TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Toni Rønnow-Rasmusseni avalikud loengud

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
19.09.2017

Professor Toni Rønnow-Rasmussen (Lundi Ülikool) peab 27.-28. septemberil filosoofia osakonnas kaks loengut.

Kolmapäev 27. september kell 14:15 ruumis Jakobi 2-336 "R. M. Hare's utilitarianism"

Neljapäeval 28. september kell 14:15-... kohtumine osakonna tudengitega vabas vormis

Neljapäeval 28. september kell 16:15 ruumis Jakobi 2-336 "Value Dualism and Good-for Unitarianism"

Abstract

Modern ethics turns around the divide between what is good for us and what is impersonally good. However, formal value theorists do not agree on the precise nature of this divide. After having outlined some salient positions about the relation between ‘good’ and ‘good for’, I shall argue in favour of a value dualistic approach that acknowledges (rather than explains away) the divide between non-relation and relational value. I shall then address a second pivotal issue: do we need one or more analyses of good-for. A recent attempt to offer a single so-called fitting-attitude analysis of “good-for” faces various counter-examples that suggest that ‘good-for’ is in effect an ambiguous notion. In this talk I shall defend the “Unitarian” idea that we only need one kind of analysis against one kind of objection that sets out from the idea that there is a tight conceptual bond between what is good for someone and what constitutes this person’s wellbeing. 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kairi Tamuri doktoritöö kaitsmine 6. oktoobril 2017 kell 14.15

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
19.09.2017

6. oktoobril kaitseb Kairi Tamuri doktoritööd "Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling".

Juhendajad on professor Karl Pajusalu ja filoloogiakandidaat Hille Pajupuu (Eesti Keele Instituut).

Oponendid professor Jaan Ross (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ja professor Jean Léo Léonard (Université Paris-Sorbonne).

Kaitsmine toimub ülikooli senati saalis.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Talvekool keskendub narratiivi kasutusvõimalustele

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
18.09.2017

22.-26. jaanuarini 2018 toimub Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudis kolmas LACE (Literature and Change in Europe) võrgustikku kuuluvate ülikoolide talvekool, mille seekordseks fookuseks narratiivi kasutusvõimalused.

Üheskoos juhtivate Euroopa narratiiviuurijatega, aga ka teiste distsipliinide ning praktikate esindajatega püütakse leida vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas indiviid ja ühiskond narratiivi kasutavad? Milliseid meetodeid peaks rakendama, et kultuurinarratiivi erinevaid vorme edukalt uurida? Talvekooli on oodatud kraadiõppurid erinevatelt erialadelt - nii kirjanduse-, kunsti- ja meediauurijaid, aga ka ajakirjanikke, sotsiolooge ja teisi narratiivihuvilisi.

Talvekool keskendub ennekõike järgmistele teemadele: narratiiv ja tunnetus; narratiiv ja väärtuste kokkuleppimine; narratiiv meedias; katastroofi- ja õnnetusnarratiivid; narratiivi hermeneutika ja autonarratiiv; narratiivi transdistsiplinaarne uurimine; narratoloogia rakendusvõimalused. 

Talvekooli korraldavad Tartu ülikoolist professor Marina Grishakova ja Jaak Tomberg ning seda rahastavad Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond koostöös Eesti-uuringute Tippkeskusega.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Talvekool keskendub narratiivi kasutusvõimalustele

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
18.09.2017

22.-26. jaanuarini 2018 toimub Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudis kolmas LACE (Literature and Change in Europe) võrgustikku kuuluvate ülikoolide talvekool, mille seekordseks fookuseks narratiivi kasutusvõimalused.

Üheskoos juhtivate Euroopa narratiiviuurijatega, aga ka teiste distsipliinide ning praktikate esindajatega püütakse leida vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas indiviid ja ühiskond narratiivi kasutavad? Milliseid meetodeid peaks rakendama, et kultuurinarratiivi erinevaid vorme edukalt uurida? Talvekooli on oodatud kraadiõppurid erinevatelt erialadelt - nii kirjanduse-, kunsti- ja meediauurijaid, aga ka ajakirjanikke, sotsiolooge ja teisi narratiivihuvilisi.

Talvekool keskendub ennekõike järgmistele teemadele: narratiiv ja tunnetus; narratiiv ja väärtuste kokkuleppimine; narratiiv meedias; katastroofi- ja õnnetusnarratiivid; narratiivi hermeneutika ja autonarratiiv; narratiivi transdistsiplinaarne uurimine; narratoloogia rakendusvõimalused. 

Talvekooli korraldavad Tartu ülikoolist professor Marina Grishakova ja Jaak Tomberg ning seda rahastavad Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond koostöös Eesti-uuringute Tippkeskusega.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Talvekool keskendub narratiivi kasutusvõimalustele

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
18.09.2017

22.-26. jaanuarini 2018 toimub Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudis kolmas LACE (Literature and Change in Europe) võrgustikku kuuluvate ülikoolide talvekool, mille seekordseks fookuseks narratiivi kasutusvõimalused.

Üheskoos juhtivate Euroopa narratiiviuurijatega, aga ka teiste distsipliinide ning praktikate esindajatega püütakse leida vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas indiviid ja ühiskond narratiivi kasutavad? Milliseid meetodeid peaks rakendama, et kultuurinarratiivi erinevaid vorme edukalt uurida? Talvekooli on oodatud kraadiõppurid erinevatelt erialadelt - nii kirjanduse-, kunsti- ja meediauurijaid, aga ka ajakirjanikke, sotsiolooge ja teisi narratiivihuvilisi.

Talvekool keskendub ennekõike järgmistele teemadele: narratiiv ja tunnetus; narratiiv ja väärtuste kokkuleppimine; narratiiv meedias; katastroofi- ja õnnetusnarratiivid; narratiivi hermeneutika ja autonarratiiv; narratiivi transdistsiplinaarne uurimine; narratoloogia rakendusvõimalused. 

Talvekooli korraldavad Tartu ülikoolist professor Marina Grishakova ja Jaak Tomberg ning seda rahastavad Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond koostöös Eesti-uuringute Tippkeskusega.

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Mõtteloo loengud 26.-29 septembril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
16.09.2017

Kõik loengud toimubad Jakobi 2-336

26.09.2017 algusega kell 10.15
Peeter Müürsepp peab venia legendi loengu 
National and Foreign in the Development of Estonian Thought

 

27.09.2017 algusega kell 18.15
Jaan Undusk peab venia legendi loengu 
On the Possibility of Studying Intellectual History on Estonian Grounds

 

28.09.2017 algusega kell 10.15
Tiina Ann Kirss peab avaliku loengu 
Correspondences and Intellectual Histories: Examples from the Enlightenment in the Baltic Provinces

 

29.09.2017 algusega kell 16.15
Pärtel Piirimäe peab avaliku loengu 
Men and Monsters in Emer de Vattel’s Law of Nations

 

Kõik huvilised on teretulnud kuulama!

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Tasuta kursus selgitab, kuidas võõras kultuuris ellu jääda

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
14.09.2017

Septembri teises pooles käivitub Tartu ülikoolis neljanädalane tasuta e-kursus „Kuidas võõras kultuuris ellu jääda?“, mis on avatud kõigile, kes soovivad kultuuridevahelise suhtluse kohta enam teada saada.

Ingliskeelse kursuse autorid, amerikanistika dotsent Raili Marling ning inglise keele ja lingvistika lektor Liina Tammekänd on eesmärgiks seadnud osalejate kultuuridevahelise suhtluse pädevuse arendamise, rääkides kursuse raames tekkida võivatest vääritimõistmistest keelelises suhtluses.

Liina Tammekänd: "Maailma keelte ja kultuuride kolledž on ülikoolis üsna uus üksus ning meie juures saab õppida lisaks võõrfiloloogiatele palju sellist, millest inimesed teadlikud ei ole. Kolledžis on suur rõhk eri kultuuride tutvustamisel. Selle tutvustamine oligi kursuse loomise ajendiks. Võõrkeeli ei saa kunagi õppida vaakumis. Võõrkeele omandamiseks on kindlasti vaja tunda ka vastavat kultuuri. Kursus demonstreerib mitmel korral, et kultuurilised omapärad väljenduvad ka suhtluskäitumises."

Kursuse maht on 1 EAP ehk 26 tundi, mis on jaotatud 4 õppenädala peale. E-kursuse edukalt lõpetanutele väljastatakse digitaalne tunnistus ning läbitud kursust saab arvestada ka kõrgkoolide sobivates ainekavades. Registreerimine on avatud Tartu ülikooli kodulehel kõigile huvilistele nii ülikoolist kui ka väljapoolt.

Kursuse tutvustus ja registreerimine on avatud kolledži koduleheküljel.

Lisainfo: Liina Tammekänd, inglise keele ja lingvistika lektor, 5206694, liina.tammekand [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Valentina Bulygina doktoritöö kaitsmine 29. septembril

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.09.2017

29.09.2017 algusega kell 14.15 kaitseb Valentina Bulygina doktoritööd "Речевой этикет в социолингвистическом аспекте (на материале марийской и эстонской коммуникативных культур)". Juhendajad on emeriitdotsent Tõnu Seilenthal ja professor Anatoli Kuklin. Oponent dotsent Valentina Gavrilova (Mari Riiklik Ülikool). Kaitsmine toimub peahoone aud 139.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Ilmuvad raamatud Eesti keelepoliitikast, kollektiivse identiteedi teooriast ja keeleõppest

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
13.09.2017

Reedel, 15. septembril esitleb Tartu ülikooli eesti keele ökoloogia uurimisrühm ja rakenduslingvistika osakond uusi raamatuid Eesti keelepoliitikast, kollektiivse identiteedi teooriast ja keeleõppest.

Kirjastuselt Springer ilmuv Language Policy beyond the State seab küsimuse alla riigi keskse rolli keelepoliitikas ja kutsub lugejaid ümber hindama Eesti riigi ees seisvaid keelepoliitilisi väljakutseid. Vanemteadur Kadri Koreinik, kollektiivse monograafia üks toimetajaist, märkis, et üleilmastumine ja geopoliitika mõjutavad keelepoliitikat riigist sõltumatult, samuti ajavad oma, mõnikord vastuolulist keelepoliitikat perekonnad, ettevõtted ja teised organisatsioonid. „Eesti on suurepärane näide, kuidas riigivõimu kõrval tehakse keelepoliitikat ka rohujuure tasandil ja üle riigi pea,“ rääkis Koreinik.

Signs of Identity. The Anatomy of Belonging kirjastuselt Routledge esitab uudse teooria, mille kohaselt ei ole identiteedid inimese võõrandamatu osa, vaid eksisteerivad ühiskonnas valmis kujul olevate märkidena. Monograafia autor professor Martin Ehala selgitas, et inimesed omandavad erinevaid identiteete sotsialiseerumise käigus, mille tulemusena nad oma käitumisega hakkavad väljendama ühe või teise identiteedimärgi sisu. „Identiteedi märgiteooria võimaldab senisest paremini seletada, kuidas rahvused, subkultuurid ja muud identiteedirühmad tekivad ja hääbuvad,” rääkis Ehala.

Tutvustatakse ka vastvalminud trükisooje eriotstarbelisi riigikeele õpikuid tasemele A1, A2 ja B1, mille on koostanud rakenduslingvistika õppejõudude töörühm.

Eesti keele ökoloogia uurimisrühm (www.ekkam.ut.ee) keskendub eesti keele seisundi uuringutele TÜ institutsionaalse uurimisteema „Eesti keele kestlikkus avatud maailmas” raames. Rakenduslingvistika osakond loodi TÜ eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudis 1. septembril ja see ühendab endas eesti keele õppe rahvusprofessuuri emakeele ja teise keele didaktikaga, eesti keele võõrkeelena osakonda ning keeleökoloogia töörühma. Raamatuesitlus on ühtlasi rakenduslingvistika osakonna avaüritus.

Esitlus ja osakonna avamine toimub reedel, 15. septembril kell 16.00 TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi raamatukogus, Jakobi 2 ruumis 423.

Lisainfo: Martin Ehala, TÜ emakeeleõpetuse professor, 52 49 269, martin.ehala [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eksiil ja mälu. Tähtpäevakonverents Tiina Kirsist ja Bernard Kangrost

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.09.2017

18. septembril 2017 algusega kl 11 toimub Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis (Toomemäel, Lossi 25) Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Tartu Ülikooli semiootika ja filosoofia instituudi ühine konverents „Eksiil ja mälu. Tähtpäevakonverents Tiina Kirsist ja Bernard Kangrost“.

Konverents on pühendatud kirjandusuurija Tiina Kirsi 60. sünnipäevale ning Bernard Kangro 117. sünniaastapäevale. Ettekanded käsitlevad eksiili ja paguluse küsimusi nii kirjanduses kui  ka elus. Ettekannetega esinevad teiste hulgas ka akadeemik Jaan Undusk (Eesti Teaduse Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), Tartu Ülikooli audoktor ning Eesti Teaduste Akadeemia välisliige Cornelius Hasselblatt ning juubilar, Tartu Ülikooli  ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Tiina Kirss.

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjandusuurimise töörühm ning Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut. Toetavad Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, Eesti-uuringute tippkeskus ja Eesti Kultuurkapital.

Konverentsi kava:

11:00
Bernard Kangro luulet loeb Alden Mayfield
Konverentsi avasõnad: Margit Sutrop (Tartu Ülikool), Marin Laak (Eesti Kirjandusmuuseum)
Aija Sakova „Tiina Kirssi looming kui mitmeharulise puu tihedalt põimunud võra“

12:00 Eksiil ja kirjandus
Jaan Undusk „Eksiili eelised. Siberi eesti kirjanik Jaan Kross“
Cornelius Hasselblatt „Seitsmenda rahukevade valeretseptsioon“
Tiina Kirss „Maakamar, tuiskliiv ja pagulus: mõtteid Bernard Kangro proosaloomingust“

14:15 Eksiil ja kodu
Aigi Rahi-Tamm „Kas üks või mitu Eestit: vaateid kodumaale ja kodumaatusele 1940.–50. aastate sündmuste kontekstis“
Maarja Hollo „Kirjanduselust eksiilis Bernard Kangro ja Salme Ekbaumi kirjavahetuse põhjal“
Leena Kurvet-Käosaar „Kodune äng ja lumm“

15:45 Piirid ja (sise)pagulus
Siobhan Kattago „Hariduse pikk ja käänuline tee: miks uurimata elu ei ole elamist väärt“ (inglise keeles)
Raili Marling „Soost, kirjandusest ja teooriast piirilseisja pilguga“
Eneken Laanes „Mõistus ja tunded: ääremärkusi Tammsaare "Kõrboja peremehele"“

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Eksiil ja mälu. Tähtpäevakonverents Tiina Kirsist ja Bernard Kangrost

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
12.09.2017

18. septembril 2017 algusega kl 11 toimub Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis (Toomemäel, Lossi 25) Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Tartu Ülikooli semiootika ja filosoofia instituudi ühine konverents „Eksiil ja mälu. Tähtpäevakonverents Tiina Kirsist ja Bernard Kangrost“.

Konverents on pühendatud kirjandusuurija Tiina Kirsi 60. sünnipäevale ning Bernard Kangro 117. sünniaastapäevale. Ettekanded käsitlevad eksiili ja paguluse küsimusi nii kirjanduses kui  ka elus. Ettekannetega esinevad teiste hulgas ka akadeemik Jaan Undusk (Eesti Teaduse Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), Tartu Ülikooli audoktor ning Eesti Teaduste Akadeemia välisliige Cornelius Hasselblatt ning juubilar, Tartu Ülikooli  ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Tiina Kirss.

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjandusuurimise töörühm ning Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut. Toetavad Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, Eesti-uuringute tippkeskus ja Eesti Kultuurkapital.

Konverentsi kava:

11:00
Bernard Kangro luulet loeb Alden Mayfield
Konverentsi avasõnad: Margit Sutrop (Tartu Ülikool), Marin Laak (Eesti Kirjandusmuuseum)
Aija Sakova „Tiina Kirssi looming kui mitmeharulise puu tihedalt põimunud võra“

12:00 Eksiil ja kirjandus
Jaan Undusk „Eksiili eelised. Siberi eesti kirjanik Jaan Kross“
Cornelius Hasselblatt „Seitsmenda rahukevade valeretseptsioon“
Tiina Kirss „Maakamar, tuiskliiv ja pagulus: mõtteid Bernard Kangro proosaloomingust“

14:15 Eksiil ja kodu
Aigi Rahi-Tamm „Kas üks või mitu Eestit: vaateid kodumaale ja kodumaatusele 1940.–50. aastate sündmuste kontekstis“
Maarja Hollo „Kirjanduselust eksiilis Bernard Kangro ja Salme Ekbaumi kirjavahetuse põhjal“
Leena Kurvet-Käosaar „Kodune äng ja lumm“

15:45 Piirid ja (sise)pagulus
Siobhan Kattago „Hariduse pikk ja käänuline tee: miks uurimata elu ei ole elamist väärt“ (inglise keeles)
Raili Marling „Soost, kirjandusest ja teooriast piirilseisja pilguga“
Eneken Laanes „Mõistus ja tunded: ääremärkusi Tammsaare "Kõrboja peremehele"“

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eestlaste etniline ajalugu taas mitme eriala ühise luubi all

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.09.2017
Tartu ülikool

Tartu ülikoolis loodi arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegium, mis hakkab juhtima kolme teadussuunda ühendavat uurimistööd ning rakendama uusi teadmisi õppetöös.

Kolleegiumi loojad on Tartu ülikooli akadeemikud Richard Villems, Valter Lang ja Karl Pajusalu. Selle töös hakkavad osalema TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, loodus‐ ja täppisteaduste valdkonnast molekulaar‐ ja rakubioloogia instituudi ning Eesti biokeskuse teadlased.

„Eesti rahva ja naaberrahvaste etnilist ajalugu uuriti meil viimati sel moel 60 aastat tagasi. Vahepeal, eriti viimastel aastakümnetel, on teadus jõudsalt edasi liikunud ning avanud selliseid uusi võimalusi nende küsimuste uurimiseks, millest varem unistadagi ei osatud. Kolleegium ongi mõeldud ühendama erinevaid teadusi etnogeneesi uurimisel, kusjuures nende teaduste nimekiri ei saa kindlasti piirduma üksnes seni kaasatutega“, ütles kolleegiumi üks loojatest, akadeemik Valter Lang ühenduse olulisuse kohta.

Loodud kolleegium annab juba toimuvale uurimustööle senisest kindlamad raamid ning võimaldab edaspidi luua nii inimpopulatsioone, kultuuri kui ka keele ajalugu käsitlevaid koostööprojekte. Muuhulgas otsitakse vastust küsimusele, millal jõudsid meie keelelised esivanemad Läänemere maile ja kust nad tulid. Seega hõlmab kolleegiumi uurimisvaldkond tegelikult kõike, mis seondub uurali rahvaste, keelte ja kultuuridega.

Kolleegiumi eesmärk on uurimistööde tulemusi kohe rakendada ka õppetöös, et anda seotud erialade tudengitele hea ülevaade tänapäeva teaduse sidusast loomusest ning näidata meetodeid, mida teised teadusharud mineviku küsimuste lahendamiseks kasutavad. Olulisel kohal on kolleegiumi jaoks ka avalikkuse teavitamine valdkondade viimastest arengutest.

Lisainfo: prof Valter Lang, Tartu ülikooli arheoloogia osakonna juhataja, 737 5652, valter.lang [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eestlaste etniline ajalugu taas mitme eriala ühise luubi all

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
12.09.2017
Tartu ülikool

Tartu ülikoolis loodi arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegium, mis hakkab juhtima kolme teadussuunda ühendavat uurimistööd ning rakendama uusi teadmisi õppetöös.

Kolleegiumi loojad on Tartu ülikooli akadeemikud Richard Villems, Valter Lang ja Karl Pajusalu. Selle töös hakkavad osalema TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, loodus‐ ja täppisteaduste valdkonnast molekulaar‐ ja rakubioloogia instituudi ning Eesti biokeskuse teadlased.

„Eesti rahva ja naaberrahvaste etnilist ajalugu uuriti meil viimati sel moel 60 aastat tagasi. Vahepeal, eriti viimastel aastakümnetel, on teadus jõudsalt edasi liikunud ning avanud selliseid uusi võimalusi nende küsimuste uurimiseks, millest varem unistadagi ei osatud. Kolleegium ongi mõeldud ühendama erinevaid teadusi etnogeneesi uurimisel, kusjuures nende teaduste nimekiri ei saa kindlasti piirduma üksnes seni kaasatutega“, ütles kolleegiumi üks loojatest, akadeemik Valter Lang ühenduse olulisuse kohta.

Loodud kolleegium annab juba toimuvale uurimustööle senisest kindlamad raamid ning võimaldab edaspidi luua nii inimpopulatsioone, kultuuri kui ka keele ajalugu käsitlevaid koostööprojekte. Muuhulgas otsitakse vastust küsimusele, millal jõudsid meie keelelised esivanemad Läänemere maile ja kust nad tulid. Seega hõlmab kolleegiumi uurimisvaldkond tegelikult kõike, mis seondub uurali rahvaste, keelte ja kultuuridega.

Kolleegiumi eesmärk on uurimistööde tulemusi kohe rakendada ka õppetöös, et anda seotud erialade tudengitele hea ülevaade tänapäeva teaduse sidusast loomusest ning näidata meetodeid, mida teised teadusharud mineviku küsimuste lahendamiseks kasutavad. Olulisel kohal on kolleegiumi jaoks ka avalikkuse teavitamine valdkondade viimastest arengutest.

Lisainfo: prof Valter Lang, Tartu ülikooli arheoloogia osakonna juhataja, 737 5652, valter.lang [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Rahvusvaheline konverents toob kokku vanausulised ning nende uurijad

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
12.09.2017
Foto: http://www.raetravel.ee/index.php?page=786

15.–17. septembrini toimub rahvusvaheline konverents „Vanausuliste keel ja kultuur. V”, mida korraldab TÜ slavistika osakonna vanausu-uuringute töörühm. Külalisesinejaid on oodata Lätist, Venemaalt, Poolast ja Leedust, Eestist osalevad ettekannetega lisaks uurijate ka vanausulised.

Venekeelsel konverentsil käsitletakse vanausuliste rahvaluulet, ikooni, raamatu-, töö- ja olmekultuuri, tavasid, murdeid ja kõike muud asjasse puutuvat. Konverentsil osalejad saavad tutvuda ka vanausuliste käsitöö, sh trükipakkusid ja looduslikke värve kasutava traditsioonilise pitsattrüki valmistamisega, väliskülalised näevad Eesti vanausuliste palvelaid ja elupaiku.

Konverentsi ettekanded toimuvad 15. ja 16. septembril Tartu ülikooli Lossi 3 õppehoones. 17. septembri ettekandepäeval sõidetakse Peipsimaa külastuskeskusesse Kolkjas. Kolkja on üks asulatest, kus on kogutud materjali "Eesti vanausuliste rahvakultuuri leksikoni" tarbeks, mille töörühm koostab. 

Konverentsi korralduskomitee esimehe Irina Külmoja sõnul on vanausuliste temaatika väga oluline ja paljusid puudutav. „Vanausulised, kes on kunagi põgenenud neid represseerinud ametliku vene kiriku eest nii impeeriumi äärealadele kui teistesse riikidesse, elavad tänapäeval Venemaal, Jaapanis, USA-s, Argentiinas, Uruguays ja Ladina-Ameerika riikides. Neid on ka meie naaberriikides - Lätis ja Leedus, samuti Poolas. Eestis on 2011. a rahvaloenduse järgi 2600 inimest määranud oma konfessiooniks vanausu. Tegelikult peab end vanausuliseks enam kui 10 000 inimest. Uurijate huvi vanausu vastu on oluliselt kasvanud viimase 20 aasta jooksul. Põhjuseks on see, et enamik vanausulistest on suutnud säilitada oma keele ja kultuuri teises keele ja kultuuri keskkonnas,“ rääkis Külmoja. 

TÜ slavistika osakond on kujunenud üheks vanausuliste keele ja kultuuri uurimiskeskuseks, millel on tihedad sidemed Eesti vanausuliste kultuuri- ja arendusühinguga ja teiste maade uurijatega.

Konverentsi korraldamist toetab Peipsiveere kultuuriprogramm ja TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.  

Lisainfo: Irina Külmoja, emeriitprofessor, korraldustoimkonna esimees, 555 79 333, irina.kulmoja [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Keelekeskuse uudised

Rahvusvaheline konverents toob kokku vanausulised ning nende uurijad

TÜ Keelekeskuse uudised
12.09.2017
Foto: http://www.raetravel.ee/index.php?page=786

15.–17. septembrini toimub rahvusvaheline konverents „Vanausuliste keel ja kultuur. V”, mida korraldab TÜ slavistika osakonna vanausu-uuringute töörühm. Külalisesinejaid on oodata Lätist, Venemaalt, Poolast ja Leedust, Eestist osalevad ettekannetega lisaks uurijate ka vanausulised.

Venekeelsel konverentsil käsitletakse vanausuliste rahvaluulet, ikooni, raamatu-, töö- ja olmekultuuri, tavasid, murdeid ja kõike muud asjasse puutuvat. Konverentsil osalejad saavad tutvuda ka vanausuliste käsitöö, sh trükipakkusid ja looduslikke värve kasutava traditsioonilise pitsattrüki valmistamisega, väliskülalised näevad Eesti vanausuliste palvelaid ja elupaiku.

Konverentsi ettekanded toimuvad 15. ja 16. septembril Tartu ülikooli Lossi 3 õppehoones. 17. septembri ettekandepäeval sõidetakse Peipsimaa külastuskeskusesse Kolkjas. Kolkja on üks asulatest, kus on kogutud materjali "Eesti vanausuliste rahvakultuuri leksikoni" tarbeks, mille töörühm koostab. 

Konverentsi korralduskomitee esimehe Irina Külmoja sõnul on vanausuliste temaatika väga oluline ja paljusid puudutav. „Vanausulised, kes on kunagi põgenenud neid represseerinud ametliku vene kiriku eest nii impeeriumi äärealadele kui teistesse riikidesse, elavad tänapäeval Venemaal, Jaapanis, USA-s, Argentiinas, Uruguays ja Ladina-Ameerika riikides. Neid on ka meie naaberriikides - Lätis ja Leedus, samuti Poolas. Eestis on 2011. a rahvaloenduse järgi 2600 inimest määranud oma konfessiooniks vanausu. Tegelikult peab end vanausuliseks enam kui 10 000 inimest. Uurijate huvi vanausu vastu on oluliselt kasvanud viimase 20 aasta jooksul. Põhjuseks on see, et enamik vanausulistest on suutnud säilitada oma keele ja kultuuri teises keele ja kultuuri keskkonnas,“ rääkis Külmoja. 

TÜ slavistika osakond on kujunenud üheks vanausuliste keele ja kultuuri uurimiskeskuseks, millel on tihedad sidemed Eesti vanausuliste kultuuri- ja arendusühinguga ja teiste maade uurijatega.

Konverentsi korraldamist toetab Peipsiveere kultuuriprogramm ja TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.  

Lisainfo: Irina Külmoja, emeriitprofessor, korraldustoimkonna esimees, 555 79 333, irina.kulmoja [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI uudised

Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks. Pressiteade 08.09.2017

EKI uudised

 

Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks, võistlus kestab septembri lõpuni

Pressiteade 08.09.2017

 

Täna, 8. septembril kuulutas patroon õiguskantsler Ülle Madise rahvusvahelisel selge keele konverentsil avatuks juba neljanda selge sõnumi auhinna võistluse. Võistlus kestab 30. septembrini.

Selge seaduskeele propageerija Ülle Madise ütles täna konverentsi avakõnes, et selge väljendumine ongi raskem, sest eeldab sisust arusaamist ja vastutuse võtmist. “Kantseliidi ja targutamise taha poetakse siis, kui ei teata, mida öelda tahetakse, või kui ei taheta võtta vastutust. Kui võtad selge seisukoha, oled võtnud osa vastutusest,” ütles Madise. Ta tsiteeris Rudolf von Iheringi, kes on öelnud, et õiguslooja peab mõtlema nagu filosoof, kuid kõnelema nagu talupoeg. “Ma sooviksin, et keeletoimetaja töö tõuseks veelgi enam au sisse, et Eestis ei elaks eestlased, kes üksteisest enam eesti keeles aru ei saa,” lisas ta.

Selge sõnumi auhinna võistlusele saab kandidaate esitada kuni 30. septembrini aadressil selgesonum.ee. Võistlusega kutsutakse märkama kodulehti, lepinguid, kasutusjuhendeid, linnaplaane, plakateid ja muid infosõnumeid, mis on sisult ja vormilt selged ning mida on kerge kasutada.

Tänase konverentsi esimeses pooles jäi nii Eesti maksuameti töötaja Karin Aleksandrovi ettekandest kui ka tema Soome kolleegi Elina Pallasvirta ettekandest kõlama, et selgete tekstideni jõudmisel on vajalik pikaajaline strateegia. Kirjade selgema sõnastamise ja ülevaatliku küljendamise kõrval on Eesti maksuamet võtnud eesmärgiks muuta ka kliendisuhtluse tooni sõbralikumaks ja koostöisemaks. 2009. aastast ellu viidav Norra riiklik projekt „Selge keel seadustes ja määrustes“ on andnud aga tulemuseks selle, et õigusakte on hakatud juba enne nende vastuvõtmist kasutajate seas testima. Nii Soome kui ka Norra selge keele edendajate sõnul on protsessid alanud aga keele- ja õigusinimeste koostööst ning ministrite ja juhtkondade toetusest.

2017. a konverentsi ja võistluse korraldab Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja E-riigi Akadeemia esindajatest koosnev töörühm.

 

Lisateave:

http://selgesonum.ee
https://www.facebook.com/selgesonum

Katrin Hallik,projektijuht (Eesti Keele Instituut)

tel 617 7547, 5347 2327

Katrin.Hallik@eki.ee

Katre Kasemets, projektijuht (Eesti Keele Instituut)

tel 617 7547, 5562 9051

Katre.Kasemets@eki.ee

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Vaba- ja valikaineid filosoofiast 2017/18 sügissemestril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.09.2017

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko
P 16-18, Jakobi 2-226 (ringauditoorium), n 2, 6, 10, 14, 18

Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.

Kõigile huvilistele.

FLFI.00.002 Sissejuhatus filosoofiasse (2 EAP)
Andrus Tool
N 16-18 Jakobi 2-336, n 3-12

Ülevaade filosoofia kesksetest suundadest, teooriatest ja valdkondadest.

Kõigile huvilistele.

FLFI.01.080 Sissejuhatus filosoofia ajalukku doktorantidele (3 EAP)
Andrus Tool
R 10-12 Jakobi 2-337, n 2-15

Seminarides käsitletakse järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism.

Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)
Margit Sutrop
N 12-14 Ülikooli 16-212, n 2, 4, 5, 7, 11, 13, 14

Kursuses antakse ülevaade eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse eetika peamisi teooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi.

Kõigile huvilistele.

FLFI.02.038 Bioeetika (3 EAP)
Kadri Simm
K 12-14 Jakobi 2-336, n 2- 14

Kursuse raames keskendutakse valitud teemadele bioeetikast. Vaadeldakse nii traditsioonilisi (abort, eutanaasia, organidoonorlus jt) kui ka tänapäeval terava tähelepanu all olevaid bioeetika küsimusi nagu kunstlik viljastamine, katseklaasilapsed, geneetika jne. Kasutatakse probleemipõhist õpet, mis võimaldab üliõpilastele osaluse kitsamate seminariteemade, -küsimuste ja -plaani sõnastamises ning suurema vastutuse oma õppimise eest. Kursus tutvustab bioeetika interdistsiplinaarset olemust – lisaks filosoofilisele kirjandusele on kaasatud kriitilist materjali sotsiaal- ja loodusteaduste vallast.

Kõigile huvilistele.

FLFI.02.065 Esteetika (3 EAP)
Marek Volt
K 16-18 Jakobi 2-336, n 2- 14

Kursuse raames keskendutakse valitud teemadele esteetikast: vaadeldakse filosoofilise esteetika keskseid mõisteid (nt ilu, esteetiline kogemus), põhiprobleeme (nt maitseparadoks) ja -teooriaid (nt esteetiline kunstiteooria) ning nende kasutamist kaasaegse ühiskonna esteetiliste probleemide analüüsimisel.

Kõigile huvilistele.

FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)
Margit Sutrop
R 10-12 (n 2), N 16-18 (n 6), L 12-14 (n 10), P 16-18 (n 14, 18, 20) Ülikooli 18-139, 140

Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle.

Õpetajaõpe, huvilised kraadiõppest.

FLFI.03.007 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia (3 EAP)
Endla Lõhkivi
K 10-12 või 14-16 Jakobi 2-337, n 2-14

Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid: teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, seadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste).

Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.

 

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Vaba- ja valikaineid filosoofiast 2017/18 sügissemestril

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.09.2017

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko
P 16-18, Jakobi 2-226 (ringauditoorium), n 2, 6, 10, 14, 18

Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.

Kõigile huvilistele.

FLFI.00.002 Sissejuhatus filosoofiasse (2 EAP)
Andrus Tool
N 16-18 Jakobi 2-336, n 3-12

Ülevaade filosoofia kesksetest suundadest, teooriatest ja valdkondadest.

Kõigile huvilistele.

FLFI.01.080 Sissejuhatus filosoofia ajalukku doktorantidele (3 EAP)
Andrus Tool
R 10-12 Jakobi 2-337, n 2-15

Seminarides käsitletakse järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism.

Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)
Margit Sutrop
N 12-14 Ülikooli 16-212, n 2, 4, 5, 7, 11, 13, 14

Kursuses antakse ülevaade eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse eetika peamisi teooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi.

Kõigile huvilistele.

FLFI.02.038 Bioeetika (3 EAP)
Kadri Simm
K 12-14 Jakobi 2-336, n 2- 14

Kursuse raames keskendutakse valitud teemadele bioeetikast. Vaadeldakse nii traditsioonilisi (abort, eutanaasia, organidoonorlus jt) kui ka tänapäeval terava tähelepanu all olevaid bioeetika küsimusi nagu kunstlik viljastamine, katseklaasilapsed, geneetika jne. Kasutatakse probleemipõhist õpet, mis võimaldab üliõpilastele osaluse kitsamate seminariteemade, -küsimuste ja -plaani sõnastamises ning suurema vastutuse oma õppimise eest. Kursus tutvustab bioeetika interdistsiplinaarset olemust – lisaks filosoofilisele kirjandusele on kaasatud kriitilist materjali sotsiaal- ja loodusteaduste vallast.

Kõigile huvilistele.

FLFI.02.065 Esteetika (3 EAP)
Marek Volt
K 16-18 Jakobi 2-336, n 2- 14

Kursuse raames keskendutakse valitud teemadele esteetikast: vaadeldakse filosoofilise esteetika keskseid mõisteid (nt ilu, esteetiline kogemus), põhiprobleeme (nt maitseparadoks) ja -teooriaid (nt esteetiline kunstiteooria) ning nende kasutamist kaasaegse ühiskonna esteetiliste probleemide analüüsimisel.

Kõigile huvilistele.

FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)
Margit Sutrop
R 10-12 (n 2), N 16-18 (n 6), L 12-14 (n 10), P 16-18 (n 14, 18, 20) Ülikooli 18-139, 140

Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle.

Õpetajaõpe, huvilised kraadiõppest.

FLFI.03.007 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia (3 EAP)
Endla Lõhkivi
K 10-12 või 14-16 Jakobi 2-337, n 2-14

Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid: teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, seadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste).

Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.

 

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Digihumanitaaria konverents

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Digihumanitaaria konverents
Toimumiskoht: Eesti Rahva Muuseum / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 1. november 2017 - 3. november 2017
Algusaeg: 14:00
Kirjeldus:

Viies Eesti digihumanitaaria konverents „Avatud litsentsid, avatud sisu ning avaandmed digihumanitaaria arendamise võimalusena“. Konverentsi teema, mille fookuses on sel aastal teabe võimalikult avatud kättesaadavus, on oluline seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega, olles üheks sammuks Eesti avatusele suunatud digitaalse visiooni juurutamisel ja levitamisel rahvusvaheliselt humanitaarvaldkonnas.

Esineda soovijatel palume saata ettekande 200-250 sõnaline resümee 15. septembriks: conference@dh.org.ee

Osalustasu on 19 eurot. Esimesed 100 registreerunut saavad tasuta majutuse Tartus.  

Konverentsi raames toimuvad 3. novembril 2017 Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli (KFSDK) ja Eesti-uuringute Tippkeskuse kaaskorraldamisel praktilist laadi töötoad ja arutelud, millest on osa võtma oodatud kraadiõppurid Eestist ja mujalt. Doktorikoolis osalemine on tasuta ja annab 3 ainepunkti (EAP).

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kolmepäevasel konverentsil on vaatluse all emotsioonide olemus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
06.09.2017
Emotsioonid / Foto: https://www.factretriever.com/human-emotion-facts

Homme algab Tartus rahvusvaheline interdistsiplinaarne konverents "Emotions: Rationality, Morality and Social Understanding". 7.-9. septembrini kestev konverents keskendub emotsioonide olemusele.

Tartu ülikooli teoreetilise filosoofia teadur Vivian Puusepp arvab, et just emotsioonid annavad elule värvi ja mõtte: „Inimestena oleme emotsionaalsed olendid. Patoloogiliste juhtumite puhul – kui emotsioonid ära kaovad – ei suuda inimene enam ratsionaalselt toimida,“ põhjendab Puusepp emotsioonide olulisust inimelus.

Emotsioonid on valdkond, kus lõikuvad erinevate teadusalade huvid ja uurimisküsimused. Näiteks tegelevad emotsioonidega nii filosoofid, psühholoogid kui ka keeleteadlased. Konverentsil vaadeldaksegi emotsioone lähtuvalt nendest erinevatest vaatenurkadest ning uuritakse nende seoseid ratsionaalsuse, moraali ja sotsiaalse mõistmisega.

Konverentsil astuvad üles mitmed tunnustatud filosoofid nagu Kristján Kristjánsson (University of Birmingham), Gregory Currie (University of York), Mikko Salmela (University of Helsinki), Carolyn Price (The Open University, UK) jpt.

Konverentsi korraldavad Tartu ülikooli eetikakeskus, Tartu ülikooli filosoofia- ja semiootika instituut ning Eesti-uuringute tippkeskus (CEES). Konverentsi toetavad Haridus- ja teadusministeerium (IUT20-5) ja (Euroopa Liit) Euroopa regionaalarengu fond (Eesti-uuringute tippkeskus).

Konverentsi programm ja registreerimine asuvad koduleheküljel.  

Konverentsi töökeel on inglise keel.

Lisainfo: prof Margit Sutrop, Tartu ülikooli praktilise filosoofia professor, margit.sutrop [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 


 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Kolmepäevasel konverentsil on vaatluse all emotsioonide olemus

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
05.09.2017
Emotsioonid / Foto: https://www.factretriever.com/human-emotion-facts

Homme algab Tartus rahvusvaheline interdistsiplinaarne konverents "Emotions: Rationality, Morality and Social Understanding". 7.-9. septembrini kestev konverents keskendub emotsioonide olemusele.

Tartu ülikooli teoreetilise filosoofia teadur Vivian Bohl arvab, et just emotsioonid annavad elule värvi ja mõtte: „Inimestena oleme emotsionaalsed olendid. Patoloogiliste juhtumite puhul – kui emotsioonid ära kaovad – ei suuda inimene enam ratsionaalselt toimida,“ põhjendab Bohl emotsioonide olulisust inimelus.

Emotsioonid on valdkond, kus lõikuvad erinevate teadusalade huvid ja uurimisküsimused. Näiteks tegelevad emotsioonidega nii filosoofid, psühholoogid kui ka keeleteadlased. Konverentsil vaadeldaksegi emotsioone lähtuvalt nendest erinevatest vaatenurkadest ning uuritakse nende seoseid ratsionaalsuse, moraali ja sotsiaalse mõistmisega.

Konverentsil astuvad üles mitmed tunnustatud filosoofid nagu Kristján Kristjánsson (University of Birmingham), Gregory Currie (University of York), Mikko Salmela (University of Helsinki), Carolyn Price (The Open University, UK) jpt.

Konverentsi korraldavad Tartu ülikooli eetikakeskus, Tartu ülikooli filosoofia- ja semiootika instituut ning Eesti-uuringute tippkeskus (CEES). Konverentsi toetavad Haridus- ja teadusministeerium (IUT20-5) ja (Euroopa Liit) Euroopa regionaalarengu fond (Eesti-uuringute tippkeskus).

Konverentsi programm ja registreerimine asuvad koduleheküljel.  

Konverentsi töökeel on inglise keel.

Lisainfo: prof Margit Sutrop, Tartu ülikooli praktilise filosoofia professor, margit.sutrop [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 


 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna esmakursuslaste koolituspäev aitab ülikooliellu sisse elada

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
04.09.2017

8. septembril 2017 kell 9.30-16.30 toimub humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuse- ja magistriõppe esmakursuslastele mõeldud koolituspäev „Leia oma tee Tartu Ülikoolis“. Koolitusel keskendutakse oma õpitee kujundamisele, aja oskuslikule planeerimisele ning motivatsiooni leidmisele ja säilitamisele.

Koolituspäeval osalemise eest saab iga esmakursuslane teenida oma esimese ainepunkti! Selleks tuleb ÕISis registreeruda ainele (FLFL.00.015)” Õpingud Tartu Ülikoolis”, osaleda 8. septembril toimuval koolituspäeval ning täita hiljemalt 17. septembriks Moodle’i keskkonnas test. Ainele registreerumine on avatud alates 4. septembrist 2017.

NB! Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste ja kõikide sessioonõppe erialade infoseminarid toimuvad eraldi aegadel. Viljandi üliõpilasi ootab selleks Viljandis rebasenädal ning avatud ülikoolis õppijad kuulevad oma erialaspetsiifilist infot esimesel õppesessioonil. Õhtusele peole on kõik väga oodatud.

Sisuka päeva lõpetab kogu valdkonna ühispidu Symposium, mis sel aastal toimub Erinevate Tubade Klubis (Kastani 42).

Rohkem infot leiab ürituse kohta valdkonna kodulehel.  Lae alla ürituse täpsem ajakava

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna esmakursuslaste koolituspäev aitab ülikooliellu sisse elada

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
04.09.2017

8. septembril 2017 kell 9.30-16.30 toimub humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuse- ja magistriõppe esmakursuslastele mõeldud koolituspäev „Leia oma tee Tartu Ülikoolis“. Koolitusel keskendutakse oma õpitee kujundamisele, aja oskuslikule planeerimisele ning motivatsiooni leidmisele ja säilitamisele.

Koolituspäeval osalemise eest saab iga esmakursuslane teenida oma esimese ainepunkti! Selleks tuleb ÕISis registreeruda ainele (FLFL.00.015)” Õpingud Tartu Ülikoolis”, osaleda 8. septembril toimuval koolituspäeval ning täita hiljemalt 17. septembriks Moodle’i keskkonnas test. Ainele registreerumine on avatud alates 4. septembrist 2017.

NB! Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste ja kõikide sessioonõppe erialade infoseminarid toimuvad eraldi aegadel. Viljandi üliõpilasi ootab selleks Viljandis rebasenädal ning avatud ülikoolis õppijad kuulevad oma erialaspetsiifilist infot esimesel õppesessioonil. Õhtusele peole on kõik väga oodatud.

Sisuka päeva lõpetab kogu valdkonna ühispidu Symposium, mis sel aastal toimub Erinevate Tubade Klubis (Kastani 42).

Rohkem infot leiab ürituse kohta valdkonna kodulehel.  Lae alla ürituse täpsem ajakava

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Keelekeskuse uudised

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna esmakursuslaste koolituspäev aitab ülikooliellu sisse elada

TÜ Keelekeskuse uudised
04.09.2017

8. septembril 2017 kell 9.30-16.30 toimub humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuse- ja magistriõppe esmakursuslastele mõeldud koolituspäev „Leia oma tee Tartu Ülikoolis“. Koolitusel keskendutakse oma õpitee kujundamisele, aja oskuslikule planeerimisele ning motivatsiooni leidmisele ja säilitamisele.

Koolituspäeval osalemise eest saab iga esmakursuslane teenida oma esimese ainepunkti! Selleks tuleb ÕISis registreeruda ainele (FLFL.00.015)” Õpingud Tartu Ülikoolis”, osaleda 8. septembril toimuval koolituspäeval ning täita hiljemalt 17. septembriks Moodle’i keskkonnas test. Ainele registreerumine on avatud alates 4. septembrist 2017.

NB! Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste ja kõikide sessioonõppe erialade infoseminarid toimuvad eraldi aegadel. Viljandi üliõpilasi ootab selleks Viljandis rebasenädal ning avatud ülikoolis õppijad kuulevad oma erialaspetsiifilist infot esimesel õppesessioonil. Õhtusele peole on kõik väga oodatud.

Sisuka päeva lõpetab kogu valdkonna ühispidu Symposium, mis sel aastal toimub Erinevate Tubade Klubis (Kastani 42).

Rohkem infot leiab ürituse kohta valdkonna kodulehel.  Lae alla ürituse täpsem ajakava

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Konverentsi "Emotions: Rationality, Morality and Social Understanding" programm

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
02.09.2017

Tutvuge 7.-9. septembrini toimuva konverentsi "Emotions: Rationality, Morality and Social Understanding" uuendatud programmiga!

Konverentsi koduleht: http://www.flfi.ut.ee/en/conference-emotions

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Hea teadustava dokumendile saab teha parandusettepanekuid

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
01.09.2017

Kuni 1. oktoobrini toimub kahekümnes Eestis positiivselt evalveeritud teadusastutuses avalik arutelu hea teadustava dokumendile tagasiside andmiseks. Ettepanekuid kogub Tartu Ülikooli eetikakeskus.

Hea teadustava täistekst ja veebiversioon on kättesaadav aadressil http://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava
Inglise keelne versioon on loetav aadressil http://www.eetika.ee/et/estonian-code-conduct-research-integrity

Hea teadustava on loodud raamdokumendina, mis on juhiseks kõigile Eesti teadusasutustele ja neis töötavatele teadlastele. Hea teadustava dokumendi põhjal saab iga asutus ülesandeks luua enda protseduurireeglid ja sätestada, kuidas head teadustava rakendada, kuidas suurendada teadlikkust hea teadustava põhimõtetest, seirata teaduskeskkonda ja vajaduse korral sekkuda ning menetleda väärkäitumise kahtlusega juhtumeid.

Hea teadustava dokumendi esimesele tööversioonile koguti tagasisidet 2017. aasta veebruaris peale dokumendi tutvustamist Tartus toimunud konverentsil „Aus teadus – mõtestades head teadustava“ (10.2.2017). Saadud tagasiside alusel on hea teadustava teksti oluliselt täiendatud ja muudetud. Praegusele versioonile ootame tagasisidet kuni 1. oktoobrini 2017 e-posti aadressil eetika [ät] eetika.ee.

Hea teadustava dokumendi loomise algatas Eesti Teadusagentuur 2016. aasta alguses, moodustades töörühma, kuhu kuuluvad Haridus ja Teadusministeeriumi, ETAgi, Eesti Teaduste Akadeemia ja teadusasutuste esindajad. Dokumendi koostamise juhtimine usaldati Tartu Ülikooli eetikakeskusele, kes oli juba enne asunud koostama Tartu Ülikooli hea teadustava, mistõttu kaks algatust ühendati.

Lisainfo:

prof Margit Sutrop (margit.sutrop [ät] ut.ee)

Katrin Velbaum (katrin.velbaum [ät] ut.ee, +372 5519184)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Hea teadustava dokumendile saab teha parandusettepanekuid

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
01.09.2017

Kuni 1. oktoobrini toimub kahekümnes Eestis positiivselt evalveeritud teadusastutuses avalik arutelu hea teadustava dokumendile tagasiside andmiseks. Ettepanekuid kogub Tartu Ülikooli eetikakeskus.

Hea teadustava täistekst ja veebiversioon on kättesaadav aadressil http://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava
Inglise keelne versioon on loetav aadressil http://www.eetika.ee/et/estonian-code-conduct-research-integrity

Hea teadustava on loodud raamdokumendina, mis on juhiseks kõigile Eesti teadusasutustele ja neis töötavatele teadlastele. Hea teadustava dokumendi põhjal saab iga asutus ülesandeks luua enda protseduurireeglid ja sätestada, kuidas head teadustava rakendada, kuidas suurendada teadlikkust hea teadustava põhimõtetest, seirata teaduskeskkonda ja vajaduse korral sekkuda ning menetleda väärkäitumise kahtlusega juhtumeid.

Hea teadustava dokumendi esimesele tööversioonile koguti tagasisidet 2017. aasta veebruaris peale dokumendi tutvustamist Tartus toimunud konverentsil „Aus teadus – mõtestades head teadustava“ (10.2.2017). Saadud tagasiside alusel on hea teadustava teksti oluliselt täiendatud ja muudetud. Praegusele versioonile ootame tagasisidet kuni 1. oktoobrini 2017 e-posti aadressil eetika [ät] eetika.ee.

Hea teadustava dokumendi loomise algatas Eesti Teadusagentuur 2016. aasta alguses, moodustades töörühma, kuhu kuuluvad Haridus ja Teadusministeeriumi, ETAgi, Eesti Teaduste Akadeemia ja teadusasutuste esindajad. Dokumendi koostamise juhtimine usaldati Tartu Ülikooli eetikakeskusele, kes oli juba enne asunud koostama Tartu Ülikooli hea teadustava, mistõttu kaks algatust ühendati.

Lisainfo:

prof Margit Sutrop (margit.sutrop [ät] ut.ee)

Katrin Velbaum (katrin.velbaum [ät] ut.ee, +372 5519184)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Milline näeb välja Balti valgustusajastu Euroopa valgustuse taustal?

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
01.09.2017

4.-9. septembrini toimub Tartus nelja ülikooli ühine suvekool „Balti valgustus ja selle pärand“.

Tartu, Läti, Potsdami ja Bordeaux Montaigne'i ülikooli ühine suvekool algas Riias ja jätkub tuleval nädalal Tartus. Suvekoolis uuritakse Balti valgustusajastut Euroopa valgustuse taustal, tuues välja selle koloniaalsituatsioonist tingitud eripära ning avardades Euroopa valgustuse käsitlust.

Interdistsiplinaarses õhkkonnas uuritakse valgustusideede levikut erinevate meediumides, nagu näiteks haridus, kirjandus, teater, ajakirjandus, poliitiline filosoofia ja arutletakse valgustuse mõju üle muuseumidele, kollektsioonidele ja ümbritsevale keskkonnale. Loengute ja seminaride kõrval on oluline osa praktilistel töötubadel, kus saab oma oskusi täiendada nii etenduskunsti, paleograafia kui innovaatilise digihumanitaaria osas.

Suvekooli töökeeleks on saksa keel.


Tartust osalevad suvekoolis ajaloo, saksa filoloogia, maailmakirjanduse, etnoloogia, teoloogia, filosoofia ja õigusteaduse tudengid ja doktorandid.

Rohkem infot suvekooli koduleheküljel.

Suvekool kuulub kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli (KTKDK) ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli (KFSDK) programmi ja toimub Erasmus+ strateegilise partnerluse programmi raames.

Lisainfo: Liina Lukas, 737 6533,  liina.lukas [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Keelekeskuse uudised

Milline näeb välja Balti valgustusajastu Euroopa valgustuse taustal?

TÜ Keelekeskuse uudised
01.09.2017

4.-9. septembrini toimub Tartus nelja ülikooli ühine suvekool „Balti valgustus ja selle pärand“.

Tartu, Läti, Potsdami ja Bordeaux Montaigne'i ülikooli ühine suvekool algas Riias ja jätkub tuleval nädalal Tartus. Suvekoolis uuritakse Balti valgustusajastut Euroopa valgustuse taustal, tuues välja selle koloniaalsituatsioonist tingitud eripära ning avardades Euroopa valgustuse käsitlust.

Interdistsiplinaarses õhkkonnas uuritakse valgustusideede levikut erinevate meediumides, nagu näiteks haridus, kirjandus, teater, ajakirjandus, poliitiline filosoofia ja arutletakse valgustuse mõju üle muuseumidele, kollektsioonidele ja ümbritsevale keskkonnale. Loengute ja seminaride kõrval on oluline osa praktilistel töötubadel, kus saab oma oskusi täiendada nii etenduskunsti, paleograafia kui innovaatilise digihumanitaaria osas.

Suvekooli töökeeleks on saksa keel.


Tartust osalevad suvekoolis ajaloo, saksa filoloogia, maailmakirjanduse, etnoloogia, teoloogia, filosoofia ja õigusteaduse tudengid ja doktorandid.

Rohkem infot suvekooli koduleheküljel.

Suvekool kuulub kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli (KTKDK) ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli (KFSDK) programmi ja toimub Erasmus+ strateegilise partnerluse programmi raames.

Lisainfo: Liina Lukas, 737 6533,  liina.lukas [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Sümpoosionil räägitakse valgustusajastu teabevahendusviisidest

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
01.09.2017

4.-6. septembril toimub Tartus Eesti-saksa akadeemilise nädala raames IX rahvusvaheline Balti kirjakultuuri sümpoosion „Medien der Aufklärung. Aufklärung der Medien“ (Valgustusajastu meediumid). Kolmepäevasel interdistsiplinaarsel sümpoosionil räägitakse valgustusajastu teabevahendusviisidest.

Sümpoosioni korraldajate Liina Lukase ja Silke Pasewalcki sõnul on tänapäevase infoühiskonna juured just valgustusajastus, sest sel ajal kujunes välja meediamaastik ehk avalikkus selles tähenduses, nagu seda tänagi tunneme. „Teadmine sai uue ühiskonnakorralduse nurgakiviks. Teadmiste omandamine, vahendamine ja levik, mis esialgu oli veel elitaarse respublica litteraria privileegiks, haaras viimaks kogu elanikkonna. Ka talurahva hulgas ei piisanud enam pärimuslikust teabevahendamisest. Infoühiskond eeldas lugemisoskust. Lugema õppimine ja loetu üle arvamuse avaldamine oli uudne kommunikatsioonivorm, mis muutis seniseid teadmise vahendamise kanaleid ja tõi kaasa uusi,“ rääkisid korraldajad.

Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele: „Kelle vahendusel jõudsid uued ideed ja ideaalid Euroopa valgustuse keskustest Baltimaadesse ja millise kuju nad võtsid siinses koloniaalses olukorras? Kus tekkisid valgustuslike ideede sõlmpunktid ja peamised kanalid? Kuivõrd tihe oli siinne mõttevahetus valgustuse keskustega? Kes olid Balti valgustuse peamised vahendajad ja kes selle adressaat? Milline oli eri keelte funktsioon teadmiste vahendamisprotsessis? Milline seos ja vastuolu on Balti valgustuse ja rahvavalgustuse vahel? Millise kogemuse lisab Balti valgustus Euroopa valgustuse üldpilti?  Milliseid „jagatud” valgustuse kogemusi ja vorme võib Euroopa valgustusest veel leida? Mis on Euroopa valgustuse ja rahvavalgustuse keeled ja kuivõrd tingis keel meediumi?“

Vaata konverentsi programmi sündmuse kodulehelt. Sümpoosioni töökeelteks on saksa ja inglise keel.

Sümpoosion toimub üheaegselt 28. augustist kuni 9. septembrini aset leidva rahvusvahelise suvekooliga „Balti valgustus ja selle pärand”.
 
Sümpoosioni korraldavad TÜ kultuuriteaduste instituut ja maailma keelte ja kultuuride kolledž
 
Partnerid ja toetajad:
Erasmus+ strateegilise partnerluse projekt „Valgustusajastu teabevahendid“ 
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskus
Eesti Goethe-Selts
TÜ rektoraadi büroo
Nordrhein-Westfaleni liidumaa tööandjate liit
Saksamaa suursaatkond Tallinnas 
Tartu linnavalitsus
 
Lisainfo:
Liina Lukas, TÜ maailmakirjanduse dotsent, 737 6533, liina.lukas [ät] ut.ee
Silke Pasewalck, TÜ saksa kirjanduse dotsent, 737 5308, silkep [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Keelekeskuse uudised

Sümpoosionil räägitakse valgustusajastu teabevahendusviisidest

TÜ Keelekeskuse uudised
01.09.2017

4.-6. septembril toimub Tartus Eesti-saksa akadeemilise nädala raames IX rahvusvaheline Balti kirjakultuuri sümpoosion „Medien der Aufklärung. Aufklärung der Medien“ (Valgustusajastu meediumid). Kolmepäevasel interdistsiplinaarsel sümpoosionil räägitakse valgustusajastu teabevahendusviisidest.

Sümpoosioni korraldajate Liina Lukase ja Silke Pasewalcki sõnul on tänapäevase infoühiskonna juured just valgustusajastus, sest sel ajal kujunes välja meediamaastik ehk avalikkus selles tähenduses, nagu seda tänagi tunneme. „Teadmine sai uue ühiskonnakorralduse nurgakiviks. Teadmiste omandamine, vahendamine ja levik, mis esialgu oli veel elitaarse respublica litteraria privileegiks, haaras viimaks kogu elanikkonna. Ka talurahva hulgas ei piisanud enam pärimuslikust teabevahendamisest. Infoühiskond eeldas lugemisoskust. Lugema õppimine ja loetu üle arvamuse avaldamine oli uudne kommunikatsioonivorm, mis muutis seniseid teadmise vahendamise kanaleid ja tõi kaasa uusi,“ rääkisid korraldajad.

Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele: „Kelle vahendusel jõudsid uued ideed ja ideaalid Euroopa valgustuse keskustest Baltimaadesse ja millise kuju nad võtsid siinses koloniaalses olukorras? Kus tekkisid valgustuslike ideede sõlmpunktid ja peamised kanalid? Kuivõrd tihe oli siinne mõttevahetus valgustuse keskustega? Kes olid Balti valgustuse peamised vahendajad ja kes selle adressaat? Milline oli eri keelte funktsioon teadmiste vahendamisprotsessis? Milline seos ja vastuolu on Balti valgustuse ja rahvavalgustuse vahel? Millise kogemuse lisab Balti valgustus Euroopa valgustuse üldpilti?  Milliseid „jagatud” valgustuse kogemusi ja vorme võib Euroopa valgustusest veel leida? Mis on Euroopa valgustuse ja rahvavalgustuse keeled ja kuivõrd tingis keel meediumi?“

Vaata konverentsi programmi sündmuse kodulehelt. Sümpoosioni töökeelteks on saksa ja inglise keel.

Sümpoosion toimub üheaegselt 28. augustist kuni 9. septembrini aset leidva rahvusvahelise suvekooliga „Balti valgustus ja selle pärand”.
 
Sümpoosioni korraldavad TÜ kultuuriteaduste instituut ja maailma keelte ja kultuuride kolledž
 
Partnerid ja toetajad:
Erasmus+ strateegilise partnerluse projekt „Valgustusajastu teabevahendid“ 
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskus
Eesti Goethe-Selts
TÜ rektoraadi büroo
Nordrhein-Westfaleni liidumaa tööandjate liit
Saksamaa suursaatkond Tallinnas 
Tartu linnavalitsus
 
Lisainfo:
Liina Lukas, TÜ maailmakirjanduse dotsent, 737 6533, liina.lukas [ät] ut.ee
Silke Pasewalck, TÜ saksa kirjanduse dotsent, 737 5308, silkep [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Esitletakse kolmandat köidet sarjast „Eesti keele varamu“

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
29.08.2017
Eesti keele süntaks

30. augustil 2017 kell 14.00 esitletakse Tartus Jakobi 2-423 raamatut „Eesti keele süntaks”, mis on kolmas köide kaheksaköitelisest sarjast „Eesti keele varamu”.

„Eesti keele varamu“ on tervikuurimuste sari, mis avab eesti keele eri tahke ja võtab kokku eesti keele uurimise praeguse seisu. Sari teeb esimest korda ühtse väljaandena kättesaadavaks kogu peamise info eesti keele ehituse, kasutuse ja ajaloo kohta. Kollektiivuurimus „Eesti keele süntaks“ (923 lk), mis koosneb 23 omavahel seotud artiklist, annab kõigi aegade ulatuslikema, süntaksi kõiki keskseid teemasid hõlmava ülevaate eesti keele lauseehitusest. Sellele käsitlusele saab edaspidi tugineda nii järgnev keeleuurimine kui ka keelekorraldus, keeleõpe, keeletehnoloogia ja muud rakendused.

Raamatu artiklite autorid on Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlased Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado ja Ann Veismann. Raamatu on toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang.

Raamatu valmimist on rahaliselt toetanud Haridus- ja Teadusministeerium nii riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu” I ja II raames kui ka Emakeele seltsi ja Eesti keele instituudi kaudu.

Sarja „Eesti keele varamu” esimene köide  „Sõnamoodustus” (autor Reet Kasik) ilmus 2015. aastal. See kirjeldab, missuguseid tähendusi ja kuidas saab väljendada eesti keele sõnamoodustussüsteemi vahenditega. Teine köide „Eesti keele hääldus“ (autorid Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Pire Teras) ilmus 2016. Raamat kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist ja esitab põhjaliku sissevaate eesti keele hääldusse.

Lisainfo:

Mati Erelt, emeriitprofessor, TÜ eesti keele vanemteadur, 5056638, mati.erelt [ät] ut.ee
Helle Metslang, TÜ tänapäeva eesti keele professor, 737 5213, helle.metslang [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Esitletakse kolmandat köidet sarjast „Eesti keele varamu“

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
29.08.2017
Eesti keele süntaks

30. augustil 2017 kell 14.00 esitletakse Tartus Jakobi 2-423 raamatut „Eesti keele süntaks”, mis on kolmas köide kaheksaköitelisest sarjast „Eesti keele varamu”.

„Eesti keele varamu“ on tervikuurimuste sari, mis avab eesti keele eri tahke ja võtab kokku eesti keele uurimise praeguse seisu. Sari teeb esimest korda ühtse väljaandena kättesaadavaks kogu peamise info eesti keele ehituse, kasutuse ja ajaloo kohta. Kollektiivuurimus „Eesti keele süntaks“ (923 lk), mis koosneb 23 omavahel seotud artiklist, annab kõigi aegade ulatuslikema, süntaksi kõiki keskseid teemasid hõlmava ülevaate eesti keele lauseehitusest. Sellele käsitlusele saab edaspidi tugineda nii järgnev keeleuurimine kui ka keelekorraldus, keeleõpe, keeletehnoloogia ja muud rakendused.

Raamatu artiklite autorid on Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlased Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado ja Ann Veismann. Raamatu on toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang.

Raamatu valmimist on rahaliselt toetanud Haridus- ja Teadusministeerium nii riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu” I ja II raames kui ka Emakeele seltsi ja Eesti keele instituudi kaudu.

Sarja „Eesti keele varamu” esimene köide  „Sõnamoodustus” (autor Reet Kasik) ilmus 2015. aastal. See kirjeldab, missuguseid tähendusi ja kuidas saab väljendada eesti keele sõnamoodustussüsteemi vahenditega. Teine köide „Eesti keele hääldus“ (autorid Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Pire Teras) ilmus 2016. Raamat kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist ja esitab põhjaliku sissevaate eesti keele hääldusse.

Lisainfo:

Mati Erelt, emeriitprofessor, TÜ eesti keele vanemteadur, 5056638, mati.erelt [ät] ut.ee
Helle Metslang, TÜ tänapäeva eesti keele professor, 737 5213, helle.metslang [ät] ut.ee

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

IX rahvusvaheline Balti kirjakultuuri sümpoosion "Valgustusajastu meediumid"

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.08.2017

Eesti-saksa akadeemilise nädala Academica raames toimub

Tartus, 4.-6. septembril 2017

IX rahvusvaheline Balti kirjakultuuri sümpoosion

Medien der Aufklärung. Aufklärung der Medien

(Valgustusajastu meediumid)

Kolmepäevasel interdistsiplinaarsel sümpoosionil arutletakse valgustusajastu teabevahendusviiside üle. 

Valgustusajastus on tänapäevase infoühiskonna juured. Just sel ajal kujunes välja meediamaastik ehk avalikkus selles tähenduses, nagu seda tänagi tunneme. Teadmine sai uue ühiskonnakorralduse nurgakiviks. Teadmiste omandamine, vahendamine ja levik, mis esialgu oli veel elitaarse respublica litteraria privileegiks, haaras viimaks (rahvavalgustuse levides) kogu elanikkonna spektri. Ka talurahva hulgas ei piisanud enam pärimuslikust teabevahendamisest. Infoühiskond eeldas lugemisoskust. Lugema õppimine ja loetu üle arvamuse avaldamine oli uudne kommunikatsioonivorm, mis muutis seniseid teadmise vahendamise kanaleid ja tõi kaasa uusi, entsüklopeediast üle ajakirjanduse kuni kaasaegse romaanini.

Ka Baltimaad osalesid infoühiskonnas ja selle meedialistes praktikates. Ka siin tekivad uut tüüpi suhtlusvõrgustikud: vabamüürlaste loožid, seltsid, klubid, lugemisseltsid, laenuraamatukogud, ajakirjandus, teatrid, kirjanduselu.  Vene tsaaririigi saksakeelsed Läänemereprovintsid on osa Euroopa valgustuse suhtlusruumist. Kuid Balti valgustus on erilisel viisil “poolitatud valgustus” (T. Taterka), seondudes rohkem kui mujal Euroopas kolonialismi ja etnilise domineerimise problemaatikaga. Horisontaalne saksakeelne “õpetatud” valgustus ristus siin sotsiaalses hierarhias vertikaalselt suunduva rahvavalgustusega, mille vahendajateks olid saksakeelsed haritlased (enamasti pastorid) ja põhiliseks adressaadiks “mittesaksa” talupojad ehk eestlased ja lätlased. Kuna sotsiaalsed ja keelelised piirid langesid kokku, tingis keel erilised meediumid ja adressaatmudelid.

Kuidas (kelle vahendusel) jõudsid uued ideed ja ideaalid Euroopa valgustuse keskustest Baltimaadele ja millise kuju nad võtsid siinses koloniaalses olukorras? Kus tekkisid valgustuslike ideede sõlmpunktid ja peamised kanalid? Kuivõrd tihe oli siinne mõttevahetus valgustuse keskustega? Kes olid Balti valgustuse peamised vahendajad ja kes selle adressaat?  Milline oli eri keelte funktsioon teadmiste vahendamisprotsessis? Milline seos ja vastuolu on Balti valgustuse ja rahvavalgustuse vahel? Millise kogemuse lisab Balti valgustus Euroopa valgustuse üldpilti?  Milliseid “jagatud” valgustuse kogemusi ja vorme võib Euroopa valgustusest veel leida? Mis on Euroopa valgustuse ja rahvavalgustuse keeled ja kuivõrd tingis keel meediumi?  

Sümpoosioni töökeelteks on saksa ja inglise keel.

Vaata programmi siit.


Sümpoosion toimub üheaegselt rahvusvahelise suvekooliga “Balti valgustus ja selle pärand” (28. 08.-9.09.2017).

Korraldajad: Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut ja maailma keelte ja kultuuride kolledž

Partnerid ja toetajad:

  • Erasmus+ strateegilise partnerluse projekt „Valgustusajastu teabevahendid“ 
  • Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
  • Eesti Goethe-Selts
  • TÜ rektoraadi büroo
  • Nordrhein-Westfaleni liidumaa tööandjate liit
  • Saksamaa suursaatkond Tallinnas 
  • Tartu linnavalitsus

Kontakt:

Liina Lukas (liina.lukas [ät] ut.ee)

Silke Pasewalck (silkep [ät] ut.ee)

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna esmakursuslaste koolituspäev aitab ülikooliellu sisse elada

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
28.08.2017

8. septembril 2017 kell 9.30-16.30 toimub humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuse- ja magistriõppe esmakursuslastele mõeldud koolituspäev „Leia oma tee Tartu Ülikoolis“. Koolitusel keskendutakse oma õpitee kujundamisele, aja oskuslikule planeerimisele ning motivatsiooni leidmisele ja säilitamisele.

Koolituspäeval osalemise eest saab iga esmakursuslane teenida oma esimese ainepunkti! Selleks tuleb ÕISis registreeruda ainele (FLFL.00.015)” Õpingud Tartu Ülikoolis”, osaleda 8. septembril toimuval koolituspäeval ning täita hiljemalt 17. septembriks Moodle’i keskkonnas test. Ainele registreerumine on avatud alates 4. septembrist 2017.

NB! Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste ja kõikide sessioonõppe erialade infoseminarid toimuvad eraldi aegadel. Viljandi üliõpilasi ootab selleks Viljandis rebasenädal ning avatud ülikoolis õppijad kuulevad oma erialaspetsiifilist infot esimesel õppesessioonil. Õhtusele peole on kõik väga oodatud.

Sisuka päeva lõpetab kogu valdkonna ühispidu Symposium, mis sel aastal toimub Erinevate Tubade Klubis (Kastani 42).

Rohkem infot ning ürituse kava kodulehel.  

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna esmakursuslaste koolituspäev aitab ülikooliellu sisse elada

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
28.08.2017

8. septembril 2017 kell 9.30-16.30 toimub humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuse- ja magistriõppe esmakursuslastele mõeldud koolituspäev „Leia oma tee Tartu Ülikoolis“. Koolitusel keskendutakse oma õpitee kujundamisele, aja oskuslikule planeerimisele ning motivatsiooni leidmisele ja säilitamisele.

Koolituspäeval osalemise eest saab iga esmakursuslane teenida oma esimese ainepunkti! Selleks tuleb ÕISis registreeruda ainele (FLFL.00.015)” Õpingud Tartu Ülikoolis”, osaleda 8. septembril toimuval koolituspäeval ning täita hiljemalt 17. septembriks Moodle’i keskkonnas test. Ainele registreerumine on avatud alates 4. septembrist 2017.

NB! Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste ja kõikide sessioonõppe erialade infoseminarid toimuvad eraldi aegadel. Viljandi üliõpilasi ootab selleks Viljandis rebasenädal ning avatud ülikoolis õppijad kuulevad oma erialaspetsiifilist infot esimesel õppesessioonil. Õhtusele peole on kõik väga oodatud.

Sisuka päeva lõpetab kogu valdkonna ühispidu Symposium, mis sel aastal toimub Erinevate Tubade Klubis (Kastani 42).

Rohkem infot ning ürituse kava kodulehel.  

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna esmakursuslaste koolituspäev aitab ülikooliellu sisse elada

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
28.08.2017

8. septembril 2017 kell 9.30-16.30 toimub humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuse- ja magistriõppe esmakursuslastele mõeldud koolituspäev „Leia oma tee Tartu Ülikoolis“. Koolitusel keskendutakse oma õpitee kujundamisele, aja oskuslikule planeerimisele ning motivatsiooni leidmisele ja säilitamisele.

Koolituspäeval osalemise eest saab iga esmakursuslane teenida oma esimese ainepunkti! Selleks tuleb ÕISis registreeruda ainele (FLFL.00.015)” Õpingud Tartu Ülikoolis”, osaleda 8. septembril toimuval koolituspäeval ning täita hiljemalt 17. septembriks Moodle’i keskkonnas test. Ainele registreerumine on avatud alates 4. septembrist 2017.

NB! Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste ja kõikide sessioonõppe erialade infoseminarid toimuvad eraldi aegadel. Viljandi üliõpilasi ootab selleks Viljandis rebasenädal ning avatud ülikoolis õppijad kuulevad oma erialaspetsiifilist infot esimesel õppesessioonil. Õhtusele peole on kõik väga oodatud.

Sisuka päeva lõpetab kogu valdkonna ühispidu Symposium, mis sel aastal toimub Erinevate Tubade Klubis (Kastani 42).

Rohkem infot ning ürituse kava kodulehel.  

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Sügisseminar „Soome-ugri kirjasõna muutuvas ajas“

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Sügisseminar „Soome-ugri kirjasõna muutuvas ajas“
Toimumiskoht: Eesti Keele Instituudi 3. korruse saal / Tallinn
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 28. november 2017
Algusaeg: 11:00
Kirjeldus:
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala lõputööde kaitsmine 28. august

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.08.2017

Filosoofia eriala bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde kaitsmised
Praktilise ja teoreetilise filosoofia õppetoolid

August 28, Jakobi 2 - 336

12.15 Merlin Kivi (PF BA)
Inimõitseng hariduse eesmärgina
Juhendaja Margit Sutrop, retsensent Mats Volberg

13.00 Lit Man Huang (TF MA)
On Personal Identity: the Epistemic Problem, Personal Pronoun Revisionism, and De Se Attitudes
Juhendaja Daniel Cohnitz, retsensent Bruno Mölder

14.15 Triinu Eesmaa (TF MA)
Demonstratives and the Audience-Control Theory
Juhendaja Alexander Davies, retsensent Uku Tooming

15.45 Tulemused

Lisainfo: Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Filosoofia eriala lõputööde kaitsmine 28. august

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
24.08.2017

Filosoofia eriala bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde kaitsmised
Praktilise ja teoreetilise filosoofia õppetoolid

August 28, Jakobi 2 - 336

12.15 Merlin Kivi (PF BA)
Inimõitseng hariduse eesmärgina
Juhendaja Margit Sutrop, retsensent Mats Volberg

13.00 Lit Man Huang (TF MA)
On Personal Identity: the Epistemic Problem, Personal Pronoun Revisionism, and De Se Attitudes
Juhendaja Daniel Cohnitz, retsensent Bruno Mölder

14.15 Triinu Eesmaa (TF MA)
Demonstratives and the Audience-Control Theory
Juhendaja Alexander Davies, retsensent Uku Tooming

15.45 Tulemused

Lisainfo: Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
EKI keeleürituste kalender

Raamatu "Eesti keele süntaks" esitlus

EKI keeleürituste kalender
Nimetus: Raamatu "Eesti keele süntaks" esitlus
Toimumiskoht: Tartu Ülikooli Jakobi tänava õppehoone / Tartu
Kategooria: Keelekalender
Kuupäev: 30. august 2017
Algusaeg: 14:00 - 16:00
Kirjeldus:

Tartu Ülikooli kirjastuse sarjas "Eesti keele varamu" on ilmunud kolmas raamat, kollektiivne monograafia "Eesti keele süntaks". Raamatu autorid on Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado ja Ann Veismann, toimetajad Mati Erelt ja Helle Metslang.
Olete oodatud raamatu esitlusele 30. augustil kell 14 Tartus Jakobi 2-423 (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi raamatukogus).

  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Erialade infotunnid

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
14.08.2017

 

Bakalaureuseõppe erialade infotundide ajad:

4. septembril kell 11:30, Lossi 3

Eriala Aeg Koht

Inglise keel ja kirjandus

11:30

Lossi 3-307

Saksa keel ja kirjandus

11:30

Lossi 3-224

Romanistika (hispaania keel ja kirjandus)

11:30

Lossi 3-418

Romanistika (prantsuse keel ja kirjandus)

11:30

Lossi 3-304

Klassikaline filoloogia

11:30 

Lossi 3-427

Skandinaavia keeled ja kultuurid (taani keel) 

11:30 

Lossi 3-305

Vene ja slaavi filoloogia 

11:30 

Lossi 3-222


Magistriõppe erialade infotundide ajad:

Eriala Aeg Koht

Võõrkeeleõpetaja (statsionaarne õpe)

 4. sept 13:00 

Lossi 3-426

Võõrkeeleõpetaja (avatud ülikooli õpe) 

15. sept 9:15

Lossi 3-304

Tõlkeõpetus 

4. sept 14:00 

Lossi 3-425

Euroopa keeled ja kultuurid 

4. sept 13:00 

Lossi 3-417

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Keelekeskuse uudised

Erialade infotunnid

TÜ Keelekeskuse uudised
14.08.2017

 

Bakalaureuseõppe erialade infotundide ajad:

4. septembril kell 11:30, Lossi 3

Eriala Aeg Koht

Inglise keel ja kirjandus

11:30

Lossi 3-307

Saksa keel ja kirjandus

11:30

Lossi 3-224

Romanistika (hispaania keel ja kirjandus)

11:30

Lossi 3-425

Romanistika (prantsuse keel ja kirjandus)

11:30

Lossi 3-304

Klassikaline filoloogia

11:30 

Lossi 3-427

Skandinaavia keeled ja kultuurid (taani keel) 

11:30 

Lossi 3-305

Vene ja slaavi filoloogia 

11:30 

Lossi 3-222


Magistriõppe erialade infotundide ajad:

Eriala Aeg Koht

Võõrkeeleõpetaja (statsionaarne õpe)

 4. sept 13:00 

Lossi 3-426

Võõrkeeleõpetaja (avatud ülikooli õpe) 

15. sept 9:15

Lossi 3-304

Tõlkeõpetus 

4. sept 14:00 

Lossi 3-425

Euroopa keeled ja kultuurid 

4. sept 13:00 

Lossi 3-417

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Esmakursuslaste infotunnid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.08.2017

Esmakursuslaste infotundide ajakava leiate veebilehelt.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Esmakursuslaste infotunnid

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
11.08.2017

Esmakursuslaste infotundide ajakava leiate veebilehelt.

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eesti õpilane naasis rahvusvaheliselt lingvistikaolümpiaadilt hõbemedaliga

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.08.2017

Eelmisel nädalal Iirimaal toimunud rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil teenis hõbemedali Joonas Jürgen Kisel Vanalinna Hariduskolleegiumist. Loona Volke ning Richard Luhtaru Hugo Treffneri gümnaasiumist märgiti ära diplomiga.

Eesti õpilasi saatis võistkonna juhendajana Tartu ülikooli üliõpilane Linda Freienthal. Rahvusvahelise žüriiliikmena oli kaasas Tartu ülikooli teadur Miina Norvik.

Linda Freienthali sõnul oli tänavune ülesannete komplekt väga mahukas, kuid põnev. „Olen meie võistkonna üle väga uhke. Joonas Jürgen Kiselile on see juba teine hõbemedal rahvusvaheliselt lingvistikaolümpiaadilt. Samuti tuleb mainida, et diplomi saanud Loona Volke ja Richard Luhtaru osalesid sellel võistlusel esimest korda. Ka meeskonnavõistlusel näitas Eesti võistkond tugevat koostöö-oskust ega heitunud ülesande näilikust keerulisusest ning jõudis oma lahendusega esikümnesse,“ kirjeldas Freienthal.  

Olümpiaadi korraldas Dublin City ülikooli alal keeletehnoloogiaga tegelev ADAPT keskus, keda toetas Iirimaa teaduse sihtasutuse Discover programm. Võistlusest võttis osa 43 võistkonda 172 õpilasega 28 riigist.

Eesti võistkonda kuulusid:
Joonas Jürgen Kisel (vanalinna hariduskolleegium, 12. kl),
Loona Volke (Hugo Treffneri gümnaasium, 11. kl),
Richard Luhtaru (Hugo Treffneri gümnaasium, 10. kl),
Stella Borthwick (Tallinna inglise kolledž, 12. kl).

Individuaalvoorus tuli võistlejatel lahendada kuue tunni jooksul ülesandeid Nigeerias räägitava biromi keele numbrisüsteemist, abui keele (Indoneesia) omajakonstruktsioonidest ja nendega seotud põnevatest tähendusülekannetest, kimbundu keele (Angola) vormimoodustusest ja toonisüsteemist, khomi keele (Lao) endisest kirjasüsteemist ning madaki keeles (Paapua Uus-Guinea) sõnamoodustusel aset leidvatest häälikumuutustest. Meeskonnavõistlusel tuli kolme tunni jooksul viia vastavusse emodžid ja nende indoneesiakeelsed tõlked.

Tänavu läks individuaalvooru võit Suurbritannia esindajale Samuel Ahmedile, kes saavutas esikoha 92,1 punktiga. Meie parimana saavutas Joonas Jürgen Kisel 68,5 punktiga 13. koha ja pälvis hõbemedali. Samuti anti talle khomi keele ülesande eest parima lahenduse auhind. Talle järgnesid eestlastest Loona Volke ja Richard Luhtaru, kes said diplomi. Võistkonnavooru võitis Taiwan.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad kultuuriprogrammi, mille raames prooviti iiri jalgpalli ja õpiti iiri keelt. Kahel õhtul toimusid ka keeletehnoloogia-teemalised loengud. Samuti oli kolmapäeval ekskursioon ning osalejatel oli võimalus näha ajaloolist Boyne’i lahingu toimumispaika ja sellele pühendatud muuseumit, vana usukeskuse Monasterboye’ varemeid, Trimi lossi (kus muuhulgas filmiti ka „Braveheart“), müütidega ümbritsetud rauaaegset monumenti Tara künkal ning iidset Loughcrew’ matmispaika.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Lisainfo: Linda Freienthal, võistkonna juhendaja, linda.freienthal96 [ät] gmail.com, 53473122

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Eesti õpilane naasis rahvusvaheliselt lingvistikaolümpiaadilt hõbemedaliga

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.08.2017

Eelmisel nädalal Iirimaal toimunud rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil teenis hõbemedali Joonas Jürgen Kisel Vanalinna Hariduskolleegiumist. Loona Volke ning Richard Luhtaru Hugo Treffneri gümnaasiumist märgiti ära diplomiga.

Eesti õpilasi saatis võistkonna juhendajana Tartu ülikooli üliõpilane Linda Freienthal. Rahvusvahelise žüriiliikmena oli kaasas Tartu ülikooli teadur Miina Norvik.

Linda Freienthali sõnul oli tänavune ülesannete komplekt väga mahukas, kuid põnev. „Olen meie võistkonna üle väga uhke. Joonas Jürgen Kiselile on see juba teine hõbemedal rahvusvaheliselt lingvistikaolümpiaadilt. Samuti tuleb mainida, et diplomi saanud Loona Volke ja Richard Luhtaru osalesid sellel võistlusel esimest korda. Ka meeskonnavõistlusel näitas Eesti võistkond tugevat koostöö-oskust ega heitunud ülesande näilikust keerulisusest ning jõudis oma lahendusega esikümnesse,“ kirjeldas Freienthal.  

Olümpiaadi korraldas Dublin City ülikooli alal keeletehnoloogiaga tegelev ADAPT keskus, keda toetas Iirimaa teaduse sihtasutuse Discover programm. Võistlusest võttis osa 43 võistkonda 172 õpilasega 28 riigist.

Eesti võistkonda kuulusid:
Joonas Jürgen Kisel (vanalinna hariduskolleegium, 12. kl),
Loona Volke (Hugo Treffneri gümnaasium, 11. kl),
Richard Luhtaru (Hugo Treffneri gümnaasium, 10. kl),
Stella Borthwick (Tallinna inglise kolledž, 12. kl).

Individuaalvoorus tuli võistlejatel lahendada kuue tunni jooksul ülesandeid Nigeerias räägitava biromi keele numbrisüsteemist, abui keele (Indoneesia) omajakonstruktsioonidest ja nendega seotud põnevatest tähendusülekannetest, kimbundu keele (Angola) vormimoodustusest ja toonisüsteemist, khomi keele (Lao) endisest kirjasüsteemist ning madaki keeles (Paapua Uus-Guinea) sõnamoodustusel aset leidvatest häälikumuutustest. Meeskonnavõistlusel tuli kolme tunni jooksul viia vastavusse emodžid ja nende indoneesiakeelsed tõlked.

Tänavu läks individuaalvooru võit Suurbritannia esindajale Samuel Ahmedile, kes saavutas esikoha 92,1 punktiga. Meie parimana saavutas Joonas Jürgen Kisel 68,5 punktiga 13. koha ja pälvis hõbemedali. Samuti anti talle khomi keele ülesande eest parima lahenduse auhind. Talle järgnesid eestlastest Loona Volke ja Richard Luhtaru, kes said diplomi. Võistkonnavooru võitis Taiwan.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad kultuuriprogrammi, mille raames prooviti iiri jalgpalli ja õpiti iiri keelt. Kahel õhtul toimusid ka keeletehnoloogia-teemalised loengud. Samuti oli kolmapäeval ekskursioon ning osalejatel oli võimalus näha ajaloolist Boyne’i lahingu toimumispaika ja sellele pühendatud muuseumit, vana usukeskuse Monasterboye’ varemeid, Trimi lossi (kus muuhulgas filmiti ka „Braveheart“), müütidega ümbritsetud rauaaegset monumenti Tara künkal ning iidset Loughcrew’ matmispaika.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Lisainfo: Linda Freienthal, võistkonna juhendaja, linda.freienthal96 [ät] gmail.com, 53473122

Viivika Eljand-Kärp
Tartu ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689
E-post: viivika.eljand-karp [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Peatselt avatav kunstide keskus kutsub kursustele registreeruma

TÜ Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
09.08.2017

4. septembril 2017 avab Viljandi kultuuriakadeemia Tartus kunstide keskuse, mis pakub kõikidele Tartu ülikooli üliõpilastele, õppejõududele ja töötajatele üle 35 kunstide valdkonna kursuse, et omandada uusi teadmisi ja oskusi ning arendada igakülgselt oma loovust.

Vabaainetena saavad tudengid õppida muusikat, maalimist, fotograafiat, tantsimist, näitekunsti, joonistamist, käsitööd ja palju muud. Kuna kunstide õppe puhul on verbaalne suhtlus sageli teisejärguline ning infot on võimalik vahetatada ka muul viisil, siis sobib suurem osa ainekursusi suurepärastelt ka välistudengitele ning -õppejõududele. Kõikidel kursustel on võimalik osaleda ka täiendusõppijana.

Üliõpilased saavad kursustele registreeruda ÕISis, ülikooli töötajad aga õppekorralduse spetsialisti abiga (maarja.nommik [ät] ut.ee, 737 5669). 

Tartu ülikooli kunstialade õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlaste loometöö laiemaks tutvustamiseks avatakse vanas anatoomikumis paiknema hakkavas keskuses ka väike galerii-pood.

Rohkem infot keskuse kodulehelt: kunstidekeskus.ut.ee
Ja Facebookist: www.facebook.com/kunstidekeskus

Lisainfo: Margot Must, kunstide keskuse koordinaator, margot.must [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Peatselt avatav kunstide keskus kutsub kursustele registreeruma

TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
09.08.2017

4. septembril 2017 avab Viljandi kultuuriakadeemia Tartus kunstide keskuse, mis pakub kõikidele Tartu ülikooli üliõpilastele, õppejõududele ja töötajatele üle 35 kunstide valdkonna kursuse, et omandada uusi teadmisi ja oskusi ning arendada igakülgselt oma loovust.

Vabaainetena saavad tudengid õppida muusikat, maalimist, fotograafiat, tantsimist, näitekunsti, joonistamist, käsitööd ja palju muud. Kuna kunstide õppe puhul on verbaalne suhtlus sageli teisejärguline ning infot on võimalik vahetatada ka muul viisil, siis sobib suurem osa ainekursusi suurepärastelt ka välistudengitele ning -õppejõududele. Kõikidel kursustel on võimalik osaleda ka täiendusõppijana.

Üliõpilased saavad kursustele registreeruda ÕISis, ülikooli töötajad aga õppekorralduse spetsialisti abiga (maarja.nommik [ät] ut.ee, 737 5669). 

Tartu ülikooli kunstialade õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlaste loometöö laiemaks tutvustamiseks avatakse vanas anatoomikumis paiknema hakkavas keskuses ka väike galerii-pood.

Rohkem infot keskuse kodulehelt: kunstidekeskus.ut.ee
Ja Facebookist: www.facebook.com/kunstidekeskus

Lisainfo: Margot Must, kunstide keskuse koordinaator, margot.must [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised

Peatselt avatav kunstide keskus kutsub kursustele registreeruma

TÜ Filosoofia ja semiootika instituudi uudised
09.08.2017

4. septembril 2017 avab Viljandi kultuuriakadeemia Tartus kunstide keskuse, mis pakub kõikidele Tartu ülikooli üliõpilastele, õppejõududele ja töötajatele üle 35 kunstide valdkonna kursuse, et omandada uusi teadmisi ja oskusi ning arendada igakülgselt oma loovust.

Vabaainetena saavad tudengid õppida muusikat, maalimist, fotograafiat, tantsimist, näitekunsti, joonistamist, käsitööd ja palju muud. Kuna kunstide õppe puhul on verbaalne suhtlus sageli teisejärguline ning infot on võimalik vahetatada ka muul viisil, siis sobib suurem osa ainekursusi suurepärastelt ka välistudengitele ning -õppejõududele. Kõikidel kursustel on võimalik osaleda ka täiendusõppijana.

Üliõpilased saavad kursustele registreeruda ÕISis, ülikooli töötajad aga õppekorralduse spetsialisti abiga (maarja.nommik [ät] ut.ee, 737 5669). 

Tartu ülikooli kunstialade õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlaste loometöö laiemaks tutvustamiseks avatakse vanas anatoomikumis paiknema hakkavas keskuses ka väike galerii-pood.

Rohkem infot keskuse kodulehelt: kunstidekeskus.ut.ee
Ja Facebookist: www.facebook.com/kunstidekeskus

Lisainfo: Margot Must, kunstide keskuse koordinaator, margot.must [ät] ut.ee

Teema: 
  • ava allikas
  • google
  • twitter
  • facebook
  • pocket
  • readability
  • delicious
  • email
rohkem
Märgi loetuks