TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Vikipeedia keeletalgud premeerivad vabatahtlikke auhinnarahaga

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
08.12.2017
Foto: Abhi Sharma

Detsembri alguses Tallinnas toimunud viiendal eesti teaduskeele konverentsil kuulutati välja Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Talgutega soovitakse pöörata tähelepanu Vikipeedia artiklite keelelisele kvaliteedile.

Keeletoimetamistalgud, mis toimuvad 14. märtsini 2018, on mõeldud kõigile, kes tahaksid end keeletoimetajana proovile panna. Erialaliitu kuulumine või varasem töökogemus pole seejuures oluline. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida esitatud loendist sobiv artikkel ja asuda seda toimetama.

Talgute eesmärk on muuta Vikipeedia keeletoimetamist ootavad artiklid keeleliselt korrektsemaks ja sõnastuselt ladusamaks ning väärtustada keeletoimetaja tööd. Talguid korraldavad Tartu ülikool, Eesti keeletoimetajate liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

„Vikipeedias on praeguse seisuga üle 4200 artikli, mis ootavad keeletoimetamist. Kutsume kõiki innukaid talgutel osalema, sest sel viisil saame vikiartiklite keelekasutuse parandamisele üheskoos kaasa aidata,“ sõnas Riina Reinsalu keeletoimetajate liidust.

Žürii selgitab välja kõige paremini keeletoimetatud vikiartiklid ja parimaid talgulisi premeeritakse rahalise auhinnaga. Arvesse võetakse nii keeletoimetatud artiklite arvu kui ka paranduste kvaliteeti. Auhinnafond on 2000 eurot ja selle paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ja anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse.

„Vanasti panid inimesed on teadmised laulu sisse, üksteisele laulmisest kasvasid välja laulupeod, milleta me Eestit ette ei kujutaks. Tänapäeval pannakse teadmised Vikipeediasse. Vikipeedia on nagu digitaalne laulupidu, kus loojaks võib olla iga keeleoskaja,“ kommenteeris Vikipeedia täiendamise ideed Aune Past Tartu Hansa Rotary klubist.

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuuluvad Maarja Valk (Eesti keeletoimetajate liit), Marju Randlane (Eesti keeletoimetajate liit), Ann Siiman (žürii esimees, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Annika Hussar (Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut), Sirli Zupping (Miljon+ projektijuht) ja Sven-Erik Soosaar (MTÜ Wikimedia Eesti).

Täpsem info keeletoimetamistalgutel osalemise kohta Vikipeedia kodulehelt.

Lisainfo: Sirli Zupping, Miljon+ projektijuht, 56 155 993, sirli.zupping [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Türgi kultuuri päev

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.12.2017

14. detsembril toimub Tartu Ülikoolis koostöös Türgi suursaatkonna ja Yunus Emre Instituudiga Türgi kultuuri päev, mille raames tutvustatakse ebru kunsti (paberi marmoriseerimine) ja vaadatakse Türgi filmi „Istanbul Kırmızısı“ (Punane Istanbul).

Ebru kunst avab ukse Türgi kultuuri sisemisse maailma. Seda traditsioonilist kunstiliiki õpitakse Türgis oma ala parimate meistrite juures. Nüüd on võimalus tutvuda selle imelise maailmaga ka Tartus just ebru kunstile pühendunud Istanbulllase Garip Ay juhendamisel.

Ebru töötoa käigus tutvustab Garip Ay paberi marmoriseerimise kunsti ajalugu ning soovijatel on võimalus ka ise seda idamaist kunstitehnikat proovida. Töötuba leiab aset kell 12:15-13:45 aadressil Ülikooli 18-307 ja on eelregistreerimisega kuni vabu kohti jätkub (kirjutage helen.haas [ät] ut.ee). Juhendamise keeleks on inglise keel.

Türgi mängufilm “İstanbul Kırmızısı” („Punane Istanbul“, Ferzan Özpetek, 2017) räägib Deniz’ist, kes on kirjanikuna omajagu tuntust kogunud. Ta palub Orhanil uus kirjatöö üle vaadata. Sel päeval, mil Orhan saabub Londonist Istanbuli, kaob aga Deniz jäljetult. Orhan, Neval ja Denizi armastatu Yusuf asuvad Denizi otsingutele... Film on türgi keeles ingliskeelsete subtiitritega ja linastub kell 18.00-20:00 aadressil Lossi 3-307.

TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži türgi keele õpetaja Helen Haasi sõnul hindavad keeleõppijad kultuuri tutvustavaid üritusi väga, sest see aitab keeleõppe ümber luua veel enam konteksti. „Olgugi, et türgi seriaale näidatakse meil viimastel aastatel üsna tihti, on nad enamasti dubleeritud. Lisaks sellele, et filmide vaatamine on lihtsalt põhev ja huvitav, on see õppijate arvates ka väga hea võimalus keeleoskuse arendamiseks.“

Türgi kultuuri päevale on oodatud kõik huvilised.

Facebook Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/307572796408368/

 

Lisainfo:

Helen Haas (helen.haas [ät] ut.ee)
Kätlin Lehiste (737 5358, katlin.lehiste [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Uudisteos Soome keeleelust 1917-2017

EKI uudised

Fred Karlsson on avaldanud Soome 100. aastapäevaks ülevaateteose Soome keeleelust:

https://www.suomenkielet100.fi/

Soovitan tutvuda. Jüri

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Triinu Eesmaa I preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.12.2017

Haridus- ja teadusministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri poolt läbiviidud igaaastase üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil võitis 2017 kevadel filosoofia osakonnas lõpetanud Triinu Eesmaa oma magistritööga "Demonstratiivid ja publikukeskne osutusteooria" ühiskonna ja kultuuri valdkonnas I preemia. Tema juhendaja Alex Davies pälvis hea juhendamise eest tunnustuseks tänukirja.

Konkursi kohta pikemalt saab lugeda Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiootika osakonnas värskelt doktorikraadi kaitsnud Kadri Tüür on Eesti teadustööde riiklikul konkursil võitnud I preemia oma doktoritöö „Looduskujutuse semiootika: looduskirjanduse näitel” eest

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.12.2017

Tema juhendajad Kalevi Kull, Ulrike Plath ja Peeter Torop on ka ametlikult kiidetud. Palju õnne!

Töö on loetav DSpace'ist - http://dspace.ut.ee/handle/10062/56524

Töö eesmärgiks on avada uusi perspektiive looduskirjanduse uurimisel, kombineerides selleks semiootika ja ökokriitika vahendeid. Tartu-Moskva koolkonna semiootikutelt pärinevad primaarsete ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide mõisted. Primaarseks modelleerivaks süsteemiks on nende käsitluses keel kui vahendatud inimsuhtluse põhiline vahend. Sekundaarsed modelleerivad süsteemid nagu kirjandus, film ning paljud teised kunstilise väljenduse liigid põhinevad keelel kui märgisüsteemil, tegeledes meid ümbritseva maailma kunstilise modelleerimisega. Ameerika semiootik Thomas A. Sebeok osutas, et neile, puhtalt inimliigile omastele modelleerivatele süsteemidele, eelneb nii inimeste kui teiste loomade puhul zoosemiootilise modelleerimise tasand, mis põhineb meie tajudel ja kehalisel kogemusel maailmaga suhestumisel. Jakob von Uexkülli mõistet kasutades põhineb zoosemiootiline modelleerimine omailmal (Umwelt) ehk liigispetsiifiliste taju- ja mõjuorganite koostoimel loodaval arusaamal oma keskkonnast ning sellega suhestumise viisidest. Seega võime lähtuda tõdemusest, et modelleerimine on igasuguse mõtestamis- ja kujutamistegevuse alus. Mudel on kommunikatsioonivahend, mis võimaldab nii kunstilist kui teaduslikku infoedastust. Inimliigile omane modelleerimine toimub peaasjalikult loomuliku keele ning selles keeles esitatavate representatsioonide abil. Representatsiooni all mõistan käesolevas töös keskkonna vahendatud esitamist inimkeele kasutamise erijuhu – kirjanduse – vahenditega. Oma töös uurin kirjanduse spestiifilist alaliiki – looduskirjandust. Eesti looduskirjandus kitsamas mõttes on algupäraselt eesti keeles kirjutatud dokumentaalproosa, mis põhineb autori isiklikel looduskogemustel ning loodusteaduslikul informatsioonil ja annab seda edasi kirjanduslikus keeles. Looduskirjandus on tekstuaalse ülesehituse põhimõtetelt sarnane ilukirjandusega, mistõttu teda saab uurida kirjandusteaduslike vahenditega, nagu seda teeb ökokriitika. Erinevalt kirjandustekstist suunab looduskirjandus oma lugejat tekstist läbi, tagasi selle reaalse (loodus)keskkonna juurde, mida tekstis on kujutatud. Iga tekst sisaldab varjatud või vähem varjatud kujul alati ka zoosemiootilise modelleerimise tasandit: tajud, teiste liikide omailmad, liikumis- ja toitumisviisid jm. Biosemiootika aitab seda kihistust nähtavaks teha. Lisaks on töös kasutatud ka teiste distsipliinide abi (botaanika, ajalugu). See ajendab töö viimases osas mõtisklusi distsipliinideülese koostöö võimalustest suunaga keskkonnahumanitaaria poole, et anda oma panus globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisse. Semiootilise mõttevahetuse seisukohalt on oluline töös esitatud mõistete tekst, omailm, mudel ja representatsioon omavaheline suhestamine näitamaks, kuidas looduskirjanduses nende abil tähendusi luuakse. Representatsiooni mõiste lähivaatluse abil jõuame parema arusaamani inimese kui liigi tähendusloomepraktikatest, aga ka nende kasutamisest liikideüleses kommunikatsioonis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tekstipäev 2017 ootab huvilisi

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.12.2017
Foto: www.emaze.com

Neljapäeval, 7. detsembril algusega kell 11 toimub Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis (Jakobi 2–106) tekstiuurijate aastalõpukonverents "Tekstipäev 2017".

Tekstipäev on Eesti tekstiuurijate traditsiooniline aastalõpukonverents, mida on korraldatud vaheldumisi Tallinna ülikooliga aastast 2001. Kuigi aastate jooksul on konverentsidel käsitletud mitmesuguseid teemasid, on põhifookus olnud siiski peamiselt meediatekstidel.

Viimastel aastatel on huvi keskmesse tõusnud koolitemaatika. Ka seekordne konverents jätkab sama liini, sest enamik ettekandeid on suuremal või vähemal määral seotud õppimise ja õpetamisega, seda eeskätt üldhariduskoolis. Siiski on teemaderingi kaasatud ka ühiskonda ning teksti olemust puudutavaid teemasid. „Kuna ettekanded on üldhuvitavatel teemadel, võiksid need huvi pakkuda ka laiemale kuulajaskonnale,“ avaldab lootust Riina Reinsalu, üks konverentsi korraldajatest.

Konverensile on oodatud kõik huvilised, eelregistreerimine ei ole vajalik.

Täpse ajakava leiab ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Riina Reinsalu, eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur, +372 512 6752, riina.reinsalu [ät] ut.ee

Annely Lambing
Avalike suhete spetsialist
Tel: +(372) 737 5681
Mob: +(372) 5866 8677
E-post: annely.lambing [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

13. detsembril tähistab TÜ semiootika osakond oma 25. sünnipäeva filmi ja vestlusõhtuga.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.12.2017

13. detsembril tähistab TÜ semiootika osakond oma 25. sünnipäeva filmi ja vestlusõhtuga. Sünnipäevapidu algab 18:00 kohvi, koogi ja sünnipäevakõnede ja kõnelustega Jakobi 2-336 ning jätkub kl 19:00 Elektriteatris (Jakobi 1) dokumentaalfilmi “Lotmani maailm” seansiga ning vestlusega filmi tegemise telgitagustest ja semiootika osakonna loomisest.

Filmiseanss on tasuta.

Vaata lisaks: https://elektriteater.ee/events/event/semiootikud-esitlevad-lotmani-maailm

Facebook: https://www.facebook.com/events/1604814746269816/

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semioculus on oma silmad avanud. . .

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.12.2017

Semioculus on semiootikute koostöös valminud kunsti/luule ajakiri kõigile, kes tunnevad huvi reaalsuse hägusate piiride vastu, kus kohtuvad sürreaalne, abstrakte ja kummastav. Käesolevaga kutsume üles meiega ühinema

Koduleht: http://semioculus.com

FB: http://facebook.com/semioculus

Juhised kaastöödele

Semioculus has opened its eyes. . .


Introducing Semioculus, a collaborative art/poetry zine made by semioticians, for all those of you who enjoy exploring the more malleable borders of reality  – the surreal, the abstract, the bizarre.

Won’t you join us and come see the world through our eyes for just a little while? 

- D.M.

Official page: http://semioculus.com 

FB: http://facebook.com/semioculus

SEMIOCULUS IS CALLING. . .

We are now accepting submissions for our second issue! The official deadline for submissions is January 10th, 2018. All material is to be submitted by email to semiozine [ät] gmail.com or submitted through the inbox of our official Facebook page listed above. 

Please read the official submission guidelines in the attachment for more info.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong - sügis 2017 #3: semiootikast ja õpetamisest. Tiit Remmi modereerimisel Egon Erkmann, Mihkel Kunnus ja Martin Oja

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
04.12.2017

5. detsembril, 18:30 Arhiivis

Tuleval teisipäeval arutame semiootikast ja õpetamisest. Kuidas on semiootikat õpetada? Kuidas võiks semiootik olla parem õpetaja? Miks on semiootika õpetamine üleüldse vajalik ja kasulik? Nende ja teiste küsimuste üle arutletavad semiootilistes keerdkäikudes Tiit Remmi modereerimisel Egon Erkmann, Mihkel Kunnus ja Martin Oja.

Tule kuulama või kaasa arutlema!

---
2017 a. sügissemestri Semiosalong pakub esmalt huvitavat vaadet õpetamisele ja haridusele ning teiseks tegeleb ka hariduse küsimusega semiootikute jaoks ning semiootika kui haridusega – semiootika õpetamine ülikoolis ning ka väljaspool seda.

Kas me mitte kõik ei õpeta, ennast ja teisi, terve oma elu vältel? Keda ja kuidas peaks haridus ja õpetamine aitama ja „ravima“? Õpetamine ja haridus ei jäta mõjutamata ühtegi inimest, ühiskonda ega ka teadusvaldkonda. Seekordne Semiosalong läheneb haridusele nii laiemalt, Kristi Mummi eestvedamisel, kui ka semiootikakesksemalt (5. detsembri aruteluga semiootikast ja õpetamisest). Laiemas mõttes on õpetamine ja haridus laiad ning kõiki puudutavad teemad. Me püüame esmalt teada, mida haridus ja õpetamine erinevate inimeste jaoks tähendavad? Kuidas on nad õpetamise poolt mõjutatud. Samas on ka iga teadusvaldkond õpetamisest nii otseselt kui kaudselt sõltuv ning erandiks pole ka semiootika. Eelneval kahel semiootika maailmakongressil on olnud eraldi haridussemiootika paneel. Peale hariduse ja õpetamise üldiselt ning haridussemiootika on Semiosalongis arutlusel ka semiootika kui haridus. Sel semestril ilmub esimene eestikeelne semiootika õpik. Lisaks jätkub semiootika e-kursuste arendamine. Semiootika keskselt küsime näiteks – mis tingib ühtse lähenemise puudumise semiootika õpetamisel? Mis rolli omab semiootika õpetamine Eestis ja ka laiemalt? Kas semiootika õpe saaks, võiks ja peaks olema eestlaste seas populaarsem? Kas me suudame kerkivatele probleemidele lahendusi pakkuda? Semiosalong pakub seekord haaravaid seminare koos õpetamisel lähemal seisvate inimestega. Arutledes haridusest ning õpetamisest nii üldiselt kui ka seemiootikakeskselt.
---

Semiosalongi üritused on tasuta ning sel korral eesti keeles. Kõik huvitunud on teretulnud!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Konverents "Tekstipäev 2017"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
30.11.2017

Neljapäeval, 7. detsembril kell 11.00–16.00 toimub Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis (Jakobi 2-106) tekstiuurijate aastalõpukonverents "Tekstipäev 2017".

Konverentsi ajakava:

  • 11.00−11.05   Reet Kasik (TÜ), avasõnad 
  • 11.00−11.30   Raili Marling (TÜ), "Soodiskursused ja nende poliitiline (ära)kasutamine"
  • 11.30−12.00   Sirli Zupping (TÜ), "Vikiartikkel kui tekstiliik − kellele ja milleks?"
  • 12.00−12.30   Merilin Aruvee (TLÜ), "Tekstid põhikoolitunnis: kirjaoskuse jagatud vastutus"
  • 12.30−13.15   LÕUNA         
  • 13.15−13.45   Helin Puksand (TÜ), "E-kirjutamise mõjutegurid" 
  • 13.45−14.15   Sälly Josiptšuk (TÜ), "Kohaidentiteedist 2014. aasta eesti keele riigieksami põhjal"
  • 14.15−14.45   Halliki Põlda (TLÜ), "Issand jumal, ma olen ju ka inimene! Andekusdiskursus laste ja lapsevanemate tõlgitsustes"
  • 14.45−15.00   KOHVIPAUS           
  • 15.00−15.30   Riina Reinsalu (TÜ), "Kodanike pöördumine ametiasutuse poole: Tule taevas appi, tulge ometi Raekoja platsist kaugemale ka" 
  • 15.30−16.00   Krista Kerge (TLÜ), "Sõna tekstis. Mõtisklus" 

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo:
Riina Reinsalu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut
riina.reinsalu [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rahvusvaheline teadlaskond arutab Tartus viikingiaja teemasid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.11.2017
Foto: Medievalists.net

1.–3. detsembrini toimub Tartus seitsmes Austmarri sümpoosion „Crossing Disciplinary Borders in Viking Age Studies“, mis toob kokku eksperdid kogu maailmast.

Austmarri sümpoosion on alates 2011. a igal aastal korraldatud rahvusvaheliste teaduskonverentside sari, mis käsitleb Läänemere-äärsete rahvaste viikingi- ja keskaegseid kontakte puudutavaid teemasid. Konverentsi peaesinejaks on kutsutud prof Jens Peter Schjødt (Aarhusi ülikool), kes kõneleb Odinist ja Põhjamaade paganlikust religioonist, prof Anne-Sofie Gräslund (Uppsala ülikool), kes räägib oma kogemusest arheoloogina viikingiaja teemade interdistsiplinaarsel uurimisel, ja dots Henrik Janson (Göteborgi ülikool), kes käsitleb ohtusid, mis on seotud eri tüüpi materjalide kasutamisega Põhjamaade paganliku religiooni uurimisel.

Tänavune konverents toob teadlased Tartusse arutama viikingiaja uurimise interdistsiplinaarsetest meetoditest lähtuvaid probleeme, väljakutseid ja lahendusi, samuti eri teadusharude materjalide kasutamist teiste distsipliinide materjalide tõlgendamisel. Peatähelepanu all on arheoloogiliste leidude ja Islandi kirjalike allikate kombineerimisest tulenevad probleemid ja võimalused, samuti nende kasutamine Põhjamaade paganliku religiooni rekonstrueerimisel. Austmarri sümpoosioni korraldatakse rotatsiooni korras ning sel aastal toimub see taas Tartus, kust konverentsisari 2011. a alguse sai.

„Konverents annab ideaalse võimaluse arutada selliseid tänapäeval laia kõlapinda leidnud küsimusi nagu näiteks naissoost viikingisõdalaste olemasolu ja Salme leidude tõlgendamine, seega teemasid, millest ka Eestis palju räägitakse. Neid teemasid käsitletakse konverentsi erisessioonidel, kuhu on oodatud kõik huvilised,“ ütleb konverentsi korraldaja Daniel Sävborg.

Kolmepäevast konverentsi peetakse Tartu ülikooli peahoones, registreerunud osalejaid on 85. Oma teadustöid tutvustavad kokku 40 Rootsi, Eesti, Soome, Islandi, Ühendkuningriigi, USA, Venemaa, Leedu, Taani, Saksamaa, Poola ja Itaalia teadlast. Konverentsi peakorraldaja on Tartu ülikooli skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Kontakt: Daniel Sävborg, konverentsi korraldaja, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise keeles)
Viivika Voodla, õppekorralduse spetsialist, 737 5212, viivika.voodla [ät] ut.ee (eesti keeles)

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Tartu ülikool tähistab rahvusülikooli 98. sünnipäeva

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
29.11.2017
Tartu ülikool. Foto: Andres Tennus, TÜ

Selle nädala reedel, 1. detsembril tähistab Tartu ülikool rahvusülikooli 98. sünnipäeva. Aastapäeva raames toimub nädala jooksul ülikoolis mitmesuguseid erinevaid üritusi, antakse üle diplomid doktoritele ning audoktoritele, nimetatakse ülikooli auliige ning kuulutatakse välja Rahvusmõtte auhinna laureaat.

Tähistamisega alustas kolmapäeval, 28. novembril, TÜ Pärnu kolledž. Tartus saavad üritused alguse kolmapäeval, 29. novembril. Mitmekülgsest kavast leiavad sobiva ürituse kindlasti kõik Tartu ülikooli tudengid, vilistlased ning linnakodanikud ja huvilised.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäevapöördumises rahvusülikooli olulisust riigi ja rahva püsimisel: „Eesti riik ja ühiskond elab omariikluse sajanda sünnipäeva ootuses, samamoodi valmistub peatseks Eesti ülikooli, Eesti kõrghariduse, Eesti haritlaskonna sajanda sünnipäeva tähistamiseks ka Tartu ülikool. Ühe väikese rahvuse jaoks oma riigi ja oma(keelse) rahvusülikooli omamine eriline privileeg. Selle eesõigusega kaasnevaid võimalusi ja vastutust tajub kogu ülikool. Kutsume ka kõiki Eesti inimesi ja heatahtlikke koostööpartnereid üles rahvusülikooli missiooni teostamisele tuge pakkuma.” Rahvusülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistustesse on kõigil võimalik oma panus anda muuhulgas ka annetuskampaaniates osaledes.

Rahvusülikooli sünnipäeva pidulikul aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor), Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor), Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor), Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor) ja Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor). Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge. Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab akadeemilise loengu „Rahvusülikool digiühiskonnas“ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Aktuse otseülekannet ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV.

Tänavune 98. sünnipäev tähistab eestikeelse Tartu ülikooli sündi 1919. aastal ning seda tähistatakse kolmes linnas – Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ürituste kavast leiab nii avalikke loenguid, näituse avamise, raamatuesitluse, pikkade traditsioonidega tõrvikrongkäigu kui ka balli.

Kogu rahvusülikooli ürituste kava leiab ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu ülikool tähistab rahvusülikooli 98. sünnipäeva

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
29.11.2017
Tartu ülikool. Foto: Andres Tennus, TÜ

Selle nädala reedel, 1. detsembril tähistab Tartu ülikool rahvusülikooli 98. sünnipäeva. Aastapäeva raames toimub nädala jooksul ülikoolis mitmesuguseid erinevaid üritusi, antakse üle diplomid doktoritele ning audoktoritele, nimetatakse ülikooli auliige ning kuulutatakse välja Rahvusmõtte auhinna laureaat.

Tähistamisega alustas kolmapäeval, 28. novembril, TÜ Pärnu kolledž. Tartus saavad üritused alguse kolmapäeval, 29. novembril. Mitmekülgsest kavast leiavad sobiva ürituse kindlasti kõik Tartu ülikooli tudengid, vilistlased ning linnakodanikud ja huvilised.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäevapöördumises rahvusülikooli olulisust riigi ja rahva püsimisel: „Eesti riik ja ühiskond elab omariikluse sajanda sünnipäeva ootuses, samamoodi valmistub peatseks Eesti ülikooli, Eesti kõrghariduse, Eesti haritlaskonna sajanda sünnipäeva tähistamiseks ka Tartu ülikool. Ühe väikese rahvuse jaoks oma riigi ja oma(keelse) rahvusülikooli omamine eriline privileeg. Selle eesõigusega kaasnevaid võimalusi ja vastutust tajub kogu ülikool. Kutsume ka kõiki Eesti inimesi ja heatahtlikke koostööpartnereid üles rahvusülikooli missiooni teostamisele tuge pakkuma.” Rahvusülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistustesse on kõigil võimalik oma panus anda muuhulgas ka annetuskampaaniates osaledes.

Rahvusülikooli sünnipäeva pidulikul aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor), Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor), Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor), Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor) ja Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor). Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge. Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab akadeemilise loengu „Rahvusülikool digiühiskonnas“ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Aktuse otseülekannet ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV.

Tänavune 98. sünnipäev tähistab eestikeelse Tartu ülikooli sündi 1919. aastal ning seda tähistatakse kolmes linnas – Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ürituste kavast leiab nii avalikke loenguid, näituse avamise, raamatuesitluse, pikkade traditsioonidega tõrvikrongkäigu kui ka balli.

Kogu rahvusülikooli ürituste kava leiab ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool tähistab rahvusülikooli 98. sünnipäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
29.11.2017
Tartu ülikool. Foto: Andres Tennus, TÜ

Selle nädala reedel, 1. detsembril tähistab Tartu ülikool rahvusülikooli 98. sünnipäeva. Aastapäeva raames toimub nädala jooksul ülikoolis mitmesuguseid erinevaid üritusi, antakse üle diplomid doktoritele ning audoktoritele, nimetatakse ülikooli auliige ning kuulutatakse välja Rahvusmõtte auhinna laureaat.

Tähistamisega alustas kolmapäeval, 28. novembril, TÜ Pärnu kolledž. Tartus saavad üritused alguse kolmapäeval, 29. novembril. Mitmekülgsest kavast leiavad sobiva ürituse kindlasti kõik Tartu ülikooli tudengid, vilistlased ning linnakodanikud ja huvilised.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäevapöördumises rahvusülikooli olulisust riigi ja rahva püsimisel: „Eesti riik ja ühiskond elab omariikluse sajanda sünnipäeva ootuses, samamoodi valmistub peatseks Eesti ülikooli, Eesti kõrghariduse, Eesti haritlaskonna sajanda sünnipäeva tähistamiseks ka Tartu ülikool. Ühe väikese rahvuse jaoks oma riigi ja oma(keelse) rahvusülikooli omamine eriline privileeg. Selle eesõigusega kaasnevaid võimalusi ja vastutust tajub kogu ülikool. Kutsume ka kõiki Eesti inimesi ja heatahtlikke koostööpartnereid üles rahvusülikooli missiooni teostamisele tuge pakkuma.” Rahvusülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistustesse on kõigil võimalik oma panus anda muuhulgas ka annetuskampaaniates osaledes.

Rahvusülikooli sünnipäeva pidulikul aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor), Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor), Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor), Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor) ja Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor). Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge. Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab akadeemilise loengu „Rahvusülikool digiühiskonnas“ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Aktuse otseülekannet ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV.

Tänavune 98. sünnipäev tähistab eestikeelse Tartu ülikooli sündi 1919. aastal ning seda tähistatakse kolmes linnas – Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ürituste kavast leiab nii avalikke loenguid, näituse avamise, raamatuesitluse, pikkade traditsioonidega tõrvikrongkäigu kui ka balli.

Kogu rahvusülikooli ürituste kava leiab ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofid Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsil

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.11.2017

7.-8. detsembril toimuval konverentsil "Variation in language, literature, folklore, and music" esineb kolm filosoofist väliskülalist.

Varieerumine on universaalne, nii keelt, kultuuri kui kogu maailmapilti läbiv ilming, nii ühendab see ka Eesti-uuringute tippkeskuse eri tegevusvaldkondi. Kutsume arutlema selle üle, mida on eriomast ja mida ühist varieerumisel keeles, kirjanduses, rahvaloomingus, muusikas; milliseid kokkupuutepunkte ja seoseid erilaadsete varieerumiste vahel leidub. Konverentsi kavas on ka ümarlaud, mis käsitleb varieerumise uurimise meetodeid ja andmete probleeme (suured ja väikesed andmekogumid, nn halvad andmed (bad data)).

Konverentsi kava hõlmab väga paljusid esinejaid mitmetelt erialadelt. Aga seal on ka kolm filosoofist väliskülalist
7. detsembril kell 10 peab plenaarettekande Cathal O'Madagain (Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology).
7. detsembril kell 15 toimub paralleelsessioon, kus peavad ettekanded Cressida Gaukroger (University of Oxford), Cathal O'Madagain (Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology) ja Joey Pollock (University of Edinburgh).

Konverents toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42)

Korraldajad: PUT 475 „Kirjakeele morfosüntaksi varieerumise integreeritud mudel: pilootuuring eesti keele näitel“ ning CEESi korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm.
Konverentsi toimumist toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojektid PUT 475 ja IUT 22-5.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Vabade kunstide professori järgmine loeng räägib jumalikust geomeetriast

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.11.2017

Kolmapäeval, 29. novembril peab TÜ vabade kunstide professor Peeter Lauritsa oma järgmise loengu pealkirjaga "Jumalik geomeetria. Kuldsed lõiked ja fraktaalsed kaosed.".

Peeter Lauritsa loengukursus kõrvutab iidseid kultuurimeetodeid verivärsketega, vaatab neoliitilist digitaalse pilguga ja vastupidi, ajab segamini naturat ja culturat, televisiooni ja selgeltnägemist. Analüüsib kunstniku rolle erinevates ühiskondades ja kunsti erinevaid sotsiaalseid modaalsusi maagilisest propagandistlikuni. Üheskoos professoriga otsitakse loovuse lätet. Näidispatsiendina võetakse ette professori VAAL galeriis kureeritav näitus "Surnu suusad ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele".

Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Loengud toimuvad kolmapäeviti kell 16.15–18.00 Tartus Jakobi 2 ringauditooriumis (ruum 226) alltoodud kuupäevadel:

  • 29. november
  • 13. detsember

Loenguid kuulama on oodatud kõik huvilised üle kogu ülikooli ja väljastpoolt. Juba toimunud loenguid saab järelvaadata UTTV vahendusel (www.uttv.ee).

Info loengute kohta on kättesaadav aadressil http://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur

Lisainfo:
Maarja Nõmmik
Tartu Ülikooli kunstide keskus
maarja.nommik [ät] ut.ee
737 5669

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Vabade kunstide professori järgmine loeng räägib jumalikust geomeetriast

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.11.2017

Kolmapäeval, 29. novembril peab TÜ vabade kunstide professor Peeter Lauritsa oma järgmise loengu pealkirjaga "Jumalik geomeetria. Kuldsed lõiked ja fraktaalsed kaosed.".

Peeter Lauritsa loengukursus kõrvutab iidseid kultuurimeetodeid verivärsketega, vaatab neoliitilist digitaalse pilguga ja vastupidi, ajab segamini naturat ja culturat, televisiooni ja selgeltnägemist. Analüüsib kunstniku rolle erinevates ühiskondades ja kunsti erinevaid sotsiaalseid modaalsusi maagilisest propagandistlikuni. Üheskoos professoriga otsitakse loovuse lätet. Näidispatsiendina võetakse ette professori VAAL galeriis kureeritav näitus "Surnu suusad ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele".

Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Loengud toimuvad kolmapäeviti kell 16.15–18.00 Tartus Jakobi 2 ringauditooriumis (ruum 226) alltoodud kuupäevadel:

  • 29. november
  • 13. detsember

Loenguid kuulama on oodatud kõik huvilised üle kogu ülikooli ja väljastpoolt. Juba toimunud loenguid saab järelvaadata UTTV vahendusel (www.uttv.ee).

Info loengute kohta on kättesaadav aadressil http://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur

Lisainfo:
Maarja Nõmmik
Tartu Ülikooli kunstide keskus
maarja.nommik [ät] ut.ee
737 5669

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Vabade kunstide professori järgmine loeng räägib jumalikust geomeetriast

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.11.2017

Kolmapäeval, 29. novembril peab TÜ vabade kunstide professor Peeter Lauritsa oma järgmise loengu pealkirjaga "Jumalik geomeetria. Kuldsed lõiked ja fraktaalsed kaosed.".

Peeter Lauritsa loengukursus kõrvutab iidseid kultuurimeetodeid verivärsketega, vaatab neoliitilist digitaalse pilguga ja vastupidi, ajab segamini naturat ja culturat, televisiooni ja selgeltnägemist. Analüüsib kunstniku rolle erinevates ühiskondades ja kunsti erinevaid sotsiaalseid modaalsusi maagilisest propagandistlikuni. Üheskoos professoriga otsitakse loovuse lätet. Näidispatsiendina võetakse ette professori VAAL galeriis kureeritav näitus "Surnu suusad ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele".

Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Loengud toimuvad kolmapäeviti kell 16.15–18.00 Tartus Jakobi 2 ringauditooriumis (ruum 226) alltoodud kuupäevadel:

  • 29. november
  • 13. detsember

Loenguid kuulama on oodatud kõik huvilised üle kogu ülikooli ja väljastpoolt. Juba toimunud loenguid saab järelvaadata UTTV vahendusel (www.uttv.ee).

Info loengute kohta on kättesaadav aadressil http://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur

Lisainfo:
Maarja Nõmmik
Tartu Ülikooli kunstide keskus
maarja.nommik [ät] ut.ee
737 5669

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong - sügis 2017 #2: Merit Rickberg, Maarja Ojamaa

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
27.11.2017

28. november, 18:30 Arhiivis

Sel korral astuvad ette haridusküsimustega aktiivselt tegelevad semiootikud: teadur Maarja Ojamaa ja doktorant Merit Rickberg. Jutt jätkub õpetamisest ning haridusest. Meile räägitakse uudsetest haridusega seotud projektidest, kus Haridus jõuab Ekraanile. Samuti kuuleme haridusega seotud ideedest ning kuuleme õpetamiskogemustest.

---
2017 a. sügissemestri Semiosalong pakub esmalt huvitavat vaadet õpetamisele ja haridusele ning teiseks tegeleb ka hariduse küsimusega semiootikute jaoks ning semiootika kui haridusega – semiootika õpetamine ülikoolis ning ka väljaspool seda.

Kas me mitte kõik ei õpeta, ennast ja teisi, terve oma elu vältel? Keda ja kuidas peaks haridus ja õpetamine aitama ja „ravima“? Õpetamine ja haridus ei jäta mõjutamata ühtegi inimest, ühiskonda ega ka teadusvaldkonda. Seekordne Semiosalong läheneb haridusele nii laiemalt, Kristi Mummi eestvedamisel, kui ka semiootikakesksemalt (5. detsembri aruteluga semiootikast ja õpetamisest). Laiemas mõttes on õpetamine ja haridus laiad ning kõiki puudutavad teemad. Me püüame esmalt teada, mida haridus ja õpetamine erinevate inimeste jaoks tähendavad? Kuidas on nad õpetamise poolt mõjutatud. Samas on ka iga teadusvaldkond õpetamisest nii otseselt kui kaudselt sõltuv ning erandiks pole ka semiootika. Eelneval kahel semiootika maailmakongressil on olnud eraldi haridussemiootika paneel. Peale hariduse ja õpetamise üldiselt ning haridussemiootika on Semiosalongis arutlusel ka semiootika kui haridus. Sel semestril ilmub esimene eestikeelne semiootika õpik. Lisaks jätkub semiootika e-kursuste arendamine. Semiootika keskselt küsime näiteks – mis tingib ühtse lähenemise puudumise semiootika õpetamisel? Mis rolli omab semiootika õpetamine Eestis ja ka laiemalt? Kas semiootika õpe saaks, võiks ja peaks olema eestlaste seas populaarsem? Kas me suudame kerkivatele probleemidele lahendusi pakkuda? Semiosalong pakub seekord haaravaid seminare koos õpetamisel lähemal seisvate inimestega. Arutledes haridusest ning õpetamisest nii üldiselt kui ka seemiootikakeskselt.
---

Semiosalongi üritused on tasuta ning sel korral eesti keeles. Kõik huvitunud on teretulnud!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma (22.11.2017)

EKI uudised

 

Täna anti Tallinnas toimunud teadushuvihariduse konverentsil „Anname teadushuvile võimaluse II“ üle 2017. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis astrofüüsik Ene Ergma. Ene Ergma näitas, et teadlane saab väga hästi hakkama ka väljaspool teadust. Viimase viieteistkümne aasta sisse mahub Ene Ergmal ohtralt avalikke esinemisi, intervjuusid, aga ka astrofüüsika loenguid koolides ja väljaspool koole, kõrgetasemelisi visiite ja delegatsioonide vastuvõtte. Ene Ergma poliitikukarjääri mahub märkimisväärne saavutus nii Eesti majanduse kui ka teaduse jaoks – Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga. (...=


Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil autasustati peapreemiaga Eesti rahvusringhäälingu teadusuudiste saadet ”Novaator” ja kollektiivi juhti teadusajakirjanikku Marju Himma-Kadakat.

II preemia anti ajakirjale Horisont digiteerimise ja avalikkusele kättesaadavaks muutmise eest, eestvedaja Ulvar Käärt.

Loe edasi siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofiline filmiklubi - feminism ja porno

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
23.11.2017

29. novembril algusega 18:00 toimub Üheteistkümnes (Gildi 3-11) filosoofiline filmiklubi, kus vaadatakse filmi "Lovelace" (2013) ja arutatakse porno üle feministlikust perspektiivist.

Filmi peaosas on Amanda Seyfried, kes mängib Linda "Lovelace" Marchianot, kes sai kuulsaks osaledes 1972. aastal kurikuulsas pornofilmis "Deep Throat".

Filmile eelneb Alex Davies'i lühiloeng Catharine MacKinnoni pornovastasest feministlikust mõtlemisest ja sellest kuidas see seostub Marchiano osalemisega filmis "Deep Throat". Filmile järgneb arutelu. Film ja arutelu on mõlemad inglise keeles.

End teemaga kurssi viimiseks on soovitatav tutvuda eelnevalt vastava kirjandusega: Catharine MacKinnon "Linda's Life and Andrea's Work" ja Carolyn Bronstein "Battling Pornography".

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Seoses kuulutamisega Tartu Ülikooli folkloristika ja semiootika audoktoriks, peab Mihály Hoppál Ungarist loengu "Influence of the Tartu-Moscow semiotic school on Hungarian ethnosemiotics”

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.11.2017

Loeng toimub 29.11.2017 kell 14.15 Jakobi 2-336

Abstrakt inglise keeles:

SEMIOTIC RESEARCH IN HUNGARY

(2017 TARTU)

In Hungary research into semiotics began in the late 1960’s. This departure and later increasing significance had a great deal to do with the fact that both linguists and literary scholars became acquainted with the achievements and publications of the Moscow-Tartu school of semiotics. Thus, e.g., the essays of Yury Lotman were published in Hungarian translation. Mihály Hoppál received  grant in late 1969 to carry out research in Moscow and, under the guidance of V. V. Ivanov and V. N. Toporov familiarised himself with the work on semiotics published in Tartu. Next, upon returning to Budapest, in 1970-71 he and Vilmos Voigt jointly launched regular education in semiotics at Budapest University. As a result of a few years’ effort they developed a methodology they came to call ethno-semiotics which aimed to provide semiotic analysis of cultural phenomena.

1973 saw the publication of a whole volume of selected essays by Yury Lotman, with a concluding chapter by Mihály Hoppál. Another selection was published a decade later, which again presented the achievements of the Russian semiotic school in Hungarian: papers by V. V. Ivanov on linguistics and mythology were edited and annotated by Mihály Hoppál (1984). Besides these volumes a number of other major papers were translated and published in the journal of the Mass Communication Research Centre of the Hungarian Radio, Jel-Kép.

Summing up, it is fair to state that semiotic research in Hungary would not even have begun if it had not been for publications in Russia and Estonia and progressed along their lines even later – in other words, the achievements of the papers published there had a formative influence on the work of Hungarian researchers.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Konverents "Kvantitatiivne pööre keeleteaduses - mis saab teooriast?"

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
21.11.2017

23.-24.11.2017 toimub V konverents sarjast "Teoreetiline keeleteadus Eestis".

Rohkem infot http://doktorikool.humanitaarteadused.ut.ee/%C3%BCritused

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Uus keelefilosoofia professor

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
21.11.2017

Jaanuarist 2018 alustab osakonnas tööd uus keelefilosoofia professor Juhani Yli-Vakkuri. Ta on kaitsnud doktorikraadi Oxfordi ülikoolis 2013. aastal ning on praegu Alexander von Humboldti teadur Bielefeldi ülikoolis. Yli-Vakkuri on uurinud internalismi ja eksternalismi vaimse sisu suhtes ning episteemiliste ja objektiivsete modaalsõnade interaktsiooni. Tartus keskendub ta modaalseid sõnu (’peab’, ’võib’ jne) sisaldavate lausete loogikale ja semantikale. Ta on kirjutanud raamatu Narrow Content (koos John Hawthorne’iga, Oxford University Press, 2018) ja koos Mark McCullaghiga toimetanud teose Williamson on Modality (Routledge, 2017).

Juhani Yli-Vakkuri koduleht.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Keele Instituut kutsub 28.11 soome-ugri sügisseminarile

EKI uudised

 

Kutsume sügisseminarile Soome-ugri kirjasõna muutuvas ajas“, mis toimub 28. novembril Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn). Palume oma osavõtt registreerida 24. novembriks siin.

 

KAVA: 

 

Sügisseminar „Soome-ugri kirjasõna muutuvas ajas“ 28. novembril 2017

 

10.30 Tervituskohv

 

11.00–11.05 Avamine, Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender

 

Juhatab Tiina Laansalu

11.05–11.35 János Pusztay (Loránd Eötvösi Ülikool, Budapest; Filosoof Konštantíni Ülikool, Nitra) – „Keele arendamise ja säilimise vahend: terminoloogia“

11.35–12.05 Jaak Prozes (Fenno-Ugria Asutus) – „Venemaa soome-ugri rahvaste rahvuskeeled 21. sajandi ajakirjanduses ja kirjanduses“

12.05–12.35 Sven-Erik Soosaar (Eesti Keele Instituut) – „Kasutamata võimalus – Vikipeedia kui soome-ugri keelte arengumootor“

 

12.35–13.30 Lõuna

 

Juhatab Iris Metsmägi

13.30–14.00 Heikki Hurtta (Kodumaiste Keelte Keskus, Helsingi) – „Soome murrete sõnaraamat muutuvas ajas“

14.00–14.30 Jack Rueter (Helsingi Ülikool), Olga Erina – „Ersän sanaston rikastuttamiskeinot, viime vuosikymmenten sanakirjoissa ja sanastoissa“

14.30–15.00 Heinike Heinsoo (Tartu Ülikool) – „Kuidas kirjutada? Mida kirjutada? Kellele kirjutada? Mõtteid seoses vadja kirjakeelega“

 

15.00–15.30 Kohvipaus

 

Juhatab Mari Kendla

15.30–16.00 Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituut) – „Õpetlik murdegrammatika. Pilk lähteainesele“

16.00–16.30 Ellen Niit (Tartu Ülikool) – „Märksõnadest Saaremaa murdesõnastikus“

16.30–17.00 Sulev Iva (Võru Instituut) – „Võro kiil internetih“

 

17.00–17.05 Lõppsõnad

 

 Ootame kõiki huvilisi kuulama!

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

24. novembril esineb semiootika osakonnas külalislektor Zviad Sulaberidze Gruusiast ettekandega "Finding Opportunities for Biosemiotics in Robotics and AI"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.11.2017

Next Friday, 24.11 at 12.15-14.00 in room 306 we will have a guest lecturer Zviad Sulaberidze from Georgia. He works as a head of Robotics and Engineering Lab and Computer Science and Mathematics School in Free University of Tbilisi. He creates platforms that involve computer, electrical and mechanical engineering, and opportunities for students to apply their theoretical knowledge in practical projects. One of the platforms is a human size robot called Tato, which was designed by French 3D designer Gael Langevin (inmoov.fr) as a 3D printable open source robot.

Here's a little synopsis of his talk: 

Finding Opportunities for Biosemiotics in Robotics and AI

Modern development of technologies allow to design a vast spectrum of autonomous machines, with various functions, shape and "intellect". There is a significant portion of the machines imitating creations of nature, such as animals, reptiles, insects and of course humans. Each type of these machines "try" to look alive, to allow more easy and natural communication with humans. This opens space for many disciplines and  biosemiotics is one of the interesting field, that can be useful for designing of shape and intellect of "natural" machines.

Everyone is warmly welcome to listen and participate in the discussion.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Helsingi mardilaadal esitletakse soome-eesti suursõnaraamatut veebis (Pressiteade 17.11.2017)

EKI uudised

Helsingi mardilaadal esitletakse soome-eesti suursõnaraamatut veebis

Pressiteade 17.11.2017

 

19. novembril kell 11.00 esitletakse Helsingi mardilaadal "Soome-eesti suursõnaraamatu“ veebiversiooni. Soome sõnaraamatute koostaja Heikki Hurttaga vestleb kirjanik ja keelemees Tapio Mäkeläinen. Sõnaraamat on valminud Soome kodumaiste keelte keskuse ja Eesti Keele Instituudi ühistööna ning ilmunud kaheköitelise raamatuna 2003. aastal. Sõnaraamatu ilmumisega veebis tähistame Soome 100. aastapäeva. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmib uus, vastupidise keelesuunaga eesti-soome veebisõnaraamat.

Tegemist on mahukaima soome-eesti sõnaraamatuga, mis sisaldab ühtekokku üle 90 000 märksõna. Siin on rohkelt näiteid koos tõlgetega, nii eritermineid kui ka kõnekeele väljendeid, samuti valik kohanimesid. Soome märksõnade muutmisinfot näidatakse Kodumaiste keelte keskuse Kielitoimisto e-sõnaraamatu kaudu. Veebilehel on võimalik päringuid teha nii soome kui ka eesti keeles, samuti on osa abiinfot (nt lühendid) esitatud mõlemas keeles. 2017. aastal ilmuva veebiversiooni on loonud Eesti Keele Instituudi IT ekspert Indrek Hein.

Sõnaraamat on mõeldud nii soomlastele kui ka eestlastele. Veebiliides võimaldab otsida nii soome kui ka eesti sõnu ja lauseid. Sõnaraamat asub Eesti Keele Instituudi kodulehel aadressil http://www.eki.ee/dict/soome/.

Sõnaraamatu on aastail 1998–2003 koostanud Valdek Pall (peatoimetaja), Anu Haak, Paul Kokla, Külli Kuusk ja Helga Laanpere. Soomekeelsed osad on toimetanud Maija Länsimäki. Sõnaraamatutöös osalesid veel Peeter Päll (kohanimede ekspert), Ülle Viks (grammatika ekspert), Indrek Hein (IT ekspert) ja Margit Langemets (toimetuse sekretär, IT ekspert).

Soome-eesti sõnaraamatute ajalugu on rohkem kui 80 aastat pikk: esimene esinduslik ja oma aja kohta ulatuslik “Soome-eesti sõnaraamat“ ilmus 1931. aastal Julius Mägiste sulest.

Veebiversiooni esitluse mardilaadal korraldab Soome kodumaiste keelte keskus koos Tuglase Seltsiga.

Lisainfo:

Margit Langemets, sõnaraamatute osakonna juhataja (Eesti Keele Instituut)
margit.langemets@eki.ee, tel +372 53430772

Heikki Hurtta, eesti-soome sõnaraamatu peatoimetaja (Kodumaiste keelte keskus)
heikki.hurtta@kotus.fi, 0295 333 235

Klaas Ruppel, sõnaraamatute osakonna juhataja (Kodumaiste keelte keskus)
klaas.ruppel@kotus.fi, 0295 333 278

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Sümpoosion "Teadlane kirjutab eesti keeles"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Sümpoosion "Teadlane kirjutab eesti keeles"
Toimumiskoht: Eesti Maaülikool / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 13. detsember 2017 - 13. detsember 2017
Algusaeg: 13:00 - 16:00
Kirjeldus:

Sümpoosion

Teadlased kirjutavad eesti keeles

13. detsembril 2017 kell 13.00–16.00 Maaülikooli peahoone aulas Tartus, Fr. R. Kreutzwaldi 1a

  • Kes tellib, kes loeb, kes tsiteerib eestikeelsed teadusartikleid teie valdkonnas?
  • Mis motiveerib teid kirjutama eestikeelset teadusartiklit?
  • Originaaltekst või tõlge?
  • Missugune on teie valdkonna eestikeelse oskussõnavara kajastus teadusartiklis?
  • Kas rahvusvahelise töörühma eestikeelne artikkel on võimalik?
  • Eestikeelse teadusartikli mõju ja väärtus: kas teie valdkonnas kehtivad järgmised väited?
    Eestikeelsed teadusartiklid annavad reaalse võimaluse teadustöö arenguks minu valdkonnas.
    Eestikeelsed teadusartiklid on hariduse ja innovatsiooni alus.

Kõnelevad Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Eesti Teadusagentuuri ning Eesti Keele Instituudi spetsialistid ja doktorandid

Pakume kohvi ja suupisteid

Korraldaja

Eesti Maaülikooli keelekeskus koostöös riikliku “Eestikeelse terminoloogia programmiga 2013–2017

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

AKK Magistrikooli sügiskooli kava 23.-24. novembriks

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.11.2017

Ajaloo, kirjandus- ja kultuuriteaduste (AKK) magistrikooli sügiskool toimub 23.-24. november 2017 Vanas Anatoomikumis.

https://sisu.ut.ee/akksugiskool/avaleht?lang=et

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Välismaal õppimise infolõuna ootab tudengeid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
16.11.2017

Sulle meeldib reisida? Saada uusi sõpru, omandada uusi teadmisi, panna ennast proovile uutes olukordades? Seda kõike pakuvad õpingud välismaal!

Tule 17. novembril kell 12 Tartu ülikooli peahoonesse (Ülikooli 18-140) ning saa teada: 

  • millised ülikoolid sobivad Sinu õppekava tudengile eriti hästi? 
  • kuidas valida õppeaineid? 
  • kas välismaal õppimise ajaks on keeruline elukohta leida? 
  • millised kulutused välisõpingutega kaasnevad ja kuidas säästlikult toime tulla?

Rohkem infot Facebookis: https://goo.gl/ekhFEa 
ja valdkonna kodulehel: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/oppimine/valismaal-oppimise-infolouna

… ja kui Sa ikka veel kahtled, siis loe, miks on õpiränne tudengile kasulik.

Ole kohal, sest järgmine aasta võib olla just Sinu välisõpingute aasta!

Lisainfo:
hv.dekanaat [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Välismaal õppimise infolõuna ootab tudengeid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
16.11.2017

Sulle meeldib reisida? Saada uusi sõpru, omandada uusi teadmisi, panna ennast proovile uutes olukordades? Seda kõike pakuvad õpingud välismaal!

Tule 17. novembril kell 12 Tartu ülikooli peahoonesse (Ülikooli 18-140) ning saa teada: 

  • millised ülikoolid sobivad Sinu õppekava tudengile eriti hästi? 
  • kuidas valida õppeaineid? 
  • kas välismaal õppimise ajaks on keeruline elukohta leida? 
  • millised kulutused välisõpingutega kaasnevad ja kuidas säästlikult toime tulla?

Rohkem infot Facebookis: https://goo.gl/ekhFEa 
ja valdkonna kodulehel: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/oppimine/valismaal-oppimise-infolouna

… ja kui Sa ikka veel kahtled, siis loe, miks on õpiränne tudengile kasulik.

Ole kohal, sest järgmine aasta võib olla just Sinu välisõpingute aasta!

Lisainfo:
hv.dekanaat [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Välismaal õppimise infolõuna ootab tudengeid

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.11.2017

Sulle meeldib reisida? Saada uusi sõpru, omandada uusi teadmisi, panna ennast proovile uutes olukordades? Seda kõike pakuvad õpingud välismaal!

Tule 17. novembril kell 12 Tartu ülikooli peahoonesse (Ülikooli 18-140) ning saa teada: 

  • millised ülikoolid sobivad Sinu õppekava tudengile eriti hästi? 
  • kuidas valida õppeaineid? 
  • kas välismaal õppimise ajaks on keeruline elukohta leida? 
  • millised kulutused välisõpingutega kaasnevad ja kuidas säästlikult toime tulla?

Rohkem infot Facebookis: https://goo.gl/ekhFEa 
ja valdkonna kodulehel: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/oppimine/valismaal-oppimise-infolouna

… ja kui Sa ikka veel kahtled, siis loe, miks on õpiränne tudengile kasulik.

Ole kohal, sest järgmine aasta võib olla just Sinu välisõpingute aasta!

Lisainfo:
hv.dekanaat [ät] ut.ee
737 5341

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Selgusid Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi antava stipendiumi saajad

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
15.11.2017

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium annavad eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele välja kuus 400-eurost stipendiumi. Kandideerida võivad nii päevases õppes kui ka avatud ülikooli kaudu õppijad.
Tänavu laekus Emakeele Seltsi 14 taotlust.
Ühekordne stipendium määrati järgmistele üliõpilastele:Ele Jaagusoo, Kaidi Kolsar, Elli Kõiv, Merilyn Martis, Madis Pilv ja Hiie Rüütel.

Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiosalong "Õpetamine on õpetamine" algab 21. novembril Kristi Mummi ettekandega

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
14.11.2017

Semiosalongi esimene kohtumine toimub Arhiivis kell 18.30

2017 a. sügissemestri Semiosalong pakub esmalt huvitavat vaadet õpetamisele ja haridusele ning teiseks tegeleb ka hariduse küsimusega semiootikute jaoks ning semiootika kui haridusega – semiootika õpetamine ülikoolis ning ka väljaspool seda.

Kas me mitte kõik ei õpeta, ennast ja teisi, terve oma elu vältel? Keda ja kuidas peaks haridus ja õpetamine aitama ja „ravima“? Õpetamine ja haridus ei jäta mõjutamata ühtegi inimest, ühiskonda ega ka teadusvaldkonda. Seekordne Semiosalong läheneb haridusele nii laiemalt, Kristi Mummi eestvedamisel, kui ka semiootikakesksemalt (5. detsembri aruteluga semiootikast ja õpetamisest). Laiemas mõttes on õpetamine ja haridus laiad ning kõiki puudutavad teemad. Me püüame esmalt teada, mida haridus ja õpetamine erinevate inimeste jaoks tähendavad? Kuidas on nad õpetamise poolt mõjutatud. Samas on ka iga teadusvaldkond õpetamisest nii otseselt kui kaudselt sõltuv ning erandiks pole ka semiootika. Eelneval kahel semiootika maailmakongressil on olnud eraldi haridussemiootika paneel. Peale hariduse ja õpetamise üldiselt ning haridussemiootika on Semiosalongis arutlusel ka semiootika kui haridus. Sel semestril ilmub esimene eestikeelne semiootika õpik. Lisaks jätkub semiootika e-kursuste arendamine. Semiootika keskselt küsime näiteks – mis tingib ühtse lähenemise puudumise semiootika õpetamisel? Mis rolli omab semiootika õpetamine Eestis ja ka laiemalt? Kas semiootika õpe saaks, võiks ja peaks olema eestlaste seas populaarsem? Kas me suudame kerkivatele probleemidele lahendusi pakkuda? Semiosalong pakub seekord haaravaid seminare koos õpetamisel lähemal seisvate inimestega. Arutledes haridusest ning õpetamisest nii üldiselt kui ka seemiootikakeskselt.

Semiosalong on Eesti Semiootika Seltsi egiidi all tegutsev mitteformaalne seminarisari, kus rakendatakse semiootilist analüüsimeetodit erinevatele maailma nähtustele ning tähistatakse seda, kui äge on semiootika.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Balti ülikoolide rektorid kuulutasid välja ühise stipendiumi

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
14.11.2017
Foto autor: Ilze Talberga

Novembri alguses kohtus TÜ rektor Volli Kalm Riias oma Balti kolleegidega Läti ja Vilniuse ülikoolist. Kohtumise tulemusel kuulutati ühiselt välja Balti riikide keelte stipendiumikonkurss.

Stipendiumikonkursiga soovitakse edendada eesti, läti ja leedu keele ning kultuuri õpetamist ja õppimist stipendiumi algatanud ülikoolides. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ja kandideerima on oodatud Tartu, Läti ning Vilniuse ülikooli kõikidel õppekavadel ja õppeastmetel täiskoormusel õppivad üliõpilased, kes valdavad ühte Balti riikide keelt tasemel C1 ning teisi keeli vähemalt tasemel A2.

Rektorid annavad stipendiumi välja kordamööda. Esimesena korraldab konkursi lõppvooru ja maksab stipendiumi välja Tartu ülikool.

Konkursil hinnatakse kandidaate kolmes voorus, pöörates eraldi tähelepanu nii suulisele kui kirjalikule väljendusoskusele. Konkursitööd tuleb esitada Tartu puhul TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži koordinaatoritele meiliaadressil keeled [ät] ut.ee pealkirjaga „Rektori stipendium eesti, läti ja leedu keele oskajatele”. Rohkem infot konkursi tingimuste ja ajakava kohta leiab maailma keelte ja kultuuride kolledži koduleheküljelt.

Lisainfo: Kätlin Lehiste, juhiabi, 737 5358, katlin.lehiste [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Rahvusvaheline teadusajakiri tähistab sümpoosioniga juubelit

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.11.2017
Rahvaluule kogumine. Foto: H. Tampere (1961)

13. novembril 2017 algusega kell 16.15 toimub Tartu ülikooli peahoone senati saalis sümpoosion „Humanitaaria rahvusvahelises ja rahvuslikus teadusruumis“, millega tähistatakse ajakirja „Journal of Ethnology and Folkloristics“ 10. sünnipäeva.

Sümpoosionil arutatakse teadusajakirjade rolli üle. Ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics (JEF)  loomisel mängis olulist rolli teaduspoliitiline tellimus ja sellest tulenev ingliskeelne ajakirjastumine. Peatoimetaja Ergo-Hart Västrik selgitab: „Teaduspoliitika ei tähenda lihtsat skeemi, et ametnikud kirjeldavad soovitud tulevikureaalsust ja teadlased peavad selle ellu viima. Poliitilise tellimuse ja teaduse praktilise tegemise vahel toimuvad nüansirikkamad dialoogid. Sellistele praktikatele ja mõttelaadidele on eriti oluline tähelepanu pöörata rahvusteaduste kontekstis. Sümpoosionil arutlevadki ajakirja toimetuse liikmed ning väliskolleegid, kuidas leida tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadusruumi ning ühiskondliku vastutuse ja teaduspoliitilise tellimuse vahel.“

Ühe kitsama teemaringina käsitletakse sümpoosionil keeleküsimusi: rahvusteaduste vahendamine omakeelsena või selle tõlkimine rahvusvaheliseks kannavad erinevaid tähendusi. Samuti puudutakse teemat, kuidas kõnetada korraga nii kohalikku kui rahvusvahelist auditooriumi: kuidas jääda kohaliku uurimiskeskuse kroonikuks, kuuludes samal ajal üleilmsesse sotsiaalsesse võrgustikku. Kolmandaks intrigeerivad ettekandjaid distsipliinide ja valdkondade piirid. Distsiplinaarsed ja valdkondlikud valikud mõjutavad nii ajakirja identiteeti kui seda, kuidas seda mõistetakse rahvusvaheliselt.

Journal of Ethnology and Folkloristics  loodi 2007. aastal Tartu ülikooli, Eesti rahva muuseumi ja Eesti kirjandusmuuseumi ühise ajakirjana. Etnoloogia ja folkloristika kõrval avaldatakse uurimusi museoloogiast ja kultuuri- ning sotsiaalantropoloogiast. JEF on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas. Kogu sisule on tagatud vaba juurdepääs ning nähtavuse tõstmiseks teeb ajakiri alates 2016. aastast koostööd rahvusvahelise kirjastajaga De Gruyter Open.

Lisainfo: Ergo-Hart Västrik, ajakirja peatoimetaja, 737 6214, ergo-hart.vastrik [ät] ut.ee

 

Maria Kristiina Prass
Tartu ülikooli pressinõuniku assistent
Tel. (+372) 737 5509
Mob: +(372) 5566 2832
E-post: maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Seminar "Multispecies City: diversity, communication, conflicts" on registreerimiseks avatud 19. novembrini

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
08.11.2017

Linnades elab palju loomi ja taimi – lemmikloomad, introdutseeritud puud ja põõsad, parasiidid jm inimkaaslejad aga ka antud paikkonna loodusele iseloomulikud liigid. Need liigid on seotud paljude eri tüüpi seoste kaudu: toitumiseahelad, käitumuslikud kohastumused, liikidevaheline kommunikatsioon, ühiste ressursside kasutamine ja inimese puhul ka kultuurilised representatsioonid. Suhete mitmekesisus teeb linnalooduse uurimise keeruliseks – selleks on vaja distsipliinide vahelist koostööd ja avarat metodoloogilist lähenemist. Suhete mitmekülgsem mõistmine võimaldab paremini aru saada liikide vahelistest konfliktidest ja neid ka lahendada.

Seminari eesmärk on esile tuua linnas eri liikidega tegelevate valdkondade (semiootika, linnaplaneerimine, ökoloogia, keskkonnaharidus, ornitoloogia, keskkonnakaitse jt) kattuvused ja otsida võimalusi edasiseks koostööks.

Seminari toetab (Euroopa Liidu) Euroopa Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA Projekt PER ASPERA).

Seminari koduleht: https://www.flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/seminar-multispecies-city-diversity-communication-conflicts

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Aasia religioonide uurijad võtavad vaatluse alla jumalad, vaimud ja deemonid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
08.11.2017
Deemon Jaapani folkloorist / Foto: http://mentalfloss.com/article/59737/10-horrifying-demons-and-spirits-japanese-folklore

8.-10. novembrini toimub Tartu ülikoolis konverents „Jumalad, vaimud ja deemonid Aasia rahvapärastes uskumustes ning rituaalides".

Aasia religioonide uurimises on üha olulisemale kohale tõusmas kohaliku levikuga rahvapärased traditsioonid, mida ei toeta alati usulised institutsioonid. Jumalate, vaimude ja deemonitega seotud pärimused ning rituaalid on suuresti külavaimulike, ravitsejate ning teadjate hoida, kelle autoriteet põhineb paljuski sellistel teadmistel. Neid kohaliku tähtsusega üleloomulikke olendeid on organiseeritud religioonide õpetustes tihti ignoreeritud, kuid sellest hoolimata on neil oluline koht Aasia inimeste argielus, samuti ühiskondlikes ja poliitilistes suhetes. Vastavad pärimused on küll muutumas, kuid mitte hääbumas.

TÜ kultuuriteaduste instituudi juhataja Ülo Valk: „Kui Euroopa kultuuri ilmet on kujundanud ristiusk, siis Aasias on usundilisi maailmavaateid palju. Ühine on siiski see, et religioonide silmatorkavad erijooned avalduvad kohalikul, kogukondlikul ja üksikisiku tasandil, kusjuures just neid nähtusi on palju vähem uuritud kui pühakirju ja filosoofilisi õpetusi. Ratsionaalselt mõtleva ilmaliku vähemuse esindajatel on raske mõista seda mõjuvõimu, mis on üleloomulikel jõududel miljardite inimeste jaoks, kes elavad teistsuguses kultuuris. Nendega arvestatakse, neid austatakse ja neid kardetakse – ja tundub, et mida ebaturvalisem on keskkond, seda enam. Näiteks Indias ja mujalgi on jumalad kolinud internetikeskkonda, rääkimata nende visuaalsest kohalolust linnatänavatel ja ühistranspordis, samas on säilitanud oma mõjuvõimu vanad teadmised nagu astroloogia ja maagiline meditsiin. Et maailm muutub, muutuvad ka pärimused ja need sümboolsed ja rituaalsed vahendid, millega püütakse valitsevaid jõude mõjutada.“

Konverentsile oodatakse folkloriste, antropolooge ja religiooniuurijaid mitmetest riikidest. Muuhulgas tulevad vaatluse alla rahvapärased usundilised teooriad, usundilised žanrid, pühakohad ja kummituspaigad, rituaalid ja nende korraldajad, üleloomulikud olendid linnakeskkonnas, elavate ja surnute suhted, üleloomulikkus ja maagia rahvapärastes arusaamades, samuti teised seotud teemad.
Konverentsi töökeel on inglise keel, ettekannete pikkus 20 minutit, millele järgneb 10-minutine diskussioon.

Konverentsi korraldab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond koostöös Napoli „L’Orientale“ ülikooli Aasia, Aafrika ja Vahemeremaade osakonna ning TÜ Aasia keskusega.

Korralduskomiteesse kuuluvad Kikee D. Bhutia, Margaret Lyngdoh, Valentina Punzi, Baburam Saikia, Alevtina Solovyeva ja Ülo Valk.

Lisainfo: Ülo Valk, TÜ kultuuriteaduste instituudi juhataja, 737 5310, ulo.valk [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kuidas sõnad ÕSi saavad? Intervjuu Maire Raadikuga (Vikerraadio 7.11.2017)

EKI uudised

Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik käis Vikerraadio saates "Vikerhommik" rääkimas uuest ilmuvast ÕSist ja sellest, kuidas sõnad ÕSi saavad. 

Intervjuud saab kuulata siit

(ERR, Vikerraadio 7.11.2017) 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Sven-Erik Soosaare doktoritöö kaitsmine 12. detsembril kell 14.15

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.11.2017

Sven-Erik Soosaar kaitseb 12. detsembril kell 14.15 doktoritööd "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni - eesti keel kui piirikeel".

Juhendajad on prof Urmas Sutrop ja dr Kristiina Ross (Eesti Keele Instituut), oponent emeriitprofessor Kaisa Häkkinen (Turu ülikool).

Kaitsmine toimub peahoones senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Reedel on võimalik jälgida videoülekannet Martin Ehala uue raamatu arutelust

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.11.2017

ERR kultuuriportaal teeb reedel, 10. novembril kell 16.15 ülekande Martin Ehala monograafias “Signs of Identity” esitatud identiteedi märgiteooria aruteluseminarist. Teost analüüsivad Tallinna ülikooli teadlased Liisi Keedus, Daniele Monticelli, Marek Tamm ja Aaro Toomela. Kommentaaridele vastab raamatu autor, millele järgneb avatud arutelu. 

Sellel sügissemestril alustab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut (TÜHI) koostöös TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskusega ebaregulaarsete avatud seminaride sarja, milles võetakse vaatluse alla parasjagu ühiskonnas, kultuuris või teaduses aktuaalseid teemasid, nähtusi või saavutusi.

Seminari formaat ei ole rangelt fikseeritud, ent mõte on igaks seminariks koondada erinevaid akadeemilisi eksperte nii Tallinna ülikoolist kui ka kaugemalt, et ühiselt analüüsida konkreetset küsimust, raamatut, filmi vms.

Esimene TÜHI pop-up seminar leiab aset 10. novembril algusega kell 16.15 Tallinna ülikooli senati saalis (Uus-Sadama 5, M-648). Seminari fookuses on Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professori Martin Ehala vastne raamat "The Signs of Identity: The Anatomy of Belonging" (New York: Routledge, 2017). Teosega saab osaliselt tutvuda veebis. Raamat pakub välja uue algupärase identiteediteooria, mida autor nimetab identiteedi märgiteooriaks. Selle kohaselt on iga identiteet oma olemuselt märk, nii nagu märgi mõistet kasutatakse semiootikas ja keeleteaduses. See tähendab, et identiteedil nagu teistelgi märkidel on kaks poolt – tähistaja ja tähistatav.

Tähistaja on mingi empiiriliselt tajutav signaal, mis viitab teatud kindlale identiteedile, tähistatav on tähenduste hulk, mis seda identiteeti iseloomustab. Sõnastatud teooriast saab tuletada olulisi järeldusi identiteedi olemuse kohta, neist kõige olulisem on see, et inimene ja identiteet ei ole sama asi, nad pole lahutamatud. Identiteet ei ole see, mis inimene on; identiteet on miski, mis inimesel on.

Seminaris võtavad raamatut analüüsida TÜHI filosoofia vanemteadur Liisi Keedus, TÜHI Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli, TÜHI kultuuriajaloo professor Marek Tamm ja TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela. Kolleegide kommentaaridele vastab raamatu autor Martin Ehala.

Kõik huvilised on oodatud seminaris osalema.

Rohkem infot: http://kultuur.err.ee/639506/otseulekanne-reedel-martin-ehala-uue-raamatu-arutelu

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
06.11.2017
Gustav II Adolf / Foto: Andres Tennus

Esmaspäeval, 6. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 385. asutamispäeva loengute, barokkmuusika kontserdi ja näitusega.

„Juba traditsiooniks saanud Gustav Adolfi päev kinnitab ka käesoleval juubeliaastal hariduse, kõrgemate ideaalide poole püüdlemise ja koostöö olulisust. Aegade jooksul on need olulised universitase põhimõtted jäänud peaasjalikult samaks,“ rääkis TÜ skandinavistika osakonna juhataja Kristina Mullamaa.

Kell 14 avatakse Johan Skytte poliitikauuringute instituudis (Lossi 36) näitus „Rändajate portreed“.

Kell 15 peab Uppsala ülikooli kirjanduse professor ja ülikooli raamatukogu direktor Lars Burman ettekande teemal „Talutarest uhkesse paleesse. Neli edulugu 17. sajandist“. Järgneb Kristi Viidingu, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteaduri loeng „Ajaloo kujundamine luule kaudu: Friedrich Meniuse ladina- ja saksakeelsed epikeediumid Gustav Adolfile“. Loengud toimuvad aadressil Jakobi 2-114.

Kell 17.20 asetatakse lilled Johan Skytte monumendi juurde Toomemäel ning Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde ülikooli peahoone taga.

Päev lõpeb kell 18.00 algava barokkmuusika kontserdiga. Kavaga „Kuninganna Kristiina ja tema aeg. Muusikalised sillad 17. sajandi Euroopas“ esinevad ülikooli aulas Pirjo Jonas (sopran), barokkansambel koosseisus Meelis Orgse (barokkviiul), Villu Vihermäe (viola da gamba, barokktšello), Kristo Käo (teorb, barokk-kitarr). Kõlavad Corelli, Monteverdi, Purcelli, Baltzari jt barokiaja meistrite säravad muusikapärlid. Kontsert on kõigile tasuta.

Gustav Adolfi päeva ja Academia Gustaviana 385. asutamispäeva tähistamine saab teoks Tartu ülikooli, TÜ skandinavistika osakonna, Rootsi suursaatkond Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse koostöö tulemusel.

Lisainfo: Kady Sõstar, Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee.

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

UNESCO Filosoofiapäeva arutelu 16. novembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
31.10.2017

UNESCO Eesti rahvuslikul komisjonil ja Tartu ülikooli filosoofia osakonnal on hea meel kutsuda teid Tartusse filosoofiapäeva tähistama.

Filosoofiapäev toimub neljapäeval, 16. novembril 2017. Selle aasta teemaks on „Kogu inimkond kui üks ühiskond – kas näilisus või reaalsus globaliseeruvas maailmas?“

2017. aasta filosoofiapäeval arutame ja mõtleme globaliseerumise ja maailmakodanikuks olemise teemadel. Kas kogu inimkond moodustab globaliseeruvas maailmas ühe ühiskonna ja kuidas võiksime sellisel juhul mõista ja mõtestada oma suhet teiste ühiskonnaliikmetega? Kas maailma üleilmastumine kätkeb eluviiside standardiseerimist ning mis on normiks? Kas ühiskonnast eristumine tingib paratamatult ühiskonnast eraldumise?

Nende ja teiste küsimuste arutlevad Markus Järvi ja Ahto Lobjakas ning nende arutelu juhib Kadri Simm.

Arutelu toimub Jakobi 2 ringauditooriumis (sissepääs maja küljelt) algusega kell 10:30.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Mõtteloo professoriks valiti Pärtel Piirimäe

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
31.10.2017

Reede, 27 oktoobri istungil valis TÜ senat seitse professorit ja viis juhtivteadurit, teiste seas valiti ka mõtteloo professor.

Mõtteloo professori ametikoha pingerea moodustasid senati eelistuste põhjal Pärtel Piirimäe, Jaan Undusk, Tiina Ann Kirss ja Peeter Müürsepp.

Vaata täpsemat kajastust ERRi kodulehelt.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Teaduste Akadeemias selgusid konkursi „Teadus 3 minutiga“ võitjad

EKI uudised

Noored teadlased võtsid reedel taas mõõtu populaarteaduslike ettekannete pidamises, kus nad pidid 3-minutilise loenguga tutvustama oma teadustööd. Otseülekannet Eesti Teaduste Akadeemias toimunud galaõhtust sai vaadata ERR Novaatorist.

„Teadus 3 minutiga“ konkursil võistlesid noorteadlased kõigist avalik-õiguslikest ülikoolidest. Finaali pääsemiseks läbisid finalistid eelvooru koduülikoolis.


Selle aasta laureaatideks kuulutati:
Andrea Giudici: „Saaste jälgimise tehnoloogia Soome lahes“
Elisabeth Dorbek-Kolin: „Krüptosporidioos – tundmatu vaenlane?“
Elis Joonas: „Mikrovetikad vs nanoosakesed: kas erinevus rikastab või visam võidab?“
Fideelia-Signe Roots: „Naistraktorist – poeetiline kangelane“
Janek Urvik: „Igavesti elamise võimatusest“
Madis Uuemaa: „Digitaalsete elektrivõrkude lävel“
Oliver Laas: „Virtuaalsus = tegelikkus?“
Tiina Laansalu: „Nomen est omen – ehk millest räägivad kohanimed“

Pikemalt siit. 

Eesti Keele Instituut soovib Tiinale palju õnne!

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Professor Martin Ehala rõhutab avalikul ettekandel religioosseid ja ilmalikke tuumväärtuseid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
27.10.2017
Prof Martin Ehala / Foto: Andres Tennus

Neljapäeval, 2. novembril kell 17.00 peab Tartu ülikooli emakeeleõpetuse ja Helsingi ülikooli eesti keele professor Martin Ehala TÜ peahoones ettekande „Religioossed ja ilmalikud tuumväärtused ning ühtekuuluvustunne“.

Martin Ehala sõnul iseloomustab iga kollektiivset identiteeti teatud väike hulk tuumväärtusi, mis on rühma liikmete emotsionaalse ühtekuuluvustunde aluseks. “Jagatud tuumväärtused vähendavad määramatust ja suurendavad vastastikust mõistmist, luues sellega turvalisema sotsiaalse keskkonna,“ leiab Ehala.

Ettekandes uuritakse, milline on religioossete ja ilmalike tuumväärtuste mõju inimkoosluste kestlikkusele ja dünaamikale. Ettekanne põhineb autori hiljuti ilmunud monograafial Signs of Identity: The Anatomy of Belonging („Identiteedi märgid: kokkukuuluvustunde anatoomia“).

Ettekanne toimub Eesti akadeemilises usundiloo seltsis Tartu ülikooli peahoone ruumis 139. Seltsi eesmärgiks on arendada usundite ja religioossuse akadeemilist uurimist ning tuua selles tegevuses kokku eri distsipliinide uurijaid.

Ettekannet on oodatud kuulama kõik huvilised. Eelnev registreerumine pole vajalik.

Lisainfo: Madis Arukask, EAUSi president, madis.arukask [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kolme minuti loengute konkursi galaõhtu

EKI uudised

Reedel, 27. oktoobril algusega kell 18 toimub Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) kolme minuti loengute konkursi galaõhtu.


Eesti Keele Instituuti esindab seal Tiina Laansalu, kelle lühiloeng kannab pealkirja "Nomen est omen  -ehk millest räägivad kohanimed". Tiina õpib Tartu Ülikooli doktoriõppes eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal. Konkursil esindab ta Eesti Keele Instituuti, kus töötab
vanemleksikograafina „Eesti murrete sõnaraamatu“ töörühmas ning juhib eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonda. Tema doktoritöö uurimisvaldkond on onomastika, täpsemalt keskendub ta Kesk-Harjumaa kohanimede uurimisele.


Hoiame Tiinale pöialt! Üritus on kutsetega, ent otseülekande teeb ERR Novaator.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kutse XV Eesti kohanimepäevale (1. novembril Paides)

EKI uudised

 

Kohanimenõukogu kutsub kõiki nimehuvilisi XV Eesti kohanimepäevale, mis toimub 1. novembril Paide raekojas.

Kava ja eelregistreerimise kontaktid leiab siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Testi teadmisi | baarikärbes ja orsoto – mis on uued sõnad uues sõnastikus? (ERR 21.10.2017)

EKI uudised

Testi teadmisi | baarikärbes ja orsoto – mis on uued sõnad uues sõnastikus?

Koos järgmisel sügisel ilmuva sõnastikuga lisanduvad ka mitmed uued sõnad, nagu sologaamia, baarikärbes ja orsoto. Mida need tähendavad, saab teada artikli lõpus olevast testist.

Erinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata.

Eesti keelt on mõjutanud erinevad keeled ja kultuurid, alates keskaja alamsaksa keelest, kuni tänapäevase inglise keeleni välja. Kõige selle tõttu sai eesti keel 19. sajandil soome keele mõjul uue keelekuju, mida mõjutas 20. sajandil tugevasti ka vene keel.

Selle aja jooksul on eesti keel kujunenud väga unikaalseks. Langemetsa sõnul teeb eesti keele unikaalseks liitsõnade ja tuletiste rohkus. Umbes kolmveerand kõigist eesti sõnadest on liitsõnad. „Ning muidugi need meie 14 käänet ja kolm väldet,“ rääkis Langemets.

Artiklit saab edasi lugeda siit

Novaator, ERR 21.10.2017 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kairi Tamuri käis "Terevisioonis" kõnesünteesist kõnelemas

EKI uudised

Kõnet sünteesiv robot analüüsib viha ja kurbust kõnes

Saatesari: "Terevisioon"

Kairi Tamuri kaitses doktoritöö "Põhiemotsioonid eestikeelses etteloetud kõnes: akustiline analüüs ja modelleerimine", mille koostamise käigus selgitati välja viha ja kurbuse akustiline kõla etteloetud tekstis ja kõnet sünteesiv robot õppis selle selgeks.

Saatelõiku saab vaadata siit

(ERR 11.10.2017) 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks