevustest koondataks uude loodavasse ametisse," ütles Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender teisipäeval ERR-ile.

Loe edasi siit

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Kutse terminipäevakule „Mõtestades mõistet“ 31.01.2020

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Olete reedel, 31. jaanuaril kl 12–17 oodatud Haridus- ja Teadusministeeriumisse (Munga 18, Tartu) terminipäevakule „Mõtestades mõistet“.

Ühendame seminaril teooria ja praktika. Arutleme näidete varal terminiarenduse ja ‑loomega seotud teemadel, sh milline on hea termin ja millistest kaalutlustest terminivalikul lähtuda.

Päevakava:

11.30 Registreerumine ja kohv

12.00 Avasõnad ja päevaku eesmärk

12.30–13.30 Terminoloogia põhimõtted. Praktiline ülesanne, I osa. Individuaalse küsimuste püstitamine

13.30–13.45 Kohvi- ja sirutuspaus

13.45–14.45  Praktiline ülesanne, II osa. Terminianalüüs rühmatööna

14.45–15.30 Kohvi- ja sirutuspaus 

15.30–16.50  Praktiline ülesanne, III osa.  Terminianalüüsi tulemused. Arutelu

16.50–17.00  Terminipäevaku kokkuvõte

17.00–18.00 Lävimine kolleegidega ja suupisted

Palume teil terminipäevakule registreeruda registreerumisvormi kaudu. Osavõtt on tasuta.

Õpitoa tarbeks palume võtta kaasa digivahendi.

Terminipäevaku korraldajad ja päevajuhid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia) ja Helika Mäekivi (Tartu Ülikool). Üritust toetab Haridus- ja Teadusministeerium eestikeelse terminoloogia programmi kaudu.

Lisateavet saab meiliaadressilt ylle.sihver@emu.ee.

Lugupidamisega

Ülle Sihver, Eesti Maaülikool

Reet Hendrikson, Kaitseväe Akadeemia

Helika Mäekivi, Tartu Ülikool

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kõrghariduse rahastamine kui vildakate stiimulitega süsteem

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.01.2020
TÜ praktilise filosoofia teadur Mats Volberg Foto: Andres Tennus

Inimesed reageerivad stiimulitele, eriti kui mängus on raha. Dubner ja Levitt tegid selle oma kuulsas 2008. aastal eesti keeles ilmunud raamatus „Freakonomics. Hullumajandus“ hästi selgeks.

Kui õpetaja karjäär ja mõnikord ka teenistus sõltuvad sellest, kui hästi tema õpilased riikliku testi sooritavad, siis on neil stiimul painutada reegleid õpilaste kasuks. Kui aga pakkuda doonoritele vereloovutamise eest raha, asendatakse algne üllas stiimul (inimeste aitamine) millegi madalamaga (pelk raha) ja inimeste motivatsioon verd loovutada kahaneb.

Just viimane näide on eriti oluline. Olukorras, kus on palju tegutsejaid, aga stiimulid nihkes, võib tulemuseks olla ebameeldiv, ebatõhus või lausa kahjulik süsteem. Kuigi iga üksik tegutseja käitub oma stiimulite järgi, tehes seda, mis on talle endale kasulik, on kõik osalejad tervikuna kehvemal positsioonil kui muidu.

Toon esmalt ühe abstraktse näite: tegutsejad konkureerivad vabal turul piiratud ressursi nimel. Osa neist avastab, et kui nad teevad läbi mingi kuluka või valulise protseduuri, saavad nad parandada oma konkurentsieelist. Kuna turg on vaba, tekib pärast piisava arvu protseduuri läbinuid teistelgi tugev stiimul sedasama teha. Olenevalt turu reaktsioonikiirusest valitseb mõne kuu või aasta pärast turul olukord, et igaüks, kes soovib konkureerida, peab enne läbima tolle kuluka või valulise protseduuri. Seega on algul konkurentsieelist pakkunud näitajast saanud aluseeldus.

Kõigi osalejate jaoks on olukord nüüd kehvem. Turul konkureerijate jaoks on see nii sellepärast, et turule tulla on kulukam kui varem. Ressursipakkujate seis on samuti nigelam, sest nad peavad kauem ootama ja jäävad ilma kõigist kandidaatidest, kes loobuvad lisakulutuse tõttu üldse osalemast.

Mina tunnen, et olen juba pikka aega olnud ühe sellise vildakate stiimulitega süsteemi osaline. Nagu pealkiri viitab, pean silmas kõrghariduse, täpsemalt teadustegevuse rahastamist.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Eva Liina Asu-Garcia venia legendi loeng eestirootsi keelest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.01.2020

Teisipäeval, 14. jaanuaril kell 14.15 (Lossi 3-305) peab TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži rootsi keele dotsent Eva Liina Asu-Garcia venia legendi loengu "Eestirootsi keel: arhailine, aga samas uuenduslik".

Eestirootsi ehk rannarootsi keel, mida veel enne Teist maailmasõda kõneldi laialdaselt Loode-Eesti rannikualadel ja saartel, on peaaegu hääbunud. Ometi annavad selle väheuuritud rootsi murde tunnusjooned väärtuslikku teavet rootsi keele ajaloo ja keelekontaktide mõju kohta. Ettekanne keskendub peamiselt eestirootsi foneetilistele eripäradele, osutades nii arhailistele kui ka uuenduslikele joontele.

Loeng toimub eesti keeles.
Kõik huvilised on oodatud!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Ekilexi ja terminitööd puudutav kohtumine EKIs 21.01.2020

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Kui Teil on Ekilexi kasutamise või sisulise terminitöö käigus tekkinud küsimusi või probleeme, olete oodatud 21. jaanuaril kell 14 Eesti Keele Instituuti (Roosikrantsi 6, Tallinn).

Kui soovite kohtumisel osaleda, siis palume sellest e-kirjaga teatada aadressile terminoloogia@eki.ee. Võimaluse korral palume ette saata ka kirjeldused probleemidest, mis lahendamist vajavad. Sel moel lähevad kohtumised EKIs võimalikult produktiivselt.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Viipekeele õigusterminite sõnastik

EKI uudised
Ei õnnestu esitada.

Eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik: https://www.eki.ee/dict/vkq/

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti Semiootika Seltsi uudised

SEMIOOTIKA KALENDER 2020

Eesti Semiootika Seltsi uudised
Selleks, et semiootikamaailmas toimuvatest üritustest lihtsamini ülevaadet saada, panime kokku 2020. aasta semiootikaalaste ürituste kalendri. Täiendame kalendrit jooksvalt uute üritustega ning omapoolseid täiendusi võite saata info@semiootika.ee.
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email

Valminud on esimene eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik

Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017

Valminud on esimene eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik, mis on elektrooniliselt kättesaadav aadressil http://www.eki.ee/dict/vkq/

Sõnastik koostati eesti keele õigusterminite baasil. Õigusterminile otsiti kasutuses olev eesti viipekeele üldkeeles kasutusel olev viibe, mis vastaks terminile nii sisult kui vormilt. Olemasolevaid viipeid vajadusel täpsustati või täiustati. Kui aga õigusmõiste tähistamiseks viibe puudus, mõeldi välja uus oskusviibe. Uue viipe loomisel tugineti eesti viipekeele viipeloome põhimõtetele ning viibete liitmis- ja tuletamisprintsiipidele.

Esialgu võivad uued oskusviiped tunduda võõrastavatena. Mida rohkem aga viipe päritolu analüüsida, selgub, et uued viiped on huvitavad ning õiguslikus tähenduses täpsemad ja õigemad. Kokku on sõnastikus ligikaudu 200 oskusviibet koos sisuseletuse ja näidislausega.

Sõnastiku koostajad kutsuvad kõiki huvilisi sõnastikuga tutvuma ja tagasisidet andma aadressil regina@viipekeeletolgid.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast kevadsemestril 2020

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.12.2019

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Roomet Jakapi, Bruno Mölder jt
Loengud E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis, seminarid gruppides.

Aine käigus antakse ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Käsitletakse ka peamisi filosoofilisi probleeme ja nende lahendamisviise. Kõigile huvilistele, humanitaarvaldkonna BA alusmooduli valikaine.

FLFI.01.103 Filosoofia ajalugu I (6 EAP)
Andrus Tool
T 10-12, N 10-12 Jakobi 2-337

Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, I. Kanti teoreetiline ja praktiline filosoofia, G.W.F. Hegeli spekulatiivse filosoofia süsteem, F. Nietzsche õpetus euroopalikust nihilismist, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.080 Sissejuhatus filosoofia ajalukku doktorantidele (3 EAP)
Andrus Tool
R 10-12 Jakobi 2-337

Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.071 Merleau-Ponty tajufenomenoloogia (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 12-14 Jakobi 2-337

Õppeaine sisuks on Maurice Merleau-Ponty peateose "Taju fenomenoloogia" ("Phénoménologie de la perception", 1945) ja lõpule viimata jäänud hilise suurteose "Nähtav ja nähtamatu" ("Le visible et l'invisible", 1964) valitud osade uurimine, keskendudes teemadele nagu ihulisus ja taju, väljendus ja keel, looduse ja teiste inimeste kogemine, ajalisus, vabadus, olemine. "Taju fenomenoloogiat" ja "Nähtavat ja nähtmatut" käsitletakse nii Merleau-Ponty omaenda mõtlemise kui ka fenomenoloogilise traditsiooni (Husserl, Heidegger, Sartre) laiemas kontekstis. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.101 Mõttepildid / valgusepildid (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 18-20 Jakobi 2-337

Keskendudes fotograafia / fototeooria filosoofilistele aspektidele, vaetakse kursusel ühtlasi fotograafia võimalusi filosoofiliseks nägemiseks ja refleksiooniks. Küsimuse all on seega filosoofiline sissejuhatus fotograafiasse, mis paiguti võib ilmneda fotograafilise juhatusena filosoofiasse. Kõne alla tulevad nii kuulsate kui ka tundmatute fotograafide, nii fototeoreetikute (Benjamin, Barthes) kui ka filosoofide (Platon, Peirce, Heidegger, Adorno, Derrida) tööd. Seminarid lõppevad seminarist osalejate ülesvõetud valguspiltidest mõttepiltide presentatsiooni ja aruteluga. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.115 Religioossed uskumused filosoofilises perspektiivis (3 EAP)
Roomet Jakapi
T 14-16 Jakobi 2-327

Kursuse keskmes on religioosse uskumuse mõiste, nii nagu seda käsitletakse ja analüüsitakse traditsioonilises analüütilises religioonifilosoofias (Plantinga, Swinburne jt) ning võrdlevas religioonifilosoofias (Knepper jt). Kõigile huvilistele.

FLFI.01.119 Antiikne skeptitsism (3 EAP)
Toomas Lott
K 14-16 Jakobi 2-327

Kursusel tutvume Sextus Empirikose "Skeptitsismi põhijoonte" ja Cicero "Akadeemilisest skeptitsismist" erinevate tõlgendustega nii primaar- kui sekundaartekstidele tuginedes, fookusega nende teoste epistemoloogilistel implikatsioonidel. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.008 Poliitikafilosoofia (6 EAP)
Kadri Simm
K 14-16 Jakobi 2-336

Vaadeldakse järgmisi küsimusi: Mis on poliitikafilosoofia? Kuidas põhjendada riiki? Kes peaks valitsema? Kuidas mõista vabadust? dKuidas jaotada hüvesid? Kas soorollid on sotsiaalselt konstrueeritud? Antakse ülevaade poliitilise filosoofia põhiteemadest ja -mõistetest. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.138 Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung
nädalad 36-40, Salme 1a

Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt. Kõigile huvilistele, eriti õpetajaerialade magistrantidele.

FLFI.03.098 Teaduslugu (6 EAP)
Endla Lõhkivi jt
K 16-18 Jakobi 2-337

Kursuse käigus tutvutakse ideedeajaloo teoreetiliste lähenemistega nagu kontekstualism, realism, relativism, eksternalism, internalism jt ning analüüsitakse

Euroopa teaduslike ideede ajaloo olulisemaid näiteid nagu üleminek müüdiliselt mõtlemiselt teaduslikule, geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, njuutonlik pööre ja tänapäevase teaduse tekkimine, alkeemia ja keemia, valgustusideed ja teadus, evolutsiooniideed, näiteid inimese- ja ühiskonnakäsitluste ajaloost. Kõigile huvilistele.

FLFI.04.032 Sissejuhatus metafüüsikasse (3 EAP)
Bruno Mölder
T 16-18 Jakobi 2-337

Analüütiline sissejuhatus tänapäeva metafüüsikasse. Kursusel antakse ülevaade olemise põhikategooriatest ja mitmesugustest suhetest entiteetide vahel ning olulisematest metafüüsika teemadest (aeg, vaba tahe, põhjuslikkus). Kõigile huvilistele (soovitav on mõne filosoofiakursuse varasem läbimine).

FLFI.04.068 Keelefilosoofia (6 EAP)
Alexander Davies
E, N 16-18 Jakobi 2-337

Aine käsitleb keelefilosoofia põhiteemasid, andes sissejuhatuse tähendusteooriasse, semantikasse ja kommunikatsiooniteooriasse. Kõigile huvilistele. Kasuks tuleb varasem kokkupuude loogikaga.

FLFI.04.078 Sissejuhatus loogikasse (6 EAP)
Indrek Lõbus, Alexander Davies
T 12-16, N 10-12 Jakobi 2-336

Kursus tutvustab propositsionaalset loogikat ja esimest järku predikaatloogikat. Selgitatakse, kuidas loogikat kasutatakse argumentide ja ka loomuliku keele semantika rekonstrueerimisel ning analüüsimisel. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.012 Eesti filosoofia ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe jt
E 14-16 Jakobi 2-337

Ülevaade Eesti filosoofia ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandini käsitletuna selle peamiste suundumuste, etappide ja esindajate läbi, keskendudes filosoofia eri traditsioonidele nii akadeemilistes institutsioonides kui ka väljaspool eeskätt Euroopa filosoofia ajaloo ja Eesti mõtteloo kontekstis: filosoofia Rootsi-aegses Tartu ülikoolis, filosofeerimine valgustusajastu Eestis, filosoofia nii taasavatud Tartu ülikoolis kui ka väljaspool I maailmasõjani (Jäsche, Teichmüller, Keyserling), rahvusliku akadeemilise filosoofiatraditsiooni algus Eesti Vabariigi aegses Tartu ülikoolis enne II maailmasõda (Koort), filosoofia Eestis Saksa ning Nõukogude okupatsioonide ja ideoloogilise surve tingimustes, filosoofia taasiseseisvunud Eestis. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.018 Eesti mõtteloo erikursus: Euroopa Eestis (3 EAP)
Tiina Kirss
K 10-12 Jakobi 2-327

Kevadsemestril 2020 on kursuse teemaks Euroopa Eestis. Seminarikursus käsitleb kultuuriülekannet ja sellega seotud mõisteid XIX sajandist kuni II maailmasõjani, nende mõistete ehitamist ning piiritlemist Eestis. Selle asemel, et paigutada Eestit jõuliselt Euroopasse, esitame küsimuse: kuidas ning milliste mõttetööriistade kaudu on toiminud Euroopa kultuuriülekanne Eestisse XIX ja XX sajandil? Kõigile huvilistele.

FLFI.05.024 Loomuõigus Euroopa mõtteloos (6 EAP)
Pärtel Piirimäe
T 12-14 Jakobi 2-327

"Loomuõiguse" mõistega tähistatakse universaalseid moraali- ja õigusprintsiipe, mis on tuletatud inimloomusest või jumalikust maailmakorrast ning mida saab kasutada mõõdupuuna positiivse (nii riigisisese kui rahvusvahelise) õiguse hindamiseks või alusena uue õiguse loomiseks. Kursuse raames uurime loomuõiguse idee kujunemist ja ajalugu antiigist tänapäevani, pöörates erilist tähelepanu varauusaja perioodile, mil loomuõigusfilosoofia alusel hakkasid välja kujunema modernsed arusaamad inimõigustest ja - vabadustest ning nende õiguste kaitsele pühendunud liberaalsest riigist. Me käsitleme loomuõigusteoreetikute arusaamu inimesest, omandist, perekonnast, riigist ning rahvusvahelisest korraldusest ning uurime, kuidas loomuõiguse alusel sai nii õigustada kui kritiseerida selliseid institutsioone ja praktikaid nagu orjus, partriarhaalne perekond, absoluutne monarhia ning sõda. Kursuse lõpus arutame, milline võiks olla loomuõiguse koht tänapäeva filosoofias, poliitikas ning õigusteaduses. Huvilistele, kel on varasem kokkupuude Euroopa mõttelooga.

HVFI.01.0o3 Filosoofilised lahkarvamused (6 EAP)
Kadri Simm jt
N 16-18 Jakobi 2-327 või täielikult veebipõhisena

Aine esimene osa keskendub kriitilise mõtlemise ning argumenteerimise alustele, teine osa tutvustab mitmeid distsipliinideüleseid filosoofilisi probleeme. Kõigi erialade doktorantidele.

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss tõi instituuti ohtralt kiitust

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.12.2019

Filosoofia ja semiootika instituudi tudengeid ja vilistlasi saatis 2019. a üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil suur edu. Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna bakalaureuseõppe 1. preemia sai semiootika üliõpilane Keily Tammaru tööga „Tallinna loomaaia ninasarvikute omailmaanalüüs”. Keily juhendajat Riin Magnust tunnustati tänukirjaga. Valdkonna doktoriõppe 2. preemia sai filosoofia osakonna vilistlane Karin Kustassoo Leideni ülikoolis kaitstud tööga „Paths towards philosophy: Søren Kierkegaard’s place in Martin Heidegger’s first Freiburg period lecture courses (1919-1923)“.

Tänukirjaga märgiti ära ka filosoofia doktorandi Juhan Hellerma teadusartikkel „Koselleck on Modernity, Historik, and Layers of Time“ ja semiootika magistrandi Rene Kiisi bakalaureusetöö „Emajõe ja Toomemäe poeetiliste representatsioonide võrdlev semiootiline analüüs”. Sotsiaalministeeriumi eripreemia sai filosoofia magistrant Karl Lembit Laane poliitikauuringute instituudis kaitstud bakalaureusetöö „Parteisüsteemide heitlikkus 40 Euroopa riigis vahemikus 1991-2019 ning selle seos tööpuudusega“ eest.

Kõigile pärjatutele instituudi poolt õnnesoovid ja suur tänu tööde juhendajatele!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks