TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Valdkonna lõpuaktused

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.01.2017

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriastme lõpuaktus toimub 15. juunil 2017 kell 13 ja bakalaureuseastme lõpuaktus 21. juunil 2017 kell 10. Aktused toimuvad ülikooli peahoone aulas.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Pärnus esitletakse "Kihnu sõnaraamatut" (ERR 16.01.2017)

EKI uudised

21. jaanuaril kell 12.00 esitletakse Pärnus Uue Kunsti Muuseumis uut "Kihnu sõnaraamatut", mille on koostanud kihnlased Reene Leas, Silvi Murulauk ja Reti Könninge ning saarlasest keeleteadlane Ellen Niit.

alt

Tegemist on mahukaima Kihnu keeleraamatuga, mis toob esile kihnlaste eripärase sõnavara ja annab edasi saarerahvale iseloomulikku töö- ning kultuurielu. Sõnastik ei piirdu sõnade tähenduse seletamisega eesti keeles, vaid iga sõna järel on näitelaused, kus on näha sõnade tegelik kasutus murdekeeles. Raamatust leiab veel valiku isiku- ja kohanimesid ning peotäie värvifotosid Kihnu kirjade ehk mustritega.

Suure töö on teinud Kihnu Kielekoda, kus on läbi arutatud enamik sõnatähendusi ning näitelauseid. Sõnaraamatu väljaandjad on Eesti Keele Instituut, Kihnu Kultuuri Instituut ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Teose on toimetanud akadeemik Karl Pajusalu ja vanemteadur Jüri Viikberg.

Sõnaraamat on mõeldud eelkõige kihnlastele, kuid ka kõigile huvilistele, kihnu keele õppijatele ja kasutajatele.

Esitlusel räägivad raamatu sünniloost selle koostajad ja toimetajad. Järgneb arutelu, kuidas elavdada Kihnu ja teiste murdekeelte kasutamist, süstida neisse elujõudu nii praegusteks kui tulevasteks aegadeks.

 

ERR 16.01.2017

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

KEEL ON TEEKOND. Katre Õimu meenutuskonverents.

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: KEEL ON TEEKOND. Katre Õimu meenutuskonverents.
Toimumiskoht: Tallinna Ülikool (Uus-Sadama 5) / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 17. veebruar 2017 - 17. veebruar 2017
Algusaeg: 10:00
Kirjeldus:

KEEL ON TEEKOND. Katre Õimu meenutuskonverents. Tallinn, 17. veebruar 2017 

Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5  auditoorium M-134

Algus kell 10.00

 

Tõnu Viik. Avasõnad

Pille Eslon. Lingvisti teekond

Ann Veismann. Ajast ajametafoorides

Reet Kasik. Struktuurne tähendus ja leksikaalne tähendus sõnamoodustuses

Mati Hint. Sihitise käände muutumine

Pirkko Muikku-Werner. Virolaiset ja suomalaiset idiomeja lainaamassa

Piret Voolaid. Folkloori lühivormide andmebaasid - keeleteekondade peegeldajad

Jelena Kallas, Margit Langemets. Püsiühendid sõnaraamatutes

Asta Õim. Uuendatud fraseoloogiasõnaraamat: tulevikunägemus

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Piia Taremaa doktoritöö kaitsmine 21.02.2017

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
17.01.2017

21. veebruaril kell 14.15 kaitseb Piia Taremaa doktoritööd "Attention meets language: a corpus study on the expression of motion in Estonian". Doktoritöö juhendajad on prof Renate Pajusalu ja dots Ilona Tragel, oponent PhD Anetta Kopecka (Université Lumière Lyon 2). Kaitsmine toimub ülikooli peahoone senati saalis.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala BA lõputööde kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.01.2017

Praktilise filosoofia ja filosoofia ajaloo õppesuunad
Neljapäeval, 26. jaanuaril Jakobi 2 ruumis 336

Kell 10.15
Mirt Kruusmaa (PF)

“The Relationship Between Thinking and the World in the Philosophy of Hannah Arendt”
juhendaja Siobhan Kattago, retsensent Francesco Orsi

Kell 11.00
Kevin Sebastian Saaremäe (FA)

“Martin Heideggeri 1949. aasta Bremeni-ettekannete meediateoreetilisi implikatsioone“
juhendaja Eduard Parhomenko, retsensent Ülo Matjus

Kell 12.45 hinnete teatamine.

Huvilised on teretulnud.
Lisainfo: HVFI koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Täna esitletakse uut põhjalikku eesti keele hääldust käsitlevat raamatut

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.01.2017

16. jaanuaril 2017 kell 16.00 esitletakse Tartus Jakobi 2-423 raamatut „Eesti keele hääldus”, mis on teine köide kaheksaköitelisest sarjast „Eesti keele varamu”.

„Eesti keele varamu” on läbi aegade kõige mahukam monograafiate sari eesti keele kohta, tutvustades mitmekülgselt eesti keele ehitust ja kasutust. Eesti keele häälduse köide kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist, pakkudes ülevaadet eesti keele vokaalidest ja konsonantidest, sõnarõhust, vältest ja intonatsioonist. Raamat esitab samuti põhjaliku sissevaate eesti keele häälduse uurimislukku nii foneetika kui ka fonoloogia vaatenurgast.

Raamatu ühe autori Pärtel Lippuse sõnul on „Eesti keele hääldus” mõeldud kõigile keelehuvilistele, kuid lugejalt eeldatakse algteadmisi foneetikast. „Oleme üritanud vältida dogmatiseeritud esitust ja pigem anname võimalikult tervikliku ülevaate eesti keele foneetika uurimustest,” rääkis Lippus.

Raamatu autorid on Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Pire Teras.

Sarja „Eesti keele varamu” esimene, 424-leheküljeline köide „Sõnamoodustus” ilmus 2015. aasta novembris. Reet Kasiku koostatud „Sõnamoodustus” kirjeldab, kuidas ja missuguseid tähendusi saab väljendada keele sõnamoodustussüsteemi vahenditega.

Lisainfo: Pärtel Lippus, TÜ eesti keele foneetika teadur, 737 6512, partel.lippus [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Kihnu sõnaraamatu tutvustamine

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Kihnu sõnaraamatu tutvustamine
Toimumiskoht: Uue kunsti muuseum / Pärnu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 21. jaanuar 2017 - 21. jaanuar 2017
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Indrek Hein: digimaailm näitab eesti keele elujõudu (PM 13.01.2017)

EKI uudised

Internet on loonud uue selge eraldusjoone alles jäämise lootuse ja kadumisele määratud keelte vahel, kirjutab Eesti Keele Instituudi võrguhaldur Indrek Hein.

 

Varasemad hinnangud selle kohta, kui kiiresti väheneb elavate keelte arv maailmas (praegu veidi üle 7000) ja kas põhjus on üleilmastumine, staatuse langus, poliitiline surve, linnastumine või mõni muu tegur, peavad nüüd arvestama uue reaalsusega – veebikeeli ehk keeli, milles leidub veebilehti, on vaid 500. Ja see arv tundub püsiv, isegi kui Google'i otsingusse, Wikipediasse või lokaliseeritud operatsioonisüsteemide nimistusse lisandub 1–2 uut keelt aastas.

Eesti keel jääb esialgu joone peale. Wikipedia andmetel on 0,1 protsenti veebist eestikeelne. Iga tuhandes veebileht tundub küll pea olematu arv, kuid oleme sellega maailmas lausa 38. kohal. Kui inglise keel on selle kõnelejate arvu ja veebisisu suhte osas kahekordselt üle esindatud, siis eesti keele üleesindatus on ümardamisvea piires umbes kümnekordne.

Osalt on põhjuseks õnnelikud juhused – me ei kuulu nende nelja miljardi maailma inimese hulka, kelleni internet pole üldse jõudnud, meie tähestik (mured š ja ž-ga on nüüdseks unustatud) võimaldab kiiret teksti sisestamist ja ka majanduslik heaolu on piisav, et olla IT suurfirmadele arvestatava ostujõuga turg. Ei jää eesti keel hätta isegi sel juhul, kui suhtlus arvutiga peaks klaviatuuri asemel kolima mikrofoni ja kõlarisse.

Küllap leiab põhjuseid veel, aga eesti keelt hoidis ja hoiab ka arvutis elujõulisena sama väike ime, mis on selles keeles sünnitanud sõnaraamatuid, entsüklopeediaid, teaduskeele ja eks ka riigi, kus seda keelt kõneleda.

Eesti keel lihtsalt läheb meile korda. Ja kui ühel hetkel enam ei lähe, siis on eesti keele saatus nagu mandinkadel Lääne-Aafrikas (11 miljonit kõnelejat ja mitte ühtki omakeelse Wikipedia huvilist). Mingu meile korda ka eesti viipekeel ja võro kiil, et neid ei tabaks nynorsk'i (igapäevane kõnekeel kuni 10 protsendi norralaste jaoks, samas e-tekstides vaid üks protsent) või Itaalia Piemonte murraku (regiooni ametlik keel umbes kahe miljoni kõnelejaga, kuid olematu digitaalse jalajäljega) saatus.

Postimees 13.01.2016 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ühekordsed valik- ja vabaained filosoofia osakonnas kevad 2017

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.01.2017

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse (3 EAP)
Bruno Mölder
Aine üldeesmärgiks on tutvustada filosoofiaüliõpilastele olulist osa kaasaegsest analüütilisest filosoofiatraditsioonist. Kursus annab sissejuhatava ülevaate vaimufilosoofia mõistetest, probleemidest ja argumentidest.

Asjad ja teadmine (3 EAP)
Endla Lõhkivi
Kursus käsitleb teadusliku teadmise loomise ja omandamise materiaalset külge, seda kuidas me õpime, kasutades tehnilisi vahendeid, konstrueerides ja rakendades mudeleid, seadmeid, kavandades ja viies läbi eksperimente, laiendades laborilahendusi tootmises ja igapäevaelus, uurides ajaloolisi esemeid ja kunstiteoseid.

Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung ja Egle Säre
Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt.

Merleau-Ponty kunstifilosoofia (3 EAP)
Eduard Parhomenko
Seminarid keskenduvad Maurice Merleau-Ponty esseedele "Cézanne'i kahtlus", "Kaudne kõnelemine ja vaikuse hääled" ja "Silm ja vaim", neis käsitletud maalimise filosoofia, kunstiteose ontoloogia, nägemise, ihulisuse - "maali tumma mõtlemise" - küsimustele.

Argumentatsiooniteooria alused (3 EAP)
Eve Kitsik
Kursusel tutvustatakse mitteformaalse loogika mõistestikku, sh õpitakse tundma argumenditüüpe ning tähtsamaid üldlevinud argumenteerimisvigu.

Ethics and Philosophy of Sex (3 EAP)
Francesco Orsi
This course examines philosophical questions related to sex. We will begin by analyzing the nature of sex, discussing a range of theories of sex including sex as essentially connected to reproduction, sex as a language or expression of love, and "plain sex" theories that emphasise sexual pleasure and desire. Then, we will consider more closely the ethics of sexual behaviour, discussing issues such as perversion, objectification, sexual consent, prostitution, pornography. We will examine some of the most relevant ethico-philosophical traditions for these issues: natural law theory, Kantianism, and feminism.

All levels, no prerequisite subjects.

Critical Thinking (3 EAP)
Mats Volberg
The aim of the course is to acquaint the students with the philosophical foundations of critical thinking, most common types of faulty argumentation and to give them the skills to apply both at analyzing and re-constructing different kinds of arguments.

Readings in Buddhist Philosophy I (3 EAP)
Vivian Bohl
The aim is to familiarize students with the main concepts and issues in Buddhist philosophy and with some schools of Buddhist thought. Texts that introduce Buddhist philosophy will be read and analyzed.

BA students (from 2nd year); MA, PhD students

Nietzsche, Foucault and Genealogy (3 EAP)
Jaanus Sooväli
The aim of the course is to provide students with knowledge of what is genealogy, more specifically, how Friedrich Nietzsche and Michel Foucault conceived it and what they thought it can achieve. In the course of reading Nietzsche's and Foucault's key texts on genealogy, the following topics will be focused on: (1) The cultural and philosophical context Nietzsche's and Foucault's genealogies grow out of; (2) The philosophical problems and questions pertaining to both conceptions of genealogy; (3) The (philosophical and cultural) aims and use of both genealogies; (4) The place of both (conceptions of) genealogies in the wider context of the 20th century philosophy.

Social and Ethical Aspects of Engineering (4 EAP)
Ave Mets, Endla Lõhkivi, Edit Talpsepp ja Jaana Eigi
Social and value dimensions of technologies. Overview of ethical theories. Environmental ethics and engineering. Research ethics and professional ethics.Moral relativism and cultural context of engineering.

Research Ethics and Integrity (3 EAP)
Margit Sutrop
The course consists of three modules: 1. Introductory lecture+seminar; 2. Joint workshop for the graduate students from Tartu and Konstanz universities; 3. Participation in the international conference on Research Integrity. The introductory lecture and seminar provide an ethical-philosophical background for understanding the topic of research ethics and integrity. In the joint workshop guidance will be provided on how to successfully pass the ethics review of the European Commission, how to deal with the ethical issues of one's research project. The international conference will provide a good overview of the international discussion on research integrity and scientific misconduct. A new Estonian Code of Conduct for Researchers will be discussed in the workshop of the conference.

PhD students

World Picture (3 EAP)
Ave Mets
Nature as spirited (animism, polytheism); monotheism and science; laws of nature as material or transcendent, abstract, from materialism to abstraction; human and nature, human and world; mathematics and technology in understanding the world; deep ecology.

All interested students, suggested (not obligatory) some knowledge of philosophy of science. Elective course for philosophy BA students.

Pragmatist Realism: Philosophy, History, and Science (3 EAP)
Ave Mets
In his intriguing book "Is Water H2O. Evidence, Realism and Pluralism" (2012), Hasok Chang, in fascinating and informative ways, brings together the philosophy, history and practice of science. As he expresses it: the by now commonplace fact that water is H2O "was a very difficult thing for scientists to learn". Through his attentive and critical look at the history of this learning process, Chang brings forth the intricacies and contingencies of science and of our understanding of the world as scientifically explained. Thereby he incites a more pluralistic approach to and revision of our contemporary scientific practices. On the basis of this book, Hasok Chang will give the workshop "Pragmatist Realism: Philosophy, History, and Science" on 6-9 March 2017.

MA, PhD, and last year BA students

Philosophical Methodology (3 EAP)
Bruno Mölder
The course gives an overview of different philosophical methods and asks if there is something that is distinctive about them when compared to scientific methods. First, we will consider philosophical naturalism and its claim that philosophy should be continuous with natural sciences. Second, we will explore various methods that have taken by some to be distinctive of philosophy, such as conceptual analysis and thought experiments. Third, we will consider the evidential status of philosophical intuitions in the light of some recent criticism by experimental philosophers.

Philosophy MA students

Introduction to Epistemology (3 EAP)
Alexander Stewart Davies
Epistemology is the study of knowledge and related concepts. This course aims to introduce students to the philosophical questions that arise when trying to understand knowledge and related concepts. For example, what is knowledge? Should we always form our beliefs in accordance with the evidence? Or can moral and pragmatic factors legitimately influence our beliefs? What is the structure of justification? How do we get knowledge from what seem to be good sources of knowledge: such as perception, testimony and induction even though those sources are obviously susceptible to all kinds problems e.g. illusion, deceit, and unobserved cases? The aim of this course is not to provide students with the answers to these questions. It is rather to get students to understand why these questions are not easy to answer and thus to position students so that they are able to think critically for themselves about these topics. This course is twinned with Epistemology II: a series of seminars that follow a day or so after each week's lecture. In these seminars, students will have the chance to practice doing epistemology by engaging in supervised discussions of the topics raised in the lectures. It is strongly recommended that students who attend Epistemology I also attend Epistemology II.

BA students, MA students

Introduction to Epistemology II (3 EAP)
Alexander Stewart Davies
The aim of this course is to develop the capacity of students to analyse and assess the key texts which form the basis of the lectures for Introduction to Epistemology I. This course builds on the knowledge students gain of contemporary epistemology from Introduction to Epistemology. The aim is to develop student's capacity to critically engage with, rather than merely learn facts about, contemporary epistemology. Generally, this course must be taken simultaneously with Introduction to Epistemology I. Exceptions may be made--but you must discuss this with the course lecturer.

BA students, MA students who have already passed / are taking Introduction to Epistemology (FLFI.04.013)

Philosophical Perspectives on the Naturalistic Explanation of Religious Belief (3 EAP)
Uku Tooming ja Riin Kõiv
The purpose of this course is to explore naturalist and materialist approaches, both historical and contemporary, to explaining religious belief and practice, and their broader implications for reductive understanding of cultural phenomena. Special focus will be on the questions of whether, and in which ways, the materialist understanding of human nature can ground cultural critique. The course will address the following topics: materialist and psychologistic explanations of religious belief in the tradition of European Enlightenment thought (e.g. French materialism, Ludwig Feuerbach), contemporary cognitive studies of religion and explanations of religion in evolutionary psychology (e.g. Dan Sperber and the epidemiology of religious representations, Pascal Boyer, Paul Bloom).

Everybody interested, preferably MA students

Meaning, Truth, and Context (6 EAP)
Alexander Stewart Davies
The main objective of the course is to make students au fait with the contemporary debate about contextualism in the philosophy of language. The following topics will be covered in the course: truth-conditional semantics; context-sensitivity; context-shifting arguments; truth-conditional pragmatics.

Undergraduate and graduate philosophy students who have passed elementary logic and/or formal semantics courses, and an introductory course in philosophy of language.

The Sun and the Stranger: Seminar on Julia Kristeva (6 EAP)
Tiina Ann Kirss
This seminar course will focus on key topics, conceptual frameworks and metaphorics in selected writings by semiotician and cultural theorist Julia Kristeva. Though her work is often classified as feminist and poststructuralist, Kristeva`s thinking uses but eludes both of these classifications. More precisely, she draws extensively and richly on the discourse of psychoanalysis to address what she refers to as "new maladies of the soul, " and the characteristics of modern collectivities that inhibit or destroy subjectivity. In the seminar we will read closely Kristeva`s writings on exile, love, melancholy ("black sun"), and estrangement, as well as consider her innovative uses of form to provoke her reader into the precariousness of humanist philosophical inquiry.

Students in MA Program in Philosophy, international students, interested Ph.D students in the humanities or arts. Prerequisite: knowledge of English sufficient to undertake the reading of complex texts and to discuss them in a seminar setting.

Topics in Estonian Culture: Colonization, Trauma, Postcommunism (6 EAP)
Tiina Ann Kirss
This course will investigate, in lecture/discussion format, three clusters of events and processes in the cultural history of Estonia in the context of interdisciplinary thought and cultural theories. Specific knowledge of cultural history will serve as a testing ground for explanatory frameworks drawn from postcolonial thought, trauma theory, and memory studies. (1) The first cluster will examine "founding moments" of the 13th century colonization of the Baltic region, and the subsequent christianization using the chronicle as a principal source. As a long-term process, colonization led to the enslavement of the Estonian peasant on manorial estates owned by Baltic-Germans, and to oppressive structures of physical as well as epistemic violence. The paradox of the emergence of written Estonian is one facet of christianization, alongside the "civilizing project" of establishing basic schools. Topics to be covered include insurgency, peasant social differentiation, and Enlightenment-fueled emancipatory discourses among Baltic-German intellectuals. (2) The second cluster will examine the loss of Estonian nationhood at the beginning of World War II, and the cultural memory of the three occupations (Soviet, German, Soviet) of the war. Models of trauma, tragedy, and postmemory will be discussed, using written life stories of Estonians as source material. (3) The third cluster will discuss the post-Soviet period (1991-) and questions will be raised concerning the pertinence and validity of a post-colonial model for these cultural shifts and dynamics. Filling in "blank spaces" of history with banished narratives, and the representation of Soviet life in life stories are questions for memory studies, and will be broached through a plurality of approaches (recuperative, "multidirectional", cultural trauma). All readings are in English translation.

All students interested in the subject.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Ojārs Bušs lahkunud

EKI uudised

Kurb sõnum

3. jaanuaril lahkus pika haiguse järel Läti tuntuim balti ja soome-ugri keelte kontaktide ja kohanimede uurija, jalgpallifänn ja lihtsalt väga tore inimene Ojārs Bušs (1944–2017).

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Lotmani seminar 2017

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
20.12.2016

Vene kirjanduse õppetool tähistab oma õpetaja ja kauaaegse juhataja, maailmakuulsa teadlase professor Juri Lotmani 95. sünniaastapäeva rahvusvahelise seminariga, mis toimub Tartu Ülikoolis 26.-28.02.2017. 

Interdistsiplinaarne Lotmani seminar on rahvusvaheliselt tunnustatud iga-aastane teadusüritus, mis koondab Tartu-Moskva koolkonna teadlasi. 2017. aastal on kavas 30 ettekannet teadlastelt Šveitsist, Prantsusmaalt, Soomest, Kanadast, Leedust, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist. Mainekate teadlaste kõrval esinevad ka osakonna doktorandid ja hiljuti kaitsnud värsked doktorid. Teevad kaasa kolleegid semiootika ja folkloristika osakondadest, samuti ka Tallinna ülikoolist.

Võib öelda, et seminar on Juri Lotmani koolkonna esindajate ühendamine ja samas ka hetkeseisu ülevaatus, sest osalevad vähemalt nelja põlvkonna esindajad – Lotmani kolleegid, tema vahetud õpilased ja õpilaste õpilased. 

Tavapäraselt antakse kätte ka Lotmani nimelised stipendiumid teadustööde konkurssi võitnud kahele TÜ üliõpilasele – semiootikule ja slavistile. 

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiootika osakonna teadur Riin Magnus võitis Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil II preemia

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.12.2016

Konkursitöö „Abiloomade töö semiootilised alused: juhtkoera ja nägemispuudega inimese märgikasutus” osales doktoriõppe üliõpilaste astmes.

15. detsembril 2016 tunnustati Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.

https://siseveeb.ut.ee/et/teated/uliopilased-toid-teadustoode-riiklikult-konkursilt-tartu-ulikoolile-peapreemia-eripreemia

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikool kuulutab välja rektori valimised

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.12.2016
Tartu ülikool / Foto: Andres Tennus

Alates tänasest kuni 20. veebruarini 2017 saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad 30. märtsil.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus.

Rektorikandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 20. veebruaril 2017. a kell 17.00 esitada kirjalikus vormis esildis koos kandidaadi tutvustusega ja kandidaadi kirjalik nõusolek paberil Tartu ülikooli peahoones akadeemilisele sekretärile või elektrooniliselt aadressile rektorivalimised [ät] ut.ee.

Valimiskomisjoni esimehe Priit Kaasiku sõnul on rektori valimise protsess alates kandidaatide esitamisest kuni valimistulemuste selgumiseni ülikooli elus tervikuna väga eriline aeg, kuna see kõnetab otseselt kõiki ülikooli töötajaid. „Arutelude kaudu tulevad esile mitte ainult kandidaatide tugevused ja nõrkused, vaid selginevad ülikooli kui terviku arengusuunad ning samuti valukohad,“ kirjeldab Kaasik rektori valimiste olulisust ülikooli jaoks.

Eelseisvaid valimisi peab Kaasik tavapärasest erilisemateks, kuna alates 2016 a. käib akadeemiline elu Tartu ülikoolis uue struktuuri järgi ja see seab ülikooli juhi valimise teistsugusesse olukorda. „Kõrgharidusruumi ja teadusrahastamise muutuste tingimustes ootame sisukaid ja edasiviivaid arutelusid ning kindlasti valime rahvusülikoolile parima rektori, et Tartu ülikool püsiks maailma tippkõrgkoolide seas jätkuvalt konkurentsivõimelisena,“ rääkis Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 13. märtsi 2017. a seisuga.

Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul, mida juhatab valimiskomisjoni esimees. Valimiskoosolek toimub 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 ülikooli aulas.

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, 737 5364, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool kuulutab välja rektori valimised

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.12.2016
Tartu ülikool / Foto: Andres Tennus

Alates tänasest kuni 20. veebruarini 2017 saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad 30. märtsil.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus.

Rektorikandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 20. veebruaril 2017. a kell 17.00 esitada kirjalikus vormis esildis koos kandidaadi tutvustusega ja kandidaadi kirjalik nõusolek paberil Tartu ülikooli peahoones akadeemilisele sekretärile või elektrooniliselt aadressile rektorivalimised [ät] ut.ee.

Valimiskomisjoni esimehe Priit Kaasiku sõnul on rektori valimise protsess alates kandidaatide esitamisest kuni valimistulemuste selgumiseni ülikooli elus tervikuna väga eriline aeg, kuna see kõnetab otseselt kõiki ülikooli töötajaid. „Arutelude kaudu tulevad esile mitte ainult kandidaatide tugevused ja nõrkused, vaid selginevad ülikooli kui terviku arengusuunad ning samuti valukohad,“ kirjeldab Kaasik rektori valimiste olulisust ülikooli jaoks.

Eelseisvaid valimisi peab Kaasik tavapärasest erilisemateks, kuna alates 2016 a. käib akadeemiline elu Tartu ülikoolis uue struktuuri järgi ja see seab ülikooli juhi valimise teistsugusesse olukorda. „Kõrgharidusruumi ja teadusrahastamise muutuste tingimustes ootame sisukaid ja edasiviivaid arutelusid ning kindlasti valime rahvusülikoolile parima rektori, et Tartu ülikool püsiks maailma tippkõrgkoolide seas jätkuvalt konkurentsivõimelisena,“ rääkis Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 13. märtsi 2017. a seisuga.

Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul, mida juhatab valimiskomisjoni esimees. Valimiskoosolek toimub 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 ülikooli aulas.

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, 737 5364, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool kuulutab välja rektori valimised

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.12.2016
Tartu ülikool / Foto: Andres Tennus

Alates tänasest kuni 20. veebruarini 2017 saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad 30. märtsil.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus.

Rektorikandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 20. veebruaril 2017. a kell 17.00 esitada kirjalikus vormis esildis koos kandidaadi tutvustusega ja kandidaadi kirjalik nõusolek paberil Tartu ülikooli peahoones akadeemilisele sekretärile või elektrooniliselt aadressile rektorivalimised [ät] ut.ee.

Valimiskomisjoni esimehe Priit Kaasiku sõnul on rektori valimise protsess alates kandidaatide esitamisest kuni valimistulemuste selgumiseni ülikooli elus tervikuna väga eriline aeg, kuna see kõnetab otseselt kõiki ülikooli töötajaid. „Arutelude kaudu tulevad esile mitte ainult kandidaatide tugevused ja nõrkused, vaid selginevad ülikooli kui terviku arengusuunad ning samuti valukohad,“ kirjeldab Kaasik rektori valimiste olulisust ülikooli jaoks.

Eelseisvaid valimisi peab Kaasik tavapärasest erilisemateks, kuna alates 2016 a. käib akadeemiline elu Tartu ülikoolis uue struktuuri järgi ja see seab ülikooli juhi valimise teistsugusesse olukorda. „Kõrgharidusruumi ja teadusrahastamise muutuste tingimustes ootame sisukaid ja edasiviivaid arutelusid ning kindlasti valime rahvusülikoolile parima rektori, et Tartu ülikool püsiks maailma tippkõrgkoolide seas jätkuvalt konkurentsivõimelisena,“ rääkis Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 13. märtsi 2017. a seisuga.

Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul, mida juhatab valimiskomisjoni esimees. Valimiskoosolek toimub 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 ülikooli aulas.

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, 737 5364, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikooli talveülikool pakub koolitusi religioonist harrastusspordini

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.12.2016
Talveülikool 2017

Tartu ülikooli tänavuse talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

5. jaanuarist 19. veebruarini toimuvaid koolitusi viivad läbi oma ala tunnustatud õppejõud ja pikaajalise kogemusega praktikud. Kursusi pakutakse ettevõtjatele, juhtidele, spetsialistidele, õpetajatele ning kõigile teistele huvilistele.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest , reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Esmakordselt toimub hinnatud koolitaja, religiooni- ja suhtlemispsühholoog professor Tõnu Lehtsaare koolitus taandumistarkusest ja taandumisega kaasnevate emotsionaalselt raskete olukordadega toimetulekust. „Taanduda, sh tagasi astuda suudavad vaid küpsed ja tugevad isiksused, kes usuvad oma üritusse rohkem kui oma isikusse,“ avab Lehtsaar teemat.

Talveülikooli kursustele on registreeruda võimalik juba praegu.

Koostöös Tartu ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu ülikooli muuseumit, kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info http://www.ut.ee/et/taiendusope/talveulikool

Vaata ka professor Tõnu Lehtsaare videot taandumistarkusest

Lisainfo: Marko Ojakivi, TÜ elukestva õppe keskuse turundusspetsialist, 515 6142, marko.ojakivi [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikooli talveülikool pakub koolitusi religioonist harrastusspordini

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.12.2016
Talveülikool 2017

Tartu ülikooli tänavuse talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

5. jaanuarist 19. veebruarini toimuvaid koolitusi viivad läbi oma ala tunnustatud õppejõud ja pikaajalise kogemusega praktikud. Kursusi pakutakse ettevõtjatele, juhtidele, spetsialistidele, õpetajatele ning kõigile teistele huvilistele.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest , reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Esmakordselt toimub hinnatud koolitaja, religiooni- ja suhtlemispsühholoog professor Tõnu Lehtsaare koolitus taandumistarkusest ja taandumisega kaasnevate emotsionaalselt raskete olukordadega toimetulekust. „Taanduda, sh tagasi astuda suudavad vaid küpsed ja tugevad isiksused, kes usuvad oma üritusse rohkem kui oma isikusse,“ avab Lehtsaar teemat.

Talveülikooli kursustele on registreeruda võimalik juba praegu.

Koostöös Tartu ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu ülikooli muuseumit, kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info http://www.ut.ee/et/taiendusope/talveulikool

Vaata ka professor Tõnu Lehtsaare videot taandumistarkusest

Lisainfo: Marko Ojakivi, TÜ elukestva õppe keskuse turundusspetsialist, 515 6142, marko.ojakivi [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Valdur Mikita populaarne loengusari jõuab lõpule

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.12.2016
Valdur Mikita / Foto: Andres Tennus

Kolmapäeval, 14. detsembril algusega kell 16.15. toimub vabade kunstide professor Valdur Mikita loengusarja „Mõtterännak eestlaste elutundest" viimane loeng „Hümn sääsele, karule ja mesitarule“. 

Kirjanik ise soovib enne viimast loengut hoida huvilistes ootusärevust ning seetõttu ei kipu Mikita metafoore pikalt ja põhjalikult lahti seletama. Küll aga iseloomustab TÜ vabade kunstide professor loengusarja viimast vestlust kui espitsjooni eestlaste loodustunnetuse juurde.

Mikita loengukursus uurib ja mõtestab eestlaste elutunnet läbi paigavaimu ja loodustunnetuse. Vaatluse alla võetakse sellised põnevad teemad nagu maagiline elutunne, metsarahva müüt, isiklikud pühapaigad, panteistlik looduskogemus, intuitiivne usuelu, maastikupõhised mõtlusvormid, maagiline sõna, eesti märk, kognitiivne perifeeria, mitmiktaju, pärismaised meeleseisundid, müüti loov rahvusbiograafia ja palju muudki – näiteks armastus seente vastu.

Kursus kutsub looma seoseid arhailiste ja tänapäevaste kultuurinähtuste vahel, mis on pika aja jooksul kujundanud eestlaste elutunnet, ning lugu pidama oma isiklikust ja intuitiivsest paigatunnetusest.

Loengud toimuvad ülikooli ringauditooriumis aadressil Jakobi 2-226. Kuulama ja osalema on oodatud kõik huvilised nii ülikoolist kui väljapoolt.

Juba toimunud loenguid on võimalik UTTV vahendusel järelvaadata.

Jätkuna väga populaarsele loengusarjale toimub 2017. aasta kevadel kursus “Praktiline mütogeograafia”. Jätkukursus on mõeldud TÜ üliõpilastele, külalisüliõpilastele ja täiendusõppijatele, kes on läbinud eeldusaine “Mõtterännak eestlaste elutundest” positiivse tulemusega.

Lisainfo
Maarja Nõmmik, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppekorralduse spetsialist, 737 5669, maarja.nommik [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Karl Kello: riigi keel, teaduskeel (Õpetajate Leht 9.12.2016)

EKI uudised

 

Riigi keel, teaduskeel

Karl Kello

Eesti teaduskeele IV konverentsilt (TLÜ, 2.–3.12) jäi kõige muu kõrval kõrva väljaütlemine, et uues, kavandatavas „Eesti keelestrateegias 2018–2027” tuleks jätta välja sõnake „ka”. Mis esineb n-ö kehtivas eesti keele arengukavas, kus nähakse ette avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles. Saaks ju öelda palju lihtsamalt ja loogiliselt: „avaldada tähtsamad teadustulemused eesti keeles”, s.o riigikeeles. Vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist (loe: ingliskeelestumist). Sest kui palju meil neid doktoritöid ikka kirjutatakse saksa, prantsuse, hiina … keeles.

Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts on tõdenud, et doktorantuur ongi juba sunnitud ingliskeelseks, ja küsinud retooriliselt: kas eesti rahvusmõtet tuleks edaspidi mõelda inglise või hiina keeles? Teaduskeele nõrkus peegeldub hariduses – ja vastupidi.

Euroopa Liidu keelepõhimõtete eesmärk on, et iga eurooplane omandab vähemalt kaks võõrkeelt. Mis läheb ilmselt asja ette iseäranis siis, kui omakeelse teaduse tegemine ei tule kõne alla. Aga kui juba säärane õilis eesmärk, tuleb ka keeleomandamisprotsess ümber muuta, ja seda lasteaedadest alates – kui ei soovita, et mängu jääksid vaid eliidi huvid, nagu alati. Täiusliku kaks-kolmkeelsuse omandamine saab võimalik olla üksnes mängeldes, s.o nõnda varajases lapseeas, kui keelt õpitakse õppimata.

TLÜ professor Daniele Monticelli sedastas, et täiuslik kakskeelsus teaduses oleks päris hea lahendus. Ingliskeelse teaduse tegemine on noorteadlaste jaoks vältimatu, seda teaduslikku kogukonda kuulumise mõttes, kui ei soovita istuma jääda ja isolatsiooni sattuda. Rahvusteaduse mõiste on Monticelli sõnul väga ebaõnnestunud – teadus on teadus, seda tuleb teha nii, et oleks arusaadav.

TÜ tänapäeva eesti keele professori Helle Metslangi järgi (vt PM, 3.12) on nii, et „Eesti riik peab oma keele eest hoolt kandma. Ta ei saa seda jätta jumala hooleks.” Nii ongi. Kes ise ennast aitab, seda aitab ka jumal. Õigusteadlane ja -ajaloolane Peeter Järvelaid pidas teaduskeele konverentsil vajalikuks meenutada, et eesti keel on põhiseaduslik riigikeel ja eesti keele instituut – see on riigikeele instituut, st riigiamet, mida riik peab üleval. Peeter Järvelaid tõdes, et kuigi meil osatakse inglise keelt väidetavalt hästi, on meie teaduskeel inglise emakeelega kolleegide silmis heal juhul keskastme keel. Sellesse suhtutakse liigagi heatahtlikult, nagu omal ajal kohalikku vene keele purssimisse. Kui doktoritöö tehtaks riigikeeles ja lühikokkuvõte avaldataks inglise keeles, siis leiaks see ehk ka lugemist.

Õpetajate Leht 9.12.2016

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kolledži jõulukaardi valmimisele aitasid kaasa väikesed kunstnikud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
09.12.2016

Sellel aastal soovis maailma keelte ja kultuuride kolledž oma sõpradele saata väga erilise jõulukaardi.

Tekkis mõte, et kaarti võiks kaunistada ühe väikese kunstniku jõulu- või talveteemaline joonistus. Selleks kuulutasime välja joonistusvõistluse, kus võisid osaleda kõik maailma keelte ja kultuuride kolledži töötajate kuni 12-aastased lapsed. Võistlusele laekus 30 tööd ja kuna kõik tööd olid nii ilusad, siis otsustasime võitja välja selgitada loosi teel. Nii kaunistab kolledži jõulukaarti 7-aastase Kristiina maal „Hommik“.

Kõikide töödega saab alates 12. detsembrist tutvuda Lossi 3 õppehoone trepigaleriis IV korrusel.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

TeadusEST 2016

EKI uudised

Täna, 8. detsembril kogunevad teadlased ja teaduspoliitika kujundajaid teadusfoorumile „teadusEST 2016”. Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimuva foorumi keskmes on teaduse rahastamine. Foorumit saab jälgida otseülekandena interneti vahendusel ERR-i teadusuudiste portaalis Novaator ja Tartu ülikooli veebikanalis UTTV kella 13.45‒18. Loe lähemalt siit

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti keelenõukogu

Ring ümber identiteedi

Eesti keelenõukogu

Eesti keelenõukogu seminar
RING ÜMBER IDENTITEEDI

8. detsember 2016

Eesti Rahva Muuseum (Muuseumi tee 2, Tartu)
Jakob Hurda saal

Tervituskohv

11.00-11.10 Avasõnad

Teoreetilist

11.10-11.35
Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli demograafiaprofessor
Keelepõhine segregatsioon Tallinnas

11.35-12.00
Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeeriumi analüütik

loe edasi

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Vestlusring: Eesti keel on edulugu (PM 4.12.2016)

EKI uudised

Kas masinad hakkavad meiega me emakeeles suhtlema? Kas inglise keel tungib peale ja lämmatab? Kuidas õpetada eesti keelt nii, et see ka selgeks saaks? Miks õpib välismaal igal aastal tuhatkond üliõpilast eesti keelt ja miks huvi kasvab? Nende ja teistegi küsimuste üle arutlesid vestlusringis kolm Tartu Ülikooli eesti keele professorit: Birute Klaas-Lang, Helle Metslang ja Karl Pajusalu.

 

/--/ 

Marti Aavik: Eesti Keele Instituudi võimaliku liitmise üle toimus äsja tuline vaidlus.

 

Karl Pajusalu: Vast jäigi avalikkusele natuke arusaamatuks, mida keelenõukogu tahtis saavutada. Oluline pole mitte nui neljaks praeguste asutuste täpselt samasugustena säilitamine, vaid nende funktsioonide täpsustamine. Oluline on, et vormilised asjad ei sõidaks sisust üle.

 

Tuleb riiklikul tasemel üle vaadata kõigi eesti keele asutuste ülesanded. Näiteks on küsitav, et üht kõige tähtsamat riikliku funktsiooni täidab vabatahtlik kogu. Eesti keele normile tugineb kogu juriidika kohtusüsteemini välja – kuidas norm on defineeritud, kuidas sellest ühtmoodi aru saada. Praegu tegeleb sellega  Emakeele Seltsi keelekomisjon. Aga Emakeele Selts on vabatahtlik kutseühing, MTÜ. Keelekomisjonis käivad inimesed eri asutustest koos ühiskondlikel alustel. Neil ei ole mingisugust riiklikku vastutust. Ei saagi olla.

 

Alates keelenormi tagamisest ja keelehooldusest on väga palju selliseid ülesandeid, mis tuleks anda ühemõtteliselt Eesti Keele Instituudile kui riigikeele keskusele. Teiselt poolt võiks mõned laia teaduslikku kompetentsi nõudvad ülesanded anda ülikoolidele, nagu ongi toimunud uue eesti keele teadusliku grammatika ja keelevaramu sarjaga, mida koordineerib Tartu Ülikool.

 

Birute Klaas-Lang: Selline tööjaotus on Euroopa riikides tavapärane. Hea eeskuju on kasvõi Soome Kodumaa Keelte Keskus, mille ülesanne ongi keelehoole, sõnaraamatute koostamine ja sellega seotud uuringud. Peamegi terviklikult üle vaatama kõikide keeleasutuste ülesanded: mida võiksid ja peaksid tegema ülikoolid, EKI, keeleinspektsioon, ministeeriumi keeleosakond, Eesti keelenõukogu jne. Peame otsima terviklahendust, mitte tegelema paari detailiga.

 

Karl Pajusalu: Riiklikke püsiülesandeid ei saa rahastada projektipõhiselt. Nii need asjad ei peaks enam käima, et iga aasta algul tuleb vaadata, keda saab palgale jätta ja millist töörühma teha. See võis olla mõistetav 1990ndate alguses, aga nüüd võiks teha hüppe kvaliteedis. Seda kõike me keelenõukoguga ka ette panime, aga paraku jäi avalikkuses kõlama, justkui oleksid keeleteadlased nõudnud status quo säilitamist. See ju polnud üldse asja mõte.

 

Ülesannete parem jaotus ei tule nii, et liidan ja lahutan. Vaja on sisulist analüüsi, mis paraku on seni tegemata, ja seda mitte ainult keeleasjades, vaid ka paljus muus.

 

Helle Metslang: Eesti riik peab oma keele eest hoolt kandma. Ta ei saa seda jätta jumala hooleks.

Loe kogu artiklit siit

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rahvusvaheline teadusseminar avab ukse koostööks Uppsala ülikooliga

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.12.2016

8.-10. detsembril korraldab Tartu ülikooli slavistika osakond rahvusvahelise interdistsiplinaarse teadusseminari „Tõlkestrateegiad ja riiklik kontroll“.

Seminaril käsitlevad Eesti, Läti, Rootsi, Saksamaa, Iisraeli ja Venemaa uurijad teemasid, mis iseloomustavad tõlkimise mehhanisme ning tõlkijate ja toimetajate strateegiaid vene impeeriumi ja nõukogude võimu aastatel. Eeskätt kontsentreerutakse eestikeelsetele ilukirjandustõlgetele, kuid analüüsitakse ka Stalini ajastul ning poststalinlikul perioodil ilmunud venekeelsete tõlgete keelt ja stiili, arutletakse selle üle, millised erisused iseloomustavad neil aastail ilmunud tõlketekste, kirjeldatakse tsensuuri ja toimetajate sekkumist tõlkeprotsessi. Konkreetsemalt räägitakse tõlketeoreetilistest küsimustest.

TÜ vene kirjanduse vanemteadur Lea Pildi sõnul on Eesti tõlkelugu nõukogude perioodil olnud eesti tõlketeadlaste huvi fookuses ja tegemist on tänasel päeval ülimalt aktuaalse teemaga. „Seminaril püütakse analüüsida kultuuri järjepidevuse katkestuste avaldumisvorme mainitud ajavahemikul, kuid samas pöörata võib-olla isegi enamat tähelepanu sellele, kuidas õnnestus eesti tõlkijatel säilitada kultuuri identsust ning järjepidevust, vaatamata tugevale ideoloogilisele survele ja nõukogude tsensuuri kontrollile," rääkis Pild. 

Plenaarloengutega esinevad professor Peeter Torop Tartu ülikoolist ja doktor Susanna Witt Uppsala ülikoolist. Seminar on interdistsiplinaarne, sellel osalevad teadlased TÜ semiootika, klassikalise filoloogia, anglistika, romanistika jt osakondadest.

Seminari viib läbi IUT-projekti „Tõlkeideoloogia ja ideoloogia tõlkimine: kultuuridünaamika mehhanismid Eestis vene impeeriumi ja nõukogude võimu tingimustes 19.-20. saj“ teadlaste töörühm koostöös Uppsala ülikooli keskusega Uppsala Centre for Russian and Eurasian Studies (Rootsi). Seega avab teadusüritus Tartu ülikoolile mitmekülgsed võimalused Uppsala ülikooliga tõlketeaduse vallas koostöö arendamiseks.

Seminari töökeelteks on vene ja inglise keel.

Lisainfo: Lea Pild, vene kirjanduse vanemteadur, lea.pild [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Loengusarjas "Keele sajand - Saussure, Linzbach, Jakobson" Ülle Pärli teemal “Wilhelm von Humboldti keelekäsitlus”

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.12.2016

TÜ semiootika osakonna, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ja Eesti Semiootika Seltsi koostöös ellu viidav loengusari “Keele sajand: Saussure, Linzbach, Jakobson” tähistab Ferdinand de Saussure’i teose “Üldlingvistika kursuse” ja Jakob Linzbachi teose “Filosoofilise keele printsiipidest” ilmumise 100. aastapäeva ning Roman Jakobsoni 120. sünniaastapäeva.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Üliõpilased tunnustavad parimaid õppejõude

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.12.2016

Tudengid tõstavad 2015/2016 aasta tagasiside põhjal esile Tartu ülikooli nelja õppejõudu, kelle õpetamisoskused on tudengeid enim inspireerinud.

2016. aasta Tartu ülikooli aasta õppejõu auhinna saajad on järgmised:

  • humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas prantsuse keele õpetaja Reet Alas
  • sotsiaalteaduste valdkonnas didaktika lektor Liina Lepp
  • meditsiiniteaduste valdkonnas kirurgia lektor Marko Murruste 
  • loodus- ja täppisteaduste valdkonnas analüütilise keemia professor Ivo Leito

Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurme hinnangul on inimeste kiitmine hädavajalik ning õppejõudude tunnustamine seega inimlikult positiivne ja vajalik. „Lihtne on rääkida parandamist vajavatest asjadest ja probleemidest - ja muidugi vajalik ka, sest kuidas me muidu areneksime. Kui aga midagi on tehtud hästi ja seda tunnustatakse, siis annab see inimestele juurde motivatsiooni ja kindlustunnet,“ ütles Alunurm.

Samuti inspireerib õppejõudude tunnustamine ka tudengeid. „Säravad ideed ja mõttesähvatused sünnivad tihti inimeste omavahelisestest aruteludest ning õppejõul on sel viisil võimalik tudengeid suunata suuri tegusid tegema ja maailma muutma. Nende õppejõudude tunnustamine kandub seepärast lainena edasi ka üliõpilastesse, kes temast inspireeritud on,“ lisas Alunurm.

Lisaks tunnustatakse ka iga valdkonna kümmet parimat õppejõudu. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on neist 9 maailma keelte ja kultuuride kolledži õppejõud:

  • Reet Alas, prantsuse keele õpetaja
  • Natalija Joonas, vene keele õpetaja
  • Maria-Kristiina Lotman, klassikalise filoloogia dotsent;
  • Eri Miyano, jaapani keele õpetaja
  • Janeli Nõlvand, vene keele õpetaja
  • Oksana Palikova, vene keele lektor
  • Natalja Zagura, inglise filoloogia assistent
  • Piret Toomet, eesti keele õpetaja
  • Edeli Viljasoo, vene keele õpetaja

Samuti tunnustatakse programmijuhte tulemusliku õppeprogrammi arendamise eest. Humanitaarteaduse ja kunstide valdkonnas anti välja kolm aasta programmijuhi tiitlit, nende hulgas pälvis tunnustuse ka kolledži tõlketeaduse lektor Terje Loogus magistriõppekava „Tõlkeõpetus“ arendamise eest.

Aasta õppejõud saavad endale mälestuseks erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinna märgile lisatakse rahaline preemia Tartu ülikooli professori ühe miinimumkuupalga ulatuses.

Auhinnad antakse üle tunnustamisüritusel 13. detsembril korporatsioon Rotalia saalis.

Lisainfo:
Laura Hütt (737 5158, laura.hutt [ät] ut.ee)
TÜ õppekvaliteedi peaspetsialist

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Peeter Päll käis Vikerraadios nimedest rääkimas (2.12.2016)

EKI uudised

 

Vasar. Isiku-, koha- ja ärinimed 

 

Saatesarjas "Vasar" räägiti isiku-, koha- ja ärinimedest. 

Stuudios oli Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. 

Saatejuhid: Maarja Vaino, Peeter Helme 

 

Saadet saab kuulata siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Aaron Wendlandi avalik loeng: Heidegger - For and Against National Socialism

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.12.2016

Public Lecture by Aaron Wendland: Heidegger - For and Against National Socialism

On Wednesday, 07 December 2016, 16:15 at Jakobi 2, Room 336

Aaron James Wendland is Research Fellow in Philosophy at University of Tartu.

The lecture is based on Heidegger's recently published private notebooks from the 1930s. The aim of this lecture is to reassess the relation between Heidegger's extremely influential philosophy and his decision to join the Nazi Party in 1933.  

Abstract:  Martin Heidegger is arguably the most influential philosopher of the 20th Century. He was also a card-carrying member of the Nazi Party. Debate over the relation between Heidegger’s thought and his political engagement has raged since Heidegger officially joined the Nazi Party in 1933. However, the recent publication of Heidegger’s private notebooks has provided scholars with detailed insight into Heidegger’s philosophical development and political thinking in the interwar period. This lecture examines Heidegger’s involvement with the Nazi regime in light of the philosophical account of Western history Heidegger develops in his notebooks of the 1930s. Specifically, this talk claims that Heidegger’s early enthusiasm for National Socialism was based his belief that the Nazis represented a radical break from the Western tradition that begins with Greek techne and culminates in the environmental degradation and human dislocation in our modern, technologically advanced societies. This lecture then shows that Heidegger eventually comes to see that, far from a radical break with the Western tradition, National Socialism represents the apotheosis of modern technology and the danger it entails. And so, Heidegger’s later critique of technology can be read as an implicit and occasionally explicit critique of the Nazis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut koolitab Postimees Grupi ajakirjanikke

EKI uudised

Eesti Keele Instituudi (EKI) keelekorraldajad asuvad koolitama Postimees Gruppi kuuluvate maakonnalehtede toimetusi. Esimene koolitus toimub 2. detsembril Virumaa Teataja toimetusele.

Ajakirjanike töö käib keelega ning nende missioon on ilusa ja õige eesti keele hoidmine. Koolituse eesmärk on tutvustada ajakirjanikele lähemalt EKI pakutavaid võimalusi, kuidas igapäevatöös tekkivatele  keeleküsimustele vastuseid leida. Siin on abiks ÕS jt sõnaraamatud, keelenõuanne, Keelenõuvakk jm. Koolitajad on EKI keelenõuandjad, ÕSi ja õigekeelsuskäsiraamatu tegijad. 

Peale Virumaa Teataja toimuvad koolitused ka Valgamaalase, Tartu Postimehe, Sakala, Pärnu Postimehe ja Järva Teataja toimetuses. Koolitused kestavad 2017. aasta maikuuni.

AS Postimees Grupp ja Eesti Keele Instituut kirjutasid tänavu emakeelepäeval, 14. märtsil alla koostöölepingule, mille eesmärk on populariseerida ja toetada eesti keelt ning eesti keelega seotud uurimis- ja arendustöid, pakkuda lugejatele võimalust laiendada oma keeleteadmisi ja aidata kaasa eesti keelevara kogumisele. EKI töötajad kirjutavad ka regulaarselt keelevaldkonda tutvustavaid artikleid Postimehe rubriigis „Keelekool“.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Ühinevad vallad mõtlevad välja pööraseid kohanimesid (PM 29.11.16)

EKI uudised
 
Vaidlus tulevase ühendvalla nime üle võib päädida lausa läbirääkimiste nurjumisega. Nii juhtus äsja Ida-Virumaal, kus 13. sajandisse ulatuva nimega Lüganuse vald polnud nõus muutuma nime poolest vaid 70-aastaseks Kiviõliks.

 

Eestisse võib tekkida koguni Narva-Jõesuu linn, mis pärast ühinemist Vaivara vallaga ümbritseb Narva linna. Maakera sees on siis veel suurem maakera ja Narvast saab suurem linn palju väiksema linna sees. Teisedki kokkulepped on idapiiri ääres muljet avaldavad: vapp võetakse Vaivara vallalt, lipp aga Narva-Jõesuult.
Järvamaal on aga tekkimas kolm valda, neist ühe nimeks võib saada Järva vald. Topelt ei kärise ja miks ei võiks Jaan olla Järva vallast Järvamaalt.
Paljud vallajuhid ei pea nimevalikul ekspertidest koosneva kohanimenõukogu seisukohti millekski. Isegi kui nõukogu soovitas Peipsi ülaservas asuvatel valdadel mitte võtta ühendvalla nimeks Peipsi, lähevad selle nimega uuele katsele ometi kolm Tartu maakonnas Peipsi ääres ühinevat omavalitsust.
Võrtsjärve äärde Võrtsjärve valda siiski ei tekkinud, sest kohanimenõukogu suutis ühinejatele selgeks teha, et Võrtsjärv on suur loodusnimi, mis puudutab kõiki järvega piirnevaid valdasid. Ei saa nii, et mõned järveäärsed omavalitsused kaaperdavad terve järve nime. Nimeks saab niisiis Elva vald.
Eesti luuakse uueks
Omaette seltskonna moodustavad need ühinejad, kes mõtlevad välja päris uusi nimesid, mis tekitavad omakorda kohanimeekspertide pähe terveid halle saarekesi. Kas teie teate, kus asuvad tulevased Põhjaranniku, Lääneranna ja Luitenõmme vallad?*
Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja ja kohanimenõukogu liige Peeter Päll ütleb, et Eesti luuakse uueks ja me ei pruugi seda pärast haldusreformi enam äragi tunda. Kui raadios öeldakse, et Luitenõmme vallas juhtus liiklusõnnetus, tekib küsimus, kus see on?
«Omavalitsusjuhid pole kompromisside otsimise tuhinas ilmselt mõelnud kuigi tõsiselt selle üle, et valitud nimi jääb väga pikaks ajaks,» oletas Päll.
Mõnel pool on ühinemisläbirääkijad üritanud nimesid ristata – nii võib Kehtna ja Järvakandi nimeks pärast ühinemist saada Kehtnakandi.
Kohanimenõukogu soovitab võimalusel kasutada ajaloolisi kihelkondade ja valdade nimesid või siis ka uute vallakeskuste nimesid. Paremuselt kolmanda võimalusena tuleb kõne alla mõni silmapaistev nimi ühinevate valdade territooriumilt. Ja ehkki nimevalikud peavad enne valitsuse lauale jõudmist saama ka kohanimenõukogu seisukoha, on selle seisukoht pigem soovituslik. Senistes ühinemistes on valitsus tulnud mõne erandiga vastu pigem omavalitsusjuhtidele – peaasi, et ainult ühinetaks.
Loe edasi Postimehest
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tõnu Luigele pühendatud ettekandepäev On ju olemine ...

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.11.2016

Reedel, 2. detsembril 2016 toimub Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas (Jakobi 2-336) algusega kell 14.15

Tõnu Luigele pühendatud ettekandepäev

On ju olemine ...

 

14.15-16.00

Marju Lepajõe, Tõnu Luige loengute mõjust

Triin Soomets, Teil on selline nägu

Vilja Kiisler, Sädemete sütitaja

Kaarel Vaidla, Probleem filosoofia-ajaloolisest sissejuhatusest filosoofiasse

 

16.00 - 16.30

Kohvipaus, ühtlasi näitusega Tõnu Luik 75 tutvumine

 

16.30 - 18.15

Eduard Parhomenko, Filosoofia kõnelisus Tõnu Luige loengutes

Ülo Matjus, Martin Heideggeriga väärtusist

Hando Runnel, Lõpupidu


-----------------------------

Filosoofia ajaloo õppetool

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kolledži õppejõud pälvis maineka preemia

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.11.2016

Austria Vabariigi valitsuse tõlkepreemia tõlgete eest Austria kaasaegsest ilukirjandusest võõrkeeltesse pälvisid 2016. aastal ka kaks eesti tõlkijat: Terje Loogus ja Piret Pääsukene.

Terje Loogusele määrati preemia austria kirjaniku Valerie Fritsch’ i romaani  „Winteri aed“  (Winters Garten, sks k 2015) tõlke eest, mis ilmus kevadel 2016 kirjastuses Eesti Raamat. Kirjanik Valerie Fritsch (s 1986 Grazis) oli külaline käesoleva aasta mais toimunud kirjandusfestivalil „Prima Vista“ Tartus ning esines ka Tallinnas.

Romaan „Winteri aed” (Winters Garten) valiti 2015. a. Saksa Raamatuauhinna nominendiks, st aasta 20 parima saksakeelse romaani hulka, samal aasta võitis Valerie Fritsch mainekal Ingeborg Bachmanni auhinna konkursil publikupreemia.

Dr Terje Loogus on Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse ja -uuringute osakonna juhataja, tõlketeaduse lektor ja tõlkeõpetuse magistriõppe programmijuht. Ilukirjandusest on tema tõlkes ilmunud Katharina Hageni „Ōunaseemnete maistse“ (2009, Varrak), Thomas Glavinici „Öötöö“ (2011, Varrak), Monika Peetzi „Teisipäevanaised“ (2012, Varrak) ja Valerei Fritschi „Winteri aed“ (2016, Eesti Raamat). 2012 . aastal tunnustati teda tõlkepreemiaga Thomas Glavinici romaani „Öötöö“ (2011, Varrak) eest. 

Piret Pääsukesele määrati preemia Robert Seethaleri romaani „Tubakapoodnik“ (Der Trafikant, sks k 2012) tõlke eest, mis ilmus 2015. aastal kirjastuse Varrak sarjas „Moodne aeg“.

Robert Seethaler (s 1966 Viinis) on õppinud Viini lavakunstikoolis, aga lisaks ka psühholoogiat, olnud tegev näitlejana nii teatris ja filmides kui ka teleseriaalides. Tema 2006 ilmunud debüütromaani “Biene ja Kurt” (Die Biene und der Kurt) tunnustati kirjandusauhinnaga Debütpreis des Buddenbrookhauses, seejärel on ta pälvinud mitmeid auhindu ja stipendiume, hinnatud on ka tema filmistsenaariumid. “Tubakapoodnik” on Seethaleri neljas romaan. Nii see kui ka 2014 ilmunud romaan “Kogu elu” (Ein ganzes Leben) on leidnud suure lugejaskonna ja pälvinud ohtralt kiitust kirjanduskriitikute poolt. 

Piret Pääsuke on tõlkija, kelle vahendusel on eesti keeles ilmunud ligi 30 tõlget saksa keelest. Austria tõlkepreemia on ta saanud 2011 ja 2014 Daniel Glattaueri romaanide „Hea pöhjatuule vastu“ (e.k. 2011, Varrak) ja „Igavesti sinu“ (e.k. 2012, Varrak) tõlgete eest.

Tõlkijad esitas preemia saamiseks Austria Vabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Djuddah Leijeni doktoritöö kaitsmine 16. detsembril kell 14.15

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.11.2016

16. detsembril 2016 kell 14.15 kaitseb Djuddah Leijen doktoritööd "Advancing writing research: an investigation of the effects of web-based peer review on second language writing".

Doktoritöö juhendajad on dotsent Ilona Tragel ja PhD Nicholas Groom (University of Birmingham).
Oponent on professor Chris M. Anson (North Carolina State University).

Kaitsmine toimub peahoone aud 139.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

K. Tarand: võib üsna kindel olla, et Ratas usub sellesse, mida kuulis end pajatavat (PM 27.11.16)

EKI uudised

..

Lausa tsiteerimist aga väärib peaministri ainus arusaam eesti keele eluvõimalustest: «Eesti keele hoidmine on iga valitsuse kohustus, mistõttu tagame kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavuse, vajalikud õppevahendid ning täienduskoolitused. Rajame Narva ja Tallinna eesti keele majad ning tõstame eesti keele õppekvaliteeti haridusasutustes, samuti võimaldame Eesti Vabariigi kodakondsust soovivatele inimestele lepingut, millega pakub riik tasuta eesti keele kursusi.»

Jõuga tõlgendades võiks ju isegi leida, et esimene lause käib eestlaste kui eesti keelt emakeelena kõnelejate kohta. Aga järgmiste lausetega koosmõjus saab selgeks, et eesti keele hoidmise (kui valitsuse kohustuse) peamine abinõu on võõrastele keele õpetamine, õppevahendid ja koolituse hind. Nõrk, väga nõrk.

Kui peaminister pole kuulnud ega kordagi mõelnud sellele, milliste painete ja mõjude tingimustes üleilmastunud vabas maailmas eesti keel endale jätkuvat eluõigust kultuurkeelena otsib, siis kuidas saaks keegi usaldada tema kätte otsustamiseks näiteks eesti keele instituudi tuleviku küsimust?

..

Loe tervikut siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Maire Raadik: "loser" – kas luuser või kaotaja? (PM 24.11.2016)

EKI uudised

Pärast Jürgen Ligi sõnavõttu välismeedias, kus ta kasutas ingliskeelses intervjuus uue valitsuse kirjeldamiseks sõna loser, tekkis arutelu, kas eesti keelde tõlkimisel oleks olnud õigem kasutada sõna luuser või kaotaja. Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik selgitab sõna luuser jõudmist eesti keelde.

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI keeleklipid said riiklikul teaduse populariseerimise konkursil ühe peapreemiatest (23.11.2016)

EKI uudised

Tänavused Eesti teaduse populariseerimise auhinna saajad kuulutati välja teadus­kommunikat­siooni konverentsi „Teadus meediastunud maailmas“ lõpetamise järel.

Üksteist auhinda koos riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märkidega andsid üle Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ja konkursi hindamis­komisjoni esimees, akadeemik Enn Tõugu.

 

Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil” said peapreemia (2200 eurot) „Eesti Keele Instituudi keele­klipid“, projektijuhid Tõnu Tender ja Tiina Laansalu, II preemia (800 eurot) Teadusfoto võistlus, eestvedaja Ivo Kruusamägi. 

Lähemalt saab lugeda siit

Elutööpreemia saanud Tiit Kändleri kohta saab pikemalt lugeda siit.

laureaatide-ühispilt2

 Foto: Sander Hiire

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Seminar baltisaksa keelest ja sõnaraamatust, raamatuesitlus ning kiirkursus paleograafiast

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
22.11.2016

Baltisaksa keel ja baltisaksa sõnaraamat -  Mäh?
Baltisaksa keele annoteeritud bibliograafia - Eh?
Paleograafia - Hmm...

Mis see kõik on ja mida sealt seest veel leida võib – kõik see selgub reedel, 25. novembril kell 14.00 toimuval TÜ germanistika osakonna saksakeelsel seminaril (Jakobi 2, ruum 110), mis keskendub baltisaksa keelele ning tutvustab germanistika osakonnas töös olevat sõnaraamatuprojekti "Baltisaksa-saksa-läti-eesti sõnaraamat". Seminari raames esitletakse 2016. aastal Saksamaal Harrassowitzi kirjastuse sarjas Fremdsprachen in Geschichte und Gegenwart (Bd. 17) ilmunud koguteost "Deutsch im Baltikum. Eine annotierte Forschungsbibliographie", autoriteks Ineta Balode, Dzintra Lele-Rozentāle, Manfred von Boetticher ja Reet Bender.

Raamat sisaldab annotatsioone ajavahemikus 1759-2014 ilmunud ja saksa keelt Baltikumis käsitlevate tekstide kohta. Bibliograafiaosale eelnevad põhjalikud ülevaateartiklid Baltikumi saksa elanikkonnast, siinse saksa keele arengu- ja uurimisloost.
Vt. ka: http://www.harrassowitz-verlag.de/title_1668.ahtml 

Ürituse kava:

14.00 Eröffnung und Buchpräsentation
14.15–14.40 Prof. Dr. Ineta Balode (Riga): Das baltische Deutsch in der germanistischen Forschung
14.40–15.05 Prof. Dr. Dzintra Lele-Rozentāle (Ventspils/Riga): Die Entwicklung der deutschen Sprache im Baltikum
Kohvipaus
15.20–15.45 Dr. Manfred von Boetticher (Hannover/Riga): Die Entwicklung der deutschen Bevölkerung im Baltikum
15.45–16.10 Dr. Reet Bender (Tartu): Oskar Masing und das Deutschbaltische Wörterbuch
16.10–16.35 Dr. Anne Arold (Tartu): Deutschbaltisch-deutsch-lettisch-estnisches Wörterbuch: Streiflichter auf den aktuellen Bearbeitungsstand.
Kohvipaus

Seminari jätkuüritusena on kõigil huvilistel võimalik sealsamas kell 17-19 osaleda paleograafia kiirkursusel, mille viib läbi dr. Manfred Boetticher, Hannoveri riigiarhiivi juhataja emer. ning Balti rüütelkondade arhivaar. Paleograafiakursusel osalemiseks on tarvilik mõningane saksa keele oskus.


Kõik on oodatud osalema!

Üritus on tasuta ja selle läbiviimist toetab:
Baltisch-Deutsches Hochschulkontor
http://www.hochschulkontor.lv/

Lisainfo:
Reet Bender (reet.bender [ät] ut.ee)
saksa filoloogia lektor

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keeleteadlane uurib meie peas paukselt tekkivaid sõnaseoseid (Tartu PM 21.11.2016)

EKI uudised

Raimu Hanson

Eesti keele instituudi vanemteadur Ene Vainik julgustab sõnatestide tegemisel unustama vastamist piiravad tõkked, sest iga vastus on õige.

Eesti keele instituudis asuti koostama eesti keele assotsiatsioonisõnastikku, mis valmib mitmesaja vabatahtliku abiga.

Loe edasi tasulisest lehest siit

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kajalood. Jüri Viikberg: eesti rahvas on keeleusku! (Vikerraadio 19.11.2016)

EKI uudised

Sel nädalal tulnud teate kohta, et Eesti Keele Instituut jätkab iseseisvana, ütleb keeleteadlane Jüri Viikberg, et loodetavasti taastub nüüd instituudis töörahu. Toonitades, kui vana keel on eesti keel, kui suur on eesti keel, lisab Jüri Viikberg, et eesti rahvas on keeleusku.
Mitte et me poleks seda varem teadnud, aga tore on seda ikka ja jälle kuulda.

Vikerraadio saade "Kajalood" on eetris 19. novembril kell 12.05. Saate autor on Kaja Kärner.

Saadet saab järelkuulata siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Juri Lotmani stipendium 2017

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.11.2016

MTÜ Juri Lotmani Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi Tartu Ülikoolimagistrantidele ja doktorantidele, kes oma uurimistöös jätkavad J. Lotmani ja tema koolkonna traditsioone filoloogias ja semiootikas.

2017. a. antakse välja kaks stipendiumi á 500 eurot, vastavalt vene filoloogia ning semiootika ja kultuuriteooria eriala magistrandile või doktorandile. Stipendiaatide nimed tehakse teatavaks Juri Lotmani sünnipäeval 28. veebruaril 2017.

Stipendiumi taotlemiseks võib esitada originaalseid trükis ilmunud või trükki antud  uurimistöid – teaduslikke artikleid või artikliseeriaid, kaitstud bakalaureuse- või magistritöid ja spetsiaalselt stipendiumikonkursi jaoks kirjutatud töid, mis on valminud viimase kahe aasta jooksul esitamise kuupäevast arvates.

Konkursitööde temaatika ei ole piiratud. Esitatud tööd võivad olla eesti, vene või inglise keeles ning peavad olema varustatud teiskeelse resümeega.

Konkursitööd palume esitada ühes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt 16. jaanuariks 2016  TÜ vene kirjanduse õppetooli aadressil Lossi 3 – 225 (filoloogiaalased tööd) ja semiootika osakonda Jakobi 2 – 317 (semiootikaalased tööd).

Stipendiumi taotlejal tuleb lisaks konkursitööle esitada:

akadeemiline CV,

teadusliku juhendaja soovitus,

akadeemiline õiend jooksvate õppetulemuste kohta (esimese aasta magistrantidel ja doktorantidel vastavalt bakalaureuse- või magistridiplomi akadeemilise õiendi koopia).

Lisainfo:

Milvi Kaber, Maailma keelte ja kultuuride kolledž, tel. 737 5228,

e-mail: milvi.kaber [ät] ut.ee;

Ulvi Urm, Filosoofia ja semiootika instituut, tel. 737 5933,

e-mail: ulvi.urm [ät] ut.ee             

Alates 2002. aastast on Juri Lotmani Fond iga aasta 28. veebruaril välja andnud kaks stipendiumi - ühe semiootika eriala ning teise vene filoloogia tudengile. Stipendium on mõeldud Tartu Ülikooli semiootika ja vene filoloogia magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, kelle töö kannab edasi Lotmani ning tema koolkonna vaimu.

Annetusi Juri Lotmani fondi saab teha fondi pangaarvele:

EE402200221015826045; Swedbank, SWIFT kood/BIC: HABAEE2X

http://www.flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/juri-lotmani-stipendium

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartus saavad kokku Šveitsi kirjastus, Saksa autor ja Läti lood

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.11.2016

Esmaspäeval, 28. novembril kell 16.15 toimub TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži raamatukogus (Lossi 3-213) kohtumine saksa kirjaniku Matthias Booschiga, kes loeb ette katkeid oma äsjailmunud raamatust "Black Friday und andere Lettland-Geschichten".

Raamat on ilmunud Šveitsi kirjastuses Baltart, mis avaldab sarjas "Baltische Bibliothek" Läänemereregiooni käsitlevaid teoseid. Vaata ka: http://www.baltart.ch/verlag_news.php  

Samuti on kohal kirjastuse esindaja.
 

Üritus on tasuta.

Kõik on lahkesti oodatud!

 
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

OTSEÜLEKANNE: Öös on eesti keelt – küsi keeleinimestelt nõu (PM 15.11.2016)

EKI uudised

Eesti Keele Instituut korraldab 15. novembri õhtul kella 19–22 keelenõuandeöö, mille raames tehakse veebiülekanne keelenõuandetoast ja kõik huvilised saavad esitada telefoni või e-kirja teel küsimusi, millele sealsamas vastatakse.

Postimehe otseülekanne on järelvaadatav siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keskpäevatund (Kuku raadio 12.11.2016)

EKI uudised

Saates arutlevad Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Mart Luik muuhulgas ka Oki raporti üle, mainides põgusalt ka Eesti Keele Instituuti.

Kuula saatelõiku (alates minutitest 32:35) siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keelenõuöö 15. novembril kl 19-22

EKI uudised

Pressiteade

11.11.2016

                                Öös on eesti keelt – 15. novembril tuleb keelenõuandeöö

Eesti Keele Instituudis toimub 15. novembril kl 19–22 keelenõuandeöö, mida kantakse üle Postimehe veebis. Veebiülekanne tehakse keelenõuandetoast ja kõigil huvilistel on võimalik esitada telefoni või e-kirja teel küsimusi, millele sealsamas vastatakse.

Keelenõuandeöö esimeses tunnis, mis algab kl 19, räägitakse keelenõuandest ja selle ajaloost, usutletakse staažikaid keelenõuandjaid ning arutletakse, kuidas mõjutab inglise keel eesti keelt. Kl 20 algavas tunnis on teemadeks keelenõuveebi tutvustus, uued sõnad, sõnamoodustus, kantseliit ning nimed. Viimases tunnis, mis algab kl 21, räägitakse keelenõuandest naabermaades ja tulevikukavadest, õigekeelsussõnaraamatust ja -käsiraamatust, võõrsõnade leksikoni arenduskavadest, selgest keelest ja eurokeelehooldest ning lõpus instituudi töödest ja tegemistest.

„Veebiülekanne pakub võimaluse tutvuda keelenõuande köögipoolega, näha neid inimesi, kes päevast päeva seda tööd teevad. Tasuta keelenõuanne on vaid üks osa Eesti Keele Instituudi avalikest teenustest, kuid hästi nähtav ja seepärast on meile oluline kasutajate arvamus,“ ütles Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Korrapärane keelenõuanne seati instituudis sisse 12. augustil 1966, mil hakati nõuandeid kirja panema. Keelenõuanne tähistab tänavu 50. sünnipäeva. Keelenõuannete andmebaasis on üle 160 000 kirje, mis hõlmavad nõuandeid alates 1991. aastast. Keskmine koormus on keelenõuandes 30 telefonikõnet ja 15 meiliküsimust päevas, aastas vastavalt 6000 kõnet ja 3000 meili. Ilmub ka raamatusari „Keelenõuanne soovitab“, millest on valminud viis raamatut. Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne võitis 2015. aasta keeleteokonkursil peaauhinna.

Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9-12 ja 13-17. Keelenõu saab ka meili teel (küsimise vorm leheküljel keeleabi.eki.ee).

 


 

 

 

 

 


 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti tunded (Sirp 11.11.2016)

EKI uudised

Urmas Sutrop

Ene Vainiku sõnaportreede raamatut „Eesti tunded“ on mõnus lugeda. Raamatu pealkiri oleks võinud olla ka „Kuidas eestlane oma tunnetest räägib“. Iseküsimus on, kui paljud meist tunnetest ja eriti oma tunnetest räägivad või rääkida tahavad.

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Maris Lauri muretseb, kas uus haridusminister ikka viib kõik head plaanid ellu (PM 11.11.2016)

EKI uudised

Kõigest mõni kuu ametis olnud Maris Lauril (50) on kahju, et ta peab lahkuma ega saa paljusid plaane ellu viia, kuid ta loodab, et uus haridus- ja teadusminister vähemasti jätkab selliste oluliste küsimustega, nagu õpetajate palgatõus, teaduse rahastamine ja koolivõrgu korrastamine.

12. septembril haridus- ja teadusministriks kinnitatud Lauri ütles sel päeval ajakirjanikele, et ta plaanib kindlasti jätkata haridusmaastiku korrastamise ja reformide lõpule viimisega. Eesmärgina nimetas ta ka õpetajate palga tõstmise.
.. 

«Ma tõsiselt loodan, et kui uus valitsus tekib, kuigi ma ei ole selles sada protsenti kindel, siis nad kõike prügikasti ei viska ja lähevad ikka nende ideede ja heade asjadega edasi,» rääkis Lauri, lisades, et ta püüab kindlasti ka ise riigikokku naastes olulistel teemadel silma peal hoida. «Teen omalt poolt ka edaspidi kõik, et nende heade asjadega, mis siin juba käimas on, ka edasi mindaks,» kinnitas ta. 

Lauri võttis haridus- ja teadusministrina sihiks parandada teaduse rahastamist ja kaasata paremini erarahastust. Seejuures peab ta oluliseks, et leiutised, teadmised ja avastused jõuaksid tootmisse ja sealt ettevõtlusse.
..

Lauri esitas ka oma ametiaja jooksul riigikogule ülikooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille jõustumisel muutuks kõrghariduse rahastamise skeem ehk teisisõnu muutuks kõrgkoolide rahastamine stabiilsemaks ja väheneks aruandlus. Riigikogu võttis eelnõu menetlusse ja Lauri loodab, et sellega minnakse edasi.
..

Õhku jääb küsimus, mis saab Eesti Keele Instituudi (EKI) võimalikust ühinemisest Tartu Ülikooliga. «See on valus teema, millega ma ei saa kahjuks enam edasi tegeleda. Loodan, et kui uus minister otsuse langetab, siis teeb ta seda väga läbimõeldult,» lausus Lauri.

Loe tervet lugu siit

Tekstis mainitud ülikooliseaduse muutmise eelnõu vt siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Viivi Luik: kui ma kirjutada ei osanud, joonistasin (Maaleht 10.11.2016)

EKI uudised

Kirjanik Viivi Luike küsitleb ajakirjanik Jüri Aarma

Keegi ei kujuta ette, kui hall ja kitsas oli see aeg, mida me praegu kuldseteks kuuekümnendateks nimetame, möönab hiljuti oma juubelisünnipäeva tähistanud luuletaja ja kirjanik Viivi Luik.
..

4. Mida arvate praegusest ja lähitulevikulisest Eestist?

Kui eesti rahvas on huvitatud sellest, et tal oleks lähitulevik, peaks ta mõtlema oma keele säilitamisele ka teaduskeelena, ülikoolide keelena. Peaks mõistma sedagi, et näiteks Eesti Keele Instituut ei ole pelk administratiivne üksus, vaid iseseisev maamärk. Muidu pole mõtet rääkida ei lähi- ega kaugtulevikust.
..

Loe edasi tasulisest lehest siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kutsume osa võtma Läti nädalast Tartus

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
10.11.2016

Lāčplēsise ehk Karutapja päevaga 11. novembril algab Tartus Läti nädal, mille korraldajaks on Tartu Läti selts. Lisaks iga-aastasele ühisele läti sõdurite ja sõjapõgenike mälestamisele Uus-Jaani kalmistul on selts Eesti kultuuriministeeriumi ja Läti saatkonna toel kokku pannud mitmekülgse peonädala programmi, millest osa võtma on lahkesti oodatud nii lätlased kui ka kõigist teistest rahvustest ja igas vanuses Eesti elanikud, kel soov Lätist ja lätlastest rohkem teada saada. 

11.–17. novembril toimuva Läti nädala sündmuste hulgast leiab tutvumise Balti Kaitsekolledžiga, mälestushetke ja küünalde asetamise läti sõduritele ja sõjapõgenikele Tartu Uus-Jaani kalmistul ning kunstnik Agnes Lipingu maalinäituse „Punased kiired” avamise. 

Samuti on võimalik külastada Liepāja noorte tantsukollektiivide Spārni ja Jumītis kontserti Eesti Rahva Muuseumis, ansambli Manta kontserti baaris Edison ning Läti-Soome dueti PerkHell rahvamuusikuhommikut jõekohvikus Sisevete Saatkond.

Need, kel sügavam huvi läti keele ja kultuuri vastu, saavad tutvuda läti rahvalaulude ja iidsete märkidega pärimuskultuuri töötoas. Ka on võimalik kohtuda eesti kirjanduse viljaka läti keelde tõlkija Guntars Godiņši ning luuletaja Contraga, kes omakorda on tõlkinud eesti keelde läti 19. sajandi lõpu luuletaja Eduards Veidenbaumsi luulet ning kes hiljuti esitles raamatut „Minu Läti”. 

Üritused toimuvad nii läti, eesti kui ka inglise keeles. Läti nädala plakati ning lisainfot ürituste kohta leiab Tartu Läti seltsi lehelt Facebookis ning TÜ Balti regiooni keelte osakonna kodulehelt. Üritusi toetab Eesti Kultuuriministeeriumi alla kuuluv Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Läti Vabariigi Suursaatkond Eestis.

Lisainfo:

Ilze Salnaja – Värv (tel. 5646 7573)

Teate on koostanud Tartu Läti selts - 2012. aasta lõpus asutatud ühiskondlik organisatsioon, mille eesmärk on ühendada Eestis elavaid lätlasi ja kõiki teisi, kel huvi Läti maa, keele ja kultuuri vastu. Rohkem teavet seltsi kohta Facebooki-lehel https://www.facebook.com/Terbata.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Töötuba väärtushinnangute teemal

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.11.2016

29. novembril toimub ühepäevane töötuba väärtushinnangute teemal, mis on seotud Francesco Orsi PUTiga "The Unity of Normative Discourse (2013-16)". Kõik huvilised on oodatud osalema, kaasarvatud iga õppeastme tudengid. Lisainfo saamiseks kirjutage Francesco Orsile: orsi [ät] ut.ee

Töötuba väärtushinnangutest
29. novmeber 2016
Jakobi 2 - 336

10:30 Wlodek Rabinowicz (Lund University) "Aggregation of Value Judgments Differs from Aggregation of Preferences"

12:00 Lõuna

13:00 Toni Rønnow-Rasmussen (Lund University) "On Conditionalism--On the Verge of a New Metaethical Theory"

14:30 Töötoa lõpp

Wlodek Rabinowicz: Aggregation of Value Judgments Differs from Aggregation of Preferences
Ettekande tutvustus
This talk will focus on the contrast between aggregation of individual preference rankings to a collective preference ranking and aggregation of individual value judgments to a collective value judgment. The targeted case is one in which value judgments also have the form of rankings. Despite of this formal similarity, the kind of aggregation procedure that works fine for judgments - minimization of distance from individual inputs - turns out to be inappropriate for preferences. Whatever measure of distance is chosen, distance-based procedures violate the strong Pareto condition. Which seems alright as value judgment aggregation goes, but would not be acceptable for preference aggregation, on the most natural interpretation of the latter task. Distance-based aggregation of value judgments might also be approached from the epistemic perspective: questions might be raised about its advantages as a truth-tracker. From this perspective, what matters is not only the probability of the output being true, but also the expected verisimilitude of the output, i.e. its expected distance from truth.

Toni Rønnow-Rasmussen: On Conditionalism—On the Verge of a New Metaethical Theory
Ettekande tutvustus
This presentation explores a novel metaethical theory according to which value judgements express a certain kind of cognitive conditional attitude, viz., a belief that something is the case on condition that something else is the case. The aim is to reach a better understanding of this view. To this end, this work highlights some challenges that lie ahead. Certainly the most pressing one is to reach an understanding of the nature of these cognitive attitudes. It is suggested that the distinction between “dormant attitude” and “occurrent attitude” help us better understand these conditional beliefs.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

UNESCO maailma filosoofiapäev

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.11.2016

Maailma filosoofiapäev on UNESCO poolt ellu kutsutud teemapäev, mida tähistatakse igal aastal novembri kolmandal neljapäeval. Filosoofiapäeva eesmärk on väärtustada filosoofia pärandit, arendada ja ülal hoida kriitilise mõtlemise, analüüsi- ja argumenteerimisoskusi. Esimest korda toimusid üleilmsed filosoofiapäeva pidustused 2002. aastal. Filosoofiapäeva kohta saab lähemalt lugeda UNESCO kodulehelt.

Eestis on tähistatud filosoofiapäeva Tartu Ülikooli eetikakeskuse, Tartu Ülikooli filosoofia osakonna, UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja aktiivsete filosoofiaõpetajate koostöös.

Filosoofiapäev 2016
Filosoofiapäev „Tehnoloogilise Utoopia võimalikkus“

2016. aasta teemavalik on ajendatud tänapäeval üha domineerivamast tehnika arengust. Mõnikord jäetakse sealjuures aga esitamata küsimused, kuhu me tehnika abil välja võime ja soovime jõuda. Kas oleme tehnika arenedes tõepoolest rajamas Utoopiat – ideaalset riiki ja ühiskonda – või triivime hoopis vastassuunas? Kas tehnika pigem aitab luua rahu või hirmu, loob võrdsust või ebavõrdsust, avab või piirab ühiskonda, ravib või haavab hinge? Filosoofiapäeval arutame tehnika arenguga seotud küsimuste üle kolmelt perspektiivilt, heites pilgu mineviku metafüüsikasse, kaasaegsesse psühholoogiasse ja tuleviku Utoopiasse.

Toimumiskoht: Jakobi 2, ruum 115 (Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna hoone)
Aeg: 17.11.2016 kell 10.30–16.45

Päevakava
10.30: kohv ja kogunemine
10.50: tervitus ja tutvumine
11.00: arutelu teemal „Inimhinge tähendus moodsa tehnoloogia ajastul“
Vestlevad psühholoogiaprofessor Talis Bachmann ja filosoofiadoktor Romet Jakapi, modereerib Juhan Hellerma.

12.00: kohvipaus

12.20: seminar Slavoj Žižeki artikli põhjal „Too mulle mu mõtlev Philipsi pintsak“*, juhendab Juhan Hellerma (MA)

13.30: lõuna Ülikooli kohvikus

14.30: teleseriaali Black Mirror vaatamine ja arutelu tehnoloogilise Utoopia teemadel (õpilased) / filosoofia õpetamise töötuba, ruum 327 (õpetajad)
Õpilaste arutelu suunab Henri Rosumovski, õpetajate töötuba viib ellu Leo Luks (PhD).

16.00: kohv ja vestlus filosoofiaolümpiaadil osalenud õpilasega
16.30: päeva kokkuvõte
16.45: ürituse lõpp

* Žižek, Slavoi (2004 [1993]). Too mulle mu mõtlev Philipsi pintsak. Vikerkaar, 1-2.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks