TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Konverents "Tartu Ülikooli legendid: Richard Kleis 120"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.09.2016

6. oktoobril 2016 möödub 120 aastat Tartu Ülikooli kauaaegse antiikkirjanduse ja ladina keele õppejõu Richard Kleisi sünnist. Ajaloolase ja klassikalise filoloogi haridusega Kleis oli enne II maailmasõda Tartu Treffneri kooli ladina keele õpetaja ning sõjaeelsete Eestis ilmunud tähtsamate teatmeteoste koostaja ning väljaandja ("Eesti biograafiline leksikon" 1926-1929, "Eesti avalikud tegelased" 1932, "Eesti entsüklopeedia" 1932-1937). 1944-1950 ning 1954-1978, kokku 30 aastat töötas ta Tartu Ülikoolis, õpetades antiikkirjandust, ladina keelt ja ajalugu. Õpetamistöö kõrvalt valmisid Kleisi initsiatiivil ja kaastööl "Võõrsõnade leksikon", "Ladina-eesti sõnaraamat", Henriku Liivimaa kroonika kommenteeritud tõlge eesti keelde, ladina keele ja antiikkirjanduse õpikud, "Antiigileksikon", samuti sõjajärgse eesti entsüklopeedia ENE väljaanded, mille peatoimetuses ta oli ja kuhu ta kirjutas ligi 200 artiklit.

Richard Kleis oli aktiivne antiikkirjanduse tõlkija ja eestindas 1964.a. ilmunud "Kreeka kirjanduse antoloogia" ning 1971. a. ilmunud "Rooma kirjanduse antoloogia" jaoks ridamisi katkendeid ajalooproosa autoreilt (Herodotos, Thukydides, Livius, Tacitus jpt).

Richard Kleis oli üks neist, tänu kelle missioonitundele säilis huvi antiikaja ja klassikalise filoloogia kui teaduse vastu ka neil nõukogulikel kümnendeil, kui seda ülikooli ametlikes õppekavades ei olnud. Oma igapäevatöö järel õhtuti juhendas Kleis neid, kes tundsid huvi rooma ja kreeka kultuuri vastu, uurides ja selgitades noorema põlvkonna huvilistele antiikautorite teoseid.

Richard Kleisi sünniaastapäeval toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis mälestuskonverents, kus käsitletakse mõningaid aspekte tema elust üliõpilasena Peterburis, keerukaid sõjajärgseid aastaid, aga ka Kleisi kui tõlkijat, õppejõudu, kolleegi ja juhendajat Tartu Ülikooli päevil.

Kõik huvilised on oodatud!

Ürituse kava

 

 
Täiendav info: prof. Kristi Viiding (kristi.viiding [ät] ut.ee)
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Konverents "Eetiline kirjanduskriitika, võrdlev kirjandusuurimine ja maailmakirjandus"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.09.2016

Rahvusvahelise Eetilise Kirjanduskriitika Assotsiatsiooni (IAELC - International Association for Ethical Literary Criticism) 6. konverents "Eetiline kirjanduskriitika, võrdlev kirjandusuurimine ja maailmakirjandus", Tartu 2.-5. oktoober 2016.

Korraldavad ühiselt IAELC, Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon (EVKA) ja Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakond.

Toimumispaik: Dorpati konverentsikeskus, Turu 2, TASKU.

Ettekanded ligemale 90 kirjandus- ja kultuuriteadlaselt Idast ja Läänest. Plenaaresinejate seas on IAELC asutamise eestvedaja, ajakirjade Forum for World Literature Studies ja Foreign Literature peatoimetaja prof. NIE Zhenzhao Kesk-Hiina normaalülikoolist ning Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni aupresident prof. Dorothy FIGUEIRA USA Georgia ülikoolist.

Lähemat teavet vt konverentsi kodulehelt.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Kokkuvõtte kirjutamise võistlus ootab 200-sõnalist kokkuvõtet kirjutama

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
27.09.2016

Reede, 30. septembri hommikul kell 9 avatakse Vikerraadio kodulehel tekst, millest tuleb teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte. Kokkuvõte tuleb žüriile hindamiseks edastada hiljemalt 1. oktoobril kell 18 samal veebilehel.

Kokkuvõtete tegemise oskust on vaja kõigile. Kokkuvõtteid peavad kirjutama õpilased, üliõpilased, teadlased, ametnikud, projektide kirjutajad, ajakirjanikud, veebitoimetajad, referendid ja teised. „Tuum“ on hea võimalus oma oskused proovile panna ja neid teistega võrrelda.

Kokkuvõtte tegemine nõuab oskust tekstist aru saada, sellest tuumne info üles leida ja tulemus lugejale edasi anda. Selle juures on vaja jälgida:

- et algse teksti mõte ei moonduks;
- et tulemus oleks objektiivne ja esitaks teksti autori mõtteid, mitte refereerija arvamusi;
- et kokkuvõte oleks lugejale või kuulajale arusaadav ka ilma originaalita;
- et tekst oleks keelelt tihe, lihtne, selge, täpne ja kirjavigadeta.

Parimatele on auhinnad, tänavu suuremad kui mullu: esimene auhind 150 eurot, lisaks mitu teist ja kolmandat auhinda, á 75 eurot ja 40 eurot. Parimale kooliõpilasele antakse eriauhind.

Lisaks saab iga osavõtja välja prinditava nimelise osalustunnistuse. 25 parima tunnistusel on kirjas ka tulemus.

Juba viiendat aastat toimuval võistlusel saab osaleda üksi ja võistkonnana. Võistkonna võib moodustada kool, klass, perekond, sõpruskond jne. Võistkonna suurus on vaba.

Kokkuvõttevõistluse korraldavad haridus- ja teadusministeerium, rahvusringhääling ning Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös emakeele seltsi ja emakeeleõpetajate seltsiga.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge.tamme [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
Eesti keelenõukogu

Nimeseminar 7. oktoobril 2016

Eesti keelenõukogu

Toimumiskoht: Eesti Keele Instituut, III korruse suur saal (Roosikrantsi 6, Tallinn)

Tervituskohv

11.00 Seminari avasõnad (Birute Klaas-Lang, keelenõukogu esimees)

Ettekanded:

Kadri Teller-Sepp (Rahandusministeeriumi nõunik, kohanimenõukogu sekretär), Haldusreform ja kohanimed

Enel Pungas (Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja, isikunimekomisjoni esimees), Kas isiku nimi on tema või riigi asi?

loe edasi

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Keeleseminar jätkub 27. septembril Renate Pajusalu loenguga “Saussure keeleteadlase pilguga", 16.15 Jakobi 2-306

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
20.09.2016
2016. aastal on rohkelt põhjust tähelepanu pöörata keelele ja keelelisusele.  Möödunud on ümmargune aastaarv nii Šveitsi lingvisti ja ühe kaasaegsele semiootikale alusepanija, Ferdinand de Saussure’i teose “Üldlingvistika kursuse” ning  Eesti keeleteadlase, tehiskeele looja Jakob Linzbachi teose “Filosoofilise keele printsiipidest” ilmumistest 1916. aastal ning ka Vene-Ameerika lingvisti, kirjandusteadlase ja semiootiku Roman Jakobsoni sünnist 1896. aastal.
Nende aastapäevade tähistamiseks viiakse 2016 sügissemestril TÜ semiootika osakonna, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ja Eesti Semiootika Seltsi koostöös ellu loengusari “Keele sajand: Saussure, Linzbach, Jakobson”. Loengusarjas pakutakse erinevaid vaateid nii juubilaridest teostele, nende autoritele, nende kolmesuure mõtleja säravamatele ideedele  või seni avastamata tahkudele. Ent samuti uurime keele ja keelelisuse erinevaid aspekte üldisemalt.
Loengu toimuvad igal teisipäeval kl 16-18 Jakobi 2-306.
Septembris peavad loengu:
13.09 Mihhail Lotman “Saussure”
27.09 Renate Paljusalu “Saussure keeleteadlase pilguga"
Oktoobris juba ees ootamas Leo Võhandu, Ekaterina Velmezova, Jaan Ross ja Silvi Salupere.
Kõik huvilised oodatud!
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Erialaraamatukogud on raamatukogu renoveerimisperioodil kolm tundi kauem avatud

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
19.09.2016

Alates 3. oktoobrist pakutakse kuues Tartu ülikooli erialaraamatukogu ligi 160 kohaga õpikeskkonnas tavapärasest pikemaid lahtiolekuaegu ning erialast infoabiteenust, kuna Tartu ülikooli raamatukogu jääb renoveerimistööde tõttu suletuks vähemalt 12. detsembrini.

Tartu ülikooli matemaatika ja informaatika, sotsiaalteaduste, maailma keelte ja kultuuride kolledži, Iuridicumi teabekeskuse raamatukogud, sh füüsika instituudi ja biomeedikumi raamatukogud oma tööjõul on sel perioodil avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00-20.00.

TÜ raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul tähendab see enamuse erialaraamatukogude puhul lahtiolekuaegade pikendamist kolme tunni võrra, mida praeguses olukorras saab korraldada pearaamatukogu töötajate abiga. „Harukogude toetamise eesmärk on katta raamatukoguteenusega ülikooli neli valdkonda, kus lisaks kirjanduse laenutamisele saab pakkuda õhtusel ajal töökohti õppimiseks ning infootsingualast nõustamist,“ rääkis Hallik.

Alates oktoobrist toimuvad eriala infospetsialistide konsultatsioonid kaks korda nädalas teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.00-20.00 neljas TÜ valdkonda esindavas harukogus: loodus- ja täppisteaduste valdkonda esindab matemaatika ja informaatika raamatukogu (J. Liivi 2-521), sotsiaalteaduste valdkonda sotsiaalteaduste raamatukogu (Lossi 36-316), humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda maailma keelte ja kultuuride kolledži raamatukogu (Lossi 3-213) ja meditsiiniteaduste valdkonda biomeedikumi raamatukogu (Ravila 19-1023). TÜ erialareferentide poole võib pöörduda kõikide infootsingu ja teadusandmebaaside kasutamisega seotud küsimustega.

TÜ raamatukogu peaspetsialisti erialaraamatukogude alal Lilia Külvi sõnul on harukogude võrk loodud 1999. aasta sügisel TÜ raamatukogude töötajate ja õppejõudude ühisel jõul eesmärgiga teha erialast informatsiooni kasutajatele kättesaadavaks võimalikult lähedal.

Erialaraamatukogu on oma instituudi, kolledži või osakonna keskpunktiks, kus lugejaid teenindavad oma ala asjatundjad. Ülikooli raamatukogu poolt korraldatakse neile täiendkoolitusi, abistatakse õppematerjalidega ning antakse professionaalset nõu. „Tänu vastastikusel usaldusel põhineva pikaajalisele koostööle erialaraamatukogudega oli meil võimalik kiiresti leida lahendust lugejate toetamiseks,“ märkis Külv.

Lisainfo
Martin Hallik, TÜ raamatukogu direktor
515 3853
martin.hallik [ät] ut.ee

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge.tamme [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tähistame koos 15. Euroopa keeltepäeva

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
18.09.2016

TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž kutsub kõiki huvilisi 26. septembril Tartu Kaubamajja, et koos tähistada 15. Euroopa keeltepäeva. Kavas on erinevad etteasted, minikeeletunnid ning keeltemess. Oodatud on igas vanuses huvilised.

Mis on Euroopa keeltepäev?

2001. aastal Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu ühiselt korraldatud Euroopa keelteaasta oli edukas ning kaasas miljoneid inimesi kõigist 45 osalenud riigist. Selle tegevustega tähistati keelelist mitmekesisust Euroopas ja edendati keeleõpet. Euroopa keelteaasta edu järel kuulutas Euroopa Nõukogu, et edaspidi tähistatakse iga aasta 26. septembril Euroopa keeltepäeva.

Euroopa keeltepäeva peaeesmärgid on:

  • rõhutada avalikkusele keeleõppe tähtsust ja erinevate keelte õppimist eesmärgiga suurendada mitmekeelsust ja kultuuridevahelist mõistmist;
  • edendada Euroopa rikkalikku keelelist ja kultuurilist mitmekesisust, mida tuleb säilitada ja soodustada;
  • julgustada elukestvat keeleõpet nii koolis kui ka väljaspool kooli kas õpingute eesmärgil, tööalaste vajaduste tõttu, liikuvuse jaoks või meelelahutuseks ja isiklikuks suhtlemiseks


Kava:

15:15 Avasõnad

15:30 Muusikaviktoriin "Arva ära, mis keeles lauldakse?"

16:10 Flamenkostuudio Duende

16:30 Tartu Sakslaste Seltsi noorteansambel

17:00 - 18:00 Minikeeletunnid (eesti või inglise keele baasil). 18 erinevat keelt ja inglise keele minitund lastele! Vaata keeletundide kava siit.

18:15 Läti keele õppimisest ja muust toredast räägib Contra

19:00 liivi-läti-eesti ansambel Tai-Tai

15:00–19:00 Keeltemess (keeleõppevõimalused, stipendiumid, õppematerjalid)
Messil osalevad: TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž, Dialoog, Folkuniversitetet, FLEX õpilasvahetusprogramm, Soome Instituut, Studium, Tartu Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus, Tartu Rahvaülikool, Tartu Saksa Kultuuri Instituut.


Osavõtt kõigile huvilistele tasuta!


Ürtust toetab Haridus- ja teadusministeerium.

Lisainfo:
Tel: 737 5357 / 737 5358
E-post: keeled [ät] ut.ee

"Mis on Euroopa keeltepäev?" allikas: http://edl.ecml.at/Home/Whatisit/tabid/1760/Default.aspx

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Stipendium Zimin Foundation Tartu ülikoolis

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.09.2016

2016. aasta suvel sõlmisid Zimin Foundation ja Tartu ülikool kolmeaastase lepingu Zimin Foundation stipendiumi asutamisest TÜ slavistika osakonna juures.

Zimin Foundation on Ziminide perekonna asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on toetada haridust ja teadust.  Ajaloolilises lõikes oli Ziminide perekonna filantroopiline tegevus fokuseeritud Venemaale ning toimis põhiliselt läbi Dmitri Zimini Fondi "Династия".  Zimin Foundation ei piirdu oma tegevusega Venemaal, vaid toetab projekte erinevates riikides ning jätkab ainult mõnel määral fondi "Династия" tegevust.

2015. aasta lõpul tegi Zimin Foundation TÜ slavistika osakonnale ettepaneku toetada selle haridus-teadusliku tegevuse jätkamist, millele varasemale vene kirjelduse õppetoolile on aluse pannud Juri Lotman ja Zara Mints, ning uute teadussuundade arendamist. Osakond võttis ettepaneku  tänuga vastu.

Fondi rahaline toetus on suunatud stipendiumi Zimin Foundation asutamisele. Stipendiumi makstakse eeskätt vene kirjanduse doktorantidele, aga ka teiste õppeastmete üliõpilastele (bakalaureused, magistrandid). Stipendium määratakse kas pikemaks ajaks (kogu õppeperioodi jooksul) või ühekordsete grantidena.

Finantstoetuse kollektiivne käsutaja on slavistika osakond. Kateedri koosolekul, mis toimus  2016. a. 21. juunil, nimetati esimeste stipendiumi saajate nimed: doktorant Artjom Šelja sai toetuse sõiduks Leipzigisse, kus toimub Humanitaarteaduste digitaalsete meetodite suvekool; doktorandid Andrei Solovjov ja Svetlana Zaitseva said ühekordsed grandid sõitudeks Tartusse sügissemestril. Esimene doktorandi stipendium on määratud äsja doktorantuuri astunud TÜ slavistika osakonna cum laude lõpetajale Karina Novaševskajale.

Osakond tänab suure au eest, mida on talle osutanud Zimin Foundation, ning loodab õigustada fondi usaldust.

Lisainfo: prof. Ljubov Kisseljova (ljubov.kisseljova [ät] ut.ee)
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Konverents "Baltische Bildungsgeschichte(n)"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
13.09.2016

19.-22. septembrini 2016 toimub Tartu ülikooli saksa filoloogia osakonnas rahvusvaheline interdistsiplinaarne konverents "Baltische Bildungsgeschichte(n)".

Filolooge, ajaloolasi, õigusajaloolasi ja teolooge Tartusse kokku toova ja Baltikumi hariduslugu väga erinevatest aspektidest ja erinevas võtmes käsitleval konverentsil on võimalik kuulata ettekandeid ligi 70 esinejalt, nende hulgas Tartu ülikooli audoktorit Gert von Pistohlkorsi Göttingeni ülikoolist ja doktor Heinrich Bosset Freiburgi ülikoolist, kes on 2010. a ilmunud monograafia "Bildungsrevolution 1770-1830" autor.

Osavõtt konverentsist on prii. Töökeelteks on saksa ja inglise keel, kõik huvilised on lahkelt oodatud.

Konverentsi peakorraldajateks on dr Silke Pasewalck Tartu ülikoolist ja professor Jürgen Joachimsthaler Marburgi ülikoolist. Konverentsi korraldamist toetavad Saksamaa liitvabariik ja Tartu ülikooli humanitaarteaduste valdkond.

Loe lähemat konverentsi kodulehelt: https://sisu.ut.ee/bildungsgeschichten

Kontakt ja lisainfo: Silke Pasewalck (bildungsgeschichten [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia-ajalooline jalutuskäik kolmapäeval, 21. septembril.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
13.09.2016

Järgmisel kolmapäeval, 21. septembril toimub filosoofia osakonna sügisene lahkunud filosoofide mälestamise jalutuskäik.

Nagu viimastel aastatel kenaks tavaks saanud, kutsub lektor Eduard Parhomenko ka tänavu kõiki filosoofiahuvilisi, aga eriti filosoofia bakalaureuseastme esmakursuslasi endaga Raadi kalmistule kaasa:

Liiguks väikse ringiga läbi linna, mõne kuulsama Tartu Ülikooli filosoofi ajaloolise maja juurest möödudes, edasi kalmistule. Seal haudadel peatudes, lausuks iga sinna sängitatud filosoofi kohta midagi tema õpetuse ja elu kohta mälestuseks ning järelemõtlemiseks. Ja kui me teispoolsuse sügistele radadele just ära ei eksi, siis naastes linna, jooks kohvikus mõne tassi teed ning ajaks juttu veidi.

Jalutuskäik algab kolmapäeval, 21. septembril kell 16.15 Jakobi 2 õppehoone peasissepääsu eest.

Kõik on teretulnud! Loodame kaunist sügisilma ja ootame eriti filosoofiarebaseid!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

EKI seminar kolmapäeval, 21. sept kl 15: Eesti murretest, aga mitte ainult

EKI uudised

Kolmapäeval, 21. septembril kell 15.00 peab ettekande Eesti Keele Instituudi vanemmurdelingvist Jüri Viikberg

"Eesti murretest, aga mitte ainult"

 Seminar toimub instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, 3. korrus).

Oodatud on kõik huvilised!

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

13. septembril alustab loengusari "Keele sajand - Saussure, Linzbach, Jakobson"

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.09.2016
Loengusari alustab Mihhail Lotmani loenguga pealkirjaga "Saussure" teisipäeval, 16.15 Jakobi 2-306.
2016. aastal on rohkelt põhjust tähelepanu pöörata keelele ja keelelisusele.  Möödunud on ümmargune aastaarv nii Šveitsi lingvisti ja ühe kaasaegsele semiootikale alusepanija, Ferdinand de Saussure’i teose “Üldlingvistika kursuse” ning  Eesti keeleteadlase, tehiskeele looja Jakob Linzbachi teose “Filosoofilise keele printsiipidest” ilmumistest 1916. aastal ning ka Vene-Ameerika lingvisti, kirjandusteadlase ja semiootiku Roman Jakobsoni sünnist 1896. aastal.
Nende aastapäevade tähistamiseks viiakse 2016 sügissemestril TÜ semiootika osakonna, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ja Eesti Semiootika Seltsi koostöös ellu loengusari “Keele sajand: Saussure, Linzbach, Jakobson”. Loengusarjas pakutakse erinevaid vaateid nii juubilaridest teostele, nende autoritele, nende kolmesuure mõtleja säravamatele ideedele  või seni avastamata tahkudele. Ent samuti uurime keele ja keelelisuse erinevaid aspekte üldisemalt.
Loengu toimuvad igal teisipäeval kl 16-18 Jakobi 2-306.
Septembris peavad loengu:
13.09 Mihhail Lotman “Saussure”
20.09 Elin Sütiste “Dünaamiline Roman Jakobson”
27.09 Renate Paljusalu “Saussure keeleteadlase pilguga"
Oktoobris juba ees ootamas Leo Võhandu, Ekaterina Velmezova, Jaan Ross ja Silvi Salupere.
Kõik huvilised oodatud!
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

TÜ emeriitdotsent valiti rahvusvahelise hungaroloogia seltsi asepresidendiks

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.09.2016

Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Tõnu Seilenthal on seltsi liige olnud alates 1977. aastast. Tänavu augustis nimetati ta seltsi asepresidendiks. Uue rolliga tõstetakse esile Seilenthali panust Tartu ja Eesti hungaroloogia arendamisel.

Tõnu Seilenthali sõnul osutab tema asepresidendiks valimine sellele, et maailmas on märgatud ja tunnustatud seda tööd, mida Tartu ülikoolis on rohkem kui 20 aasta jooksul tehtud ungari keele ja kultuuri õpetamisel ja uurimisel. „Tartu positsiooni tugevnemine hungaroloogiakogukonnas võimaldab mitmete rahvusvaheliste ühisprojektide edukat jätkamist ja uute algatamist,“ rääkis vastvalitud asepresident.

Tõnu Seilenthal on rahvusvahelise hungaroloogia seltsi tegevliige alates 1977. aastast. 2006–2016. aastani oli ta volikogu liige. 2011. aastal autasustas selts teda teenete eest Tartu ja Eesti hungaroloogia arendamisel seltsi kõrgeima auhinnaga – János Lotzi medaliga.

Seilenthal on Tartu ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse juhataja, soome-ugri osakonna juhataja, ungari leksikograafia teadur ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent.

1977. aastal loodud rahvusvaheline hungaroloogia selts koondab ungari keele, kultuuri ja ühiskonnaga tegelevaid uurijaid ja õppejõude 29 riigi 68 õppe- või uurimisasutusest alates Jaapanist ja Lõuna-Koreast, pea kõigist Euroopa riikidest kuni Kanada ja USA-ni.

Hetkel on seltsis 734 tegevliiget. Selts on keskne organ, kes vahendab informatsiooni nii Ungaris kui ka välismaal toimuva hungaroloogilise tegevuse kohta ja levitab seda nii liikmeskonnale kui kodulehe kaudu (http://www.nmtt.hu) laiemaltki kõigile huvilistele. Selts on UNESCO Fédération Internationale des Langues et Littératures Modernes liige.

Tõnu Seilenthal valiti seltsi asepresidendiks 26. augustil 2016 VIII rahvusvahelise hungaroloogiakongressil Ungaris. Seal toimus rahvusvahelise hungaroloogia seltsi üldkoosolek, kus valiti seltsi uued juhtorganid.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge.tamme [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ungari–eesti ilukirjanduse tõlkimise seminari kümnenda aastapäeva konverents

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.09.2016

Tartu ülikooli soome-ugri osakond, Ungari Instituut ja Ungari Kultuuriselts korraldavad Ungari Tõlkemajas toimuva ungari–eesti ilukirjanduse tõlkimise seminari kümnenda aastapäeva puhul 23. septembril Tartu ülikoolis konverentsi.

Konverentsi “Rännak ungari kirjandusse ja tagasi” eesmärgiks on ülevaate saamine senistest ungari–eesti ilukirjanduse tõlkimisega seotud uurimustest ja praktilistest kogemustest ning nende tutvustamine erialasele ja laiemale publikule. Konverentsi töökeelteks on eesti ja ungari keel.

Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu IV korrusel on 12.–24. septembrini avatud ungari kirjanduse näitus uutest ja vanadest ungari kirjanduse tõlgetest eesti keeles. Väljapanekul leidub ka originaalkeeles teoseid ja saab lugeda mõningaid luuletõlkeid.

22. septembril kell 19 toimub Tampere Majas (Jaani 4) kirjandusõhtu, kus räägitakse hiljuti eesti keeles ilmunud ungari ilukirjandusteostest. Lähemalt tehakse juttu Péter Nádasi „Mälestuste raamatust“, mille tõlkinud Lauri Eesmaa pälvis 2015. aasta Kultuurkapitali tõlkekirjanduse aastapreemia, ning Antal Szerbi romaanist „Rändur ja kuuvalgus“. Vestlusringis osalevad tõlkijad Lauri Eesmaa ja Reet Klettenberg ning nende esimene ungari keele õpetaja ja tõlkija Krisztina Tóth. Kirjandusõhtul saab mõlemat kõnealust teost ka osta. Lisaks sellele esitleme väikest valimikku László Darvasi tekstidest pealkirjaga „Kõrge lend“.

 

23. septembril kogunetakse Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis (Jakobi 2-438) kell 10. Pärast ajaloolise sissevaate tegemist ungari kirjanduse tõlgetesse tegeldakse teises plokis uuema ja vanema ungari kirjandusega, edasi liigutakse tõlkimisküsimuste juurde ning õhtu lõpetab tõlkijate ümarlaud Tampere Majas kell 18.

 

Nii kirjandusõhtule kui konverentsile on huvilised teretulnud.

 

Konverentsi koduleht:

https://sisu.ut.ee/rannak/avaleht

Ajakava

Korraldajate nimel

Boglárka Janurik ja Reet Klettenberg

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Keelekeskuse uudised

Uus keskus ühendab Eestis hajutatud Aasia ekspertiisi

TÜ Keelekeskuse uudised
08.09.2016

Kohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada. Tartu ülikooli Aasia keskus koondab seni Eestis pigem hajutatud Aasia ekspertiisi, jagab oma kogemusi ja kasutab rahvusvaheliste koostöövõrgustike kontakte, et aidata era- ja avalikku sektorit, organisatsioone või eraisikuid Aasiaga seotud küsimustes.

Keskuse tegevus ei ole piiratud üksnes Hiina, Jaapani, Korea või Indiaga, vaid hõlmab ka Lähis-Ida maid ja Türgit.

Tartu ülikooli Aasia keskuse juhataja kohusetäitja Elo Süld ütles, et nende soov on keskuse kaudu algatada arutelu ühiskonnas nii rändekriisi kui ka Aasia majandusturgudel toimimise teemadel, alustada ühisprojekte ning osaleda nõuandja ja asjatundjate vahendajana nii avaliku sektori, riigistruktuuride kui ka ettevõtjate vahel.

„Keskus saab efektiivsemalt vahendada vajalikku ekspertiisi, näiteks araabia keele ja kultuuri ning islami religiooni tundvate teadlaste kompetentsi, mis muidu laiali hajuma kipub. Nii ei pea asjatundlike inimeste leidmiseks tegema erilisi pingutusi, vaid see teadmine on paremini nähtav ja kättesaadav,“ selgitas Süld.

Süld lisas, et juba praegu on huvi tuntud erinevate koolituste ja konsultatsioonide vastu: „Need küsimused on tähtsad nii riigiasutuste jaoks, aga ka välissuhtluse tasemel,“ ütles ta, viidates Eesti saatkonna avamisele Pekingis. Hiina mängib Eesti jaoks tähtsat rolli mitmes valdkonnas, sealhulgas ekspordis ja logistikas.

Elo Süld rõhutas, et kohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada, rääkimata koostöösuhete (teaduskoostöö või ettevõtluse arendamine) või esinduste (sh turismi eesmärgil) loomisest. „Rahast üksi ei piisa sealses keskkonnas tegutsemiseks, sest Aasiat inglise keel veel ei valitse,” ütles ta.

Kestliku ja rahvusvaheliselt tunnustatud Aasia pädevuskeskuse loomisele Eestis on õla alla pannud kõik Tartu ülikooli neli valdkonda. Aasia keskuse idee initsiaatoriteks on teiste teadlaste seas rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane ning patofüsioloogia professor Sulev Kõks, keda seob, nagu ka mitmeid teisi Tartu teadlasi, pikemaajaline teaduskoostöö Saudi Araabia, Korea, Hiina ja Vietnamiga.

Tartu ülikooli Aasia keskus avati pidulikult 8. septembril Tartu ülikooli senati saalis. Tartu ülikool eraldas Aasia keskuse käivitamiseks sada viiskümmend tuhat eurot.

Lisainfo
Elo Süld, Tartu ülikooli Aasia keskuse juhataja kohusetäitja
5284922
elo.suld [ät] ut.ee

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge.tamme [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keelenõuande juubelisümpoosion

EKI uudised

15. septembril toimub keelenõuande 50. aasta juubeli puhul rahvusvaheline sümpoosion "Keelenõuandeteenuste tulevik". Sümpoosion on inglise keeles. Eestikeelse kavaga saab tutvuda siin, ingliskeelse kava koos teesidega leiate siit.

 
Eesti Keele Instituudis saavad kokku keelenõuandjad Eestist, Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest ja Venemaalt, et arutada keelenõuteenuste tuleviku üle.

Võimalusi keeleküsimustes abi saada on paljudes Euroopa riikides, erinevad on tööviisid ja mahud. Eesti keelenõuanne järgib suuresti Soome ja teiste Põhjamaade eeskuju, teenus on küsijale tasuta. Aastatega on suurenenud kirjaliku nõuande osa, meili teel on nõu küsitud 2004. aastast; üha kasvav on ka keelenõuande kodulehel avaldatud soovituste ja nõuannete arv, kust saab iseseisvalt abi otsida.

„Keelenõuandeteenuse tagamine riigi poolt tähendab seda, et riik kindlustab sellega riigikeele täisväärtusliku funktsioneerimise; igaüks, kel on küsimusi keele kasutamise kohta, saab meie poole abi saamiseks pöörduda,“ ütles Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Korrapärane keelenõuanne seati instituudis sisse 12. augustil 1966, mil hakati nõuandeid kirja panema. Praegu on keelenõuannete andmebaasis üle 160 000 kirje, mis hõlmavad nõuandeid alates 1991. aastast. Keelenõuvakas, mis sisaldab selle põhjal koostatud vastuseid sagedatele küsimustele, on 7600 kirjet. Keskmine koormus on praegu kuni 30 telefonikõnet ja 15 meiliküsimust päevas, aastas vastavalt 6000 kõnet ja ligi 3000 meili. Küsitakse nii õigekirja, vormimoodustust, lausestust, tähendusi kui ka puht keeleteaduslikke küsimusi. Küsijad saavad abi ka uute terminite loomisel ja nimeküsimustes.


 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Keelenõuande juubelisümpoosion

EKI uudised

15. septembril toimub keelenõuande 50. aasta juubeli puhul rahvusvaheline sümpoosion "Keelenõuandeteenuste tulevik". Sümpoosion on inglise keeles. Eestikeelse kavaga saab tutvuda siin, ingliskeelse kava koos teesidega leiate siit.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Eesti keeles ilmus Martin Opitzi teos "Raamat saksa luulekunstist"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
05.09.2016

Tallinna ülikooli kirjastus andis välja saksa luuletaja, luuleteoreetiku ja tõlkija Martin Opitzi teose "Raamat saksa luulekunstist".

Raamat on esimene uuest Ars Poetica sarjast, mille algataja on Mihhail Lotman, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Opitzi ideed ei püsinud kaugeltki ainult saksa keeleruumi piires. 1624. aastal ilmunud raamat on üks mõjukamaid teoseid ka Eesti kultuuriloos. Esimene teadaolev eestikeelne ilmalik luuletus on kirjutatud Opitzi poeetikaseadusi järgides ja esimesed säilinud eestikeelsed värsistatud kirikulaulud on meie keelde pandud Opitzi põhimõtete järgi.

"See on mitte ainult tavalugejale, vaid ka vilunud filoloogile selline maiuspala. Siin on tõlgitud erinevates keeltes kõik ta luuletused, originaalses vormis, kõik stiilinüansid edastatud," rääkis raamatusarja algataja Mihhail Lotman.

Saksa keelest tõlkinud Kai Tafenau, värsid tõlkinud Maria-Kristiina Lotman.

Allikas: www.err.ee, toimetaja Rutt Ernits

Vaata ka uudise videot: http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/a851d4e2-98bf-4e02-9b63-a53d61591ff7/e...

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Semiootika osakonna tervituspäev bakalaureuse- ja magistritudengitele esmaspäeval, 29. augustil

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
26.08.2016

29. augustil toimub infotund bakalaureusetudengitele kell 12.15 Jakobi 2, ruumis 306. Magistritudengite infotund toimub kell 14.15, samuti ruumis 306.

Kõik on teretulnud,

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Infotunnid uutele filosoofia üliõpilastele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
25.08.2016

BA infotund toimub esmaspäeval 29. august kell 11:30 ruumis 336.
MA infotund toimub teisipäeval 30. august kell 13:15 ruumis 336.

Mõlemas infotunnis on uutel tudengitel võimalus tutvuda kõigi õppetoolide esindajatega ning saada olulist informatsiooni algava õppeaasta ning õppeprotsessi kohta üldiselt.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Elena Lastochkina ja Kristina Yuzieva doktoritööde kaitsmised 26.08.206

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.08.2016

26.08.2016 kell 12.15 kaitseb Kristina Yuzieva doktoritööd "Марийская орнитонимическая лексика в этнолигвистическом свещении". Doktoritöö juhendajad on dotsent Tõnu Seilenthal (Tartu Ülikool), professor Urmas Sutrop (Tartu Ülikool) ja professor Anatoli Kuklin (Mari Riiklik Ülikool, Venemaa) ning retsensent on knd Marina Valentsova (Venemaa Teaduste Akadeemia, Venemaa).

26.08.2016 kell 14.15 kaitseb Elena Lastochkina doktoritööd "Лексико-семантические особенности омонимов в марийском языке". Doktoritöö juhendajad on dotsent Tõnu Seilenthal (Tartu Ülikool), professor Gerson Klumpp (Tartu Ülikool) ja professor Anatoli Kuklin (Mari Riiklik Ülikool, Venemaa) ning retsensent on knd Oleg Sergejev (Mari Riiklik Ülikool, Venemaa).

Kaitsmised toimuvad Ülikooli 18-139.

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Esmakursuslaste infotunnid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
23.08.2016

Bakalaureuseastme infotunnid
Eesti ja soome-ugri keeleteadus (2416)
29. august 2016
kell 12.00-13.00, Jakobi 2-438
Osakondade tutvustamine, õppekava erialade tutvustamine. Jaotmaterjalid: õppekava, tunniplaanid, õpiteed.

Kell 13.00-15.00, Lossi 3-112
Kohtumine tuutoritega, õppeinfosüsteemi (ÕIS) tutvustamine arvutiklassis.

30. august 2016
Kell 14.00-15.00, Lossi 3-112
Kohtumine tuutoritega
Kell 15.00-16.00, Lossi 3-112
Ülikooli raamatukogu tutvustab Elo Tõnisoo (andmebaasid, infootsing jne).

 

Magistriastme infotunnid
29. august 2016
Eesti ja soome-ugri keeleteadus (2543)
Kell 13.00-15.00, Jakobi 2-438
Õppekava ülesehitust ja erialasid tutvustab programmijuht Pire Teras.


Eesti keele ja kirjanduse õpetaja/Eesti keele võõrkeelena õpetaja (2527)
Kell 13.00-15.00, Jakobi 2-106
Õppekava ülesehitust ja erialasid tutvustavad programmijuht Maigi Vija ja õppekorraldaja Ülle Niin.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Mari-Liis Madissoni doktoritöö kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.08.2016

Teisipäeval,  23. augustil algusega kell 14.15 kaitseb Mari-Liis Madisson TÜ Senati saalis oma doktoritööd "The Semiotic Construction of Identities in Hypermedia Environments: The Analysis of Online Communication of the Estonian Extreme Right" / "Identiteetide semiootiline konstrueerimine hüpermeedia keskkonnas: Eesti paremäärmuslaste online-kommunikatsiooni analüüs" filosoofiadoktori kraadi saamiseks semiootika ja kultuuriteooria alal.

Kokkuvõte/Summary:

Väitekiri keskendub paremäärmusliku võrgusuhtluse ning selle vahendusel toimuvate
identiteediloomeprotsesside semiootilisele uurimisele. Nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka
mitmed akadeemilised tööd on välja toonud, et tänapäevases vähemuste õigusi tunnustavas
maailmas toimub kõige aktiivsem ksenofoobsete ja rassistlike ideede koondumine ning
paremäärmuslike kogukondade moodustumine eelkõige internetis. Semiootika metakeel
võimaldab paremäärmusliku suhtluse relatsioonilist mõtestamist, mis võtab arvesse
rahvusradikaalsete sõlmekeste omavahelistes interaktsioonides kujunenud tähendushierarhiaid
kui ka nende dünaamilist suhestumist laiema sotsiokultuurilise kontekstiga. Tuginedes eesti
paremäärmuslikus võrgustikus läbi viidud mitteosalevale vaatlusele, teiste uurimuste
tulemustele ning kultuurisemiootika kontseptuaalsetele alustele, keskendub siinne doktoritöö
neljale allteemale, mis aitavad avada rassistliku ja ksenofoobse tähendusloome võtmeaspekte.
Esiteks selgitan paremäärmuslikku tähendusloomet organiseerivad dominantseid
seosteraamistike, mis suunavad nii konkreetsete sündmuste tõlgendusi kui ka nende
seostamist kogukondliku mäluga. Teiseks avan semiootilisi mehhanisme, mis võimaldavad
pealtnäha paradoksaalseid paremäärmuslikke enesekirjeldusi, mis põimivad rassistlike ja
ksenofoobseid vaated ühiskonnas üldaktsepteeritud libaraaldemokraatia ja multikulturalismi
diskursustesse kuuluvate tähistajatega, nagu õigus võrdsele kohtlemisele, vähemuste kaitse,
sõnavabadus jne. Kolmandaks näitan, millised paremäärmuslikku tähendusloomet määravad
ja suunavad dominandid viivad polariseeruva ja olemasolevaid stereotüüpe taastootva
kajakambrisuhtluseni. Neljandaks avan uue maailmakorra (NWO) vandenõuteooriate rolli
paremäärmuslaste enesekirjeldustes kui ka ühiskondlike sündmuste ja nähtuste mõtestamisel.
Lisaks osutatud fookustele keskendub käeolev doktoritöö ka üldise teoreetilise raamistiku
väljaarendamisele, mis lubaks avada vandenõuteooriate semiootilist tähistamisloogikat ka
väljaspool paremäärmuslikku suhtlust. Samuti selgitan e-Eesti identiteedidiskursust, mis seob
tänapäevased info-ja kommunikatsioonitehnoloogiad tugevalt konkreetsete väärtuste ning
ühiskonnavisioonidega. E-Eesti diskursusel on tähtis roll nii riigi ametlikes enesekirjeldustes
kui ka mitmesuguste perifeersemate sfääride identiteediloomes.

Inglise keeles:

This dissertation presents a semiotic study of the processes of identity-creation, which prevail
in online interactions of the extreme right. Security authorities, as well as the academic
studies, have indicated that in contemporary societies, which generally respect the rights of
minorities, the most active formation and exchange of racist and xenophobic ideas takes place
by virtue of online communities. The meta-language of semiotics allows the relational
conceptualization of the extreme right communication. It enables to take into account the
meaning-hierarchies, which form the interactions of different extreme right nodes but also to
comprehend the dynamic relations between radical nationalist sphere and the wider sociocultural
context. Based on non-participatory observation in the Estonian extreme right
networks, the findings of the previous studies and conceptual frameworks of cultural
semiotics, this dissertation concentrates of four topics, which disclose the key-aspects of
contemporary racist and nativistic meaning-making. Firstly, I explain the dominant
frameworks which organize the extreme right interpretations of particular events but also
generate the associations with communal memory. Secondly, I reveal the semiotic
mechanisms which enable seemingly paradoxical self-descriptions, which unite racist and
xenophobic understandings with signifiers form generally accepted discourses of liberal
democracy and multiculturalism. Thirdly, I demonstrate what kind of dominants of meaningmaking
lead to the echo chamber communication, which facilitates the reproduction of preexisting
stereotypes and directs towards polarized understandings. Fourthly, I make known
the functions, which New World Order (NWO) conspiracy theories have in the extreme right
interpretations and self-understandings. Besides aforementioned emphases, this dissertation
develops a general theoretical framework, which enables to expose the semiotic logic of the
signification of conspiracy theories that are articulated outside of the extreme right sphere of
communication. In addition, I also explain the identity-discourse of e-Estonia, which connects
contemporary information and communication technologies with particular values and visions
of Estonian society. The discourse of e-Estonia has a significant role in the dominant selfdescriptions
of Estonia but it also influences the identity-creation of peripheral spheres.

Kõik huvilised on oodatud osalema.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Bakalaureuse- ja magistriõppe infotunnid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
22.08.2016

Bakalaureuseõppe erialade infotunnid:

29.augustil kell 11:30, Lossi 3

  • Inglise keel ja kirjandus 11:30 Lossi 3-307
  • Saksa keel ja kirjandus 11:30 Lossi 3-223
  • Romanistika (hispaania keel ja kirjandus) 11:30 Lossi 3-304
  • Romanistika (prantsuse keel ja kirjandus) 11:30 Lossi 3-305
  • Klassikaline filoloogia 11:30 Lossi 3-418
  • Skandinaavia keeled ja kultuurid (norra keel) 11:30 Lossi 3-234
  • Vene ja slaavi filoloogia 11:30 Lossi 3-222

 

Magistriõppe erialade infotunnid:

  • Võõrkeeleõpetaja (statsionaarne õpe) 29.aug 12:30 Lossi 3-426
  • Võõrkeeleõpetaja (avatud ülikooli õpe) 16.sept 11:00 Lossi 3-305
  • Tõlkeõpetus 31.aug 12:15 Lossi 3-141B
  • Euroopa keeled ja kultuurid 31.aug 14:15 Jakobi 2-109
Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala BA ja MA lõputööde kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
17.08.2016

Filosoofia eriala bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde kaitsmine
Reedel, 26. augustil Jakobi 2 ruumis 336

Kell 9.30
Erik Jürmann (BA, teadusfilosoofia)
“Thomas Kuhn: Theory of Progress or Theory of Change?”
juhendaja Endla Lõhkvi, retsensent Kristin Kokkov

Kell 10.00
Juta Kruusmäe (BA, praktiline filosoofia)
“Antropotsentrismi õigustamine keskkonnaeetikas Bryan G. Nortoni nõrga antropotsentrismi näitel”
juhendaja Külli Keerus, retsensent Mats Volberg

Kell 10.30
Ada Tamme (MA, filosoofia ajalugu)
“Teadmine, moraal ja religioon Michel de Montaigne'i essees „Apoloogia Raimond Sebond'ile“”
juhendaja Roomet Jakapi, retsensent Anne-Mai Helemäe

Kell 12.00 hinnete teatamine.

Huvilised on teretulnud.
Lisainfo: HVFI koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Jaana Eigi doktoritöö kaitsmine

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.08.2016

17. augustil kell 14.15 kaitseb Jaana Eigi filosoofia erialal doktoritööd "The social organization of science as a question for philosophy of science". Kaitsmine toimub TÜ senati sallis.

Jaana Eigi juhendaja on dotsent Endla Lõhkivi ja tema oponent on teadur Kristina Rolin, Helsingi ülikool (Soome).

Töö lühikokkuvõte:
Tänapäevast teadusfilosoofiat iseloomustab üha kasvav huvi teaduse sotsiaalsete aspektide ja sotsiaalse korralduse vastu – selle vastu, kuidas sotsiaalsed väärtused ja sotsiaalsed suhted ning struktuurid võivad mängida rolli teadmise loomises ja kuidas neid peaks teaduse korraldamises ja teaduspoliitikas arvesse võtma. Minu väitekirja eesmärk on arutleda mõnede selle teemaga seotud küsimuste üle. Ma näitan, et mõjukal käsitlusel teaduse sotsiaalsest korraldusest demokraatlikus ühiskonnas – Philip Kitcheri hästikorraldatud teaduse mudelil – on tõsiseid probleeme, mis ohustavad selle filosoofilist paikapidavust ja potentsiaalset rakendatavust. Nagu Kitcher, usun ka mina, et teadusfilosoofilised argumendid peavad arvesse võtma teaduse võimet ühiskonda mõjutada. Minu kriitika näitab aga, et vastutustundliku ja efektiivse teaduskorralduse saavutamiseks ei piisa sellest, kui nõuda, et uurimistöö planeerimise ja rakendamise kohta käivate otsuste tegemisel tunnistataks mitteteadlaste huvisid, nagu seda pakub Kitcher. Toetudes Helen Longino ideedele, väidan ma, et mitteteadlaste perspektiivid ja teadmised võivad olla relevantsed ka teadmise loomisel. Vaatlemaks, kuidas selline kaasav lähenemine võiks toimida praktikas, pöördun ma teaduspoliitika uuringute poole: ka teaduspoliitikat on viimastel aastakümnetel iseloomustanud huvi mitteteadlaste kaasamise vastu. Ma näitan, et mõnikord on need demokratiseerimiskatsed piisavalt sarnased sellega, mida soovitaks teadusfilosoof. Nende protsesside kulgemise analüüs võib seega olla kasulik, mõistmaks, kuidas konkreetne poliitiline ja sotsiaalne olukord võib pakkuda võimalusi mitteteadlaste kaasamiseks ning millised faktorid võivad teadlaste ja mitteteadlaste koostööd takistada. Ma teen järelduse, et teadusfilosoofide osalemine sääraste demokratiseerimiskatsete korraldamises võib olla võimaluseks teha sotsiaalselt relevantsemat teadusfilosoofiat.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kümnes väliseesti õpetajate suvekool toimub 2.–4. augustil Viinistul ja Käsmus

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
01.08.2016

2.–4. augustil kogunevad Viinistule ja Käsmu 48 väliseesti kogukondade eesti keele ja kultuuri õpetajat. Suvekoolis osalevad 36 õpetuskeskuse esindajad 18 riigist.

Esimesel koolituspäeval, 2. augustil tutvustavad suvekoolis osalejad oma õpetuskeskusi. Suvekooliks valminud loovtöö on ühtlasi kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks. Õhtul toimub Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuvõtt. Suvekoolis osalejaid tervitab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler ja rahvuskaaslaste programmi nõukogu esimees Madis Lepajõe. Suvekooli tulnud õpetajatele ja külalistele annab kontserdi ansambel Estonian Voices.

Teine koolituspäev on pühendatud praktiliste kogemuste jagamisele. Osalejad on koolituseks koostanud tunnikavad, mida nad rühmatöö käigus teistele õpetajatele tutvustavad. Õhtupoolikul viib Loksa kooli õpetaja Urve Toompuu läbi õuesõppe tunni. Seejärel tutvustavad Kolga kooli õpetajad Terje Varul ja Melika Kindel ning Tallinna Euroopa kooli direktor Auli Udde keele- ja kirjandusõppe lõimimise võimalusi.

Kolmandal päeval, 4. augustil tutvutakse Riina Laanetu juhendamisel rannarahva keele- ja kultuurimaastikuga, külastatakse Käsmu meremuuseumit, kohtutakse muuseumi juhataja Aarne Vaigu ja merekultuuriaasta programmijuhi Karen Jagodiniga.

Suvekool toimub alates 2006. aastast. Seega tähistatakse sel korral suvekooli 10. sünnipäeva. Kümne aasta jooksul on suvekoolis osalenud 100 õpetuskeskuse esindajad 29 riigist. Suvekooli eesmärk on innustada ja tunnustada väljaspool Eestit töötavaid eesti keele ja kultuuri õpetajaid ning anda neile uusi teadmisi ja oskusi tööks eesti keelt õppivate lastega väljaspool Eestit. Igas suvekoolis antakse osalejatele ülevaade ühe Eesti piirkonna keele- ja kultuurimaastikust. Koolituse korraldajad lähtuvad kava koostamisel aktuaalsetest keele- ja kultuuriteemadest, eelmiste koolituste tagasisidest ning kultuuriministeeriumi teema-aastast.
 
Suvekooli korraldab Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös Eesti Instituudiga. Suvekooli korraldamist rahastab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmist.

Lisainfo:
Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi täiendusõppe projektijuht Triinu Laar
+372 5301 2257
triinu [dot] laar [ät] ut [dot] ee
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Tekstipäev

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Tekstipäev
Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli Silva-maja (keeltemaja) / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 10. november 2016
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:

Tallinna ja Tartu tekstiuurijate traditsiooniline aastakonverents. Esinemissoov ja teesid: hiljemalt 20. okt 2016 aadressil krista.kerge@gmail.com, pealkirjaks "Tekstipäev 2016"

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Sügisseminar "Soome-ugri keelte sõnavara ja etümoloogia"

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Sügisseminar "Soome-ugri keelte sõnavara ja etümoloogia"
Toimumiskoht: Promenaadi hotell / Haapsalu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 28. november 2016 - 29. november 2016
Algusaeg: 12:00
Kirjeldus:

Eesti Keele Instituut korraldab keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli raames järjekordse seminari, mille teemaks on seekord “Soome-ugri keelte sõnavara ja etümoloogia”. Sügisseminar toimub 28.–29. novembril Haapsalus. Seminar keskendub nii eesti keele kui ka selle sugulaskeelte sõnavaralistele protsessidele, hõlmates teemasid alates etümoloogiast kuni sotsiolingvistikani välja. Seminarikeeleks on eesti keel, vajadusel ka inglise keel. Esinema on lubanud tulla Pirkko Nuolijärvi, Santeri Junttila, Karl Pajusalu, Lembit Vaba jt. Ettekandeid pidama on oodatud ka doktorandid ja magistrandid.

 

Seminari toimumiskohaks on Promenaadi hotell (www.promenaadi.ee). EKI doktorikool organiseerib kõigile osalejatele bussitranspordi (nii Tallinnast kui ka Tartust), samuti majutuse ja toitlustuse. Seminaril osalejate päralt peaks olema kogu hotell, esimese päeva õhtul on kavas ka saun.

 

Ootame kõiki teemast huvitatud doktorante, nende juhendajaid ja magistrante seminarist osa võtma! Doktorandid ja magistrandid, kelle uurimisteema on (soome-ugri keelte) sõnavaraga seotud, on oodatud tegema ka ettekande. Oma osalemis- ja/või esinemissoovist teatage palun hiljemalt 31. augustiks aadressile tiina.laansalu@eki.ee. Kohtade arv on piiratud.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Ilmunud on Eesti filosoofia ajaloole pühendatud kogumik „Tagasi mõteldes“

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.07.2016

Filosoofia osakonna avamisest iseseisva õppe- ja teadustöö institutsioonina Tartu Ülikoolis möödub peatselt 25 aastat. Selle ühe õppetoolina alustas aastavahetusel 1991/1992 ka tegevust filosoofia ajaloo õppetool. Nõnda tähistavad nii filosoofia osakond kui ka meie õppetool käesoleva kogumikuga oma esimest märkimisväärset juubelit.

Kogumik koondab uurimusi, artikleid, ettekandeid ja mälestusigi, mille aineks on Eesti filosoofia algupära ja allikad, selle mitmekülgne tekke-, kujunemis- ja arengulugu tänapäevani välja, lühidalt – Eesti ja eestikeelse filosoofia ajalugu kõige laiemas mõttes. Kuid kogumikku valitud tööd kätkevad seejuures mõistetavalt ka mis tahes filosoofiliste või filosoofia-ajalooliste probleemide käsitlusi – nendeta poleks ei eesti ega mis tahes rahvuslik filosoofia võimalik.

Koostaja: Ülo Matjus
Toimetaja: Jaanus Sooväli
408 lk
Tartu Ülikooli Kirjastus
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Fotonäitus Kreeta õppereisist

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
04.07.2016

30. septembrini on Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis avatud 26 fotost koosnev näitus klassikalise filoloogia eriala üliõpilaste ja õppejõudude õppereisist Kreeta saarele 2016. a. aprillis.

Näitus annab ülevaate antiikaegse, eeskätt minoilise perioodi materiaalse ja kirjakultuuri aspektidest ning Kreetaga seotud antiikmütoloogia süžeedest ja tegelastest. Fotode autoreiks ja pildiallkirjade koostajaiks on õppereisil viibinud üliõpilased ja õppejõud. 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Kaks sajandit õ-tähega

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Kaks sajandit õ-tähega
Toimumiskoht: Tabivere rahvamaja / Tabivere
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 16. september 2016
Algusaeg: 10:00 - 17:00
Kirjeldus:

Ettekanded:

Valve-Liivi Kingisepp – Kuidas tuli õ-täht eesti kirjakeelde?

Kersti Taal – Eesti keele küsimus Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetuses

Fred Puss – õ-tähe kasutuselevõtmisest luteri koguduse meetrika- ja personaalraamatutes Eesti eri piirkondades

Kristiina Praakli – õ-ga või õ-ta: sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele

Pire Teras - õ häälduse varieerumine

Taavi Pae – Kuidas õ-hääliku piir jõudis Regio atlasesse?

 

Ettekannete järel toimub kultuurilooline jalutuskäik Äksis.

 

Konverentsi korraldab Emakeele Selts koostöös Õpetatud Eesti Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning Eesti-uuringute tippkeskusega (CEES).

Lähem info ja registreerimine augusti teises pooles.

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kolm humanitaarvaldkonna professorit nimetati Euroopa akadeemikuteks

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
30.06.2016

Üleeuroopaline loodus-, humanitaar- ja kirjandusteaduste akadeemia Academia Europaea nimetas Tartu ülikooli kirjandusteooria professori Marina Grišakova, tänapäeva eesti keele professori Helle Metslangi ja maailmakirjanduse professori Jüri Talveti Euroopa akadeemikuteks. Sellega tunnustatakse nende rahvusvahelist teadlastööd ja püsivat panust Euroopa teadusesse.

Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi professorid Grišakova ja Talvet valiti Academia Europaea liikmeks kirjanduse ja teatriteaduse sektsioonis. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor Helle Metslang sai lingvistika sektsiooni akadeemikuks.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani professor Margit Sutropi sõnul on kolme humanitaari valimine Euroopa akadeemiasse väga hea uudis, sest kasvatab humanitaaria rahvusvahelist nähtavust. „Academia Europaea tegeleb aktiivselt Euroopa teaduspoliitika kujundamisega ja seetõttu on oluline, et oleksime arvukalt esindatud. Academia Europaea tegevuses osalemine annab palju uusi ideid ning kõrgetasemelisi koostööpartnereid, kellega algatada ühiseid teadusprojekte. Sellest võidab kogu Tartu ülikool,“ ütles Sutrop.

Mainekasse akadeemiasse kuulub 13 eestlast. Lisaks tänavu nimetatud Grišakovale, Talvetile ja Metslangile on varasemalt Eestist akadeemia liikmeteks saanud Jaak Aaviksoo, Jüri Allik, Jaan Einasto, Jüri Engelbrecht, Toivo Maimets, Ülo Mander, Tarmo Soomere, Margit Sutrop, Enn Tõugu ja Rein Vaikmäe.

Akadeemia tegutseb selle nimel, et õppe- ja teadustöö ning haridus Euroopas oleks kõrgeimal võimalikul tasemel. Nende eesmärk on ka, et üldsus mõistaks paremini teadmiste ja õppimise kasulikkust ning oleks kursis teadusteemadega, mis mõjutavad ühiskonda, elukvaliteeti ja elatustaset.

Academia Europaea on Londoni kuningliku seltsi asutatud rahvusvaheline teadusakadeemia, kuhu kuulub enam kui 3000 liiget, kelle hulgas on juhtivad eksperdid väga paljudest valdkondadest: füüsika ja tehnoloogia, bioloogia ja meditsiin, matemaatika, kirjandus- ja humanitaarteadused, sotsiaal- ja kognitiivsed teadused, majandus- ja õigusteadus.

Uued Euroopa akadeemia liikmed valiti Euroopa akadeemia nõukogu poolt 26. juunil 2016.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge [dot] tamme [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Peeter Päll ja Marja Kallasmaa tutvustasid Klassikaraadios "Eesti kohanimeraamatut" (27.6.2016)

EKI uudised

 

 

Klassikaraadio saates “Suvila” käisid külas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll ja vanemleksikograaf Marja Kallasmaa. Juttu tuli värskelt ilmunud põhjalikust kogumikust “Eesti kohanimeraamat”. 

 

 

Mahukas teatmeteos “Eesti kohanimeraamat” on esmakordne eestikeelne kokkuvõte Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest ja etümoloogiast. Raamat esitab põhiartiklitena kõik Eesti ametlikud külanimed (2015. aasta seisuga) ja valikuliselt teisi XX sajandi külade nimesid, samuti loodusnimesid ja piirkondade nimesid. Esitatud on nime hääldus, kohakäänete kasutus, kihelkonna- ja mõisakuuluvus, lühike kohalugu jpm.

 

Saatejuht on Reet Weidebaum.

 

Saadet saab kuulata siit

 

 

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Täiendav vastuvõtt filosoofia MA tasulistele kohtadele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
22.06.2016

20.-30. juuni toimub filosoofia ingliskeelsele MA õppakavale täiendav vastuvõtt tasulistele kohtadele. Eesti kõrgkooli lõpetanutele toimub sisseastumine SAISi kaudu, välismaa kõrgkooli lõpetanutele toimub sisseastumine Dreamapply keskkonnas.

Loe pikemalt meie magistriprogrammi kohta.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Kust tulevad patuoinad? Udo Uibo selgitab (ERR 21.6.2016)

EKI uudised

 

Sõnavarauurija Udo Uibo selgitab EKI keeleklipis, kust on pärit sõna patuoinas.

"Patuoinas on inimene, kelle kaela veeratakse teiste süü – selline sõna ilmus eesti kirjakeelde 19. sajandi lõpus ja tegemist on vigase tõlkega saksa liitsõnast sündenbock, kus sünde tähendab pattu ja bock sikku," selgitas Udo Uibo.

...

Vaata uudist siit.

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Soome kodumaiste keelte keskuse uus direktor valitud

EKI uudised

Soome haridus- ja kultuuriminister Sanni Grahn-Laasonen määras kodumaiste keelte keskuse (Kotuse) direktoriks fil-dr prof Ulla-Maija Forsbergi ajavahemikuks 1.8.2016–31.7.2021.

Loe soomekeelset pressiteadet siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tartu ülikoolis algab uute tudengite vastuvõtt

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
17.06.2016

20.–30. juunini saab esitada Tartu ülikooli sisseastumisavaldusi 53 eestikeelsele bakalaureuse- ja 54 magistriõppekavale, sh seitsmele uuele õppekavale. Tartu ülikool võtab uueks õppeaastaks vastu 2342 üliõpilast bakalaureuse- ja 1417 magistriõppekavadele.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma rääkis hiljuti avaldatud Emori noorte väärtusuuringu näitel, et noorte arvates on Eestis loodud tulevikutegijatele maailmatasemel võimalused. „Tartu ülikool eristub teistest Eesti kõrgkoolidest kui kvaliteetse hariduse ja ka süvaõppe pakkuja. Oleme ülikoolis loonud kõik tingimused, et anda maailmatasemel haridusega noortele eelis kogu eluks – et ei mõeldaks vaid numbriliste väärtuste peale, vaid osatakse ka hinnata panust ühiskonnale.“

Noorma soovitas tulevastele sisseastujatele ülikooli ja õppekava valides mõelda, mida praktilist ja kasulikku nad saavad oma õpingute vältel ja lõppedes teha enda, Eesti või laiemalt ühiskonna jaoks, sest pärast lõpetamist saadav palk loeb vaid teatud piirini: „Tegelik rahulolu ja õnn sõltub pigem eneseteostusest ja tunnustusest. Seega on oluline ka vaadata, kui palju võimalusi on liituda erinevate uurimusgruppide, üliõpilasprojektide või -organisatsioonidega“.

Tänavusel vastuvõtul on avatud seitse uut või uuendatud tööturu ja ühiskonna vajadustele vastavat õppekava. Bakalaureuseõppes bioloogia ja elustiku kaitse; pärandtehnoloogia; füüsika, keemia ja materjaliteadus; loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis ning magistriõppes matemaatika ja statistika; infotehnoloogia mitteinformaatikutele; kunstide ja tehnoloogia õpetaja.

Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo hinnangul on juba täna näidatud väga suurt huvi üles uue infotehnoloogia mitteinformaatikutele õppekava vastu, millest võib kujuneda sisseastumise hitt: „Selle magistriõppekava eeltingimuseks on informaatikast erineva eriala magistrikraadi olemasolu või bakalaureusekraadi omandanul kaheaastane töökogemus.“

Karo rõhutas, et üliõpilaskandidaadid teeksid endale selgeks sisseastumisega seotud tähtajad ja tingimused: „Vastuvõtuperioodil on tähtis silmas pidada nii avalduse esitamise tähtaega kui ka õppimatuleku kinnitamise kuupäeva. Arvestama peab ka sellega, et väga paljudel õppekavadel toimuvad ülikoolis kohapeal sisseastumiskatsed.“

Olulisemad kuupäevad

20.-30. juunini – avalduste esitamine sisseastumise infosüsteemis SAIS
4.-14. juulini – sisseastumiseksamid, sh 5. juuli akadeemiline test
15. juuli – avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad. Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse 19. augustini
18. juuli – õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg. Alates 18. juulist vastuvõetud üliõpilaskandidaadid peavad õppimatuleku kinnitama kahe päeva jooksul
29. august – õppeaasta avaaktus

Tutvu õppekavade ja sisseastumistingimustega www.ut.ee/et/sisseastumine.

Vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele lõppes aprillis. 19 ingliskeelsele õppekavale laekus kokku 2279 avaldust, neist 194 Eesti päritolu kandidaatide poolt.

Lisainfo
Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, 523 9159, mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee
Kaja Karo, TÜ vastuvõtu peaspetsialist, 737 6391, 505 3468, sisseastumine [ät] ut [dot] ee

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge [dot] tamme [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Viipekeele kasutajad saavad õigusterminite e-sõnastiku

EKI uudised

15. juunil kell 15.00 kirjutatakse Eesti Keele Instituudis alla eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastiku (viipekeele õigussõnastik) koostamise lepingule. Õigussõnastikku hakatakse koostama Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu eestvõttel.

 Eesti viipekeel on iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele kui riigikeele esinemiskuju. Seega ei ole viipekeel võõrkeel, vaid keeleseaduse järgi on iga keel peale eesti keele ja eesti viipekeele võõrkeel.

Viipekeelt kasutatakse nii kurtidele hariduse andmisel kui ka ametlikus asjaajamises, enamasti viipekeeletõlgi vahendusel. Kurdid nagu kõik teisedki vajavad õigusnõu advokaadi kontoris, töövaidluskomisjonis, kohtus, notari juures jm. Et see oleks neile arusaadav, tuleb eesti viipekeeles korrastada õiguskeeles kasutatavad terminid, sest viipekeelde tuleb tõlkida üha rohkem õigusakte. See tähendab käibel olevate õigusterminite viipevastete süstematiseerimist ja puuduvate viipevastete loomist.

Eesti viipekeele õigussõnastikku koostamist juhivad Regina Paabo ja Lii Liiholm Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingust. Sõnastiku loomisse on kaasatud eesti keele ja eesti viipekeele, õigusala ja viipekeeletõlke asjatundjate kõrval ka viipekeele igapäevased kasutajad. Sõnastiku tellija on Eesti Keele Instituut, tööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM).

HTMi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe sõnul on Eestis kuni 2000 viipekeelset kurti ja vaegkuuljat ning kokku 4500 viipekeele kasutajat. „Viimase kümne aasta jooksul on viipekeele kasutajate võimalused suhtlemiseks, õppimiseks ja töötamiseks paranenud. Suuresti aitab nende võimaluste paranemisele kaasa keeletehnoloogia areng.Haridus- ja Teadusministeerium toetab keeletehnoloogiliste lahenduste loomist kurtidele ja vaegkuuljatele,“ sõnas Lepajõe.

Eesti Keele Instituudis on varem koostatud eesti viipekeele – eesti keele sõnastik (http://www.eki.ee/dict/viipekeel/ ) ning Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel valmis eelmisel aastal ka esimene viipekeelne oskussõnastik − seksuaaltervise terminite sõnastik (http://www.ekno.ee/?cat=17).

 

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

9.-11. juulil 2016 a. toimub Muhus, Eesti Kunstiakadeemia Tamse baasis ökosemiootika suveseminar teemal ’Ökoloogiline vaesumine kui tähendus- ja tunnetuskollaps’.

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.06.2016

9.-11. juulil 2016 a. toimub Muhus, Eesti Kunstiakadeemia Tamse baasis  ökosemiootika suveseminar teemal ’Ökoloogiline vaesumine kui tähendus- ja tunnetuskollaps’. Seminari külaliseks on saksa bioloog, filosoof ja biosemiootik Andreas Weber, kellelt eestikeelses tõlkes on ilmunud raamatud ’Kõik me tunneme:  inimene, loodus ja eluteaduste revolutsioon’ ja ‘Elus olla. Erootiline ökoloogia’.  Seminari keskmes on keskkonnaprobleemid, mille lähteks ning tagajärjeks  nihe inimtunnetuses; erinevate tunnetusvormide (kunst, teadus, religioon) roll  loodusliku mitmekesisuse säilitamisel;  inimese eksistentsiaalse seisundi teisenemine seoses keskkonnamuutustega; eluslooduse mitmekesisuse  kaoga seonduv tajuilmade hävimine.  

Ootame seminarile u 20 minutilisi ingliskeelseid ettekandeid nii neil kui teistel lähedastel teemadel.

Esinemissoovist palume teada anda hiljemalt 22.06 meiliaadressilmark [dot] mets [ät] gmail [dot] com

ja seminaril osalemiseks palume täita hiljemalt 1.07 registreerumisvorm: http://goo.gl/forms/kxyrqLzevdsE4GV02 Seminaril osalemise tasu on tudengitele 10 eurot ja teistele 15 eurot.

Osalustasu palume kanda Eesti Semiootika Seltsi arvele EE683300334409040007  (Danske Bank) (märksõna ‘ökosemiootika suveseminar’).

Tudengitel on seminaril osalemise ja sinna juurde kuuluvate koduste tööde tegemise eest võimalik saada ainepunkte kursuse FLSE.00.283 Biosemiootika praktikum (3 EAP) raames. Täpsem info ÕISist või kursuse koordinaatorilt Riin Magnuselt: Riin [dot] Magnus [ät] ut [dot] ee

Korraldajate nimel,

Riin Magnus

Mark Mets

Seminari toetab Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool (Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond)

image

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

ETV toob ekraanile koostöös Eesti Keele Instituudiga valminud videoklipid (ERR 10.6.2016)

EKI uudised

Alates 10. juunist on ETV eetris klipid põnevate faktidega meie emakeelest – koostöös Eesti Keele Instituudi keeleteadlastega on valminud 20 videoklippi, mis selgitavad erinevaid nähtusi eesti keeles.

Tempokate lühiklippide abil saab teada, miks on meil nii palju "veriseid" kohanimesid, kas õigem oleks öelda "makaron" või "pasta" ja miks võib eesti keel tunduda vägivaldne.

Humoorikaid klippe näeb ETV ekraanil kogu suve jooksul, samuti saab neid vaadata ERRi YouTube'i kanalis ja EKI kodulehel.

Lähemalt saab lugeda siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Gottlob Frege loengud 2016

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
10.06.2016

Huw Price: Naturalism, Pragmatism and Representationalism

2016. aasta Frege loengud peab Cambridge’i ülikooli filosoofiaprofessor Huw Price, kes on ka Eksistentsiaalsete riskide uurimiskeskuse (CSER) akadeemiline direktor ning Briti akadeemia ja Austraalia humanitaarteaduste akadeemia liige. Loengud käsitlevad globaalse või universaalse ekspressivismi väljavaateid ning selle pooldamise põhjuseid.

Huw Price peab neil teemadel kolm loengut:
27.06 Jakobi 2-336
11.15-12.45 Two Notions of Naturalism
15.15-16.45 Representationalism – From Nihilism to Dualism

28.06 Jakobi 2-336
11.15-12.45 The End of ‘the World’

Frege loengud lõpevad Huw Price’i ja Jaan Tallinna avaliku vestlusringiga eksistentsiaalsetest riskidest. Price ja Tallinn räägivad nende poolt koos lord Martin Reesiga asutatud Cambridge’i Eksistentsiaalsete riskide uurimiskeskuse (cser.org) taustast ning visioonist.

Jaan Tallinn on Skype’i ja Kazaa asutajainsener, CSER-i ja Elu tuleviku instituudi (futureoflife.org) kaasasutaja ning toetab filantroobina ka teisi eksistentsiaalseid riske uurivaid asutusi. Ta on investeerimisfirma Ambient Sound Investments (asi.ee) osanik, aktiivne äriingel ning on olnud Vabariigi Presidendi mõttekoja liige.

28.06 Jakobi 2-226
16.15-18.00 A Taxi to the Twenty-Second Century – the Cambridge-Tallinn Connection (Jakobi 2 ringauditooriumis)

Loengud toimuvad inglise keeles. Frege loenguid on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus).

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Riigikantselei juurde luuakse teadusrahastuse rakkerühm (ERR, Novaator 9.6.2016)

EKI uudised

Rakkerühma ülesanne on valmistada ette teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raportis käsitletud kõrgkoolide ja teadusasutuste ning nende tugiteenuste konsolideerimine ning teaduse ja kõrghariduse rahastamist puudutavate soovituste rakendamine.

Loodav rakkerühm annab hinnangu Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõime praegusele olukorrale ja arengupotentsiaalile ning esitab ettepanekud olukorra parandamiseks. Samuti töötab rakkerühm välja avalik-õiguslike ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide edasise konsolideerimise põhimõtted ja kriteeriumid.

Hinnang antakse ka avalik-õiguslike ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide tugiteenuste praeguse korralduse otstarbekusele.Rakkerühm analüüsib lisaks ka kõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise valdkondlikku struktuuri, võrreldes seda Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustega.

Ettepanekud Eesti konkurentsivõime eesmärkide saavutamiseks vajaliku teaduse ja kõrghariduse pikaajalise rahastamise kava ning kehtiva süsteemi muutmiseks esitatakse valitsusele.

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Riik toetab 67,4 miljoni euroga 20 teadusasutust ja ülikooli (PM 9.6.16)

EKI uudised

Valitsuses kinnitatud taristu investeeringute kõrval toetatakse ASTRA programmist ka ülikoolide ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist.

Toetus majade ehitamiseks või renoveerimiseks on tihedalt seotud sisutegevuste arendamisega, näiteks kompetentsikeskuste loomisega, laborite ja seadmete uuendamisega ning praktikavõimaluste laiendamisega, kirjutas haridus- ja teadusministeerium pressiteates. 

Sisutegevusteks saab toetust kokku 20 teadusasutust ja ülikooli kogusummas 67,4 miljonit eurot. Suurimad toetuse saajad on Tartu Ülikool, kes saab üle 27 miljoni euro, Tallinna Tehnikaülikool, kes saab üle 16 miljoni ning Tallinna Ülikool enam kui 6 miljoni euroga.

Toetatavad sisutegevused hõlmavad struktuurseid muutusi ja struktuurireformide läbiviimist ülikoolides ja teadusasutustes, õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist ja  teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist. Samuti hõlmavad need õppe- ja teadusaparatuuri kaasajastamist ja taristu avamist ettevõtetele, ülikoolidevahelisi doktorikoole ning ülikoolide, ettevõtete koostööplatvormi väljatöötamist.

Toetatavad projektid valis välja SA Archimedese juures töötanud hindamiskomisjon, kuhu kuulusid eksperdid avalikust sektorist, ülikoolidest ja ettevõtlusest.

Loe edasi siit

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

14. juunil 2016 kell 12.15 doktoriväitekirja kaitsmine semiootikas - Davide Weible „Exaptation: Towards a Semiotic Account of a Biological Phenomenon”

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.06.2016

14. juunil 2016 kell 12.15 kaitseb TÜ filosoofia ja semiootika instituudi nõukogus Davide Weible doktoriväitekirja „Exaptation: Towards a Semiotic Account of a Biological Phenomenon” („Eksaptatsioon: ühe bioloogilise nähtuse semiootilise kirjelduse poole“) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks semiootika ja kultuuriteooria erialal.

Juhendajad: professor Kalevi Kull, (PhD)
Oponent: professor Karel Kleisner, Associate Professor, Charles University in Prague (Czech Republic, Ph.D)

Kokkuvõte: Doktoritöö modelleerib eksaptatsiooni kui evolutsioonilist nähtust, lähtudes C.S. Peirce’i märgi- ja tuletusteooriast. Selle teostamiseks keskendub esimene osa “Enne eksaptatsiooni: eel-adapteerumine ja Chauncey Wright” mõiste tähendusele ning toob välja selle ulatusliku ajaloolise tausta. Erilist tähelepanu pööratakse C. Wrighti vanade jõudude uue kasutuse printsiibile ning tema intellektuaalsele seosele Darwiniga.

Töö teine osa “Wright ja Peirce pragmatismist ja evolutsioonist” uurib Wright’i ja Peirce’i vahelisi sarnasusi ja erinevusi, pidades silmas Darwini teooria epistemoloogilist staatust, nende erinevat lähenemist Lamarck’i teooriatele ning evolutsionismi üldistamist bioloogiast teistesse valdkondadesse. Kolmas osa “Peirce’i evolutsionism: pidevuse ja ikoonilise abduktsiooni roll” käsitleb lähemalt evolutsiooni ning süvendab Peirce’i lamarkismi interpretatsiooni, rõhutades tema füsioloogilist tuletusteooria tõlgendust. Lisaks sellele näidatakse, et taju ning sarnasus on kesksed säärase raamistiku toimimiseks.

Neljas osa (“Abduktsioon ja eksaptatsioon”) kasutab mitmeid mõisteid—asendatatvus, viga, kategooriate taju—,et teostada modelleerimist: eksaptatiivsed nähtused võivad järgida tajuliselt tingitud käitumismuutusi, põhinedes sarnasustel maailma üksuste vahel, mida tõlgendatakse ikooniliselt. Viies osa (“Tehnoloogilise arengu ikooniline ja eksaptatiivne loogika”) rakendab eeltoodut tehnoloogilise arengu valdkonnale ja tõestab, et kooptsioon on peamine mehhanism, millel baseeruvad nii abduktsioon kui eksaptatsioon.

Kuues osa (“Vereimemise päritolu: evolutsioonilise abduktsiooni juhtum?”) on juhtumianalüüs ning siin pakutakse välja hüpotees, et hematofaagia võis tegelikult välja kujuneda abduktsiooni ja eksaptatsiooni integratsiooni läbi. Seitsmes (“Lõpumärkused juhtumianalüüsi kohta”) ja kaheksas (“Üldised järeldused”) osa selgitavad vastavalt spetsiifilisemaid ning üldisemaid doktoritöö tulemusi.

URL:  http://hdl.handle.net/10062/51635

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Eesti Päevaleht räägib Peeter Pälliga kohanimeraamatust (31.05.2016)

EKI uudised

Kui palju on Eestis kohanimesid? See küsimus on sama hea kui küsida kui palju on eesti keeles sõnu.

Artikkel on tasuline.

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Intervjuu tuntud Saksa kirjanikuga ETV2s

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
07.06.2016

7. juunil kell 20:00

Saatesari: Kirjanduse aeg


Kirjandusfestivali Prima Vista 2016 vestlusõhtu külaline on Saksa kirjanik Eugen Ruge, kes muuhulgas tutvustab ka oma uut eesti keeles ilmunud romaani "Cabo de Gata". Rugega ajab juttu TÜ saksa kirjanduse dotsent Silke Pasewalck.

Vestlus on salvestatud 3. mail Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.

Režissöör Mati Kark, toimetaja Aivi Parijõgi, produtsent Kadi Priske.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Aristoteles – 2400 aastat filosoofiat

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
07.06.2016

KAVA

13.30-15.00 Ettekanded I
Meelis Friedenthal – Metafüüsika 16.-17. sajandi protestantlikes ülikoolides
Eduard Parhomenko – Heidegger ja uusaristotelism
Janika Päll – Aristotelese mitu palet : kõrvalepõige ikonograafiasse

15.00-15.30 diskussioon, kohvipaus ning jalutuskäik näitusel koos koostajatega

15.30-17.00 Ettekanded II
Neeme Näripä – Stasis kui seismine Aristotelese "Füüsikas" ja "Metafüüsikas"
Anne Lill – Filosoofiaterminite tõlkimise probleeme Aristotelese teose "De Anima"näitel
Riin Sirkel – Ajatu ja aegunud Aristoteles

17.00 Diskussioon

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eduard Vääri kogumiku „Liivi rahva keel ja meel“ esitlus J. V. Veski päeval 27. juunil kell 14

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
06.06.2016

J. V. Veski päeval 27. juunil kell 14 esitletakse Tartu ülikoolis professor Eduard Vääri liiviteemaliste uurimuste kogumikku „Liivi rahva keel ja meel“. Seekordne, järjekorras  XLIX J. V. Veski päeva konverents on pühendatud eesti ja liivi keele ajaloole.

Kui Tartu ülikooli soome-ugri keelte professor Paul Ariste korraldas 1948. aastal esimese sõjajärgse reisi Kuramaa liivlaste juurde, sõitis ühe üliõpilasena kaasa Eduard Vääri. Temale jäigi liivi keele ja kultuuri uurimine meelistegevuseks mitmeks aastakümneks. 1954. aastast hakkas Vääri ise noore õppejõuna juhendama üliõpilaste keelepraktikaid liivi külades. Liivi keele alal kaitses ta doktoriväitekirja; seda eestlastele mitmeti tähtsat sugulaskeelt õpetas ta palju aastaid Tartu ülikooli professorina.
Eduard Vääri kirjutised liivi keelest, liivlaste ajaloost ning nende kultuurielust on ilmunud paljudes erinevates väljaannetes mitmel maal ja mitmes keeles. Vääri aitas trükki toimetada ka liivlaste emakeelset loomingut. Valminud raamatusse on koondatud Eduard Vääri eestikeelseid liiviteemalisi artikleid ja tutvustusi ning ka liivlaste jutustusi ja luulet, mis on avaldatud Eduard Vääri vahendusel. Raamat sisaldab üldisi käsitlusi liivlastest, nende ajaloost ja keelest, kirjutisi liivi küladest ja muudest kohtadest ning teenekatest liivlastest, samuti liivlaste endi loomingut. Raamatu teine pool tutvustab üksikasjalikumalt liivi keelt ja selle uurimislugu käsitlevaid kirjutisi.
Kogumiku on koostanud Ott Kurs, Tuuli Tuisk ja Reet Vääri, toimetanud Ott Kurs, Ellen Niit, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Mare Valge ja see ilmub Emakeele Seltsi toimetiste sarjas (nr 74). Teost levitavad-müüvad Emakeele Selts, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja raamatukauplused (Apollo, Rahva Raamat, Ateena, TÜ Raamatupood).

Konverents toimub Tartu ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis (139) algusega kell 11.15. Konverentsi kava on järgmine:
Heli Laanekask: Eesti kirjakeele ajaloo tervikkäsitlusest
Külli Prillop: Sõnade ja vormide esmaesinemused vanas kirjakeeles
Tiit-Rein Viitso: Eesti keele häälikuloost sugulaskeelte taustal
Miina Norvik, Valts Ernštreits: Uus liivi grammatika
Karl Pajusalu: Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana
E. Vääri raamatu „Liivi rahva keel ja meel“ esitlus

Konverentsi korraldab Emakeele Selts koostöös Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.

Lisainfo:
Prof Karl Pajusalu karl [dot] pajusalu [ät] ut [dot] ee
Tuuli Tuisk tuuli [dot] tuisk [ät] ut [dot] ee
Tel 512 1115
 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Rahvusvahelise suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" toimub 4.-15. juulil Tartus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
03.06.2016

Kursuse eesmärk on anda intensiivne sissejuhatus Juri Lotmani kultuurisemiootikasse, selle teoreetilisse tausta ja konteksti.

Samuti on kursuse eesmärgiks tutvustada tema teooria uuemaid arenguid ja rakendusi tänapäevases semiootikas ja kultuuriteadustes laiemalt. Kursuse lähem ülesanne on pakkuda kultuurimehhanismide sügavamat mõistmist ning vahendeid kultuuri, nii kultuuri tekstide kui protsesside praktiliseks analüüsimiseks, mis võimaldab kultuuri dünaamilisema kirjelduse.

Lähem info kodulehelt: http://www.ut.ee/en/admissions/juri-lotman-and-semiotics-culture

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks